Arvamus eelnõu kohta

Saatja: Nelli Loomets <[email protected]> Saadetud: 14.06.2023 15:03 Adressaat: <"SM Info"> Koopia: Jaan-Hendrik Toomel <[email protected]>; Inge Mirov <[email protected]> Teema: Ravikindlustuse seaduse jt seaduste muutmise eelnõu Tere 02.05.2023 sõlmisid Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ametiühingute Keskliit ja Sotsiaalministeerium kolmepoolse hea tahte kokkuleppe sooduspensionite reformimiseks. Kokkuleppe punktis 4 lepiti kokku, et koostöös sotsiaalpartneritega töötatakse välja tööhõivest väljalangemise ennetamiseks uus töövõimetuse ennetamise süsteem, mille hulgas kaalutakse töötajale võimaluse andmist pikaajalise haiguslehe ajal töötamise jätkamiseks kohandatud tingimustes. Peame kahjuks tõdema, et hoolimata hea tava kokkuleppes kokkulepitust ei ole Eesti Ametiühingute Keskliitu sotsiaalpartnerina eelnõu väljatöötamisse kaasatud. Eelnõu olemasolust saime teada meedia vahendusel. Hoolimata sellest, et eelnõu väljatöötajad EAKL-lt arvamust ei küsi, toome välja mõned probleemid, mis eelnõuga tutvumisel silma hakkasid. 1. Töötamise aeg peaks minema katseaja hulka. Eelnõu § 6 kohaselt muudetakse TLS §101 lõige 4 ja sõnastatakse järgmiselt:„(4) Katseaja hulka ei arvestata seda aega, kui töötaja tööülesannete täitmine oli takistatud, eelkõige kui töötaja oli ajutiselt töövõimetu, täitis haiguslehe alusel töötamise ajal tavapärasest erinevaid tööülesandeid või kasutas puhkust. Töötamine haiguslehe ajal tähendab töötaja tööle asumist ja seega olemasoleva töölepingu kokkuleppel muutmist. Eelnõu ei välista haiguslehe ajal töötamist ka täistööajaga. On võimalik, et töösuhte osapooled lepivad kokku, et pärast terviseseisundi paranemist jätkab töötaja selle töö tegemist, mida ta tegi haiguslehe ajal. Seega oleks töötaja vaatest ilmselgelt ebaõiglane, kui haiguslehe ajal töötatud aega ei arvestata katseajana. 2. Kokkuleppele kindel sisu ja vorm. Eelnõu § 7 järgi täiendatakse TTOS §-ga 123 mille lõike 1 järgi võivad töötaja ja tööandja kokku leppida haiguslehe ajal töötamise. Haiguslehele jäämisel poolte vahel sõlmitud tööleping sisuliselt peatub. Kui tekib õigus arsti otsuse alusel uuesti tööle asuda, siis on tegemist juba enne haiguslehele jäämist sõlmitud töölepingu tähtajalise muutmisega. Töölepingu pooled peaksid seega kokku leppima vähemalt haiguslehe ajal töötamise koormuse, töötamise ajalise kestuse, tööandja poolt makstava töötasu suuruse. Arusaamatuste vältimiseks ei tohiks poolte kokkulepe jääda vormivabaks ja see tuleks vormistada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seetõttu tuleks eelnõus TTOS § 123 lõiget 1 täiendada lausega: Kokkulepe, mis sisaldab vähemalt töötaja töökoormust, haiguslehe ajal töötamise kestust ja tööandja poolt makstavat töötasu tuleb sõlmida vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 3. Haiguslehe ajal töötamine peaks välistama samal ajal puhkuse kasutamise Eelnõu eesmärgiks on võimaldada töötajal pärast kahekuulist haiguslehel olemist töötada tingimustes, mis sobivad tema tervisliku seisundiga. Eelnõu seletuskirja kohaselt saab töötaja haiguslehe alusel töötamise ajal kasutada ka puhkust ja sel juhul tööandja märgib haiguslehe kinnitamisel puhkuse perioodi. Haiguslehe ajal töötamine peaks tähendama siiski reaalselt töötamist ja mitte puhkuse kasutamist. Kuna haiguslehe ajal töötav töötaja on siiski ka haige, siis ei ole õige, kui haige töötaja kasutab haiguslehel oldud aega puhkuse kasutamiseks. Puhkuse ajal võiks töötaja olla terve, et kasutada vaba aega enda äranägemisel, näiteks ka reisimiseks. Puhkuse kasutamine haiguslehe ajal ei aita kaasa töötaja tööharjumusele ja tööoskustele ning seega ei ole kooskõlas eelnõu eesmärgiga. Seetõttu palume täiendada eelnõus TTOS § 123 lõiget 2 lausega: Töötajal ei ole õigust haiguselehel töötamise ajal kasutada puhkust. 4. Tööandja peab tasuma töölepingus kokku lepitud töötasust 50%. TTOS täiendatava § 123 lg 4 järgi: Tööandja ei või haiguslehe alusel töötamise eest maksta töötasu vähem kui 50% enne haiguslehele märgitud töökohustuste täitmisest vabastuse päevale eelnenud päeval kokku lepitud töötasust. Eelnõust saab välja lugeda, et töökohustuste täitmise vabastuse päevale eelnenud päeval võivad pooled kokku leppida töötasu, mida tööandja maksab. Mõistlik oleks lõiget 4 muuta selliselt et see oleks üheselt arusaadav. Näiteks: Tööandja ei või haiguslehe alusel töötamise eest maksta töötasu vähem kui 50% enne töövõimetuse tekkimist töölepingus kokku lepitud töötasust. Nelli Loomets │ Jurist Eesti Ametiühingute Keskliit Laulupeo 24, Tallinn &#43;372 56 479 388