Vastuvõtmise kuupäev : 14/06/2023
Kokkuvõte C-196/23 - 1
Kohtuasi C-196/23
Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98
lõikele 1
Saabumise kuupäev:
24. märts 2023
Eelotsusetaotluse esitanud kohus:
Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Kataloonia autonoomse
piirkonna kõrgeim kohus, Hispaania)
Eelotsusetaotluse kuupäev:
20. jaanuar 2023
Kaebajad:
CL
GO
GN
VO
TI
HZ
DN
DL
Vastustajad:
DB
Fondo de Garantía Salarial (FOGASA)
ET
EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-196/23
Põhikohtuasja ese
Sotsiaalpoliitika – Töötajate kaitse – Kollektiivne koondamine – Euroopa Liidu
põhiõiguste harta – Direktiiv 98/59/EÜ – Töölepingu lõpetamine tööandja
pensionile jäämise tõttu
Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus
Töötajate kaitse – Kollektiivne koondamine – Euroopa Liidu põhiõiguste harta –
Artiklid 27 ja 30 – Direktiiv 98/59/EÜ – Artiklid 1 ja 2 – Euroopa Kohtu praktika
– Töölepingu lõpetamine tööandja pensionile jäämise tõttu – Ajavahemik
konsultatsioonideks töötajate esindajatega – Direktiivi 98/59/EÜ horisontaalne
mõju
Eelotsuse küsimused
1. Kas nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/59/EÜ kollektiivseid
koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikliga 2
on kooskõlas niisugused Hispaania õigusnormid, mis vastavalt kuninga
seadusandliku dekreediga 2/2015 heaks kiidetud 23. oktoobri 2015. aasta töötajate
üldseaduse konsolideeritud teksti (Texto refundido de la Ley del Estatuto de los
Trabajadores, aprobado por el Real Decreto Legislativo 2/2015) artikli 49 lõike 1
punktile [g] ei sisalda ajavahemikku konsultatsioonideks suurema arvu töölepingu
lõpetamise juhtudel füüsilisest isikust tööandja pensionile jäämise tõttu kui see,
mis on sätestatud viidatud direktiivi artiklis 1?
2. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis kas direktiivil 98/59 on vahetu
horisontaalne õigusmõju üksikisikute vahel?
Viidatud liidu õigusnormid
Euroopa Liidu toimimise leping: artikli 267 punkt b.
Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“): artiklid 27 ja 30.
Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi
käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, artikli 1 lõiked 1 ja 2.
21. detsembri 2016. aasta kohtuotsus AGET Iraklis (C-201/15, EU:C:2016:972,
punktid 27–32), 12. oktoobri 2004. aasta kohtuotsus komisjon vs. Portugal
(C-55/02, EU:C:2004:605, resolutsiooni punkt 1), 11. novembri 2015. aasta
kohtuotsus Pujante Rivera (C-422/14, EU:C:2015:743, resolutsiooni punkt 2) ja
10. detsembri 2009. aasta kohtuotsus Rodríguez Mayor jt (C-323/08,
EU:C:2009:770, punktid 41–44 ja resolutsiooni punktid 1 ja 2).
2
FOGASA
Viidatud liikmesriigi õigusnormid
Kuninga seadusandliku dekreediga 2/2015 heaks kiidetud 23. oktoobri 2015. aasta
töötajate üldseaduse konsolideeritud tekst (Texto refundido de la Ley del Estatuto
de los Trabajadores, aprobado por el Real Decreto Legislativo 2/2015) (edaspidi
„töötajate üldseadus“): artikli 49 lõike 1 punkt g ja artikli 51 lõiked 1 ja 2.
Tribunal Supremo (autonoomse piirkonna kõrgeim kohus) 17. oktoobri
2016. aasta otsus, Rec. 36/20.
Põhikohtuasja asjaolude lühikokkuvõte
1 Kaebajad esitasid vastustaja ja FOGASA vastu 10. juulil 2020 kaebuse
koondamise peale, mis leidis aset 6. juulil 2020.
2 Kaebuses paluti tuvastada, et kaebajate vaikimisi koondamine ettevõtja poolt
6. juulil 2020 oli tühine, kohaldades ettevõtja suhtes vastavaid õiguslikke
tagajärgi, ja teise võimalusena tunnistada koondamine õigusvastaseks, kohaldades
ettevõtja suhtes sellest tulenevaid õiguslikke tagajärgi.
3 Juzgado de lo Social n.º 1 de Barcelona (Barcelona töökohus nr 1, Hispaania) tegi
12. jaanuaril 2022 otsuse, millega jättis kaebajate kaebuse vastustajaks oleva
ettevõtja (tema üldise õigusjärglase isikus) vastu rahuldamata.
4 Kaebajatele saadeti 17. juulil 2020 teade töölepingu lõpetamise kohta tööandja
pensionile jäämise tõttu alates 17. juulist 2020. 17. juulil 2020 arvati kaebajad
üldisest sotsiaalkindlustusskeemist välja.
5 Tööandja jäi 3. augustil 2020 pensionile. Tööandja pensionile jäämise tõttu
lõpetati 54 lepingut, mis puudutasid kaheksat töötamiskeskust, mille hulgas
Alcarrásis (Lérida) asuv töötamiskeskus, kus töötasid kaebajad. Vastustaja suri
26. märtsil 2021 ja tema pärandi võttis vastuväideteta vastu üldise õigusjärgluse
korras DB, ilma et kaebajaid oleks olnud võimalik tööle ennistada.
Põhikohtuasja poolte peamised väited
6 Kaebajad väidavad, et nende koondamine on tühine, kuna ei järgitud töötajate
üldseaduse artiklis 51 ette nähtud konsultatsioonide pidamise ajavahemikku,
kuivõrd tööandja pensionile jäämise tõttu lõpetati 54 lepingut, mis puudutas
kaheksat töötamiskeskust ja nende seas ka Alcarrásis asuv töötamiskeskust koos
selle juurde kuulunud kaheksa töölepinguga. Töötajate esindajatega
konsultatsioonide pidamiseks ajavahemiku puudumine rikub direktiivi 98/59
artiklit 2.
7 Vastustajad leiavad, et Hispaania õigus on direktiiviga 98/59 kooskõlas ja et igal
juhul ei ole direktiivil üksikisikute vahel horisontaalset vahetut õigusmõju, ilma et
see rikuks võimalikku riigivastutuse olemasolu.
3
EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-196/23
Eelotsusetaotluse põhjenduste lühikokkuvõte
8 Direktiivi 98/59 põhjendusest 2 nähtub, et direktiiviga soovitakse suurendada
töötajate kaitset kollektiivsete koondamiste korral. Kuigi kollektiivsele
koondamisele kohaldatavaid õigusnorme ühtlustades on liidu seadusandja
soovinud ühtaegu tagada töötajate õiguste ühesuguse kaitse eri liikmesriikides ja
ühtlustada neist kaitsenormidest tulenevad Euroopa Liidu ettevõtjate kohustused,
on selge, et selle direktiivi eesmärk on ka kehtestada miinimumkaitse kollektiivse
koondamise korral töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise osas, jättes
liikmesriikidele vabad käed võtta vastu meetmeid, mis on töötajate jaoks
soodsamad (kohtuasi C-201/15, punktid 27 ja 32).
9 Kohtuotsuses C-55/02, komisjon vs. Portugal, leidis Euroopa Kohus, et piirates
kollektiivsete koondamiste mõiste määratlust koondamistega objektiivsete
muudatuste tõttu äriühingu struktuuris, tehnoloogias või konjunktuuris ning jättes
hõlmamata kõik teised koondamised, mis ei ole seotud töötaja isikuga, rikkus
Portugali Vabariik direktiivi 98/59 artiklitest 1 ja 6 tulenevaid kohustusi.
10 Teisalt leidis Euroopa Kohus kohtuotsuses Rodríguez Mayor jt (C-323/08), mis
käsitleb direktiivi 98/59 kohaldatavust tööandja surma korral, et selle direktiivi
artikli 1 lõikega 1 ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt
füüsilisest isikust tööandja mitme töötaja töölepingu lõppemine tööandja surma
tõttu ei ole käsitatav kollektiivse koondamisena, mistõttu tuleb kindlaks määrata
erinevad hüvitised sõltuvalt sellest, kas töötajad kaotasid töö tööandja surma või
kollektiivse koondamise tagajärjel. Täpsemalt kinnitas kohus, et kollektiivsete
koondamiste mõiste eeldab, et eksisteerib koondamised kavandanud tööandja, kes
saab esiteks võtta direktiivi artiklites 2 ja 3 osutatud meetmed ja teiseks
niisugused koondamised läbi viia. Samuti tuleks direktiivi artikli 2 lõike 2
kohaselt sellistel konsultatsioonidel käsitleda kollektiivsete koondamiste
ärahoidmise või koondatavate töötajate arvu vähendamise ning tagajärgede
leevendamise võimalusi sotsiaalmeetmete abil, mille eesmärk on muu hulgas
aidata kaasa koondatud töötajate ümberpaigutamisele või ümberõppele. Lõpuks
näevad selle direktiivi artikli 2 lõige 3 ja artikli 3 lõige 1 ette, et tööandja peab
teatama pädevale asutusele igast kavandatavast kollektiivsest koondamisest ja
esitama viimasele neis sätetes loetletud üksikasjad ja andmed (viidatud
kohtuotsuse punktid 41 ja 43 ning resolutsioon).
11 Erinevalt aga olukorrast, milles tehti kohtuotsus C-323/08, st tööandja surma
korral, oleks käesolevas asjas – milles lepingud lõpetati tööandja pensionile
jäämise tõttu – saanud konsultatsioone pidada ja oleks olnud võimalik vähemalt
leevendada lepingute lõpetamise tagajärgi.
12 Täpsemalt tuleb kindlaks teha, kas kaheksa töölepingu (mis moodustasid terve
töötamiskeskuse) lõpetamist vastutajaks oleva füüsilisest isikust tööandja
vabatahtliku pensionile jäämise tõttu, kelle õigused ja kohustused võttis hiljem üle
tema seadusjärgne pärija, tuli käsitada kollektiivse koondamisena või mitte.
4
FOGASA
13 Tööandja pensionile jäämine on töötaja isikuga mitte seotud alus töölepingu
lõpetamiseks (töötajate üldseaduse artikli 49 lõike 1 punkt g).
14 Hispaania õigussüsteemis ei ole füüsilisest isikust tööandja pensionile jäämise
korral, millega kaasneb üle direktiivis 98/59 sätestatud künnise jäävate
töölepingute lõpetamine, sätestatud konsulteerimise ajavahemikku ega ette nähtud
kõnealuse lepingu lõpetamise suhtes kollektiivse koondamise nõuete kohaldamist,
nagu on ette nähtud direktiivi 98/59 üle võtvas töötajate üldseaduse artiklis 51.
15 Töötajate üldseaduse artikkel 51 piirab kollektiivse koondamise olukordadega,
kus esinevad samal ajal majanduslikud, tehnilised, organisatsioonilised või
tootmisega seotud põhjused (nn ETOP-põhjused), tingimusel et see mõjutab
teatud arvu töötajaid, kuid see ei hõlma muid – nagu see, mis on kõne all
käesolevas asjas – töölepingu lõpetamise juhtumeid, mil tööleping lõpetatakse
tööandja algatusel põhjustel, mis ei ole seotud töötaja tahtega, kuna puudutatud
isikute arvu saab arvutada üksnes juhul, kui esineb mõni koondamine
ETOP-põhjustel.
16 Direktiivi 98/59 artikli 1 lõike 1 punkti a tähenduses eeldab kollektiivsete
koondamiste mõiste:
1) tööandjat,
2) kes soovib koondamise ellu viia,
3) et asjaomased koondamised vastaksid koguselistele ja ajalistele tingimustele,
4) et nimetatud tööandja saab läbi viia konsultatsioonid ja läbirääkimised
töötajate esindajatega.
17 Kõik need tingimused koos ja eraldi on täidetud konkreetselt tööandja
vabatahtliku pensionile jäämise korral, mis on ette nähtud töötajate üldseaduse
artikli 49 lõike 1 punktis g; samas ei ole Hispaania õiguskorras niisugusel puhul
sätestatud ajavahemikku konsultatsioonide pidamiseks, mille eesmärk on kui mitte
ära hoida, siis vähemalt leevendada töölepingute lõpetamise tagajärgi. Seetõttu on
esitatud esimene eelotsuse küsimus.
18 Kui Euroopa Kohus peaks leidma, et Hispaania õigusnormid ei ole liidu
õigusnormidega kooskõlas, tekib küsimus direktiivi horisontaalse mõju kohta.
Selles tähenduses rakendab direktiiv 98/59 harta artiklit 30 ja seega põhiõigust
nagu töötajate õigus põhjendamatu vallandamise eest, samuti nagu harta
artiklit 27, mis reguleerib töötajate õigust olla ettevõttes informeeritud ja ära
kuulatud. Seega tekib küsimus, kas juhul, kui liikmesriigi õigusnormid on
direktiiviga 98/59 vastuolus, on sellel direktiivil horisontaalne ehk üksikisikute
vaheline õigusmõju või mitte.
19 Tribunal Supremo (autonoomse piirkonna kõrgeim kohus, Hispaania) leidis
17. oktoobri 2016. aasta kohtuotsuses järgmist: „Lisaks määrustele ulatub alates
5
EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-196/23
kohtuasjast C-41/74, Van Duyn, liidu õiguse võimalik vahetu „õigusmõju“ ka –
kuigi väga piiratult – muudele teisese õiguse osadele, mis tähendab, et direktiivid
võivad olla liikmesriikides vahetult kohaldatavad tingimusel, et neid ei ole
rakendatud või neid on rakendatud valesti. See vahetu õigusmõju on aga välistatud
eraisikute vahelistes suhetes, kuna „direktiiv üksi ei saa tekitada üksikisikule
kohustusi ja seega ei saa sellele tema vastu tugineda“, kuigi mõnel juhul on
Euroopa Kohus tunnistanud direktiiviga „reguleeritud“ õiguse vahetut
kohaldamist koos võimalusega sellele tugineda üksikisikute poolt ja nende vastu.
Tuleb aga rõhutada, et: a) see ei tähenda tegelikult direktiivi „horisontaalset
õigusmõju“, vaid selle õiguse „vahetut õigusmõju“, mida see direktiiv reguleerib,
ja tingimusel, et see õigus on Euroopa Liidu põhiõigus; ning b) seda on
tunnustatud – kohtule teadaolevalt – üksnes neljal korral (kohtuasi Mangold,
kohtuasi Kücükdeveci, kohtuasi Prigge ja väga hiljuti kohtuasi Dansk Industri)
ning kõik need puudutavad vanuse alusel diskrimineerimise keelu üldpõhimõtet,
mis on direktiivi 2000/98/EÜ ese ning mis on tunnustatud harta artikli 21 lõikes 1.
20 Vältimaks direktiivide „vahetu“ ja eraisikute vahel mittekohaldatavuse
soovimatuid tagajärgi, on esimene parandusinstrument „kooskõlaline
tõlgendamine“, mille on välja toonud Euroopa Kohus, leides et liikmesriigi kohus
peab riigisisest õigust kohaldades „tõlgendama seda võimalikult suurel määral
direktiivi sõnastust ja eesmärki arvestades, et saavutada direktiiviga taotletav
tulemus ja järgida seega asutamislepingu artikli 189 kolmandat lõiku“ – praegu
ELTL artikkel 288. Eeltoodut kokku võttes, kui direktiivi, mida ei ole üle võetud
õigel ajal või seda on tehtud mittenõuetekohaselt, sätted on selged, täpsed ja
tingimusteta, tekivad erinevad võimalused:
1) see on vahetult kohaldatav üksikisikute ja riigi ametivõimude vahelistes
vaidlustes – vertikaalne õigusmõju;
2) kui tegemist on aga üksikisikute vahelise vaidlusega ehk horisontaalse
õigusmõjuga, tuleb arvestada kooskõlalise tõlgendamisega, mis kohustab
analüüsima direktiivi sätetele vastava riigisisese õiguse võimalikku kohaldamist;
3) kui kooskõlaline tõlgendamine ei ole tehtav, ei jää kahju kandnud
üksikisikule muud võimalust, kui nõuda kahju eest hüvitist rikkumise eest
vastutavalt riigilt.“
21 Kokkuvõttes, arvestades Tribunal Supremo (autonoomse piirkonna kõrgeim
kohus) kohtupraktikat, tekib küsimus, kas juhul, kui Hispaania õigusnormid on
direktiivi 98/59 kui harta artiklites 27 ja 30 sätestatud põhiõiguste
rakendusnormiga vastuolus, peab sellel direktiivil olema horisontaalne
(üksikisikute vaheline) vahetu õigusmõju või – nagu leiab Tribunal Supremo
(autonoomse piirkonna kõrgeim kohus) IV koda – kui kooskõlaline tõlgendamine
ei ole tehtav, ei jää kahju kandnud üksikisikule muud võimalust, kui nõuda kahju
eest hüvitist rikkumise eest vastutavalt riigilt. Seega tuleb esitada teine eelotsuse
küsimus.
6
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 14.06.2023 11:42
Adressaat: <"SM Info">; <
[email protected]>
Teema: C-196/23
Adressaadid:
[email protected],
[email protected]
Välisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2023/227
Kohtuasja number: C-196/23
Vastuse kuupäev: 28.06.2023
Staadium: Uus menetlus
Märksõnad: kollektiivsed koondamised; teavitamine ja konsulteerimine;
töölepingu lõpetamine tööandja pensionile jäämise tõttu; töötaja kaitse
Õiguslikud vormid: direktiiv 98/59/EÜ; EL põhiõiguste harta artikkel 27;
EL põhiõiguste harta artikkel 30
Dokumentidega on võimalik tutvuda EELO keskkonnas aadressil
https://eelo.mfa.ee/eelotsus_vaata.php?id=7105
Palun teatage 7 päeva jooksul, kas kohtuasja temaatika kuulub teie
vastutusalasse.
Juhul, kui kohtuasja temaatika ei kuulu teie vastutusalasse, palun
viidake, milline teine ametiasutus sellega peaks tegelema.
Palun teatage, kas Eesti peaks selles eelotsusemenetluses seisukoha
esitama, ja põhjendage oma arvamust (ka eitavat seisukohta).
EL õiguse büroo
Välisministeerium