dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Sotsiaalministeerium · 14. juuni 2023
Viit
1.4-1.4/2460-1
Registreeritud
14. juuni 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-1.4 Euroopa Liidu Kohtu eelotsused
Toimik
1.4-1.4/2023
Vastutaja
Liis Tõnismaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töösuhete ja töökeskkonna osakond)
Lahendamise tähtaeg
28. juuni 2023

Failid

  • 📎002-C-196-23-1-1252949-ET-G302573.pdf379 KB
  • 📎E-kiri.pdf71 KB

Sisu (failidest)

Vastuvõtmise kuupäev : 14/06/2023 Kokkuvõte C-196/23 - 1 Kohtuasi C-196/23 Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98 lõikele 1 Saabumise kuupäev: 24. märts 2023 Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Tribunal Superior de Justicia de Cataluña (Kataloonia autonoomse piirkonna kõrgeim kohus, Hispaania) Eelotsusetaotluse kuupäev: 20. jaanuar 2023 Kaebajad: CL GO GN VO TI HZ DN DL Vastustajad: DB Fondo de Garantía Salarial (FOGASA) ET EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-196/23 Põhikohtuasja ese Sotsiaalpoliitika – Töötajate kaitse – Kollektiivne koondamine – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Direktiiv 98/59/EÜ – Töölepingu lõpetamine tööandja pensionile jäämise tõttu Eelotsusetaotluse ese ja õiguslik alus Töötajate kaitse – Kollektiivne koondamine – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artiklid 27 ja 30 – Direktiiv 98/59/EÜ – Artiklid 1 ja 2 – Euroopa Kohtu praktika – Töölepingu lõpetamine tööandja pensionile jäämise tõttu – Ajavahemik konsultatsioonideks töötajate esindajatega – Direktiivi 98/59/EÜ horisontaalne mõju Eelotsuse küsimused 1. Kas nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikliga 2 on kooskõlas niisugused Hispaania õigusnormid, mis vastavalt kuninga seadusandliku dekreediga 2/2015 heaks kiidetud 23. oktoobri 2015. aasta töötajate üldseaduse konsolideeritud teksti (Texto refundido de la Ley del Estatuto de los Trabajadores, aprobado por el Real Decreto Legislativo 2/2015) artikli 49 lõike 1 punktile [g] ei sisalda ajavahemikku konsultatsioonideks suurema arvu töölepingu lõpetamise juhtudel füüsilisest isikust tööandja pensionile jäämise tõttu kui see, mis on sätestatud viidatud direktiivi artiklis 1? 2. Kui vastus sellele küsimusele on eitav, siis kas direktiivil 98/59 on vahetu horisontaalne õigusmõju üksikisikute vahel? Viidatud liidu õigusnormid Euroopa Liidu toimimise leping: artikli 267 punkt b. Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“): artiklid 27 ja 30. Nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiv 98/59/EÜ kollektiivseid koondamisi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, artikli 1 lõiked 1 ja 2. 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsus AGET Iraklis (C-201/15, EU:C:2016:972, punktid 27–32), 12. oktoobri 2004. aasta kohtuotsus komisjon vs. Portugal (C-55/02, EU:C:2004:605, resolutsiooni punkt 1), 11. novembri 2015. aasta kohtuotsus Pujante Rivera (C-422/14, EU:C:2015:743, resolutsiooni punkt 2) ja 10. detsembri 2009. aasta kohtuotsus Rodríguez Mayor jt (C-323/08, EU:C:2009:770, punktid 41–44 ja resolutsiooni punktid 1 ja 2). 2 FOGASA Viidatud liikmesriigi õigusnormid Kuninga seadusandliku dekreediga 2/2015 heaks kiidetud 23. oktoobri 2015. aasta töötajate üldseaduse konsolideeritud tekst (Texto refundido de la Ley del Estatuto de los Trabajadores, aprobado por el Real Decreto Legislativo 2/2015) (edaspidi „töötajate üldseadus“): artikli 49 lõike 1 punkt g ja artikli 51 lõiked 1 ja 2. Tribunal Supremo (autonoomse piirkonna kõrgeim kohus) 17. oktoobri 2016. aasta otsus, Rec. 36/20. Põhikohtuasja asjaolude lühikokkuvõte 1 Kaebajad esitasid vastustaja ja FOGASA vastu 10. juulil 2020 kaebuse koondamise peale, mis leidis aset 6. juulil 2020. 2 Kaebuses paluti tuvastada, et kaebajate vaikimisi koondamine ettevõtja poolt 6. juulil 2020 oli tühine, kohaldades ettevõtja suhtes vastavaid õiguslikke tagajärgi, ja teise võimalusena tunnistada koondamine õigusvastaseks, kohaldades ettevõtja suhtes sellest tulenevaid õiguslikke tagajärgi. 3 Juzgado de lo Social n.º 1 de Barcelona (Barcelona töökohus nr 1, Hispaania) tegi 12. jaanuaril 2022 otsuse, millega jättis kaebajate kaebuse vastustajaks oleva ettevõtja (tema üldise õigusjärglase isikus) vastu rahuldamata. 4 Kaebajatele saadeti 17. juulil 2020 teade töölepingu lõpetamise kohta tööandja pensionile jäämise tõttu alates 17. juulist 2020. 17. juulil 2020 arvati kaebajad üldisest sotsiaalkindlustusskeemist välja. 5 Tööandja jäi 3. augustil 2020 pensionile. Tööandja pensionile jäämise tõttu lõpetati 54 lepingut, mis puudutasid kaheksat töötamiskeskust, mille hulgas Alcarrásis (Lérida) asuv töötamiskeskus, kus töötasid kaebajad. Vastustaja suri 26. märtsil 2021 ja tema pärandi võttis vastuväideteta vastu üldise õigusjärgluse korras DB, ilma et kaebajaid oleks olnud võimalik tööle ennistada. Põhikohtuasja poolte peamised väited 6 Kaebajad väidavad, et nende koondamine on tühine, kuna ei järgitud töötajate üldseaduse artiklis 51 ette nähtud konsultatsioonide pidamise ajavahemikku, kuivõrd tööandja pensionile jäämise tõttu lõpetati 54 lepingut, mis puudutas kaheksat töötamiskeskust ja nende seas ka Alcarrásis asuv töötamiskeskust koos selle juurde kuulunud kaheksa töölepinguga. Töötajate esindajatega konsultatsioonide pidamiseks ajavahemiku puudumine rikub direktiivi 98/59 artiklit 2. 7 Vastustajad leiavad, et Hispaania õigus on direktiiviga 98/59 kooskõlas ja et igal juhul ei ole direktiivil üksikisikute vahel horisontaalset vahetut õigusmõju, ilma et see rikuks võimalikku riigivastutuse olemasolu. 3 EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-196/23 Eelotsusetaotluse põhjenduste lühikokkuvõte 8 Direktiivi 98/59 põhjendusest 2 nähtub, et direktiiviga soovitakse suurendada töötajate kaitset kollektiivsete koondamiste korral. Kuigi kollektiivsele koondamisele kohaldatavaid õigusnorme ühtlustades on liidu seadusandja soovinud ühtaegu tagada töötajate õiguste ühesuguse kaitse eri liikmesriikides ja ühtlustada neist kaitsenormidest tulenevad Euroopa Liidu ettevõtjate kohustused, on selge, et selle direktiivi eesmärk on ka kehtestada miinimumkaitse kollektiivse koondamise korral töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise osas, jättes liikmesriikidele vabad käed võtta vastu meetmeid, mis on töötajate jaoks soodsamad (kohtuasi C-201/15, punktid 27 ja 32). 9 Kohtuotsuses C-55/02, komisjon vs. Portugal, leidis Euroopa Kohus, et piirates kollektiivsete koondamiste mõiste määratlust koondamistega objektiivsete muudatuste tõttu äriühingu struktuuris, tehnoloogias või konjunktuuris ning jättes hõlmamata kõik teised koondamised, mis ei ole seotud töötaja isikuga, rikkus Portugali Vabariik direktiivi 98/59 artiklitest 1 ja 6 tulenevaid kohustusi. 10 Teisalt leidis Euroopa Kohus kohtuotsuses Rodríguez Mayor jt (C-323/08), mis käsitleb direktiivi 98/59 kohaldatavust tööandja surma korral, et selle direktiivi artikli 1 lõikega 1 ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt füüsilisest isikust tööandja mitme töötaja töölepingu lõppemine tööandja surma tõttu ei ole käsitatav kollektiivse koondamisena, mistõttu tuleb kindlaks määrata erinevad hüvitised sõltuvalt sellest, kas töötajad kaotasid töö tööandja surma või kollektiivse koondamise tagajärjel. Täpsemalt kinnitas kohus, et kollektiivsete koondamiste mõiste eeldab, et eksisteerib koondamised kavandanud tööandja, kes saab esiteks võtta direktiivi artiklites 2 ja 3 osutatud meetmed ja teiseks niisugused koondamised läbi viia. Samuti tuleks direktiivi artikli 2 lõike 2 kohaselt sellistel konsultatsioonidel käsitleda kollektiivsete koondamiste ärahoidmise või koondatavate töötajate arvu vähendamise ning tagajärgede leevendamise võimalusi sotsiaalmeetmete abil, mille eesmärk on muu hulgas aidata kaasa koondatud töötajate ümberpaigutamisele või ümberõppele. Lõpuks näevad selle direktiivi artikli 2 lõige 3 ja artikli 3 lõige 1 ette, et tööandja peab teatama pädevale asutusele igast kavandatavast kollektiivsest koondamisest ja esitama viimasele neis sätetes loetletud üksikasjad ja andmed (viidatud kohtuotsuse punktid 41 ja 43 ning resolutsioon). 11 Erinevalt aga olukorrast, milles tehti kohtuotsus C-323/08, st tööandja surma korral, oleks käesolevas asjas – milles lepingud lõpetati tööandja pensionile jäämise tõttu – saanud konsultatsioone pidada ja oleks olnud võimalik vähemalt leevendada lepingute lõpetamise tagajärgi. 12 Täpsemalt tuleb kindlaks teha, kas kaheksa töölepingu (mis moodustasid terve töötamiskeskuse) lõpetamist vastutajaks oleva füüsilisest isikust tööandja vabatahtliku pensionile jäämise tõttu, kelle õigused ja kohustused võttis hiljem üle tema seadusjärgne pärija, tuli käsitada kollektiivse koondamisena või mitte. 4 FOGASA 13 Tööandja pensionile jäämine on töötaja isikuga mitte seotud alus töölepingu lõpetamiseks (töötajate üldseaduse artikli 49 lõike 1 punkt g). 14 Hispaania õigussüsteemis ei ole füüsilisest isikust tööandja pensionile jäämise korral, millega kaasneb üle direktiivis 98/59 sätestatud künnise jäävate töölepingute lõpetamine, sätestatud konsulteerimise ajavahemikku ega ette nähtud kõnealuse lepingu lõpetamise suhtes kollektiivse koondamise nõuete kohaldamist, nagu on ette nähtud direktiivi 98/59 üle võtvas töötajate üldseaduse artiklis 51. 15 Töötajate üldseaduse artikkel 51 piirab kollektiivse koondamise olukordadega, kus esinevad samal ajal majanduslikud, tehnilised, organisatsioonilised või tootmisega seotud põhjused (nn ETOP-põhjused), tingimusel et see mõjutab teatud arvu töötajaid, kuid see ei hõlma muid – nagu see, mis on kõne all käesolevas asjas – töölepingu lõpetamise juhtumeid, mil tööleping lõpetatakse tööandja algatusel põhjustel, mis ei ole seotud töötaja tahtega, kuna puudutatud isikute arvu saab arvutada üksnes juhul, kui esineb mõni koondamine ETOP-põhjustel. 16 Direktiivi 98/59 artikli 1 lõike 1 punkti a tähenduses eeldab kollektiivsete koondamiste mõiste: 1) tööandjat, 2) kes soovib koondamise ellu viia, 3) et asjaomased koondamised vastaksid koguselistele ja ajalistele tingimustele, 4) et nimetatud tööandja saab läbi viia konsultatsioonid ja läbirääkimised töötajate esindajatega. 17 Kõik need tingimused koos ja eraldi on täidetud konkreetselt tööandja vabatahtliku pensionile jäämise korral, mis on ette nähtud töötajate üldseaduse artikli 49 lõike 1 punktis g; samas ei ole Hispaania õiguskorras niisugusel puhul sätestatud ajavahemikku konsultatsioonide pidamiseks, mille eesmärk on kui mitte ära hoida, siis vähemalt leevendada töölepingute lõpetamise tagajärgi. Seetõttu on esitatud esimene eelotsuse küsimus. 18 Kui Euroopa Kohus peaks leidma, et Hispaania õigusnormid ei ole liidu õigusnormidega kooskõlas, tekib küsimus direktiivi horisontaalse mõju kohta. Selles tähenduses rakendab direktiiv 98/59 harta artiklit 30 ja seega põhiõigust nagu töötajate õigus põhjendamatu vallandamise eest, samuti nagu harta artiklit 27, mis reguleerib töötajate õigust olla ettevõttes informeeritud ja ära kuulatud. Seega tekib küsimus, kas juhul, kui liikmesriigi õigusnormid on direktiiviga 98/59 vastuolus, on sellel direktiivil horisontaalne ehk üksikisikute vaheline õigusmõju või mitte. 19 Tribunal Supremo (autonoomse piirkonna kõrgeim kohus, Hispaania) leidis 17. oktoobri 2016. aasta kohtuotsuses järgmist: „Lisaks määrustele ulatub alates 5 EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-196/23 kohtuasjast C-41/74, Van Duyn, liidu õiguse võimalik vahetu „õigusmõju“ ka – kuigi väga piiratult – muudele teisese õiguse osadele, mis tähendab, et direktiivid võivad olla liikmesriikides vahetult kohaldatavad tingimusel, et neid ei ole rakendatud või neid on rakendatud valesti. See vahetu õigusmõju on aga välistatud eraisikute vahelistes suhetes, kuna „direktiiv üksi ei saa tekitada üksikisikule kohustusi ja seega ei saa sellele tema vastu tugineda“, kuigi mõnel juhul on Euroopa Kohus tunnistanud direktiiviga „reguleeritud“ õiguse vahetut kohaldamist koos võimalusega sellele tugineda üksikisikute poolt ja nende vastu. Tuleb aga rõhutada, et: a) see ei tähenda tegelikult direktiivi „horisontaalset õigusmõju“, vaid selle õiguse „vahetut õigusmõju“, mida see direktiiv reguleerib, ja tingimusel, et see õigus on Euroopa Liidu põhiõigus; ning b) seda on tunnustatud – kohtule teadaolevalt – üksnes neljal korral (kohtuasi Mangold, kohtuasi Kücükdeveci, kohtuasi Prigge ja väga hiljuti kohtuasi Dansk Industri) ning kõik need puudutavad vanuse alusel diskrimineerimise keelu üldpõhimõtet, mis on direktiivi 2000/98/EÜ ese ning mis on tunnustatud harta artikli 21 lõikes 1. 20 Vältimaks direktiivide „vahetu“ ja eraisikute vahel mittekohaldatavuse soovimatuid tagajärgi, on esimene parandusinstrument „kooskõlaline tõlgendamine“, mille on välja toonud Euroopa Kohus, leides et liikmesriigi kohus peab riigisisest õigust kohaldades „tõlgendama seda võimalikult suurel määral direktiivi sõnastust ja eesmärki arvestades, et saavutada direktiiviga taotletav tulemus ja järgida seega asutamislepingu artikli 189 kolmandat lõiku“ – praegu ELTL artikkel 288. Eeltoodut kokku võttes, kui direktiivi, mida ei ole üle võetud õigel ajal või seda on tehtud mittenõuetekohaselt, sätted on selged, täpsed ja tingimusteta, tekivad erinevad võimalused: 1) see on vahetult kohaldatav üksikisikute ja riigi ametivõimude vahelistes vaidlustes – vertikaalne õigusmõju; 2) kui tegemist on aga üksikisikute vahelise vaidlusega ehk horisontaalse õigusmõjuga, tuleb arvestada kooskõlalise tõlgendamisega, mis kohustab analüüsima direktiivi sätetele vastava riigisisese õiguse võimalikku kohaldamist; 3) kui kooskõlaline tõlgendamine ei ole tehtav, ei jää kahju kandnud üksikisikule muud võimalust, kui nõuda kahju eest hüvitist rikkumise eest vastutavalt riigilt.“ 21 Kokkuvõttes, arvestades Tribunal Supremo (autonoomse piirkonna kõrgeim kohus) kohtupraktikat, tekib küsimus, kas juhul, kui Hispaania õigusnormid on direktiivi 98/59 kui harta artiklites 27 ja 30 sätestatud põhiõiguste rakendusnormiga vastuolus, peab sellel direktiivil olema horisontaalne (üksikisikute vaheline) vahetu õigusmõju või – nagu leiab Tribunal Supremo (autonoomse piirkonna kõrgeim kohus) IV koda – kui kooskõlaline tõlgendamine ei ole tehtav, ei jää kahju kandnud üksikisikule muud võimalust, kui nõuda kahju eest hüvitist rikkumise eest vastutavalt riigilt. Seega tuleb esitada teine eelotsuse küsimus. 6 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 14.06.2023 11:42 Adressaat: <"SM Info">; <[email protected]> Teema: C-196/23 Adressaadid: [email protected], [email protected] Välisministeeriumis registreeritud: 15.3-3/2023/227 Kohtuasja number: C-196/23 Vastuse kuupäev: 28.06.2023 Staadium: Uus menetlus Märksõnad: kollektiivsed koondamised; teavitamine ja konsulteerimine; töölepingu lõpetamine tööandja pensionile jäämise tõttu; töötaja kaitse Õiguslikud vormid: direktiiv 98/59/EÜ; EL põhiõiguste harta artikkel 27; EL põhiõiguste harta artikkel 30 Dokumentidega on võimalik tutvuda EELO keskkonnas aadressil https://eelo.mfa.ee/eelotsus_vaata.php?id=7105 Palun teatage 7 päeva jooksul, kas kohtuasja temaatika kuulub teie vastutusalasse. Juhul, kui kohtuasja temaatika ei kuulu teie vastutusalasse, palun viidake, milline teine ametiasutus sellega peaks tegelema. Palun teatage, kas Eesti peaks selles eelotsusemenetluses seisukoha esitama, ja põhjendage oma arvamust (ka eitavat seisukohta). EL õiguse büroo Välisministeerium
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel