dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Ministri määrusAvalik

Sotsiaalministri 17.detsembri 2019 määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 13. juuni 2023
Viit
35
Registreeritud
13. juuni 2023
Dokumendi liik
Ministri määrus
Funktsioon
1.1 Juhtimine, arendus ja planeerimine
Sari
1.1-1 Ministri määrused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2023
Vastutaja
Ingrid Ots-Vaik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎35 13.06.2023 Ministri määrus.asice564 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI MÄÄRUS 13.06.2023 nr 35 Sotsiaalministri 17.detsembri 2019 määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ muutmine Määrus kehtestatakse Tartu Ülikooli seaduse § 7 lõike 2 alusel. § 1. Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused” muutmine Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruses nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused” tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõike 2 punktid 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 4 lõike 3 punktid 2 ja 12 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse punktidega 23 ja 24 järgmises sõnastuses: „23) oftalmoloogia; 24) otorinolarüngoloogia.“; 4) paragrahvi 4 lõiget 4 täiendatakse punktidega 19 ja 20 järgmises sõnastuses: „19) anestesioloogia ja intensiivravi 20) neuroloogia.“; 5) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 7–10 järgmises sõnastuses: „(7) Enne 2023/2024. õppeaastat oftalmoloogia residentuuri vastu võetud residendil on eriarsti kutse saamiseks õigus läbida oftalmoloogia residentuur kestusega kolm aastat kuni 31. augustini 2028. a. (8) Enne 2023/2024. õppeaastat anestesioloogia ja intensiivravi residentuuri vastu võetud residendil on eriarsti kutse saamiseks õigus läbida anestesioloogia ja intensiivravi residentuur kestusega neli aastat kuni 31. augustini 2029. a. (9) Enne 2024/2025. õppeaastat otorinolarüngoloogia residentuuri vastu võetud residendil on eriarsti kutse saamiseks õigus läbida otorinolarüngoloogia residentuur kestusega kolm aastat kuni 31. augustini 2029. a. 2 (10) Enne 2024/2025. õppeaastat neuroloogia residentuuri vastu võetud residendil on eriarsti kutse saamiseks õigus läbida neuroloogia residentuur kestusega neli aastat kuni 31. augustini 2030. a.“. § 2. Määruse rakendamine Käesolevat määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. maist 2023. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ muutmise määrusega pikendatakse nelja eriala: oftalmoloogia (silmaarst), otorinolarüngoloogia (nina-kõrva-kurguarsti), anestesioloogia ja intensiivravi ning neuroloogia (närviarsti) residentuuri pikkust ühe aasta võrra. Määruste muutmise vajadus tuleneb erialaseltside ning Tartu Ülikooli arstiteaduskonna nõukogu ühiselt tehtud ettepanekutest. Määruste muutmise eesmärk on pikendada Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa ja Tartu Ülikooli kokkuleppel nelja residentuuriprogrammi. Vastuvõtt uuendatud programmidele oftamoloogia ning anestesioloogia ja intensiivravi erialale on planeeritud 2023. a suvel. Otorinolarüngoloogia ja neuroloogia pikendatud residentuuriprogrammidele vastuvõtt on planeeritud 2024. a suvel. Määruse muutmise peamine eesmärk on parandada Eestis eriarstiks õppivate inimeste hariduse kvaliteeti ning viia erialade õppeprogrammid vastavusse EL-i erialade standardite ja juhistega. Enne 2023.a oftalmoloogia ning anestesioloogia ja intensiivravi ning enne 2024.a otorinolarüngoloogia ja neuroloogia eriala residentuuri astunute suhtes käesolevat määrust ei kohaldata. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna projektijuht Ingrid Ots-Vaik (e-post: [email protected]; telefon: 626 9252) ja nõunik Reena Müller (e-post: [email protected]; telefon 626 9161). Määruse muudatuse väljatöötamisse kaasati Tartu Ülikooli ja erialade esindajad. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Susanna Jurs (e-post: [email protected]; telefon: 626 9731). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Määruse muutmise määrusega muudetakse sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ 1. juulist 2022. a kehtivat redaktsiooni. Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Sotsiaalministri 17. detsembri 2019. a määruse nr 70 „Residentuuri raamnõuded ja korraldamise tingimused“ muutmise määrus koosneb kahest paragrahvist. Määruse § 1 punkidega 1 ja 2 pikendatakse oftalmoloogia ja otorinolarüngoloogia eriala residentuuri kolmelt aastalt neljale. 2 Otorinolarüngoloogia ehk kõrva-nina-kurguhaiguste (edaspidi KNK) eriala on viimase 30 aasta jooksul teinud läbi olulised ja põhimõttelised arengud, muutudes peamiselt ambulatoorsest erialast kirurgiliseks erialaks. Valdav osa KNK residentuuri lõpetajad peavad edasises töös olema võimelised iseseisvaks kirurgiliseks tööks. Arenenud on audioloogia eriala eelkõige läbi seadmete arengu. Lisandunud on hulgaliselt spetsiifilisi instrumentaalseid uuringumeetodeid, arenenud kuulmisrehabilitatsiooni võimalused. Eelnevat kiiret arengut arvestades ei ole kolmeaastane residentuuri tsükkel piisav tänapäevastele nõuetele vastava erialaspetsialisti välja koolitamiseks. Residentuuri lõpetaja on iseseisev kõikide ambulatoorsete juhtumite käsitlemiseks, kuid kirurgiliselt suuteline vaid peamisteks või lihtsamateks operatsioonideks. Puudub piisav erialaline ettevalmistus audioloogia- ja vestibuloogia tänapäevaseks raviks. Seega ei ole kolmeaastane KNK-i residentuuriprogramm vastavuses tänapäevaste KNK arstile seatavate nõudmistega ning eeldatava baastasemega. Residentuuri läbinu asub residentuuri lõppedes küll iseseisvalt tööle, kuid reaalsuses järgneb sellele veel minimaalselt kaks kuni kolm aastat õpet valitud suunal enne, kui ta on valmis täielikult nõutaval tasemel iseseisvalt praktiseerima. Eestis KNK residentuuri lõpetaja senise programmi alusel ei ole oskustelt samal tasemel arenenud EL riikide spetsialistidele seatud tasemenõudega. KNK residentuur on Eestis ainuke kirurgiline eriala, mille kestvus on alla viie aasta. UEMS (European Union of Medical Specialists) soovitab KNK spetsialisti õppe pikkuseks viis aastat. Oftalmoloogia residentuuri ajaline kestus Eestis on kolm aastat. Aastal 2019 kehtestas European Board of Ophthalmology (EBO) oftalmoloogia residentuuri minimaalseks kestuseks 4 aastat, mistõttu tehakse muudatused ka käesolevas määruses, et viia Eestis residentuur EBO nõuetele vastavaks. Määruse § 1 punkidega 3 ja 4 pikendatakse anestesioloogia ja neuroloogia residentuuri neljalt aastalt viiele. Neuroloogia residentuuri programmi välisauditeerimine toimus 2022. a märtsis, mille käigus tuvastati kokkuvõttes, et tervikuna on Tartu Ülikooli poolt juhitud programm tasakaalus ning terviklik. Ometi pidas audiitor väga oluliseks ning ka sisuliselt Euroopa Eriarstide Ühenduse soovituste järgimiseks vajalikuks pikendada neuroloogia residentuuri 12 kuu võrra. Täiendav aeg on vajalik eriala tsükli (neuroloogia) tõhustamiseks, sellest vähemalt kuus kuud peaks olema neuroloogia ambulatoorne tegevus. Anestesioloogia ja intensiivravi. Tartu Ülikool tegi 2021. a märtsis ettepaneku pikendada anestesioloogia ja intensiivravi eriala residentuuri pikkust neljalt aastalt viie aastani. Residentuuri pikendamise vajadus lähtub UEMS-i (European Union of Medical Specialists) soovitustest, mille kohaselt peab anestesioloogia ja intensiivravi eriarsti väljaõppe pikkuseks olema vähemalt viis aastat. Lisaerialad nagu valuravi, intensiivravi jt peaksid omandatama sellele järgneva õppeaja jooksul. Eestis sisaldab anestesioloogia ja intensiivravi eriarsti õpe ka intensiivravi alast ettevalmistust. Selleks, et tagada Eestis Euroopa standarditele vastav eriarstide intensiivravi alane ettevalmistus, on vaja anestesioloogia ja intensiivravi õppeaega ühe aasta võrra pikendada. Anestesioloogia ja intensiivravi eriarstidel on tänases eriarstiabis oluline roll. Sageli on nende juhtida kriitilised olukorrad, kus otseselt nende tegevusest sõltub haige elu. Seetõttu on eriala kutsestandardid väga kõrged. Määruse § 1 punktiga 5 täiendatakse määruse §-i 10 rakendussätetega ning antakse üleminekuaeg nende juhtude puhul, kus inimene on astunud residentuuri erialale enne selle pikendamist. 3 Määruse §-ga 2 kehtestatakse määruse rakendamise aeg. Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras. Määruse rakendamine alates 1. maist 2023. a on vajalik, et ülikool saaks alustada residentuuritellimuse vastuvõtuga seotud tegevusi hiljemalt juuni alguses. Selleks on Tartu Ülikoolil vaja veel õppekavad kinnitada Haridus- ja Teadusministeeriumis, et saada õppekavale Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) kood. EHIS-e kood õppekavale tekib sel hetkel kui Tartu Ülikool esitab õppekava taotluse EHIS-sse. Kuni õppekavale ei ole EHIS-s registreerimise märget juures, see aktiivseks ei muutu (seda pole olemas) ja HTM ei saa registreerida programme enne kui raamnõuetes ei ole vastavate tunnustega õppekava (nimi, õppeaeg jms). Praeguseks on „Anestesioloogia ja intensiivravi“ programmi esialgne kood EHIS-es on 243423 ja „Oftalmoloogia“ programmi esialgne kood on 243442. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud EL õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatus ei oma sotsiaalset ja demograafilist mõju. Andmekaitsealane mõjuhinnang Andmekaitsealane mõju puudub. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega kaasnevad täiendavad kulud oftamoloogia erialal alates 2026. aastast, mil pikenenud residentuuriprogrammil 2023. aastal vastuvõetud residendid jõuavad oma neljandale õppeaastale. Aastal 2027 lisanduvad täiendavad kulud otorinolarüngoloogia ning anestesioloogia ja intensiivravi eriala pikenenud residentuuri programmis on 2024 ja 2023.a vastuvõetud residendid jõudnud vastavalt oma neljandale ja viiendale õppeaastale. Neuroloogia eriala residentuuri pikenemisega täiendavad kulud lisanduvad alates 2028. aastast, mil 2024.a residentuuri astunud alustavad oma viimast, viiendat, õppeaastat. Eelnimetatud residentuuriõppe erialade pikendamisest tulenevalt täpsustub täiendav eelarve vajadus Sotsiaalministeeriumi riigieelarve strateegia lisataotluste 2025-2028 protsessis. Tervisekassa võtab eeltoodud erialadel residentuuri õppe pikendamisega lisanduvad kulud arvesse oma eelarvest eriarstiabi rahastamise planeerimisel. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, rakendatakse tagasiulatuvalt 1. maist 2023. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, mis kooskõlastas eelnõu märkusteta. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks, kes kooskõlastasid määruse eelnõu märkusteta: Tervisekassale, Eesti Oftalmoloogide Seltsile m, Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ja Pea- ja Kaelakirurgide Seltsile ja Terviseametile. Arvamust ei avaldanud Ludvig Puusepa nimeline Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsja Eesti Anestesioloogide Selts. Tartu Ülikool kooskõlastas eelnõu märkustega, mis on arvestatud täies ulatuses. Eesti Arstide Liit kooskõlastas eelnõu järgmise märkusega: Teeme ettepaneku muuta eelnõu punkti 5 ja sõnastada määruse § 10 lõiked 7–10 nii, et senise (lühema) kestusega residentuuri läbimise õigus on määratud ainult residentuuri alustamise õppeaastaga. 4 Residentuuri lõpukuupäev jätta määrusest välja, kuna see võib teatud juhtudel hilisemaks nihkuda. Näiteks § 10 lg 7: „Enne 2023/2024. õppeaastat oftalmoloogia residentuuri vastu võetud residendil on eriarsti kutse saamiseks õigus läbida oftalmoloogia residentuur kestusega kolm aastat.“ Ettepanekuga ei ole arvestatud. Tartu Ülikool ei toeta residentuuri läbimiseks lühema kestusega programmi alusel määratud perioodi lõpukuupäeva määrusest välja jätmist. Esiteks oleks see ebavõrdne kohtlemine võrreldes varasemate sarnaste rakendussätetega. Teiseks on õppetöö korraldamise mõttes oluline, et lõputult ei viida õppetööd paralleelselt läbi kahe programmi alusel. Määruses toodud tähtajad peaksid olema piisavad, et juba õpinguid alustanud residendid jõuaksid oma õpingud lõpule viia. Kui see üksikutel juhtudel ei õnnestu ja programm suletakse enne lõpetamist, siis annab Tartu Ülikooli residentuuri eeskiri õiguse vahetada programmi ja õpingud pikema programmi alusel lõpule viia.
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel