Arvamus

Hr Tiit Riisalo Teie 30.05.2023 nr 1.2-2/63-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 13.06.2023 nr 1-11/23/5079 Vabariigi Valitsuse määruse „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ eelnõu kohta arvamuse avaldamine Austatud minister Täname Teid võimaluse eest anda arvamus Vabariigi Valitsuse määruse „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kohta. Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu järgmiselt: 1. Eelnõu § 3 lõikes 5 tuleks muuta ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu summasid, kuna eelnõus on arvestatud üksnes ESF+ vahenditega. Teeme ettepaneku eelnõu § 3 lõige 5 sõnastada järgmiselt: „(5) Aastatel 2024–2029 moodustab tööhõiveprogrammi rahalisest kogumahust: 1) ESF+ toetus 12 miljonit eurot; 2) riiklik kaasfinantseering 5,2 miljonit eurot.“, 2. Eelnõu § 9 lõike 3 sõnastust tuleks täpsustada, kuna selle kohaselt õppivale töötule ei osutata sama paragrahvi lõike 2 punktides 4, 6, 9 ja 12 nimetatud teenuseid. Kuigi üldjuhul õppivale töötule tasemeõppes osalemise toetust ei osutata, siis arvestades eelnõu § 24 lõikes 6 (uue numbriga 7) sätestatut, on võimalik, et inimene õpib kutseõppeasutuses üldhariduse omandamiseks (täiskasvanute gümnaasiumis) või kutsevaliku õppekaval, mille omandamine ei vii kutseni. Seega neile õppijatele osutatakse tasemeõppesse asumisel tasemeõppes osalemise toetust. Samas peaks see erisus tulenema ka sihtrühma reguleerivast sättest (§ 9 lg 3), kuna see on sihtrühma laiendav tingimus, mitte toetuse tingimus. Teeme ettepaneku eelnõu § 9 lõiget 3 täiendada teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui õppiv töötu omandab kutseõppeasutuses üldharidust või õpib kutsevaliku õppekaval, osutatakse talle käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud teenust.“. 3. Eelnõu § 9 lõiget 8 tuleks täiendada ja lisada kinnipeetavale töötajale osutatavate teenuste hulka tasemeõppes osalemise toetus. Kuna eelnõu § 6 lõike 6 punkti 4 järgi osutatakse töötajale tasemeõppes osalemise toetust, on põhjendatud sama teenuse osutamise ka kinnipeetavale, kes töötab. Ka kehtiva tööhõiveprogrammi 2021-2023 kohaselt on töötaval toetuse tingimustele vastaval töötajal õigus saada tasemeõppes osalemise toetust. Kuigi kinnipeetavale töötajale osutatavate tööturuteenuste ring kattub sel juhul § 9 lõikes 6 sätestatud teenustega, on sihtrühma eraldi lõikes sätestamine vajalik, kuna neile osutatakse tööturuteenuseid (tööturukoolitus, tasemeõppes osalemise toetus, kvalifikatsiooni saamise toetamine) samadel tingimustel, mis töötutele. Eesti Töötukassa Reg. nr. 74000085 • Lasnamäe 2, 11412 Tallinn • tel 777 3000 [email protected] • www.tootukassa.ee Teeme ettepaneku eelnõu § 9 lõige 8 muuta ja sõnastada järgmiselt: „(8) Kinnipeetavale töötajale osutatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule töökeskset nõustamist, tööklubi, tööturukoolitust, tasemeõppes osalemise toetust ja kvalifikatsiooni saamise toetamist.“. 4. Eelnõu § 23 lõike 10 sõnastust tuleks täpsustada ja asendada sõnad „taotluse esitamisele“ sõnaga „taotlemisele“. Kuna inimene ei esita tööturukoolituse kohta eraldi taotlust, vaid tema soov selgitatakse välja karjäärinõutamise käigus, siis tuleks sõnastust vastavalt muuta. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 23 lõike 10 sissejuhatav lauseosa ning punktid 1 ja 2 järgmiselt: „(10) Töötajale, kes töötab töölepingu või teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel või on avalikus teenistuses ja kellel on arvestatud töötuskindlustuse seaduse alusel töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotlemisele eelneva 36 kuu jooksul, võimaldatakse tööturukoolitust koolituskaardi alusel ja kui ta on: 1) 16-aastane kuni vanaduspensioniealine, tal puudub eri- või kutsealane haridus ja tema sissetulek taotlemisele eelneval kalendriaastal on väiksem kui nimetatud kalendriaasta 12- kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete alusel; 2) 50-aastane kuni vanaduspensioniealine ja tema sissetulek taotlemisele eelneval kalendriaastal on väiksem kui nimetatud kalendriaasta 12-kordne kolmanda kvartali Eesti keskmine brutokuupalk Statistikaameti avaldatud andmete alusel;“. 5. Eelnõu § 23 lõiget 12 tuleks täiendada ja lisada ettevõtluskontole laekunud tulu andmed, mida võetakse töötaja sissetulekuna arvesse. Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse kohaselt makstakse ettevõtlustulu maksu (ELMS § 1 lg 1, § 4), mis jaotatakse erinevate maksude ja maksete vahel (ELMS § 8) ja tegemist ei ole sotsiaalmaksu seaduse alusel maksutatava tasuga. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 23 lõige 12 järgmiselt: „(12) Käesoleva paragrahvi lõike 10 punktides 1 ja 2 nimetatud töötaja sissetulek arvutatakse, võttes arvesse taotluse esitamisele eelnenud kalendriaastal Maksu- ja Tolliameti andmeid tasu kohta, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3, 4, 6 ja 9 või välislepingu alusel, andmeid summa kohta, millelt makstakse maksu ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse alusel ning andmeid välisriigist saadava töötasu kohta. Töötaja sissetulekuks loetakse ka töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tööandja makstav haigushüvitis.“. 6. Eelnõu § 24 tuleks seoses eelnõu § 9 lõike 8 muutmisega lisada uus lõige 4, mille kohaselt kinnipeetavale töötajale ei kohaldata töötuskindlustusstaaži nõuet. Kuna kinnipeetavatel ei ole sõltuvalt vangistuses viibimise ajast võimalik seda tingimust täita. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 24 lõikega 4 järgmises sõnastuses, muutes vastavalt järgnevate lõigete numeratsiooni: „(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud töötuskindlustusstaaži nõuet ei kohaldata kinnipeetavale töötajale.“. 7. Eelnõu § 24 lõikes 5 (uue numbriga 6) tuleb muuta viide § 24 lõike 3 punktidele, mille puhul kohaldub õppekavade piirang. Ekslikult on eelnõust välja jäänud viide punktidele 3 ja 4, kuigi ka nendel juhtudel makstakse tasemeõppes osalemise toetust õppima asumisel loetelusse kuuluvatel õppekavadel. Teeme ettepaneku eelnõu § 24 lõikes 5 (uue numbriga 6) asendada tekstiosa „1 ja 2“ tekstiosaga „1-4“. 8. Eelnõu § 38 lõiget 5 tuleks täpsustada, et oleks selgelt aru saada, et ka õppivale muule isikule ei osutata tööalase rehabilitatsiooni teenust puuduva töövõime korral. Kuna õigusakt peab olema sihtrühmale selgelt ja arusaadavalt sõnastatud, siis meie hinnangul ei piisa, kui vastav selgitus oleks välja toodud seletuskirjas. Teenuse osutamisest keeldumise alus peab tulenema õigusaktist. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 38 lõige 5 järgmiselt: „(5) Muule isikule osutatakse tööalast rehabilitatsiooni üksnes juhul kui ta omandab põhi-, üldkesk-, kutse- või kõrgharidust, välja arvatud juhul kui tal on puuduv töövõime.“. 9. Eelnõu § 57 lõiget 2 tuleks täiendada selliselt, et neile inimestele, kellega oli enne 01.01.2024 kokku lepitud tasemeõppesse õppima asumine, ei kohalduks eelnõu § 24 lõikes 12 (uue numbriga 13) sätestatud tingimus, mille kohaselt õpingute katkestamise korral saab tasemeõppes osalemise toetust maksta veel ühel korral. Kuna varem sellist tingimust ei olnud, siis võib inimene olla eelnevalt juba mitmel korral õpingud katkestanud ning seetõttu ei pruugiks ta toetust enam saada. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 57 lg 2 järgmiselt: „(2) Inimesele, kellega oli tasemeõppesse õppima asumine kokku lepitud tegevuskavas enne käesoleva määruse jõustumist ja kes taotleb tasemeõppes osalemise toetust pärast 2023. aasta 31. detsembrit, osutatakse tööturuteenust § 24 lõigetes 1-12 ja 14 sätestatud tingimustel ja korras..“. 10. Eelnõu § 57 lõiget 3 tuleks täpsustada ja lisada võimalus jätkata enne 01.01.2024 alustatud teenuse eest tasumise võimalus tööhõiveprogrammi 2024-2029 vahenditest. Vajadus selleks tekib juhul, kui tööturuteenust osutati eelnõu § 57 lg 1 nimetatud toetuse andmise tingimuste, mille abikõlblikkuse periood lõppes 31.12.2023, alusel, kuid detsembris 2023 osutatud teenuse kulud tuleb tasuda 2024. aastal (näiteks töölesõidu toetus, kaitstud töö). Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 57 lõige 3 järgmiselt: „(3) Kui töötukassa on otsustanud tööturuteenuse osutamise või tööturutoetuse maksmise või jätkanud nende osutamise või maksmisega enne käesoleva määruse jõustumist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigusakti alusel, jätkatakse tööturuteenuse osutamist või tööturuteenuse eest tasumist või tööturutoetuse maksmist seni kehtinud tingimustel ja korras.“. 11. Eelnõu § 57 lõiget 5 tuleks täpsustada ja lisada viited käskkirjadele, mille alusel on samuti perioodil 2021-2023 rahastatud tööturuteenuseid, millele on eelnõus kehtestatud ülemmäär, mida arvestatakse piiratud perioodil. Teeme ettepaneku eelnõu § 57 lõige 5 sõnastada järgmiselt: „(5) Isikule eelneva kolme aasta jooksul hüvitatud, tema eest tasutud või talle tasutud tööturuteenuse kulu arvestatakse käesoleva määruse alusel hüvitamisele või tasumisele kuuluva teenuse kulu või toetuse ülemmäära sisse järgmistel juhtudel: 1) § 23 lõikes 6 nimetatud tööturukoolituse koolituskaardiga ülemmäära sisse arvestatakse THP2021–2023 §-de 19 ja 21 alusel tasutud arengutreeningu ja tööturukoolituse kulu, käskkirja nr 57 punkti 2.1.2.1, sotsiaalministri 12.12.2020 käskkirjaga nr 119 „Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi toetuse kasutamise tingimused“ (edaspidi käskkiri nr 119) kinnitatud toetuse andmise tingimuste punkti 5.2, käskkirja nr 78 punkti 2.1.1 või tervise- ja tööministri 4. detsembri 2014. a käskkirjaga nr 222 „Tööturuteenuste osutamine tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks” kinnitatud toetuse andmise tingimuste (edaspidi käskkiri nr 222) punkti 2.7.1 alusel tasutud või hüvitatud tööturukoolituse kulud; 2) § 25 lõikes 4 nimetatud kvalifikatsiooni saamise toetamise ülemmäära sisse arvestatakse käskkirja nr 78 punkti 2.1.2 või käskkirja nr 222 punkti 2.7.2 alusel hüvitatud kvalifikatsiooni saamise toetamise kulud; 3) § 26 lõigetes 12 ja 13 nimetatud koolitustoetuse ülemmäära sisse arvestatakse THP2021–2023 § 16 alusel sama töötaja koolituse eest tööandjale makstud koolitustoetus; 4) § 28 lõikes 6 nimetatud arengutreeningu ülemmäära sisse arvestatakse THP2021–2023 §-de 19 ja 21 alusel tasutud arengutreeningu ja tööturukoolituse kulu või käskkirja nr 57 punkti 2.1.2.1 alusel või käskkirja nr 119 punkti 5.2 alusel tasutud tööturukoolituse kulu.“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Paavel juhatuse esimees Sirlis Sõmer-Kull 614 8511 [email protected] Reelika Leetmaa 614 8500 [email protected] Irina Borozdina 614 8644 [email protected] Ira Songisepp 614 8520 [email protected]