Arvamuse edastamine

EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION Lp Riina Sikkut Terviseminister Sotsiaalministeerium Meie 12.06.2023 nr 1-8/413 [email protected] [email protected] Ravikindlustuse seaduse muutmise jt seaduste muutmise seaduse eelnõu Lugupeetud pr Riina Sikkut Eesti Advokatuuri tööõiguse komisjon soovib avaldada seisukohad RaKS jt seaduste muutmise seaduse eelnõu osas, mis on alljärgnevad. 1) TTOS täiendamine §-ga 123 (haiguslehe alusel töötamine) Komisjon teeb ettepaneku vähendada perioodi, pärast mida saab töötaja töövõimetuse ajal tööd teha, 30 päevale. Eelnõust jääb arusaamatuks, millise analüüsi alusel on põhjendatud just 60- päevane periood. Komisjoni liikmed kui praktiseerivad vandeadvokaadid näevad igapäevatöös, et ka lühemaajalised haigestumised võimaldavad teatud ulatuses tööd teha (nt töö arvutiga, kui töövõimetuse põhjuseks on füüsiline vigastus). 2) TLS § 88 lg 1 p 1 muutmine (töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda täita tööülesandeid 12-st kuust kuuel) i) Töövõimetusperioodi pikendamine kuue kuuni ei ole arusaadav ja on eluliselt ebamõistlik. Ravikindlustusseaduse ja TLS-i omavaheliseks sidumiseks puudub loogiline seos: riigi kohustus töötaja ees maksta töövõimetushüvitist ei ole kuidagi seotud tööandja kohustusega hoida kehtivana pikaajaliselt haige oleva töötaja töösuhet. Ka neli kuud on tööandjale väga pikk aeg töö ümber korraldamiseks ning eemal oleva töötaja tagasi ootamiseks, aga kuus kuud on selleks juba põhjendamatult koormav aeg. Nelja kuu pikkune töövõimetusperiood kui töölepingu lõpetamise alus on olnud Eestis pikaajaline praktika ja on endiselt asjakohane. ii) Komisjon on lisaks seisukohal, et viidatud sätte sõnastus on ebaõnnestunud. Komisjon leiab, et TLS § 88 lg 1 p 1 teine lause tuleks täpsemalt sõnastada, et see oleks keeleliselt loetav ja Rävala pst 3 Tel 662 0665 Konto EE871700017002181978 10143 TALLINN Luminor Bank AS Reg kood 74000027 E-post: [email protected] üheselt mõistetav, kuidas viidatud kuus (soovitatavalt neli) kuud arvutatakse: kas järjestikune töövõimetus, kalendriaasta põhine või 12-kuu lõikes toodud arvestus. Täiendavalt võiks seaduses olla selge alus töösuhte lõpetamiseks, kui ka enne 4/6-kuulise perioodi möödumist on nii töötajale kui tööandjale selge, et töötaja ei naase enne nimetatud perioodi möödumist (nt pikaajaline ravi vms, millest töötaja on ise teada andnud tööandjatele). Sellises olukorras töösuhte „elus hoidmine“ on kunstlik ja tööandjale ebamõistlikult koormav. Õigusselguse ning võimalike vaidluste minimaliseerimise jaoks on vajalik, et töötajate ja tööandjate õigusi nii oluliselt puudutav regulatsioon on täpsem. 3) TLS 97 lg 3 muutmine Komisjon järeldab eelnõu sõnastusest, et endiselt jääb alles võimalus jätta etteteatamistähtaeg kohaldamata ja hüvitada töötajale ette teatamata aeg rahas. Vastasel korral on vaja muuta vastavalt ka TLS § 100 lõiget 5. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Jürgen Esimees Saatja: <[email protected]> Saadetud: 12.06.2023 16:03 Adressaat: <"SM Info"> Teema: 1-8/413 RaKS jt seaduste muutmise seaduse eelnõu Manused: RaKS jt seaduste muutmise seaduse eelnõu.asice; RaKS jt seaduste muutmise seaduse eelnõu - seisukohtade edastamine (Eesti...docx Lugupeetud Sotsiaalministeerium Edastame Teile Eesti Advokatuuri tööõiguse komisjoni seisukohad RaKS jt seaduste muutmise seaduse eelnõu osas. Lugupidamisega Merit Aavekukk-Tamm jurist Lp Riina Sikkut Terviseminister Sotsiaal ministeerium Meie 12.06 .2023 nr 1-8/ 413 [email protected] [email protected] Ravikindlustuse seaduse muutmise jt seaduste muutmise seaduse eelnõu Lugupeetud pr Riina Sikkut Eesti Advokatuuri tööõiguse komisjon soovib avaldada seisukohad Ra K S jt seaduste muutmise seaduse eelnõu osas, mis on alljärgnevad. 1) TTOS täiendamine § -ga 12 3 (h aiguslehe alusel töötamine ) Komisjon teeb ettepaneku vähendada perioodi, pärast mida saab töötaja töövõimetuse ajal tööd teha, 30 päevale. Eelnõust jääb arusaamatuks, millise analüüsi alusel on põhjendatud just 60-päevane periood. Komisjoni liikmed kui praktiseerivad vandeadvokaadid näevad igapäevatöös, et ka lühemaajalised haigestumised võimaldavad teatud ulatuses tööd teha (nt töö arvutiga, kui töövõimetuse põhjuseks on füüsiline vigastus). 2) TLS § 88 lg 1 p 1 muutmine ( t öövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda täita tööülesandeid 12-st kuust kuuel ) i) Töövõimetusperioodi pikendamine kuue kuuni ei ole arusaadav ja on eluliselt ebamõistlik. Ravikindlustusseaduse ja TLS-i omavaheliseks sidumiseks puudub loogiline seos: riigi kohustus töötaja ees maksta töövõimetushüvitist ei ole kuidagi seotud tööandja kohustusega hoida kehtivana pikaajaliselt haige oleva töötaja töösuhet. Ka neli kuud on tööandjale väga pikk aeg töö ümber korraldamiseks ning eemal oleva töötaja tagasi ootamiseks, aga kuus kuud on selleks juba põhjendamatult koormav aeg. Nelja kuu pikkune töövõimetusperiood kui töölepingu lõpetamise alus on olnud Eestis pikaajaline praktika ja on endiselt asjakohane. ii) Komisjon on lisaks seisukohal, et viidatud sätte sõnastus on ebaõnnestunud. Komisjon leiab, et TLS § 88 lg 1 p 1 teine lause tuleks täpsemalt sõnastada, et see oleks keeleliselt loetav ja üheselt mõistetav, kuidas viidatud kuus (soovitatavalt neli) kuud arvutatakse: kas järjestikune töövõimetus, kalendriaasta põhine või 12-kuu lõikes toodud arvestus. Täiendavalt võiks seaduses olla selge alus töösuhte lõpetamiseks, kui ka enne 4/6-kuulise perioodi möödumist on nii töötajale kui tööandjale selge, et töötaja ei naase enne nimetatud perioodi möödumist (nt pikaajaline ravi vms, millest töötaja on ise teada andnud tööandjatele). Sellises olukorras töösuhte „elus hoidmine“ on kunstlik ja tööandjale ebamõistlikult koormav. Õigusselguse ning võimalike vaidluste minimaliseerimise jaoks on vajalik, et töötajate ja tööandjate õigusi nii oluliselt puudutav regulatsioon on täpsem. 3) TLS 97 lg 3 muutmine K omisjon järeldab eelnõu sõnastusest, et endiselt jääb alles võimalus jätta etteteatamistähtaeg kohaldamata ja hüvitada töötajale ette teatamata aeg rahas. Vastasel korral on vaja muuta vastavalt ka TLS § 100 lõiget 5. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Jürgen Esimees