Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Sotsiaalministeerium
Justiitsministeerium 09.06.2023 nr 5-4/23/2545
Kliimaministri määruse "Ühiskanalisatsiooni
juhitavate ohtlike ainete nimekiri ja piirnormid"
eelnõu kooskõlastamisele esitamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri määruse
„Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekiri ja piirnormid“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
kliimaminister
Lisad: 1. Määruse eelnõu
2. Seletuskiri
Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Keemiatööstuse Liit,
Eesti Vee-ettevõtete Liit, Eesti Toiduainetööstuse Liit
Anni Mandel, 605 1257
[email protected]
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.envir.ee/
Registrikood 70001231
EELNÕU
xx.xx.2023
KLIIMAMINISTER
MÄÄRUS
Tallinn 2023 nr
Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete
nimekiri ja piirnormid
Määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 36 lõike 2 alusel.
§ 1. Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirnormid
Jaotuskoefitsient2 Rangeim piirnorm, µg/l
Üle 10 000 ie Kuni 10 000 ie
Nr Ohtliku aine nimetus CASi nr1 Soovitus Maksi- reostuskoor- reostuskoor-
-lik maalne musega musega
reoveepuhasti reoveepuhasti
1 Alakloor 15972-60-8 1 1 0,7 0,7
2 Antratseen 120-12-7 1 1,5 0,1 0,1
3 Atrasiin 1912-24-9 1 1 2 2
4 Benseen 71-43-2 10 100 375 250
5 Bromodifenüüleetrid3 - 1 10 0,14 0,14
6 Kaadmium ja selle 7440-43-9 1 15 5 5
ühendid
7 Süsiniktetrakloriid 56-23-5 1 1 12 12
8 Kloroalkaanid, C10-13 85535-84-8 1 10 1,4 1,4
9 Klorofenvinfoss 470-90-6 1 1 0,3 0,3
10 Kloropürifoss 2921-88-2 1 1 0,1 0,1
(etüülkloropürifoss)
11 Tsüklodieenpestitsiidid: - 1 1 0,01 0,01
(aldriin, dieldriin,
endriin, isodriin)
12 DDT4 kokku - 10 100 0,1875 0,125
13 1,2-dikloroetaan 107-06-2 1 1 10 10
14 Diklorometaan 75-09-2 1 1 20 20
15 Di(2-etüül- 117-81-7 1 5 1,3 1,3
heksüül)ftalaat (DEHP)
16 Diuroon 330-54-1 1 1 1,8 1,8
17 Endosulfaan 115-29-7 1 1 0,01 0,01
18 Fluoranteen 206-44-0 1 1 0,12 0,12
19 Heksaklorobenseen 118-74-1 1 1 0,05 0,05
20 Heksakloro-butadieen 87-68-3 1 1 0,6 0,6
21 Heksaklorotsüklo- 608-73-1 1 1 0,04 0,04
heksaan
22 Isoproturoon 34123-59-6 1 1 1 1
23 Plii ja selle ühendid 7439-92-1 4 10 42 28
24 Elavhõbe ja selle 7439-97-6 1 5 1 1
ühendid
25 Naftaleen 91-20-3 5 10 487,5 325
26 Nikkel ja selle ühendid 7440-02-0 2 4 51 34
27 Nonüülfenoolid5 - 10 100 15 10
28 Oktüülfenoolid6 - 2 2 0,15 0,1
29 Pentaklorobenseen 608-93-5 1 1 0,007 0,007
30 Pentaklorofenool 87-86-5 1 1 1 1
31 Polüaromaatsed - 1 10 0,27 0,27
süsivesinikud (PAH)7
32 Simasiin 122-34-9 1 1 4 4
33 Tetrakloroetüleen 127-18-4 4 5 30 20
34 Trikloroetüleen 79-01-6 5 10 37,5 25
35 Tributüültina ühendid8 - 1 10 0,0015 0,0015
36 Triklorobenseenid 12002-48-1 1 1 0,4 0,4
37 Triklorometaan 67-66-3 2 2 3,75 2,5
(kloroform)
38 Trifluraliin 1582-09-8 1 1 0,03 0,03
39 Dikofool 115-32-2 1 1 0,0013 0,0013
40 Perfluorooktaansulfoon- 1763-23-1 1 1 36 36
hape ja selle derivaadid
(PFOS)
41 Kinoksüfeen 124495-18-7 1 1 2,7 2,7
42 Dioksiinid ja - 1 1 0,04 0,04
dioksiinisarnased
ühendid9
43 Aklonifeen 74070-46-5 1 1 0,12 0,12
44 Bifenoks 42576-02-3 1 1 0,04 0,04
45 Tsübutriin 28159-98-0 1 1 0,016 0,016
46 Tsüpermetriin10 52315-07-8 1 1 0,0006 0,0006
47 Diklorofoss 62-73-7 1 1 0,0007 0,0007
48 Heksabromotsüklodo- - 1 5 0,5 0,5
dekaanid (HBCDD)11
49 Heptakloor ja 76-44-8/ 1 1 0,03 0,03
heptakloorepoksiid 1024-57-3
50 Terbutriin 886-50-0 1 1 0,34 0,34
51 Arseen ja selle ühendid 7440-38-2 5 5 37,5 25
52 Baarium ja selle ühendid 7440-39-3 1 1 7000 7000
53 Kroom ja selle ühendid 7440-47-3 1 2 50 50
54 Tsink ja selle ühendid 7440-66-6 3 5 450 300
55 Vask ja selle ühendid 7440-50-8 3 5 112,5 75
56 Fenool 108-95-2 5 10 375 250
57 o-kresool 95-48-7 5 10 375 250
58 m-kresool 108-39-4 5 10 375 250
59 p-kresool 106-44-5 5 10 375 250
60 2,3-dimetüülfenool 526-75-0 5 10 375 250
61 2,6-dimetüülfenool 576-26-1 5 10 375 250
62 3,4-dimetüülfenool 95-65-8 5 10 375 250
63 3,5-dimetüülfenool 108-68-9 5 10 375 250
64 Resortsinool 108-46-3 1 10 15000 15000
65 Naftasaadused - 2 4 1500 1000
(süsivesinike C10–C40
summa)
66 Fluoriidid12 - 1 1 1500 1500
67 Glüfosaat 1071-83-6 1 1 56 56
68 MCPA 94-74-6 1 1 0,5 0,5
69 Metasakloor 67129-08-2 1 1 0,08 0,08
70 Tebukonasool 107534-96-3 1 1 1 1
71 Spiroksamiin 118134-30-8 1 1 0,06 0,06
72 Mankotseeb 8018-01-7 1 1 0,22 0,22
73 AMPA 1066-51-9 1 1 540 540
1
CASi number on Chemical Abstracts Service infoteenistuse keemiliste ainete loetelu number
2
Jaotuskoefitsient iseloomustab suurusjärku, kuidas konkreetne ohtlik aine reoveepuhastis laguneb. Jaotuskoefitsiendi
vaikimisi väärtus on 1, mis tähendab, et olulist lagunemist või akumuleerimist pole tuvastatud. Kõrgemad
jaotuskoefitsiendi väärtused näitavad, et ohtlik aine osaliselt lagundatakse või akumuleeritakse settes. Maksimaalset
jaotuskoefitsienti on soovitav kasutada üksnes juhul, kui reoveesette edasine käitlus ei sõltu ohtlike ainete
kontsentratsioonist, nt pürolüüsi või tuhastamise korral.
3
Üksnes tetra-, penta-, heksa- ja heptabromodifenüüleeter (CASi numbrid vastavalt 40088-47-9, 32534-81-9, 36483-
60-0, 68928-80-3).
4
DDT üldkontsentratsioon on isomeeride 1,1,1-trikloro-2,2-bis-(p-klorofenüül)etaan (CASi nr 50-29-3; ELi nr 200–
024-3), 1,1,1-trikloro-2-(o-klorofenüül)-2-(p-klorofenüül)etaan (CASi nr 789–02-6; ELi nr 212-332-5), 1,1-dikloro-
2,2-bis-(p-klorofenüül)etüleen (CASi nr 72-55-9; ELi nr 200–784-6) ja 1,1-dikloro-2,2-bis-(p-klorofenüül)etaan
(CASi nr 72-54-8; ELi nr 200-783-0) summa.
5
Nonüülfenool (CASi nr 25154-52-3, ELi nr 246-672-0), sealhulgas isomeerid 4-nonüülfenool (CASi nr 104-40-5,
ELi nr 203-199-4) ja 4-nonüülfenool (hargnenud) (CASi nr 84852-15-3, ELi nr 284-325-5).
6
Oktüülfenool (CASi nr 1806-26-4, ELi nr 217-302-5), sealhulgas isomeer 4-(1,1’,3,3’-tetrametüülbutüül)-fenool
(CASi nr 140-66-9, ELi nr 205-426-2).
7
Sealhulgas benso(a)püreen (CASi nr 50-32-8, EÜ nr 200-028-5), benso(b)fluoranteen (CASi nr 205-99-2, EÜ nr
205-911-9), benso(g,h,i)perüleen (CASi nr 191-24-2, EÜ nr 205-883-8), benso(k)fluoranteen (CASi nr 207-08-9, EÜ
nr 205-916-6), indeno(1,2,3-cd)püreen (CASi nr 193-39-5, EÜ nr 205-893-2) ja välja arvatud antratseen, fluoranteen
ja naftaleen, mis on loetletud eraldi.
8
Sealhulgas tributüültina-katioon (CASi nr 36643-28-4).
9
Ühendi grupi indikaatoritena määrata järgmised ühendid: 12 ühendit direktiivi 2013/39/EL mõistes: PCB-77; PCB-
81; PCB-105; PCB-114; PCB-118; PCB-123; PCB-126; PCB-156; PCB-157; PCB-167; PCB-169; PCB-189. 12
dioksiinisarnast polüklooritud bifenüüli (PCB-DL): 3,3’,4,4’-T4CB (PCB 77, CASi nr 32598-13–3), 3,3’,4’,5-T4CB
(PCB 81, CASi nr 70362-50-4), 2,3,3’,4,4’-P5CB (PCB 105, CASi nr 32598-14-4), 2,3,4,4’,5-P5CB (PCB 114, CASi
nr 74472-37-0), 2,3’,4,4’,5-P5CB (PCB 118, CASi nr 31508-00-6), 2,3’,4,4’,5’-P5CB (PCB 123, CASi nr 65510-44-
3), 3,3’,4,4’,5-P5CB (PCB 126, CASi nr 57465-28-8), 2,3,3’,4,4’,5-H6CB (PCB 156, CASi nr 38380-08-4),
2,3,3’,4,4’,5’-H6CB (PCB 157, CASi nr 69782-90-7), 2,3’,4,4’,5,5’-H6CB (PCB 167, CASi nr 52663-72-6),
3,3’,4,4’,5,5’-H6CB (PCB 169, CASi nr 32774-16-6), 2,3,3’,4,4’,5,5’-H7CB (PCB 189, CASi nr 39635-31-9).
10
CAS 52315-07-8 viitab tsüpermetriini, alfa-tsüpermetriini (CASi nr 67375-30-8), beeta-tsüpermetriini (CASi nr
65731-84-2), tetra-tsüpermetriini (CASi nr 71697-59-1) ja tseeta-tsüpermetriini (CASi nr 52315-07-8)
isomeersegule.
11
Viitab järgmistele ainetele: 1,3,5,7,9,11-heksabromotsüklododekaan (CASi nr 25637-99-4), 1,2,5,6,9,10-
heksabromotsüklododekaan (CASi nr 3194-55-6), α-heksabromotsüklododekaan (CASi nr 134237-50-6), β-
heksabromotsüklododekaan (CASi nr 134237-51-7) ja γ-heksabromotsüklododekaan (CASi nr 134237-52-8).
12
Ainerühma piirväärtus on summaarne piirväärtus, mis on määratud analüüsimeetodiga ISO 10359-1 või samaväärse
meetodiga. Piirväärtus on fluoriidiooni kontsentratsioon lahuse faasis.
§ 2. Ohtliku aine piirnormi erandi arvutamine
(1) Vee-ettevõtja võib leevendada käesoleva määruse §-s 1 sätestatud piirnorme vastavalt
reoveepuhasti iseloomule.
(2) Piirnormi erandi rakendamiseks peab reoveepuhastisse sisenev ohtliku aine tegelik
kontsentratsioon Ci,T olema väiksem või võrdne kui käesoleva määruse §-s 1 toodud rangeim
piirnorm Ci,MAX ehk Ci,T ≤ Ci,MAX.
(3) Ohtliku aine piirnormi erand arvutatakse järgmise valemi abil:
(𝐶𝑖,𝑀𝐴𝑋 −𝐶𝑖,𝑇 )× 𝑄𝑇
𝐶𝑖,𝑒𝑟𝑎𝑛𝑑 ≤ + 𝐶𝑖,𝑇 ehk
𝑄𝑛
𝐶𝑖,𝑒𝑟𝑎𝑛𝑑 ≤ (𝐶𝑖,𝑀𝐴𝑋 − 𝐶𝑖,𝑇 ) × 𝑙𝑎ℎ𝑗𝑒𝑛𝑑𝑢𝑠𝑓𝑎𝑘𝑡𝑜𝑟 + 𝐶𝑖,𝑇 , kus
Ci,erand on erandina määratav leebem ohtliku aine piirnorm;
Ci, MAX on rangeim ohtliku aine piirnorm käesoleva määruse § 1 järgi;
Ci,T on konkreetse ohtliku aine tegelik (mõõdetud või arvutuslik) keskmine kontsentratsioon
reoveepuhasti sissevoolus või konkreetse ohtliku aine keskmine kontsentratsioon olmereovees;
QT on reoveepuhastisse sisenev kogu vooluhulk;
Qn on konkreetse ohtliku aine reoveevoo vooluhulk;
Lahjendusfaktor on reoveepuhastisse siseneva kogu vooluhulga ja konkreetse ohtliku aine reoveevoo
n vooluhulga suhe ehk QT/Qn.
§ 3. Ohtliku aine piirnormi erandi kohaldamine
(1) Ohtliku aine piirnormi erandit võib vee-ettevõtja kohaldada kõigile tööstus- või
tootmisettevõtjatele ühetaoliselt, vältides ebaausa konkurentsieelise tekkimist.
(2) Ohtliku aine piirnormi erand määratakse kõigile tööstus- või tootmisettevõtjatele ühetaoliselt
sama ühiskanalisatsioonisüsteemi osas. Kui vee-ettevõtjal on mitu erinevat reoveepuhastit,
kohaldatakse ohtliku aine piirnormi erandit igale reoveepuhastile eraldi.
(3) Enne uue tööstus- või tootmisettevõtte liitumist ühiskanalisatsiooniga hindab vee-ettevõtja
eelnevalt erandina määratud ohtliku aine piirnormid üle konkreetse ühiskanalisatsioonisüsteemi osas
ja vajadusel muudab ohtliku aine piirnormi kõigile tööstus- ja tootmisettevõtjatele ühetaoliselt,
arvestades, et ohtliku aine rangeim piirnorm on kehtestatud käesoleva määruse §-s 1.
(4) Vee-ettevõtja kohaldab ohtliku aine piirnormi erandit tähtajaliselt.
§ 4. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 2023. aasta 1. juulil.
Kristen Michal
Minister Meelis Münt
Kantsler
Kliimaministri määruse „Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete
nimekiri ja piirnormid“ eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Eelnõukohane määrus kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 36
lõike 2 alusel ja selles sätestatakse piirnormid ohtlikele ainetele, mis juhitakse ühiskanalisatsiooni.
ÜVVKSi § 36 reguleerib ohtlike ainete ja muude saasteainete juhtimist ühiskanalisatsiooni.
ÜVVKSis sätestatakse ühiskanalisatsiooni kasutamise piirid ning ainete loetelu, mida ei tohi
ühiskanalisatsiooni juhtida. Ühiskanalisatsiooni on keelatud juhtida jäätmeid, sealhulgas ohtlikke
jäätmeid, ja ummistusi põhjustavaid tahkeid osiseid, piirnormi ületavas kontsentratsioonis ohtlikke
ja muid aineid, mis kahjustavad või pärsivad ühiskanalisatsiooni või reoveepuhasti toimimist või
keskkonnaseisundit.
Keelatud ainete lõplikku nimekirja ei ole võimalik ette anda, sest ühiskanalisatsiooni on keelatud
juhtida kõiki neid aineid või esemeid, mis takistavad ühiskanalisatsiooni nõuetekohast toimimist.
Näiteks on keelatud juhtida ühiskanalisatsiooni ummistusi põhjustavaid tahkeid osiseid – nende
nimekiri ei saa olla lõplik, kuna tahketeks osisteks võivad olla nii mähkmed kui ka erinevad
mänguasjad, mobiiltelefonid jms, mis ei ole seotud elanike väljaheidetega, vaid muu tegevusega, mis
ei ole seotud ühiskanalisatsiooni sihipärase kasutamisega. Lisaks on keelatud juhtida
ühiskanalisatsiooni jäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid, toidujäätmeid ja kemikaalide jääke, mis
samuti ei ole seotud ühiskanalisatsiooni sihipärase kasutamisega.
Ühiskanalisatsiooni on lubatud kasutada üksnes eesmärgipäraselt, mis on seotud kas inimeste
väljaheidete ja olmereovee või tootmise reovee ärajuhtimisega. Ainete loetelu, mida võib
ühiskanalisatsiooni juhtida, on piiritletud piirnormidega, mis on määratud ÜVVKSi § 34 lõike 2
punkti 3 kohaselt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga (reostusnäitajate piirnormid,
va ohtlikud ained) ja ühiskanalisatsiooni juhitavad ohtlikud ained eelnõukohase määruse alusel. Vee-
ettevõtja ja tarbija vahelise teenuslepinguga määratud reostusnäitajate ja ohtlike ainete piirnormid
peavad olema kooskõlas vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ja
eelnõukohase määrusega. Vee-ettevõtja ja tarbija võivad aga omavahelises teenuslepingus kokku
leppida ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja ja eelnõukohase määrusega võrreldes
leebemad piirnormid.
ÜVVKSi § 36 lõike 2 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nende ohtlike
ainete nimekirja ja piirnormid, mida tohib ühiskanalisatsiooni juhtida. Ühiskanalisatsiooni juhitavate
ohtlike ainete kontsentratsioonid sõltuvad konkreetse piirkonna reoveepuhasti suurusest ja
vooluhulkadest. Seega üleriigiliste piirnormide kehtestamisel on lähtutud eelkõige ohtliku aine
ohtlikkusest, reoveepuhastite suurusest ja vooluhulkadest.
Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi 2000/60/EÜ kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada
veekeskkonnale ohtlike ainete nimekiri, sealhulgas ained, mis on konkreetse riigi veekeskkonna
kaitse seisukohast oluliseks peetavad (nn vesikonnaspetsiifilised saasteained) koos vastavate
keskkonnakvaliteedi piirväärtustega. 2019. a alustati nende ainete ajakohastamise uuringuga1, mis
valmis 31. augustiks 2020. Need piirnormid kehtestati veekogudele, kuid veekogude suurimaks
ohtlike ainete heiteallikaks on reoveepuhastite heitvesi. Seetõttu on vajalik ajakohastada ka ohtlike
ainete piirnormid heit- ja sademeveele (eelkõige vee-ettevõtetele ja tööstusettevõtetele, kes juhivad
heit- ja sademevee otse suublasse) ja ühiskanalisatsiooni juhitavale veele (eelkõige
tööstusettevõtetele, kes juhivad vee ühiskanalisatsiooni). Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike
1
Sihtmäe, M., Juganson, K. Vesikonnaspetsiifiliste saasteainete nimistu ja keskkonna kvaliteedi piirväärtuste
uuendamine. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut. Tallinn, 2020; envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uuringud-ja-
aruanded.
1
ainete piirnormid kehtivad aastast 2003 ning heit- ja sademevee ohtlike ainete piirnormid aastast
2012, mistõttu ei vasta need enam tänastele eesmärkidele ja vajadustele. Eelnõukohase määrusega
ajakohastatakse ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirnormid, et ühiskanalisatsiooni
kasutus oleks ohutu nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale. Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike
ainete piirnormide väljatöötamisel arvestatakse muuhulgas ka ettevõtete tehnoloogiliste
võimalustega, mistõttu määrusega kehtestatavad piirnormid aitavad kaasa ka keskkonnasõbraliku ja
konkurentsivõimelise majanduskeskkonna loomisele. Määruse eelnõu asendab seni kehtinud
keskkonnaministri 16.10.2003 määrust nr 75 „Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate
ohtlike ainete kohta“2 (edaspidi määrus nr 75).
Kehtiv määrus nr 75 ei arvesta ohtlike ainete heidete vähendamise vajadusega ega arvesta veekesk-
konnale seatud eesmärke ohtlike ainete kohta. Lisaks ei ole kehtivad ohtlike ainete piirnormid tööta-
tud välja reoveepuhasti suurusest ja võimalustest lähtudes, mistõttu ei aita kehtiv määrus panustada
inimeste tervise kaitsesse, puhtama elukeskkonna ning keskkonnasõbralikuma ja konkurentsivõime-
lise majanduse loomisse. Kehtiv määrus nr 75 ei arvesta ka heit- ning sademevee ohtlike ainete piir-
normidega, mis on kehtestatud keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 „Nõuded reovee pu-
hastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõue-
tele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“3 (edaspidi määrus nr 61).
Kuigi nii määrus nr 61 kui ka määrus nr 75 sõltuvad mõlemad asulareoveepuhastite puhastusvõima-
lustest ning peaksid koostöös tagama veekeskkonna ohutuse, on määrustes nr 61 ja 75 käsitletud
ohtlikke aineid erinevalt, mistõttu puudub neil omavaheline kooskõla. Eelnõukohase määrusega üht-
lustatakse ohtlike ainete nimekirjad ning viiakse piirnormid omavahel kooskõlla.
Määruse eelnõu on ette valmistanud Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik Raili Kärmas
(teenistussuhe on lõppenud) ja edasi menetleb eelnõu veeosakonna nõunik Anni Mandel (tel.
605 1257,
[email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Keskkonnaministeeriumi
õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel. 626 2953,
[email protected]). Määruse eelnõu
õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaministeeriumi õigusosakonna nõunik Elina Lehestik (tel
626 2904,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu aluseks on 2021. a koostatud uuringu4 „Ohtlike ainete piirnormide ajakohastamine
reo- ja heitvees“ tulemused. Uuringu koostamiseks moodustati eri valdkondade esindajatest töögrupp,
kuhu kuulusid Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaal-
ministeeriumi, Eesti Keemiatööstuse Liidu, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Tallinna Tehnikakõrg-
kooli, Eesti Vee-ettevõtete Liidu ja Tartu Ülikooli esindajad. Osaliste esindajad olid järgmised isikud:
Raili Kärmas – Keskkonnaministeerium
Margus Korsjukov – Keskkonnaministeerium
Anu Kull – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Andri Haran – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Ramon Nahkur – Sotsiaalministeerium
Kalmer Sokman – Eesti Keemiatööstuse Liit
Erika Sulg – Eesti Keemiatööstuse Liit
Reigo Lehtla – Eesti Linnade ja Valdade Liit
Erki Lember – Tallinna Tehnikakõrgkool
Pille Aarma – Eesti Vee-ettevõtete Liit
Jaan Madis – Paide Vesi AS
Madli Sarv – Järve Biopuhastus AS
Matthias Eichhorst – Mativesi OÜ
2
RTL 2003, 110, 1736; https://www.riigiteataja.ee/akt/635567.
3
RT I, 22.09.2021, 2; https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002.
4
Tartu Ülikool. Ohtlike ainete piirnormide ajakohastamine reo- ja heitvees. Tartu, 2021.
https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uuringud-ja-aruanded.
2
Olev Elmik – Võru Vesi AS
Elen Uustal – Jõgeva Veevärk OÜ
Aune Ahman – Tartu Veevärk AS
Tiina Kärner – Tallinna Vesi AS
Jelena Valtin – Tallinna Vesi AS
Mihkel Erend – Pärnu Vesi AS
Taavo Tenno – Tartu Ülikool
Markus Raudkivi – Tartu Ülikool
Siiri Velling – Tartu Ülikool
Kristel Kroon – Tartu Ülikool
Eelnõukohane määrus koosneb neljast paragrahvist.
Paragrahvis 1 määratakse piirnormid ühiskanalisatsiooni juhitavatele ohtlikele ainetele. Piirnormid
on toodud ohtlike ainete lõikes ning arvestavad reoveepuhasti suurusega. Need on rangeimad
piirnormid, mida saab määrata ühiskanalisatsiooni juhitavale konkreetsele ohtlikule ainele. Teisisõnu,
vee-ettevõtjal puudub võimalus määrata rangemad ohtlike ainete piirnormid, kui on toodud §-s 1.
Piirnormide väljatöötamisel on lähtutud eelkõige Euroopa Liidu direktiividest 5 ning HELCOMi
soovitustest. Asulareovee puhastamise direktiivis 91/271/EMÜ on muuhulgas toodud välja, et
tööstusreovett tuleb enne kogumissüsteemidesse ning asulareoveepuhastitesse juhtimist
nõuetekohaselt puhastada (kasutada eelpuhastust), et:
• kaitsta kogumissüsteemide ja reoveepuhastite töötajate tervist;
• vältida kogumissüsteemide, reoveepuhastite ja nendega seotud seadmete kahjustamist;
• tagada, et tööstusreovesi ei häiri reoveepuhasti tööd ja reoveesette töötlemist;
• tagada, et reoveepuhastitest väljuv heitvesi ei kahjustaks keskkonda ega suublaid sellisel määral,
et need ei vasta enam teistele direktiividele;
• tagada, et reoveesetteid on võimalik kõrvaldada keskkonnaohutult.
HELCOM on olmereovee kohta andnud välja soovituse 28E/5 6 , tööstusreovee soovitused on
vastavalt tööstuse iseloomule kaetud soovitustes 27/1 (tuhastamine) 7 , 23/11 (kemikaalitööstus) 8 ,
23/9 (kivisöe koksimine)9 ja 16/7 (nahatööstus)10. Eraldi on antud välja ka mitmeid soovitusi laevade,
sadamate ja pilsiveega seoses. Ohtlike ainete piirnormide loomisel võeti arvesse ka Interregi
Läänemere regiooni projekti BEST11 soovitused ning poliitikasõnumid. Neist lähtudes töötati välja
paindlik arvutuslik lähenemine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirnormide
määramiseks.
Ohtlike ainete raames on oluline käsitleda nii Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ)
ohtlike ainete nimekirja kui ka keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja
5
Ohtlike ainete käsitlus tuleneb veepoliitika raamdirektiivist 2000/60/EÜ, üle-Euroopaliste ohtlike ainete
keskkonnakvaliteedi määrade direktiivist 2013/39/EL ja reo- ja heitvee kvaliteedinäitajad asulareovee puhastamise
direktiivist 91/271/EMÜ. Lisaks on tööstusreovee ja -heitvee kvaliteedinäitajate ja nõuete kohta tööstusheidete
komplekse vältimise ja kontrolli direktiiv 2010/75/EL. Tööstusreovee ning üle 100 000 ie olmereoveepuhastite jaoks on
oluline ka saasteainete heite- ja ülekanderegistri direktiiv EÜ 166/2006, mille lisas 2 on toodud eri saasteainete aastased
heitkogused, mille ületamise korral on vajalik heitkogused raporteerida ja registrisse kanda.
6
HELCOM, Recommendation 28E/5. Municipal wastewater treatment. 2007. https://www.helcom.fi/wp-
content/uploads/2019/06/Rec-28E-5.pdf.
7
HELCOM, Recommendation 27/1. Limitation of emissions into atmosphere and discharges into water from
incineration of waste. 2006. https://helcom.fi/wp-content/uploads/2019/06/Rec-27-1.pdf.
8
HELCOM, Recommendation 23/11. Requirements for discharging of waste water from the chemical industry. 2002.
https://helcom.fi/wp-content/uploads/2019/06/Rec-23-11.pdf.
9
HELCOM, Recommendation 23/9. Restriction of atmospheric emissions and waste water discharges from hard coal
cokeries. 2002. https://helcom.fi/wp-content/uploads/2019/06/Rec-23-9.pdf.
10
HELCOM, Recommendation 16/7. Basic Principles in Waste Water Management in the Leather Industry. 1995.
https://helcom.fi/wp-content/uploads/2019/06/Rec-16-7.pdf.
11
https://bestbalticproject.eu/about/assessing-the-current-situation-managment-of-industrial-waste-waters-in-bsr-wp2/.
3
prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate
muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid,
vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga
seotud tegevused“ (edaspidi määrus nr 28) alusel koostatud Eesti vesikonnaspetsiifiliste saasteainete
nimekirja. Mõlema nimekirja puhul on antud konkreetsed piirnormid pinnaveekogudele ning
vastavad piirnormid on koostatud, võttes arvesse ainete liikuvust, ökotoksikoloogiliste testide
tulemusi ning üldist keskkonnafooni.
Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirnormide kehtestamisel tuleb eelkõige arvesse võtta,
et suublasse juhitud vesi ei ohustaks pinnaveekogumi jaoks seatud piirnormide saavutamist. Määruse
eelnõu koostamisel on arvestatud, et pinnavee piirnormid võtavad arvesse ühendite toksilisust ja
liikuvust. Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirnormid on koostatud arvestusega, et need
väldiksid probleeme pinnaveekogus ohtlike ainete kontsentratsiooniga. Lisaks on ohtlike ainete
piirnormide määramisel arvestatud:
• ohtlike ainete veekeskkonna kvaliteedi piirväärtusi;
• reoveepuhastite ja tööstuste tehnoloogilised võimalused ohtliku aine heite ohjamiseks;
• iga konkreetse ohtliku aine ohtlikkuse taset;
• iga konkreetse ohtliku aine mõju veekeskkonnale ja inimese tervisele;
• keskkonnasõbraliku tootmise edendamise võimalusi;
• mõju ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele.
Eelnõukohase määrusega on piirnormid seatud 73 konkreetsele ainele või ainerühmale. Oluline on
seejuures märkida, et ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete täisnimekirja seiret ei ole
kavandatud reoveepuhastitele ega ka tööstusettevõtetele kohustuslikuks teha kogu nimekirja ulatuses.
Kehtiv ohtlike ainete käsitluskord jääb kehtima ka peale eelnõukohase määruse jõustumist, mille
kohaselt loa andja toob vee- või kompleksloas välja ohtlike ainete nimekirja koos seiresagedusega
vastavalt riskihinnangule või riikliku seire tulemustele. Teisisõnu, konkreetses vee- või kompleksloas
sätestatud ohtlikud ained määratakse tööstusprotsessis kasutatava tooraine ja kemikaalide alusel ning
riikliku seire käigus avastatud probleemsete ohtlike ainete seire tulemuste põhjal.
Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirnormid on saadud arvutuslikult sõltuvalt konkreetse
asulareoveepuhasti reostuskoormusest. Asulareoveepuhasti on võetud aluseks järgmistel põhjustel:
• ühiskanalisatsiooni juhitavad ohtlikud ained ei ole otseselt piirnormidega reguleeritud üheski ELi
õigusaktis;
• kogu ühiskanalisatsiooni juhitav vesi läbib asulareoveepuhasti – ohtlikud ained, mis
puhastusprotsessi jooksul ei lagune ega jää settesse, väljuvad asulareoveepuhastist heitvee
koostises;
• asulareoveepuhasti heitveele on seatud täpsemad normid, mis tulenevad otseselt ELi veepoliitika
raamdirektiivis pinnaveekogudele sätestatud nõuete täitmisest;
• asulareoveepuhasti settele on erinevate kasutusvõimaluste jaoks samuti sätestatud piirmäärad.
Eelneva põhjal on kõige olulisem tagada, et asulareoveepuhasti heitvette ega settesse ei jõua liiga
kõrgel määral ohtlikke aineid ning seetõttu on otstarbekas seada piirnormid ka ühiskanalisatsiooni
juhitavatele ohtlikele ainetele just asulareoveepuhastist lähtudes. Kuna asulareoveepuhastid ning
nendesse jõudev ohtlike ainete koormus ja kontsentratsioon on piirkonniti väga erinev, on valitud
lahendus suure paindlikkusega ning võimaldab olukorraspetsiifilist lähenemist. Selle tõttu on
ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirnormid sõltuvuses reo- ja sademevett vastuvõtvast
asulareoveepuhastist.
Lisaks ohtlike ainete piirnormidele on eelnõu §-s 1 määratud iga ohtliku aine kohta ka
jaotuskoefitsiendid. Jaotuskoefitsiendid iseloomustavad, kuidas konkreetne ohtlik aine
reoveepuhastis liigub. Kõrgemad jaotuskoefitsiendi väärtused näitavad, et ohtlik aine osaliselt
lagundatakse või akumuleeritakse settes. Jaotuskoefitsiendi vaikimisi väärtus on 1, mis tähendab, et
olulist lagunemist või akumuleerimist pole tuvastatud. Vaikimisi väärtust on kasutatud mitmete eriti
ohtlike veepoliitika raamdirektiivis välja toodud prioriteetsete ainete puhul (antratseen, DEHP jt).
4
Teised jaotuskoefitsiendid on EKUK 2013–2017 veekeskkonna seireandmete alusel arvutatud
kordajad, mis reaalsete mõõteandmete alusel hindavad, kuidas vastavad ohtlikud ained liiguvad.
Mitmete ohtlike ainete puhul on antud kaks jaotuskoefitsiendi väärtust, suurem neist näitab
eeldatavat maksimaalset koefitsienti heitvee seisukohast, mis aga settekäitluse jaoks on
problemaatiline. Madalama ehk soovitusliku väärtuse kasutamine on seega settekäitluse seisukohast
soovitatav, kuid soovi korral on võimalik kasutada kõrgemaid väärtusi kahe koefitsiendi vahelt. Kui
mõnes asulareoveepuhastis hakatakse lähitulevikus setet pürolüüsima või tuhastama, võib sellise
reoveepuhasti korral arvutustes lähtuda kõrgematest koefitsientidest. Teiste settekäitlusmeetodite
puhul tuleks kõrgemaid väärtusi kasutada vaid erandjuhtudel. Sobiva jaotuskoefitsiendi valik on vee-
ettevõtja kaalutlusotsus.
Arvutuste lihtsamaks kasutamiseks on ühiskanalisatsiooni juhitava ohtliku aine kontsentratsiooni
arvutamiseks koostatud ka Exceli keskkonnas tööriist, mis võimaldab piirnormi määrata ise arvutusi
tegemata (uuringu lisa B12).
Eelnõukohase määruse §-s 1 sätestatud ohtlike ainete rangeimate piirnormide väljatöötamisel lähtuti
reoveepuhasti suurusest ning arvestati keskmist ohtliku aine kontsentratsiooni kogu reoveepuhastisse
siseneva reoveehulga peale kokku (nn varufaktor). Kui reaalne mõõdetud keskmine kontsentratsioon
jääb alla arvutusliku keskmise, ei tohiks olla reoveepuhastil probleeme heitvee piirväärtuste
saavutamisega. Samuti saab sellisel juhul osaliselt vältida sette rikastumist raskmetallide ja
orgaaniliste saasteainetega, kuid kuna ravimijäägid ning mitmed teised peenkemikaalid ei kuulu
antud nimekirja, ei pruugi ka töödeldud reoveesete täielikult keskkonnale ohutu olla.
Eelnõukohase määruse §-s 1 sätestatud ohtliku aine rangeim (maksimaalne) kontsentratsioon reovees
on arvutatud järgmise valemi abil:
Ci, MAX ≥ Cheit, piir × jaotuskoefitsient × varufaktor, kus:
Ci,MAX on rangeim ohtliku aine piirnorm;
Cheit,piir on ohtliku aine heitvee piirväärtus;
jaotuskoefitsient valitakse eelnõu §-s 1 toodud tabelist;
varufaktor oleneb reoveepuhastist ning on 0,75 üle 10 000 ie reostuskoormuse reoveepuhasti korral
ja 0,5 kuni 10 000 ie reostuskoormusega reoveepuhasti korral.
Lisaks on oluline tähele panna, et Ci,MAX väärtus ei saa kunagi olla väiksem kui heitvee piirväärtus.
Kui arvutusvalemi tulemus on sellest madalam, kasutatakse arvutusliku tulemuse asemel heitvee
piirväärtust.
Üldiselt on soovitav tööstusreovett vastu võttes lähtuda §-s 1 välja toodud maksimaalsetest
kontsentratsioonidest (Ci,MAX). Kui kontsentratsioonid tööstusreovees ei ületa maksimaalset
piirnormi, peaks asulareoveepuhasti jaoks heitvee piirväärtuse saavutamine olema tagatud.
Et arvestada konkreetse reoveepuhasti jõudluse ja puhastusefektiivsusega, on eelnõukohase
määrusega loodud võimalus ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirnormide
leevendamiseks. Seda reguleerib eelnõu paragrahv 2. Kuna kõigis ühiskanalisatsiooniga liituvates
reoveevoogudes ei ole ohtlike ainete kontsentratsioonid võrdsed, võib tegelikult üksiku
tööstusreovee vooga reoveepuhastisse jõudev reostus oluliselt lahjeneda. Kuigi sihipärane
lahjendamine ei tohi kunagi olla reoveekäitluses kasutatav meetod, toimub ühiskanalisatsioonis
tööstusreovee ja olmereovee segunemisel iseeneslik lahjenemine. Eeldades, et paljud ohtlikest
ainetest jõuavad ühiskanalisatsiooni spetsiifilistest tööstustest, võib nende kontsentratsioonid
olmereovees olla väga madalad või lausa alla määramispiiri. Seetõttu võib erandlikult mõne
tööstusreoveevooga jõuda asulareoveepuhastisse oluliselt kõrgem ohtliku aine kontsentratsioon, kuid
12
Tartu Ülikool. Ohtlike ainete piirnormide ajakohastamine reo- ja heitvees. Tartu, 2021.
https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uuringud-ja-aruanded#item-2.
5
üldise lahjendusfaktori tõttu ei ületa reoveepuhastisse sissevoolus mõõdetud keskmised
kontsentratsioonid kõige rangemaid ohtliku aine kontsentratsioone. Asulareoveepuhasti saab seega
vajaduse korral teha tööstuste jaoks erandeid kogu vastuvõetud ohtliku aine koormusest lähtudes
ning sätestada ettevõtetele ühiskanalisatsiooni jõudvate ohtlike ainete jaoks erandlikult leebemad
piirmäärad. Erandid määratakse tähtajaliselt ning erandlikult leebemate piirnormidega reovee
vastuvõtmisel tuleb rakendada kõrgemaid reovee tasusid ÜVVKSis sätestatu kohaselt. Selline
lähenemine on kooskõlas saastaja-maksab-põhimõttega.
Selleks, et kehtestada erandid asulareoveepuhasti jaoks ohutult ja tagades heitvee piirnormidele
vastavus, on vaja määrata reoveepuhastisse sissevoolus soovituslikult 24 h keskmistatud proovi
alusel ohtliku aine keskmine sisaldus. Samuti võib analüüsida kõiki sisenevaid peamisi
reoveevoogusid ning kasutada keskmise kontsentratsiooni arvutamiseks järgmist valemit:
∑(𝐶𝑖,1 ×𝑄1 )(𝐶𝑖,2 ×𝑄2 )…(𝐶𝑖,𝑛 ×𝑄𝑛 )
𝐶𝑖,𝑇 ≥ , kus
𝑄 𝑇
Ci,T on ohtliku aine i tegelik keskmine kontsentratsioon reoveepuhastisse sisenevas reovees;
Ci on ohtliku aine i kontsentratsioon igas vastuvõetavas reoveevoos (1, 2, …, n);
Q1,2,n on reoveevoo (1, 2, …, n) vooluhulk;
QT on reoveepuhastisse sisenev kogu vooluhulk.
Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirnormide jaoks erandite kehtestamise eelduseks on
see, et konkreetsele ohtlikule ainele välja arvutatud keskmine reoveepuhastisse sisenev
kontsentratsioon on ohtliku aine maksimaalsest kontsentratsioonist väiksem või sellega võrdne, ehk:
Ci,T ≤ Ci,MAX
Kui ohtliku aine keskmine kontsentratsioon on juba ületatud põhjusel, et uued madalamad piirmäärad
ei ole veel tootmisettevõtetele rakendatud, siis võib tulevaste erandite arvutamiseks kasutada Ci,T
väärtusena keskmist ohtliku aine kontsentratsiooni tavapärases olmereovees. Vastavad EKUK 2014-
2017 seireuuringu alusel toodud väärtused on kajastatud Tartu Ülikooli uuringus 13 . Olmereovee
keskmise ohtliku aine kontsentratsiooni kasutamine on soovitatav ka olukorras, kui konkreetset
ohtlikku ainet pole varem tööstusreoveega reoveepuhastisse juhitud.
Ohtliku aine piirnormi erand ehk leebem piirmäär arvutatakse järgmise valemi abil:
(𝐶 𝐶 )× 𝑄
𝐶𝑖,𝑒𝑟𝑎𝑛𝑑 ≤ 𝑖,𝑀𝐴𝑋−𝑄 𝑖,𝑇 𝑇 + 𝐶𝑖,𝑇 ehk
𝑛
𝐶𝑖,𝑒𝑟𝑎𝑛𝑑 ≤ 𝐶𝑖,𝑀𝐴𝑋 − 𝐶𝑖,𝑇 × lahjendusfaktor + 𝐶𝑖,𝑇 , kus:
Ci,erand näitab erandina kehtestatud ohtliku aine kontsentratsiooni;
Ci,T on mõõdetud või arvutatud ohtliku aine i tegelik keskmine kontsentratsioon reoveepuhastisse
sisenevas reovees või ohtliku aine i keskmine kontsentratsioon olmereovees;
Ci,MAX on ohtliku aine maksimaalne kontsentratsioon, mis on kajastatud määruse eelnõu paragrahvis
1;
Qn on konkreetse ohtliku aine reoveevoo (n) vooluhulk;
QT on reoveepuhastisse sisenev kogu reovee vooluhulk;
Lahjendusfaktor on reoveepuhastisse siseneva kogu vooluhulga ja konkreetse ohtliku aine reoveevoo
n vooluhulga suhe (QT/Qn). Lahjendusfaktorit võib arvutada ka protsentuaalsest reoveehulgast,
kasutades protsendi pöördväärtust. Näiteks 5% ehk 5/100 annab lahjendusfaktoriks 100/5 ehk 20.
Oluline on arvestada, et leebema piirnormi kasutamisel ei tohi seada teistele vee-ettevõtte tarbijatele
ebaausaid eeliseid või piiranguid. Seega erandi määramisel tuleb arvestada põhimõtetega, mis on
13
Tartu Ülikool. Ohtlike ainete piirnormide ajakohastamine reo- ja heitvees. Tartu, 2021.
https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uuringud-ja-aruanded#item-2.
6
kajastatud eelnõu paragrahvis 3. Selle paragrahviga on jäetud vee-ettevõtjatele võimalus (mitte
kohustus) erandina kehtestada konkreetsele ohtlikule ainele leebem piirnorm, kui on toodud §-s 1. §
3 lõike 1 kohaselt võib leebemat ohtliku aine piirnormi vee-ettevõtja kohaldada kõigile tööstus- või
tootmisettevõtjatele ühetaoliselt, vältides ebaausa konkurentsieelise tekkimist. Seejuures tuleb
jälgida, et reovee leebem ohtliku aine piirnorm määratakse kõigile tööstus- või tootmisettevõtetele
ühetaoliselt sama ühiskanalisatsioonisüsteemi osas. Kui vee-ettevõtjal on näiteks mitu
reoveepuhastit, kohaldatakse leebemaid ohtlike ainete piirnorme igale reoveepuhastile eraldi,
arvestades konkreetse reoveepuhasti puhastusvõimsusi ja konkreetse ohtliku aine reoveevoogusid
sellesse reoveepuhastisse. Kokkuvõttes, samas ühiskanalisatsioonisüsteemi osas tegutsevatele
tööstus- ja tootmisettevõtetele peaksid kehtima võrdsed piirnormid ja erandid, et vältida ebaausa
konkurentsieelise tekkimist. Põhjendamatut erisust ei tohiks teha ka muude piirangutega, näiteks
koguselimiitide või muude kvaliteedinäitajate poolest.
Kui vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooniga soovib liituda uus tööstus- või tootmisettevõte, siis tuleb vee-
ettevõtjal enne seda hinnata eelnevalt erandina määratud leebema ohtliku aine piirnormid üle
konkreetse ühiskanalisatsioonisüsteemi osas ja vajaduse korral muuta ohtliku aine piirnormi kõigile
samas ühiskanalisatsioonisüsteemi osas tegutsevatele tööstus- ja tootmisettevõtetele ühetaoliselt,
arvestades, et ohtliku aine rangeim piirnorm on sätestatud eelnõu §-s 1. Eesmärk on kõigile tootmis-
ja tööstusettevõtetele kehtestada samad erandlikud piirväärtused, mille arvutamisel kasutatakse kõigi
relevantsete reoveevoogude summaarset vooluhulka lahjendusfaktori arvutamisel (Qn).
Erandina määratud ohtliku aine leebemad piirnormid tuleb vee-ettevõtjal seada tähtajaliselt, näiteks
viieks aastaks. Seejärel tuleb erandi andmist uuesti hinnata. Erandina määratud ohtliku aine leebem
piirnorm peab andma tööstus- ja tootmisettevõtetele signaali, et konkreetse ohtliku aine voo
piiramiseks tuleb tootmisprotsessis kasutusele võtta meetmeid, et vähendada ohtlikku ainet reovee
voogudes lähiaastate jooksul. Kõik erandina määratud ohtliku aine leebemad piirmäärad tuleb
fikseerida tööstus- või tootmisettevõtte ja vee-ettevõtja omavahelises ühiskanalisatsiooniteenuse
osutamise lepingus, kuhu on märgitud nii erandi kehtimise tähtajad kui ka erandi andmise
ülevaatamisega seotud tingimused, näiteks uue tootmisettevõtte liitumisel ühiskanalisatsiooniga.
Paragrahvis 4 kehtestatakse määruse jõustumise aeg. Määrus jõustub 01.07.2023, kuna määruse
volitusnormi aluseks olev ÜVVKS jõustub samuti 01.07.2023.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõukohane määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Tegemist on riigisisese
regulatsiooniga, mille eesmärk on kontrollida ja piirata ohtlike ainete voogusid, mida juhitakse
ühiskanalisatsiooni.
Eelnõukohasel määrusel on puutumus veepoliitika raamdirektiiviga 2000/60/EÜ, kuna sõltuvalt
ohtlike ainete voogudest, mida juhitakse ühiskanalisatsiooni, kasvab ka risk, et heit- või sademevee
kaudu jõuavad ohtlikud ained suublaks olevatesse veekogudesse. Määruse eelnõul on puutumus ka
üle-euroopaliste ohtlike ainete keskkonnakvaliteedi direktiiviga 2013/39/EL, millega muudetakse
direktiive 2000/60/EÜ ja 2008/105/EÜ seoses veepoliitika valdkonna prioriteetsete ainetega ning
reo- ja heitvee kvaliteedinäitajatega, mis tulenevad asulareovee puhastamise direktiivist
91/271/EMÜ. Ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioonid tuleb määrata selliselt, et ka
eelnimetatud direktiivide nõuded ohtlike ainete kohta saaksid täidetud. Lisaks on määruse eelnõul
puutumus tööstusreovee ja -heitvee kvaliteedinäitajate ja nõuetega tööstusheidete kompleksse
vältimise ja kontrolli direktiivi 2010/75/EL alusel, kuid määruse eelnõuga kohaldatakse ohtlike
ainete piirnorme kõigile tööstussektoritele, mitte üksnes üksikute tootmissektorite kaupa. Kaudne
puutumus on määruse eelnõul ka saasteainete heite- ja ülekanderegistri direktiiviga EÜ 166/2006,
mille lisas 2 on toodud tööstusreovee ning üle 100 000 ie olmereoveepuhastite jaoks erinevate
saasteainete aastased heitkogused, mille ületamisel on vaja heitkogused raporteerida ja registrisse
kanda.
7
4. Määruse mõju
Eelnõukohane määrus mõjutab kõige enam tööstus- ja tootmisettevõtteid, kes juhivad
ühiskanalisatsiooni ohtlikke aineid ning vee-ettevõtjaid, kes reo- ja sademevee puhastamise teenust
osutavad. Tööstus- ja tootmisettevõtete arvu ei ole võimalik täpselt määrata, kuna ohtlike ainete
ühiskanalisatsiooni juhtimine sõltub konkreetse tööstusettevõtte tootmise iseärasustest ja kasutusel
olevatest tehnoloogiatest. Vee-ettevõtjaid on Eestis kokku ligi 150, kuid tööstus- ja
tootmisettevõtetest tarbijaid, kust juhitakse ühiskanalisatsiooni ohtlikke aineid, on vee-ettevõtetel
alla 50%. Eelkõige tegelevad vee-ettevõtetest ohtlike ainete puhastamisega linnalised reoveepuhastid,
mida on hinnanguliselt 60–70.
Eelnõukohane määrus mõjutab positiivselt kõiki Eesti elanikke, kuna veekogumite kaitse ohtlike
ainetega reostumise eest võimaldab vältida ohtlike ainete reostusi Eesti veekogudes, sh ka
supluskohtades.
Määruse eelnõu võimaldab vähendada tööstus- ja tootmisettevõtete tegevuse mõju suubla vee
kvaliteedile ohtlike ainete osas, kuna määruse eelnõu suunab ohtlike ainetega tegelema allikapõhiselt.
Samas on määruse eelnõu piisavalt paindlik ning võimaldab ohtlike ainete piirnormidele rakendada
tähtajalisi erandeid, mis suunab tööstus- ja tootmisettevõtteid etapiti oma tootmist ümber kujundama
keskkonnasõbralikumaks.
Määruse eelnõu mõju ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele on samuti pigem positiivne, kuna
määruse eelnõu kohustab vee-ettevõtteid kasutama ohtlike ainete piirnormide erandeid ühetaoliselt,
mis tagab, et kõiki ettevõtteid koheldakse võrdsetel alustel. Samas, tööstus- ja tootmisettevõtete
üleminek keskkonnasõbralikumale tootmisele on samuti käsitatav konkurentsieelisena, kuna
ühiskonna ootused on suunatud saastust vähendava tootmise suunas.
Tööstus- ja tootmisettevõtetele võib määruse eelnõu kaasa tuua ka väheolulise negatiivse
majandusliku mõju, kuna tootmisprotsessi keskkonnasõbralikumaks ümberkujundamisega võib
kaasneda investeeringuvajadus. Mõju on aga lühiajaline ning sõltub konkreetse tootmise eripärast.
Sõltuvalt tootmisettevõttest võib määruse eelnõu omada ka ainult positiivset majanduslikku mõju,
kui keskkonnasõbralikum tootmine on võimalik saavutada mõne üksiku komponendi asendamisega
keskkonnasõbralikuma toorainega. Sel juhul võib tootmisettevõtte keskkonnasõbralikum tootmine
omada hoopis konkurentsieelist teiste sama sektori tootjate kõrval. Keskkonnasõbralik ehk säästev
tootmine eeldab tõhusat energia- ja materjalikasutust ning keskkonnaemissioonide minimeerimist.
Säästev tootmine ja tarbimine on üks Euroopa Liidu olulisi eesmärke. Seetõttu tähendab
keskkonnasõbralik tootmine ka konkurentsieelist, seda eeskätt tarbijate suurenenud teadlikkuse ja
rohkem läbimõeldud ostukäitumise tõttu.
Eelnõukohases määruses on ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirnormide käsitlus
otseselt seotud keskkonnasõbraliku tootmise edendamise ning saastaja-maksab-printsiibiga. Kui vee-
ettevõtja määrab ühiskanalisatsiooniteenuse osutamise lepinguga tarbijale ohtlike ainete
piirnormideks erandlikult leebemad normid, tähendab see tööstus- ja tootmisettevõttele ka kõrgemat
reoveetasu, mille eesmärk on katta kõrgendatud ohtlike ainete kontsentratsioonidega vee
vastuvõtmisega kaasnevad võimalikud lisakulud.
Selged ja ühetaolised reeglid tööstusreovee vastuvõtmiseks, tõhustatud seire ja reovee kvaliteedi
kontroll ning suuremad reovee- ja saastetasud on kõik erinevad meetodid, millega on võimalik
suunata tarbijaid keskkonnasõbralikuma tootmise edendamiseks. Mida vähem kasutatakse tootmises
piirnormidega reguleeritud ohtlikke aineid, seda odavamaks muutuvad ettevõtte tootmiskulud ning
selle arvelt suureneb kasum. Muutused ei pruugi anda kuluefektiivset mõju lühikeses ajaperspektiivis,
kuid tarbijate kiiresti muutuvad eelistused ökotoodete ning keskkonnasõbralike alternatiivide suunas
panustavad keskkonnasõbraliku tootmise kasumlikkusesse.
8
Määruse eelnõu arvestab ka võimalustega, kuidas oleks tehnoloogiliselt võimalik vähendada ohtlike
ainete kontsentratsiooni nii reo- kui ka heitvees. Reovee piirnormide arvutusliku lähenemise alusena
on kasutatud jaotuskoefitsiente, mis hindavad, kuidas ohtlikud ained reoveepuhastit läbivad. Kuigi
paljud ohtlikud ained võivad akumuleeruda settes ning olla läbi selle veest eemaldatavad, ei ole
tegemist ohtlike ainete sihipärase eemaldamisega. Seetõttu on ohtlike ainete piirnormide
väljatöötamisel arvestatud ka tehnoloogiliste võimalustega, mis võimaldavad edukalt eemaldada
ohtlikke aineid reoveest. Näiteks põlevkivitööstuse fenoolvee defenoleerimine, erinevate
tööstussektorite mikrosaasteainete eemaldamiseks reoveest saab kasutada tõhustatud
töötlemisprotsesse, sh membraanprotsesse nagu pöördosmoos ja nanofiltratsioon, aga ka
süvaoksüdatsiooni protsessid, nagu osoonimine, fotokatalüüs ja Fentoni reaktsioon ja ioonvahetus,
aga ka ultraviolettkiirguse ja adsorptsiooni rakendamine.
Kokkuvõttes omab määruse eelnõu positiivset mõju keskkonnaseisundile, kuna ohtlike ainete
voogude tõhusam kontroll aitab vähendada ohtlike ainete jõudmist keskkonda, eelkõige
veekogudesse. Lisaks suunab määruse eelnõu tööstus- ja tootmisettevõtteid tegelema ohtlike ainete
asendamisega keskkonnasõbralikematega, et vähendada ohtlike ainete voogusid, mis juhitakse
ühiskanalisatsiooni. See omakorda võimaldab tööstus- ja tootmisettevõttel hoida kokku veeteenuse
kulusid ning suurendada keskkonnasõbraliku tootmisega oma konkurentsivõimet.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise
eeldatavad tulud
Eelnõukohase määruse rakendamine ei too kaasa uusi tegevusi, lisakulusid ega -tulusid. Ettevõtetele
kaasnevad tegevused ning võimalikud kulud ja tulud on analüüsitud määruse mõjude juures.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 01.07.2023. Vastav jõustumiskuupäev on vajalik määrata, kuna määruse aluseks olev
ÜVVKS jõustub 01.07.2023.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu saadetakse kooskõlastamisele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,
Justiitsministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile. Määruse eelnõu saadetakse arvamuse
avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Kaubandus-
Tööstuskojale, Eesti Keemiatööstuse Liidule ja Eesti Toiduainetööstuse Liidule.
9
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KEM/23-0776 - Ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete nimekiri ja piirnormid
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 27.06.2023 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9f5edf51-8858-403b-a7cb-39cfaf07f240
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9f5edf51-8858-403b-a7cb-39cfaf07f240?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main