Pöördumine

Saatja: <"SM Info"> Saadetud: 09.06.2023 11:57 Adressaat: <"SM Info"> Teema: FW: Erialaliitude ühispöördumine From: Pille Häidkind &lt;&gt; Sent: Tuesday, June 6, 2023 10:28 AMTo: Hanna Vseviov &lt;&gt;Subject: Ed: Elle Topaasia Tere! Kirjutame Teile seoses eripedagoogide ja logopeedide kvalifikatsiooninõuetega. Lisas olev tekst on koostatud kahe erialaliidu juhatuste ning ülikoolide õppekavade programmijuhtide koostöös. Oleme valmis kaasa mõtlema ja arutlema, et leida kirjeldatud probleemile parimat võimalikku lahendust. Tagasisidet ootama jäädes, lugupidamisega Pille Häidkind Eesti Eripedagoogide Liidu juhatuse liige Lp. sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov 06.06.2023 Kirjutame Teile seoses Sotsiaalhoolekande seaduses (2015) kirjeldatud kvalifikatsiooninõuetega, mis on kehtestatud rehabilitatsioonimeeskonna liikmetele (§ 68 lõige 2). Õigusaktis on kirjas, et rehabilitatsioonimeeskonna spetsialistidel on: (3) kutseseaduse alusel antud logopeedi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus logopeedias või sellele vastav kvalifikatsioon; (8) kutseseaduse alusel antud eripedagoogi kutse, riiklikult tunnustatud kõrgharidus eripedagoogikas või sellele vastav kvalifikatsioon. Määruse 66 Lisas 1 ”Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate teenuste loetelu ja hind” on nende spetsialistide teenuse sisu kirjeldatud alljärgnevalt. Eripedagoog Logopeed Kognitiivsete, kommunikatsiooni-, sotsiaalsete, Kõne-eelse kommunikatsiooni arendamine. õpi- ja muude oskuste arendamine. Verbaalse (suulise, kirjaliku) ja/või alternatiivse Individuaalteenus eripedagoogiliste võtetega. Kommunikatsiooni arendamine või taastamine. Võrgustikuliikmete eripedagoogiline Abivahendite vajaduse hindamine, sobiva nõustamine, sealhulgas isiku tegevuskeskkonnas abivahendi soovitamine ja kasutama õpetamine. (lasteaed, kool, kodu, töö, avalik ruum). Isiku ja/või tema võrgustikuliikmete Orienteerumis- ja liikumisõpetus (sh valge kepi nõustamine kommunikatsioonioskuste kasutamine, marsruutide õpetamine jm), arengut või taastamist toetava keskkonna punktkirja õpetamine, meelepuudega isikutele. kujundamisel. Nõustamine neelamishäirega Igapäevatoimingute õpetamine, kaasnevate probleemide korral. kommunikatsioonioskuste õpetamine ja arendamine ning abivahendite vajaduse hindamine ja kasutamise õpetamine, vajaduse korral võrgustikuliikmete osavõtul. Abivahendite vajaduse tuvastamisel, kui puudub õigus abivahendit määrata, vajaliku spetsialisti soovitamine. Soovime selle pöördumisega juhtida Teie tähelepanu, et „riiklikult tunnustatud kõrgharidus“ (bakalaureuseharidus) ei kindlusta neile spetsialistidele pädevusi, mida neilt rehabilitatsioonisüsteemis oodatakse. Lõpetatud õppekava nimetusest olulisem on see, millised on selle õpiväljundid, lõpetajale antav kraad ja kutse. Kõrgharidusseaduse (2019) alusel koosneb kõrgharidustaseme õpe kolmest astmest: 1) esimese astmena bakalaureuseõppest ja rakenduskõrgharidusõppest; 2) teise astmena magistriõppest; 3) kolmanda astmena doktoriõppest. Sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud kvalifikatsiooninõuded võimaldavad rehabilitatsioonimeeskonnas töötada logopeedina ja eripedagoogina inimestel, kellel on vähemalt esimese astme ehk bakalaureusetasemel haridus. See nõue ei ole kooskõlas erialade kutsestandarditega ega ülikoolides pakutava ettevalmistusega, samuti on nõuded eripedagoogidele ja logopeedidele kõrgemad haridussüsteemis. Kutse andmine. Eestis puuduvad neil erialadel 6. taseme ehk Kutseseaduse (2008, lisa 1) alusel bakalaureusetasemel haridusele vastavad kutsestandardid. 7. taseme kutset on võimalik omandada kas ülikoolis erialast magistriõppekava lõpetades või erialaliidu (Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti Logopeedide Ühing) kaudu, 8. taset ainult erialaliitude kaudu. Ükski inimene ei ole saanud Eestis eripedagoogi ega logopeedi kutset, kui tal puudub magistritasemel haridus; seda põhimõtet soovivad hoida kõik kutseandmise õigusega institutsioonid. Ettevalmistus ülikoolides. Eripedagoogide väljaõpe toimub Eestis kahes ülikoolis: Tartu ja Tallinna ülikoolides, kus on eriala võimalik õppida bakalaureuse- ja magistritasemel, 7. taseme kutse omandavad ainult magistriõppe lõpetajad. Logopeediks saab õppida ainult Tartu Ülikoolis ja logopeedi 7. taseme kutse antakse samuti ainult magistriõppe lõpetajatele. Õppekava, Bakalaureuseõppekava Magistriõppekava ülikool Antav kraad on „haridusteaduse Eripedagoogika eriala lõpetajale antav kraad on bakalaureus“. „haridusteaduse magister (eripedagoogika)“ ja Eripedagoogika ja logopeedia õppekavad eripedagoogi 7. taseme kutse. Logopeedia eriala lõpetajale antav kraad on „haridusteaduse magister (logopeedia)“ ja logopeedia 7. taseme kutse. Õppekava läbinud üliõpilane Õppekava läbinud üliõpilasel on Tartu Ülikoolis 1) omab teadmisi eripedagoogika ja 1) teoreetilised teadmised logopeediast ja eripedagoogikast; logopeedia alusteadustest (pedagoogikast, 2) professionaalsed oskused töötamaks kas eripedagoogi või psühholoogiast, meditsiinist ja logopeedina nii hariduse-, meditsiini- ja sotsiaalsfääris: keeleteadusest); * eripedagoog tunneb ja oskab koostada eritasemelisi 2) omab ülevaadet hariduslikest õppekavasid, õppematerjale, nende alusel ise õpetada ning erivajadustest ja kommunikatsioonipuuetest teisi spetsialiste nõustada; ning erinevatest tugisüsteemidest haridus-, * logopeed tunneb erinevaid kommunikatsioonipuudeid, meditsiini- ja sotsiaalsüsteemis; oskab valida teraapia- ja kõnearenduse meetodeid, oskab 3) on saanud esmased teadmised ja oskused nõustada kõnepuudega isikut, tema lähedasi; tööks hariduslike erivajadustega ja 3) teadmised uurimistöö metodoloogiast ja oskused kommunikatsioonipuuetega inimestega, mis teadustöö tegemiseks. on eelduseks eripedagoogi/logopeedi kvalifikatsiooni omandamiseks magistriõppes. Antav kraad on „haridusteaduse Eripedagoogika eriala lõpetajale antav kraad on bakalaureus“. „haridusteaduse magister (eripedagoogika)“ ja eripedagoogi 7. taseme kutse. Õppekava läbinud üliõpilane: Õppekava läbinud üliõpilane: - omab baasteadmisi kasvatusteadusest, - orienteerub kasvatusteadustes, oskab luua süsteemseid teadmisi eripedagoogikast, interdistsiplinaarseid seoseid ning rakendada Eripedagoogika õppekavad oskab ära tunda ning mõistab naabervaldkondade teadmisi ja kogemust eripedagoogikas; interdistsiplinaarseid seoseid sotsiaal- ja - orienteerub ja analüüsib eripedagoogika rahvusvahelistes Tallinna Ülikoolis kasvatusteaduste kontekstis; ja kohalikes suundumustes, juhindub poliitilistest juhistest ja - omab tolerantset ja eetilist suhtumist seadustest, tunneb ja oskab rakendada eriala/valdkonna võrdsete võimaluste loomisel ja positiivset kogemust; individuaalsete iseärasuste väärtustamisel - omab süsteemset ülevaadet eripedagoogika ja nõustamise kaasava hariduse ja meeskonnatöö teooriatest ja uurimismeetoditest; tingimustes; - oskab leida ja rakendada praktiliseks eripedagoogiliseks - oskab kasutada teoreetilisi teadmisi ja nõustamistööks vajalikke sekkumismeetodeid ning praktilises töös erivajadustega laste ja erivajaduste väljaselgitamismeetodeid; täiskasvanutega, kohandada õpikeskkonda - omab tolerantset ja eetilist suhtumist võrdsete võimaluste vastavalt õppijate vajadustele; loomisel ja individuaalsete iseärasuste väärtustamisel - suudab leida ja kriitiliselt hinnata kaasava hariduse tingimustes; informatsiooni, orienteeruda eriala - väärtustab ning oskab luua erinevaid koostöövõrgustikke spetsiifilistes küsimustes ja probleemides eripedagoogiliste eesmärkide saavutamiseks; ning osaleda erialastes aruteludes; - väärtustab elukestvat õpet ja pidevat professionaalset - suudab reflekteerida oma tegevust, on arengut ning oskab täiskasvanu professionaalset arengut valmis enese professionaalseks planeerida, reflekteerida ja järeldusi teha. arendamiseks ja elukestvaks õppeks. Haridussüsteemi kvalifikatsiooninõuded samadele spetsialistidele on järgmised. Lasteaedades määruse “Koolieelse lasteasutuse pedagoogide kvalifikatsiooninõuded” (2002) alusel: § 31. Lasteasutuse logopeedi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või logopeedi kutse. § 32. Lasteasutuse eripedagoogi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või eripedagoogi kutse. Koolides määruse “Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded” (2013) alusel: (1) Eripedagoogi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või eripedagoogi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja keeleseaduse alusel antud õigusaktis esitatud nõuetele. (4) Logopeedi kvalifikatsiooninõuded on erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või logopeedi kutse ning eesti keele oskus vastavalt keeleseaduses ja keeleseaduse alusel antud õigusaktis esitatud nõuetele. Probleemid praeguses olukorras: • bakalaureusehariduse korral ei ole spetsialist omandanud rehabilitatsioonitööks vajalikke pädevusi. Madala haridusnõude tõttu ei ole spetsialistidel rehabilitatsioonis töötades vajadust edasi õppida; • ebapiisava pädevusega spetsialistid võivad teha kliendile kahju ja rikuvad erialade mainet ühiskonnas; • abivajaduse otsuse tegija rehabilitatsioonimeeskonnas võib olla ebapädevam kui selle pakkuja, mistõttu kliendi/õppija lähtetaseme hindamist dubleeritakse; • sotsiaalhoolekande ja hariduse süsteemide vaheline koostöö on häiritud. Mõlemas ülikoolis on suurendatud õppekohti magistriastmes alates 2019. a, õppida saab sessioonõppes ehk ka osakoormusega töötades. Kuna vastuvõtt toimub konkursi alusel, siis need, kes magistriõppesse ei pääse, on tõenäoliselt nõrgal tasemel ning ei sobi erialast tööd tegema lasteaias ega koolis, küll aga sobivad nad selleks praegu rehabilitatsioonisüsteemis. Teeme ettepaneku rehabilitatsioonimeeskonna liikmete (eripedagoogide ja logopeedide) kvalifikatsiooninõuete täpsustamiseks. Vajalik on kõrghariduse asemel “magistritasemel kõrghariduse” nõue ning üleminekuaja kehtestamine, et ka rehabilitatsioonisüsteemis töötaksid edaspidi pädevad eripedagoogid ja logopeedid. Eesti Eripedagoogide Liit Eesti Logopeedide Ühing Kontakt: Pille Häidkind [email protected]