Sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirjaga nr 119 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Eesti inimeste pensionialase teadlikkuse suurendamine“ muutmine

Sotsiaalkaitseministri käskkirja „Sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirja nr 119 „Eesti inimeste pensionialase teadlikkuse suurendamine“ muutmine“ seletuskiri I. Sissejuhatus Muudatusega saab toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) elluviijaks Sotsiaalkindlustusameti asemel Sotsiaalministeerium, korrigeeritakse toetatavate tegevuste sisu ning asendatakse TAT-spetsiifiline tulemusnäitaja. Käskkirja ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonna pensionitarkuse juht Kätlin Muru (tel 5914 3531, [email protected]), pensionipoliitika juht Merle Sumil-Laanemaa (tel 5916 6728, merle.sumil- [email protected]) ja nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Jüri Lõssenko (tel 5913 7882, [email protected]). Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Märkused: Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Seletuskiri kirjeldab ainult käskkirjas nimetatud TAT muudatusi. II. TAT muudatuste sisu Punktiga 1 muudetakse TAT elluviija ning täpsustatakse, et rakendusasutuseks on Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakond. Elluviija muutmine on tingitud pensioninõustamise teenuse liikumisest Sotsiaalkindlustusametist Sotsiaalministeeriumisse pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakonda. Punktiga 2 luuakse TAT seos Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia programmi ja meetmega. Punktiga 3 täpsustatakse, et kuna pensioninõustamise teenuse pakkuja on Sotsiaalministeerium, siis tõstetakse toetuse andmisega just nimetatud asutuse pädevust teenuse osutamisel. Punktiga 4 täpsustatakse, et tegevustes lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud 2021–2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja metoodikast. Punktiga 5 muudetakse toetatavate tegevuste nimetusi ning täpsustatakse nende sisu. Pensioninõustamise teenus muudetakse pensionitarkuse teenuseks. Pensionitarkuse teenus keskendub pensioninõustamise teenusest enam ennetusele, mida tehakse läbi teavituste, nõustamiste, digitaalsete tööriistade arendamise ning koostöö. Pensionitarkuse teenuse eesmärk on suurendada inimeste (18-55) teadlikkust tööeas tehtud otsuste mõjust nende pensioniea toimetulekule. Iga üksiksiku läbimõeldud otsused pensioni kindlustamiseks vähendavad eakate pensionipõlve vaesusriski, mistõttu on kvaliteetne pensionitarkuse jagamine eluliselt tähtis. Selle eelduseks on lihtne ligipääs oma pensioni seisule üle kõikide pensionisammaste ning usaldusväärsete tööriistade olemasolu tulevase pensioni planeerimiseks ja prognoosimiseks. Riigiabi analüüsis nimetatud järeldused jäävad tegevuste muutmisel samaks. Punktiga 6 asendatakse TAT-spetsiifiline tulemusnäitaja, milleks muudatuse järgselt on „väljatöötatud interaktiivsete ja veebipõhiste tööriistade kasutajate arvu kasv“, mille algtase on 80 000 kasutajat ning sihttasemetena nähakse ette 50% kasvu algtasemega võrreldes 2024. aasta lõpuks ning 100% kasvu 2027. aasta lõpuks. Algtase märgib eesti.ee lehel asuva pensionikalkulaatori kasutajate arvu 2022. aasta seisuga (RIA ametlik statistika). Näitaja muutmine on vajalik, kuna see võimaldab Sotsiaalministeeriumil paremini hinnata pensionitarkuse teenuse mõju ja kasutajate kaasatust ning kavandada tulevikus paremaid ennetusmeetmeid ja teavitusstrateegiaid. Digivahendite kasutamine aitab suurendada inimeste teadlikkust pensioniplaneerimise olulisusest ning kasvatab puudutatud sihtrühma suurust. Pensionitarkuse teenus keskendub ennetusele ja teavitamisele, pakkudes inimestele digivahendeid, mis aitavad neil parandada oma teadlikkust ja oskusi pensionipõlve rahalise hakkamasaamise planeerimisel. TAT väljundinäitaja „pensioninõustamise infotunnid“ tõendamiseks kasutatakse ürituse korraldamise eest vastutava isiku poolt (digi)allkirjastatud osalejate nimekirja, mis on korraldaja poolt allkirjastatud hiljemalt 5 tööpäeva peale ürituse toimumist. Virtuaalse infotunni korral lisatakse nimekirjale kuvatõmmis/logifail osalejate nimedest, mis võimaldab seostada nimekirja konkreetse üritusega. Punktiga 7 täpsustatakse, et 15. juuniks esitatav vahearuanne kajastab TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamist sama aasta 31. mai seisuga. Punktiga 8 asendatakse TAT eelarve, mida korrigeeritakse vastavalt lõppenud aasta jäägile ning uuele kulude prognoosile. Punkti 9 kohaselt rakendatakse käskkirja tagasiulatuvalt alates 01.02.2023, mis ajast alates liikus pensioninõustamise teenus Sotsiaalkindlustusametist Sotsiaalministeeriumisse. III. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. IV. TAT muudatuste mõjud Pensioninõustamise teenuse muutmine pensionitarkuse teenuseks lisab teenusele laiema ja ennetava vaate. Pensionitarkus hõlmab lisaks pensionisüsteemi mõistmisele ja sellest tulenevate võimaluste kasutamisele ka isiklike rahaliste ressursside planeerimist ja säästmist, et tagada pensionipõlveks piisav sissetulek. Pensionitarkuse teenuse ja leviku tulemuseks on enda praeguse ja tuleviku pensioni suuruse kujunemisega kursis olev ja pensioniteadlikke otsuseid tegev inimene ning seetõttu pikaajalises plaanis sotsiaalselt kindlustatum ühiskond. Pensionitarkuse teenuse levik ja selle tulemused aitavad luua ühiskonna, kus inimesed on teadlikumad, kindlustatumad ja valmis oma pensionipõlveks, vähendades seeläbi sotsiaalset ebavõrdsust ja suurendades üldist heaolu. V. TAT muudatuste jõustumine Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.02.2023. VI. TAT muudatuste kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja e-posti kaudu Riigi Tugiteenuste Keskusele. Rahandusministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastas eelnõu märkustega, millega arvestati.  MINISTRI KÄSKKIRI 22.06.2023 nr 99 Sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirjaga nr 119 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Eesti inimeste pensionialase teadlikkuse suurendamine“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning kooskõlas sotsiaalkaitseministri 18. septembri 2022. a käskkirjaga nr 119 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Eesti inimeste pensionialase teadlikkuse suurendamine“ punktiga 9.2 teen toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. sõnastan avalehel elluviija ja rakendusasutuse järgmiselt: „Elluviija Sotsiaalministeerium (pensionipoliitika ja piiriülese sotsiaalkindlustuse osakond) Rakendusasutus Sotsiaalministeerium (nutika arengu toetamise osakond)“; 2. täiendan punkti 1.1 punktiga 1.1.4 järgmiselt: „1.1.4. Käskkirjaga reguleeritakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia heaolu tulemusvaldkonna vanemaealiste programmi meetme „Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, võrdselt koheldud ning majanduslikult hästi toime tulevad“ tegevuse „Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine“ elluviimist.“; 3. asendan punkti 2 esimeses lauses sõna „Sotsiaalkindlustusameti“ sõnaga „Sotsiaalministeeriumi“; 4. täiendan punkti 2 teise lõiguga järgmiselt: „Tegevustes lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud 2021–2027 rakenduskava tegevuste üldistest valikukriteeriumidest ja metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodika vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-le 7.“; 5. sõnastan punktid 2.1 ja 2.2 järgmiselt:  2 „2.1. Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse teenus 2.1.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on kujundada Sotsiaalministeeriumi pensionitarkuse teenus riiklikul tasandil usaldusväärseks kolme pensionisamba üleseks infoallikaks, mis võimaldab kallutamata pensioniinfo kättesaadavuse kaudu suurendada inimeste pensioniteadlikkust ning toetada ja motiveerida nende pensionivalikuid, et saavutada piisav rahaline turvatunne pensionipõlveks. 2.1.2. Tegevuse sisu Piisavad teadmised pensionisüsteemist võimaldavad paremini planeerida isiklikke rahalisi vahendeid ning annavad vastuse küsimusele, kui palju tuleks säästa, koguda ja/või investeerida, et pensionieas oleks tagatud hea majanduslik toimetulek. Pensionitarkuse teenus on I, II ja III pensionisamba ülene. Pensionitarkus tähendab arusaamist pensionisüsteemi toimimisest ja selle võimaluste kasutamist selleks, et saavutada piisav rahaline turvatunne pensionipõlveks. Pensionitarkuse teenusel on rõhk praktiliste sammude astumisel. Oluline on olla kursis pensioni ja maksusüsteemi arengutega, et kohandada enda pensioniplaneerimist muutuvatele oludele vastavalt. Pensionitark inimene teab, kuidas on pensionisambad omavahel seotud, kuidas mõjutavad lapsed ja erinevatel kutsealadel töötamine pensioni suurust ja pensionile mineku aega, kuidas mõjutab pensioni suurust töölepinguga või avalikus teenistuses töötamine ja kuidas ettevõtlusega tegelemine. Samuti hõlmab pensionitarkus teadmisi maksusüsteemi mõjust erinevatele pensionisammastele. Oluline on olla kursis võimalike arengutega ning kohandada oma pensioniplaneerimist muutuvatele oludele vastavalt. Pensionitarkuse teenuse raames nõustatakse inimesi kõigi pensionisammaste võimalustest ja kaasnevatest üldistest tingimustest, vajaduse korral antakse nõu selle kohta, kust saada asjakohast lisainfot. Selgitatakse, kuidas kogumine erinevatesse pensionisammastesse võib pensioni kogupilti mõjutada. Nõustamisteenus on kvaliteetne, asjakohane ja erapooletu ning sobib eelkõige tööealistele. Pensionitarkuse nõustajad korraldavad asutustele, kollektiividele ja huvirühmadele tasuta pensionitarkuse infotunde. Pensionitarkuse teenuse osutamisel järgitakse vastutustundliku investeerimise põhimõtteid. 2.1.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusel on lihtne, selge ja objektiivne pensioniinfo kättesaadav ja inimeste pensioniteadlikkus paranenud. 2.1.4. Tegevuse sihtrühm 18-55-aastased isikud 2.1.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2022–31.12.2027 2.2. Pensionitarkuse teenuse arendustegevused 2.2.1. Tegevuse eesmärk Tegevuse eesmärk on tagada pensionitarkuse teenus (sh nõustamisteenus) kvaliteetse ja kasuliku informatsiooni ning vajalike töövahenditega.  3 2.2.2. Tegevuse sisu Tegevuse raames töötatakse välja avalikel teavitusüritustel, pensionipäevadel, infotundidel, individuaalnõustamistel ja vebinaridel kasutatavad materjalid tulenevalt sihtrühma ja kuulaja vanuselisest spetsiifikast ning pöördujate küsimustest. Samuti luuakse töövahendid, mis toetavad inimesi isikliku sammasteülese pensioniseisuga tutvumisel ja pensionivalikute tegemisel. Täiendatakse isikustatud pensionikalkulaatorit, mis aitab kaasa pensioniseisust ülevaate saamisel ja prognooside tegemisel. 2.2.3. Tegevuse tulemus Tegevuse tulemusel on välja töötatud infotundide, vebinaride ja individuaalnõustamiste sisu, mida nõustamisteenuse osutamisel edukalt kasutada ning on olemas vajalikud töövahendid nõustamisteenuse kvaliteetseks pakkumiseks. 2.2.4. Tegevuse sihtrühm 18-55-aastased inimesed. 2.2.5. Tegevuse abikõlblikkuse periood 01.01.2022–31.12.2027“; 6. asendan punkti 3 tabeli järgmise tabeliga: äitaja nimetus ja Algtase Vahesihttase Sihttase Selgitav teave mõõtühik (2024) (2027) Meetmete Pensioninõustamise 0 440 980 Tegevuse 2.1 näitaja. nimekirja infotunnid Näitaja sisuks on väljundinäitaja toimunud infotunnid, vebinarid ja individuaalnõustamised. Näitaja loetakse saavutatuks, kui elluviija esitab tõendi ürituse toimumise kohta. Allikas on elluviija aruanded. TAT- Interaktiivsete ja 80 000 50% kasv 100% Tegevuse 2.1 näitaja. spetsiifiline veebipõhiste kasutajat algtasemega kasvu Näitaja sisuks on tulemusnäitaja tööriistade võrreldes algtasem interaktiivsete kasutajate arvu kasv ega veebipõhiste tööriistade võrreldes kasutajate arvu kasv aastas. Näitaja tõendiks on iga-aastane eesti.ee pensioni sündmusteenuse kasutajate arv. Allikas on elluviija aruanded. 7. sõnastan punkti 8.1 järgmiselt: „8.1. Elluviija esitab RÜ-le TAT tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 20. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai seisuga. Kui TAT tegevuste alguse ja esimese  4 vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.“; 8. asendan TAT lisa käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). 9. Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. veebruarist 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister