Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele

Riigikogu Teie 09.06.2023 nr 2-3/15-10, 7- [email protected] 1.2/23-01191-2/ Meie 22.06.2023 nr 4.2-3/2393-2 Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele Lugupeetud Riigikogu juhatus Vastavalt Riigikantselei resolutsioonile nr 7-1.2/23-01191 edastame vastused Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini kirjalikule küsimusele (KK 10). 1. Kas vastab tõele, et sotsiaaltöötajatele on antud käsk igal võimalusel jätta inimesed ilma õigusest saada puudega inimesele mõeldud toetust? See väide ei vasta tõele. Puude raskusastet tuvastab ja puudega inimeste sotsiaaltoetusi maksab puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalkindlustusameti ekspertarstid tuvastavad puude raskusastme võttes aluseks inimese taotluse ja tervise infosüsteemis olevad andmed ning puue tuvastatakse lähtuvalt seaduses ja määruses välja toodud tingimustest. Juhul kui puude raskusaste tuvastatakse, on õigus ka puudega inimese sotsiaaltoetusele. Puuetega inimeste sotsiaaltoetused on riigieelarves arvestuslik kulu, millega on tagatud, et puude raskusastme tuvastamise otsused tehakse sõltumatult riigieelarve vahendite võimalustest. 2. Kui palju vähenes möödunud aastal inimeste arv, kes on saanud puudega inimese toetust? Puudega inimeste osakaal kogurahvastikust on Eestis viimase aastaga vähenenud 1 protsendipunkti ja kõigil inimestel, kellel on tuvastatud puude raskusaste, on õigus saada puudega inimese sotsiaaltoetust. Samas, vaadates pikemat ajaperioodi, on puudega inimeste osakaal kogurahvastikust siiski tõusnud (2004.a 7.1% kogurahvastikust, 2023.a 9.1% kogurahvastikust). 3. Kas valitsusel on teavet, kui paljud puudega inimesed on leidnud endale töökoha? Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2021. aastal vähenenud töövõimega inimesi vanuses 16.a–pensioniiga kokku 100 700. Neist töötas 51 000 ehk 50,6%. Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2022. aastal vähenenud töövõimega inimesi vanuses 16.a– pensioniiga kokku 104 400. Neist töötas 54 900 ehk 52,6%. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Töövõimereformile seati eesmärk, millega sooviti võimaldada erineva tervisekahjustusega ja vähenenud töövõimega inimestele parem juurdepääs tööturule, pakkudes selleks tuge ja erinevaid meetmeid. Alates 2016. aastast on vähenenud töövõimega inimeste hõive tõusnud. Hõive on aastatel 2016–2020 märkimisväärse kasvu teinud just osalise töövõimega inimeste puhul (44%-lt 61%- ni). See tähendab, et juba 2017. aastal saavutati reformi alguses seatud eesmärk, mille kohaselt töötab 2021. aastaks 50% tööealistest osalise töövõimega inimestest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Gerli Baida [email protected]