Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium Teie: 31.05.2023 nr 1.2-1/2292-1 [email protected] Meie: 21.06.2023 nr 28 Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse eelnõule Eesti Puuetega Inimeste Koda soovib tähelepanu juhtida väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) keelele ja sõnakasutusele. Keel ja sõnakasutus on tähenduslikud ja olulise jõuga. Sõnad „abi pakkuma“ on passiivne ja valmislahendustele viitav keelekasutus. VTK-s kasutatakse läbivalt mõistet „abi pakkumine“ - nt „abi pakkumisel tuleb eelistada kodus elamist toetavate teenuste pakkumist asutusepõhisele hooldusele“. Eesti keele seletav sõnaraamatu kohaselt on sõnal „pakkuma“ pigem tähendus, kui ettepanekut tegema, kehutama, paluma v. peale käima, et keegi võtaks midagi vastu, endale, oma kasutusse. Pakutakse midagi, mis on valmis ja mille puhul tuleks nagu inimesel valida, kas ta võtab pakkumise vastu. See on passiivset sõnumit ja tähendust kandev sõnakasutus. Samas on juba abi korraldamisel (lahenduste loomisel/disainimisel) ja vajaduste välja selgitamisel inimene alati olulisim osapool, kes peab olema kaasatud nii vajaduste välja selgitamisse kui ka sobivaimate lahenduste leidmisele ning võimaluste valikutesse. Inimest kaasavam sõnakasutus on „abi osutamine“ ehk nt „…. abi ja teenuste osutamisel tuleb eelistada kodus elamist toetavaid teenuseid asutusepõhisele hooldusele. „ Omavalitsused tegelevad abi korraldamisega ning teenuste osutajad osutavad teenuseid vastavalt inimeste vajadustele. See on kaasav ja sisaldab tähendust, mis viitab selgemalt aktiivsele osalemisele ja vajadusele vastava abi osutamisele. Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629 registrikood 80014660 e-post: [email protected] a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank Kodulehekülg: www.epikoda.ee Lisaks soovib Eesti Kurtide Liit välja tuua, et VTK-s pidevalt kasutatav mõiste kuulmislangus ei käi kurtide kohta. Viipekeelne kurt haarab infot visuaalselt ehk nägemise kaudu. Viipekeeletõlk vahendab kuuldut kurdile nähtavamaks. Kuulmislangus on vaegkuuljatel, kes kuulevad ja kasutavad abiks kas kuuldeaparaate või silmusvõimendit vms. Kui tahta üldistavalt liita vaegkuuljaid ja viipekeelseid kurte, oleks õigem kasutada kuulmispuudega inimesed. Abivahendite vajaduspõhine kättesaadavus Eesti Puuetega Inimeste Koda toetab ministeeriumi plaani siduda abivahendi riigipoolse hüvitamise õigus lahti Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud puude raskusastme või Töötukassa hinnatud vähenenud töövõime olemasolust. Kuulmislangusega ja kurtidele inimestele mõeldud tõlketeenuste kättesaadavus Samuti on positiivsed plaanitavad muudatused, mis parandavad tõlketeenuste kättesaadavust kuulmislangusega ja ka kurtidele inimestele. EPIKoda juhib tähelepanu, et kui plaan on Sotsiaalhoolekande seaduses eraldi sätestada viipekeeletõlgi ja kirjutustõlgi mõisted ja nõuded, siis teenuse ühetaolise kvaliteedi tagamiseks tuleb koheselt kasutada võimalust täpsustada ministri määrusega teenuse nõuded. Sihtgrupi esindajad toovad välja, et kohaliku omavalitsuse teenus pole ennast seni õigustanud, sest iga kohalik omavalitsus hindab teenusevajadust erinevat, paljud omavalitsused seovad teenuse saamist sissetulekuga, menetluse aeg on pikk ja omaosalus inimesele ülejõukäiv. VTK-s väljatoodud statistika kohaselt on muudatustest potentsiaalselt mõjutatud hinnanguliselt ca 200 000 kuulmislangusega inimest, nendest kuulmispuudega ca 6400, mistõttu hinnatakse sihtgruppi pigem väikeseks. Eesti Vaegkuuljat Liit toob välja, et arvestada tuleb siiski suurema sihtgrupiga, sest näiteks Tervisekassa andmetel on viimase kümne aasta jooksul saanud kuulmislanguse diagnoosi ca 124 000 inimest. Lisaks selgub Kuulmisbussi statistikast, et 75% kuulmistestil käinud inimestel on kuulmislangus, aga 90% nendest ei ole kunagi varem kuulmistesti teinud ega kõrvaarstil käinud. Lisaks toob Eesti Vaegkuuljat Liit välja, et kuulmispuuet määratakse puudena aina vähem (2021. aastal 7195 inimest, 2022. aastal 6242 inimest). Võib hinnata, et mõjutatud sihtgrupp on suurem ja kasvab ajas veelgi rohkem. Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629 registrikood 80014660 e-post: [email protected] a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank Kodulehekülg: www.epikoda.ee Vanemaealiste rahalised hüvitised EPIKoda on varasemalt ja toob välja ka nüüd, et puudetoetused peavad olema indekseeritud, et käia kaasas elukalliduse tõusuga. EPIKoda toetab 80+ vanuses inimestele indekseeritud pensionilisa kehtestamist praeguse puudega vanaduspensioniealisele mõeldud toetuse asemel. Oleme seisukohal, et vanaduspensioniealiste puudega inimeste puudetoetusi tuleb vaadata terviklikult ning seega leida lahendused ka alla 80-aastaste puudega vanaduspensioniealiste inimeste ajale jalgu jäänud toetuste suuruse küsimusele. Valdkondadeülene standardiseeritud andmevahetus VTK nimetab, et „Eestis puudub ühtne rehabilitatsioonisüsteem ning teenused on erinevates süsteemides ja nende osutamisel lähtutakse erinevatest põhimõtetest. Abi saab mitmest erinevast kohast ja erinevatelt haldustasanditelt.“ Oleme sellega nõus. Samas toome välja asjaolu, et nendes erinevates kohtades ja haldustasanditel kasutusele võetav inimese funktsioneerimisel piirangute ja takistuste klassifikaator (RFK), kus kasutatakse koode ning probleemi ulatust väljendavaid mitmekohalisi määrajaid, ehk spetsialistide poolt kasutatav spetsiifiline koodikeel, ei lahenda probleemi, et Eestis puudub ühtne rehabilitatsioonisüsteem ning see on killustatud. Samuti ei vähenda see erinevate tasandite kaudu abi saamist. Endiselt jääb inimesele kolme erineva rehabilitatsioonisüsteemi vahel liikumine (Töötukassa, Sotsiaalkindlustusamet ja Tervisekassa teenused), kus inimese vaates osutavad samad spetsialistid samal eesmärgil teenuseid oma süsteemide poolt seatud tingimuste ja mahupiirangute alusel. Ning inimese vajadused elukvaliteedi hoidmisel jäävad endiselt katmata või heaolu valdkondades eesmärkide saavutamiseks vajalikus mahus teenuste saamiseks tuleb liikuda jätkuvalt erinevate rahastussüsteemide vahel ning ühe tasandi ametniku hinnang ei võimalda kasutada teise tasandi abi ja teenuseid. Antud suuremahuline muudatus ei muuda inimese jaoks abi saamist lihtsamaks, läbipaistvamaks ega tulemuslikumaks. Samuti ei ole see liikumine personaalse ja inimesekeskse lähenemise suunas, kus inimene saaks olla võrdväärne, aktiivne osapool ja kaasatud abi saamise kõikidesse etappidesse. Kaasaegsed lähenemised ei lähtu sotsiaalteenuste vajaduste üle osutamisel ja teenuste tulemuste hindamisel vaid spetsialistidele mõistetavatest koodikeelest ehk kodeeritult inimese Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629 registrikood 80014660 e-post: [email protected] a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank Kodulehekülg: www.epikoda.ee funktsionaalsetest piirangutest ja takistustest, vaid olulisim on inimesele mõistetav keelekasutus, tema kaasamine ning lähtutakse inimesel olemasolevates ressurssidest, mitte piirangutest. Ebaselgeks jääb, kuidas ainuüksi RFK kasutusele võtmisega saavutatakse Eestis olukord, mida on kirjeldatud VTK punktis 3.1. Ei saa nõustuda asjaoluga, et RFK-s kasutatav inimese terviseseisundi kirjeldus ja sellest tulenevate piirangute kohta kasutatav kodeering ehk standardkeel on inimesele ja temaga seotud lähivõrgustikule arusaadav ja oleks neile mõistetav. Kodeering on spetsialistide poolt määratav koodide süsteem, mille määramisel ei saa inimene kaasa rääkida. Varasemad RFK -ga seotud katseprojektid on toonud välja selle, et kodeeringu keel on keeruline ja raskesti omandatav isegi erialaspetsialistidele. Kaasaegne haldusmenetluse hea tava kohaselt peab ka keelekasutus liikuma inimesele mõistetavaks, mitte spetsialistide keeleterminoloogia suunas. VTK nimetab, et „RFK võimaldab vähendada ajakulu dubleerivatele hindamistele juhul, kui inimene vahetab lühikese aja jooksul teenust või liigub ühest asutusest teise“. Maailma Terviseorganisatsioon rõhutab, et RFK ei ole hindamisvahend ning see ei asenda erialaspetsiifilisi teste ja kliendikeskseid metoodikaid. Seega jääb ebaselgeks, kuidas RFK võimaldab vähendada ajakulu hindamistele. Rehabilitatsioonis töötavad spetsialistid hindavad teenuse osutamisel alati oma väljaõppest ja erialaspetsiiifikast lähtuvalt ning seega jääb ebaselgeks, kuidas saab funktsioneerimise klassifikaator olla sobilik hindamisvahend nii tervishoius töötavale füsioterapeudile, kes töötab nt inimese liikumisvõime parandamisega kui omavalitsuse sotsiaaltöötajale inimese vajaduste väljaselgitamisel ja sotsiaalhoolekande abimeetme valimisel. Sotsiaalhoolekandeteenuste ja KOV-ide tasandil on mitmed riigid pigem lähtunud RFK-st kui vaid raamistikust, et luua inimesekeskseid, poolstruktureeritud intervjuude vormis läbiviidavaid ja inimese vajadusi hindavaid metoodikaid, mis võimaldavad samuti koguda lihtsalt, inimest kaasavalt ja talle arusaadaval viisil struktureeritud andmeid. Arusaamatuks jääb, kuidas saab terviseseisundi piirangute klassifikaatori kasutusele võtt „aidata vähendada senist ebaühtlast abivajaduse hindamist ja teenuste osutamist“, kui selle metoodika loojad ise nimetavad, et see ei ole hindamisvahend. Nt kasutab Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskus, kus on ka terviseedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse taastusravi labor, rehabilitatsiooni tegevuste tulemuste Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629 registrikood 80014660 e-post: [email protected] a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank Kodulehekülg: www.epikoda.ee mõõtmiseks erialaspetsiifilisi tõenduspõhiseid hindamismetoodikaid - FIM (Funktsionaalse sõltumatuse skaala), FAM ( Funktsioonide hindamise skaala) ja PART-17 ( sotsiaalse osaluse hinnang). Nimetatud on, et RFK võimaldab „hinnata sekkumiste või teenuste tulemuslikkust“. VTK- st ei selgu, kuidas RFK kasutusele võtmine ja klassifikaatorsüsteem aitab hinnata teenuseosutja sekkumiste ja teenuste tulemuslikkust. 2017.a. on Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud analüüs „Pikaajalise hoolduse deinstitutsionaliseerimise hindamise raamistik“ teeb ettepanekud ja nimetab andmed ja viisid, kuidas saab hinnata inimese iseseisva toimetulekuvõime säilitamisele ja suurendamisele suunatud teenuste tulemusi ja mõju. Nende hulgas ei ole nimetatud RFK-d kui teenuste tulemuslikkuse hindamise viisi. Sotsiaalteenuste tulemuslikkuse ja mõjude hindamiseks on rahvusvaheliste teadusasutuste meeskondade poolt koostöös ja koosloomes teenust vajavate inimestega loodud mitmeid isikukeskseid tõenduspõhiseid ja standardiseeritud andmeid koguvaid metoodikaid. Arusaamatuks jääb miks ei ole kaalutud selliste isikukesksete metoodikate kasutamist teenuste tulemuslikkus mõõtmisel. Nendeks on näiteks ASCOT (Adult Social Care Outcomes Toolkit), ASCOF ( Adult Social Care Outcomes Framework, Outcomes Star). Kui katseprojekti „RFK kasutamine meditsiinilises, sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis ning abivahendi vajaduse hindamisel“ käigus leidis kinnitust, et RFK võimaldab kokkulepitud ühtses keeles dokumenteerida ja edasi anda kliendi hetkeolukorda ning on rakendatav sotsiaalses ja tööalases rehabilitatsioonis, siis jääb arusaamatuks, miks on kavandatud lähitulevikus kaasata RFK kasutamisse KOV-id, kes hindavad inimese abivajadust. Punktis 7.2 on nimetatud, et „on vajalik luua andmevahetuse õiguslikud alused, et osapooled saaksid omavahel andmeid vahetada ning süsteem muutuks inimese jaoks vähem bürokraatlikuks ja ta saaks kiiremini vajalikku abi.“ Andmete ja info vahetamine erinevate osapoolt vahel on kindlasti vajalik, kuid hetkel jääb arusaamatuks, miks on andmevahetuse võimaldamine seotud ainult RFK kasutamisele võtmisega. Juba täna luuakse erinevates inimese arengu ja tervise kohta andmeid omavate ja tema abistamisega seotud osapoolte poolt andmeid, mille vahetamine aitab inimesel saada kiiremini vajalikku abi – nt haridussüsteemis koostatud lapse arengukaardid. Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629 registrikood 80014660 e-post: [email protected] a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank Kodulehekülg: www.epikoda.ee Nende andmete vahetamine haridussüsteemi, sotsiaalsüsteemi ja tööhõivesüsteemi vahel on samuti väga oluline bürokraatia vähendamisel ja kiiremini vajaliku abi saamisel. EPIKoda soovib lisaks ära märkida, et jätkuvalt ei ole Eestis olemas Puuetega inimeste õiguste konventsioonis (edaspidi PIÕK) nimetatud habilitatsiooni kui mõistet ja puuetega inimesed jäävad sageli seetõttu ilma vajalikest teenustest ja abist, kuna tänasest süsteemist soovivad abi saada nii need, kes vajavad rehabilitatsiooni, kui need kellel on vaja habilitatsiooni. Samuti ei toeta PIÕK RFK-l põhinevat lähenemist, sest PIÕK räägib inimese vajaduste ja tugevuste hindamisest, mitte piirangute ja takistuste hindamisest, millel põhineb RFK. Kokkuvõtvalt vajab teema kindlasti edasisi arutelusid ja selgitusi. Käesoleval kujul ja VTK-s toodud selgitustega ei saa EPIKoda nõus olla, et tegemist on puuetega inimeste huvides ja PIÕK-ga kooskõlas olevate arengutega. Valdkondadevaheline koordinatsioon Valdkondadevahelise koordinatsiooni osas oleme Sotsiaalministeeriumiga kokku leppinud kohtumise plaanidega tutvumiseks. Puuetega inimeste esindajana peame olema kaasatud erinevatesse aruteludesse, mis teemat puudutavad, et puuetega inimesed saaksid neis puudutavates teemades kaasa rääkida. Kaasamine ei saa olla näiline ega tehtud kiirustades ja linnukese pärast. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Maarja Krais-Leosk Tegevjuht Katrin Tsuiman Kristi Kähär Toetuste ja teenuste nõunik Toetuste ja teenuste nõunik [email protected] [email protected] +372 5401 0452 +372 5401 046 Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629 registrikood 80014660 e-post: [email protected] a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank Kodulehekülg: www.epikoda.ee Saatja: Kristi Kähär <[email protected]> Saadetud: 21.06.2023 21:56 Adressaat: <"SM Info"> Teema: EPIKoja arvamus Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse eelnõule Manused: image001.png; image002.png; image003.png; 28. Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse eelnõule.asice Tere Saadan EPIKoja arvamuse Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse eelnõule. Lugupidamisega Kristi Kähär Toetuste ja teenuste nõunik | Eesti Puuetega Inimeste Koda Policy officer of benefits and services | Estonian Chamber of People with Disabilities [email protected] +372 5401 0462 Liitu Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskirjaga!