21. juuni 2023
Va Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Tagasisidena Eesti Viipekeeletõlkide Kutseühingule saadetud dokumendile Sotsiaalhoolekande
seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamiseks
esitamine, soovime tähelepanu juhtida järgmistele asjaoludele:
3.4. Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste kättesaadavus
Eesmärk on tagada kuulmislangusega inimestele võrdsed võimalused ühiskonnaelus osalemiseks
ning ligipääs igapäevaeluks vajalikule asjaajamisele ja avalike teenuste kasutamisele. Lahenduseks
oleks reguleerida tõlketeenus SHS-is KOV-i korraldatava sotsiaalteenusena. Praegune SHS
regulatsioon ei ole kuulmislangusega inimeste vaatepunktist piisavalt selge ning KOV-i kohustus
tõlketeenuse tagamisel on mitmeti tõlgendatav. Seetõttu tuleb KOV-i korraldatav tõlketeenus
täpsemalt reguleerida. Tõlketeenuse korraldamise ja rahastamise kohustus jääb endiselt abivajaja
elukohajärgse KOV-i kanda. Täiendavalt on kavas reguleerida riigi (SKA) korraldatav ajaliselt piiratud
(lühiajaline) kirjutus- ja kaugtõlketeenus kuulmislangusega inimestele. Praegu osutab SKA
kuulmislangusega inimestele viipekeele kaugtõlketeenust ja kirjutustõlketeenust projektipõhiselt.
Kavandatavate muudatustega paraneb viipekeeletõlke kättesaadavus (sh äärealadel).
Leiame, et tõlketeenuse reguleerimine sotsiaalteenusena on käibemaksukohustusest vabastamise
eeldusel igati positiivne samm, kuid samas jääb arusaamatuks, kuidas täpsemalt muudab kõnealune
meede viipekeele tõlketeenuse senisest rohkem kättesaadavamaks olukorras, kus teenuse täiel
määral tagamist on piiramas pigem riigis valitsev tõlkide pidev puudus ning vastavate
professionaalide riikliku väljaõppe (järelkasvu) puudumine. Arusaamatuks jääb ka, kuidas
tõlketeenuse reguleerimine sotsiaalteenusena parendaks praktilises plaanis teenuse kättesaadavust
äärealadel, kui tõlkide arv ja peamine tegevuspiirkond (suuremad Eesti linnad) jääb endiseks?
Juhime tähelepanu sellele, et üle kogu vabariigi on hetkel kutsetunnistusega viipekeeletõlke kokku
vaid 24, kellest suur osa töötavad minimaalse või osalise töökoormusega ning ~25% on
pensioniealised (ehk peagi tööturult lahkuvad) - see ei ole ilmselgelt piisav ega jätkusuutlik arv, et
katta ära kogu vabariigi tõlketeenuse vajadust juba praegu. Ainsa reaalselt toimiva lahendusena
näeme siinkohal viipekeeletõlkide riikliku koolituse kiiret (taas)avamist enne, kui tõlkide arv on
langenud alla kriitilise piiri. Oleme veendunud, et ilma tõlkide arvu suurenemiseta ei ole võimalik
reaalselt (tõsiseltvõetaval määral) tõlketeenuse kättesaadavust paremaks muuta.
8.4. Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste kättesaadavus
Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste korraldamise juures ei ole plaanis analüüsida
teiste riikide praktikat, vaid lähtutakse alates 2019. aastast SKA kaudu ESF-i toel korraldatud
viipekeele kaugtõlketeenuse ja kirjutustõlketeenuse katseprojekti kogemustest ning Astangu
Kutserehabilitatsiooni Keskuse koostatud ettepanekutest.
EVK ei pea lähenemist, kus teiste riikide praktikaid ei analüüsita, õigeks ega mõista, miks ei ole
parimate lahenduste leidmiseks ja eksimuste vältimiseks plaanis tutvuda teiste riikide (eriti
naaberriikide) praktikat, kellel on juba aastaid olemas väga hea ja toimiv tõlketeenuse süsteem ning
pikaajaline viipekeele- ja kirjutustõlketeenuse osutamise traditsioon (näit. Soome, Rootsi)? Ka
Eestiga ajalooliselt sarnase taustaga Leedu ja Läti kogemusest oleks tõenäoliselt nii mõndagi
kasulikku võimalik siinsetesse oludesse üle kanda.
9.4. Kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste kättesaadavus
Eraldisesisvalt on plaanis SHS-is reguleerida ka viipekeeletõlgi ja kirjutustõlgi mõisted ja neile
kohaldatavad nõuded. Viipekeeltõlgi puhul eeldatakse vähemalt keskharidust ja erialast
ettevalmistust ning viipekeeletõlgi kehtiva kutse olemasolu. Kutsenõuete puhul lähtutakse
Teeninduse Kutsenõukogu poolt välja töötatud viipekeeletõlgi kutsestandardist ja kutse väljastamise
põhimõtetest. Teenuse kvaliteedi tagamiseks tuleks vaegkuuljate ja kurtide kogukonnas töötavale
kirjutustõlgile rakendada kutseseaduses sätestatut ning kehtestada kutsestandard. Eesti keele
kirjutustõlgilt vaegkuuljate ja kurtide kogukonnas eeldatakse vähemalt keskharidust ja eesti keele
valdamist C2 tasemel. Viipekeeletõlgi ja kirjutustõlgi puhul rakendatavad nõuded laienevad ka KOV-i
osutatavatele teenustele.
SHS-is sätestatakse ka volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega
viipekeele kaugtõlketeenusele ja kirjutustõlketeenusele täpsemad nõuded.
Juhime tähelepanu sellele, et kogu viipekeeletõlgi tööga seonduv (sh erialased mõisted ja
ametialased nõuded) on defineeritud ja reguleeritud viipekeeletõlgi kutsestandardi(te)s, mille on
loonud vastav töörühm ja kinnitatud SA Kutsekoda. Kutsestandard on nii viipekeeletõlgi töö,
ettevalmistuse kui vastava kutse andmise aluseks.
11.4. Muudatus 4: kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste kättesaadavus
Teenuseosutajatele avaldub mõju selles, et muudetakse viipekeeletõlgi ja kirjutustõlgi mõisteid ja
neile rakendatavaid nõudeid, sh viipekeele ja kirjutustõlgi kvalifikatsiooni nõuded. Luuakse ka
võimalused kaugtõlketeenuse korraldamiseks vajaliku äpi kasutusele võtmiseks, mis võimaldab
tõhustada teenuse korraldamist, hoida kokku tõlgi tööaega ja osutada seeläbi suuremale
teenusekasutajate arvule vajalikku viipekeele kaugtõlketeenust. Teenuse kättesaadavuse
paranemine mõjutab viipekeeletõlkide töökoormust ja sissetulekut. Kokkuvõttes eeldab muudatus
teenuseosutajatelt sellega kohanemist (mõju ulatus keskmine), kuid see on ühekordne tegevus ning
sellega võib paraneda ressursside parem kasutus.
Kutseühingule jääb arusaamatuks, kas ja kuidas on kavas muuta definitsioone ja nõudeid, mis on
fikseeritud kutsestandarditega ja mis on valdkonnas tegutsevate tõlkide koolitamisel ja hindamisel
olnud aluseks juba2006. aastast alates. Ühtlasi juhime tähelepanu ka sellele, et ettevalmistamisel on
uued kutsestandardid, mis sätestavad ka uued miinimumnõuded viipekeeletõlkidele ja nende
haridusele.
Küsitavust tekitab ka kaugtõlketeenuse korraldamisel kasutusele võetava äpi mõju tõlgi tööajale.
Tõlgi töö võib äpi kasutuselevõtuga küll muutuda lihtsamaks, kuid tema tööle pühendumise aega äpi
olemasolu ei muuda.
On tänuväärne, et kõnealuse protsessiga kavatsetakse viipekeele tõlketeenus muuta
kättesaadavamaks üle Eesti, kuid ainult sotsiaalhoolekandeseaduse muutmisega ei ole võimalik
tõlketeenuse kättesaadavuse probleeme lahendada, sest uusi viipekeeletõlke ei ole täna juurde
tulemas ja olemasolevate tõlkidega ei ole enam võimalik järjest suurenevat nõudlust viipekeele
tõlketeenuse järele täita. Seetõttu tuleks koos seaduse muutmisega kindlasti taaskäivitada ka
viipekeeletõlkide koolitus ja täiendkoolitus.
Lugupidamisega,
EVK juhatus
Saatja: Viipekeeletõlgid OÜ <
[email protected]>
Saadetud: 21.06.2023 21:28
Adressaat: <"SM Info">
Koopia: Ulvi Saks <
[email protected]>; Regina Paabo <
[email protected]>
Teema: Re: Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsus
Manused: SHS VTK Viipekeeletõlkide OÜ.pdf
Tere!
Juuresolevalt Viipekeeletõlkide OÜ arvamus eelnõule Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamiseks esitamine
Parimate soovidega,
Viipekeeletõlkide OÜ juhatus
--
Viipekeeletõlkide OÜ
506 0444
[email protected]
www.viipekeeletolgid.ee
On Thu, 1 Jun 2023 at 09:35, <
[email protected]> wrote:
Tere!
Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu
kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks eelnõu.
Pealkiri: Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise
kavatsuse kooskõlastamiseks esitamine
Registreerimise kuupäev: 31.05.2023
Registreerimise number: 1.2-1/2292-1
Ootame teie tagasisidet hiljemalt 21. juuniks 2023. a. e-posti aadressile
[email protected] või DVk kaudu.
Lugupidamisega
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
Tel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209
e-post:
[email protected]
www.sm.ee
Re: Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise
kavatsuse kooskõlastamiseks esitamine
21. juuni 2023
Va Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo
Täname Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise
kavatsuse jagamise eest. Alljärgnevalt Viipekeeletõlkide OÜ märkused ja kommentaarid VTK osas.
Viipekeele tõlketeenuse kauaaegse osutajana võime kinnitada, et koostöö erinevate kohalike
omavalitsustega viipekeele tõlketeenuse osutamisel on olnud väga hea ja kohalikes omavalitsustes,
kus teenust on juba pikema aja jooksul osutatud, on ka teenuse korraldus operatiivne ja ladus. Siiski
on ka kohalikke omavalitsusi, kus viipekeele tõlketeenust ei rahastata ega korraldata hoolimata
teenuse vajadusest. Kindlasti parandab kuulmislangusega inimestele mõeldud tõlketeenuste lisamine
sotsiaalteenuste nimekirja teenuste kättesaadavust, sest sellisel juhul saavad omavalitsused
võimaldada teenust suuremas mahus. Olukorras, kus uusi viipekeeletõlke ei koolitata, kuid nõudlus
viipekeele tõlketeenuste järele kasvab, võib eeldada, et sarnase tendentsi jätkudes viipekeele
tõketeenuse hind lähiaastatel tõuseb oluliselt.
Kõikide muude tegurite ja seadusemuudatuste kõrval näeme viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse
kõige olulisema mõjutegirina täna asjaolu, et puudub viipekeeletõlkide koolitus. VTKst selgub, et
tõlketeenuste kättesaadavus paraneb ja teenuste tase ühtlustub, kuid jääb selgusetuks, kuidas see
toimuda saab, kui tõlke juurde ei tule. Kasvavat nõudlust teenuse järgi on olemasoleva inimressursiga
väga keeruline täita. Juba täna on meie ettevõttes 16 kutsega viipekeeletõlgist 3 pensioniealised. On
äärmiselt oluline, et taaskäivitatakse viipekeeletõlkide riiklik ettevalmistus ning olemasolevate
viipekeeletõlkide riiklik täiendkoolitus.
Täna oleme olukorras, kus viipekeeletõlgid ja kirjutustõlgid on koondunud suurematesse linnadesse
ning äärealadel on teenus raskemini kättesaadavam ning tõlkide lähetamine sinna muudab ka
teenuse kallimaks.
Saame aru, et plaanis on reguleerida ka viipekeeletõlgi ja kirjutustõlgi mõisteid ja neile kohaldatavaid
nõudeid. Siinkohal tuleks kindlasti lähtuda viipekeeletõlgi kutsestandardist, mis need nõuded on juba
sätestanud ja millest lähtuvad nii tööandjad kui teenuste tellijad.
Parimate soovidega,
Viipekeeletõlkide OÜ juhatus
registrikood: 11527443 Parda 8-51
e-post:
[email protected] 10151 Tallinn
www.viipekeeletolgid.ee Telefon 50 60 444