Leping

NB! Väljatrükk ei sisalda vormile lisatud faile. Kui neid on vormile lisatud, siis tuleks need eraldi välja trükkida LVTU1 2023 Ava vorm Üldandmed Projekti nimi eesti keeles Eesti laste vaimse tervise uuring (LVTU) Projekti nimi inglise keeles The study of Estonian children's mental health Vastutav täitja Iiris Tuvi Asutus Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut Projekti algus 01.06.2023 Projekti lõpp 31.12.2024 Taotletav summa 179999,99 (koos käibemaksuga) Valdkond ja eriala Frascati Manuali ETIS valdkond CERCS valdkond % valdkond 2. 5.1 Psühholoogia Ühiskonnateadused S263 ja 100,0 ja kultuur 2.8. Sotsiaalpsühholoogia tunnetusteadused Psühholoogia Lühikokkuvõte eesti keeles LVTU projekti eesmärgid on anda ülevaatlik pilt Eesti kooliealiste laste vaimse tervise olukorrast (sh sotsiaalsed riski- ja kaitsetegurid ja ebavõrdsus) küsitlusuuringu tulemuste alusel, koostada ülevaade laste vaimse tervise seire praktikatest teistes maades ja esitada ettepanekud laste vaimse tervise seireks Eestis. Need eesmärgid tulenevad või on tihedalt seotud mitme riikliku arengukavaga ning teiste vaimse ja heaolu valdkonna riiklike dokumentidega. LVTU viib läbi konsortsium, kuhu kuuluvad järgmised organisatsioonid: Tartu Ülikool (sh psühholoogia instituut ja Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus), Tervise Arengu Instituut ning Turu-uuringute AS. Kavandatav uuring koosneb neljast omavahel seotud ülesandest, mis viiakse läbi nii, et kolm esimest uurimisülesannet (seiresüsteemide ülevaade, metoodika väljatöötamine, küsitlusuuringu läbiviimine) teostatakse üksteise järel ning neljas uurimisülesanne (ettepanekud seiresüsteemi loomiseks) teostatakse paralleelselt kolme esimese uurimisülesandega. Uuring hõlmab lapsi vanuses 8.-17. aastat, valim koostatakse koolide põhiselt. Uuringu meetodiks on kirjalik (arvutis vastatav) ankeetküsitlus ning kõrvale jäetakse töömahukamad meetodid nagu intervjuud (v.a pilootuuringu osana), kognitiivsed testid, vaatlus ja õpetajate küsitlemine. Küsitletakse lisaks lapsele ka lapsevanemaid (lühiküsimustik). Uuringu tulemusena töötatakse välja küsimustikud, mis sobivad regulaarseks laste vaimse tervise seireks vanusegrupis 8-17 aastat. Seiresüsteem annab sisendi ennetuse ning vaimse tervise teenuste ja sekkumiste planeerimiseks. Lühikokkuvõte inglise keeles LVTU project aims to: give a comprehensive overview of the current status of Estonian children’s mental health (including risk and protective factors and inequalities) on the bases of the results of a survey, to compile an overview of the childen’s mental health monitoring practices in other countries and compile proposals for the children’s mental health monitoring practices in Estonia. These aims are rooted to several national development strategies and documents of mental health and wellbeing. LVTU will be conducted by the following consortium: the University of Tartu (Institute of Psychology and the Centre of Applied Social Sciences), The National Institute for Health Development and Turu-uuringute AS. LVTU will cover four research tasks that are interrelated. Three tasks (overview of montoring practices of other countries, development of the methodology and conducting the survey), will be performed one after another but the fourth task will be undertaken in parallel to the other three tasks. The project will research children from 8.-17. years, the sample will be based on the selection of schools. The method of the proposed research will be written (using computer) self-responded survey and other methods that demand more time, like interviews (exept as part of pilot study), cogntive tests, observations and survey of the teacheres will be excluded since they are out of time limits of this project. The project includes a short background survey for parents of the children who will participate in this project. The survey developed during the project would be suitable for the regular monitoring of the mental health of the children in the age 8-17 years. The monitoring system will give an input for the planning of the prevention of and services for the children's mental health problems. Projektikirjeldus Taotleja tõlgendus projekti eesmärkidest ja sisust ja sisust Käesoleva projekti eesmärgid on anda ülevaatlik pilt Eesti kooliealiste laste vaimse tervise olukorrast (sh sotsiaalsed riski- ja kaitsetegurid ja ebavõrdsus) küsitlusuuringu tulemuste alusel, koostada ülevaade laste vaimse tervise seire praktikatest teistes maades ja esitada ettepanekud laste vaimse tervise seireks Eestis. Need eesmärgid tulenevad või on tihedalt seotud mitme riikliku arengukavaga ning teiste vaimse ja heaolu valdkonna riiklike dokumentidega (nt Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030; Heaolu arengukava 2023- 2030; Vaimse tervise roheline raamat, Vaimse tervise tegevuskava 2023-2026; Eesti 2035; Haridusvaldkonna arengukava aastani 2035; Noortevaldkonna arengukava aastani 2035). Eesmärki on põhjendatud lähteülesandes järgmiselt “Selleks, et paremini toetada laste arengut, ennetada vaimse tervise probleeme ning pakkuda lastele ja peredele vajalikku abi, s.h hinnata olemasoleva süsteemi ja sekkumiste paketi mõju ning neid vajadusel muuta ja täiendada.” Seega peab planeeritava uuringu käigus koguma andmeid, mis võimaldaksid laste vaimse tervise probleeme (1) ennetada ja (2) tuvastada, sh hinnata abivajadust ning olemasolevate teenuste piisavust. Lisaks peaksid kogutavad andmed olema võrreldavad sarnaste seiresüsteemide andmetega mujal maailmas. Eestis on läbi viidud rahvastiku vaimse tervise uuring [1,2], mille käigus koguti andmeid lisaks täiskasvanutele ka 15-17 aastastelt, kuid mitte noorematelt. Eestis on kogutud andmeid ka nooremate laste vaimse heaolu kohta, kaasates mitmes uuringus ka lapsevanemaid [3,4], kuid tegu on kas ühekordsete uuringutega, mis ei pruugi esindada kogu vanuserühma, või siis ei ole vaimne tervis ja heaolu uuringu keskseks teemaks. Riiklikest strateegiadokumentidest tuleneb vajadus, et planeeritav laste vaimse tervise seiresüsteem moodustaks juba olemasolevate andmetega terviku ehk siis andmed, mida kogutakse nooremates vanusegruppides peavad olema võrreldavad vanemate vanusegruppide andmetega. Samas tuleb arvestada, et võrreldavus ei saa olla täielik, kuna vaimse tervise probleemid võivad nooremas vanuses olla väga teistsugused – tulenevalt aju arengust, kognitiivsest arengust (sh metakognitsioon), keele ja sotsiaalsete oskuste omandamisest, teistsugustest sotsiaalsetest ootustest jne; seetõttu ongi mitme vaimse tervise eriala puhul olemas eraldi lastele spetsialiseerunud spetsialistid (nt lapsepsühhiaatrid, lapsepsühholoogid). Vanuserühmade võrdlemisel tuleb seega arvestada nii lugemisoskuse ja teksti mõistmise võimega, kui ka erineva metakognitiivse võimekusega ja sotsiaalse kogemusega. Vaimse tervise probleemide hulgas on väga tundlikke teemasid, mille küsimine algkoolilastelt ei ole eetiline või tekitab vastuseisu lapsevanemate hulgas. Seega on vanuserühmade võrreldavus paratamatult piiratud ning (nt spetsiifilised vaimse tervise probleemid) eagruppide võrdlemine ei pruugi olla võimalik; samas üldise vaimse tervisega seotud heaolu osas on vanuserühmad vähemalt teatud määral võrreldavad. Uuringutest on teada, et ka algkooliapsed saavad adekvaatselt vastata küsimustele eluga rahulolu ning üldise heaolu kohta [3,5]. Eesmärgi täitmiseks planeeritakse LVTU raames: koostada ülevaade headest praktikatest laste vaimse tervise seiramisel teistes riikides ning praegusest laste vaimse tervise seire olukorrast Eestis (mh teha kindlaks, milliseid andmeid juba kogutakse ning millised andmekogumise võimalused ja instrumendid on olemas), Koostada, piloteerida ja läbi viia küsitlusuuring (sh küsitlusuuringu andmebaasi koostamine), mis annab ülevaate küsitlusuuringuga hõlmatava vanusegrupi praegusest vaimse tervise ja subjektiivse heaolu olukorrast ja millele toetudes edaspidi regulaarselt laste vaimse tervise andmeid sihtrühmalt endalt koguda. Selleks tuleb välja töötada uuringumetoodika või kohandada olemasolev uuringuinstrument (või instrumente), Projekti tegevuste käigus (ülevaate koostamisel teiste riikide praktikatest ning küsitlusuuringu metoodika väljatöötamise käigus) formuleerida ettepanekud Eesti laste vaimse tervise seiramise süsteemi kujundamiseks. LVTU viib läbi konsortsium, kuhu kuuluvad organisatsioonid on tegelenud laste uuringute läbiviimisega aastaid ning teevad seda tipptasemel: Tartu Ülikooli psühholoogiainstituut (TÜ psühinst) - juhib projekti kõikide uurimisülesannet täitmist, viib läbi pilootuuringu (II uurimisülesanne), nõustab sisuliselt ka uurimisülesandeid I ja IV Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus (TÜ RAKE)- põhiliselt tegeleb I uurimisülesande täitmisega, kuid panustab ka vahearuannete ja lõpparuande kirjutamisse, Tervise Arengu Instituut (TAI)- põhiliselt tegeleb II-IV uurimisülesande täitmisega, kuid nõustab sisuliselt ka I uurimisülesande juures ja koostab vahearuandeid ning lõppraportit. Turu-uuringute AS- viib läbi kogu küsitlusuuringu koolides, hõlmates kuni 350 klassi (2.-11 kl), eesmärk on 2000 vastajat Konsortsiumi juhtrühma kuuluvad 1-2 inimest igast asutusest, kes esindavad selle asutuse LVTU projektiga seotud töögruppi. Projekti juht on Iiris Tuvi Tartu Ülikooli psühholoogia instituudist. Täpsemad meeskonnaliikmete kirjeldused ning nende pädevused on näha Uurimisrühma pädevuste tabelis. Kavandatav uuring koosneb neljast omavahel seotud ülesandest, mis viiakse läbi nii, et kolm esimest uurimisülesannet teostatakse üksteise järel ning neljas uurimisülesanne (ettepanekud seiresüsteemi loomiseks) teostatakse paralleelselt kolme esimese uurimisülesandega. Uurimisülesanded LVTU projektis jaotuvad nii nagu nad on jaotatud lähteülesande kirjelduses ning allpool on näha sisulisi täiendusi ja iga uurimisülesande täitmise eest vastutavad organisatsioonid (täpsemad ülesannete jaotused on näha taotluse Uuringu aja- ja tegevuskava osas): I uurimisülesanne: Teiste riikide ja Eesti praktikate kaardistamine laste ja noorte vaimse tervise seiramisel. - Katab lähteülesande punktid a)-d) nii välisriikide kui Eesti osas (põhjalikumad selgitused I uurimisülesande kavas). Välisriikide/seiresüsteemide valik kooskõlastatakse Tellijaga. Vastutav täitja TÜ RAKE. II uurimisülesanne: Küsitlusuuringu metoodika väljatöötamine - katab lähteülesande punktid a)-d) (põhjalikumad selgitused II uurimisülesande kavas). Lähtume I uurimisülesande tulemustest ja erinevate juba eesti keelde adapteeritud laiale vanuserühmale sobivate küsimustike kasutamist (SDQ) [3]. 15-aastaste ja vanemate õpilaste puhul saab osaliselt kasutada ka täiskasvanutele mõeldud küsimustikke [1]. Küsimustikke eeltestitakse (piloteeritakse) 3 vanuserühmas eesti ja vene keeles, keskendudes küsimustest arusaamisele, samuti küsides avatud küsimusi (nt murede ja vaimse tervisega seotud hoiakute kohta), mille alusel on võimalik küsimustikku täiendada. Eeldame, et küsimustikust on vaja koostada 2 või 3 eakohast versiooni, millest iga järgmine sisaldab eelmist (nt üldise heaolu küsimused küsitakse kõigilt vanuserühmadelt, kuid EEK- 2 depressiooniskaala ainult kõige vanematelt klassidelt). See tagab tulemuste minimaalse võrreldavuse uuringu piires. Kasutame infoallikana ka lapsevanemaid (pere sotsiaalmajanduslik taust; lapse ja lapsevanema üldine heaolu). Vastutavad täitjad TAI ja TÜ psühholoogia instituut. III uurimisülesanne: Küsitlusuuringu läbiviimine - katab lähteülesande punktid 1)-2), põhjalikumad selgitused III uurimisülesande kavas. Seiresüsteemi silmas pidades kogutakse küsitlusuuringu andmed isikustatud kujul, et edaspidi oleks võimalik andmeid linkida registritega, mis annavad võimaluse koguda vajalikke taustaandmeid lapse vaimset tervist mõjutavate tegurite kohta pikemas ajaaknas ning võimaluse korral lisada diagnoose. Samuti on vajalik isikustatud andmete kogumine, et saada teada, mil määral see mõjutab laste uuringus osalemisega nõustumist. Vastutavad täitjad TAI ja Turu-uuringute AS. IV uurimisülesanne: Ettepanekute tegemine Eesti laste vaimse tervise analüüsimiseks ja seire korraldamise süsteemi loomiseks – katab lähteülesande punktid a)-c), põhjalikumad selgitused III uurimisülesande kavas. Ettepanekute arutelu ja ideede dokumenteerimine seiresüsteemi loomiseks algab juba avakoosolekul ja selle järgselt ning teostatakse läbivalt kogu projekti jooksul. Seiresüsteemi ettepanekud kasvavad ühest küljest välja küsitlusuuringu metoodikast ja teiste maade praktikate ülevaatest, kuid küsitlusuuringu meetodi planeerimisel on juba vaja arvestada seiresüsteemi eesmärkidega ja vajadustega. Seetõttu tuleb IV uurimisülesande täitmisega alustada juba projekti avakoosolekul (seiresüsteemi eesmärkide täpsustamine tellijaga). Juba projekti alguses tuleb teha koosolekuid ka laiema ekspertide ringiga (kliinilised psühholoogid, kliinilised lastepsühholoogid, laste vaimse tervise uurijad erinevatest ülikoolidest ja institutsioonidest, ministeeriumide esindajad jt huvigruppide esindajad), et läbi arutada seiresüsteemide ideed ja variandid. Selline lähenemine võimaldab paremini planeerida küsimustiku sisu, selle pikkust, andmekogumise sagedust, täpsemaid eesmärke jne. Vastutavad täitjad TAI, TÜ psühholoogia instituut. Uuringu tulemusena töötatakse välja küsimustikud, mis sobivad regulaarseks laste vaimse tervise seireks vanusegrupis 8-17 aastat. Seiresüsteem annab sisendi ennetuse ning vaimse tervise teenuste ja sekkumiste planeerimiseks. Tuleb arvestada, et käesolev uuring ei võimalda täpselt hinnata vaimse tervise probleemide levimust, eriti nooremates vanuserühmades. See piirang on tingitud ajaolust, et enesekohane küsitlus (isegi kui seda täiendada lühikese lapsevanema ankeediga, nagu on kavas käesolevas uuringus) ei ole laste puhul enamasti levimuse hindamiseks piisavalt täpne ning seda eriti nooremas vanuserühmas. Levimuse täpsemaks hindamiseks oleks vaja kasutada täiendavaid meetodeid, sealhulgas kliinilised intervjuud, kognitiivsed testid, põhjalikum vanemate küsitlus. I uurimisülesande teostamise kava Võimalikult valiidse ja kulutõhusa Eesti laste vaimse tervise regulaarse seire metoodika väljatöötamiseks on oluline tugineda parimatele praktikatele ning süsteemselt optimeerida olemasolevad ressursid. Oleme esimese uurimisülesande jaganud kaheks teineteisest sõltumatuks tegevuseks, millega tegeleme paralleelselt uuringu algusperioodil. VÄLISRIIKDE PRAKTIKATE ÜLEVAADE Välisriikide praktikate võrdleva analüüsi käigus kirjeldame viie riigi kogemusi ja meetodeid laste vaimse tervise monitoorimisel. Selleks viime läbi nii teaduskirjanduse- kui halli kirjanduse analüüsi, koostades ülevaate nendes riikides kasutusel olevatest (laste) vaimse tervise andmekogumise meetoditest, (regulaarsetest) uuringutest ning seiremudelitest. Lisaks toome iga riigi puhul välja ka selle, kas ja kuidas võiks nende praktika sobituda Eesti konteksti. Lõpliku riikide loendi (n = 5) kooskõlastame Tellijaga uuringu alguses, kuid teeme siinkohal esmased ettepanekud riikidest, mille analüüsi kaasamist kaalume. Inglismaal sai 2017. aastal alguse riiklik Laste ja Noorte Vaimse Tervise uuring (MHCYP), mis keskendub vaimse tervise ja heaolu mõõtmisele ja hindamisele 7–16-aastaste ja 17–24-aastaste seas, sh võetakse arvesse kodukeskkonna olusid ning perede ja kogukonna hariduslikku, tööhõive ja (sotsiaal)teenuste kasutamise tausta. Andmeid kogutakse kihitatud valimilt ning kombineeritakse info, mida saadakse nii lastelt, vanematelt kui õpetajatelt. MHCYP suureks tugevuseks on see, et tulemused avalikustatakse NHS ametlikul veebilehel, kusjuures igaühel on võimalik tutvuda eraldi interaktiivsete andmetabelitega [6]. Inglismaa on heaks näiteks sellest, kuidas on välja töötatud riiklikult toetatud ja reguleeritud laste ja noorte vaimse tervise korrapärane mõõtmine ning kuidas süsteemselt kogutavad andmed avalikult kättesaadavaks muuta, mis võib omakorda uut väärtust luua. Soomes on peamiseks laste vaimse tervise seireks alates 1996. aastast iga kahe aasta tagant toimuv Koolide Tervisedenduse Uuring (Kouluterveyskysely)[7], millega mõõdetakse Soome koolilaste heaolu, tervist ja kooliga toimetulekut. Andmeid kogutakse anonüümsete (elektroonsete) küsitlusvormide kaudu, sh tervisenäitajate ja tervisekäitumise kohta, aga ka üldiste elamistingimuste, kooliga toimetuleku ja koolis kasutatavate tervishoiuteenuste kohta. Uuringu sihtrühmadeks on põhikooli IV ja V klassi ning VIII ja IX klassi õpilased ning keskkoolide esimeste aastate õpilased. Erinevalt Inglismaast ei mõõda Soome uuring mitte niivõrd psüühikahäirete riskitaset ja esinemissagedust, kuivõrd keskendub psühholoogilisele, emotsionaalsele ja sotsiaalsele heaolule ning selle seostele kooliga toimetulekuga.[8]. Soome võib olla heaks näiteks sellest, kuidas koolidega koostöös regulaarselt koolinoorte vaimse tervise andmeid koguda. Kanadas toimub perioodiliselt Laste ja noorte terviseuuring (CHSCY), milles ühe osana vaadatakse ka vaimset tervist. Selline terviklik lähenemine aitab saada paremat üldpilti, kuid on samas võrdlemisi pealiskaudne (ei uurita spetsiifiliste häirete osas). Uuring keskendub 1–17-aastastele lastele ja noorukitele, paralleelselt kasutatakse nii longituudvalimit (kordusmõõtmine vanuses 5–22 a) kui ka läbilõikelist valimit (võrdlus aastate vahel, 1–17 a). Uuring viiakse läbi piirkondade kaupa neljas vanusrühmas: 1–4 a, 5–11 a, 12–17 a ja 18–22 a.[9] Seega võib Kanada olla heaks näiteks sellest, kuidas on kaasatud kõigi alaealiste vaimse tervise näitajate mõõtmine, kuna enamikes teistes riikides on uuringutesse kaasatud lapsed alates 7. eluaastast. Lisaks on Kanadas kasutusel Positiivse vaimse tervise seire indikaatorite raamistik.[10] Norras viidi esimene Noorteinfo (Ungdata)[11] pilootuuring läbi 2010. aastal 17 omavalitsuses. Praeguseks on see kasvanud suureks iga-aastaseks riiklikuks uuringuks, mis kajastab erinevaid aspekte nagu meelemürkide kuritarvitamine, suhted vanemate ja sõpradega, meelelahutustegevused, akadeemiline edukus, riskikäitumine, tervis ja heaolu, seksuaalsus, kultuur ja väärtused, poliitika ja ühiskondlik elu. Baasmoodulis on 19 spetsiifiliselt vaimse tervise küsimust, neist 8 hindavad depressiivsust, 6 ärevust ja 5 minapilti. Aastast 2015 on projekt otsesel riiklikul rahastusel ning on selge eesmärk, et Ungdata on rohkemat kui lihtsalt teadmiste kogumine, vaid tööriist omavalitsustele rahvatervise meetmete arendamiseks ja planeerimiseks. Austraalias on kaks korda läbi viidud laste ja noorukite vaimse tervise uuringut, 1998. aastal elanikkonna vaimse tervise uuringu osana (The Child and Adolescent Component of the National Survey of Mental Health and Wellbeing) ning 2013. aastal eraldi uuringuna (YMM)[12]. Uuringusse kaasatakse 4–17 a lapsed, kusjuures lapsevanem vastab küsitlusele kõigi vanusrühmade puhul ning 11–17-aastased täidavad ka enesekohase ankeedi. Keskendutakse neljale grupile enimlevinud ning suurima mõjuga häiretele: ärevushäired, depressioon, aktiivsus- ja tähelepanuhäire ning käitumishäired.[12] Saksamaal on kasutusel KiGGS (Saksa laste ja noorukite terviseintervjuude ja -läbivaatuste uuring)[13]. See on pikaajaline uuring, kus kogutakse alla 18-aastaste andmeid uuringute, arstlike läbivaatuste, testide ja laboratoorsete analüüside abil. KiGGS kasutab ka longituudset kohorti, st algse uuringu lapsi ja täiskasvanuid kutsutakse korduvalt järelkontrolli. Uuringu moodulis BELLA koguti esialgsed läbilõikeandmed esinduslikust 7– 17-aastaste lastega perede alavalimist. Intervjuud ja küsimustikud hõlmasid erinevaid standardiseeritud ja RHK-10-st lähtuvaid instrumente, mis uurisid depressiooni, ärevust, tähelepanupuudulikkust/hüperaktiivsust ja käitumishäireid ning ka üldisi vaimse tervise probleeme ja nendega seotud koormust. COVID-19 pandeemia ajal viidi Saksamaal läbi ka uus COPSY rahvastikupõhine longituuduuring laste ja noorukite vaimse tervise kohta [14]. Nii on Saksamaal mitme uuringu raames kogutud andmeid laste vaimse tervise kohta üsna mahukatel valimitel ning erinevatel meetoditel. Hollandis on kasutusel Hollandi riiklik kooliuuring (Peilstationsonderzoek)[15], mis hindab meelemürkide tarvitamist ja vaimset tervist Hollandi 10–18-aastaste laste seas. Uuringut viiakse läbi iga nelja aasta järel alates 1984. Aastast.[16] Täiendava info saamiseks võib olla vajalik ekspertintervjuu läbiviimine valdkonnas töötava spetsialistiga Hollandist, kuna ingliskeelset kirjandust võib olla vaid väikeses mahus. Austrias toimus teismeliste vaimse tervise uuring (Mental Health in Austrian Teenagers, MHAT), mis oli läbilõikeline kaheastmeline uuring, kus hinnati psüühikahäirete levimust 10–18-aastaste noorte seas. Uuringus kasutati nii enesekohaseid küsimustikke kui ka telefoni teel läbi viidud diagnostilist intervjuud. Kõik äralõikepiirist kõrgema skoori saanud uuritavad kaasati kliinilistesse intervjuudesse (“riskirühm”), lisaks kaasati juhuvalikuga ka 10% noorukitest, kelle tulemus jäi alla äralõikepiiri (“ei ole riskirühm”). Kliinilises intervjuus osales lisaks lapsele endale ka üks tema vanematest.[17] Küsimustikele vastamine võttis kuni ühe koolitunni (50 min) ning uuring koondas erinevaid sõelinstrumente.[18] Esmastest allikatest ei ole selge, kas ja mis sagedusega uuringut korratakse. EESTI LASTE VAIMSE TERVISE SEIRE PRAKTIKATE ÜLEVAADE Selleks, et võimalikult efektiivselt kasutada ära juba olemasolevaid ressursse, loome ülevaate lähtudes järgmistest uurimisküsimustest: 1) Milliste uuringute raames on seni Eestis laste vaimse tervise ja heaolu kohta andmeid kogutud? Mis on olnud uuringu sisu ja eesmärk? 2) Mil viisil on Eesti laste vaimse tervise kohta andmeid kogutud? 3) Kes on olnud andmekoguja(d)? Kuidas on korraldatud andmete kogumine? 4) Milliste sihtrühmade kohta on andmeid kogutud? 5) Milliseid andmeid on laste vaimse tervise kohta kogutud? 6) Milliseid hindamisvahendeid ja mõõdikuid on Eestis kasutatud või välja töötatud laste vaimse tervise hindamiseks? 7)Milliseid registreid kasutatakse Eesti laste/noorte vaimse tervise andmete hoiustamiseks ja hindamiseks? Lisaks kirjeldame, milliste sihtrühmade ja/või milliste vaimset tervist ja heaolu puudutavate aspektide osas on käesolevalt Eestis andmed puudulikud kohalikul ja/või riiklikul tasandil. Info esitame ülevaatliku tabelina ning detailsemalt tekstina raporti peatükis. Kaardistamist alustame infopäringute esitamisest valitud spetsialistidele, kaasates lumepallimeetodil ka järgmisi võimalikke informante. Lisaks kasutame praktikate kaardistamisel nõuandeid ja soovitusi meie uurimisrühma kuuluvatelt spetsialistidelt. Paralleelselt infopäringute tegemisega, alustame analüüsi ka kirjalike materjalidega, sh tugineme eeskätt halli kirjanduse analüüsile: vastavate asutuste veebis kättesaadavad materjalid ja andmeregistrid, digitaalsed aruanded ja raportid, andmebaasides olemasolevad asjakohased tudengitööd jne. Kaasame infot vähemalt järgnevatest andmeallikatest: TAI uuringuraportid ja andmeregistrid (nt Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring (HBSC), Eesti koolinoorte uimastite tarvitamise uuring (ESPAD), Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuring (ELIKTU), Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring (RVTU) jne); Statistikaameti raportid ja andmeregistrid; SOMi, Tervisekassa, vmt asutuste tellitud uuringute aruanded; Kõrgkoolide vastavad uuringud ja/või teadusprojektid kohalikul tasandil kogutud andmed ja/või uuringud (KOVid, koolid, haiglad, sotsiaalhoolekandeasutused vms). Tuleviku seiresüsteemi eesmärkidest lähtuvalt (selgitatakse välja avakoosolekul, kas soovitakse süsteemi, mille alusel paremini pakkuda toetavat teenust lastele, kel on probleeme või soovitakse süsteemi, mis aitaks ennetustegevust) tehakse kokkuvõte olemasolevate ressursside tugevustest ja nõrkustest, mis kombineerituna välisriikide praktikate analüüsiga on aluseks uuringu järgmistele etappidele, sh laste vaimse tervise uuringu metoodika väljatöötamisele. Seiresüsteemi puutuv osa kirjeldatud täpsemalt III uurimisülesande juures. II uurimisülesande teostamise kava Küsitlusuuringu metoodika väljatöötamisel on aluseks välisriikide vaimse tervise praktikate analüüs ning Eestis seni läbi viidud uuringud (I uurimisülesanne). Uuringu eesmärke piirab ajakava ja eelarve, milledest tulenevalt: 1.Keskendume vanuserühmale, kelle kognitiivne areng (sh lugemisoskus) on piisav, et vastata küsimustikule ilma välise abita (v.a minimaalne standardne juhendamine) ning välja jäävad lõpuklassid, kus õpilased on 2024. aasta alguseks valdavalt juba 18-aastased. Seega hõlmab uuring ettepaneku kohaselt 2.-11. klasse. 2.Et uuringutulemuste analüüsiks ja raporti kirjutamiseks jääks aega, alustame uurinuga 2024.a alguses. Kõik ettevalmistused tuleb teha 2023. aasta jooksul. 3.Uuringu valim on koolipõhine, kuna rahvastikupõhise valimi puhul (st kui valimiraamiks oleks vastavas vanuses elanikud Rahvastikuregistris) oleks uuringu teostamine kordades töömahukam ja kulukam (alustada tuleks nõusolekulehtede saatmisest vanematele kas postiga (postikulu) või e-postiga; meeldetuletuste saatmine ning nõusolekulehtede laekumise ootamine), lisanduks logistilisi probleeme (alaealise vastaja privaatsuse tagamine ja lapsevanemate võimalik osalemine vastamisel; kõigil alaealistel ei pruugi olla e- postiaadressi või nad ei jälgi seda). Küsitluse koostamiseks ja läbiviimiseks koolides on vajalikud kaks eetikakomitee kooskõlastust (eraldi pilootuuring ja kvantitatiivne küsitlusuuring), aega võtab koolidele meeldetuletuste saatmine ja vastuste ootamine. Arvestades projekti ajakava, ei saa seetõttu osalevate koolide arv olla väga suur. Koolide arvu on vaja piirata ajakava tõttu ka seepärast, et nt 100 õpilase küsitlemine ühes koolis on oluliselt lihtsam ja kiirem, kui sama arvu õpilaste küsitlemine 10 eri koolis. See tähendab, et suurematel ja tavalisematel koolidel on suurem tõenäosus sattuda valimisse ning väiksemad ja eripärasemad koolid jäävad suurema tõenäosusega välja, mis on paratamatu arvestades ajakava ja eelarvet. 4.Uuringu meetodiks on kirjalik (arvutis vastatav) ankeetküsitlus ning kõrvale jätame töömahukamad meetodid nagu intervjuud (v.a pilootuuringu osana), kognitiivsed testid, vaatlus ja õpetajate küsitlemine. Küsitleme lisaks lapsele ka lapsevanemaid (lühiküsimustik, mille iga inimese jaoks individuaalne link saadetakse koju koos teabelehega). Uuringu valimi koostamine ja protseduurid Uuringu valimi koostamise põhimõtted lepitakse kokku tellijaga hiljemalt sügisel 2023; siin esitame esialgse kavandi. Valimisse kuuluvad koolid, mis valitakse juhuslikult arvestades kooli suurust, õppekeelt ja piirkonda. Kuna LVTU lähteülesandes ei ole piirkondi täpsustatud, siis lähtume taotluse koostamisel RVTU lähteülesandest (kuna eeldati Tallinna ja ülejäänud Harjumaa eristatavust, siis käsitleme ka Tallinna eraldi piirkonnana) ning täpsustame esimesel koosolekul tellijaga piirkondade eristatavust. 1. Harjumaa sh eraldi Tallinn; 2. Lääne-Eesti (Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond); 3. Kesk-Eesti (Järva, Lääne- Viru ja Rapla maakond); 4. Ida-Virumaa; 5. Lõuna-Eesti (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond). Igas piirkonnas koostatakse koolide järjestus arvestades koolitüüpi (põhiharidus; põhi- ja keskharidus; keskharidus) ja kooli suurust (suuremal koolil on suurem tõenäosus sattuda järjestuses ettepoole). Koolidega võetakse ühendust selle järjestuse alusel nii kaua, kuni uuringus on nõustunud osalema igas piirkonnas vähemalt 4-5 kooli: lõplik koolide arv sõltub koolide suurusest ja vanuserühmade esindatusest. Iga piirkonna koolidest valitakse uuringus osalema nii palju klasse, et algvalimi õpilaste koguarv oleks vähemalt 500 ning kõigis piirkondades kokku vähemalt 3000. Osalevad klassid valitakse juhuslikult nii, et igas piirkonnas oleks vanuserühmade esindatus ligikaudu võrdne. Kahes piirkonnas (Tallinn ja Ida-Virumaa) arvestatakse ka erineva õppekeelega koolide esindatust valimis. Valitud klassides jagatakse kõigepealt välja teabelehed koos uuringu tutvustuse ja lapsevanema nõusoleku ning lühiankeedi lingiga. Lastel palutakse viia teabeleht koju, arutada uuringus osalemist koos vanema(te)ga. Kui vanem(ad) on lapse osalemisega nõus, siis palutakse lapsevanemal vastata lühiankeedile digitaalselt (sh lapsevanema nimi ja lapse isikuandmed), mille järgselt süsteem genereerib lapsele koodi, mille sisestamisel laps saab küsimustikule vastata koolis. Nii on võimalik klassis kontrollida nõusoleku olemasolu, kuid laps ega õpetaja ei näe lapsevanema ankeedi sisu. Lapsevanematele saadetakse 2-3 päeva enne uuringupäeva e-kooli teel meeldetuletus palvega täita digitaalne ankeet ja lapsevanema küsimustik hiljemalt üks tööpäev enne uuringupäeva. Nõusoleku andmiseks jäetakse lapsevanematele aega vähemalt 2 nädalat; lapsed, kellel ei ole uuringupäevaks koodi või kes ise ei ole nõus uuringus osalema, ei osale uuringus. Küsitlus toimub klassides koolitunni (45 min) jooksul; uuringus mitte osalevatele õpilastele palutakse õpetajal anda selleks ajaks iseseisev töö. Nõusolekus on eraldi punktina nõusolek ankeedivastuste linkimiseks Tervisekassa andmetega (terviseseisund ja arstikülastused) ja Eesti Hariduse Infosüsteemiga (põhikooli lõpueksamid ja riigieksamid, andmed koolist puudumise kohta) küsitlusele eelneva 2 aasta ja järgneva 5 aasta jooksul. Eraldi rõhutatakse, et linkimine ei ole eeltingimus uuringus osalemiseks. Linkimine ei ole osa käesolevast uuringust, kuid võimaldab tulevikus vastata küsimustele, mis paratamatult jäävad käesoleva uuringu raamest välja (nt vaimse tervise teenuste kasutamine; vaimse tervise diagnoosid ja nende seos küsitlusuuringu tulemustega; õpitulemuste seos heaoluga). Küsitluse läbi viimiseks kasutatakse kooli või uuringufirma tahvelarvuteid, mis vähendab võimalust, et kaasõpilased saaksid kellegi vastuseid näha. Ankeedi keskmine vastamisaeg oleks 30 minutit, st kogu ankeedile jõuaks lõpuni vastata koolitunni jooksul. Vajadusel koostatakse ankeedist nooremate klasside õpilaste jaoks eraldi lühem versioon. Küsitlus viiakse läbi turvalises veebikeskkonnas, mida haldab TAI. Lapsevanema ankeetide väljasaatmist ja digitaalsete aktiivsete nõusolekute võtmist ning kontrolli, milliste laste vanemad on andnud nõusoleku ja saavad uuringus osaleda, teostab uuringufirma. Laste ankeetide andmete esmane kontroll ning analüüs toimub TAI-s. Uuringuga seotud isikuandmete vastutavateks töötlejateks on uuringufirma (ainult uuringu läbiviimise ajal; pärast seda isikuandmed kustutatakse) ja TAI. Küsimustiku teemad Lapsevanema ankeet (taustatunnused: mõlema vanema vanus, haridus, sissetulek; lapsevanema enda heaolu; lapsevanema arvamus lapse heaolust). Võimalikult lühike, kuni 10 küsimust, et see oleks täidetav maksimaalselt 10 minutiga. Lapse küsimustiku koostamise kaalutlused: 1.Võimalusel kasutada juba olemasolevaid ja rahvusvaheliselt tunnustatud küsimustikke, mis võimaldab tulemusi võrrelda seniste Eestis läbi viidud uuringute ning rahvusvaheliste uuringutega. Sellisteks küsimustikeks on näiteks Tugevuste ja Raskuste Küsimustik (SDQ), WHO-5, Kidscreen, vanemas vanuserühmas EEK-2. 2.Taustaküsimuste puhul püütakse saavutada maksimaalset võrreldavust RVTU-ga. enamus nendest küsitakse lapsevanematelt. 3.Eesmärgiks on katta nii positiivset vaimset tervist (heaolu) kui ka vaimse tervise probleeme (vanemas vanusegrupis), samuti vaimse tervisega seotud hoiakuid (sh stigmatiseerimine), teadlikkust vaimse tervise teenustest ja riskikäitumisest. 4.Vaimse tervise häirete puhul eelistatakse valideeritud küsimustikke, mille puhul on teada seosed tegeliku häire esinemise tõenäosusega. 5.Eesmärgiks on hõlmata olulisemate lapse- ja noorukiea vaimse tervise häirete sümptomaatikat, sealhulgas meeleolu- ja ärevushäired, aktiivsus-tähelepanuhäire, söömis-, käitumis- ja autismispektri häired, enesevigastamine. Ankeedi koostamisel lähtutakse I uurimisülesande tulemustest ning arvestatakse pilootuuringu tulemustega. Piloteerimine Küsimustikku piloteeritakse 2., (5. ) ja 8. klassides, arvestades, et osa küsimustike puhul (nt Kidscreen) on põhjalik pilootuuring juba tehtud. Pilootuuringu esimeses etapis viiakse lastega läbi individuaalsed intervjuud, et 1) testida küsimuste, vastusevariantide ja juhiste arusaadavust ning sobivust, 2) saada sisendit küsimustiku täiendamiseks, selgitades välja laste jaoks olulised vaimset tervist puudutavad teemad. Uuringu ajakava ja eelarvet arvestades on optimaalseks intervjueeritavate arvuks 30, kelle hulgas on võrdselt õpilasi kolmest vanuserühmast ning eesti ja vene keelt kõnelevaid lapsi. Samuti arvestame võimalike piirkondlike erinevustega ja kaasame pilootuuringusse lapsi Tartust ja Tallinnast. Esialgne intervjuu ülesehitus: 1.Kognitiivne intervjuu (ankeediküsimustest arusaamine ja nende tähendus vastaja jaoks; küsitakse arusaadavuse ja keerukuse hinnangut ning osaliselt küsimuste ümbersõnastamist; ümbersõnastamine võtab kauem aega ning on oluline eelkõige selliste küsimuste puhul, mida erinevas vanuses lapsed võivad tõlgendada väga erinevalt, nt üldine heaolu ja eluga rahulolu). 2.“Vabad teemad”, mille põhjal ankeeti täiendada: - Hoiakud vaimse tervise probleemide suhtes - Stressi ja negatiivsete emotsioonidega toimetuleku viisid - Mured kodus ja koolis Pilootuuringu teises etapis testitakse küsimustiku täidetavust klassiruumis – kas õpilased saavad iseseisvalt vastamisega hakkama, milliseid täiendavaid juhiseid on vaja õpilastele anda, milline on keskmine küsimustiku täitmisele kuluv aeg. Testimine viiakse läbi kahes klassis (eestikeelse kooli 2. ja 5. klassis). 15-aastaste ja vanemate õpilaste puhul on võimalik vastamisaeg tuletada RVTU[1] alaealiste (15-17) valimi vastamisaegadest. Pilootuuringusse kaasame lapsi koolide kaudu. Pilootuuringu jaoks taotleme eetikakomiteelt eraldi kooskõlastuse. Intervjuusid ja andmekogumist klassides viivad läbi arengupsühholoogia eksperdid ja koolipsühholoogid, kel on kogemusi nii laste küsitlemise kui ka mõõtevahendite koostamise ja piloteerimisega. III uurimisülesande teostamise kava Küsitlusuuringu kavandit, sh valimi koostamist ja geograafilist ulatust täpsustatakse tellijaga alates avakoosolekust. Küsitlus (veebipõhine, kuna on vähem ressursse nõudev meetod) viiakse läbi koolides, mis on sattunud küsitlusuuringu valimisse ning mille juhtkond on andnud nõusoleku küsitluse läbiviimiseks õpilaste hulgas. Valimisse sattunud koolis kutsutakse uuringus osalema õpilased alates 2. klassist (v.a keskkooli lõpuklassid) peale seda, kui küsitlusuuringu läbiviimine on saanud kooskõlastuse eetikakomiteelt. Uuringusse kutsutud õpilastele ja nende vanematele antakse uuringus osalemise infoleht (sisaldab uuringu ja selle eesmärkide tutvustust, samuti uuringumeeskonna kontakte) ning teadliku nõusoleku vorm. Nõusolekut palutakse küsitlusuuringus osalemiseks ning andmete linkimiseks Tervisekassa ja Eesti Hariduse Infosüsteemi andmebaasidega (2 aasta kohta enne ja 5 aasta kohta peale küsitlust). Küsimustike linkimisel andmebaasidega on võimalik saada lisateavet õpilase terviseseisundi (nt. psüühikahäirete ja vigastuste esinemine) ja õpiedukuse kohta, mis aitavad küsimustike põhjal selgitatavate indikaatornäitajate valikut paremini põhjendada. Samuti võimaldab andmebaasidega linkimine jälgida vaimse tervise ja õpiedukusega seotud näitajaid longituudselt ning saada kinnitust küsimustiku põhjal leitud indikaatorite olulisuse ja tõepärasuse kohta. Lingitud registriandmete töötlus ei mahu käesoleva projekti ajaraamidesse, kuid annab võimaluse tulevikus saada väärtuslikku täiendavat infot laste vaimse tervise riski- ja kaitsetegurite kohta. Lapsevanemal on võimalus valida, kas ta annab nõusoleku ainult küsitlusuuringus osalemiseks või lisaks sellele ka küsitlusuuringu vastuste linkimiseks registriandmetega. Lapsevanemal, kes annab nõusoleku lapse uuringus osalemiseks, palutakse täita lühike lapsevanema küsimustik kas kirjalikult või veebis (täpsustatakse projekti alguses). Kirjalikult täidetud küsimustik pannakse kinnisesse ümbrikusse ja laps toob selle kooli koos enda ja lapsevanema allkirjastatud nõusolekulehtedega. Laste küsitluse läbiviimine toimub ühe akadeemilise tunni jooksul veebikeskkonnas. Uuringupäeval vastavad küsitlusankeedile vaid õpilased, kelle vanemad ning õpilane ise on selleks ajaks andnud uuringus osalemiseks nõusoleku. Õpilased saavad vastavale vanuserühmale kohandatud ja eeltestitud ankeedi (vt pilootuuringu kirjeldust II uurimisülesande all). Lapsed vastavad ankeedile unikaalse uuringukoodi alusel, st ei sisesta uuringukeskkonda oma nime ega kontaktandmeid. Uuringumeeskonna liikmed jagavad tahvelarvutid küsitluse läbiviimiseks vaid õpilastele, kes ise ja tema lapsevanem on uuringuks nõusoleku andnud. Uuringuga mittenõustunud õpilastele palub uuringumeeskond õpetajal anda eraldi klassis iseseisva töö. Veebikeskkonnas tekib õpilaste küsitluse vastustest pseudonüümitud andmebaas. Lapsevanema küsimustiku vastused ühendatakse arvutis kasutades nime asemel lapse uuringukoodi. Uuritava isikuandmetest (õpilase nimi, isikukood, uuringukood) koostatakse eraldi andmestik - koodivõti. Andmestikke säilitatakse turvalises TAI serveris piiratud ligipääsuga kaustades. Koodivõtit säilitatakse pärast uuringuperioodi lõppu krüpteeritud ning parooliga kaitstud failis. Tagatakse, et isiku tuvastamist võimaldavatele andmetele ning kontaktandmetele oleks ligipääs ainult isikutel, kes on vastavas rollis nimetatud eetikataotluses. Andmekogumise järel laetakse moodustunud andmebaas TAI serverisse ning kustutatakse uuringufirma küsitluskeskkonnast. Tellijale ning teistele projekti partneritele edastatakse andmestikud pseudonümiseeritult; koodivõtit säilitatakse ainult TAI-s. Peale koodivõtme hävitamist (eetikakomiteega kooskõlastatud tähtajal) muutuvad andmestikus andmed anonüümseks. Andmeid hoitakse konfidentsiaalsena ning isikuandmeid ei edastata. Küsitlustulemuste analüüsis vaadeldakse heaolu ning vaimse tervise probleemide levimust ning riski- ja kaitsetegureid (sh sotsiaal-majanduslikud ja geograafilised tegurid, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna aspektid). Eraldi tähelepanu pööratakse küsitlustulemuste võrreldavuse analüüsile (üle vanuse-, soo- ja keelerühmade): selleks viiakse mitmest küsimusest koosnevate skaalade puhul (nt heaolu, depressiivsus jne) läbi üksikvastuste teoorial (Item Response Theory) ja /või kinnitaval faktoranalüüsil põhinevad analüüsid [19]. Tuuakse välja, kuivõrd sama mõõtmismudel on rakendatav erinevates gruppides ning kas leidub nihkega väiteid mille mõõtmisomadused on rühmades oluliselt erinevad. Eesti laste vaimse tervise regulaarseks analüüsimiseks vajaliku seiresüsteemi tegemise ettepanekud töötatakse välja koos ekspertide rühmaga. Väljatöötatavad ettepanekud hõlmavad järgmisi olulisi aspekte: 1.Kui sageli ehk millise regulaarsusega seiret teha? Millised vanusegrupid ja millised näitajad nendes vanusegruppides on kriitilise tähtsusega? (lähteülesande punktid a ja b) 2.Kas oleks vaja mingites vanusegruppides kasutada teisi/täiendavaid andmekogumise meetodeid? Nt nooremates vanuserühmades ei pruugi juba lugemisoskus olla piisav, et saada enesekohase küsimustikuga usaldusväärseid andmeid. 3.Toome välja uuringud, mis on juba toimumas (HBSC, seksuaaltervise uuring, ELIKTU), milliseid küsimusi sealt saaks kasutada seiresüsteemi osana; millise regulaarsusega need uuringud toimuvad; millised uuringud oleks üksteisega või registriandmetega lingitavad näiteks isikukoodi alusel. Toome välja õiguslikud ja tehnilised võimalused ja takistused seire korraldamisel ja andmeallikate linkimisel. 4.Koole häirib, kui uuringuid on liiga palju. Pakume välja võimalusi olemasolevate uuringute koondamiseks maksimaalselt kasuliku info saamiseks, samuti võimalusi koolide ja õpilaste paremaks motiveerimiseks (nt tagasiside andmine koolidele või uuringus osalejatele). 5.Toome välja ja seletame lahti seiresüsteemi kitsaskohad (andmekaitse, nõusolekute küsimine millal ja mille jaoks, eri uuringute küsimustikes heaolu osa sageli dubleeritud) Uuringut korraldades peetakse silmas uuritavate autonoomia respekteerimist (osalemine vabatahtlik, võimalik uuringust loobuda mis tahes etapis). Selleks võetakse ette järgmised sammud: 1) informeeritakse lapsi ja nende seaduslikku esindajat (lapsevanem või hooldaja) igakülgselt uuringust enne selle algust ja selles osalemise tähendusest; 2) informeeritakse lapsi rahvusvahelise teadlaste konsortsiumi poolt koostatud eestikeelse animeeritud video abil nende õigusest uuringus osaleda või mitte https://www.youtube.com/watch?v=eLDxtbVcQHs ; 3) uuringus osalemise eelduseks on nii osaleja enda kui ka tema vanema(te) informeeritud nõusolek. Eetilised aspektid Konfidentsiaalsus. Uuritavate isikuandmeid töödeldakse konfidentsiaalselt: Küsimustikus kasutatakse uuritava nime asemel uuringukoodi. Veebipõhiselt küsimustike täitmisel IP aardresside võimalik tuvastamine on tarkvaraliselt lahendatud (IP aadresse ei salvestata uuringu andmestikku). Isikustatud andmete kogumine on vajalik uurimisküsimustele sisukamate vastuste saamiseks: uuringukoodi kaudu on võimalik lapsevanemate andmete ühendamine laste andmestikuga. Isikustatud andmed võimaldavad linkida küsitlusuuringu tulemusi Tervisekassa ja Eesti Hariduse Infosüsteemi andmebaasi andmetega. Andmete edastamisel kastutakse nime ja isikukoodi asemel uuringukoodi ning edastamiseks andmestik krüpteeritakse. Andmete vastutavaks töötlejaks on TAI. Mittekahjustamise printsiip. Uuringuks nõusoleku andnud uuritavad täidavad küsimustiku ühe koolitunni jooksul. Küsimuse täitmisel tekkiv vaimne pingutus on piiratud koolitunni pikkusega. Küsimustiku koostamisel on võetud arvesse õpilaste vanust, et küsimustiku maht ja sisu vastaks õpilaste vanusele ja oleks neile jõukohane. Uuritavatele ebamugavatele küsimustele ei ole kohustust vastata, vastamine on vabatahtlik. Uuringuga ei kaasne invasiivseid protseduure. Seega uuringus osalemine ei ole uuritavat kahjustav. Heategemine (otsene/kaudne kasu). Uuritavad ei saa uuringus osalemisest otsest kasu. Kasu võib olla kaudne kuna 1) küsitluses küsimustele vastates tuleb vastused endast lähtuvalt anda, mistõttu tervisega seotud aspektid saavad uuritaval endal läbi mõeldud ja seega saada ideid oma tervise eest hoolitsemiseks, mistõttu võib uuringust kasu olla; 2) uuringust tuleb uuritavale pigem kaudne kasu, kuna uuring annab teaduspõhisele ennetustööle sisendi, millest saab kasu kogu ühiskond. Planeeritava uuringu valim koosneb alaealistest. Tartu Ülikooli juhendis “Andmekaitse teadustöös”[20], on välja toodud kaks olulist aspekti. Esiteks, isikuandmete kogumisel vaikimisi nõusoleku eeldamine või nn opt- out meetod on keelatud ja vastuolus üldmäärusega (GDPR). Teiseks, lapse isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks ei saa olla õigustatud huvi (nt IKS §6 lg 3 (2) alusel). See tähendab, et alaealiste uurimisel ning nende isikuandmete kogumisel ja töötlemisel on vaja lapsevanema/seadusliku esindaja informeeritud, aktiivset nõusolekut (nn opt-in meetod). Seega, käesoleva projekti raames planeeritava uuringu puhul küsivad uuringu läbiviijad uuritava uuringusse kaasamiseks, tema andmete kogumiseks ja töötlemiseks uuritava seadusliku esindaja informeeritud nõusolekut. Samuti küsitakse täiendav nõusolek uuritavalt endalt. Kui seaduslik esindaja ei ole andnud nõusolekut lapse osalemiseks uuringus või laps ise ei soovi uuringus osaleda, ei kaasata last uuringusse. Uuringu infoleht ja informeeritud nõusoleku vorm sisaldavad uuringu eesmärkide kirjeldust, metoodika kirjeldust, teavet osalemise vabatahtlikkuse ja (isiku)andmete töötlemise ning andmete konfidentsiaalsuse kohta. Nii lapsel kui tema seaduslikul esindajal on õigus loobuda uuringus osalemisest oma otsust põhjendamata. Uuringu infolehes ja nõusoleku vormis selgitatakse, et andmete analüüsimine toimub peale seda, kui isikuandmed on andmefailist kõrvaldatud ning isikuandmetele on ligipääs vaid uuringuga seotud ja selleks autoriseeritud TAI ja TÜ töötajatel. Projekti eeldatav võimalikult täpne aja- ja tegevuskava Aja- ja tegevuskava on lisatud failina, kus aja- ja tegevuskava on esitatud Gantt tabelina. Faili nimi: LVTU_Gantt_2osa.pdf Projektiga seotud riskide (k.a elluviijast sõltumatute riskide) kirjeldus ning riskide maandamise plaan Projektiga seotud riskide kirjeldus ning maandamise plaan on lisatud failina LVTU_Riskiplaan.docx. Uuringuprojektiga seotud võimalikud eetilised väljakutsed Peamised eetilised väljakutsed (eetilised aspektid on kirjeldatud ka III uurimisülesande juures): 1) Kui seaduslik esindaja ei ole andnud nõusolekut lapse osalemiseks uuringus või laps ise ei soovi uuringus osaleda, ei saa kaasata last uuringusse ning seetõttu võtab rohkem aega soovitud vastanute arvu saavutamine. 2) Uuringu infoleht ja informeeritud nõusoleku vorm sisaldavad uuringu eesmärkide kirjeldust, metoodika kirjeldust, teavet osalemise vabatahtlikkuse ja (isiku)andmete töötlemise ning andmete konfidentsiaalsuse kohta. Väljakutseks siinkohal on 8.-10. aastastele lastele uuringu detailide selgitamine eakohaselt. Väiksematele lastele seletatakse uuring lahti klassis (selgituse arusaadavust piloteeritakse) ning lisaks näidatakse animeeritud videot, mis selgitab teaduslikku uuringu vajadust ning lapse õigusi ja rõhutatakse, et nii lapsel kui tema seaduslikul esindajal on õigus loobuda uuringus osalemisest oma otsust põhjendamata. Täiskasvanutele ja vanematele lastele selgitatakse uuringu infolehes ja nõusoleku vormis, et andmete analüüsimine toimub peale seda, kui isikuandmed on andmefailist kõrvaldatud ning isikuandmetele on ligipääs vaid uuringuga seotud ja selleks autoriseeritud TAI ja TÜ töötajatel. 3) eetikakomitee jne väljakutsed on lahti seletatud riskianalüüsi failis LVTU_Riskiplaan.docx Lisafailid LVTU_Riskiplaan.docx LVTU taotluse viited.docx LVTU_Gantt_2osa.pdf Projektijuht ja täitjad Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste Vastutav Iiris Tuvi doktorikraad valdkond, psühholoogia instituut, 1.06.2023 31.12.2024 täitja psühholoogia teadur (0,50) Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste Tiia valdkond, psühholoogia instituut, doktorikraad Põhitäitja 1.06.2023 31.12.2024 Tulviste arengupsühholoogia professor (1,00) Kenn Tervise Arengu Instituut, doktorikraad Põhitäitja 1.06.2023 31.12.2024 Konstabel Vanemteadur (1,00) Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte Kerli Ilves magistrikraad Põhitäitja 1.06.2023 31.12.2024 poliitikauuringute instituut, projektijuht-analüütik (0,40) Diva Tervise Arengu Instituut, teadur doktorikraad Põhitäitja 1.06.2023 31.12.2024 Eensoo (rahvatervishoid) (1,00) Hedvig Tervise Arengu Instituut, doktorikraad Põhitäitja 1.06.2023 31.12.2024 Sultson Külalisteadur (1,00) Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste Sabina valdkond, Johan Skytte Põhitäitja 1.06.2023 31.12.2024 Trankmann poliitikauuringute instituut, projektijuht-analüütik (1,00) Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste Anni Tamm doktorikraad valdkond, psühholoogia instituut, Põhitäitja 1.06.2023 31.12.2024 arengupsühholoogia teadur (0,50) Carolina Tervise Arengu Instituut, Teadur doktorikraad Põhitäitja 1.06.2023 31.12.2024 Murd (1,00) Tervise Arengu Instituut, Teadur Kaia Laidra doktorikraad Põhitäitja 1.06.2023 31.12.2024 (1,00) Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste  Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev Minni valdkond, Johan Skytte magistrikraad Põhitäitja 1.06.2023 31.12.2024 Saapar poliitikauuringute instituut, projektijuht-analüütik (1,00) Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut, Ada Urm magistrikraad Põhitäitja 1.06.2023 31.12.2024 Arengu- ja koolipsühholoogia nooremlektor (0,50) Tervise Arengu Instituut, Eike Siilbek Põhitäitja 1.06.2023 31.12.2024 vanemspetsialist (1,00) Jaana Põhitäitja 1.06.2023 31.12.2024 Rahno Tõnis Põhitäitja 1.06.2023 31.12.2024 Stamberg Irina Põhitäitja 1.06.2023 31.12.2024 Strapatšuk Projektijuhi ja täitjate CV-d eesti keeles CV_Iiris_Tuvi_2023.pdf Curriculum vitae_Tiia Tulviste.pdf konstabel cv 2023.pdf CV_Kerli_Ilves.pdf CV_Diva Eensoo 2023.pdf CV_Hedvig Sultson.pdf CV Sabina_Trankmann 2023.pdf CV_Anni Tamm.pdf CV_Carolina Murd.pdf CV_Kaia_Laidra.pdf CV_Minni_Saapar_LVTU.pdf CV_Urm_Ada.pdf Eike Siilbek CV.pdf CV_Jaana Rahno.pdf Irina Strapatšuk_CV.pdf CV Tõnis Stamberg.pdf Uurimisrühma pädevused ja uurimisrühma liikmete rollide liikmete rollide kirjeldus uurimisülesannete kaupa Uurimisrühma pädevused_LVTU.docx Kinnitused koostööpartneritelt Kui taotleja kavatseb teenuse osutamiseks kasutada koostööpartnereid, tuleb esitada nende esindajate kinnituskirjad (vabas vormis allkirjastatud dokument) projekti täitmises osalemise kohta LVTU_uhistaotlejate%2Bvolikiri.asice Eelarve Eelarve peamiste kululiikide lõikes LVTU_Taotluse eelarve.pdf  TÖÖVÕTULEPING NR 1.8-2/2218-1 Tallinn, 21.06.2023 Eesti Vabariik Sotsiaalministeerium, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, keda esindab põhimääruse alusel kantsler Maarjo Mändmaa (edaspidi tellija) ja ühistaotluse esitajad Tartu Ülikool (registrikood 74001073), Tervise Arengu Instituut (registrikood 70006292) ja Turu-uuringute AS (registrikood 10220984) (kõik koos nimetatud „Töövõtja), keda esindab volikirja alusel Tartu Ülikool, registrikood 740010, Ülikooli 18, 50090 Tartu, keda esindab rektori 29.12.2017 käskkiri nr 19 alusel grandikeskuse juhataja Siret Rutiku, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud konkursi „Laste vaimse tervise uuring“ (edaspidi konkurss) tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on konkursidokumendid, töövõtja taotlus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 – konkursi taotlus. 1.4. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 11 lg 1 punkti 19 teadus- ja arendusteenuse erandit kohaldades. 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja viib vastavalt konkursil edukaks tunnistatud taotlusele läbi rakendusliku uuringu (edaspidi töö), mis koosneb kolmest uurimisülesandest: 1. uurimisülesandeks on anda ülevaade andmetest ja andmekogumise vahenditest, mis on Eestis juba olemas; tuua näiteid teistes riikides rakendatavatest laste vaimse tervise küsitlusuuringute metoodikatest ja põhinäitajatest; töötada välja esialgne küsitlusuuringu metoodika; 2. uurimisülesandeks on viia läbi küsitlusuuring, koostada andmebaas, kontrollida andmekvaliteeti, analüüsida tulemusi ja koostada raport; 3. uurimisülesandeks on välja töötada hindamissüsteem laste vaimse tervise regulaarseks seireks. 2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud konkursidokumentides ja töövõtja taotluses. 2.3. Töö rahastamine toimub Sotsiaalministeeriumile eraldatud teadus- ja arendustegevuse lisarahastuse vahenditest Sotsiaalministeeriumi poolt. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest kogumaksumusega 149 999,99 eurot, millele lisandub käibemaks (edaspidi lepingu hind), mis tasutakse etappide kaupa järgnevalt: 3.1.1 16,4% lepingu hinnast e 24 664,49 eurot + km – pärast I vaheraporti vastuvõtmist; 3.1.2 11,2% lepingu hinnast e 16 841,1 eurot + km – pärast II vaheraporti vastuvõtmist; 3.1.3 55,4% lepingu hinnast e 83 060,6 eurot + km – pärast lõppraporti mustandi esitamist; 3.1.4 17% lepingu hinnast e 25 433,8 eurot + km – pärast lõppraporti vastuvõtmist ja tulemuste tutvustamist. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 3.3. Tellija tasub tööde eest pärast vastava etapi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist. 3.4. Töövõtja esitab tellijale masintöödeldava e-arve vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71. 3.5. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Lõppraporti lõpliku versiooni (töövõtja on lõppraporti mustandisse sisse viinud tellija tagasiside alusel parandused) üleandmine toimub mitte hiljem kui 2024. a detsembris. Ajakava on võimalik kohandada lepingu täitmise käigus eeldusel, et lõppraporti lõpliku versiooni esitamine jääb 2024. aastasse. Töövõtja kohustub: 4.1.1. teostama uuringu vastavalt konkursidokumentides ja taotluses esitatud ning avakohtumisel täpsustatud aja- ja tegevuskavale järgmiste etappidena: 4.1.1.1. esitama hiljemalt 2023. aasta septembri lõpuks I vaheraporti mustandi; 4.1.1.2. esitama hiljemalt 2023. aasta novembri lõpuks II vaheraporti mustandi; 4.1.1.3. esitama hiljemalt 2024. aasta novembri lõpuks lõpparuande mustandi; 4.1.1.4. esitama hiljemalt 2024. aasta lõpuks lõpparuande puhtandi; 4.1.2. koostama esitluse ja tutvustama projekti tulemusi kokkuleppel tellijaga kuni kahel tellija poolt välja pakutud üritusel kuni kahe kuu jooksul peale lõppraporti puhtandi esitamist. 4.2. Töövõtja kohustub täitma lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas konkursidokumentide ja esitatud taotlusega. Konkursidokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole konkursidokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud tööde hulka. 4.3. Töövõtja peab tegema töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. Töövõtja peab tagama, et töö teevad taotluses nimetatud uuringumeeskonna liikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 4.3.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus uurimisrühma liikmete vahetuseks või lisamiseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Uurimisrühma liikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt konkursidokumentides sätestatud tingimustele samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. 4.4. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud, või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.5. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes kümne tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-posti teel) kättesaamisest tellija poolt. 4.6. Tellija moodustab uuringuprojekti juhtrühma, mis regulaarsete koosolekute vormis jälgib töö kulgu. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. Juhtrühmal on õigus nõuda tellijalt, et ta kontrolliks töö käiku ja kvaliteeti. Juhtrühmal on õigus nõuda, et töövõtja esitaks selgitused ja info töö käigu ja kvaliteedi kohta juhtrühma koosolekul. 4.7. Töövõtja kohustub pärast töö lõppu edastama tellijale lõpptulemuste lühikirjelduse (nii eesti kui inglise keeles), mis avalikustatakse ETISes projekti lehel. 4.8. Töövõtja vastutab igas töö etapis teadusuuringute läbiviimise hea tava järgimise eest, isikuandmete kaitse ja töö korralduse eetiliste aspektide eest. 4.9. Kui töö käigus ilmneb, et õigusaktidest tulenevalt on vajalik lubade taotlemine, tagab töövõtja, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused ja nõusolekud. 4.9.1. Töövõtja esitab või valmistab tellija jaoks ette ning esitab tellijale dokumendid, mida on vaja esitada loa saamiseks, mis on vajalik töö teostamiseks. Tellijal on õigus neid dokumente  enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada. 4.9.2. Pooltel on õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või ajakavas märgitud tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada kui: 4.9.2.1. lepingus nimetatud loa taotluse esitamine tellija poolt on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (7 tööpäeva); 4.9.2.2. lepingus nimetatud loa saamine on viibinud võrreldes tavapäraselt sellise loa saamiseks kuluva eeldatava ajaga. 4.10. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 5. Üleandmine 5.1. Töövõtja esitab iga etapi valmimisel (lepingu punkt 4.1) valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. 5.2. Tellija esitab enda ja juhtrühma seisukohad töövõtjale. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta konkursidokumentides ja taotluses sätestatule. Tellija võib jätta töö vastu võtmata ja esitada pretensiooni ja/või teha töö osas parandusettepanekud kuni 14 kalendripäeva jooksul vastava etapi tööde üleandmisest arvates (pretensioon). Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada, sealhulgas kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtjat kirjalikult taasesitatavas vormis. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. 5.3. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 5.4. Tellijal on esitatud tulemite või aruannete põhjal õigus anda töövõtjale juhiseid või teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks. 5.5. Tellijal on kohtumistel jagatud info ja esitatud tulemite või aruannete põhjal õigus teha ettepanekuid töö tegevuste ja ajakava osas, metoodika kohandamiseks ja/või uurimisküsimuste täpsustamiseks. 6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingu rikkumisega tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist või õigust lepingut üles öelda. 6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 6.4. Lepingus sätestatud tähtaegadest või pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,05% (null koma null viis protsenti) lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 6.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu hinnast. 6.6. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse (sh isikuandmete töötlemise nõuete) rikkumisel on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% (kümme protsenti) lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 6.7. Lepingu olulisel rikkumisel on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel ning konfidentsiaalsuskohustuse ja isikuandmete töötlemise nõuete rikkumist. 6.8. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.9. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest, või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad vääramatu jõuna. 6.9.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta taotluse esitamise kuupäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid ja keelde. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Taotluse esitamise hetkel kehtivad piirangud on lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 7. Autoriõigused 7.1. Lepingu alusel töövõtja loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud töö mistahes resultaadid (edaspidi „materjalid“) ja nendega seotud autori varalised õigused (edaspidi „õigused“) lähevad töö vastuvõtmisega lepingus sätestatud tasu (lepingu hinna) eest täies mahus üle tellijale. 7.2. Materjalide suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas annab töövõtja tellijale arvates töö vastuvõtmisest lepingus sätestatud tasu (lepingu hinna) eest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva ainulitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud „litsents“). 7.3. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja litsentsi andmiseks. 7.4. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö käigus üleantud materjalidega. 7.5. Tellijal on pärast töö vastuvõtmist õigus kasutada materjale oma äranägemisel. Materjalide kasutamise viis ja territoorium ei ole piiratud. 7.6. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust tööd ega materjale kasutada, v.a mitteärilistel eesmärkidel teadus-, arendus- ja õppetöös. 7.7. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 7.8. Tellija ja töövõtja kohustuvad töö mistahes vormis avaldamisel viitama Sotsiaalministeeriumile. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis. Juhul kui teatel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas lepingu lõpetamise teade või lepingu rikkumisest tulenev nõue, peab teade olema edastatud kirjalikult või e-kirjaga digitaalselt allkirjastatult. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-kiri loetakse kättesaaduks selle saatmisele järgneval tööpäeval. 8.4. Poolte volitatud esindajad on:  8.4.1. Tellija volitatud esindaja on Triinu Täht e-post: [email protected], tel: 626 9142 või tema asendaja. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja volitatud esindaja on Iiris Tuvi, [email protected], tel. 737 6549. 9. Konfidentsiaalsus ja isikuandmete töötlemine 9.1. Pooled tagavad lepingu täitmise ajal ja pärast lepingu lõppemist tähtajatult lepingujärgsete kohustuste täitmise käigus saadud teabe, millel on märge "konfidentsiaalne" või juurdepääsupiirangu kohta (eelkõige kuid mitte ainult AvTS alusel) või mis sisaldab isikuandmeid, konfidentsiaalsuse ja ei anna seda edasi ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandatele isikutele ilma teise poole sellekohase kirjaliku nõusolekuta. 9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija kirjalikult taasesitataval nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvatele juriidilistele isikutele või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Tellija sõlmib pärast töövõtulepingu allkirjastamist iga ühistaotlejaga eraldi lepingu lisana andmetöötluse lepingu lähtudes ühistaotleja ülesannetest lepingu täitmisel. 9.6. Töövõtjal on kohustus uuringu käigus kogutud andmekogud säilitada kodeerituna ja hulgana, mis välistab nende samastamise konkreetsete isikutega, välja arvatud kui kokkuleppel tellijaga otsustatakse andmekogus olevad andmed (osaliselt või tervikuna) hävitada. Andmekogusid võib kasutada vaid teadustööks ning isikulist teavet nendega kaasa ei anta. Töövõtja krüpteerib vastavad andmekogud hiljemalt kahe kuu jooksul pärast tööde üleandmist tellijale, mida töövõtja kinnitab allkirjaga eraldi aktil. Krüpteeritud andmekogu säilitamise tähtaja ja tingimused lepivad pooled kokku valmis töö üleandmisel. 9.7. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutavad tööde protsessi ja tulemusi kuni tööde vastuvõtmiseni, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingu p 4.1 sätestatud tähtajani või kuni lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmiseni mõlema poole poolt. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kui selline võimalus oli konkursidokumentides sätestatud. 10.3. Pooled võivad lepingut mõjuva põhjuse olemasolul muuta, kui muudatus ei ole oluline ja/või  sellega ei muudeta lepingu üldist olemust. 10.4. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, sealhulgas kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu või kui esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või läbiviimine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu või muid lepingus nimetatud tingimusi, alustatakse või jätkatakse tegevustega pärast takistuse või viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Pooltel on õigus: 10.4.1. lükata lepingu lõpp- ja vahetähtaeg edasi perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või läbiviimine oli takistatud ning koostada uute tähtaegadega ajakava; 10.4.2. muuta lepingu aja- ja tegevuskava või pikendada lepingu tähtaega töövõtja põhjendatud taotluse alusel. Taotluses esitab töövõtja põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses töövõtulepingu kohta sätestatut. 11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui kokkulepe jääb saavutamata, lahendatakse vaidlused Harju Maakohtus. 11.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija Töövõtja Sotsiaalministeerium Tartu Ülikool Tervise Arengu Instituut Turu-uuringute AS (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa Siret Rutiku Kantsler Tartu Ülikooli grandikeskuse juhataja