Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS 21.06.2023 nr 37 Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ muutmine Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ muutmine Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruses nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Nakkushaiguste loetelu ja neisse haigestumise andmete edastamine“; 2) paragrahvid 1 ja 11 loetakse §-deks 11 ja 12 ning määrust täiendatakse §-ga 1 järgmises sõnastuses: „§ 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse: 1) selliste nakkushaiguste loetelu, mille korral tuleb edastada andmesubjekti isikuandmed, ja edastatavate isikuandmete koosseis; 2) nakkushaiguse diagnoosimisel ja nakkushaiguskahtluse korral edastatavate andmete koosseis ning teave haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta; 3) määruses nimetatud andmete esitamise kord.“; 3) paragrahvi 4 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tervise infosüsteemi volitatud töötleja edastab Terviseametile üks kord nädalas ülemiste hingamisteede ägedatesse viirusnakkustesse (J00, J02, J04, J05 ja J06), COVID-19-sse (U07.01, U07.02) ja grippi (J09–J11) haigestunute kohta järgmised andmed:  2 1) tervishoiuteenuse osutaja andmed (asutuse nimi, äriregistri kood ja aadress); 2) ajavahemik nädalates; 3) kinnitatud gripijuhtumite arv (kogu riigis ja maakonniti, sugu ja vanuserühm); 4) kinnitamata gripijuhtumite arv (kogu riigis ja maakonniti, sugu ja vanuserühm); 5) kinnitatud COVID-19 juhtumite arv (kogu riigis ja maakonniti, sugu ja vanuserühm); 6) kinnitamata COVID-19 juhtumite arv (kogu riigis ja maakonniti, sugu ja vanuserühm); 7) ägedate viirusnakkuste juhtumite arv (kogu riigis ja maakonniti, sugu ja vanuserühm). (3) Tervise infosüsteemi volitatud töötleja edastab Terviseametile üks kord nädalas laboratoorselt kinnitatud (J10) või kinnitamata (J11) gripist tingitud hospitaliseerimiste andmed järgmises koosseisus: 1) tervishoiuteenuse osutaja andmed (asutuse nimi, äriregistri kood ja aadress); 2) ajavahemik nädalates; 3) kinnitatud gripijuhtumite arv (vanuserühmade järgi ja maakonniti, gripi vastu vaktsineeritud isikute arv, surma algpõhjus ja vahetu surmapõhjus); 4) kinnitamata gripijuhtumite arv (vanuserühmade järgi ja maakonniti, gripi vastu vaktsineeritud isikute arv, surma algpõhjus ja vahetu surmapõhjus).“; 4) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Tervise infosüsteemi volitatud töötleja edastab Terviseametile üks kord nädalas laboratoorselt kinnitatud (U07.01) või kinnitamata (U07.02) COVID-19-st tingitud hospitaliseerimiste andmed järgmises koosseisus: 1) tervishoiuteenuse osutaja andmed (asutuse nimi, äriregistri kood ja aadress); 2) ajavahemik nädalates; 3) COVID-19 tõttu hospitaliseeritute üldarv; 4) COVID-19-t põhihaigusena põdevate isikute arv vanuserühmade järgi ja maakonniti, nende vaktsineerimise staatus, surma algpõhjus ja vahetu surmapõhjus.“; 5) paragrahv 4 lõikes 4 asendatakse sõna „vastutav“ sõnaga „volitatud“; 6) paragrahvi 4 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tervise infosüsteemi volitatud töötleja edastab Terviseametile üks kord nädalas andmed grippi põdevate hospitaliseeritute laboratoorselt kinnitatud (J10) ja kinnitamata (J11) haigusjuhtude kohta ning COVID-19-t põhihaigusena põdevate hospitaliseeritute laboratoorselt kinnitatud (U07.01) ja kinnitamata (U07.02) haigusjuhtude kohta järgmises andmekoosseisus: 1) tervishoiuteenuse osutaja andmed (asutuse nimi, äriregistri kood ja aadress); 2) haige sugu, vanus, elukoht (maakond, vald, linn); 3) andmed haigestumise kohta (arvatav haigestumise kuupäev, põhihaigus ja kaasuvad haigused (RHK 10 kood ja nimetus), põhihaiguse tüsistus (RHK 10 kood ja nimetus); 4) andmed hospitaliseerimise kohta (hospitaliseerimise kuupäev, patsiendi haiglasse saabumise viis, intensiivraviosakonnas hospitaliseerimise kuupäev, intensiivraviosakonnast lahkumise kuupäev); 5) andmed ravi kohta (välja kirjutatud viirusevastaste ravimite kasutamine (ATC kood, nimetus ja väljakirjutamise kuupäev)); 6) gripi vastu vaktsineerimise staatus ja isiku viimase vaktsineerimise kuupäev; 7) COVID-19 vastu vaktsineerimise staatus – (dooside arv, vaktsiini nimetus ja isiku viimase vaktsineerimise kuupäev); 8) laboratoorne kinnitus ja proovimaterjali võtmise kuupäev (A-gripiviirus, B-gripiviirus, SARS- CoV-2); 9) haiguse lõpe (surma fakt, surmakuupäev, surma algpõhjus ja vahetu surmapõhjus (RHK 10 kood)).“;  3 7) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva määruse 3. juulil 2023. a jõustunud redaktsiooni alusel edastab tervise infosüsteemi volitatud töötleja Terviseametile andmeid tagantjärele alates 2. maist 2023. a.“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 3. juulil 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel. 1.1. Sisukokkuvõte Tavaolukorra seireks ja nakkushaiguste puhangutele õigeaegseks reageerimiseks on vajalik tagada Terviseametile ajakohaste andmete esitamine. Määruse muudatusega sätestatakse COVID-19 kohta andmete edastamise kohustus ning täpsustatakse koroonapandeemia kogemuse põhjal ka gripi ja ülemiste hingamisteede ägedate viirusnakkuste (ÄRH) kohta kogutavat andmestikku. 2020. a alguses tehti mitmed andmete kogumise muudatused hädaolukorra ohu, hädaolukorra ja eriolukorra raames. 2. mail 2023. a lõpetas Terviseamet Eestis COVID-19-st tingitud hädaolukorra ohu lahendamise ning sellega seoses lõppes COVID-19 kohta andmete edastamine Terviseametile. Kehtivas õiguses n-ö tavaolukorras COVID-19 kohta andmete edastamise kohustust sätestatud ei ole ning seda tehakse käesoleva määruse muudatusega. Määruse muutmise tagajärjel hakkab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) Terviseametile edaspidi edastama isikustamata koond- ja juhupõhiseid andmeid, mille tulemusena saab Terviseamet pädeva asutusena jätkata COVID-19 seiret tavaolukorras. Samuti täpsustatakse koroonapandeemia kogemuse põhjal juba kogutavate gripi ja ÄRHide isikustamata andmete koosseisu, mida TEHIK edastab Terviseametile. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kerli Reintamm ([email protected]) ja Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber ([email protected]). Määruse koostamises osales Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova ([email protected]; 794 3549). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna nõunik Susanna Jurs ([email protected]). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 61 ja 7 alusel. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 4. punktis. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb kahest paragrahvist. Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja, mida lihtsustatakse ja lühendatakse, et võimaldada määruse sisust kokkuvõtlikult aru saada. Määruse sisu täpsustatakse uues §-s 1, millega täiendatakse määrust reguleerimisalaga. Paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse määrust, sätestades reguleerimisala. Tegemist on tehnilise muudatusega, määruse pealkirja lihtsustamise tõttu vajab määrus täiendamist sättega, milles on välja toodud, mida määrus sisaldab. Määrusega kehtestatakse selliste nakkushaiguste loetelu, mille korral tuleb edastada andmesubjekti isikuandmed, ning edastatavate isikuandmete koosseis. Määrusega kehtestatakse ka nakkushaiguse diagnoosimisel ja nakkushaiguskahtluse korral  2 edastatavate andmete koosseis ning teave haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta. Määrusega reguleeritakse määruses nimetatud andmete esitamise korda. Määruse reguleerimisala lisamisega on võimalik lühendada määruse pealkirja. Paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 4 lõikeid 2 ja 3. Lõikesse 2 lisatakse, et tervise infosüsteemi (TIS) volitatud töötleja edastab Terviseametile üks kord nädalas lisaks gripi ja ÄRHide andmetele isikustamata koondandmed ka COVID-19-sse haigestunute kohta. TIS-i volitatud töötlejaks on siinkohal vastavalt TIS põhimääruses sätestatud ülesannetele TEHIK. Andmed esitatakse kinnitatud ja kinnitamata COVID-19 juhtumite kohta kogu riigis ja maakonniti, soo ja vanuserühmade kaupa. Lõikes 3 täiendatakse isikustamata andmete koosseisu, mida TEHIK peab üks kord nädalas Terviseametile laboratoorselt kinnitatud või kinnitamata gripist tingitud hospitaliseerimiste kohta edastama. Edastada tuleb kinnitatud ja kinnitamata gripijuhtude arv vanusrühmade järgi ja maakonniti, neist gripi vastu vaktsineeritute arv ja neist gripi tõttu või gripiga surnud inimeste arv. Kinnitamata COVID-19-juht või kinnitamata gripijuht tähendab, et diagnoos on välja pandud patsiendi sümptomite ja epidemioloogilise seose alusel ilma proovimaterjali laboratoorse analüüsita. Määruses nimetatud edastamisele kuuluvate haiguste rahvusvahelise haiguste klassifikatsiooni (RHK) koodide hulka loetakse ka nende alamjaotised. Tänaseks on Terviseamet kui pädev asutus epidemioloogilise olukorra hindamises ja nakkushaiguste levikutendentside jälgimises jõudnud seisukohale, et COVID-19-t tuleks käsitleda sarnaselt gripi ja ÄRHidega ning ka andmeid koguda selle haiguse kohta sarnasel viisil. Gripi, ÄRHide ja COVID-19 kohta kogutakse andmeid tervishoiuteenuse osutajate poolt TIS-i edastatud teatiste põhjal. TIS-i laekunud teatiste põhjal teeb TEHIK koondaruande määruse muudatuse kohaselt nimetatud andmetest, mis edastatakse Terviseametile turvalise kokkulepitud keskkonna vahendusel. TEHIK loob keskkonda ligipääsu nendele Terviseameti töötajatele, kes kasutavad neid koondandmeid oma otseste tööülesannete täitmiseks. Terviseamet vajab nimetatud koondandmeid oma põhiülesannete täitmisel nakkushaiguste valdkonnas pädeva asutusena, et seirata ja hinnata COVID-19, gripi ja ÄRHide levikut ja trende ning haigestumise raskusastet ja vaktsineerimise mõju ja et tagada valmisolek haigestumise kasvule reageerimiseks ja andmaks asjakohaseid soovitusi elanikkonnale. Samuti saab seeläbi hinnata haiglaravi vajadust. Mõlemas lõikes asendatakse sõnad „vastutav töötleja“ sõnadega „volitatud töötleja“, kuivõrd andmeid edastab Terviseametile TEHIK, nii on määruse tasandil selgelt kirjas, kelle kohustus andmete edastus on. Paragrahvi 1 punktiga 4 täiendatakse määruse § 4 lõikega 31, lisades sarnase koondandmete edastamise kohustuse COVID-19-st tingitud hospitaliseerimiste kohta nagu määruse § 4 lõike 3 muudatus gripist tingitud hospitaliseerimiste kohta. Sätte kohaselt edastab TEHIK üks kord nädalas Terviseametile koondandmed haiglas diagnoositud COVID-19-st tingitud hospitaliseerimiste kohta järgmiselt: tervishoiuteenuse osutaja andmed, ajavahemik nädalates, COVID-19 tõttu hospitaliseeritute üldarv, COVID-19-t põhihaigusena ja kaasuva haigusena põdevate inimeste arv vanuserühmade järgi ja maakonniti, nende vaktsineerimise staatus, surma algpõhjus ja vahetu surmapõhjus. Terviseamet vajab nimetatud koondandmeid oma põhiülesannete täitmiseks COVID-19-sse haigestumise raskusastme hindamiseks, haiglaravi vajaduse kasvu prognoosimiseks ja tõrjemeetmete vajaduse hindamiseks ning valmisoleku tagamiseks. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 21 lõigete 8 ja 9 alusel peab Terviseamet edastama teatud nakkushaiguste alast statistikat ka Maailma Terviseorganisatsioonile ja Euroopa Liidu vastavale asutusele (ECDC). Rahvusvaheliste organisatsioonidega pideva andmevahetuse eesmärk on  3 tuvastada piiriülesed terviseohud ja rahvusvahelise levikuga haigused varakult ning saada sisend vajaduse korral vastavate tõrjemeetmete planeerimiseks. Nii on tagatud Eesti, Euroopa ja teiste maailma riikide epideemiateks ja pandeemiateks valmisolek. Paragrahvi 1 punktiga 5 asendatakse määruse § 4 lõikes 4 sõna „vastutav“ sõnaga „volitatud“. Asendamise eesmärk on ühtlustamine – kõiki määruses loetletud andmeid esitab TEHIK kui tervise infosüsteemi volitatud töötleja, mitte infosüsteemi vastutav töötleja. Paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse määruse § 4 lõiget 5. Muudatuse kohaselt edastab TEHIK Terviseametile üks kord nädalas isikustamata juhupõhised andmed grippi põdevate hospitaliseeritute laboratoorselt kinnitatud (J10) ja kinnitamata (J11) haigusjuhtude kohta ning COVID-19-t põhihaigusena põdevate hospitaliseeritute laboratoorselt kinnitatud (U07.01) ja kinnitamata (U07.02) haigusjuhtude kohta. Varem oli neid andmeid kohustus esitada tervishoiuteenuse osutajatel ja neid esitati käsitsi (Excelis, e-posti teel vms) üks kord kuus, kuid muudatusega edastab TEHIK neid andmeid edaspidi Terviseametile tervishoiuteenuse osutajate poolt TIS-i edastatud andmete baasil. Sellega vähendatakse tervishoiuteenuse osutajate koormust ning seni tehtud käsitööd andmete edastamisel. Juhupõhised andmed edastatakse Terviseametile pseudonüümitud kujul, mis ei võimalda Terviseametil isiku tuvastamist. Pseudonüümitud andmete koodi hoiab TEHIK, Terviseametil koodile ligipääsu ei ole. COVID-19 ja gripi juhupõhiste haigusjuhtude korral kasutatakse pseudonüümimiseks erinevaid koode. See tähendab, et kui näiteks inimene on haigestunud nii COVID-19-sse kui ka grippi, siis ei ole seda Terviseametil võimalik tuvastada. Juhupõhine andmestik tähendab, et Terviseametil tekib täpsem ülevaade iga raske kuluga ehk hospitaliseerimist vajava gripi ja COVID-19 haigusjuhu kohta – sugu, vanus, maakond, linn, tervishoiuteenuse osutaja, haigestumise andmed (sh arvatav haigestumise kuupäev, põhihaigus ja kaasuvad haigused jm), hospitaliseerimise andmed (sh intensiivravi vajadus jm), andmed ravi kohta (sh väljakirjutatud ravimid jm), vaktsineerimise staatus ja viimase vaktsineerimise kuupäev, COVID-19 puhul ka dooside arv ja vaktsiini nimetus, laboratoorne kinnitus, haiguse lõpe (sh surmapõhjus jm). Juhupõhine andmestik hospitaliseeritud gripi või COVID-19 haigusjuhu kohta võimaldab Terviseametil detailsemalt analüüsida haiglaravi vajadust, haigestumise intensiivsust, määratleda haiguste riskirühmi ja selle põhjal suunata ennetus- ja tõrjemeetmeid ning teavitust, analüüsida vaktsineerimise mõju haigestumisele, haiglaravivajadusele ja suremusele, samuti analüüsida ravi efektiivsust ja prognoosida nakkustõrjemeetmete efektiivsust. Paragrahvi 1 punktiga 7 täiendatakse määruse § 5 lõikega 5, lisades üleminekusätte, mille kohaselt edastatakse käesoleva määruse muudatusega andmeid tagantjärele alates 2. maist 2023. a. Koroonapandeemia lõppes WHO otsusega ülemaailmselt 5. mail 2023. a. 2. mail 2023. a lõpetas Terviseamet hädaolukorra ohu lahendamise Eestis ja tavaolukorras COVID-19 puhul andmeedastust siiani sätestatud ei olnud. COVID-19 seire jätkamiseks on aga tarvis andmete tagantjärele edastus alates hetkest, kui see hädaolukorra ohu lahendamise lõpetamise tõttu lõppes. Seega, kui määrus 3. juulil jõustub, edastab TEHIK määruses loetletud koondandmed tagantjärele alates 2. maist 2023. a. Paragrahvis 2 sätestatakse määruse jõustumisaeg. Määrus jõustub 3. juulil 2023. a. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud  4 Terviseamet kui pädev asutus nakkushaiguste seirel, epidemioloogia ja levikutendentside hindamisel ja epideemiatõrje meetmete hindamisel ja rakendamisel ning valmisoleku tagamisel on seisukohal, et COVID-19-t võib käsitleda sarnaselt gripi ja ÄRHidega ka seire ja andmete kogumise vaatest. COVID-19 kohta vajab Terviseamet oma ülesannete täitmiseks nii statistilisi koondandmeid kui ka pseudonüümitud andmetöötluse alusel edastatud juhupõhiseid andmeid haigestumise ja raske kuluga haigusjuhtude täpsemaks analüüsimiseks ning ennetus- ja tõrjemeetmete vajaduse ja efektiivsuse hindamiseks, samuti soovituste andmiseks. Koroonapandeemia kogemuse baasil täpsustatakse ja täiendatakse ka gripi kohta kogutavat andmestikku ja andmete edastamise viisi. Vajalik andmestik nii gripi, COVID-19 kui ka ÄRHide puhul on TISis suures osas olemas ning määruse muudatusega kaob muu hulgas tervishoiuteenuse osutajatel kohustus üks kord kuus Terviseametile gripi kohta käsitsi andmeid esitada Exceli tabeli kujul e-posti teel. Sellega väheneb tervishoiuteenuse osutajate koormus ning andmeid küsitakse ja esitatakse üks kord TIS-i ning TIS- i volitatud töötleja edastab vajalikud andmed Terviseametile. Määruse muudatuse tulemusena saab Terviseamet täita oma kohustust teavitada Euroopa Liidu nakkushaiguste epidemioloogilise järelevalve ja tõrje asutust Euroopa Liidu Komisjoni koostatud loetelusse kuuluvate nakkushaiguste diagnoosimisest (NETS § 21 lg 9) ning Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelises kokkuleppes nimetatud piiriüleste terviseohtude tuvastamisest (NETS § 21 lg 8). Kaheksandal Maailma Terviseassambleel vastu võetud rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (International Health Regulations 2005, IHR 2005) rakendamise kohustus laieneb kõigile Maailma Terviseorganisatsiooni liikmesriikidele, nende hulgas ka Eestile. IHR 2005 eesmärk on rakendada tõrjemeetmeid rahvusvahelise levikuga haiguste vastu. Andmekaitsealane mõjuhinnang Määruse muudatusega lisatakse kehtivasse õigusruumi COVID-19 kohta andmete edastamise põhimõtted tavaolukorras (st mitte hädaolukorra ohu, hädaolukorra või eriolukorra tingimustes) ning täpsustatakse koroonapandeemia kogemuse põhjal gripi ja ÄRHide kohta kogutavate andmete koosseisu. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 593 lõike 7 kohaselt väljastatakse Tervise Infosüsteemist andmeid Terviseametile nende ülesannete täitmise tagamiseks. Terviseamet ei vaja tavaolukorras COVID-19, gripi ega ÄRHide kohta isikustatud andmeid, vaid seire jätkamiseks ja nakkushaiguste alal oma põhiülesannete täitmiseks vajab amet koondandmeid ning pseudonüümitud juhupõhiseid andmeid raskete gripist ja COVID-19-st tingitud haigusjuhtumite kohta. TEHIK loob määruse muudatuse kohaselt ise seosed TISi edastatud vajalike andmestike vahel Terviseameti ülesannete täitmise võimaldamiseks ja edastab nimetatud andmed Terviseametile. Terviseametil puudub tavaolukorras vajadus isikustatud andmete töötlemiseks. Minimaalsuse põhimõtte järgimiseks seob andmed ja esitab Terviseametile TEHIK. See tähendab, et Terviseamet ise määruse alusel COVID-19-t, grippi ja ÄRHe puudutavaid isikuandmeid ei töötle ega neile ligi ei pääse. Isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest vastutab TEHIK. TEHIK edastab Terviseametile koondandmed ja juhupõhised andmed isiku tuvastamist mitte võimaldaval kujul turvalise kokkulepitud keskkonna (täna on selleks Tableau) vahendusel. Keskkonda on võimalik ligi pääseda nendel Terviseameti töötajatel, kellele on TEHIK selleks loonud vastava litsentsi ja kes kasutavad edastatud isikustamata koondandmeid ja pseudonüümitud juhupõhised andmeid oma otseste tööülesannete täitmiseks. Terviseamet teeb koostöös TEHIKuga määruse jõustumisel andmekaitsealase mõjuhinnangu, mille tulemusena selgitatakse välja ja luuakse andmete töötlemise kord, sh säilitamise aeg, Terviseametis. Kokkuvõtlikult võib määruse muudatusega kaasnevat andmekaitsealast mõju pidada minimaalseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud  5 Määruse rakendamiseks on vajalikud TEHIKu arendused, et Terviseametile vajalikud COVID-19 koond- ja juhupõhised andmed edastada. Arendusteks kulub TEHIKul 4650 eurot (120 töötundi), mille kulud kaetakse TEHIKu eelarvest. Tervishoiuteenuse osutajate jaoks kaob ära käsitsi andmete esitamise koormus ning andmeid edastatakse üks kord TIS-i. Muudatusega väheneb ka Terviseameti koormus, sest vajalikud koond- ja juhupõhised andmed edastab edaspidi TEHIK viisil, mis võimaldab paremat andmete töötlemist ja analüüsimist. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 3. juulil 2023. a. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, TEHIKule, Andmekaitse Inspektsioonile, Tervisekassale, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Arstide Liidule ja Eesti Perearstide Seltsile. Laekunud arvamuste kohta on koostatud kooskõlastustabel, mis on seletuskirja lisa.  Seletuskirja lisa Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ muutmise kooskõlastustabel Kooskõlastaja/arvamuse Ettepanek/küsimus SoMi seisukoht/vastus avaldaja Eesti Infektsioonhaiguste § 4 lõige 31 täiendus „COVID- Küsimus teadmiseks Selts 19-t põhihaigusena põdevate võetud. / Määrusega isikute arv vanuserühmade sätestatakse andmed mida järgi ja maakonniti, nende TEHIK edastab vaktsineerimise staatus, surma Terviseametile algpõhjus ja vahetu tavaolukorras (puudub surmapõhjus.“ Kas sellisel juhul eriolukord, hädaolukord ei jää välja haiguslood, kus nt või hädaolukorra oht) põhidiagnoos on pneumoonia COVID-19 (J18.9 vms) ja COVID-19 epidemioloogilise olukorra kaasuva või mõne muu seireks. Tavaolukorra diagnoosina? seireks ja oma tööülesannete täitmiseks piisab Terviseametile COVID-19 põhihaigusena põdevate isikutega seotud koondandmetest ja juhupõhistest andmetest. Vastavalt kehtiva määruse § 11 ja § 41 hindab Terviseamet hädaolukorra, hädaolukorra ohu või eriolukorra puhul täiendava teabe vajadust, mis hõlmab endas vajadusel ka COVID-19 kaasuva diagnoosina põdevate isikutega seotud koondandmeid. Eesti Infektsioonhaiguste § 4 lõige 5 täiendused arvatava Küsimus teadmiseks Selts haigestumise kuupäeva osas. võetud. / Andmed Kuidas saadakse tekstist kätte haigestumise kuupäeva arvatav haigestumise kohta laekuvad tervise kuupäev? Hetkel eraldi infosüsteemist nii patsiendi andmekoosseisus seda ei statsionaarsest epikriisist koguta. kui ka ambulatoorsest epikriisist. Need andmed koondab TEHIK, kes valmistab ette vastavaid arendusi tagamaks nende andmete kättesaadavuse. Andmed haigestumise  kuupäeva kohta on Terviseametile vajalikud nii rahvusvahelisel andmeedastusel (ECDC, WHO) kui ka haiglaravi vajaduse prognooside tegemiseks. Eesti Infektsioonhaiguste § 4 lõige 5 täiendused Küsimus teadmiseks Selts intensiivraviosakonnas võetud. / Määruses on hospitaliseerimise andmete silmas peetud kõiki osas. Kas see kajastab kõikide intensiivravi astmeid ja intensiivravi astmete (I-III) nende hõlmatust. hõlmatust? Terviseamet vajab oma tööks andmeid peamiselt II ja III intensiivravi astmete hõlmatuste kohta. Eesti Infektsioonhaiguste § 4 lõige 5 täiendused ravi Küsimus teadmiseks Selts andmete osas. Kuidas need võetud. / Kasutatud andmed saadakse kätte ravimite andmed laekuvad hospitaliseeritud patsientide tervise infosüsteemist kohta TIS-st? Raviarvel statsionaarsete epikriiside kodeeritud võib ju olla vaid siis, ja ambulatoorsete kui haigla on ise ostnud ravimi epikriiside pealt. TEHIK on ja on vastav teenuskood ravimil ette valmistamas olemas. Ei kajasta vastavaid arendusi, gripiravimeid ega COVID-19 tagamaks andmete ravimeid. kättesaadavus TIS andmetelt automaatselt ja võimalikult täpselt. Eesti Arstide Liit Juhime tähelepanu, et Tähelepanek teadmiseks määruses (§ 4 lg 3) nähakse võetud. / Kui ette andmete edastamine hospitaliseerimisel hospitaliseeritud kinnitamata kinnitatakse kõik gripijuhud gripijuhtude kohta (st juhud, laboratoorselt ja andmeid mis on diagnoositud laboratoorselt kinnitamata sümptomite ja hospitaliseeritud epidemioloogiliste andmete gripijuhtude kohta ei ole, alusel, ilma laboratoorse siis ei pea kinnitamata kinnituseta), kuid haiglates juhtude kohta andmeid kinnitatakse gripijuhud edastama. Määruses laboratoorselt ja kinnitamata sätestatud sõnastus katab gripijuhtumeid ei registreerita. ka need olukorrad kui Samuti on kaheldav, kas kõik mingil põhjusel ei ole soovitavad andmed, näiteks diagnoosi võimalik oletatav haigestumise kuupäev, laboratoorselt kinnitada. manustatud ravimid ning nende Andmed haigestumise doosid jt on alati realistlik kuupäeva ja manustatud digiloost kätte saada. ravimite kohta laekuvad tervise infosüsteemist nii patsiendi statsionaarsest epikriisist kui ka ambulatoorsest epikriisist.  TEHIK on ette valmistamas vastavaid arendusi, tagamaks andmete kättesaadavus TIS andmetelt automaatselt ja võimalikult täpselt. Andmekaitse Inspektsioon Kehtiva määrusega on § 4 Tähelepanek teadmiseks lõigetes 2, 3 ja 4 loetletud võetud. / Selgitame, et andmete edastamise kohustus volitatud töötleja TEHIKu tervise infosüsteemi (TIS) ülesannete hulka kuulub vastutaval töötlejal. ka tehnilisest poolest Muudatustega plaanitakse see andmete väljastamine kohustus üle anda TIS volitatud (põhimääruse § 4 lg 4 p 4 töötlejale. Eelnõu seletuskirja ja 4. ptk). Viime siiski järgi on selleks volitatud eelnõu muudatused sisse, töötlejaks Tervise ja Heaolu jättes praegusel hetkel Infosüsteemide Keskus määruse eelnõus andmete (TEHIK). edastajaks volitatud Peame vajalikuks märkida, et töötleja. TIS põhimääruse § 4 lõike 2 punkti 2 järgi määrab ja korraldab infosüsteemi juurdepääse, andmete edastamist ja väljastamist andmekogu vastutav töötleja. Volitatud töötleja ülesanded on loetletud põhimääruse § 4 lõikes 4, milleks põhiliselt on andmekogu pidamise ja haldamisega, sh arendamisega seotud ülesanded, aga ka ühekordseks väljastamiseks esitatud avalduste menetlemine. Samas puudub põhimääruses säte, millest nähtuks volitatud töötleja ülesanne edaspidi Terviseametile andmeid edastada. Seoses plaanitavate muudatustega soovitame üle vaadata ka TIS põhimääruse ning täiendada volitatud töötleja ülesannete loetelu ülesandega, millest nähtuks TEHIK kohustus edaspidi vastutava töötleja asemel korrapäraselt Terviseametile eelnõus loetletud andmeid edastada. Terviseamet Kas määruse eelnõus Vastav täpsustus lisatud nimetatud RHK-koodid seletuskirja. / Määruse hõlmavad ka kõiki nende eelnõus nimetatud RHK alamjaotisi? Eeldame, et  hõlmavad. Näiteks gripi (J09- koodid hõlmavad ka kõiki J11) puhul eeldame, et on nende alamjaotisi. hõlmatud ka koodid J10.0 ja J10.1. Terviseamet Eelnõu punkti 5 kohaselt Vastav täpsustus lisatud sõnastatakse paragrahvi 4 seletuskirja. / Gripi ja lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: COVID-19 juhupõhiste "(5) Tervise infosüsteemi haigusjuhtude korral volitatud töötleja edastab kasutatakse Terviseametile üks kord pseudonüümimiseks nädalas andmed grippi erinevaid koode. põdevate hospitaliseeritute laboratoorselt kinnitatud (J10) ja kinnitamata (J11) haigusjuhtude kohta ning COVID-19-t põhihaigusena põdevate hospitaliseeritute laboratoorselt kinnitatud (U07.01) ja kinnitamata (U07.02) haigusjuhtude kohta...“. Selle punkti puhul eeldame, et on arusaadav, et gripi ja COVID-19 juhupõhiste haigusjuhtude korral on erinev pseudonüümkood. Kas seda võiks seletuskirjas mainida? Tervisekassa Kooskõlastame määruse Kooskõlastus teadmiseks „Nakkushaiguste ja võetud. nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ muutmise määruse eelnõu. -864235 -144145 0 0 MINISTRI MÄÄRUS delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 21.06.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 37 delta_docName \* MERGEFORMAT Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ muutmine Määrus kehtestatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 21 lõigete 6 1 ja 7 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ muutmine Tervise- ja tööministri 12. märtsi 2019. a määruse s nr 24 „Nakkushaiguste ja nakkushaiguskahtluse esinemise ning haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta teabe edastamise kord, nakkushaiguste loetelu ja andmesubjekti isikuandmetega edastatavate andmete koosseis“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „ Nakkushaiguste loetelu ja neisse haigestumise andmete edastamine “; 2) paragrahvid 1 ja 1 1 loetakse §-deks 1 1 ja 1 2 ning määrust täiendatakse §-ga 1 järgmises sõnastuses: „ § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse : 1) selliste nakkushaiguste loetelu, mille korral tuleb edastada andmesubjekti isikuandm ed, ja edastatavate isikuandmete koosseis ; 2) nakkushaiguse diagnoosimisel ja nakkushaiguskahtluse korral edastatavate andmete koosseis ning teave haigestumise ohutegurite ja ennetamise kohta; 3) määruse s nimetatud andmete esitamise kord. “; 3 ) paragrahvi 4 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Tervise infosüsteemi volitatud töötleja edastab Terviseametile üks kord nädalas ülemiste hingamisteede ägedatesse viirusnakkustesse (J00, J02, J04, J05 ja J06), COVID-19 -sse ( U07.01 , U07.02) ja grippi (J09–J11) haigestunute kohta järgmised andmed: 1) tervishoiuteenuse osutaja andmed (asutuse nimi, äriregistri kood ja aadress); 2) ajavahemik nädalates; 3) kinnitatud gripijuhtumite arv (kogu riigis ja maakonniti, sugu ja vanuserühm); 4) kinnitamata gripijuhtumite arv (kogu riigis ja maakonniti, sugu ja vanuserühm); 5) kinnitatud COVID-19 juhtumite arv (kogu riigis ja maakonniti, sugu ja vanuserühm); 6) kinnitamata COVID-19 juhtumite arv (kogu riigis ja maakonniti, sugu ja vanuserühm); 7 ) ägedate viirusnakkuste juhtumite arv (kogu riigis ja maakonniti, sugu ja vanuserühm). (3) Tervise infosüsteemi volitatud töötleja edastab Terviseametile üks kord nädalas laboratoorselt kinnitatud (J10) või kinnitamata (J11) gripist tingitud hospitaliseerimiste andmed järgmises koosseisus: 1) tervishoiuteenuse osutaja andmed (asutuse nimi, äriregistri kood ja aadress); 2) ajavahemik nädalates; 3) kinnitatud gripijuhtumite arv ( vanuserühmade järgi ja maakonniti, gripi vastu vaktsineeritud isikute arv, surma algpõhjus ja vahetu surmapõhjus ) ; 4) kinnitamata gripijuhtumite arv ( vanuserühmade järgi ja maakonniti , gripi vastu vaktsineeritud isikute arv, surma algpõhjus ja vahetu surmapõhjus ) .“; 4 ) paragrahvi 4 täienda takse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses : „(3 1 ) Tervise infosüsteemi volitatud töötleja edastab Terviseametile üks kord nädala s laboratoorselt kinnitatud (U07.01) või kinnitamata ( U07.02 ) COVID-19 -st tingitud hospitaliseerimiste andmed järgmises koosseisus : 1) tervishoiuteenuse osutaja andmed (asutuse nimi, äriregistri kood ja aadress); 2) ajavahemik nädalates; 3) COVID-19 tõttu hospitaliseeritute üldar v; 4) COVID-19 -t põhihaigusena põdevate isikute arv vanuserühmade järgi ja maakonniti , nende vaktsineerimise staatus, surma algpõhjus ja vahetu surma põhjus .“; 5) paragrahv 4 lõikes 4 asendatakse sõna „vastutav“ sõnaga „volitatud“; 6 ) paragrahvi 4 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Tervise infosüsteemi volitatud töötleja edastab Terviseametile üks kord nädalas andmed grippi põdevate hospitaliseeritu te laboratoorselt kinnitatud (J10) ja kinnitamata (J11) haigusjuh tude kohta ning COVID-19 -t põhihaigusena põdevate hospitaliseeritu te laboratoorselt kinnitatud ( U07.01 ) ja kinnitamata ( U07.02 ) haigusjuh tude kohta järgmises andmekoosseisus: 1) tervishoiuteenuse osutaja andmed (asutuse nimi, äriregistri kood ja aadress); 2) haige sugu, vanus, elukoht (maakond, vald, linn); 3) andmed haigestumise kohta (arvatav haigestumise kuupäev, põhi haigus ja kaasuvad haigused (RHK 10 kood ja nimetus), põhihaiguse tüsistus (RHK 10 kood ja nimetus); 4) andmed hospitaliseerimise kohta (hospitaliseerimise kuupäev, patsiendi haiglasse saabumis e viis, intensiivravi osakonnas hospitaliseerimise kuupäev, intensiivraviosakonnast lahkumise kuupäev); 5) andmed ravi kohta (välja kirjutatud viirusevastaste ravimite kasutamine (ATC kood , nimetus ja väljakirjutamise kuupäev) ) ; 6) gripi vastu vaktsineerimise staatus ja isiku viima s e vaktsineerimise kuupäev; 7) COVID-19 vastu vaktsineerimise staatus – ( dooside arv , vaktsiini nimetus ja isiku viimase vaktsineerimise kuupäev ); 8) laboratoorne kinnitus ja proovimaterjali võtmise kuupäev (A-gripiviirus, B-gripiviirus, SARS-CoV-2); 9 ) haiguse lõpe (sur ma fakt, surmakuupäev , surma algpõhjus ja vahetu surmapõhjus (RHK 10 kood)).“ ; 7 ) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Käesoleva määruse 3 . juu l il 2023. a jõustunud redaktsiooni alusel edastab tervise infosüsteemi volitatud töötleja Terviseametile andmeid tagantjärele alates 2. maist 2023. a .“. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 3 . juu l il 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Riina Sikkut delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT terviseminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Maarjo Mändmaa delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT kantsler