Tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu kooskõlastamine

Justiitsministeerium Teie 30.05.2023 nr JUM/23-0715/- [email protected] 1K, 8-1/4005/ Meie 20.06.2023 nr 1.2-3/2272-2 Tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu kooskõlastamine Justiitsministeerium on esitanud kooskõlastamiseks tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seaduse eelnõu. Sotsiaalministeeriumi hinnangul vajab eelnõu seletuskiri selguse huvides täiendamist, mistõttu kooskõlastame eelnõu vaid järgmiste märkuste arvestamise korral. Toetame eelnõu ja selles püstitatud eesmärke, eelkõige eesmärki reageerida võimalikult kiiresti ja tulemuslikult seadusega vastuolus olevatele tegudele. Samas on Sotsiaalministeeriumil tekkinud eelnõu kohta küsimusi, samuti kordame varasemalt meie 27.09.2021. a kooskõlastuskirjas eelnõule esitatud märkuseid ja küsimusi, mis puudutavad eelkõige seaduse kohaldamisala ning mille osas on oluline jõuda selgusele ja ühtse arusaamani. Märkustega arvestamise seame eelnõu kooskõlastamise eelduseks. 1) Eelnõu § 2 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei kohaldata tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seadust töösuhteid reguleerivate ja teiste töö tegemist reguleerivate õigusnormide rikkumise korral juhul, kui tegemist on kahepoolse vaidlusega. Eelnõu seletuskirja kohaselt viidatud säte „välistab kõnesoleva seaduse kaitse alt töösuhteid reguleerivate ja teiste töö tegemist reguleerivate õigusnormide rikkumise korral, mis tulenevad kahepoolsete lepingute (sh käsundusleping, töövõtuleping jms) või muude kahepoolselt kokkulepitud töötingimuste rikkumisest ja mis kuuluvad kehtiva õiguse kohaselt näiteks töövaidluskomisjoni pädevusse.“ Seletuskirja kohaselt on seaduse kohaldamisalast välistatud kõik töö tegemisega seotud suhteid reguleerivate õigusnormide rikkumised, kus isik on selgelt tuvastatav ning rikkumine on personaalse töösuhtega seotud hüve riive. Samas jääb seaduse kohaldamisalasse see, kui teavitatakse kollektiivse hüve rikkumisest. Juhime tähelepanu, et töösuhetes on paljud tingimused kokku lepitud töölepingus. Seega kui tööandja töölepingu seaduse sätteid rikub, võib olla enamus juhtudel tegemist kahepoolselt kokku lepitud töötingimuste rikkumisega. Seletuskirjast võib välja lugeda, et rikkumine, millest tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seaduse alusel teavitada, peab olema toimunud rohkema kui ühe inimesega. Samas kui teatatakse üldisel viisil tööandja rikkumisest, näiteks kui tööandja ei maksa ühelegi oma töötajale kokkulepitud töötasu, siis on iga töötaja puhul tegemist individuaalse vaidlusega, mille lahendamiseks saab pöörduda töövaidlusorganisse kahepoolset töövaidlus lahendama ja õiguste kaitse on selle läbi tagatud. Eelnevast tulenevalt palume seletuskirjas selgelt välja tuua, kas kõnealuse seaduse alusel kaitse saamiseks (konfidentsiaalsuse nõude täitmiseks) peab töösuhetega seotud rikkumine olema toimunud vähemalt kahe inimese suhtes (või on see lävend kõrgem). Sellega seonduvalt, kas olukorras, mis rikkumine on toime pandud suurema hulga inimeste suhtes, ei Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 oma tähtsust asjaolud, et faktiliselt on kõigil neil töötajatel individuaalselt õigus pöörduda töövaidlusorgani poole oma õiguste kaitseks? Lisaks ei selgu eelnõu dokumentidest senini üheselt mõistetavalt, millised olukorrad täpselt seaduse kohaldamisalasse kuuluvad. Seletuskirjas on näitena toodud tööohutuse nõuete rikkumine. Samas puuduvad näited töösuhete rikkumistest, millest teavitamise korral saavad inimesed antud seaduse alusel kaitse. Palume seletuskirja täiendada selgete näidetega olukordadest, millal isikul on võimalik saada töösuhteid reguleerivate normide rikkumise tõttu täiendav kaitse. Eeltooduga seonduvalt soovime rõhutada, et töösuhteid puudutavate rikkumiste kontekstis võib antud eelnõu rikkumisest teavitajale anda ebaõige ettekujutuse sellest, et rikkumisest teavitamisel võetakse teatud meetmeid antud seaduse alusel ja kaasneb täiendav kaitse võrreldes täna kehtiva olukorraga. Ka praegu on võimalik anonüümselt esitada Tööinspektsioonile rikkumiste kohta vihjeid. Tööinspektsioon menetleb rikkumisi oma järelevalvepädevuse piires. Seejuures on töötaja suhtes erinevate survemeetmete rakendamine ka praegu keelatud, näiteks töölepingu seaduse §-st 21 tulenevalt ei tohi tööandja töötaja suhtes rakendada ebasoodsaid meetmeid põhjusel, et töötaja toetub enda õigustele, juhib tähelepanu nende rikkumisele või toetab teist töötajat tema õiguste kaitsel. 2) Palusime meie varasema kooskõlastuskirja p-s 1 selgitada ja täpsustada erinevate eluliste näidete abil, kas üks või teine juhtum kuulub arvestades eelnõu § 2 lõike 2 punkti 1 sõnastust eelnõu kohaldamisalasse. Sealhulgas palusime täpsustada näiteks järgmist: - kas olukorras, mil töölepingust tuleneva nõudega ei ole veel töövaidlusorgani poole pöördutud, võib kõigist töösuhtest tulenevatest rikkumistest teavitada või tuleb eelnõu mõista viisil, et kui töövaidlusorganil on pädevus konkreetsest õigussuhtest tulenevat rikkumist menetleda, ei ole isikul õigust saada kaitset tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seaduse alusel?; - mis ajahetkest loetakse eelnõu § 2 lõike 2 punkti 1 tähenduses kahepoolne vaidlus alanuks – näiteks kas hetkest, mil üks pool on vaidlust lahendava organi poole pöördunud või mil vaidlust lahendav organ on kinnitanud asja menetlusse võtmise (või on eesmärk välistada kõigi nende rikkumiste menetlemine käesoleva seaduse alusel, mille puhul töövaidlusorganil on pädevus konkreetsest õigussuhtest tulenevat rikkumist menetleda)? Täiendavalt palume selgitust järgmistele küsimustele: - kas kahepoolse vaidlusena tuleks mõista ka neid vaidlusi, mille üks osapool on tööandja ja teine osapool näiteks ametiühing või töötajate usaldusisik, kes esindab suuremat hulka töötajaid?; - kuidas kohaldub seadus muude võlaõiguslike lepingute puhul ning milliste rikkumiste puhul on näiteks käsundus- või töövõtulepinguga teenust osutaval inimesel võimalik saada täiendav kaitse? Palume seletuskirja täiendada selgitustega ülaltoodud küsimustele. 3) Eelnõu märkustega arvestamise tabelis on viidatud vastuseks meie märkustele, et teatud juhtudel võib ette tulla paralleelseid menetlusi, mil ühe rikkumisega seotud asjaolusid menetleb töövaidlusorgan ning samal ajal toimub menetlus tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seaduse alusel. Palume seletuskirja täiendada selle selgituse ning asjakohase näitega mõne elulise olukorra kohta, kus paralleelsed menetlused võivad aset leida. 4) Palume täpsustusi seoses meie varasema kooskõlastuskirja p-ga 2. Tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seaduse § 6 lõige 1 kohaselt on pädev asutus seaduse tähenduses riigiasutus, millel on pädevus teostada rikkumise suhtes järelevalvet või menetleda süütegu. Juhime siiski tähelepanu, et meie arusaamise kohaselt ei pruugi kõigi rikkumisteadete menetlemiseks olla  3 pädevat asutust. Näiteks ei teosta Tööinspektsioon riiklikku ja haldusjärelevalvet kogu töölepingu seaduse (TLS) nõuete üle, vaid kitsalt TLS §-s 115 välja toodud sätete nõuete täitmise üle. Kooskõlastuskirjas tõime näitena, et Tööinspektsioon ei teosta järelevalvet TLS § 54 lõike 1 üle, mis näeb töötajatele ette õiguse põhipuhkusele. Mõistame eelnõu sõnastusest ja Teie täiendavatest selgitusest, et kui toodud näite puhul konkreetse töötaja õigusi rikutakse ehk konkreetsele töötajale ei võimaldata põhipuhkust, siis kuivõrd tegemist on kahepoolse vaidlusega, ei kohaldu rikkumisele tööalasest rikkumisest teavitaja kaitse seadus tulenevalt seaduse § 2 lõike 2 punktist 1. Siiski jääb ebaselgeks, milline asutus on pädev nimetatud rikkumist menetlema olukorras, mil teavitus on üldist laadi, näiteks teavitab mõni töötaja asjaolust, et tööandja ei võimalda enamusel või ühelgi töötajatest nõuetekohaselt puhkust kasutada. Palume selgitada, kuidas tuvastada eelnevalt kirjeldatud juhul rikkumise menetlemiseks pädev asutus, kui sätte üle, mille rikkumisest teavitatakse, ükski asutus järelevalvet ei teosta või sellega seotud süütegu ei menetle. Lisaks palume selgitust seoses eelnõu § 10 lõikega 2, mille kohaselt peab asutus, kes on vastu võtnud rikkumisteate, kuid kellel puudub pädevus teate menetlemiseks, teate edastama viivitamata rikkumise menetlemiseks pädevale asutusele. Tulenevalt eelnevas lõigus toodud küsimusest, palume täpsustada, mida peab tegema rikkumisteate menetlemise pädevuseta asutus, kellele rikkumisteade esitatakse, kuid kui teate menetlemiseks pädev asutus puudub (näiteks võtab Tööinspektsioon vastu üldise rikkumisteate sellise TLS-i paragrahvi rikkumise kohta, mille üle Tööinspektsioon järelevalvet ei teosta). Palume seletuskirja täiendada selgitustega eelnevalt toodud küsimustele. 5) Juhime tähelepanu, et eelnõu seletuskirjas ei ole tähelepanu pööratud 2022. a 13. aprillil Riigikogus vastu võetud ja 1. juulil 2024 jõustuvale tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusele (TOKVS, RT I, 29.04.2022, 1), mille üheks osaks on ka patsiendiohutuse sätete reguleerimine tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (TTKS) koos tervishoiutöötaja kaitse põhimõttega patsiendiohutusjuhtumist raporteerimise korral. Koos tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadusega jõustuvad muudatused ka kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS), mis on suunatud patsiendiohutuse juhtumitest teavitanud ja neist raporteerinud tervishoiutöötaja kaitsele. TTKS paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: ”(7) Sellise tervishoiutöötaja suhtes, kes on nõuetekohaselt dokumenteerinud patsiendiohutusjuhtumi, millest on teavitatud ka patsiendiohutuse andmekogu pidajat, ei algata korrakaitseorgan esitatud teabe alusel järelevalvemenetlust, samuti ei saa tööandja öelda dokumenteeritud patsiendiohutusjuhtumi alusel töölepingut üles ega teha töölepingu ülesütlemiseks vajalikke ettevalmistavaid toiminguid, välja arvatud järgmistel juhtudel: 1) tervishoiutöötaja tegevuses oli tahtluse tunnuseid; 2) tervishoiutöötaja põhjustas patsiendiohutusjuhtumi alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis; 3) tegemist oli tervishoiuteenuse osutamise nõuete või hea kliinilise tava ilmse ja tõsise eiramisega, millega otseselt põhjustati kahju inimese tervisele ja elule. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud regulatsiooni kohaldatakse ka sellise tervishoiutöötaja suhtes, kellel ei olnud objektiivsetel põhjustel võimalik või otstarbekas esitada teavet enda tegevuse või tegevusetuse kohta, kuid patsiendiohutusjuhtumi kohta on esitanud teabe teine tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutaja volitatud kvaliteedi ja ohutuse eest vastutav isik.” Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse §-ga 2053 järgmises sõnastuses: ”§ 2053. Kriminaalmenetluse lõpetamine tervishoiuteenuse osutamise korral (1) Lisaks käesoleva seadustiku §-s 202 sätestatud alusele võib Riigiprokuratuuri määrusega lõpetada kriminaalmenetluse tervishoiuteenuse osutamise käigus ettevaatamatusest patsiendi  4 surma või raske tervisekahjustuse põhjustanud tervishoiutöötaja suhtes, kui samal ajal on täidetud järgmised kriteeriumid: 1) tervishoiutöötaja on viivitamata esitanud teate patsiendiohutusjuhtumi kohta tervishoiuteenuse osutajale ja Terviseameti peetavale patsiendiohutuse andmekogule, kui see on ette nähtud tervishoiuteenuste korraldamise seaduses; 2) tervishoiutöötaja on tegutsenud registreeritud kutse või eriala piirides; 3) tervishoiutöötaja ei ole põhjustanud ettevaatamatusest patsiendi surma või rasket tervisekahjustust alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. (2) Kui tervishoiutöötajal ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik või otstarbekas esitada teadet patsiendiohutusjuhtumi kohta tervishoiuteenuse osutajale ja Terviseameti peetavale patsiendiohutuse andmekogule, võib kriminaalmenetluse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ja korras lõpetada ka juhul, kui patsiendiohutusjuhtumi kohta on esitanud teate teine tervishoiutöötaja või tervishoiuteenuse osutaja poolt volitatud kvaliteedi ja ohutuse eest vastutav isik. (3) Kui pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse tegemist ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda kriminaalmenetlust lõpetada, võib Riigiprokuratuur oma määrusega menetlust tervishoiutöötaja suhtes uuendada.”. Eeltoodust tulenevalt leiame, et tuleks hinnata eelnõu kooskõla eelpool nimetatud sätetega ning teha vajadusel eelnõus või seletuskirjas vajalikud muudatused või täiendused. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisa: Maria-Helena Rahumets 5916 2680 [email protected] Heli Paluste 6269 127 [email protected] Ilona Säde [email protected]