Väljaminev kiriAvalik
Veeseaduse eelnõu kommentaarid
Sotsiaalministeerium · 20. juuni 2023
- Viit
- 1.2-3/2241-2
- Registreeritud
- 20. juuni 2023
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Keskkonnaministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- Outlook
- Funktsioon
- 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
- Sari
- 1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
- Toimik
- 1.2-3/2023
- Vastutaja
- Ebe Sarapuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Failid
Sisu (failidest)
Saatja: Ramon Nahkur </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=62aea83d69c14a1d97dd338e8af3baac-Ramon Nahkur>
Saaja: 'Olav Ojala'
Teema: FW: Seaduseelnõu
Tere Olav
Nagu telefonis kokku leppisime, lahendame paar TA tekkinud veeseaduse eelnõu märkust e-kirja teel, nii saab operatiivsemalt.
Edastan tekkinud küsimused ja märkused:
1) Eelnõu punkt 4: paragrahvi 190 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Isik, kes taotleb veeluba taaskasutusvee tootmiseks, lisab veeloa taotlusele riskijuhtimise kava, mis on kooskõlastatud Terviseametiga ja põllumajanduslikuks niisutuseks toodetava taaskasutusvee puhul ka Põllumajandus- ja Toiduametiga.“,
Siin võib tekkida olukord, kus taaskasutusvett kasutatakse nt teises tööstuses (jahutusveena vms), siis kas Terviseameti poolne kooskõlastus mingile riskianalüüsile on sellisel juhul ikkagi vajalik? Seletuskirjas täpsustatakse, et „Terviseameti ja Põllumajandus- ja Toiduameti seisukohad taaskasutusvee tootmise võimaldamise kohta on olulised, sest Keskkonnametil puudub pädevus, et otsustada, kas taaskasutusvee tootmise ja kasutamisega kaasnevad inimeste tervise ning põllumajandusega seotud riskid on piisavalt maandatud.“ Näiteks tööohutuse vaatest ei kooskõlasta Terviseamet nt ka reoveepuhastisse suunatava vee riske ega puhastis reoveega kokku puutuva töötaja riskijuhtimise kava ega tervisemõju maandamise aspekte.
Lisaks, see, et „ka PTA-ga“, ehk et kui kasutatakse põllumajanduslikuks, siis tuleb ikkagi Terviseametiga kooskõlastada. Puudub kirjeldus, et mida peaks kooskõlastamisel vaatama või küsima. Kui taaskasutusvett kasutatakse joogivee tootmiseks, siis on Terviseameti kooskõlastus asjakohane.
2) Eelnõu punkt 8 raames on 195 lg 1 sõnastuses muudetud vaid, et „määruses“ asemel on „õigusloovas aktis“ ja §187 all on lisatud, et lg 1 punktides 8 ja 10 kuigi § 187 ei ole lg 1 (kuna pole ka lg 2-e) ja kõik on seal punktid.
3) Eelnõu punkt 10 on mainitud: 10) paragrahvi 196 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Taaskasutusvee kasutamine käesoleva seaduse tähenduses on § 187 lõike 2 nõuetele vastava vee kasutusele võtmine lõppkasutaja poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/741 vastavalt § 193 lõikele 3“. aga eraldi ei ole §187 lg 2-te ehk nõudeid lisatud.
Tagasisidet ootama jäädes.
Tervitades
Ramon