Arvamus kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 551 SE kohta

Lisa 1 Riigikohtu arvamus eelnõu 551 SE kohta Täname võimaluse eest avaldada arvamust kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu (edaspidi eelnõu) kohta. 1) Kriminaalmenetluse võimalikult kiire ja efektiivne toimetamine, millega kaasneb isikute, sealhulgas kahtlustatavate ja süüdistatavate põhiõiguste piiramine vaid minimaalsel vajalikul määral, on kahtlemata asjakohane eesmärk. Samas leiame, et eelnõus väljapakutud lahendused ei soodusta selle eesmärgi saavutamist proportsionaalsel, s.o teisi õigustatud huve arvestaval viisil. Kriminaalasja kohtueelse menetluse kindlad ja lühikesed tähtajad ei haaku erinevate kriminaalasjade menetlemisel vajalike toimingute tegemise ajaga, nt ekspertiiside tegemine, rahvusvaheline koostöö kriminaalasjades või suure hulga kannatanute ja tunnistajate ülekuulamine. Tähtaegade pikendamise formaalne protseduur ning ebaselgus eelnõu seletuskirja kohase nn politseijuurdluse määratlemisel tooksid praktikas kaasa täiendava võimaluse vaidlustada toiminguid ja tähtaegade arvestamist. Kuna sobiva õigusliku regulatsiooni valik sõltub lahendamist vajavast probleemist, on asjakohane selgitada välja ja hinnata objektiivselt kohtueelsete menetluste pikkust (keskmine aeg sõltuvalt kuriteo liigist jmt). Eelnõu materjalides puudub paraku igasugune analüüs (nt ei kõrvutata menetletavate kuritegude/kriminaalmenetluste arvu ametis olevate uurijate ja prokuröride arvuga ega kajastata menetluse pikkust mõjutavaid asjaolusid), mis viitaks süsteemsele probleemile. Õigeks ei saa pidada radikaalset reageerimist, tuginedes üksikjuhtumitele, kuna eelnõus väljapakutud tähtajad hakkaksid mõjutama kõiki kriminaalmenetlusi ja muudatuse mõju õiguspraktikale võib seetõttu olla ettearvamatu. Kohtueelse kriminaalmenetluse pikkuse hindamisel võib olla asjakohane ka võrdlus teiste Euroopa riikidega. Silmas tuleb pidada sedagi, et Eestis on seadusest tulenevalt uurimisasutus ja prokuratuur kuriteo asjaolude ilmnemisel üldjuhul alati kohustatud toimetama kriminaalmenetlust ega saa jätta seda alustamata (KrMS § 6). Eelnõus väljapakutav menetlustähtaegade möödumise tagajärg – kriminaalmenetluse lõpetamine – võib olla vastuolus kannatanu huvidega, mida kaitsevad ka põhiseadusest ja Euroopa inimõiguste konventsioonist (EIÕK) tulenevad riigi positiivsed kohustused uurida põhjalikult juhtumeid, mis seonduvad näiteks inimese elu ja tervise kahjustamisega ning vabaduse võtmisega. Selliste juhtumite lahendamine tsiviilkohtumenetluses ei vasta uurimise efektiivsusele esitatavatele nõuetele, sest kannatanu ja tema esindajad ei pruugi olla võimelised koguma vajalikke tõendeid iseseisvalt ja eraõiguse korras. Näiteks on Euroopa Inimõiguste Kohtule Eesti vastu esitatud kaebus (R.B. vs. Eesti, 22597/16)1 EIÕK artiklitest 3 ja 8 tulenevate positiivsete kohustuste rikkumise tõttu kaebaja vastu toimepandud seksuaalkuritegude uurimisel. 1 Saadetud 12.12.2017 Vabariigi Valitsusele vastamiseks. Inglise keeles kättesaadav: https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22itemid%22:[%22001-179910%22]}.  Lisa 1 Samuti ei pruugi kriminaalmenetluse lõpetamine kohtueelseks menetluseks ette nähtud tähtaja möödumise tõttu olla kooskõlas riigi kohustusega kaitsta avalikke huve, sh rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustustega (nt korruptsiooni- või narkokuritegude puhul). Samuti märgime, et eelnõu ei näe sarnaseid tagajärgi ette väärteomenetluste puhul, mistõttu saab järeldada, et väärteoasju, kus menetluse esemeks on vähem tähtsad rikkumised, on põhimõtteliselt võimalik uurida pikemalt (arvestades üldist aegumistähtaega) kui kriminaalasju. 2) Eelnõu menetlemisel oleks asjakohane analüüsida ka kehtivas menetlusseaduses juba olemasolevate menetluse kiirendamise võimaluste kohaldamispraktikat.2 Ei ole välistatud, et mõnda asjakohast abinõu praktikas piisavalt ei kasutata. Mõistlik menetlusaeg hõlmab kogu kriminaalmenetlust, sh kriminaalasja arutamist kohtus. Seda arvestades näeb KrMS § 2052 juba kohtueelse menetluse etapis ette lõpetamise võimaluse mõistliku menetlusaja põhimõtte järgimise võimatuse tõttu. Leiame, et seadusandjal on võimalus mõjutada kriminaalmenetluse pikkust ja mõistliku menetlusaja järgimist ka vaadates üle süütegude aegumise regulatsioon, täpsustades karistuse kergendamise võimalusi isiku süüditunnistamisel menetlusaja pikkuse hüvitamiseks (§ 306 lg 1 p 61) või süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse regulatsiooni (SKHS § 5 lg 1 p 6, § 7 lg 1 ja § 11 lg 1). Kaaluda võiks kuritegude aegumise süsteemi muutmise vajadust aegumise katkemise aluste (KarS § 81 lg 5) osas, otsustamaks, kas osa või kõigi katkemisaluste rakendamine võib pikendada ebamõistlikult kriminaalmenetluse kogukestust. Võimalik on hüvitada isikule kriminaalmenetluse ülemäärase kestusega põhjustatud kahju täiendavalt nii näiteks menetluskulude kandmise kohustusest vabastamise (või nende hüvitamise) kaudu kui ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitise määrade suurendamisega. Samuti ei ole välistatud lahendus, mille kohaselt juhul, kui menetlus on kestnud isiku suhtes teatud aja, eeldatakse menetlusaja ebamõistlikkust. See tähendab, et kui isik nõuab pärast seaduses ette nähtud tähtaja möödumist näiteks ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist, peab riik hüvitise maksmata jätmiseks tõendama, et menetlusaeg on siiski olnud mõistlik. Kuna eelnõuga seotud aruteludes mainitakse ka kriminaalmenetluse andmete avaldamise ja sellega isiku stigmatiseerimise teemat, oleks kohane uurida teiste riikide kogemusi kohtueelse menetluse andmete avaldamisega seoses ja vajadusel kaaluda täiendavate seadusandlike või praktiliste abinõude võtmist, piiramaks vastavate andmete levitamist enne süüdistatava kohtu alla andmist (vt KrMS § 214 – kohtueelse menetluse andmete avaldamise tingimused). See aspekt on eriti asjakohane mh 25.05.2018 jõustuva EL andmekaitsereformi kontekstis, mille rakendamiseks vajalikud riigisisesed seadused on kas juba eelnõuna Riigikogu menetluses (661 SE) või alles ettevalmistamisel Vabariigi Valitsuses (isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse kooskõlastamine lõppes eelnõude infosüsteemi (eelnõu toimiku number 18-0281) andmetel 16.04.2018). 2 Sarnaselt nn põhiõiguste paketiga (770 SE, vahistustähtaegade lühendamine ja läbiotsimise regulatsiooni muutmine), vt K-C. Kruusmaa „KrMS põhiõiguste paketi mõjude analüüs“ (http://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/pop_analuus_26.05.2017.pdf).  Lisa 1 Koostoimes menetlusseadustest tulenevate õiguslike piirangutega saab kriminaalmenetluste pikkust mõjutada ka süsteemisisene järelevalve. Selle soodustamiseks võib kaaluda analoogiliselt jälitustoimingutega (KrMS § 12615 lg 3) ka kohtueelse menetluse pikkuse statistika avaldamise kohustust. Parlamentaarse kontrolli raames on prokuratuuriseaduse § 11 lg 2 alusel pandud riigi peaprokurörile iga-aastane kohustus esitada Riigikogu kevadistungjärgul Riigikogu põhiseaduskomisjonile ülevaade seadusega prokuratuurile pandud ülesannete täitmise kohta eelmisel kalendriaastal. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib riigi peaprokurör esitada lisaks Riigikogu põhiseaduskomisjonile ettekandeid prokuratuuri tegevuse käigus ilmnenud oluliste, ulatusliku mõjuga või kiiret lahendamist vajavate probleemide kohta. 4) Kokkuvõttes ei toeta Riigikohus eelnõu 551 SE vastuvõtmist praegusel kujul ja leiab, et kriminaalmenetluste kiirendamiseks ning mõistliku menetlusaja nõude rikkumiste vältimiseks või heastamiseks on eelistatum lahendus otsida alternatiive. Juhul kui Riigikogu peab siiski vajalikuks sätestada kriminaalasja kohtueelse menetluse tähtajad, ei saa eeltoodud põhjustel pooldada lõplike tähtaegade määramist, vaid paindlikumat lahendust nt tähtaegade pikendamise üle tõhusa kontrolli seadmise kaudu. Selline kontroll võib toimuda algul Riigiprokuratuuris ja teatud ajavahemiku möödudes (näiteks alates 1 aastast) alluda eeluurimiskohtuniku ülesandeid täitvale maakohtu kohtunikule. Riigikohus ei pea jätkuvalt põhjendatuks tähtaja pikendamise kohustuse panemist Riigikohtule, kuna selline ülesanne ei ole kooskõlas Riigikohtu rolliga Eesti kohtusüsteemis (PS § 149). Põhiõiguste kaitse ja kontroll kohtueelses menetluses on kehtiva menetlusseaduse järgi maakohtu eeluurimiskohtuniku pädevuses (erand süüdistuskohustusmenetluses, KrMS § 208).  Riigikogu Teie 20.03.2018 nr 1-1/13-551/5 õiguskomisjon [email protected] Meie 14.05.2018 nr 6-6/18-12 Arvamuse andmine Täname võimaluse eest avaldada arvamust kriminaalmenetluse muutmise seaduse eelnõu 551 SE kohta. Käesolevaga edastame arvamuse nimetatud eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andraš Tšitškan Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu arvamus eelnõu 551 SE kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee