[EIS] Eelnõu RAM/18-0274 - "Pandikirjaseadus" kooskõlastamine

Lisa 1 Riigikohtu arvamus pandikirjaseaduse eelnõu kohta Justiitsministeerium edastas Riigikohtule arvamuse avaldamiseks pandikirjaseaduse eelnõu. Riigikohus leiab, et seda eelnõu võib esitatud kujul üldiselt toetada. Siiski peab Riigikohus vajalikuks esitada mõned täpsustavad märkused. 1. Eelnõus kasutatud terminoloogia Seaduseelnõus on kasutatud mõisteid, mis on defineerimata. Näiteks eelnõu § 21 viitab pandikirjade nüüdisväärtusele. Vastavat mõistet on selgitatud küll seletuskirjas, kuid tuleks kaaluda mõiste avamist seaduses, kuivõrd seaduse tekst on vastasel juhul ebaselge. Kuigi eelnõu seletuskirjast nähtub, et tagatisvaraks on krediidiasutuse nõuded, siis võiks kaaluda ka selles osas terminoloogia täpsustamist seaduse tekstis. Termini „tagatisvara“ kasutamine võib olla eksitav näiteks eelnõu § 21 lg-s 6, mis keelab tagatisvara või tagatiste võõrandamise ja koormamise. Sisuliselt on mõeldud, et koormata ja võõrandada ei tohi krediidiasutusele kuuluvaid nõudeid, kuid seaduseelnõu tekstist see selgelt välja ei tule. Samuti käsitleb eelnõu § 35 seda, millistel tingimustel on tagatisvara suhtes võimalik läbi viia täitemenetlus, kuid täitemenetlust ei saakski selles kontekstis läbi viia hüpoteekide või hüpoteekidega koormatud kinnisasjade osas, vaid üksnes krediidiasutuse nõuete osas. Ka siin võib termin „tagatisvara“ tekitada segadust. Kaaluda võiks näiteks terminit „tagatisvarast tulenevad nõuded“ vmt, mis viitaks just tagatiseks olevatele nõuetele. 2. Täitemenetlus tagatisvara suhtes Eelnõu § 35 lg 2 kohaselt on tagatisvarale sissenõude pööramine piiratud. Samas ei ole selgitatud, kuidas saab täitur (ja ka sissenõudja) infot selle kohta, millised nõuded tagatisvara hulka kuuluvad. Eelnõust ei tulene, et tegemist oleks sellise registriga, millele täituril oleks vaba juurdepääs. Kas siinjuures kohaldub eelnõu § 11 lg 3 ning täitur (või ka sissenõudja) on käsitatavad huvitatud isikuna, kel on põhjendatud õigus saada teavet tagatisregistri koosseisu kohta? Seda tuleks eelnõus või vähemalt seletuskirjas selgitada. 3. Pandikirjaportfelli eraldumine a. Finantsinspektsiooni (FI) avalduse alusel pandikirjaportfelli eraldamine Selgitamist vajaks, kas eelnõu § 36 lg-s 2 nimetatud tingimused on kumulatiivsed või alternatiivsed, st kas eraldamiseks on vaja mõlema tingimuse esinemist või ainult ühe. Seoses esimese tingimusega (eelnõu § 36 lg 2 p 1 viimane alternatiiv) jääb arusaamatuks, kas eraldamiseks annab alust igasuguste krediidiasutuse tegevusele esitatud nõuete rikkumine või ainult rikkumised seoses pandikirjadega. b. Menetlusliik pandikirjaportfelli eraldamisel Eelnõu § 36 lg 2 järgi lahendatakse FI avaldus pandikirjaportfelli eraldamiseks hagita menetluses. Küsitav, kas sellise nõude lahendamine tsiviilkohtumenetluses on põhjendatud. Iseenesest tõesti lahendatakse teised eelnõus nimetatud avaldused tsiviilkohtumenetluses (nt § 36 lg-s 1 nimetatud pankroti väljakuulutamine ja sundlõpetamine). Samas eeldab FI avalduse alusel pandikirjaportfelli eraldamine sisuliselt haldusõiguslike normide kohaldamist (vt eelnõu § 36 lg 2 p 1). Sisuliselt ei ole tegemist eraõigusliku vaidlusega (ning seda seisukohta toetab ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi seisukoht 27. veebruari 2015. a otsuses tsiviilasjas nr 3-4-1-54-14, p 50.1). Kuid erinevalt eelviidatud Riigikohtu lahendi olukorrast ning nt sundlõpetamise otsustamisest ei ole avalduse lahendamise aluseks formaalsete eelduste täitmine (nt FI ettekirjutuse täitmiseks määruse väljastamine), vaid kohtul tuleb sisuliselt 1  Lisa 1 hinnata, kas krediidiasutus on avalik-õiguslikke norme täitnud. Sealjuures kehtib hagita menetluses uurimispõhimõte (eelkõige TsMS § 477 lg-d 5 ja 7), millest tulenevalt peaks kohus ka ise olema aktiivsem, et haldusõiguslike normide rikkumine välja selgitada. Soovitav oleks veel kord kaaluda, kas ja millisel kujul on sellise avalduse lahendamine tsiviilkohtumenetluses otstarbekas. Siinjuures võib olla piisav ka näiteks selgemate kriteeriumite sätestamine. c. FI avalduse lahendamise tähtaeg Küsitav, kas kohtule seatud tähtaeg pandikirjaportfelli eraldamiseks (kolm päeva) on mõistlik, arvestades kohtu laiaulatuslikke kohustusi krediidiasutuse rikkumise väljaselgitamisel. 4. Tagatisvara halduri tasu Eelnõu § 43 lg-s 1 sätestatud tagatisvara haldurile tasu määramise kriteeriumid on liiga laiad ja ebamäärased. Näiteks pankrotimenetluses on halduri tasule seaduses sätestatud alam- ja ülemmäär (PankrS §-d 65 ja 651). Sealjuures peetakse eelnõu seletuskirja kohaselt nii ülesannete kui ka vastutuse osas tagatisvara haldurit võrreldavaks pankrotihalduriga (vt eelnõu seletuskirja lk-d 53–54). Seetõttu jääb arusaamatuks, miks ei ole tasu osas peetud võimalikuks või vajalikuks kehtestada sarnaselt tasu alam- ja ülemmäär või muul viisil määrata täpsemalt tasu võimalik suurus. 5. Pandikirjaportfelli tervikuna võõrandamine a. Võõrandamislepingu puuduste tagajärjed Eelnõu § 48 lg-s 4 on sätestatud, milliseid tingimusi peab sisaldama pandikirjaportfelli tervikuna võõrandamise leping. Seletuskirja kohaselt ei tohiks mitteolulised vead eelnõu § 48 lg 4 p 3 alusel esitatud nimekirjas tuua kaasa õigust leping tühistada või kehtetuks kuulutada. Seda arvestades võib eelnõu § 48 lg 4 sõnastus („peab sisaldama“) olla eksitav. Võiks kaaluda regulatsiooni täiendamist selles osas, et mis on lepingu puudulikkuse tagajärjed. b. Omandaja vastutus Vastupidiselt eelnevas punktis viidatule, on eelnõu § 48 lg-s 6 sätestatu seletuskirja kohaselt imperatiivne. Samas ei tulene ka seda seaduseelnõu tekstist, et selles osas ei oleks võimalik teisiti kokku leppida. 6. Pankrotimenetluse erisused a. Tagatisvara käsutamine pärast tagatisvara halduri määramise olukorra tekkimist Täpsustamist vajab, kas PankrS § 36 lg-d 2–4 on kohaldatavad ka juhul, kui vara ei käsuta mitte emitent, vaid täitur. Ehk sisuliselt, kui esineb eelnõu § 35 lg-s 3 nimetatud olukord, kus seadusvastaselt pööratakse tagatisele või tagatisvarale sissenõue. Seletuskirja kohaselt ei kohaldata sellisel juhul eelnõu § 35 lg-s 3 sätestatut. Sellise käsutuse tagajärjed on eelnõus sätestamata. b. Emitendi pankrotimenetluse seos pandikirjaportfelli valitsemise ja käsutamise ning pandikirjaportfelli pankrotiga Arusaadav on eelnõus sätestatud põhimõte eraldada emitendi pankrotivarast pandikirjaportfell ning käsutada ja valitseda seda eraldiseisvalt. Samas on teatud ebaselgus selle osas, kuidas pandikirjaportfelli eraldi valitsemine emitendi pankrotimenetlust mõjutab. Nimelt on võimalik, et pärast pandikirjaportfelli eraldamist tekib vara, mis tuleb siiski arvata pankrotivarasse. Näiteks läheb emitendi pankrotivarasse pärast likvideerimist üle jäänud tagatisvara (eelnõu § 47 lg 3), samuti pärast pandikirjaportfelli võõrandamist üle jäänud vahendid (eelnõu § 51). Seega 2  Lisa 1 on tegemist olukorraga, kus emitendi pankrotivara hulk on ebaselge. Selline olukord võib kesta aastaid, kuivõrd emitendi pankrotimenetluse väljakuulutamine ei mõjuta pandikirjadest ega tuletisinstrumentidest tulenevaid õigusi ega kohustusi (eelnõu § 37 lg 4). See tekitab küsimuse, millisesse staadiumisse on võimalik emitendi pankrotimenetlusega liikuda. Kas ja millisel määral saab emitendi pankrotimenetluse haldur arvestada võimaliku täiendava pankrotivaraga? Kas haldur peaks hindama, kui suures ulatuses on pandikirjaportfelli vastu nõudeid? Kas lõpparuande kinnitamine sellises olukorras on võimalik ja mõistlik? Kas pandikirjaportfellist täiendava pankrotivara tekkimisel tuleks kohaldada PankrS § 166 ning korraldada järeljagamine? Teisalt ei võigi emitenti äriregistrist kustutada enne pandikirjaportfelli võõrandamist või likvideerimist (eelnõu § 37 lg 6). Kas sellest tuleneb, et emitendi pankrotimenetlust ei saagi tegelikult lõpuni viia, kuivõrd isegi lõpparuande kinnitamise järel ei ole võimalik emitenti äriregistrist kustutada? Pigem nähtub eelnõust tõesti, et emitendi pankrotimenetluse toimingute tegemine ei ole takistatud, kuid piiratud on vaid äriregistrisse kande tegemine. Küll aga on kõik eelnevad küsimused vähemalt seletuskirjas lahti kirjutamata, kuigi praktikas võib mitme menetluse kooskõlastamine probleeme tekitada. Formaalselt tekitab siinjuures küsitavusi, kuidas näiteks kohtumenetluses või ka laiemalt käibes nimetada pandikirjaportfelli, mis on emitendi varast eraldatud ning mida valitseb ja käsutab tagatisvara haldur. Eelnõu seletuskirjast tuleneb, et pandikirjaportfell ei ole juriidiline isik ning tagatisvara haldur esindab formaalselt emitenti kui juriidilist isikut. Samas peaks ka sellisel juhul kohalduma PankrS § 38, mille kohaselt pärast juriidilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamist võib selle võlgniku ärinime või muud nime kasutada üksnes koos sõnaga «pankrotis». Eraldatuse tõttu ei ole pandikirjaportfell iseenesest sellisel juhul aga veel pankrotis ega maksejõuetu. Teisalt kui pandikirjaportfell muutub maksejõuetuks ning kuulutatakse välja pandikirjaportfelli pankrot (eelnõu §-d 52 jj), tuleks tagatisvara tähistada siiski emitendi nimega koos täiendiga «pankrotis». Sellisel juhul loetakse portfell eraldiseisvaks emitendi pankrotivaraks (eelnõu § 55 lg 1). Kui samal ajal käib paralleelselt ka emitendi pankrotimenetlus ning vastavad vaidlused või see menetlus on juba lõpetatud, võib kahe varakogumi samasugune tähistus tekitada segadust. 7. Väärteokoosseisud Juriidilise isiku väärteovastutuse puhul tegevusetusega toimepandava väärteo puhul tuleb silmas pidada Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahenditega selgitatut, et vastav tegutsemiskohustus peab olema ka füüsilisel isikul. Vastasel juhul on juriidilise isiku vastutus välistatud (vt nt väärteoasjad nr 4-16-5811, nr 4-17-1195, nr 3-1-1-84-16). 3  Rahandusministeerium Teie 21.03.2018 nr 1.1-10/2316-1 [email protected] Meie 20.04.2018 nr 6-6/18-13 Arvamuse andmine Täname võimaluse eest avaldada arvamust pandikirjaseaduse eelnõu kohta. Käesolevaga edastame arvamuse nimetatud eelnõu kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andraš Tšitškan Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Lisa 1: Riigikohtu arvamus pandikirja seaduse eelnõu kohta Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e -post [email protected] www.riigikohus.ee Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Info Teema: [EIS] Eelnõu RAM/18-0274 - "Pandikirjaseadus" kooskõlastamine EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/18-0274 - Pandikirjaseadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigikohus; Eesti Pank; Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 24.04.2018 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/029db2ec-e3f8-4ff5-b6fa-dce9dd0a5362 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/029db2ec-e3f8-4ff5-b6fa-dce9dd0a5362?activity=1 Kooskõlastatavad dokumendid on kirja manuses. Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main