Korraldus

Muinsuskaitse eritingimused Muinsuskaitse eritingimuste andja: Asutus Muinsuskaitseamet Asutuse registrikood 70000958 Ametniku nimi Reelika Niit Väljastamise kuupäev: 05.12.2019 Haldusakti nr: 1.1-7/2912-1 Muinsuskaitse eritingimuste taotluse ja hõlmatava mälestise andmed: Taotluse number 268 Kuupäev 10.10.2019 Taotleja: Maanteeamet Mälestise reg-nr 14447 Mälestise nimi Abja mõisa munakivitee, 19. saj Eesmärk Munakivitee restaureerimis- ja ehitusprojekti koostamine Muinsuskaitse eritingimuste andmise alus ja lähtedokumendid: muinsuskaitseseadus (edaspidi: MuKS) § 50 lg 14. Objekti ülevaatus 24.10.2019 (osalesid Viljandimaa nõunik Anne Kivi, eritingimuste spetsialist Reesi Sild, eritingimuste peaspetsialist Reelika Niit). Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958 Muinsuskaitse eritingimuste sisu ja põhjendused: Projekteerimisala lühike ajalooline ülevaade Abja mõisa klassitsistlik ansambel asub Halliste ürgoru veerul. Mõis kuulus 18. sajandi lõpust von Stackelbergidele. Peahoone ehitati 19. sajandi algul. 19. sajandi jooksul rajati arvukalt maa- ja telliskivist kõrvalhooneid.1 19. sajandil on rajatud ka munakivitee. Olemasolev seisukord ning algupärased materjalid ja traditsioonilised töövõtted mälestise restaureerimisel ja ehitamisel (MuKS § 3 lg 6). Põhjendused hea restaureerimistava rakendamiseks Mälestise restaureerimisel on eesmärk säilitada maksimaalselt algupäraseid detaile ja tagada selle terviklikkuse ja varem loodud väärtuse taastamine. Munakivitee kulgeb käesoleval ajal umbes 300 – 400 meetri pikkuselt mõisapargi põhja- ja idapoolselt küljelt ning suundub piki alleed ida suunas. Visuaalselt on munakivitee tuvastatav kuni Abja mõisa sepikojani (reg-nr 14444). Munakivid on sillutise lõikes erineva suurusega (vt Lisa 1, F 1 – 4). Munakiviteede seisukord on halb. Kohati üsna auklik ning mattunud kruusa ja mulla alla. Paremini on teeosad säilinud mõisa peavärava ümbruses kaldpindadel. Väärtuslikud detailid 1. Säilinud munakivid (vt Lisa 1, F 1 – 4). Muinsuskaitse eritingimused: Käesolevad muinsuskaitse eritingimused antakse ehitismälestise Abja mõisa munakivitee, 19. saj (reg-nr 14447) restaureerimis- ja ehitusprojekti koostamiseks. 1. Munakivitee restaureerimine ja uuendamine 1.1 Säilitada olemasoleva sillutise munakivid. 1.2 Munakivisillutis on lubatud üles võtta ning pärast uute aluskihtide rajamist tagasi laduda. Munakivid sängitada liivalusele. 1 Eesti arhitektuur 2. Tallinn „Valgus“ 1996. Lk 181 1.3 Uuendada munakivitee kuni Abja mõisa sepikojani (vt Lisa 1. Joonis 2). Täpne munakivitee ulatus kooskõlastada projekteerimise käigus Muinsuskaitseametiga. 1.4 Puuduolevad munakivid valida olemasolevatega sarnased. 1.5 Tagada sademevee ärajuhtimine. 1.6 Tee uuendamise käigus tagada alleepuude säilimine, kaitsta puid vigastuste eest. 2. Üldised tingimused 2.1. Ehitusprojekt tuleb esitada põhiprojekti staadiumis (MuKS § 50 lg 4 p 5). Mälestise konserveerimise ja restaureerimise ehitusprojekti koostab pädev isik (MuKS § 68 lg 2, § 69, lg 2). 2.2. Ehitus- ja restaureerimistööde ajaks on kohustuslik tagada muinsuskaitseline järelevalve. Muinsuskaitselist järelevalvet võib teostada muinsuskaitse valdkonnas majandustegevusteadet omava ettevõtja pädev isik (MuKS § 68, kes esitab kuue kuu jooksul pärast tööde lõppu muinsuskaitselise järelevalve aruande (MuKS § 55, § 56 lg 1–2). 2.3. Ehitus- ja restaureerimistöid võib teostada pädev ettevõtja ja nõutav on tööde tegemise luba (MuKS § 68-69 ja § 52 lg 1). Muinsuskaitse eritingimuste vaidlustamine ja muu teave: Muinsuskaitse eritingimusi on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Muinsuskaitseametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Muinsuskaitse eritingimused on ehitusprojekti lähtedokument. Muinsuskaitse eritingimused kehtivad viis aastat alates nende andmisest. Muinsuskaitse eritingimuste kehtivust võib põhjendatud juhul pikendada ühe korra viie aasta võrra. (allkirjastatud digitaalselt) Reelika Niit eritingimuste peaspetsialist Lisa 1 – Joonised ja fotod olemasolevast seisukorrast Lisa 2 – Infovoldik. Munakivisillutis. Kättesaadav aadressilt. https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/handbook/munakivisillutis  Tehniline kirjeldus Riigitee nr 24227 Abjamõisa tee km 2,2 – 2,5 rekonstrueerimise põhi projekti koostamine Projekti eesmärk Riigitee nr 24227 Abjamõisa tee km 2,2 – 2,5 rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine , eesmärgiga taastada ajalooli n e munakivi tee . Olemasolev olukord Projekteeritav ca 300 m pikkune teelõik paikneb Viljandi maakonnas, Mulgi vallas. Aastal 2019 kaeti a jalooline munakivi kattega teelõik kruusakihiga , kuna tee ei vastanud kehtivatele Tee seisundinõuetele . Riigitee liiklussagedus lõiguti on 19 a/ ööp . Riigitee muud parameetrid ja iseloomulikud näitajad on leitavad Teeregistrist. Lähteülesanne Projekti koostamise aluseks on Lisa 1 esitatud Muinsuskaitseameti poolt väljastatud muinsuskaitse eritingimuse d. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette munakivi katendi taastamine . Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat. Arvestada järgmiste parameetritega: Projekteerimise lähtetase – rahuldav; Sõiduradade arv – 2; Uuri ngud Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. Topo -g eodeetilised uur ingud Topo -g eodeetilised uuringud teostada vastavalt m ajandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „ Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo -geodeetilistele uurimis töödele teede projekteerimisel“. Töövõtja peab koostama ja kooskõlastama Tellijaga enne tööde algust topo -geodeetiliste tööde kava. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada l ooduses, mis säiliksid kuni tee- ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 2 aastat). Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses a lates ristmikust. Täpsustatakse uuringute kavas. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100 m laiuselt (50 m ulatuses mõl emalt poolt alates tee teljest). Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 100 m üles- ja allavoolu). Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min- max ) ) . Uurida tehnovõrkude paiknemi st mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus t /kõrgus t . Mõõdistusalal paiknevate tehnovõrkude asukohad ja sügavus/kõrgus kanda plaanile; Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel alus plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Topo -g eodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaan il. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ja Maa-ameti geoportaalist vektorkujul kättesaadavad katastriüksuste piirid. Koostada piiriandmete aruanne, milles esitada muuhulgas piiriprotokollide andmed ja hinnang piiriandmete täpsustamise vajaduse kohta. Koostada tabel piirnevate maaüksuste andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress), mõõdistusviisi ( L-Est , plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. Topo -g eodeetilise uuri ngu aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakon naga ja kohaliku omavalitsusega. Kooskõlastuste tulemused ja topo -geodeetiliste uuri ngute aruanne esitada vastavalt juhendile „Tee ehitusprojekti ja uuringute tulemuste esitamise juhend“ kirjeldusele. Vormistusnõuded: Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinna mudeli . dtm , . dwg ja LandXML formaadis. Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides näidatud ala kohta. Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud murdejooned (katte serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv, kraavide ülemine ja alumine serv). M aapinnamudeli failis peavad olemas esitatud maapinna samakõrgusjooned. Samakõrgusjoonte vahe peab olema 0,1m. Korrastada maapinnamudel mõõdistusala piiril ning hoonete ning muude rajatiste juures. Teostada geotehnilised uuri ngud : J uhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud “ Geotehniliste uuringute juhised ” . Puuraukude asemel tuleb rajada vähemalt 3 surfi. E nne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostad a geotehniliste uuringute kava, mis edasta da tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellija le . G eotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, ristmi ke ja rajatiste projekteerimist. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle ümbruse pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema võimalik selgitada kõik olulised pinnaseomadused ja anda projekteerimiseks vajalike pinnaseparameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *. ags formaadis ja ka . xls formaadis . Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile digitaalselt . Olemasolevate üld - ja detailplaneeringute väljaselgitamine : Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld - ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud , mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse). Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld - ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. Täpsustada kõik võimalikud piirangud , mis võivad mõjutada tee- ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. Eelprojekt Koostada riigitee nr 24227 Abjamõisa tee km 2,2-2,5 eelprojekt. Eelprojekt pea b vastama määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud eelprojekti koostamise nõuetele. Selgitada projektiga välja tehnovõrkude omanikud. Määrata projektiga teede funktsioon ja teha ettepanek teede omandi osas. Eelprojektis peab olema muuhulgas arusaadavalt lahendatud: M aantee lahendus ; T ehnovõrkude ümbertõstmise vajadused ; S ademevete ärajuhtimise põhimõttelised lahedused ja täiendavate uuringute vajadus. R ajatavate kraavide asukohad ; J uurdepääsud kinnistutele , võimalikud vajalikud ühendusteed ja kogujateed ; S elgitada vajamineva teemaa ulatus, krundijaotuskava koostamine . K oostada lisaks topo - geodeetilisele alusplaanile ka ülevaatlik projektlahendus ortofotole (koos kinnistu piiridega) . Ehitusmaksumuste kalkulatsioon (tööde maksumuste kalkulatsioon 90% täpsusega põhiprojekti kalkulatsioonist) . Krundijaotuskava , mida vajadusel täpsustatakse hiljem põhiprojekti koostamise käigus . Keskkonnamõjude eelhinnang Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuh timissüsteemi seaduse ( KeHJS ) § 6 1 , mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta. Eelhinnang koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste täpne asukoht. Rajatiste osas tuua välja eraldi tabelina materjalide mahud mis eemaldatakse või paigaldatakse vette hindamaks KMH eelhinnangu või KMH koostamise vajadust. Eelhinnangu peab koostama füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu ( KeHJS §14 tähenduses). Krundijaotuskava Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. Tehniliselt vajaliku teemaa määramist tohib teha ainult Maa-ametilt taotletud korrigeeritud piiriandmete alusel. Krundijaotuskava koostamisel tuleb arvestada Maanteeameti ettepanekutega võõrandatavate alade määramisel ja töö vormistamisel. Täpsustavad nõuded krundijaotuskava koostamiseks esitatakse projekti koostamise käigus. Krundijaotuskavas esitada äralõiked , servituutide ja kasutusõiguse seadmise alad ning projektiga ettenähtud tööd, mis kinnisasja omanike otseselt puudutavad (nt kinnisasjale juurdepääsu muudatused, sademevete ärajuhtimine, haljastuse või ehitiste likvideerimine, kitsendused jms). Projektiga kavandatud tööd, mis otseselt puudutavad piirinaabreid jt kinnisasja omanike, tuleb esitada krundijaotuskava kinnisasjade tabelis kinnisasjade lõikes. Krundijaotuskava esitada Maanteeametile digitaalselt. Lisaks koostada joonised kõigi kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus, märkuste osasse pannakse kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (sh võõrandamise vajaduse puudumisel). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal. Põhiprojekti osad Koostad a riigitee nr 24227 Abjamõisa tee km 2,2-2,5 põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele . Tehnovõrkude eel projektid. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon. Vajadusel k rundijaotuskava täpsustamine . P rojekti de koostami s e üldised nõuded Projekti seletuskirjas tu ua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele . Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev - ja projekteeritud situatsioon ning piirkond , kuhu on vastav tüüp projekteeritud . Koostada tööristprofiilid (ristlõiked) sammuga 25m (täis- ja veerandpikettidel) ning ehituslõigu iseloomulikest kohtadest (ristmikud, liiklussaared jms.). Tööristprofiilidel näidata olemasolev pind ja selle kõrgusarvud, projektpind, kõrgusarvud, kalded, erinevate kalletega osade laiused, olemasolevad ja uued teemaa piirid, ristuvate kommunikatsioonide asukohad, kaevejoon ning muu tee-ehitusel vajalikuks osutuv informatsioon. Tööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. Projektiga anda põhimõtteline sademevete äravoolu lahendus. T ruupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truu pide asemele projekteerida uued. S elgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maapara ndussüsteemi funktsioneerimise. V ajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuri ngud olemasoleva veekuivenduss üs teemi (kraavid/jõed) seisukorra kindla kstegemiseks ja renoveerimiseks. M aaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti maaparandusosakonna võ i maaparandussüsteemi valdajaga. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni . Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et e hitus aegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitus tööde kirjeldustega. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa). Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. Koostada töömahuloend (kululoend). Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Liikluskorraldusvahendid Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaberlõikudel. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada Tellijale märkuste esitamiseks ja kooskõlastamiseks. Tehnovõrkude ümbertõstmine Ehitusele ettejäävate olemas olevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada eel - ja põhi projekt koos töömahtude loendite ja ehi tusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. H aljastus ja hooldus Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “ Kasutus- ja hooldu sjuhendi koostamise põhimõtted “. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest „Riigiteede haljastustööde juhis“. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt pea vad olema selgelt loetav ad ja arusaadav ad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. K oosolekud, k ooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kahe nädala jooksul, asukohaga Suur-Posti 20 Pärnu (Tellijaga kooskõlastatult võib toimuda virtuaalses k es kkonnas ) . Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks. Töövõtja peab arvestama, et juhul , kui kohalikud omavalitsused soovivad, siis toimuvad korralised koosolekud ka kohalikes omavalitsustes sageduse ga kuni 1 kord kahe kuu jooksul: Töövõtja peab antud soovi täpsustama iga kohaliku omavalitsusega eraldi; Kokkuleppel kohalike omavalitsustega võib erinevate kohalike omavalitsuste koosolekuid ühildada (näiteks toimub kahe või enama valla ühine koosolek kokku lepitud asukohas). Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega. Koosolekuid protokollib Töövõtja. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude valdajatega ja asutustega (Põllumajandusamet, Keskkonnaamet jt projektiga seotud asutused) . Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale. Avalikustamine /avaliku arutelu - Projekteerija korraldab eel-/ põhiprojekti avalikustamise kohalikes omavalitsustes koostöös Maanteeametiga ja koostab avalikustamistest osavõtjatele arusaadavad maanteelõikude ja ristmike lahendusi illustreerivad joonised. Vormistusnõuded Esitada projekteeritud lahendustes kasutatavad teljed ( alignments ) kolmemõõtmeliselt eraldi . xml formaa d is failidena (sh teed, kraavid). Esitada . xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad , sh väljakaeved , täitepinnas(- ed ) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide kaupa; ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud . XML tee konstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud. Vt Lisa 5 . Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja tööosad vormistada 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal , väline kõvaketas vms ) . Seletuskirjad ja projektjoonised paberkandjal 1.eks. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: Joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (. dwg tuleb esitada igal juhul ) ning . pdf kujul; Tabelite failid vormistada . xlsx ning . pdf kujul; Tekstifailid vormistada . docx ning . pdf kujul; Lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide . shx failid; Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar tellijale ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt xlsx formaadis . Lisad: Muinsuskaitseameti poolt väljastatud muinsuskaitse eritingimused Projekteeritava lõigu asukoha skeem Nõuded töövõtjale Murdejoonte näidised. Lisa 2 Projekteeritava lõigu asukoha skeem Joonis K oostas: Kristjan Reimets , Maanteeamet, kristjan.reimets @mnt.ee Lisa 4 KORRALDUS 07.12.2020 nr 1-23/20/899 Riigihanke „Riigitee nr 24227 Abjamõisa tee km 2,2 – 2,5 rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“ (viitenumber 230338) riigihanke alusdokumentide ja hanketeate muutmine Võttes aluseks riigihangete seaduse § 81 lõikeid 1 ja 6 ning § 82 lg 1 ning kooskõlas Maanteeameti peadirektori 18.02.2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/158 kinnitatud „Volituse andmine“, muudan Maanteeameti lääne teehoiu osakonna juhataja 30.11.2020. a korraldusega nr 1-23/20/881 kinnitatud riigihanke „Riigitee nr 24227 Abjamõisa tee km 2,2 – 2,5 rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“ (viitenumber 230338) riigihanke alusdokumente ja hanketeadet järgnevalt: 1. Kustutan hanketeate punktist IV.2.2) kuupäeva „09.12.2020“ ning asendan kuupäevaga „11.12.2020“. 2. Kustutan tervikuna HD III Tehnilise kirjelduse ja asendan tervikuna uue HD III Tehnilise kirjeldusega. Muudatused on tähistatud punaselt. (allkirjastatud digitaalselt) Hannes Vaidla juhataja lääne teehoiu osakond