Kiri

Lp Margus Viiklepp Teie 03.11.2020 Maanteeamet Meie 24.11.2020 nr 1.1-7/2658-1 [email protected] Maardu-Jägala tee eelprojektist Muinsuskaitseameti menetluskomisjoni otsuse eelnõu edastamine. Edastasite Muinsuskaitseametile arvamuse avaldamiseks järgmise dokumendi: Jõelähtme vald. Maardu-Jägala tee eelprojekti projekteerimise tehniline kirjeldus. Seisukoha küsimine. Rebala muinsuskaitseala, reg-nr 27015, arheoloogiamälestised reg-nr-d 17543, 17566, 17561, 17547, 17853, 17854, 15858, 178561. Saadame Muinsuskaitseameti seisukoha eelnõu eelprojekti kohta. Palume teie arvamust eelnõu kohta kümne tööpäeva jooksul (st hiljemalt 18. detsembriks). Margus Viiklepp tutvustas Maardu-Jägala tee eelprojekti projekteerimise tehnilist kirjeldust. Projekti eesmärgiks on Tallinn-Narva km 17,3-26,5 liiklusohutuse taseme tõstmine, põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn – Narva trassil Jõelähtme liiklussõlme projekteerimine (km 23- 24), põhimaantee rekonstrueerimine (sh vajadusel piki- ja ristprofiili korrigeerimine, sõiduradade laiendused), samatasandiliste ristumiste likvideerimine, tagasipöörete sulgemine, kogujateede võrgustiku kavandamine, bussipeatuste ohutustaseme tõstmine ja viimine kogujateedele, kergliiklusteede planeerimine, ülekäigukohtade ohutumaks muutmine, rajatiste sh olemasolevate sildade, truupide, müratõkkeseinte seisukorra hindamine (kas vajalik säilitamine, renoveerimine, uue ehitamine), ning keskkonnameetmete analüüs ja kavandamine. Kavandatav piirkond jääb Rebala muinsuskaitsealale. Maanteeamet on esitanud eelprojekti tehnilise kirjelduse Muinsuskaitseametile seisukoha saamiseks küsimuses, kas kirjelduses välja toodud arheoloogiliste uuringute nõuded on piisavad. Ulla Kadakas selgitas, et Jõelähtme-Kemba Võerdla põhjapoolse kogujatee projekteerimine on põhimõtteliselt mõeldav, kuna seniste arheoloogiliste uuringute põhjal on selgunud, et lähipiirkonnas asuvad kivikalmed on üpris fragmentaarselt säilinud. U. Kadakas rõhutas, et kogujatee projekteerimisele eelnevalt on vajalik arheoloogline eeluurimine, mis tähendab projektalal maapinda šurfide tegemist, eesmärgiga fikseerida arheoloogilise kultuurkihi olemasolu ja säilivus. U. Kadakas lisas, et Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks mõeldud projektlahenduselt tuleb eemaldada lilla markeering, mis tähistab uushoonestusala. Pakutud lahendusega pole Muinsuskaitseamet muinsuskaitseala osas nõustunud. Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958 Anita Jõgiste tõi välja, et erinevalt Võerdla küla põhjapoolsele osale kogujatee projekteerimisest omab Jõelähte külla uue liiklussõlme projekteerimine Rebala muinsuskaitsealale palju olulisemat mõju, kuna mitmetasandiline ristmik hakkab sulgema piirkonnale iseloomulikke avatud vaateid, mis ei toeta Rebala muinsuskaitseala väärtuste säilimist. Vastavalt Rebala muinsuskaitseala põhimäärusele on selle eesmärk tagada looduse ja inimese koostegevuse tulemusena kujunenud kultuurmaastiku – ajalooliselt väljakujunenud asustusstruktuuriga põllumajandusmaastiku – terviklik säilimine. Muinsuskaitsealal on olulised kõik maastiku osad: külad, ehitised, krundid, kõlvikud ja nende ajaloolised piirid, kultuurimälestised ning loodusobjektid, samuti muinsuskaitsealal avanevad kaug- ja sisevaated. A. Jõgiste väljendas seisukohta, et kavandatav ristmik ei aita tagada suure kultuuriväärtusega ajaloolise põllumajandusmaastiku ja sellele iseloomuliku avatud maastiku säilimist, mistõttu on see vastuolus muinsuskaitseala kaitse eesmärkidega. U. Kadakas lisas, et lisaks piirkonnas iseloomulikule avatud maastikule, mis on muinsuskaitseala üheks peamiseks väärtuseks, asub kavandatava ristmiku asukohas palju arheoloogiamälestisi, mille säilimist kavandatav tegevus otseselt mõjutab. U. Kadakas tegi ettepaneku kaaluda ristmiku kavandamist muinsuskaitsealast välja, 800 m idapoole Niidu talu vahetusse lähedusse. M. Viiklepp selgitas, et liiklussõlme nihutamine idapoole toob kaasa vajaduse kapitaalsemateks ümberehitusteks, mis omakorda tähendab projekti märkimisväärset kallinemist. M. Viiklepp tõi välja, et projekteerimisel ollakse valmis pakkuma samas kohas alternatiivse lahendusena välja ka maa-aluse liiklussõlme lahendust. Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseadusele ja Rebala muinsuskaitseala põhimäärusele, otsustas anda seisukoha: - nõustuda Jõelähtme-Kemba Võerdla põhjapoolse kogujatee projekteerimisega. Projektalal on vajalik arheoloogilise eeluuringu teostamine. Hoida ja taastada kavandatava teelõigu läheduses säilinud ajaloolised kiviaiad, - mitte nõustuda mitmetasandilise liiklussõlme kavandamisega Jõelähtme külla, kuna see on vastuolus Rebala muinsuskaitseala kaitse eesmärgiga, - leppida kokku kohtumine Maanteeameti, Jõelähtme Vallavalitsuse, Muinsuskaitseameti ja kohaliku kogukonna esindajate vahel eesmärgiga leida alternatiivseid, Rebala muinsuskaitseala väärtustega arvestavaid lahendusi liiklussõlme kavandamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heli Tomps Harjumaa nõunik Tel 513 7669 [email protected] 2 (3) Sama: Jõelähtme Vallavalitsus 3 (3)