Kiri

Austatud menetlusosaline 08.12.2020 nr 6-3/20/13340-4 Rääbise seafarmi keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ esitas Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Jõgevamaal Jõgeva vallas Rääbise külas Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnakompleksloa taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu (koostaja: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)). KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates seisukohad Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnakompleksloa taotluse KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata teie pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Lõuna regioon Lisa: 1. Keskkonnamõju hindamise programm 1 eksemplar 33 leheküljel (Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ KMH programm_ELLE-1.asice) Sama: Jõgeva vald ([email protected]), Keskkonnainspektsioon ([email protected]), Põllumajandusamet ([email protected]), Maaamet ([email protected]), Maanteeamet ([email protected]), Terviseamet Lõuna regionaalosakond ([email protected]) Ivo Ojamäe 730 2252 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine Programm Tartu 2020 Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine Nimetus Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine Versioon Keskkonnaametile esitamiseks Töö nr KL-19-056 KMH tellijad Teraviljakaubandus OÜ Registrikood: 11005213 Aadress: Pootsmani 25, Tartu linn, Tartu maakond, 51017 Telefon: +372 53422224 E-post: [email protected] Undverk Põllumajanduslik OÜ Registrikood: 10382592 Aadress: Herne 32 7, Tartu linn, Tartu maakond, 51007 Telefon: +372 5288491 E-post: [email protected] KHM koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Registrikood: 10705517 Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn Telefon/faks: +372 61 17 690 / +372 61 17 699 E-post: [email protected] Vastutav ekspert Toomas Pallo, MSc, litsents KMH0090 Eksperdid Kaido Soosaar, PhD Kerli Leetsaar, MSc Birgit Kena, MSc Liisi Nõgu, MSc . Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. 2/33 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ---------------------------------------------------------------------------------- 4 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK -------------------------------------------------------- 6 3 KÄITISE TÄPSEM ASUKOHT JA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS 7 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS --------------------------------------------------------------------------------------- 10 4.1 Reaalsed alternatiivsed võimalused ....................................................... 10 4.2 Kavandatav tegevus .......................................................................... 12 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 15 6 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ULATUS JA SISU ------------------------------------------ 17 7 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS -- 21 7.1 Avalik protsess ................................................................................ 21 7.2 Teabe lähteallikad ja kasutatavad materjalid ........................................... 21 7.3 Keskkonnamõju hindamine .................................................................. 21 7.4 Alternatiivide võrdlemine ................................................................... 22 8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA ----------------------------------------------------------------------------------------------- 23 9 KMH OSAPOOLED ------------------------------------------------------------------------------ 24 10 TEGEVUSLOA TAOTLUSE KOOPIA ----------------------------------------------------------- 26 LISAD 27 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/33 Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine 1 SISSEJUHATUS Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) algatati Keskkonnaameti poolt 12.02.2019 kirjaga nr DM-6 100524-7 (Lisa 1). Algatamise aluseks oli keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) § 3 lg 1 p 1, § 6 lg 1 p 27 ja p 35, § 9 lg 1, § 11 lg 2 ja 3, tööstusheite seaduse § 27 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkiri nr 1-1/16/306 “Osakondade põhimääruste kinnitamine” lisa 1 punktidega 2.3.1, 2.3.3 ja 3.9.4 ning ettevõtete Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ keskkonnakompleksloa taotlus. Kompleksloa taotlus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.05.2018 nr DM-100524-5. Jõgeva maakonnas asuvate Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli sigalate põhitegevusalaks on sigade intensiivkasvatus. Ülesseatud tootmisvõimsuseks on kahe farmi peale kokku 3664 nuumseakohta. Keskkonnamõju hindamise (KMH) objektiks on Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Rääbise külas Karjamõisa (katastriüksuse tunnus 81002:002:0062) ja Sireli sigala (katastriüksuse tunnus 81002:002:0071) katastritel asuvate seafarmide tegevus. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on võtta kasutusele Teraviljakaubandus OÜ Rääbise laut ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Sireli laut. Lisaks soovitakse kahe seafarmi peale kasutusele võtta ringjas vedelsõnnikumahuti. Planeeritav mahutavus on kahe sigala peale kokku 3664 nuumseakohta. Keskkonnamõju hindamise eesmärgiks on: • hinnata farmide tegevusega kaasnevaid tagajärgi ja nende eeldatavat keskkonnamõju; • hinnata farmide sulgemisega kaasnevaid tagajärgi ja eeldatavat keskkonnamõju; • välja tuua olulised keskkonnamõjud; • prognoosida võimalikke muutusi keskkonnas, sealjuures nii positiivseid kui ka negatiivseid; • välja valida parimad alternatiivsed lahendused; • negatiivsete mõjude olemasolul välja pakkuda nende mõjude vältimise ning leevendamise võimalusi ja positiivsete mõjude suurendamise võimalusi; • esitada soovitusi keskkonna- ja seirenõuete seadmiseks, et kontrollida ja minimeerida käitise tegevusest tulenevat potentsiaalset negatiivset keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise programmi eesmärgiks on kindlaks määrata keskkonnamõju hindamise ulatus, täpsustada valdkonnad, kus mõjude ilmnemine on võimalik ning need valdkonnad, kus hindamine ei ole asjakohane. Keskkonnamõju hindamisel tuginetakse KeHJS-ele ning selle rakendusaktides KMH protseduurile ja sisule esitatud nõuetele. Keskkonnamõju hindamise raames hinnatakse kahte reaalset alternatiivset olukorda: • olukorda, kui kavandatavas tegevuskohas loomakasvatust ei hakkaks toimuma ehk nullalternatiivi; • olukorda, kui käitise tootmismaht on 3664 nuumseakohta ehk alternatiiv 1. Asukoha alternatiive ei hinnata, sest tegemist on vanadest sigalatest rekonstrueeritud sigalatega ja omanike eesmärk on tegevust jätkata samas asukohas. 4/33 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine Keskkonnamõju hindamise näol on tegemist ühe abivahendiga keskkonnalubade väljaandmise üle otsustamise protsessis. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses sätestatud protseduuri kohaselt on läbiviidava hindamise eesmärk anda otsustajale informatsiooni kavandatava tegevuse võimalikust keskkonnamõjust. Lõplik otsus tehakse erineva teabe alusel, millest keskkonnamõju hindamise aruanne ja selles toodud järeldused on vaid üks ja ilmtingimata mitte määrav osa informatsioonist. Keskkonnamõju hindamise viib läbi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE) Toomas Pallo kuuluva KMH isikulitsentsi (KMH 0090) alusel. Keskkonnamõju hindamise osapoolte andmed on esitatud käesoleva programmi viimases peatükis. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/33 Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK Arendajate, Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ, poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on sigade intensiivkasvatus ja liha tootmine Rääbise ja Sireli seafarmides. Rekonstrueerimistööd on KMH programmi koostamise ajaks sigalates viidud lõpule. Farmikomplekside rekonstrueerimisel on lähtutud loomade heaolust ning arvestatud ümbritseva keskkonnaga. 6/33 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine 3 KÄITISE TÄPSEM ASUKOHT JA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ sigalad asuvad Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Rääbise külas Karjamõisa ja Sireli sigala maaüksustel (Joonis 1). Karjamõisa maaüksus (katastriüksuse tunnus 81002:002:0062) on sihtotstarbelt maatulundusmaa. Maaüksuse suurus on 4,19 ha, millest 2,71 ha on looduslik rohumaa, 0,35 ha on metsamaa, 0,96 ha õuemaa ja 0,17 ha muu maa. Karjamõisa kinnistul asuvad Rääbise sigala ja vedelsõnnikuhoidla. Sireli sigala maaüksus (katastriüksuse tunnus 81002:002:0071) on sihtotstarbelt tootmismaa. Maaüksuse suurus on 1,09 ha, millest 0,05 ha on metsamaa, 0,89 ha on õuemaa ja 0,14 ha on muu maa. Sireli sigala kinnistul asub Sireli sigala. Kavandatud tegevuse alal asub KMH programmi koostamise ajal rekonstrueeritud sigalad ning tootmisterritooriumeid ümbritsevad maatulundusmaad, tootmismaad, transpordimaad ja elamumaad. Rääbise ja Sireli sigalaid ümbritseb pea igast ilmakaarest tootmishoonetega maad või põllud, vaid läänest piirneb tootmisterritoorium ka elamumaaga. Põhjast piirneb farmikompleks kruuskattega Katariina teega (katastrinumber: 81002:002:0097). 400 m kaugusel läänest möödub püsikattega Torma-Kivijärve tee (tee number: 14117, katastrinumber: 81002:002:0630). Käitise eeldatavas mõjupiirkonnas ei ole teisi töötavaid loomapidamiskomplekse ega muid käitisi, kellele oleks väljastatud õhusaasteluba, kompleksluba või registreering, mille toimimise tõttu võiks tekkida käitistest eralduvate saasteainete vahel oluline koosmõju.1,2 Sigalatest loode pool asub küll veiselaut, kus PRIA veebikaardi kohaselt on hetkel 53 veist, kuid siiski ei ületa nad määrustes3, 4 kehtestatud künniseid, mille tõttu peaks ettevõte omama keskkonnaluba, mistõttu ka sellest ettevõttest lähtuvaid saasteaineid õhukvaliteedi hindamisel ei arvestata. Farmikompleksist lääne suunas ca 500 m kaugusele jääb lähim tiheasustusala – Rääbise küla. Lähim elamu jääb tootmisterritooriumi keskelt mõõdetuna ca 75 m kaugusele läände. Sireli ja Rääbise sigalate mõjupiirkonda ei jää ühtegi looduskaitsealust objekti. Lähimad looduskaitselised objektid asuvad alles 4 km kaugusel käitisest.5 Sigalatest 350 m kaugusel läänes asub üks asulakoht (registrinumber: 9446) ning 1,3 km kaugusel loodes teine asulakoht (registrinumber: 9428), mis kuuluvad arheoloogiamälestiste hulka6. Sigalate 1 EELIS, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/ 2 https://eteenus.keskkonnaamet.ee 3 Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba1. Keskkonnaministri määrus nr 67, vastu võetud 14.12.2016. 4 Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja registreering, registreeringu taotluse ja tõendi vorm1. Keskkonnaministri määrus nr 60, vastu võetud 19.12.2017. 5 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, http://register.keskkonnainfo.ee 6 Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/ Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/33 Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine lähiümbrusesse (500 m) jääb mitmeid pärandkultuuriobjekte, millest enamik kuulub Rääbise mõisa koosseisu.7 Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt asuvad Sireli ja Rääbise sigalad kaitstud põhjaveega alal.8 Sigalad ei asu nitraaditundlikul alal.9 7 https://xgis.maaamet.ee 8 Eesti põhjavee kaitstuse kaart, https://www.envir.ee/sites/default/files/kaitstusekaart400.pdf 9 https://xgis.maaamet.ee 8/33 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht Rääbise külas Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/33 Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 4.1 Reaalsed alternatiivsed võimalused Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Käesoleva arenduse peamine eesmärk on sigade kasvatamine liha tootmise eesmärgil. Kavandatava tegevuse alternatiivid peavad vastama eesmärgile. Keskkonnamõju hindamisel käsitletavad reaalsed kavandatavad alternatiivid peavad vastama järgnevatele kriteeriumitele: • olema vastavuses õigusaktidega; • ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju; • vastama eesmärgile; • olema majanduslikult teostatavad; • olema tehniliselt teostatavad; • vastama parimale võimalikule tehnikale; • arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima. Keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel on ekspert koos arendajaga leidnud kaks alternatiivi, mille tagajärgi ja võimalikke mõjusid aruande koostamisel hinnatakse. Kavandatav tegevus ehk Alternatiiv 1 Alternatiiv 1 on KMH käsitluses arendaja soov kasvatada nuumsigu Rääbise ja Sireli sigalates. Selle tarbeks on rekonstrueerimistööd KMH programmi koostamise ajaks sigalates ära tehtud. Loomakohti nuumsigadele hakkaks olema 3664. Mõlema sigala sõnnikut hakatakse suunama Rääbise sigala kinnistul asuvasse vedelsõnnikuhoidlasse (Joonis 2). 10/33 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine Joonis 2. Rääbise ja Sireli sigalate asendiplaan Nullalternatiiv Lisaks hinnatakse olukorda, kus kavandatavat arendustegevust läbi ei viida ehk sigade intensiivkasvatust Teraviljakaubandus OÜ Rääbise sigalas ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Sireli sigalas ei toimuks. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/33 Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine Kuna tegemist on vanade sigalate asukohaga ja nende rekonstrueerimisega, siis teisi asukoha alternatiive ei hinnata. KMH käigus hinnatakse tehnoloogilisi lahendusi, lähtudes arendaja kavadest, parima võimaliku tehnika kirjeldusest ja ehitusprojektist. 4.2 Kavandatav tegevus Hinnatavat kavandatavat tegevust võib jagada laias laastus kolme etappi: • farmide rekonstrueerimiseks vajalikud ehitustegevused; • farmide tegevus; • farmide tegevuse lõpetamine. Alljärgnevalt kirjeldatakse arendajate plaane kavandatava tegevuse elluviimiseks. Toodud tegevuse kirjeldus võib detailide osas muutuda või modifitseeruda ehitusprojekti koostamisest ning KMH tulemustest sõltuvalt. Rekonstrueerimistööde käigus viidi läbi järgmised tegevused: • rekonstrueeriti Rääbise sigala (9 sektsiooni; kohti kokku 2000 nuumseale); • rekonstrueeriti Sireli sigala (6 sektsiooni; kohti kokku 1664 nuumseale); • rajati torustik vedelsõnniku suunamiseks vedelsõnnikuhoidlasse mõlemast sigalast. Ehitatud rajatised ja rekonstrueeritud hooned on tänapäevased ja parima võimaliku tehnika nõuetele vastavad. Kavandatud tegevuse tehnoloogiline skeem (tegevuse sisendid ja väljundid) on esitatud järgneval joonisel (Joonis 3). Joonis 3. Tehnoloogiline skeem Alljärgnevalt on kirjeldatud kavandatavat tegevust. 12/33 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine Sigade pidamisviis Nuumikute pidamiseks on Rääbise sigala jaotatud üheksaks sektsiooniks ja Sireli sigala kuueks sektsiooniks. Hügieeninõuete täitmiseks (desinfitseerimistööde läbiviimiseks) ja söötmise paremaks korraldamiseks toimub ühe sektsiooni sigadega täitmine ja tühjendamine korraga. Nuumikud on kasvatusperioodi alguses 12 nädala vanused ja 25-30 kg raskused. Tapaküpseks saavad nuumikud 100-110 kg raskustena, mis intensiivse seakasvatuse puhul saavutatakse 3-4 kuuga. Sulu pindala ühe nuumiku kohta on vähemalt 0,65 m2. Loomi peetakse vabapidamisel vedelsõnniku tehnoloogial täisrestpõrandal. Sõnniku eemaldamiseks on kasutusel vaakumsüsteem. Õhuvahetuseks sigalates on kasutusel sundventilatsioon. Sigade söötmine ja jootmine Söötmiseks kasutatakse automaatseid söötmis- ja jootmisseadmeid. Sööda jagamine söödaautomaatidesse ja künadesse toimub automaatselt söödaliinide kaudu. Eelnevalt on sööt segatud vastavalt ratsioonile söödatehases. Söötadena kasutatakse madala proteiinisisaldusega söötasid, millele lisatakse ensüüme. Nuumikuid söödetakse vedelsöödaga ning sulus olevad loomad mahuvad korraga söödaküna juurde, st. optimaalne künafront looma kohta on 0,3-0,5 m. Nuumikute söötmine toimub kuni 85 kg kehakaaluni ad libitum printsiibil (piiranguteta), edasi kuni realiseerimiseni piiratud printsiibil (kuni 2,9 söötühikut päevas). Nuumikute jootmiseks on igasse sulgu paigaldatud sõnnikuala kohale üks automaatjootur. Söödamahuti-jagajad asuvad lautades eraldi ruumides. Söödapunkrid asuvad väljaspool lautasid. Ventilatsioon Rääbise sigalas on kasutusel saastunud õhu väljatõmbeks seinaventilaatorid ning Sireli sigalas väljatõmbekorstnad. Seina- ja katuse väljatõmbeavadesse paigaldatud ventilaatoritega tekitatakse ruumidesse alarõhud. Tänu tekkivale alarõhule imetakse sama kogus värsket õhku sissetõmbeavade kaudu ruumi sisse. Kuna sigalates kasutatakse sundventilatsiooni, siis on neil olemas tagavara- ja alarmsüsteem. Rääbise sigalas on üheksa sektsiooni peale kasutusel kokku 18 väljatõmbeventilaatorit. Sireli sigalas kuue sektsiooni peale 12 väljatõmbekorstent. Sõnnikukäitlus sealautades Rääbise ja Sireli sigalates peetakse loomi täisrestpõrandatel, mille tulemusena tekib farmis vedelsõnnik. Vedelsõnnik valgub läbi restpõrandate sõnniku kogumiskanalitesse (enne sõnniku pumpamist võib kanalites sõnnikukihi paksus olla kuni 60 cm), kust see juhitakse sõnnikupumplasse ning regulaarselt, pärast loomade väljaviimist sulust, pumbatakse sealt läbi torustiku vedelsõnnikumahutisse. Sõnnikut hoiustatakse ühes vedelsõnnikuhoidlas, mille mahutavus on 3000 m3. Vedelsõnnikuhoidla on ringja põhiplaaniga mahutitüüpi hoidla, mille diameeter on 31 m ning kõrgus maapinnast 2,5 m. Hoidla põhi on valatud betoonist. Hoidla lekkepidavuse kontrolliks on hoidlale rajatud drenaaž kontrollkaevuga. Vedelsõnnikuhoidla täitmine toimub pumba abil hoidla põhjast. Sõnnikumahuti tühjendamine toimub vastavalt vajadusele ning sõnnik antakse lepingu alusel üle Sadala Agro OÜ- le. Rääbise ja Sireli seafarmides tekkivat sõnnikut kasutatakse väetisena mullaviljakuse tõstmiseks. Enne väljavedu segatakse vedelsõnnik mahutis, et eri fraktsiooniks eraldunud ja settinud kihid ühtlustada ning võimaldada ka tahkema fraktsiooni väljavedu. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/33 Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine Veevarustus ja reoveekäitlus Vett võetakse käitlejatele kuuluvast Karjamõisa kinnistu territooriumil asuvast puurkaevust katastrinumbriga 50213. Vett kasutatakse farmis: • nuumikute jootmiseks ja söötmiseks; • loomapidamishoonete pesuks; • inventari pesuks; • töötajate olmevajadusteks; • muuks otstarbeks. Tehnoloogiline reovesi ja olmereovesi juhitakse vedelsõnnikuhoidlasse. Heitvett ei juhita suublasse ega pinnasesse. Hoonete katustelt ja katendiga maapinnalt juhitakse sademevesi kalletega territooriumi haljastatud osadesse, kus see infiltreerub pinnasesse. Jäätmekäitlus Peamised Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli sigalates tekkivad jäätmed on olmejäätmed, luminesentslambid, ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid jm. Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi konteineritesse. Olmejäätmed antakse üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud jäätmed antakse üle ainult jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale käitlejale saatekirja vastu. Loomsed kõrvalsaadused Keskkonnaohutuse seisukohalt on eelkõige oluline üldine veterinaarohutuse tagamine ja loomsete jäätmete käitlemise nõuete järgimine. Haiged loomad eraldatakse sektsioonidest ning paigutatakse teistest loomadest eraldi. Lõpnud loomad eraldatakse koheselt selleks ettenähtud kohta ning antakse üle Vireen AS-ile asukohaga Väike-Maarjas. Kuni lõpnud loomade üleandmiseni paigutatakse need selleks ettenähtud kohta, kust võimalike nakkuste ja ebameeldiva lõhna levik on viidud miinimumini. Tööjõud Käitisesse planeeritakse kolm täistööajaga töökohta. Transpordimaht Käitise tegevuse tagamiseks transporditakse raskeveokitega sinna loomad, söödad ja mitmesuguseid abimaterjale. Käitisest veetakse raskeveokite või traktoritega ära loomad, vedelsõnnik, loomsed jäätmed, olmejäätmed ning vajadusel muud jäätmed. Raskeveokite liikumine on kavandatud Katariina teele (tunnus: 81002:002:0097), kuhu saab mööda püsikattega Torma-Kivijärve teed (tee nr 14117). 14/33 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine 5 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“10 peamine eesmärk on ruumilise arengu suunamine kõige üldisemates küsimustes. Eesmärgiks on tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine. Lisaks on üleriigilises planeeringus seatud eesmärgiks rohelise võrgustiku sidususe ja väärtuslike maastike hoidmine ja seada nende säilimist tagavad tingimused. Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ kavandatav tegevus Rääbise ja Sireli sigalates loob inimestele juurde töökohti. „Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030“ eesmärk on määratleda pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 on püstitanud mitmeid eesmärke nii loodusvarade säästlikuks kasutamiseks kui ka jäätmetekke vähendamiseks.11 Sigalates kavandatav tegevus vastab PVT-le. Sigalates hakatakse seirama saasteainete levikut ja põhjavett, hoidmaks looduskeskkonna head seisundit. Samas luuakse juurde inimestele uusi töökohti. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020“12 visioon aastani 2030+ on piirkondade eripäradele toetuv majanduskasv ja riigi konkurentsivõime ning inimeste heaks elukvaliteediks vajalike hüvede tagatus toimepiirkondades. Ühtlasi on „Jõgeva maakonnaplaneeringu 2030+“13 kontekstis regionaalarengu strateegiast lähtuvalt olulised järgmised meetmed ja prioriteetsed arendustegevused: • keskenduda Lõuna-Eesti elanike töövõimaluste ning sissetulekute suurendamise meetmetele, mis on suunatud toimepiirkondade ettevõtluse ja majanduskasvu stimuleerimiseks ning inimressursi tõhusamaks kasutuselevõtuks tööturul ja majandusarengus; • piirkonna majandusstruktuuris ja hõives suure osatähtsusega traditsiooniliste ja tööjõumahukate tootmisharude (nt põllumajandus, metsandus, toiduainetööstus) tõttu on siin oluline pöörata suuremat tähelepanu nende harude lisandväärtuse kasvatamisele. Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ kavandatav tegevus Rääbise külas toetab Jõgevamaal põllumajanduse valdkonnas majandussektori kasvu ning loob inimestele rohkem töökohti. 10 Üleriigiline planeering Eesti 2030+, https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/arengukavad/eesti_2030.pdf 11 Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/0000/1279/3848/12793882.pdf# 12 Eesti regionaalarengu strateegia 2014-2020, 2014, https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/eesti_regionaalarengu_strateegia_2014-2020.pdf 13 Jõgeva maakonnaplaneering 2030+, https://maakonnaplaneering.ee/jogeva-maakonnaplaneering-2030- Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/33 Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine Jõgeva valla üldplaneeringu14 kohaselt säilivad olemasolevad Rääbise ja Sireli sigalate territooriumitel tootmismaad (Joonis 4). Joonis 4. Väljavõte Jõgeva valla üldplaneeringu maakasutuse kaardist 14 Jõgeva valla üldplaneering, http://xn--jgeva-dua.ee/uldplaneering 16/33 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine 6 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ULATUS JA SISU Alljärgnevalt antakse ülevaade keskkonnamõju hindamise sisust ehk valdkondadest, millele pööratakse kogu keskkonnamõju hindamise protsessis olulist tähelepanu. Keskkonnamõju hindamisel analüüsitakse rajatiste käitamisega ja sulgemisega kaasneda võivat mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule. Hinnang toob välja käitise kasutamisega seotud keskkonnariskid ja vajadusel nende leevendamise võimalused. Hinnatakse kavandatava tegevuse mõju keskkonnale etteantud maa-alade piires ning nende lähiümbruse ulatuses, kus käitise mõju on tuntav. Käitise tegevuse eeldatav mõjupiirkond on kauguseni, kus saasteainete sisaldus maapinnalähedases õhukihis küünib 10% tasemeni nende ainete ühe tunni keskmisest saastetaseme piirväärtusest või mis võrdub selle tootmisterritooriumi kõrgeima õhusaasteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast. Keskkonnaameti kaalutlusel on mõjupiirkonna suuruseks valitud 1 km raadiusega ring, mille keskpunktiks on Karjamõisa maaüksusele (kinnistu registriosa nr 2829035; katastritunnus 81002:002:0062) jääv vedelsõnnikuhoidla. Keskkonnaamet on oma kaalutlustes lähtunud varasematest praktilistest kogemustest analoogsete objektidega ehk teadmisest, et käitisest lenduvad saaste ained (sh. lõhnaained) võivad jõuda ka 1 km kaugusele. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt piiriülest keskkonnamõju. Järgnevalt esitatav keskkonnamõju hindamise sisu rakendub kõigile eelpool toodud alternatiividele. Peamised kavandatava arendustegevusega kaasnevad olulised mõjud on: • sõnniku tekkest ja käitlemisest tulenev keskkonnamõju, sh mõju välisõhu kvaliteedile; • vee tarbimisest tulenev keskkonnamõju; • jäätmekäitlusest tulenev keskkonnamõju; • farmi teenindavast transpordist tulenev keskkonnamõju; • võimalike avariiolukordade keskkonnamõju. Nende ja ka teiste vähem oluliste mõjude suurust, ulatust, olulisust ning negatiivsete mõjude leevendamise võimalusi hinnatakse ja käsitletakse keskkonnamõju hindamise aruandes. Aruanne koosneb järgmistest osadest ning näeb ette järgmiste teemade kajastamist: Sissejuhatus. Kirjeldatakse keskkonnamõju hindamise eesmärki ja alust. Viidatakse KMH algatamise otsusele. Määratletakse keskkonnamõju hindamise ulatus. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus. Kirjeldatakse eesmärki ning vajadust arendaja poolt kavandatava tegevuse järele. Keskkonnamõju hindamise meetodid. Kirjeldatakse ning selgitatakse keskkonnamõjude prognoosimisel kasutatud lähenemist ning alternatiivide võrdlemise meetodit. Alternatiivide valik ja eelhindamine. Selgitatakse alternatiivide valimise ja sõelumise protsessi ning esitatakse mõttekäik reaalsete alternatiivideni jõudmiseks. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ning piirkonna keskkonnaseisundi hinnang. Kirjeldatakse eeldatavalt mõjutatavat keskkonda ning hinnatakse selle seisundit. Antakse ülevaade piirkonda jäävatest loodus- ja muinsuskaitse objektidest, looduskaitse- ja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/33 Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine muinsuskaitsealadest ning tehisobjektidest. Kirjeldatakse erinevate keskkonnaelementide seisundit, põhja- ja pinnavee seisundit, välisõhu seisundit. Olemasoleva olukorra kirjeldus. Kirjeldatakse kavandatava tegevuse ala enne kavandatava tegevusega alustamist. Olemasoleva tegevusega kaasnevad tagajärjed ja keskkonnamõju hinnang. Hinnatakse olemasolevast olukorrast tuleneda võivaid tagajärgi ning keskkonnamõjusid. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus. Kirjeldatakse kavandatavat tegevust koos mahtude ning võimalusel kavandatavat tegevust iseloomustavate skeemide-joonistega. Selgitatakse kavandatavat sõnnikukäitlust (sh sõnnikuvedu) ja reovee ning jäätmete kogumist. Käitise tegevusega ning sulgemisega kaasnevate tagajärgede ja eeldatava keskkonnamõju hinnang. Käitise ehitamisega kaasnevaid mõjusid ei hinnata, kuna kavandatava tegevuse elluviimiseks pole ehituslikke tegevusi vaja enam läbi viia. Eesmärk on välja selgitada mõju suurus erinevatele keskkonnavaldkondadele ning keskkonnaelementidele ja eristada olulised mõjud ebaolulistest. Mõju maastikule ja pinnasele ning taimedele ja loomadele. Hinnatakse nii pinnase seisundi ja pinnavormide muutust kui ka visuaalseid muutusi maastikuvaadetes. Samuti mõju taimedele ja loomadele. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Mõju põhja- ja pinnaveele. Käitise mõju põhja- ja pinnaveele hinnatakse eksperthinnanguna, lähtudes veetarbe eeldatavast suurusest, kasutatavast põhjaveekihist, piirkonna põhjaveevarust, geoloogilistest tingimustest jms. Arvestatakse käitisesisese sõnnikukäitlusega kaasneda võivate võimalike mõjudega veekeskkonnale. Võetakse arvesse asjaolu, et käitis asub kaitstud põhjaveega alal. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Mõju välisõhu kvaliteedile, sh lõhn. Välisõhu lenduvate saasteainete heitkogused ning saasteainete saastetaset modelleeritakse, võttes arvesse käitise tehnilisi omadusi, mahtusid, kavandatavat tehnoloogiat, prognoositakse heitmeid, arvestatakse kohalikke meteoroloogilisi tingimusi (nt tuule suund, temperatuur). Saasteainete emissioonid arvutatakse vastavalt keskkonnaministri 14. detsembri 2016. a määrusele nr 6615. Sarnaste parameetritega heiteallikad grupeeritakse koondheiteallikateks. Lähtuvalt sellest, et PVT-viitedokumendis16 on kirjeldatud võimaliku tolmu teket sigalates, hinnatakse saasteainetest lisaks ka peenosakeste (PM10) teket. Lõhna hindamine viiakse läbi vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrusele nr 8117. Õhusaaste leviku modelleerimiseks ja visualiseerimiseks kasutatakse saasteainete hajumisarvutuste arvutimudelit ADMS, mis vastab välisõhus saasteainete hajumisarvutuste arvutimudelitele Eestis kehtestatud nõuetele18. Saasteainete modelleerimine teostatakse kõigi alternatiivide puhul ning koosmõjus teiste asjakohaste heiteallikatega. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 92 lõige 3 kohaselt võetakse iga saasteaine hajumise arvutuslikul hindamisel arvesse kõik käitise tootmisterritooriumil paiknevad heiteallikad ja kõik õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavad heiteallikad, mis jäävad saasteainete hajumise arvutuslikuks hindamiseks kasutatava arvutusprogrammi hindamise piirkonda.19 15 Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid. Keskkonnaministri 12. detsembri 2016. a. määrus nr 66 16 PVT-viitedokument - https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/JRC107189_IRPP_Bref_2017_published.pdf 17 Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016 a määrus nr 81 18 Õhukvaliteedi hindamise kord1. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016 a määrus nr 84 19 Atmosfääriõhu kaitse seadus1. Riigikogu poolt 15.juuni 2016 a seadus 18/33 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine Mõju müra tasemele. Hinnatakse müra allikaid ning nende levikut ja mõju. Muuhulgas käsitletakse käitist teenindavat transpordikoormust ja selle muutust. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Jäätmetekke mõju. Eksperthinnanguna hinnatakse tekkivate jäätmete (olmejäätmed, ohtlikud jäätmed) käitlusega kaasneda võivaid mõjusid. Mõju kliimale. Käitise mõju kliimale on seotud eelkõige loomade elutegevusest tingitud kasvuhoonegaaside heitega (eelkõige metaan, dilämmastikoksiid ja süsinikdioksiid) välisõhku. Lähtudes kliimamuutuste mastaapsusest ning üksikute farmide suhteliselt väiksest panusest kliimamuutustele, võib eeldada, et kavandatud mahus tegevuste läbiviimine ei too kaasa olulist mõju kliimale ning selle hindamine ei ole vajalik, mistõttu mõju kliimale ei hinnata. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuuripärandile. Mõju kultuurimälestistele, kaitstavatele loodusobjektidele ja pärandkultuuriobjektidele hinnatakse eksperthinnanguna. Mõju valguse, soojuse, kiirguse ja vibratsioon tasemele. Kavandatava tegevuse käigus ei eraldu olulisel määral valgust, soojust, kiirgust ega teki vibratsiooni. Järelikult puuduvad ka eelpool mainitud tagajärjed ning neist tulenev mõju. Selle põhjal ei pea keskkonnamõju hindamise ekspert vajalikuks hinnata mõju valguse, soojuse ja kiirguse tasemele. Mõju hädaolukordadest. Viidatakse võimalikele riskidele ja avariiolukordadele ning tuuakse välja riskide maandamise meetmed. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Kaudne mõju. Kaudse mõju all käsitletakse mõju, mis avaldub käitise tegevuse tulemusena mõnes teises asukohas. Samuti mõju, mis on kandunud ühest keskkonnaelemendist teise ning avaldub läbi selle. Mõju hinnatakse eksperthinnanguna. Mõju vastuvõtvale keskkonnale. Mõju inimese tervisele, mõju elusloodusele ja mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale. Siinkohal hinnatakse mõjusid nn retseptorile (täpsemalt selgitatud peatükis 6.3). Võrdlus parima võimaliku tehnikaga (PVTga). Esitatakse tehnika võrdlus parima võimaliku tehnikaga. Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide seakasvatus ületab kavandatava mahtu juures tööstusheite seaduses toodud künniskoguse, millest tulenevalt vajavad ettevõtted tegevuseks keskkonnakompleksluba ning ettevõtete tegevus peab vastama parima võimaliku tehnika referentsdokumendis toodud nõudmistele. Peamised negatiivse keskkonnamõju valdkonnad ja leevendavate meetmete kirjeldus ning meetmete kasutamise eeldatav efektiivsus. Tuuakse välja olulise keskkonnamõjuga valdkonnad ning kirjeldatakse planeeritavaid leevendavaid meetmeid. Võimalusel esitatakse tehnoloogilisi lahendusi saastuse vähendamiseks ja/või heitmete kontrolliks. Loodusvara kasutamise otstarbekuse hinnang ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavuse hinnang säästva arengu põhimõtetele. Hinnatakse erinevate loodusressursside tarbimist säästva arengu seisukohast. Kavandatava tegevuse võrdlus reaalsete alternatiivsete võimalustega ning nende paremusjärjestus. Sobivat meetodit kasutades hinnatakse alternatiive ning võrreldakse neid omavahel. Hindamist täiendatakse seletustega ning võrdlusprotsessi sisu analüüsiga. Ettepanekud seire korraldamiseks. Antakse soovitusi keskkonnamõju hindamise käigus välja selgitatud eeldatavalt oluliste keskkonnamõjude seireks kavandatava tegevuse elluviimise etapis. Ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise tulemuste kohta. Antakse ülevaade keskkonnamõju hindamise protsessist ning avalikkuse kaasamisest väljapanekute ning avaliku arutelu käigus. Kokkuvõte ja järeldused. Juhitakse tähelepanu mõju hindamise käigus leitud olulistele keskkonnamõjudele ning rõhutatakse negatiivsete mõjude leevendamise ning positiivsete mõjude suurendamise võimalusi. Kasutatud kirjandus. Tuuakse ära loend mõju hindamise käigus kasutatud andmebaasidest, alusdokumentidest, metoodikatest jne. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/33 Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine Lisad. Lisatakse nõuetekohased lisad ning teised aruande juurde kuuluvad dokumendid. 20/33 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine 7 KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS 7.1 Avalik protsess KMH protsessi saavad sekkuda ja aruannet täiendada oma põhjendatud soovituste, ettepanekute ja kommentaaridega kõik huvipooled, kes tunnevad, et nende huvisid võib käitise laiendamine ja selle tegevus mõjutada, vähemalt keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisel, hindamise protsessis ja aruande avalikustamise käigus. Ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega võib pöörduda nii otsustaja, keskkonnamõju hindaja kui ka arendaja poole. 7.2 Teabe lähteallikad ja kasutatavad materjalid Keskkonnamõju hindamisel hinnatakse olulisi valdkondi, mida sigalate tegevus võib mõjutada. Olemasoleva keskkonnaseisundi kohta hangitakse teavet vähemalt järgmistest allikatest: • Jõgeva Vallavalitsus ja tema käsutuses olev ning eksperdile kättesaadavaks tehtud teave; • Keskkonnaministeeriumi avalikud tasuta ja vajadusel tasulised andmebaasid (nt EELIS); • Maa-ameti aluskaart; • KAUR andmed kliimatingimuste kohta; • ekspertide kohapealsed vaatlused välitöödel; • tehniliste ekspertide esitatud teave ehitiste ja rajatiste ning tootmistehnoloogia kohta. Keskkonnamõju hindamise protsessis ei plaanita läbi viia täiendavaid mõõtmisi. 7.3 Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamises lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad kavandatava tegevuse elluviimisel. Selleks kirjeldatakse loodus-, tehis- ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale avaldatava otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud negatiivse mõju vältimiseks või leevendavate meetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Mõjude hindamisel on oluline teada tegevusega kaasnevaid aspekte (tagajärgi), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides (näiteks tegevusega välisõhku eralduvad saasteained on tagajärg ning nendest tulenev mõju on välisõhu kvaliteedi muutus). Lõpuks vaadatakse keskkonnaelementides (välisõhk, pinnavesi, põhjavesi jne) toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Seejuures lähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on: • sotsiaalne keskkond, s.h. inimese tervis; • elusloodus; • majanduskeskkond. Põhimõtteline hindamismetoodika on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 3). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/33 Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine Joonis 5. Keskkonnamõju hindamise metoodika Täpsem mõju ulatus selgitatakse välja, iga mõjuvaldkonna puhul eraldi, KMH aruande käigus, ning selleks kasutatakse õhusaaste modelleerimist, sõnnikumahu arvutusi, hinnatakse ettevõtte kasutuses olevate põllumaade pindala piisavust kompleksis aastas tekkiva sõnniku kasutamiseks orgaanilise väetisena. Töö teostamisel võetakse arvesse avalikkuse ettepanekud ning tuuakse välja nendega arvestamise või mittearvestamise põhjendused. 7.4 Alternatiivide võrdlemine Alternatiive võrreldakse välja selgitatud mõjude kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid hinnanguid kõrvutades ning analüüsides. Võrdluse tulemusena esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste paremusjärjestus. 22/33 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine 8 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI JA SELLE TULEMUSTE AVALIKUSTAMISE AJAKAVA Alljärgnev tabel (Tabel 1) annab ülevaate KMH protsessist ning programmi koostamise hetke orienteeruvast ajakavast. Tabel 1. Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli sigalate KMH läbiviimise ja tulemuste avalikustamise orienteeruv ajakava KMH etapp Menetluse aeg KeHJS järgi päevades Eeldatav aeg KHM algatamine - 21.03.2019 KMH programmi koostamine - Aprill-august 2020 Programmi esitamine otsustajale, otsustaja kontrollib programmi Kuni 14 August 2020 sisu vastavust nõuetele Otsustaja küsib asutustelt seisukohti programmi sisu kohta 30 August 2020 Otsustaja menetleb saabunud seisukohti ja esitab enda seisukoha Kuni 14 September 2020 Märkuste menetlemine ja programmi parandamine - September 2020 Programmi esitamine otsustajale, otsustaja kontrollib programmi Kuni 14 Oktoober 2020 sisu ning esitab avalikustamisele Programmi avalik väljapanek Vähemalt 14 Oktoober 2020 KMH programmi avalik arutelu - Oktoober 2020 Programmi täiendamine vastavalt märkustele ja ettepanekutele, - Oktoober 2020 vastamine kirjadele KMH programmi esitamine otsustajale, otsustaja tunnistab Kuni 30 November 2020 programmi nõuetele vastavaks KMH aruande koostamine - Aprill-detsember 2020 Aruande esitamine otsustajale, otsustaja kontrollib aruande sisu Kuni 21 Detsember 2020 vastavust nõuetele Otsustaja küsib asutustelt seisukohti aruande sisu kohta 30 Jaanuar 2021 Otsustaja menetleb saabunud seisukohti ja esitab enda seisukoha Kuni 21 Veebruar 2021 Märkuste menetlemine ja aruande parandamine - Veebruar 2021 KMH aruande esitamine otsustajale, otsustaja kontrollib aruande Kuni 14 Veebruar 2021 sisu ning esitab avalikustamisele Aruande avalik väljapanek Vähemalt 21 Märts 2021 Aruande avaliku arutelu - Märts 2021 Aruande täiendamine vastavalt märkustele ja ettepanekutele, - Märts 2021 vastamine kirjadele Otsustaja esitab aruande asutustele kooskõlastamiseks Kuni 30 Aprill-mai 2021 Otsustaja kontrollib aruande vastavust kooskõlastustest lähtuvalt Kuni 30 Mai-juuni 2021 Otsustaja tunnistab aruande nõuetele vastavaks ja teavitab Kuni 14 Juuli 2021 otsusest Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/33 Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine 9 KMH OSAPOOLED Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohased osapooled on arendaja, ekspert ja otsustaja (Tabel 2). Tabel 2. KMH osapooled Arendajad Ekspert Otsustaja Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ ELLE OÜ Keskkonnaameti Lõuna regioon Esindaja: Esindaja: - Toomas Pallo Ronald Blumenau - (KMH litsents nr 0090) Pootsmani 25, Tartu linn, Tartu maakond, 51017 Tõnismägi 3a-15 10119 Tallinn Aia 2, 48306, Jõgeva Tel: +372 534 222 24 Tel: 6117692 Tel: +372 680 7438 - Faks: 6117699 Faks: +372 680 7427 [email protected] [email protected] [email protected] Käesoleva keskkonnamõju hindamise puhul on juhteksperdiks Toomas Pallo (litsents: KMH 0090). Juhteksperdi juhtimisel koostab töörühm, mis koosneb peamiselt arendajapoolsetest tehnilistest ekspertidest ja ELLE OÜ erinevate valdkondade keskkonnaekspertidest (Tabel 3), keskkonnamõju hindamise aruande. Vajadusel kaasatakse KMH protsessi täiendavaid eksperte ka väljastpoolt ELLE OÜ-d. Tabel 3. ELLE OÜ ekspertrühm ja täiendavad eksperdid Ekspert Positsioon Haridustase Ülesanded Mõjuvaldkonnad: pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, õhusaaste, Toomas juhtekspert, KMH jäätmeteke, soojus, müra ja vibratsioon, kiirgus, lõhn, maismaa MSc geograafias Pallo litsents nr 0090 taimestik, maismaa loomastik, kaitstavad loodusobjektid. Alternatiivide võrdlus. Mõjuvaldkonnad: maavara, pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, Kaido PhD geograafias, MSc õhusaaste, jäätmeteke, soojus, müra ja vibratsioon, kiirgus, lõhn, ekspert Soosaar keskkonnatehnoloogias maismaa taimestik, maismaa loomastik, mets, kaitstavad loodusobjektid. Alternatiivide võrdlus. Mõjuvaldkonnad: inimese tervis, pinnas ja maastik, veesaaste ja Kerli veetase, õhusaaste, jäätmeteke, soojus, müra ja vibratsioon, kiirgus, ekspert MSc keskkonnakaitses Leetsaar lõhn, maismaa taimestik, maismaa loomastik, kaitstavad loodusobjektid, kultuuripärand, geoloogia, maavara, vee-elustik. Alternatiivide võrdlus. Mõjuvaldkonnad: pinnas ja maastik, veesaaste ja veetase, õhusaaste, Birgit Kena ekspert MSc keskkonnatehnoloogias jäätmeteke, maismaa taimestik, maismaa loomastik, kaitstavad loodusobjektid, kultuuripärand. Alternatiivide võrdlus. Liisi Nõgu ekspert MSc loodusgeograafias GIS, kaartide koostamine Lisaks eeltoodule tuleb arvestada ka teiste huvirühmadega, kellele farmi tegevus võib huvi pakkuda (Tabel 4). Tabel 4. Muud huvirühmad Isik või asutus Mõju või huvi Asjaomased asutused Jõgeva Vallavalitsus Vallas toimuva arendustegevuse osas Arendaja ja tema poolt palgatud isikute tegevuse Keskkonnainspektsioon keskkonnajärelevalve ja otsustamise osas 24/33 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine Isik või asutus Mõju või huvi Sotsiaalministeerium (Terviseameti Lõuna regionaalosakonna Rahvatervis ja selle kaitse Jõgevamaa esindus) Teehoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks Maanteeamet riigimaanteedel Maa-Amet Maakatastri pidamine Põllumajandusamet Mõju maaparandussüsteemidele Kaasatavad isikud Valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid Avaliku huvi esindaja keskkonnavaldkonnas Piirnevate kinnistute omanikud Huvi mõju osas, mis lähtub käitise kinnistutelt Rääbise küla elanikud Mõju elukeskkonnale Jõgeva valla elanikud Mõju elukeskkonnale Laiem avalikkus Erinev võimalik huvi Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25/33 Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine 10 TEGEVUSLOA TAOTLUSE KOOPIA Tegevusloa koopia on leitav infosüsteemist KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) keskkonnalubade dokumentide registri alt dokumendi numbri DM-100524-5 alt. 26/33 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine LISAD Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus (Lisa 1). Asjaomaste asutuste kirjade koopiad lisatakse programmile pärast KMH programmi avalikustamist (Lisa 2). KMH programmi kohta esitatud kirjalikud ettepanekud ja vastuväited ja nende vastused lisatakse programmile pärast KMH programmi avalikustamist (Lisa 3). KMH programmi avaliku arutelu protokoll, osalejate registreerimisleht ning KMH programmi tutvustavad slaidid lisatakse KMH programmile pärast programmi avalikustamist ja avalikku arutelu (Lisa 4). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27/33 Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine Lisa 1. Keskkonnamõju hindamise algatamise otsus 28/33 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29/33 Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine 30/33 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine Lisa 2. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad Lisatakse KMH programmile pärast programmi avalikustamist. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 31/33 Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine Lisa 3. KMH programmi kohta esitatud kirjalikud ettepanekud ja vastuväited ja nende vastused Lisatakse KMH programmile pärast programmi avalikustamist ja avalikku arutelu. 32/33 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ  Teraviljakaubandus OÜ ja Undverk Põllumajanduslik OÜ Rääbise ja Sireli seafarmide keskkonnamõjude hindamine Lisa 4. KMH programmi avaliku arutelu protokoll, osalejate registreerimisleht ning KMH programmi tutvustavad slaidid Lisatakse KMH programmile pärast programmi avalikustamist ja avalikku arutelu. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 33/33