Kiri

Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 08.12.2020 11:28 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Soontaga looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmine Manused: Soontaga looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmine.asice From: [email protected] <[email protected]> Sent: Friday, November 20, 2020 9:04 AM To: [email protected]; [email protected]; Kuno Männik <[email protected]>; Riigimetsa Majandamise Keskus <[email protected]>; Tõrva Vallavalitsus <[email protected]>; Elva Vallavalitsus <[email protected]>; Otepää Vallavalitsus <[email protected]>; [email protected]; EESTI ERAMETSALIIT <[email protected]>; [email protected]; [email protected] Subject: Soontaga looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmine Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi "Soontaga looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmine", mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.11.2020 8:48 numbriga 7- 4/20/19481. Palun kinnitada dokumendi kättesaamist vastates e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee 20.11.2020 nr 7-4/20/19481 Soontaga looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmine Austatud menetlusosaline Teavitame Teid, et keskkonnaministri 16.04.2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/177 on algatatud Soontaga looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetlus, mida viib läbi Keskkonnaamet. Kaitseala moodustati 2006. aastal Taani-Eesti koostööprojekti Eesti metsakaitsealade võrgustik (1999-2001) ettepanekul, lähtudes eelkõige metsakoosluste kaitse vajadusest. Kaitsekorda muudetakse loodusväärtuste kaitseks ja vajadusest viia kaitsekord vastavusse kehtivate õigusaktidega. Soontaga looduskaitsealaga liidetakse Purtsi metsise püsielupaik ning laane-, salu- ja soometsade kaitseks kavandatav Soontaga metsa looduskaitseala. Soontaga looduskaitseala asub Valga maakonnas Tõrva vallas Soontaga külas, Otepää vallas Põru külas ja Tartu maakonnas Elva vallas Purtsi külas. Kaitse-eeskirja eelnõu, seletuskirja ja kaardimaterjaliga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal ajavahemikus 23.11.2020 kuni 18.12.2020. Kirjale on lisatud määruse eelnõu, seletuskiri ja kaart. Määruse eelnõuga ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Keskkonnaameti veebilehel keskkonnaamet.ee. Arvestades COVID-19 levikut ja soovitatud ettevaatusabinõusid, teeme looduskaitseseaduse § 9 lg 4 p 3 alusel ettepaneku arutada asja ilma avaliku koosolekuta. Vastava ettepanekuta avalikku koosolekut aruteluks ei korraldata. Eelistame suhelda sidevahendeid kasutades ja vajadusel lepime kokku kohtumised väiksemas grupis. Ootame Teie põhjendatud parandusettepanekuid ja vastuväiteid Soontaga looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise kohta kirjalikult Keskkonnaametile e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 18.12.2020. Eesti loodusväärtuste kaitse on tagatud heas koostöös maaomanike ja huvigruppidega ning Teie panus on meile oluline. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Kui nimetatud tähtajaks ei ole eelnõu kohta parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestame, et vastuväited puuduvad. Pärast avalikustamist esitatakse eelnõu ministeeriumitevahelisele kooskõlastamisele. Määrus jõustub eeldatavasti 2021. aasta suvel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eleri Laidma juhtivspetsialist kaitse planeerimise büroo Lisad: 1) kaitse-eeskirja eelnõu määrus 6 lk 2) kaitse-eeskirja eelnõu seletuskiri 18 lk 3) kaitse-eeskirja eelnõu kaart Kerttu Elm 680 7913 [email protected] 2 (2)  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn Soontaga looduskaitseala kaitse-eeskiri1 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Soontaga looduskaitseala kaitse-eesmärk (1) Soontaga looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada: 1) metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust, ohustatud ja kaitsealuseid liike; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*)3, rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo-ja rabametsad (91D0*); 3) kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Need liigid on must-toonekurg (Ciconia nigra), kalakotkas (Pandion haliaetus), metsis (Tetrao urogallus), laanerähn (Picoides tridactylus), kanakull (Accipiter gentilis), nõmmnelk (Dianthus arenarius), harilik tõugjas (Aspius aspius), palu-karukell (Pulsatilla patens) ja limatünnik (Sarcosoma globosum); 4) hariliku männi genofondi. (2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele neljaks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Valga maakonnas Tõrva vallas Soontaga külas, Otepää vallas Põru külas ja Tartu maakonnas Elva vallas Purtsi külas. (2) Kaitseala välis- ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4. § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.  § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED § 5. Lubatud tegevus (1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud § 12 punktis 3 sätestatud ajal Kotka sihtkaitsevööndis. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses loetakse kaitsealal viibimiseks ka kaitse- eeskirjaga lubatud tegevusi sihtkaitsevööndis. Viibimise ajalisi piiranguid ei kohaldata järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. (3) Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud. (4) Kaitsealal on lubatud: 1) sõidukiga sõitmine teedel; 2) jalgrattaga sõitmine radadel; 3) mootorita veesõidukiga sõitmine veekogudel; 4) käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel. (5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud § 12 punktis 5 sätestatud ajal sihtkaitsevööndites. §6. Vajalik tegevus Kaitsealal on poollooduslike koosluste esinemisaladel vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine. § 7. Keelatud tegevus Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada paadisilda; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba;  7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. § 8. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 3. peatükk SIHTKAITSEVÖÖND § 9. Sihtkaitsevööndi määratlus (1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. (2) Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit: 1) Soontaga sihtkaitsevöönd; 2) Metsa sihtkaitsevöönd; 3) Kotka sihtkaitsevöönd; 4) Niguri sihtkaitsevöönd. § 10. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk (1) Soontaga ja Metsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi, elupaigatüüpide, looduse mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Elupaigatüübid, mida kaitstakse, on lamminiidud, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad. (2) Niguri sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse, elupaigatüüpide ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Elupaigatüübid, mida kaitstakse, on lamminiidud, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad ning liigid, keda kaitstakse, on must-toonekurg (Ciconia nigra), metsis (Tetrao urogallus), palu-karukell (Pulsatilla patens) ja limatünnik (Sarcosoma globosum). (3) Kotka sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina, vanade loodusmetsade ning soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüpide kaitse ning kaitsealuse liigi kalakotka (Pandion haliaetus) ja tema elupaiga kaitse.  § 11. Lubatud tegevus (1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud kohas. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud: 1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas; 2) rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas; 3) olemasolevate ehitiste hooldustööd; 4) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus; 5) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures metsakoosluse kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse kohta; 6) olemasoleva maaparandussüsteemi hoiutööd ning loodusliku veerežiimi taastamine, välja arvatud Niguri sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini. . § 12. Keelatud tegevus Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega: 1) majandustegevus; 2) loodusvarade kasutamine; 3) inimeste viibimine Kotka sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel; 4) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks; 5) jahipidamine Niguri sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini, v.a väikekiskjate jaht püünistega, ning Kotka sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini. 4. peatükk PIIRANGUVÖÖND § 13. Piiranguvööndi määratlus (1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. (2) Kaitsealal on Soontaga piiranguvöönd. § 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. § 15. Lubatud tegevus (1) Piiranguvööndis on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi; 2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistatud ega tähistatud. (2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud: 1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud ega tähistatud;  2) tootmisotstarbeta ehitise püstitamine; 3) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 4) 1. septembrist 31. jaanuarini turberaie, välja arvatud veerraie, langi pindalaga kuni kaks hektarit, kusjuures üle 60 aasta vanuse metsa osakaal ei tohi jääda väiksemaks kui 50% piiranguvööndi metsade kogupindalast. (3) Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel, välja arvatud hall-lepikud, ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. § 16. Keelatud tegevus (1) Piiranguvööndis on keelatud: 1) uue maaparandussüsteemi rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine. (2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. 5. peatükk LÕPPSÄTTED § 17. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 18. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 178 „Soontaga looduskaitseala kaitse- eeskirja ja kaitse-eeskiri” tunnistatakse kehtetuks. § 19. Määruse muutmine Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” § 2 lõike 11 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks. § 20. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 16. aprilli 2020. a käskkirjaga nr 1-2/20/177 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 21. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25). 2 Kaitseala on moodustatud Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrusega nr 178 „Soontaga looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiriˮ moodustatud Soontaga looduskaitseala ja keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” kaitse alla võetud olemasoleva Purtsi metsise püsielupaiga põhjal. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 400 hõlmab kaitseala Sauniku-Soontaga loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Jüri Ratas Peaminister Rain Epler Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa. Soontaga looduskaitseala  Vabariigi Valitsuse määruse „Soontaga looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva looduskaitseala piire, kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Soontaga looduskaitseala (edaspidi kaitseala) asub Valga maakonnas Tõrva vallas Soontaga külas, Otepää vallas Põru külas ja Tartu maakonnas Elva vallas Purtsi külas. Kaitseala moodustati 2006. aastal Taani-Eesti koostööprojekti Eesti metsakaitsealade võrgustik (1999–2001) ettepanekul (Viilmaa jt 2001), lähtudes eelkõige metsakoosluste kaitse vajadusest. Ala kaitsekord kinnitati Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrusega nr 178 „Soontaga looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiriˮ. Eelnõukohase määrusega muudetakse LKS § 13 lõike 1 alusel olemasoleva looduskaitseala kaitse eesmärke, piire, tsoneeringut ja kaitsekorda. Muudatuse on tinginud vajadus tagada nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud metsaelupaigatüüpide kaitse, Eestis ohustatud metsatüüpide kaitse ning I ja II kaitsekategooria liikide kaitse. Moodustatav kaitseala hõlmab täielikult Natura võrgustikku kuuluva Soontaga-Sauniku loodusala. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Kerttu Elm (tel 680 7913, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Keskkonnaameti üldosakonna jurist Reelika Metshein (tel 5697 7994, e-post [email protected]), Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 626 2880, e- post [email protected]), keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta ja säilitada metsaökosüsteemi, elustiku mitmekesisust, ohustatud ja kaitsealuseid liike, nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpe ja hariliku männi genofondi. Elupaigatüübid, mida kaitstakse, on jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soolehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Liigid, keda kaitstakse, on must-toonekurg (Ciconia nigra), kalakotkas (Pandion haliaetus), metsis (Tetrao 1 urogallus), laanerähn (Picoides tridactylus), kanakull (Accipiter gentilis), nõmmnelk (Dianthus arenarius), palu-karukell (Pulsatilla patens), harilik tõugjas (Aspius aspius) ja limatünnik (Sarcosoma globosum). Vastavalt LKS §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Soontaga looduskaitseala kaitse all olemise eelduseks on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus ja haruldus, teaduslik väärtus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Haruldased ja ohustatud looduslikud vee-, metsa-, niidu- ja sookooslused. Soontaga looduskaitsealal asuvad looduslikud vee-, niidu-, metsa- ja sookooslused – elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soolehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) – on haruldaste ja ohustatutena lisatud loodusdirektiivi I lisasse ning osaliselt märgitud esmatähtsate elupaikadena, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus. Need elupaigatüübid on intensiivse metsamajanduse tõttu muutunud Euroopa boreaalses piirkonnas haruldaseks ja seetõttu on ohustatud ka paljud nende kooslustega seotud liigid, kes kasutavad eespool nimetatud elupaigatüüpi elupaigana või toitumisalana. Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud liike ja nende elupaiku ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Loodusdirektiivi artikli 6 punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) on ohustatud, kuna looduslikke ja looduslähedases seisundis vooluveekogusid on nii Euroopas kui ka Eestis järjest vähemaks jäänud. Jõgesid ja ojasid ohustavad reostus, voolusängi muutmine ja voolu tõkestamine. Poollooduslikud kooslused on olulised liigirikkuse kandjad. Kuna need säilivad vaid mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes, on nende püsimajäämine ohustatud. Lamminiidud (6450) on aruniidud, mida leidub peamiselt Lääne-Eesti madalikul ja läänesaartel ning Põhja-Eesti lavamaal. Soontaga looduskaitsealal leidub seda elupaigatüüpi Väikse-Emajõe kallastel. Karbonaatse veega liigirikkaid madalsoid (7230) on kõigis Euroopa Liidu maades, välja arvatud Luksemburgis ja Portugalis. Madalsoid ohustab lisaks kuivendamisele võsastumine. Soontaga looduskaitsealal leidub madalsoid Väikse-Emajõe kallastel ning Sauniku oja kaldal. Vanad loodusmetsad (9010*) on inimmõjuta või vähese inimmõjuga metsad. Intensiivse metsamajandamise tõttu on vanadele loodusmetsadele iseloomuliku puistuga metsad kadumisohus. Vanu loodusmetsi leidub kogu kaitsealal. Rohunditerikkad kuusikud (9050) asuvad peeneteralistel, hea veevarustusega, toitainerikastel ning pehme huumusega metsamuldadel, sageli reljeefi madalamates osades, jäärakutes ja nõlvade jalamil. Elupaika leidub vähesel alal Purtsi metsise püsielupaiga alal. Soostuvaid ja soo-lehtmetsi (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsi (91D0*) ohustab kuivendamine, samas on mõlemad elupaigatüübid Eestis tüüpilised niisketel aladel levinud kooslused. Soontaga looduskaitsealal on mõlemad metsaelupaigad levinud peamiselt Sauniku ojaga piirnevates kohtades. Must toonekurg (Ciconia nigra) on väheneva arvukusega linnuliik, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohualtis seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kategooria kaitsealuste liikide hulka. Must-toonekure elupaigad on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid. Lisaks must-toonekurele elab talle pesitsuspaigaks sobivates vanades metsades veel kuni 400 ohustatud liiki (Must-toonekure kaitse tegevuskava 2009–2013). Seega toimib 2 must-toonekurg teiste ohustatud liikide suhtes katusliigina. Must-toonekure arvukus on vähenenud 1980. aastate alguse 250 pesitsevalt paarilt praeguse 100–115 paarini. Metsis (Tetrao urogallus) on järjepidevalt väheneva arvukusega kanaline, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohualtis seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel ohustatud liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Metsise arvukust on tunduvalt vähendanud raied liigi mängualadel ja nende ümbruses, sobivate elupaikade kuivendamine ning väikekiskjate suur arvukus. Kalakotkas (Pandion haliaetus) on kõikuva arvukusega liik ja tema elupaigad on ohustatud. Eestis on kalakotkal olnud kaks madalseisu: 20. sajandi alguse kullisõja ajal ja 1960.–1970. aastatel, kui kogu maailmas tekkisid pestitsiididest põhjustatud probleemid. Viimase 20 aastaga on liigi arvukus Eestis mitmekordistunud. Eesti punase nimestiku kohaselt on kalakotkas ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kategooria kaitsealuste liikide hulka. Ohustavate teguritena on mainitud häirimist, vanade okasmetsade kadumist, veekogude eutrofeerumist ja õhusaastet (Kalakotka kaitse tegevuskava). Kanakull (Accipiter gentilis) on Eestis hajusalt levinud haudelind, kelle arvukus on viimasel ajal märkimisväärselt vähenenud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 300–500 paari kanakulle, kuid veel 15 aastat tagasi oli arvukus kaks korda suurem. Kanakull eelistab pesitseda vanas okasmetsas ning peab saagijahti nii metsaaladel kui ka kultuurmaastikus. Eestis ohustavad liiki kõige rohkem pesapaikade hävimine ja toidubaasi vähenemine. Pesitsusaegne häirimine mõjutab asurkonda vähem ja seda võib lugeda keskmise tähtsusega ohuteguriks. Laanerähn (Picoides tridactylus) on üle Mandri-Eesti laialt levinud haudelind, kes asustab suuremaid metsamassiive, kuid kelle levik ja asustustihedus on lokaalse iseloomuga. Laanerähnil on kindlad elupaigaeelistused: vanad okaspuuenamusega metsad, kus on piisavalt kahjustatud ja surnuid puid. Liigi arvukust on meil hinnatud pigem suurenevaks ja praegu võib Eestis elutseda 2000–3000 paari laanerähne. Peamiseks ohuteguriks peetakse intensiivset metsamajandamist (Laanerähni tegevuskava eelnõu, 2012). Nõmmnelk (Dianthus arenarius) on madalakasvuline hallika üldmuljega padjandilise kasvuviisiga nelgiliste sugukonda kuuluv õistaim. Liik eelistab toitainevaese pinnasega avatud kasvukohti. Nõmmnelki ohustab peamiselt valgustingimuste halvenemine (metsastumise, võsastumise ja liivikute kinnikasvamise tõttu), liigne (tallamine) või vähene häiring (sambla- ja rohurinde pealetung) ja ehitustegevus kasvualal. Palu-karukell (Pulsatilla patens) on Eestis suhteliselt haruldane, levides peamiselt riigi mandriosas. Valdav osa liigi suurematest ja elujõulisematest populatsioonidest paikneb kaitsealustel territooriumitel. Taimed on nõudlikud valguse suhtes: isendirikkamad populatsioonid asuvad valgusrikastes ja poolvarjuga kasvukohtades, nagu metsateede ja metsaservad ning raudteede lõunasse avanevad nõlvad. Liigkuivuse suhtes tundlik liik (Kukk, Ü. 2011). Limatünnik (Sarcosoma globosum) kasvab kuusikutes ja kuuse-männi segametsades. Viljakehad ilmuvad pärast lume sulamist varakevadel, kuid sõltuvalt lumeoludest võivad areneda ka juba hilissügisel või talvel. Limatünniku levila Euroopas kahaneb, kuid Eestis on leiukohtade arv viimastel aastatel parema uurituse tõttu suurenenud. Suurem osa limatünniku leiukohti asub Kagu-Eestis ja Lääne-Virumaal. Ohuteguriks on raie ja tallamine. 3 Harilik tõugjas (Aspius aspius) on kantud Eesti punasesse nimestikku, kuid puuduliku andmestiku tõttu puuduvad täpsemad andmed liigi seisundi kohta. Looduskaitseseaduse alusel on tõugjas arvatud vähearvuka ja ohustatud liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Ohuteguriteks on jõgedele rajatud paisud, vee kvaliteedi halvenemine ja maaparandustööd valgalal. Loodusdirektiivi rakendamine Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud loomaliike ja elupaigatüüpe ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Soontaga looduskaitseala kuulub Soontaga-Sauniku loodusala koosseisus (Soontaga-Sauniku loodusala, EE0080410) üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. Loodusala eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide elupaikade kaitse. Kaitse-eesmärkideks seatud elupaigatüüpide jõgede ja ojade (3260), lamminiitude (6450), vanade loodusmetsade (*9010), rohunditerikaste kuusikute (9050) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (*9080) ning II lisas nimetatud liikide, mille isendite elupaiku kaitstakse, palu-karukella (Pulsatilla patens) ja hariliku tõugja (Aspius aspius) kaitse on ühtlasi Eesti riigi rahvusvaheline kohustus. Teaduslik väärtus Hariliku männi (Pinus sylvestris) genofondi reservaat on Soontaga piirkonnale tüüpiline metsaosa, kus on esindatud geneetilis-selektsioonilises mõttes väärtuslik osa liigi või ökotüübi populatsioonist. Hariliku männi genofondi reservaadi säilimine ja hooldamine on vajalik selle liigi kodumaiste geneetiliste omadustega järglaskonna taastootmiseks. Need alad asuvad Niguri ja Soontaga sihtkaitsevööndis. Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Soontaga looduskaitseala kaitse all hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise alaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, kelle kaitse sellel alal on loodusdirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või kelle soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse (LKS § 14 lõige 2) teostamisel lähtutakse sellisel juhul LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse nõuetest. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal. 4 Teadaolevatest II ja III kaitsekategooria liikidest, mida ei ole loetletud kaitseala kaitse- eesmärgina, leidub keskkonnaregistri andmetel kaitsealal järgmisi kaitsealuseid liike: karvane kruupsamblik (Micarea hedlundii), hiireviu (Buteo buteo), harilik ungrukold (Huperzia selago), roomav öövilge (Goodyera repens), Helleri ebatähtlehik (Anastrophyllum hellerianum), karukold (Lycopodium clavatum) ja pikk lõhnasamblik (Evernia divaricata). Nende liikide puhul tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib tuginedes LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks. 2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus Soontaga looduskaitseala on 2006. aastast kaitse all olnud kompaktne metsa-ala, mis asub keset intensiivselt majandatud metsi ning millel on oluline tähtsus loodusliku mitmekesisuse säilimisel. Ala jätkuv kaitse all hoidmine on oluline eeskätt must-toonekure, kalakotka, metsise, kanakulli ja laanerähni elupaikade, nõmmnelgi, palu-karukella ja limatünniku kasvukohtade ning loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide kaitse eesmärgil. Lisaks on looduskaitseala moodustamine vajalik metsavajakute kaitseks. Metsavajakute eesmärk on see, et metsade range kaitse tagaks Eestis vanadele (st vähemalt saja-aastastele) metsadele iseloomuliku elustiku säilimise. See kontseptsioon põhineb Asko Lõhmuse 2016. aasta Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline analüüsi järgi lühidalt kolmel järgmisel alusväitel. 1. Liikide looduslike asurkondade elujõulisus oleneb nende elupaiga pindalast ning üldjuhul on olemas elupaiga hävimise kriitiline määr, mille ületamisel sureb asurkond välja. Empiiriliste uuringute põhjal on selleks määraks 70–80% algse elupaiga kadu. 2. Vanametsa looduslikku osakaalu saab arvutada looduslike puistuvahetushäiringute sageduse põhjal, mis erineb metsatüübiti. Sagedaste häiringutega metsas (nt põlengudünaamikaga nõmmemets) on vana metsa looduslikult vähem kui harvade häiringutega metsas (nt häiludünaamikaga lodu- ja salumets) ning vastavalt on ka elustiku jaoks viimaseid vaja suhteliselt rohkem. 3. Range kaitse miinimumeesmärk on 20% iga kasvukohatüübi looduslikust vanametsa pindalast. Selle prognoosimisel on praktiline lähtuda praegusest metsapindalast, mis on olnud ilmselt kõige pikaajalisem inimmõjuline seisund (sh enne järsku metsasuse vähenemist 18. sajandil) (Lõhmus jt. Loss of old-growth, and the minimum need for strictly protected forests in Estonia. 2004). Soontaga looduskaitsealal on metsavajakute katmiseks laanemetsad tsoneeritud varasemast Soontaga piiranguvööndist ja Purtsi metsise püsielupaiga piiranguvööndist Soontaga ja Niguri sihtkaitsevööndisse. Seda tehakse, et täita nii looduskaitse kui ka metsanduse arengukava aastani 2020 seatud eesmärke: parandada metsade range kaitse tüpoloogilist esindatust. Eesti metsade tüpoloogilist esindatust ja vajakuid analüüsis A. Lõhmus 2016. aastal („Eesti rangelt kaitstavate metsade tüpoloogiline analüüs”). Vajakud olid peamiselt laane-, salu- ja soovikumetsade osas. Teemaga tegeles edasi range kaitse töörühm, analüüsile järgnes vajakute täpsustamine ja nende katmiseks vajalike alade kaardistamine. Metsavajakute kaitseks määratakse sihtkaitsevööndisse täiendavalt piiranguvööndi arvelt 61,6 ha. Kaitseala laiendatakse ka 424,2 ha ulatuses projekteeritava Soontaga metsa looduskaitseala (PLO1001028) liitmisega juba olemasoleva kaitsealaga. Laanemetsade osakaal 5 projekteeritavast Soontaga metsa looduskaitseala pindalast on 72%, mille range kaitse alla võtmine aitab kaasa laanemetsade vajaku täitmisele. 2017. aastal tehti Soontaga looduskaitseala praegusel territooriumil loodusdirektiivi elupaikade inventuur, mille käigus täpsustati elupaigatüüpide pindala. Metsaelupaigad on tsoneeritud sihtkaitsevöönditesse ning need alad, mis on praegu sihtkaitsevööndites veel 0-elupaigad, kujunevad tõenäoliselt aastate jooksul Natura elupaikadeks. 2018. aastal toimus metsaelupaikade inventuur kaitsealaga liidetavas Purtsi metsise püsielupaigas. Elupaigatüüpi vanad loodusmetsad (9010*) on kaitsealal kokku umbes 500 ha (esinduslikkus A–C, sihtkaitsevöönditesse jääb 380 ha) ning potentsiaalset elupaika (p9010) 292 ha, millest sihtkaitsevööndites 270 ha. Elupaigatüüpi soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) asub kaitsealal 101 ha (esinduslikkus A–C, sihtkaitsevöönditesse jääb 100 ha), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) 9,2 ha (esinduslikkusega C, sihtkaitsevöönditesse jääb 8,2 ha) ning rohunditerikkad kuusikud (9050) 5,2 ha (esinduslikkusega C, sihtkaitsevööndites 1,7 ha). Lamminiite (6450) asub kaitsealal 18,5 ha (esinduslikkus C) ja liigirikkaid madalsoid (7230) on 13,3 ha (esinduslikkusega B). Must-toonekurg on Soontaga looduskaitseala kaitseväärtus. Must-toonekure pesapaik on keskkonnaregistri andmetel registreeritud alal 1999. aastal, kui pesas oli kolm poega. 2000. aastal paigaldati tehispesa (KLO9102307), mis on sellest ajast asustamata. Kaitsealal asus veel kaks must-toonekure pesa, kuid 2016. aasta seisuga on need hävinud. 2020. aastal on teada, et must-toonekurg pesitseb Niguri sihtkaitsevööndis, kuid pesa ei ole veel leitud. Soontaga looduskaitsealal kaitstakse must-toonekure elupaika kui pesitsuspiirkonda. Must-toonekure elupaik ei piirdu ainult pesitsuskohaga. Arvestades Soontaga-Sauniku loodusala pindala ja piiranguid ning võimalust, et Sauniku oja on must-toonekurele sobilik toitumisala, võib väita, et must-toonekurel on kaitsealal pesitsemiseks soodsad tingimused. Kaitseala sihtkaitsevööndite metsade struktuur ja sealne kaitsekord tagavad soodsa seisundi must- toonekure pesapaigale. Must-toonekurg on Eestis väikese arvukusega linnuliik ja seetõttu ei ole asustatud igal aastal kõik liigile sobivad pesapaigad. Kalakotka pesapaik (KLO9102309) on keskkonnaregistri andmetel registreeritud 2000. aastal, kui pesas oli kaks poega. Läbi aastate on pesitsus olnud enamasti edukas. 2019. aastal oli pesa asustamata. Liigi soodne seisund tagatakse metsade kaitsega ja liikumispiiranguga pesapaiga läheduses. Metsise elupaigaks nimetatakse vastavalt metsise kaitse tegevuskavale kokkuleppeliselt kuni 3 km raadiuses ümber mängu tsentri paiknevat metsaala, mida kasutatakse mängimiseks, sigimiseks, toitumiseks ja puhkamiseks eri aastaaegadel. Eestis on kõige suuremad metsise seisundit mõjutavad ohutegurid elupaikade killustumine (maastikumuutused, elupaikade kadu), lageraie metsise elupaigas (elupaiga killustumine) ja kuivenduse mõjul elupaiga kvaliteedi halvenemine. Neile lisanduvad keskmise mõjuga kisklus ja häirimine inimese poolt (matkarajad, jahindus, metsa- ja teetrasside raie valel ajal). Eesti Ornitoloogiaühingu eksperdid on metsise elupaikade analüüsi käigus leidnud, et metsisemängud kaovad, kui vähemalt 60- aastase ja vanema metsa keskmine osakaal mänguaegses elupaigas (1 km raadiuses mängupaiga ümber) langeb alla 50%. Selleks et vältida metsisemängu kadumist, on otstarbekas võtta kaitse alla vähemalt metsise mänguaegne elupaik niisuguses ulatuses, mis tagaks, et 60-aastase ja vanema metsa keskmine osakaal ei langeks alla kriitilise piiri. Tugevad metsisemängud on üldjuhul säilinud seal, kus 800 m raadiuses asuvas metsise elupaigas on mets killustamata. Sellest tulenevalt peab mängupaik ja selle vahetusse ümbrusesse jäävad metsise eelistatud 6 elupaigad olema sihtkaitsevööndis. Metsise inventuuri andmetel oli kaitsealal 2003. aastal 5–7 mängivat metsisekukke, 2011., 2012., 2016., 2017. aastal üks mängiv kukk, 2018. aastal kaks mängivat kukke ning 2019.aastal taas üks mängiv kukk (Keskkonnaregister, 2020). Mängud toimuvad enamasti kaitseala põhjaosas Purtsi 1 mängualal (-190947533, kuulub Purtsi leiukoha KLO9101752 alla). Kanakullil on Niguri sihtkaitsevööndis kaks pesapuud, millest pesas (KLO9102904) ei ole aastaid pesitsetud. Pesa kasutas vahepeal must-toonekurg. Teises pesapaigas Sauniku (KLO9119047) on mitu aastat edukas pesitsemine olnud. Viimaste andmete põhjal oli 2019. aastal pesas kolm poega. Soontaga sihtkaitsevööndis asub kanakullile soodsas seisus elupaik (KLO9124868), kus ei ole pesitsemist veel täheldatud. Laanerähni pesi on Niguri sihtkaitsevööndis registreeritud kaks, 2010. ja 2015. aastal. Viimased andmed ongi aastast 2015, kui leiukohas (KLO9120901) oli pesa poegadega. Nõmmnelgi kasvukoht on EELIS-es registreeritud 2016. aastal (KLO9338276). Kasvukoht asub teeservas ja on heas seisundis. Viimane vaatlus on toimunud 2017. aastal ja arvukuseks on märgitud umbes 350 isendit. Kaitsealale jääb neli palu-karukella kasvukohta. Viimased andmed on keskkonnaregistris 2015. aastast. Arvukaimal kasvukohal (KLO9338243) kasvas kümme isendit. Suurimad ohud on korjamine ja väljakaevamine, kasvukohtade kinnikasvamine (võsastumine) ning pinnasekahjustused võimalikel metsatöödel (tänapäevane raietehnoloogia purustab taimede risoomid ja mulla pealmise kihi ning uutel idanditel on väga raske tekkinud raiejäätmetest läbi tungida. Limatünniku kasvukoht registreeriti 2015. aastal ja sealt leiti 22 isendit. Kuna kasvukoht on Soontaga looduskaitseala kõrval, siis on otstarbekas see kaitsealaga liita. Lisaks eespool kirjas olevale on Soontaga looduskaitseala kaitse all hoidmine põhjendatud ka asjaoluga, et tegemist on ülepinnaliselt Natura võrgustikku kuuluva alaga. Kaitsealaga samades piirides asub Soontaga loodusala. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kuna kaitsealal on peamiseks kaitse-eesmärgiks looduslike elupaikade ja liikide kaitse looduslike protsesside kaudu, rakendatakse kaitstava loodusobjekti tüübina jätkuvalt looduskaitseala. Hoiuala kaitsekord ei võimalda mitme eri rangusega vööndi moodustamist ja vajaliku piirangu rakendamist (nt liikumispiirang liikide häirimise vältimiseks pesitsusajal, jahi reguleerimine). Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi. 2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piirid Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad loodusväärtused ning ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (metsasihid, teed, kaldajooned, kraavide ja ojade kaldad, mõõdistatud maaüksused) või 7 selgepiirilise orientiiri puudumisel ka mõttelisi sirgeid koordinaatidega kirjeldatud punktide vahel. Koordinaadid on esitatud tasapinnaliste ristkoordinaatidena meetermõõdustikus ja geodeetilisel kujul. Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Eramaade pindala oluliselt ei muutu, korrigeeritakse vaid piire ja viiakse need vastavusse põhikaardiga, katastriüksuste piiridega, kraavide ja teeservadega. Muudatused on marginaalsed, väiksemad kui 0,05 ha. Soontaga looduskaitseala pindala on 1974,8 ha. Kaitseala muutub 749,5 ha võrra suuremaks. Välispiiri korrigeeritakse vastavalt uuenenud kaardimaterjalile ning kaitseala koosseisu liidetakse Purtsi metsise püsielupaik ja kavandatav Soontaga metsa looduskaitseala ning kaitseala läbiv Sauniku oja hoiuala. Lisaks kattub ala projekteeritava Sikaküla looduskaitsealaga, mille moodustamise ettepaneku tegi Eestimaa Looduse Fond 2012. aastal. Välispiir kulgeb kaitseala piiriks oleva metsasihi, oja ja kraavi kaitsealapoolses servas, välja arvatud Sauniku oja hoiuala puhul, kus oja jääb kaitsealasse. Lisaks kulgeb kaitseala piir mööda teeservi (teed jäävad kaitsealast välja), katastripiire ning mõnes lõigus mööda mõttelist sirget. Mõttelised sirged kattuvad sihtkaitsevööndite piiridega. Vastavalt eelnõukohasele kaitse- eeskirjale koosneb kaitseala ühest piiranguvööndist ja neljast sihtkaitsevööndist (Soontaga, Metsa, Kotka ja Niguri). Kotka sihtkaitsevöönd (15 ha) on loodud kalakotka pesapaiga kaitseks, kus asub ka A- väärtusega elupaigatüüp vanad loodusmetsad. Sihtkaitsevöönd on piiritletud teede ja metsasihtidega, mis jäävad sihtkaitsevööndist välja. Niguri sihtkaitsevööndisse (786,0 ha) jäävad must-toonekure pesitsuseks sobivad metsad ja pesapaik, metsise elupaik, sh mängupaik, ning elupaigatüübid lamminiidud, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad. Lisaks jäävad sinna kaitsealuste liikide palu-karukella ning limatünniku kasvukohad. Sihtkaitsevöönd on piiritletud metsasihtide, tiigi kaldajoone, teede, kuivenduskraavide, katastripiiride ja mõtteliste sirgetega. Kui piir asub sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi piiril, siis jäävad kraavid, välja arvatud Sauniku oja, ja teed piiranguvööndisse. Niguri sihtkaitsevööndi ja Soontaga sihtkaitsevööndi piiril olev siht jääb Niguri sihtkaitsevööndisse. Esimene mõtteline sirge kulgeb Rooba-Kuti (60801:001:1870) katastriüksuse piiril olevast punktist 6434795,412 ja 624992,342 Sauniku oja kaldal oleva punktini 6434799,869 ja 624988,577. Järgmine sirge kulgeb Aakre metskond 120 (60801:001:0010) lõunatipu punktist 6433781,615 ja 624766,855 metsasihil asuvasse punkti 6433694,469 ja 624366,689. Limatünniku kaitsealasse piiritlemiseks on kasutatud mõttelisi sirgeid punktist 6433696,792 ja 622690,280 punkti 6433704,461 ja 622663,122 ning sealt punkti 6433719,594 ja 622645,733 kuivenduskraavil. Soontaga-Luha tee punktist 6435897,822 ja 622831,837 saab alguse sirge, mis lõpeb Aakre metskond 132 (82401:001:0209) kuivenduskraavil punktis 6435902,778 ja 622872,053. Järgmine mõtteline sirge kulgeb samal kuivenduskraavil asuvast punktist 6435925,674 ja 623010,186 teel asuvasse punkti 6436219,921 ja 622959,418. Soontaga sihtkaitsevööndisse (397,8 ha) jäävad elupaigatüübid lamminiidud, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad. Piiritlemiseks on kasutatud metsasihte, teid, kuivenduskraave, Väike- Emajõe paremkallast (kaitsealast on välja jäetud Jõekääru (60802:001:0370) katastriüksus), katastripiiri ja mõttelisi sirgeid. Kui piir kulgeb loodusliku ja hooldatava sihtkaitsevööndi piiril, 8 siis jäävad kraavid, metsasihid ja teed hooldatavasse sihtkaitsevööndisse. Mõtteline sirge kulgeb Evesalu (60802:001:0003) katastriüksuse loodenurga punktist 6432935,127 ja 622946,412 metsasihil asuvasse punkti 6432925,867 ja 622883,658. Järgmine sirge kulgeb Kotka (60802:001:0510) katastriüksuse piiril asuvast punktist 6431287,251 ja 622864,017 Sillaotsa (60802:001:0320) katastriüksuse loodenurga punktini 6431241,981 ja 622869,497. Metsa sihtkaitsevööndisse (424,2 ha) on tsoneeritud metsavajakud laanemetsade kaitseks. Sihtkaitsevöönd koosneb kolmest lahustükist. Piiritlemisel on kasutatud metsasihte, kuivenduskraave, teid, katastripiire ja mõttelisi sirgeid. Mõtteline sirge kulgeb Aakre metskond 190 (60802:001:0016) asuval metsasihi punktist 6430109,270 ja 623989,093 Soontaga ojal asuvasse punkti 6430125,262 ja 624043,289. Sealt läheb piir mööda oja ja metsasihti Aakre metskond 36 (60802:001:0317) kuivenduskraavil asuvasse punkti 6428709,250 ja 624493,518, kust läheb mõtteline sirge metsasihini punkti 6428228,541 ja 624595,302. Järgmine mõtteline sirge kulgeb samal katastriüksusel punktist 6429217,095 ja 622537,125 punkti 6429273,005 ja 622415,274. Piiranguvööndisse (351,7 ha) jäi Purtsi metsise püsielupaiga piiranguvöönd ja varasem Soontaga piiranguvöönd. Piiranguvöönd jääb välispiiri ja sihtkaitsevööndite vahele. 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal asuvaid loodusväärtusi (Soontaga-Sauniku loodusala kaitsekorralduskava) ning kaitsealal tehtud metsaelupaikade inventuure (OÜ Clanga 2017. a, OÜ Kändinvent 2018. a). Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal asuvate liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne muude huvide suhtes. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse, edaspidi PS, § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §- st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse loodusdirektiivist riigile tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavate tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala 9 loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Metsamajandusliku ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Järgnevates kaitsekorra peatükkides on esitatud kitsenduste kaupa põhjendused, miks need piirangud on vajalikud. Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud ühte piiranguvööndisse ja nelja sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal kehtivad looduskaitseseaduses sätestatud piirangud määruses ettenähtud erisustega. Kaitsealal ei ole reguleeritud pilliroo ja adru varumist, kuna kaitsealal ei leidu pilliroogu ega adru. Samuti ei reguleerita kaitse-eeskirjaga lautri püstitamist või laiendamist, kuna lauter on merre ulatuvate kiviridadega ääristatud paatide randumiskoht, mida on võimalik rajada ainult mereranda. 2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted Kogu kaitsealal kehtivad kaitsekorra üldpõhimõtted on kooskõlas looduskaitseseadusega, samas on määruses sätestatud mõningaid leevendavaid erisusi. Inimestel on lubatud viibida, püüda kala ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud Kotka sihtkaitsevööndis kalakotka pesitsusajal 15. märtsist 31. augustini. Erisus inimeste viibimisele sihtkaitsevööndis keelatud ajal kehtib kaitseala valitseja nõusolekul teostatavale teadustegevusele, kaitseala kaitse korraldamise ja valitsemisega seotud tegevusele ning järelevalve- ja päästetöödele. Liikumispiirangu aeg kalakotka häirimatu pesitsemise tagamiseks tuleneb looduskaitseseadusest (LKS § 50 lõige 5). Inimeste liikumine Kotka sihtkaitsevööndis väljaspool kaitsealuste lindude pesitsusperioodi kaitse-eesmärkide saavutamist ei takista. Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Kaitsealal asub Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) Soontaga telkimisala ja Soontaga metsamaja, kus on võimalus lõket teha ja telkida. Sõidukiga sõitmine on lubatud teedel, jalgrattaga ka radadel. Ehitusseadustiku § 92 lõike 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Muudel juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval 10 teadustegevusel ja kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusel, sealhulgas piiranguvööndis metsa- ja põllumajandustöödel. Muudel tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see kahjustab taimkatet ja kaitsealuste liikide kasvukohti. Kaitsealal on lubatud pidada jahti, välja arvatud Niguri sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini, v.a väikekiskjate jaht püünistega, ning Kotka sihtkaitsevööndis 15. märtsist 31. augustini. Jahipidamise ajaline piirang kehtib lindude pesitsemise ja poegade eest hoolitsemise ajal ja tuleneb kaitsealuste lindude liigitegevuskavadest. Metsise pesakonnad elavad koos emalinnuga sügiseni. Häirimise korral jätab emalind pojad üksi ja nende ellujäämine, eriti jahedate ilmadega, on küsitav. Kalakotka puhul on oht, et häirimise tõttu hirmutatakse vanalind pesalt ja selle tagajärjel kurn jahtub. Kuna jahipidamine häirib poegadega linde rohkem ja kuna jahipidamist võib alal ette tulla sagedamini kui lihtsalt inimeste viibimist elupaigas (näiteks seenel või marjul käimine), on jahipidamise ajaline piirang metsise elupaigas pikem kui kehtestatud liikumispiirang. Väljaspool lindude pesitsusaega ja pärast poegade iseseisvumist ei kahjusta jahipidamine kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist. Jahipidamise ajaline piiramine on Soontaga looduskaitsealal kaitse-eesmärgist tulenevalt vajalik ja piirangu seadmisel on lähtutud looduskaitseseadusest, metsise kaitse korraldamise tegevuskavast ja keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine” regulatsioonist. Erisus tehakse Niguri sihtkaitsevööndis väikekiskjatele püünistega jahi korral, kuna väikekiskjate suur arvukus mõjutab maas pesitsevate lindude arvukust. 2.5.3. Vajalik tegevus Sihtkaitsevööndis on poollooduslike koosluste aladel vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine. Sauniku oja ja Väike-Emajõe kallastel asuvad poollooduslikud kooslused liigirikkad madalsood ning lamminiidud, mille säilimine ning järjepidev hooldamine on vajalik liigilise ja kõlvikulise mitmekesisuse hoidmiseks. 2.5.4. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lisasööta jahiulukeid, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda, seada projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba ning rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega 11 välditakse kaitsealadel majandustegevuse kahjustavat mõju. 2.5.5. Sihtkaitsevöönd 2.5.5.1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate loodusväärtuste säilitamiseks. Kaitsealal on neli sihtkaitsevööndit: Soontaga, Metsa, Kotka ja Niguri sihtkaitsevöönd. Soontaga ja Metsa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi, elupaigatüüpide, looduse mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Elupaigatüübid, mida kaitstakse, on lamminiidud, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo-lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad. Niguri sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse, elupaigatüüpide ja kaitsealuste liikide elupaikade kaitse. Elupaigatüübid, mida kaitstakse, on lamminiidud, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, rohunditerikkad kuusikud, soostuvad ja soo- lehtmetsad ning siirdesoo- ja rabametsad, ning liigid, keda kaitstakse, on must-toonekurg (Ciconia nigra), metsis (Tetrao urogallus), palu-karukell (Pulsatilla patens) ja limatünnik (Sarcosoma globosum). Kotka sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsaökosüsteemi arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina, vanade loodusmetsade ning soostuvate ja soo-lehtmetsade elupaigatüüpide kaitse ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Liigid, keda kaitstakse, on kalakotkas (Pandion haliaetus). Kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide suurim ohutegur on metsa majandamine, lageraied, puuliikide osakaalu muutumine, kuivendamine ja surnud puidu väljaviimine. Sihtkaitsevööndi kaitsekord võimaldab neid tegevusi reguleerida, mis on oluline kaitstavate liikide soodsa seisundi säilitamiseks. 2.5.5.2. Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis Kaitseala sihtkaitsevööndites on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud kohas on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Ettevalmistatud kohad on Soontaga sihtkaitsevööndis asuv matkarada ja RMK metsamaja, kus on võimalik selliseid üritusi läbi viia. Sihtkaitsevööndites on ürituste korraldamine ettevalmistamata kohas lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Ürituse mõju sõltub selle iseloomust, läbiviimise kohast jm teguritest. Selle mõju ei ole võimalik lõplikult ette näha ja seetõttu jäetakse nende puhul kaitseala valitsejale igakordne kaalutlusotsus. Rahvaürituse korraldamisega seotud leevendus on tehtud eeskätt teadus- või õppeotstarbel korraldatavate koolituste ja matkade läbiviimiseks. Sedalaadi üritused toimuvad väikestele gruppidele ja üritusi on harva, seega ei kahjusta see leevendus kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist, kuna kaitse-eesmärgiks olevate liikide pesitsemisajal kehtib liikumispiirang. Sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd, et oleks võimalik Soontaga sihtkaitsevööndis asuvat RMK metsamaja, matkarada ja kaitseala 12 tähiseid hooldada. Sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus ning koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures metsakoosluse kujundamisel on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse kohta. Kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus peab tuginema liigi tegevuskavale. Kuna tegemist on spetsiifilise tegevusega, siis on planeerimisel vajalik iga kord kaasata ekspert, et tagada kaitseväärtuste säilimine. Koosluse kujundamise all vastavalt kaitse- eesmärgile on silmas peetud võimalust teha koosluste looduslikkuse suurendamiseks mõeldud tegevust (näiteks madalsoo ja raba puhul kraavide sulgemine). Kinni peab pidama liikumispiirangutest sihtkaitsevööndites. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud maaparandussüsteemide hoiutööd ja veerežiimi taastamine, v.a Niguri sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. augustini. Piirangu eesmärk on anda kaalutlusotsuse tegemise võimalus Põllumajandusametis arvel olevate maaparandussüsteemide hoiutöödele, kuna alati ei ole tegevus kaitse-eesmärgile kahjulik. Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse tähenduses maatulundusmaa kuivendamiseks ja niisutamiseks ning keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kantud maaparandusseaduse § 40 lõikes 1 nimetatud registrisse. Maaparandussüsteemide hoiutööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, on näiteks puittaimestiku raiumine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest puhastamine, truubiotsakute korrastamine ja voolutakistuse eemaldamine. Kui eemaldatakse voolutakistusena üksikuid esemeid, nagu langenud puud, suuremad kivid ja prügi, ei ole vaja kaitseala valitseja nõusolekut. Samuti ei ole nõusolekut vaja rohttaimede ja peenvõsa niitmiseks. Veerežiimi taastamise võimalus on kaitse-eeskirja jäetud juhuks, kui selleks peaks ilmnema kaitsealustest liikidest või kooslustest tulenev vajadus. Kaalutlusotsus on vajalik, kuna maaparandussüsteemide hoiutööde ja veerežiimi taastamise mõju sõltub konkreetse tegevuse mahust ja asukohast, mida pole võimalik ette näha. Teatud juhul võib tööde tegemine olla möödapääsmatu (kui töö tegemata jätmisega kaasneks oluline mõju inimeste elule ja varale või on see vajalik kaitse-eesmärgi täitmiseks) või kahjulik (kui selle tõttu häviksid eesmärgiks oleva elupaigad või kaitsealuste liikide kasvukohad), mistõttu tuleb seda igal üksikul juhul eraldi kaaluda. Ajaline piirang on Niguri sihtkaitsevööndis vajalik, kuna hooldustööd võivad metsiste mängu, pesitsust ja pesakonna üleskasvatamist segada. Loodusliku veerežiimi taastamiseks tehakse töid kaitsekorralduskava alusel. 2.5.5.3. Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis Sihtkaitsevööndis on kooskõlas kaitse-eeskirjaga sätestatud erisustega keelatud majandustegevus ja loodusvarade kasutamine. Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Tegevust, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndi peatükis reguleeritud tegevused, mis on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitsealal lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit. 13 Uute ehitiste püstitamine on keelatud, et vältida kaitsealuste liikide elupaikade ja väärtuslike metsaelupaikade kahjustamist. Kaitsealal on suures ulatuses tegemist metsamaaga, kus on registreeritud loodusdirektiivi elupaigatüübid. Elupaikadele tuleb tagada soodsa seisundi säilimine, st nende looduslik levila on muutumatu suurusega või laieneb. Metsamaale ehitamise keeld on vajalik ka loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamiseks. Globaalselt on metsades kõige suurem bioloogilise mitmekesisuse tase, kui pidada silmas liike, geneetilist materjali ja ökoloogilisi protsesse. Kaitseala valitseja nõusolekul tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks võimaldab paigaldada loodushariduse eesmärgil infotahvleid, millel on tähtis osa külastajatele info jagamisel, ning rekonstrueerida sihtkaitsevööndis asuvat RMK metsamaja ja metsateid. 2.5.6. Piiranguvöönd 2.5.6.1. Piiranguvööndi eesmärgid Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse. Kaitsealal on Soontaga piiranguvöönd. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Piiranguvööndi eesmärk on olla puhvervööndiks kaitsealuste liikide pesapaikade ja majandusmetsade vahel, vähendada väljastpoolt tulevaid häiringuid ja säilitada alal metsakooslused. Piiranguvööndisse jäävad majandatud ja enamasti kuivendatud erivanuselised metsad, mis on metsise elupaigaks. 2.5.6.2. Lubatud tegevused piiranguvööndis Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades kaitse-eeskirjas sätestatud erisusi, mis on määratud §-des 6 ja 16. Piiranguvööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas ning kaitseala valitseja nõusolekul rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas. Inimeste liikumine piiranguvööndis on lubatud, kuid suurema rahvakogunemise korraldamine tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga, et vältida rahvaürituse korraldamist kaitsealuste liikide elupaikades ja kasvukohtades. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud tootmisotstarbeta ehitise püstitamine eeskätt õppe- ja külastusotstarbega rajatiste rajamiseks, kui selleks peaks tulevikus vajadus tekkima, ning kaitseala tähiste paigaldamiseks. Piiranguvööndis on kogu ulatuses tegemist metsamaaga, kus ehitiste püstitamise keeluga tagatakse loodusliku mitmekesisuse ja maastikuilme säilimine. Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. Tulenevalt tööde iseloomust ja tehnoloogiast ei saa määrusega lõplikult hinnata, kas veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ohustab kaitse-eesmärke või mitte, mistõttu jääb see igakordseks kaalutlusotsuseks. Kuna kaitseala valitsejale jääb õigus hinnata piiranguvööndis olevate veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmisega kaasnevate tööde mõju kaitseväärtustele, siis ei sea see leevendus ohtu kaitse-eesmärkide saavutamist. Piiranguvööndis tagab metsade säilimise uuendusraie lubamine vaid turberaiena 1. septembrist 31. jaanuarini raielangi pindalaga kuni 2 ha, välja arvatud veerraie, kusjuures tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus. Turberaie koosluse liikide ja vanuse mitmekesisuse 14 säilitamise nõudega võimaldab suurendada metsa looduslikkust piiranguvööndis asuvates kultuurpuistutes ning säilitada metsamaastikku. Turberaie langi pindala ei tohi olla suurem kui 2 ha, siis on häiringute mõju minimaalne. Sellega hoitakse ära suurte, liikidele sobimatute lankide teke. 2 ha on piisavalt suur lank, et tagada metsade looduslik uuenemine, kuna kõrval asuvate metsade mõju on veel küllalt suur. Suuremate lankide puhul ei uuene lank looduslikult nii efektiivselt, mistõttu peab taastamisse sekkuma inimene. See omakorda viib paigast loodusliku tasakaalu. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 31 võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele metsaseadusest erinevaid piiranguid, kui need on vajalikud koosluse või kaitsealuse liigi säilimiseks. Lubatud lageraielangi suurusele on seatud piirangud võrreldes metsaseaduses lubatud suurima langi pindalaga, sest Soontaga piiranguvööndis ei ole suurepinnaline lageraie kooskõlas kaitse-eesmärgiga, mis puudutab vanametsa osakaalu ja metsase maastikuilme säilimist. Metsaraie rangemad piirangud tulenevad ka metsise elupaiga nõudlustest. Metsisemängu suuruse ja üle 60-aastase metsa osakaalu vahel on tugev seos, mille kohaselt vanametsa osakaalu langemisel alla 50% mängud kaovad (Metsise kaitse tegevuskava; Keskkonnaministeerium, 2015). Suured lageraielangid, mis põhjustavad metsa fragmenteerumist, sunnivad linde otsima uut mänguala. Metsatööde ajaline piirang 1. veebruarist 31. augustini on vajalik kõrvalasuvates sihtkaitsevööndites metsise häirimise vähendamiseks mängu- ja pesitsusajal ning poegade eest hoolitsemise perioodil. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raiel, välja arvatud hall-lepikud, hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Need tingimused on vajalikud, et tagada raiutavas puistus elustiku mitmekesisuse säilitamise seisukohast oluliste elementide säilimine, mis aitab säilitada nii konkreetses puistus kui ka kumulatiivselt piiranguvööndis tervikuna mitmekesist elustikku. 2.5.6.3. Keelatud tegevused piiranguvööndis Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine , maavara kaevandamine, puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine, biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine ning puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel, v.a kaitseala valitseja nõusolekul, kui pinnas seda võimaldab. Need piirangud tulenevad otseselt looduskaitseseaduse § 31 lõikest 2 ning on suunatud vööndi kaitse-eesmärkide saavutamisele. Uue maaparandussüsteemi rajamine on keelatud, sest uute süsteemide rajamine soodustab inimmõjuliste kõdusoometsade kujunemist, mis ei vasta loodusdirektiivi elupaigakriteeriumitele. Maaparandussüsteem on maaparandusseaduse tähenduses maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks vajalike ehitiste kogum, mis on kinnisasja oluline osa tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lõike 1 tähenduses. Maaparandussüsteemide hoiutööd, sh eesvoolude hoiutööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, on näiteks puittaimestiku raiumine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest puhastamine, truubiotsakute korrastamine ja voolutakistuse eemaldamine. Kui voolutakistusena eemaldatakse üksikuid esemeid, nagu langenud puud, suuremat kivi ja prügi, ei ole vaja kaitseala valitseja nõusolekut, kuid arvestama peab võimaliku viibimispiiranguga. Tee servades 15 paiknevad kraavid on tee lahutamatud osad ning seal tuleb tegevuste kavandamisel lähtuda olemasolevate ehitiste hooldustööde punktist. Puht- ja energiapuistute rajamine on keelatud, kuna see ohustab metsakoosluste soodsa seisundi säilimist. Metsakoosluste soodne seisund on tagatud, kui puistu vanuseline ja liigiline koosseis on võimalikult mitmekesine ja sarnane loodusmetsadega. See loob soodsaid elupaigatingimusi eri liikidele. Puht- ja energiapuistute bioloogiline mitmekesisus on väike ning sobivad elutingimused on tagatud vaid vähestele liikidele. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine mõjutab looduslikke ökosüsteeme ja elustikku. Puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel on keelatud, sest piiranguvööndis on tegemist märjemate kasvukohatüüpidega pehmel niiskel pinnasel, millel liikumine kahjustab pinnast ja metsataimestikku. Kaitseala valitseja võib siiski lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab, näiteks pikalt kestnud kuivade ilmade puhul. 3. Menetluse kirjeldus Lisatakse peale avalikustamist. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele Euroopa Liidu liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lg 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktile 400 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Soontaga-Sauniku loodusala, mis hõlmab Soontaga looduskaitseala. Seetõttu tuleb Soontaga looduskaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Soontaga-Sauniku loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 12, 15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 24. märtsi 2020. a rakendusotsusega (EL) 2020/494, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu kolmeteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2020) 1713 all, ELT L 111, 08.04.2020, lk 1–175). 16 Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek lisada Soontaga-Sauniku loodusala kaitse-eesmärkide hulka limatünnik ja elupaik liigirikkad madalsood (7230). 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määruse kaitse-eesmärkide täiendamine metsaelupaigatüüpidega aitab kaasa väärtuslike metsaelupaikade säilitamisele ja nende soodsa seisundi saavutamisele. Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii strateegia Euroopa 2020 kui ka tegevuskava Ressursitõhus Euroopa. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Soontaga looduskaitseala on juba riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Otepää vallas olulisi muudatusi maamaksu osas ei ole ja Elva vallas väheneb maamaksu tulu umbes 156 eurot aastas, kuna umbes 45,5 ha varem piiranguvööndisse jäävast alast arvatakse sihtkaitsevööndisse. Tõrva vallas väheneb maamaksu tulu ligikaudu 3160 eurot aastas, kuna umbes 70,6 ha varem piiranguvööndisse jäävast alast arvatakse sihtkaitsevööndisse ja lisaks arvatakse sihtkaitsevööndisse umbes 424 ha maad, mis ei olnud enne kaitsealune maa. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisasja väärtusele vastava tasu eest. Soontaga looduskaitsealal eramaid sihtkaitsevööndisse ei arvata, seega maa omandamise osas riigile lisakohustusi ei teki. Poollooduslike koosluste hooldamisega ei kaasne riigile määruse kehtestamisega lisakulusid, kuna hooldatava ala maht võrreldes varasemaga ei suurene. Natura 2000 alal asuva erametsamaa omanikule makstakse toetust, et kompenseerida Natura 2000 metsaalade majandamisest saamata jäänud tulu. Toetuse määr on piiranguvööndis asuva metsaala ühe hektari kohta 60 eurot aastas ning sihtkaitsevööndis asuva metsaala ühe hektari 17 kohta 110 eurot aastas. Eramaade puhul suuri muudatusi ei toimunud, korrigeeriti vaid piiri, seega ei kaasne riigile olulisi lisakulusid. Soontaga looduskaitseala kaitsekorra uuendamisega arvatakse kaitseala koosseisus piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse riigimetsa 116 ha ja lisaks 424,2 ha metsa (Laane-, salu- ja soometsade kaitseala), mis ei ole varem olnud kaitsealune maa. Laane- ja salumetsa kaitseala saamata jäänud puidutulu arvutuse tellis RMK Maaülikoolilt ning arvutuse kohaselt jääb nendel aladel aastas saamata keskmiselt 67,11 €/ha, mida saab kohaldada ka Soontaga metsa looduskaitsealale (Metsa sihtkaitsevöönd). Seega on uue ala liitmisel saamata jääv puidutulu ligikaudu 424,2 ha x 67,11 €/ha = 28468,1 €. Lisaks arvatakse Soontaga looduskaitseala kaitsekorra uuendamisega olemasoleva kaitsealapiiranguvööndist sihtkaitsevööndisse riigimetsa 116 ha. Olemasoleva kaitseala puhul on kasutatud saamata jääva puidutulu arvutamisel tavapärast metoodikat, mille kohaselt võetakse aluseks üle 60-aastased metsad ning RMK majandusmetsa range kaitse alla võtmisel keskmine saamata jääv tulu hektari kohta aastas. Üle 60 aasta vanust metsa läheb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse 104,3 ha. Riigimetsa Majandamise Keskuse arvutuste kohaselt jääb majandusmetsa range kaitse alla võtmisel riigil metsa majandamata jätmisel saamata tulu keskmiselt 150 eurot hektari kohta aastas. Kuna piiranguvööndi metsade majandamine oli ka varem kitsendatud, oli majanduspiirangutega metsade kavandatav raiemaht ligikaudu 1/10 majandusmetsa lankide keskmisest. Seega väheneb piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse mineva metsa metsatulu ligikaudu 1565 eurot aastas. Eelnevat arvestades ulatub iga-aastane saamata jäänud puidutulu lisapiirangute seadmisel kokku ligikaudu 30 000 euroni aastas. Keskkonnaagentuuri uuringu kohaselt jääb keskmiselt 40% raieküpsetel aladel väljastatud metsateatistest realiseerimata muudel põhjustel (ebasoodsad ilmastikuolud, puiduturu olukord jne). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. 18