Kiri

VALTU PROJEKT OÜ Metsaääre tn 9, Kaerepere, Rapla maakond 79520 Tel 50 86 948, [email protected] Äriregistri kood 10167095 MTR nr. EP 10167095-0001 Töö nr. 23-06 Detailplaneeringu koostamise korraldaja Rapla Vallavalitsus KASEVÄLJA, LIIVAAUGU JA KÜNKA MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING SELI KÜLAS RAPLA VALLAS RAPLA MAAKONNAS ESKIIS Detailplaneeringu eskiisi koostanud vastutavad spetsialistid: OÜ juhataja T. Kurisoo Arhitekt (vastutav spetsialist) P. Kivi Projekteerija Ü. Krais Kaerepere 2025  2/28 DOKUMENTIDE NIMEKIRI I TEKSTILINE OSA I-I SELETUSKIRI II JOONISED DP-1 Situatsiooniskeem DP-2 Tugiplaan DP-3 Põhijoonise eskiis DP-4 Eskiis (lisajoonis Maa-ja Ruumiameti aluskaardil) DP-5 Illustratiivne joonis 1 DP-6 Illustratiivne joonis 2 DP-7 Lisajoonis elektrivarustusele III LISAD III-I MENETLUSDOKUMENDID 1. OÜ J.Viru Markšeideribüroo poolt 21.03.2022 koostatud „Künka kruusakarjäär. Künka kruusakarjäär II. Korrastamise projekt“, töö nr.21303 (digitaalses kaustas) 2. KSH eelhinnang ( keskkonnaekspert A. Tõnisson) 12.juuni 2025 III-II TEHNILISED TINGIMUSED 1. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 485506 (Kasevälja, Liivaaugu) 2. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 485508 (Künka) III-III SEISUKOHAD, ARVAMUSED JA KOOSKÕLASTUSED Algatamise-eelsed seisukohad ja arvamused 1. Maa-ameti kiri 09.12.2024 nr 6-3/24/15028-2 2. Päästeameti kiri 10.12.2024 nr 7.2-3.4/7382-1 (kooskõlastus) 3. Terviseameti kiri 10.12.2024 nr 9.3-1/24/12509-2 4. Keskkonnaameti kiri 18.12.2024 nr 6-6/24/24582-2 5. Transpordiameti kiri 30.12.2024 nr 7.2/24/20713-2 6. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kiri 14-3/5073-1 Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  3/28 III- IV FOTOD 1. Fotod planeeringualast III-V GEODEETILINE ARUANNE 1. OÜ J.Viru Markšeideribüroo poolt koostatud maa-ala topograafiline plaan Kasevälja, Liivaaugu ja Haavasalu maaüksustele, töö nr. 23236, koostamise aeg 23.10.2023v2. 2. Mapser OÜ poolt koostatud geodeetiline alusplaan Künka maaüksustele, töö nr. 23236, koostamise aeg 15.03.2024. Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  4/28 SELETUSKIRI Sisukord 1 Detailplaneeringu koostamise alused..................................................................................5 2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk...............................................................................5 3 Olemasoleva olukorra kirjeldus..........................................................................................6 4 Planeeritava ala asend keskkonnas (kontaktvöönd ja selle analüüs)..................................7 5 Kehtivad piirangud ja kitsendused......................................................................................8 6 Üldplaneering, varem kehtestatud detailplaneeringud........................................................8 7 Keskkonnamõju strateegilise hindamine..........................................................................10 8 Kavandatav tegevus..........................................................................................................10 8.1 Üldosa........................................................................................................................10 8.2 Krundijaotus..............................................................................................................11 8.3 Nõuded hoonestusalale..............................................................................................13 8.4 Krundi ehitusõigus....................................................................................................14 8.5 Arhitektuurinõuded ehitistele....................................................................................14 8.6 Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded..........................................................................15 8.7 Võrdlus Rapla valla üldplaneeringuga......................................................................15 8.8 Teed ja liikluskorralduse põhimõtted........................................................................17 8.9 Maaparandussüsteemi käsitlev osa............................................................................19 8.10 Tehnovõrgud ja -rajatised........................................................................................19 8.10.1 Veevarustus......................................................................................................19 8.10.2 Tulekustutusvesi..............................................................................................19 8.10.3 Kanalisatsioon.................................................................................................20 8.10.4 Sademeveed.....................................................................................................20 8.10.5 Soojavarustus...................................................................................................21 8.10.6 Elektrivarustus.................................................................................................21 8.10.7 Telekommunikatsioon......................................................................................21 8.10.8 Trasside kaitsevööndid....................................................................................21 8.11 Kaitstavad objektid..................................................................................................22 8.12 Keskkonnakaitsealased ettepanekud.......................................................................22 8.12.1 Keskkonnakaitse abinõuded............................................................................22 8.12.2 Haljastus ja heakord.........................................................................................23 8.12.3 Jäätmemajandus...............................................................................................23 8.12.4 Vertikaalplaneering..........................................................................................24 8.13 Inimeste heaolu ja tervis..........................................................................................24 8.14 Maastikuilme...........................................................................................................24 8.15 Tuleohutuse tagamine..............................................................................................25 8.16 Servituutide seadmise vajadus................................................................................26 8.17 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine............................26 8.18 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine..................26 9 Nõuded ehitusprojektidele................................................................................................27 10 Kohustused ja järjekorrad planeeringu elluviimiseks.....................................................27 Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  5/28 1 Detailplaneeringu koostamise alused Detailplaneeringu koostamise aluseks on: - Kinnistu omanike taotlus detailplaneeringu algatamiseks; - Rapla valla Üldplaneering – kehtestatud 01.03.2011 Rapla Vallavolikogu otsusega nr 6; - Rapla valla koostatav üldplaneering – algatatud, Rapla Vallavolikogu 20.12.2018.a otsusega nr 92; - Planeerimisseadus, vastu võetud 26.01.2015; - Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019 (redaktsioon 12.01.2024); - Ruumilise planeerimise leppemärgid (2013); - Soovitused detailplaneeringu koostamiseks (2003); - Eesti Standard EVS 843:2016 ,,Linnatänavad"; - Vabariigi Valitsuse 02.07.2015 määrus nr. 85 ,,Eluruumidele esitatavad nõuded’”; - Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 (redaktsioon 01.03.2021) „Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded”; - Eesti standard EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutuse. Osa 6: Tuletõrje veevarustus”; - Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 (redaktsioon 07.04.2023) „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“; - Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr. 106 ‟Tee projekteerimise normid‟; - Keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 "Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded"; - Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid"; - Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr. 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“; - Eesti Standard EVS 809-1:2002 ’Kuritegevuse ennetamine’ (Linnaplaneerimine ja arhitektuur osa 1: Linnaplaneerimine); - EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes”; - Eesti Standard EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk”; - Eesti Standard EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk”; - OÜ J.Viru Markšeideribüroo poolt 2023. a oktoobris koostatud maaala topograafiline plaan Kasevälja, Liivaaugu ja Haavasalu maaüksustele (töö nr 23236); - Mapser OÜ poolt 15.03.2024 koostatud geodeetiline plaan Künka maaüksusele (töö nr.240201); - Detailplaneeringu koostamisel on kasutatud Maa-ameti kaardirakendusest saadaolevaid aluskaarte; - OÜ J.Viru Markšeideribüroo poolt 21.03.2022 koostatud „Künka kruusakarjäär. Künka kruusakarjäär II. Korrastamise projekt“, töö nr.21303. - KSH eelhinnang (koostaja keskkonnaekspert A.Tõnisson juuni 2025) - detailplaneeringu eskiisi koostamisel on arvestatud kaasatud ametkondade seisukohtade ja ettepanekutega (vt. III-III Arvamused, seisukohad, kooskõlastused) 2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Rapla Vallavalitsus. Taotluse detailplaneeringu koostamiseks esitasid maaomanikud: Künka maaüksuse omanikuks on üks juriidiline isik ning Kasevälja ja Liivaaugu omanikuks on teine juriidiline isik. Omanikel on omavaheline kokkulepe ja ühine nägemus ala arendamiseks ning detailplaneeringu joonised ning seletuskiri kirjeldavad ala ühe planeeritava alana. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on korrastatava kruusakarjääri (tehisveekogu) äärde üksikelamukruntide ja puhkeala planeerimine. Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  6/28 Künka kruusakarjääri keskkonnaloa kehtivuse lõpptähtaeg on 18.08.2035, Künka II kruusakarjääri luba kehtib kuni 27.06.2034 . Maaomanike soovil alustati detailplaneeringu protsessiga 2023 aastal, mil tegemist on veel osaliselt töötavate karjääridega. AS TREV-2 Grupp on 2025. aastal läbi viinud markšeiderimõõdistused mõlemas karjääris ning pärast mõõdistuste teostamist ei ole nimetatud aladel kaevandamistegevust enam toimunud. Detailplaneeringuga lahendatakse uutele elamumaadele hoonestusalade ja ehitusõiguse määramine, ehituslike, arhitektuursete ja kujunduslike tingimuste määramine elamute ja abihoonete ehitamiseks, tehnovõrkude ning -rajatiste asukoha määramine ning korrastatava karjääri kallastele puhkeala rajamine. Detailplaneeringuga tagatakse piirkonnas kindlaksmääratud rohevõrgustiku toimimine. Detailplaneeringuga määratakse: - Kuni 15 üksikelamumaa hoonestusala ja ehitusõigus (maakasutuse sihtotstarve, hoonete suurim lubatud arv krundil, hoone suurimad lubatud ehitusalune pind, hoonete korruselisus ja suurim lubatud kõrgus); ehitise olulisemad arhitektuurinõuded; nõuetekohased sanitaarkaitse- ja tuleohutuskujad; - Tänava maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted; kruntidele pääs ja parkimise põhimõtted; haljastuse ja heakorra põhimõtted, piirete lahendus; servituutide vajadused; muudest seadustest ja õigusaktidest tulenevate kitsenduste ulatus planeeritaval maa-alal; - Detailplaneeringuga on Transpordiameti soovitusel eraldatud tee rajamiseks kaks krunti (üks külgneb Kasevälja, teine Künka maatükiga); - Nähakse ette nõuetekohaste tulekustutusveevõtukohtade rajamine tehisveekogu baasil. 3 Olemasoleva olukorra kirjeldus Planeeritav ala asub Rapla vallas Seli külas vahetult riigi kõrvalmaantee 20109 Seli- Angerja tee ääres. Kasevälja ja Künka maaüksused piirnevad ida suunast maanteega, lääne suunast Sootaguse peakraaviga. Liivaaugu piirneb kirdesuunas Keila jõega. Planeeringuala maantee äärse lõigu pikkus on ligikaudu 735 m ning laius ala keskosas ligikaudu 400 m. Ala koosneb kolmest eraomanduses olevast maaüksusest, millest kaks (Kasevälja 12,84 ha ja Liivaaugu 2,12 ha, kokku 14,96 ha, 51%) kuuluvad ühele omanikule ja üks (Künka 14,37 ha, 49%) teisele omanikule. Ala kogupindalaks 143 667 + 21 209 + 128 412= 293 288 m² e. 29,33 ha. Kasevälja maaüksuse suuruseks on Maa-ameti kõlvikute kaardi andmetel 12,84 ha (Maa-ameti andmetel 128 412 m²), millest haritavaks maaks on märgitud 4,09 ha, metsamaaks 1,11 ha ning muuks maaks 7,64 ha. Katastriüksuse sihtotstarve on 60% ulatuses maatulundusmaa ning 40% ulatuses mäetööstusmaa. Liivaaugu maaüksuse suuruseks on Maa-ameti kõlvikute kaardi andmetel 2,12 ha (Maa-ameti andmetel 21 209 m²), millest haritavaks maaks on märgitud 0,65 ha, metsamaaks 0,86 ha, looduslikuks rohumaaks 0,14 ha ning muuks maaks 0,47 ha. Katastriüksuse sihtotstarve on 100% ulatuses maatulundusmaa. Künka maaüksuse suuruseks on Maa-ameti kõlvikute kaardi andmetel 14,37 ha (Maa-ameti andmetel 143 667 m²), millest haritavaks maaks on märgitud 1,7 ha, metsamaaks 2 ha ning muuks maaks 10,66 ha. Katastriüksuse sihtotstarve on 60% ulatuses maatulundusmaa ning 40% ulatuses mäetööstusmaa. Maa-ja Ruumiameti geoportaali andmetel on Künka kruusakarjääri oodatav maavara ammendumine aastal 2025, Künka II aastal 2027. Künka kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 14,78 ha, sh mäeeraldise pindala 11,50 ha. Künka II kruusakarjääri Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  7/28 mäeeraldise teenindusmaa ja mäeeraldise pindala kattuvad ning see on 6,33 ha. Korrastatavaks maaks on Künka kruusakarjääri ja Künka II kruusakarjääri mäeeraldiste teenindusmaade välimine piir kokku 15,61 ha. Planeeringuala suuruseks on 29,33 ha, seega kogu alast hõlmab korrastatavate karjääride ala 53%. Seniseks juurdepääsuks alale on olemasolev tee mahasõiduga 20109 Seli-Angerja teelt kruusakarjääri, mis paikneb ligikaudu planeeriguala keskosas. Jõeäärsele Liivaaugu kinnistule on juurdepääsuks eraldatud küll maariba maanteeni, kuid teed välja ei ole ehitatud, juurdepääs on olemasolevalt naaberkinnistutevaheliselt teelt. Ligikaudu pool kogu planeeringuala pindalast on kruusakarjääride ala (Künka ja Künka II ), ülejäänud looduslik rohumaa ning Keila jõe ning Sootaguse peakraavi kallastel ka metsamaa. Haritava maana märgitud maa on tegelikkuses samuti looduslik rohumaa. Kõik maaüksused on hoonestamata. Ala maanteepoolsel küljel paikneb ligikaudu 180 m pikkusel lõigul Telia AS-ile kuuluv sidekaabel, muud tehnilised kommunikatsioonid puuduvad. 4 Planeeritava ala asend keskkonnas (kontaktvöönd ja selle analüüs) Planeeritava maa-alaga vahetult külgnevad: - põhjas: Ahvena (24003:003:0006) üldkasutatav maa 100% * kuni 2025 aasta märtsini Keila jõgi V4 (66801:001:0985) 100% sihtotstarbeta maa, reformimata riigimaa, Sillaotsa (24001:002:0260) maatulundusmaa *kuni 2025 detsembrini Keila jõgi V5 (66801:001:0989) 100% sihtotstarbeta maa, reformimata riigimaa, Tammemöldri (66903:002:1202) 100% elamumaa, Haavasalu (66903:002:0179) 100% elamumaa, Möldri (66903:002:0178) 100% maatulundusmaa; - idas: 20109 Seli-Angerja tee (66903:002:1230) 100% transpordimaa; - edelas: Põlluaugu (66903:002:0154) 100% maatulundusmaa, Soonepere (66903:002:0012) 100% maatulundusmaa; - läänes: Mäemöldri (66801:001:1844) 100% maatulundusmaa, Ojaveere (66903:002:0139) 100% maatulundusmaa, Tarmo (66801:001:1878) 100% maatulundusmaa. Läheduses paiknevad Keila jõe kaldaalal (Tammemöldri, Jõesaare, Veskisauna, Möldri) avaramatel kruntidel üksikelamud koos kõrvalhoonetega, hooned on viilkatuste ning puidust välisviimistlusega. Haavasalu maaüksusel paikneb väikeehitis (Ehitisregistrisse mitte kantud aiamaja). Planeeringualaga piirnevad Ahvena (24003:003:0006) üldkasutatav maa (kuni märts 2025 Keila jõgi V4 maaüksus (66801:001:0985, 100% sihtotstarbeta maa, reformimata riigimaa) ja Sillaotsa (24001:002:0260) maatulundusmaa (kuni Keila jõgi V5 (66801:001:0989 100% sihtotstarbeta maa, reformimata riigimaa), mille osas on viidi käesoleva detailplaneeringu eskiisi koostamise ajal maareform lõpule. Detailplaneeringu geodeetiline alusplaan, mis koostati 2023 aasta oktoobrikuus, kajastab reformieelset olukorda. Teisel pool Keila jõge paikneb 1980-ndatatel rajatud suvilarajoon väiksemate (1100… 1200 m²) kruntidega, osa suvilatest on ümber ehitatud aastaringseks elamiseks. Aastaringseks elamiseks kohandatud suvilate arv lähitulevikus ilmselt suureneb. Hooned on välisilmelt erinevad, erineva välisviimistluse ja katusetüübiga, esindatud on erineva Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  8/28 kaldega viilkatused ning lamekatused. Suvilatele on ehitatud peale- ja juurdeehitisi. Üle Soosaare peakraavi (planeeringualast läänesuunas) paiknevad maatulundusmaad (Tarmo, Ojaveere, Mäemöldri), neist ühel (Tarmo) asub üksikelamu, ülejäänud on hoonestamata. Läänepoolse küljega piirneva ala selles osas, mis asub Soosaare peakraavist lõunapool on hoonestamata maatulundusmaad Soonepere ja Põlluaugu. Pisut kaugemal 15 Tallinn-Rapla-Türi tee poole on 3 kinnistut (Ergi, Kase, Küüne), mill kõigil asuvad üksikelamud. Ergi ja Küüne kinnistute vahel on veel 2 elamumaad kuid neil seni ehitust ei ole alustatud. Teisel pool Seli-Angerja teed paikneval maatulundusmaad: Vahastu metskond 81 maaüksus on kaetud metsaga, Kasevälja maaüksusel paikneb vanem üksikelamu ning kõrvalhoone varemed. Planeeringuala kaugus 15 Tallinn-Rapla-Türi ja Seli-Angerja tee ristmikust on Künka kinnistuni ligikaudu 500 m, planeeringuala pikkuseks teepoolsel küljel on ligikaudu 750 m. Läheduses on Tallinn-Rapla-Viljandi raudteel Lohu raudteejaam. Planeeringuala asukoht tagab hea ühenduse nii Tallinna, Rapla kui Kohilaga. Seli-Angerja tee on asfaltkattega, teekatte laiuseks on ligikaudu 7 m. Ligikaudu 1 km kaugusel ristmikust on kahel pool teed põlispuudega Seli allee. Puude olukord on erinev, tervete puude vahel kasvab langemisohtlikke puid, varasemalt on alleelt haigeid ja ohtlikke puid langetatud ning arvatavalt tuleb neid likvideerida veel. 5 Kehtivad piirangud ja kitsendused Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardikihi järgi on kehtivad planeeringualal järgmised kitsendused: Keila jõgi (valgala üle 25 km²) - kalda piiranguvöönd 100 m - kalda ehituskeeluvöönd 50 m - kalda ehituskeeluvöönd metsamaal 100 m - kalda veekaitsevöönd 20 m - kallasrada 4 m Sootaguse peakraav (valgala 10-25 km²), - kalda piiranguvöönd 100 m - kalda ehituskeeluvöönd 50 m - kalda ehituskeeluvöönd metsamaal 100 m 20109 Seli-Angerja riigitee kaitsevöönd on 30 m. 20109 Seli-Angerja riigiteega paralleelselt kulgeval sidekaabli kaitsevöönd on 1 m kaabli teljest mõlemale poole. 6 Üldplaneering, varem kehtestatud detailplaneeringud Rapla valla kehtiva üldplaneeringu järgi (kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr 6) asuvad maaüksused hajaasustusalal, kavandatud maakasutuseks on ligikaudu pooles ulatuses mäetööstusmaa. Rapla valla koostatavas üldplaneeringus (algatatud Rapla Vallavolikogu 18.10.2018.a otsusega nr 114), mida ei ole detailplaneeringu algatamise ajaks kehtestatud, ei ole hajaasustusaladele üldjuhul juhtotstarbeid määratud. Ligikaudu pooles ulatuses näeb üldplaneering ala endiselt mäetööstusmaana. Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  9/28 Üldplaneeringu kohaselt võib hajaasustusse elamuid rajada, kuid arvestatud üldplaneeringus toodud erisust mäetööstusmaa osas, tehakse detailplaneeringuga ettepaneku viia muudatus sisse koostatavasse üldplaneerigusse. Alale ei ole varasemalt koostatud detailplaneeringuid. Skeeme väljavõtetega kehtivast ja koostamisel olevast üldplaneeringust vaata allpool, üldplaneeringute seletuskirjade ja jooniste legendiga saab tutvuda valla kodulehel. Skeem 1- planeeringuala väljavõte kehtival üldplaneeringu kaardil Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  10/28 Skeem 2- planeeringuala väljavõte koostataval üldplaneeringu kaardil 7 Keskkonnamõju strateegilise hindamine KSH eelhinnang koostati juunis 2025 keskkonnaekspert A. Tõnissoni poolt. (vt.Menetlusdokumendid). 8 Kavandatav tegevus 8.1 Üldosa Arendajate sooviks on rajada tehisveekogu äärde atraktiivne kogukonnaküla 15-le üksikelamule, privaatsuse saavutamiseks soovitakse krundid jätta piisavalt suured (väikseim krunt 5000 m²). Kogukonna kasutusse jäävad ühisalad (juurdesõidutee, tehisveekogu ja selle kallastele rajatud rannaala, jalutusrada jms). 2022 aastal koostatud OÜ J.Viru Markšeideribüroo poolt „Künka kruusakarjäär. Künka kruusakarjäär II. Korrastamise projekt“ töö nr. 21303 oli käesoleva detailplaneeringu eskiisi aluseks. Korrastusprojektis on tehniliste korrastamistööde alguseks märgitud 2022 (teostatakse kaevandamise käigus) ja tööde lõpp on kavandatud 2027.aasta, bioloogiline korrastamine (istikute istutamine ja hooldusniitmine) on kavas teostada aastatel 2026-2028. Koostatavas detailplaneeringus on parima tulemuse saavutamiseks sisse viidud mõned muudatused, mis tulevad sisse viia ka korrastamisprojekti. Viimane tuleb esitada kooskõlastamiseks Keskkonnaametile. Sõltuvalt eelnevast võivad tekkida muudatused korrastustööde ajakavas. Alale rajatakse ringteena kaks juurdepääsu riigiteelt 20109 Seli-Angerja, olemasolev tee karjääri suletakse. Maakonnaplaneeringus kavandatud kergliiklustee rajamiseks eraldatakse Transpordiameti soovil riigitee äärde transpordimaa sihtotstarbega kaks krunti. Eraldatava maa-ala laius (vahemikus 6 ...12 m) sõltub liikluskiirusest (70 km/h) ja on nõutavast 7 m laiusest eraldusribast kergliiklustee ja riigitee vahel. Kergliiklustee laiuseks on pakutud 3 Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  11/28 m ning lisaks tee hoolduseks (niitmiseks, puhkepinkide paigaldamiseks, lumelükkamiseks jms.) vajaliku ala laius on samuti 3 m. Kokkuvõtvalt kergliiklusteele on vaja 7 + 3 + 3 m laiust ala arvatuna sõidutee servast. Pääsud Sootaguse peakraavi kallasrajale on tagatud kruntide nr 8 ja nr 12 vahele planeeritud 11 m laiuselt maaribalt ning kruntide nr 4 ja nr 9 vahele planeeritud 10 m laiuselt maaribalt. Pääs Keila jõe kallasrajale on tagatud samuti sealt või 20109 Seli- Angerja teelt Seli silla juurest. 8.2 Krundijaotus Moodustatakse maaüksustest: Kasevälja 66801:001:0245 Kasevälja, Seli küla, Rapla vald, Rapla maakond Pindala 128 412 m² Haritav maa 40 852 m², metsamaa 11 117 m², muu maa 76 443 m² Sihtotstarve Maatulundusmaa 60%, Mäetööstusmaa 40% Liivaaugu 66801:001:0246 Seli küla, Rapla vald, Rapla maakond Pindala 21 209 m² Haritav maa 6486 m², looduslik rohumaa 1430 m², metsamaa 8608 m², muu maa 4685 m² Sihtotstarve Maatulundusmaa 100% Krundi nr. Pindala Detail-planeeringuga Katastri-üksuse ja aadress antav sihtotstarve, sihtotstarve, osakaal% osakaal% numberkood Krunt nr. 1 5563 m² Üksikelamu maa Elamumaa EP 100% E 100% (001) Krunt nr. 2 5000 m² Üksikelamu maa Elamumaa EP 100% E 100% (001) Krunt nr.3 5065 m² Üksikelamu maa Elamumaa EP 100% E 100% (001) Krunt nr.4 5920 m² Üksikelamu maa Elamumaa EP 100% E 100% (001) Krunt nr.5 6340 m² Üksikelamu maa Elamumaa EP 100% E 100% (001) Krunt nr.6 6760 m² Üksikelamu maa Elamumaa EP 100% E 100% (001) Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  12/28 Krunt nr.7 5820 m² Üksikelamu maa Elamumaa EP 100% E 100% (001) Krunt nr.8 7370 m² Üksikelamu maa Elamumaa EP 100% E 100% (001) Krunt nr.9 16 018 m² Muu looduslik maa Maatulundusmaa (Liivaaugu) ML 100% M 100% (011) Krunt nr.10 82 597 m² 1) Looduslik haljasmaa 1) Üldkasutatav maa (Kasevälja) HL 50% (~42865 m2) Üm 50% (017) 2) Tehisveekogu maa 2) Veekogu maa V 40% (~34292 m2) V 40% (006) 3) Tee ja tänava maa 3) Transpordimaa LT 10% (~8573 m2) L 10% (007) Krunt nr.11 3168 m² Tee ja tänava maa Transpordimaa LT 100% L 100% (007) Künka 66903:002:0089 Seli küla, Rapla vald, Rapla maakond Pindala 143 667 m² Haritav maa 17 028 m², metsamaa 19 988 m², muu maa 106 651 m² Sihtotstarve Mäetööstusmaa 60%, Maatulundusmaa 40% Krundi nr. Pindala Detail-planeeringuga Katastri-üksuse ja aadress antav sihtotstarve, sihtotstarve, osakaal% osakaal% numberkood Krunt nr. 12 7305 m² Üksikelamu maa Elamumaa EP 100% E 100% (001) Krunt nr. 13 7405 m² Üksikelamu maa Elamumaa EP 100% E 100% (001) Krunt nr.14 9380 m² Üksikelamu maa Elamumaa EP 100% E 100% (001) Krunt nr.15 9420 m² Üksikelamu maa Elamumaa EP 100% E 100% (001) Krunt nr.16 7805 m² Üksikelamu maa Elamumaa EP 100% E 100% (001) Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  13/28 Krunt nr.17 5060 m² Üksikelamu maa Elamumaa EP 100% E 100% (001) Krunt nr.18 5000 m² Üksikelamu maa Elamumaa EP 100% E 100% (001) Krunt nr.19 88 700 m² 1) Looduslik haljasmaa 1) Üldkasutatav maa (Künka) HL 40% (~36917 m2) Üm 40% (017) 2) Tehisveekogu maa 2) Veekogu maa V 50% (~46146 m2) V 50% (006) 3) Tee ja tänava maa 3) Transpordimaa LT 10% (~9229 m2) L 10% (007) Krunt nr.20 3592m² Tee ja tänava maa Transpordimaa LT 100% L 100% (007) Planeeringuala suuruseks on 293 288 m² (Maa-ameti andmetel seisuga 08.04.2024 Liivaaugu 21 209 m² + Kasevälja 128 412 m² + Künka 143 667 m²). Detailplaneeringuga jagatakse ala: - 15 elamukrunti (krundid 1…8 ja 12 …18) 47 838 m² + 51 375 m² kogupindalaga 99 213 m² (~34 % planeeringualast); - 1 maatulundusmaa krunt (krunt nr.9) pindalaga 16 018 m² (~5% planeeringualast); - 2 segaotstarbega krunti (krundid nr.11 ja 19) 82 597 + 88 700 kogupindalaga 171 297 m² (~59% planeeringualast, millest ligikaudu 45% on üldkasutatav maa, 45% on veekogude maa ning 10% on transpordimaa). - 2 transpordimaa krunti (krundid nr.11 ja nr.20) 3168+3592 kogupindalaga 6760 m² (~2 % planeeringualast). 8.3 Nõuded hoonestusalale Detailplaneeringuga on määratud kruntidele hoonestusala. See on ala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid, väljapoole hoonestusala on ehitiste (sh väikeehitiste 0-20 m2 ja kuni 5 m kõrged) püstitamine keelatud. Ehituskeeluala laiuseks on vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 (redaktsioon 01.03.2021) „Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded” § 22 üldjuhul 4 m kinnistu piiridest. Planeeringulahenduses on soovituslikuks elamutevaheliseks kauguseks keskmiselt 30 m. Seetõttu on elamukruntide vahelistel piiridel ehituskeeluala laiust suurendatud kohati kuni 8 meetrini. Krundil nr.1 on ehituskeeluala laiuseks maantee poolsel küljel 30 m kohustusliku kõrgema kaitsehaljastuse rajamiseks võimaliku liiklushäiringu vältimise eesmärgil. Planeeritud teega külgneval piirilõigul on ehituskeeluala laiuseks 6 m. Kohustuslikku ehitusjoont ei ole ette nähtud. Kruntidel nr.4 kuni nr.8 ja nr.12 kuni 16 on Sootaguse peakraavi ehituskeeluvööndi laiuseks veepiirist 25 m, kuid kraavi ääres paikneva rohevõrgustiku koridori tõttu on planeeringus ehituskeeluvööndi laiust mõnevõrra suurendatud võimaldamaks loomade vaba liikumist. Kruntidele nr.10 ja nr.19 endise kruusakarjääri alale planeeritud avalikult kasutatava (tehis)veekogu pindalaga kuni 10 ha ehituskeeluvööndi ulatus on 25 m. Ehituskeeluvöönd ei laiene supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele ( vt. Looduskaitseseadus §38). Krundil nr.9 (Liivaaugu, maatulundusmaa) on lubatud abihoonete ehitamine põhijoonise eskiisil näidatud hoonestusalal. Hoonestusala suuruseks on 1450 m², mis Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  14/28 moodustab krundi pindalast 16 018 m² ligikaudu 10%. Krundil nr.10 (Kasevälja, üldkasutatav-, transpordi- ja veekogude maa) on lubatud hoonete ehitamine põhijoonise eskiisil näidatud hoonestusalale. Hoonestusala kaugus planeeritud veepiirist 35 m, hoonestusala pindala on 5350 m², mis moodustab krundi pindalast 82 597 m² ligikaudu 6%. Krundil nr.19 (Künka, üldkasutatav-, transpordi- ja veekogude maa) on lubatud hoonete ehitamine põhijoonise eskiisil näidatud hoonestusalal. Hoonestusala kaugus veepiirist 25 m (kalda ehituskeeluvöönd), teepoolsel piirilõigul kaugus teest 11 m. Kolmnurkse hoonestusala suuruseks on 1450 m², mis moodustab krundi pindalast 88 700 m² ligikaudu 2%. Põhijoonisel on näidatud maksimaalne hoonestusala krundi piires ning soovituslik hoonete paiknemine, tegelik paiknemine määratakse ehitusprojektides. Detailplaneeringus on arvestatud planeeritud puurkaevule 10 m laiuse hooldusala tagamisega, samuti biopuhasti 10 m laiuse kujaga. Puurkaevust 10 + 50 m ulatusega alal ei ole lubatud saasteainete pinnasesse juhtimine. 8.4 Krundi ehitusõigus Planeeritud elamukruntidel nähakse ette ühe põhihoone (üksikelamu, ehitise kasutamise otstarbe kood 11101) ja 3 abihoonet (elamu abihoone, ehitise kasutamise otstarbe kood 12744) ehitamine. Suurimaks lubatud ehitisealuseks pinnaks on 400 m², mis moodustab 4..8% planeeritud krundi pindalast. Planeeritud kruntidele nr.10 ja nr.19 (üldkasutatav maa) võib ehitada kuni 200 m² ehitisealuse pinnaga hooneid (Kasevälja 3 hoonet, Künka 2 hoonet), mis paiknevad väljaspool 25 m laiust kalda ehituskeeluvööndit. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis (kuni kümne hektari suurusel järvel ja veehoidlal ning kuni 25 km² suuruse valgalaga jõel ja ojal 25 m) on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud, keeld ei laiene supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele. Nii Künka (nr.19) kui Kasevälja (nr. 10) krundi rannaäärsele alale võib paigaldada või ehitada supelranna teenindamiseks vajalikke rajatisi (nt. ujumis-või paadisild, riietumiskabiinid jms.), mille parim asukoht valitakse ehitusprojektiga. Planeeritud krundil nr.9 (maatulundusmaa) võib ehitada kokku kuni 200 m² ehitisealuse pinnaga 2 abihoonet, kuuri, varjualust jms mis oleksid funktsionaalselt põhjendatud rajatama muul looduslikul maal. Detailplaneeringu koosseisus olevatel põhijoonisel ja illustratiivsetel 3D joonistel näidatud elamu ja ühe abihoone ning krundisisese tee asukohad on tinglikud, tegelikud asukohad määratakse ehitusprojektiga. Üldplaneeringuga on lubatud lisaks ühele põhihoonele (elamu) abihoonete arvuks elamumaal kolm. Põhijoonisele ja illustratiivsele joonisele on kantud elamu ja ühe abihoone tinglik asukoht. Ühe abihoone (nt. garaaž, autode varjualune) asukoht planeeringus on valitud kaalutlusel, et oleks tagatud võimalikult hõlpsam ligipääs ja varustatus kommunikatsioonidega, ülejäänud abihooneid (saun, suveköök jms.) ei ole joonistel näidatud ning nende ehitamine ei ole kohustuslik. Väljapoole hoonestusala on ehitiste (sh väikeehitiste 0-20 m 2 ja kuni 5 m kõrged) püstitamine keelatud. *Joonise parema loetavuse huvides ei ole põhijoonisel elamukruntide ehituskeelualale viirutust peale kantud- viirutusega on kaetud kruntide hoonestusala, väljaspool hoonestusala ei ole ehitust ette nähtud. 8.5 Arhitektuurinõuded ehitistele Planeeringu ala paikneb tihe- ja hajaasustuse piiril. Vahetult teisel pool Keila jõge paikneb tiheasustuses ligi paarisaja väikese (ligikaudu 1000…1200 m²) krundiga suvilapiirkond. Suvilad (osaliselt ümberehitatud aastaringseks elamiseks) on erineva stiilis ja mahus. Muu lähiümbruse hoonestus on pigem traditsiooniline, suurematel kruntidel Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  15/28 viilkatustega nii ühe- kui kahekordsed elamud ja kõrvalhooned. Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline sulandumine keskkonda, planeeringulahenduses soovituslikuks elamutevaheliseks kauguseks keskmiselt 30 m. Hooned on lubatud ehitada viilkatusega, katusekalde vahemik 15 ja 45°, harjakõrgus maapinnast 9 m. Lubatud on kuni 2-korruselised hooned, (korrustena loetakse kõik maapealsed korrused, s.h katusealused korrused). Abihooned on lubatud ehitada 1-korruselistena, lubatud harjakõrgus maapinnast 7 m. Hoonete projekteerimiseks on määratud nõue kasutada antud keskkonnale iseloomulike ja arhitektuurselt sobivaid ehitusmaterjale. Välisviimistluses eelistada omaduselt väärikaid ja kauakestvaid materjale (puitlaudis, palk, krohv, kivifassaad), vältida imiteerivate materjalide kasutamist (profiilplekist, plastikust, tsementkiudplaatidest fassaadikatted). Koostatavas uues Rapla valla üldplaneeringus on oluliseks märgitud piirkonnas väljakujunenud traditsioonidesse tähelepanu ja austusega suhtumist: hooneid võib kavandada analoogselt olemasolevatele, kuid võib ka luua uusi lahendusi, mis oskuslikult kombineerivad traditsioonilisi hooneid kaasaegsete lahendustega. Elamute eskiisprojektid tuleb eelnevalt kooskõlastada Rapla vallaarhitektiga. 8.6 Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded Detailplaneeringuga on lubatud piirdeaedade ehitamine, nende rajamisel lähtuda järgnevatest nõuetest: - piirdeaia suurim lubatud kõrgus on 1,5 meetrit; - kõik vundeeritud ja massiivkonstruktsiooniga piirded tuleb rajada ehitusprojekti alusel; - piirdena võib kasutada võrk-, metall- või puitlippaeda, võib rajada koos hekiga; - rajada nii lükand- kui pöördväravaid; - piirded ei tohi avaneda tänava poole; - piire peab sobima hoone arhitektuurse lahendusega; - piirete rajamisel tagada nähtavus ristmikel. Kuna ala paikneb osaliselt rohelise võrgustiku koridoris, tuleb piirdeaia rajamisel arvestada ulukite vaba liikumise võimaldamisega, seetõttu on Keila jõe ning Sootaguse peakraavi kallastel veepiiri ja kruntidele rajatava piirdeaia vahel ligikaudu vähemalt 30 m laiune vaba ala. Seetõttu on lubatud aiaga piirata krundid vaid osaliselt, v.a. krundid nr.1, nr.2, nr. 16, nr.17 ja nr.18. 8.7 Võrdlus Rapla valla üldplaneeringuga Planeerimisalaseks alusmaterjaliks on Rapla valla üldplaneering aastani 2025, mis kehtestati 01.03.2011 Rapla Vallavolikogu otsusega nr 44. Arvesse on võetud ka koostatavas üldplaneeringus (algatatud Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 92) toodud põhimõtetega. Näitajaid võrreldakse kehtiva üldplaneeringu seletuskirja p. 5.4 Arendustegevus Rapla valla haja-asustusaladel ning koostatava üldplaneeringu seletuskirja eelnõu (seisuga 25.06.2024) punktiga 5.2.Väikeelamu maa-ala (EV) ja 5.2.2 Hajaasustusega alad. Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  16/28 Hinnatav Kehtiv Koostatav Käesolev detailplaneering näitaja üldplaneering üldplaneering Külatüüp Arvestada Planeeringulahendus väljakujunenud ridakülana külatüübiga Minimaalne Ehitusõigust Vastavalt Elamumaa krundid lubatud uue taotleva piirkonnas pindalaga 5000 m² elamumaa katastriüksuse väljakujunenud kuni ...9420 m² katastriüksuse minimaalne lubatud asustustihedusele pindala suurus 2 ha ja struktuurile (põhjendatud juhtudel detailplaneeringu alusel lubatud vähendada) Üksikelamu - Hoonete kõrgus Põhihoone- maksimaalne määrata tulenevalt üksikelamu 9 m, kõrgus piirkonna tavast maapinnast kõrvalhoone 7 m Suurim - 1 põhihoone (elamu) ja hoonete arv 3 kõrvalhoonet (majapida- üksikelamukrun misabihoonet) dil Lubatud Lähtuda Arvestada Viilkatused 15° kuni 45° katusetüübid ja ümbritsevatest väljakujunenud kalded eluhoonetest, hoonestuslaadiga eelistada ja arhitektuurse viilkatuseid. Ühe traditsiooniga hooneteansambli ehitiste juures ühtne katusekalle Lubatud Lähtuda Fassaadis Naturaalsed ehitusmaterjalid ümbritsevatest eelistada viimistlusmaterjalid – puit, e valik eluhoonetest looduslikke kivi, krohv viimistlusmaterjale Elamute Hoonete ja rajatiste Vastavalt Vastavalt piirkonnas omavaheline paigutuse aluseks piirkonnas väljakujunenud minimaalne on maastik väljakujunenud asustustihedusele ja kaugus asustustihedusele struktuurile ja struktuurile Hoonestusala - Vastavalt Min 4 m kaugus piirkonnas naaberkinnistu väljakujunenud piirist asustustihedusele ja struktuurile Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  17/28 Maksimaalne - Vastavalt 400 m² ehitisealune piirkonnas pind väljakujunenud elamumaal asustustihedusele ja struktuurile Suurim lubatud - Vastavalt 4% kuni 8% krundi piirkonnas täisehituse % väljakujunenud asustustihedusele ja struktuurile Piirdeaedade - Piirded Puitpiirded, võrkpiirded, rajamine soovituslikult haljaspiirded kõrgusega puidust kuni 1,5 m (läbipaistvus min NB! Piirete rajamisel 20%) või paekivist tagada nähtavus max kõrgusega 1,5 väljasõitudel teele, piirded m, lubatud peavad avanema krundi haljaspiirded poole Juurde- Juurdepääsud Kaks juurdepääsu vahetult pääsetavus tagada üldjuhult 20109 Seli-Angerja teelt olemasolevate teede kaudu Parkimine - 2 sõiduautot oma krundi üksikelamu piires krundil Haljastus - Kõrghaljastus on soovitav üksikelamu likvideerida vaid hoonete krundil ohutuse tagamiseks, õuealadel on soovitav läbi viia vaid kujundusraie. Jõe kaldal on puude langetamine keelatud Küttelahendus Küte lokaalne Veevarustus Planeeritud ühine puurkaev Olmereovee - Planeeritud ühine käitlus biopuhasti 8.8 Teed ja liikluskorralduse põhimõtted Olemasolev juurdepääs planeeringualale on 20109 Seli-Angerja teelt, liiklussagedus 2024 aasta andmetel on 510 autot ööpäevas, lubatud sõidukiirus on 70 km/h. Tee kaitsevööndi laius on (Ehitusseadustik §71) mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Tee kaitsevöönd on teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Tee kaitsevööndis on keelatud Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  18/28 tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Senine mahasõit on karjääri keskosasse ning naaberkinnistul paiknevad Möldri teelt. Planeeringulahenduses olemasolevad mahasõidud kasutust ei leia, karjääri keskossa viiv mahasõit likvideeritakse ning Möldri teelt juurdesõitu planeeringualale ette ei ole nähtud. Detailplaneeringus on lahendatud uus U-kujuline tee koos kahe uue mahasõiduga Seli-Angerja teelt. Planeeringulahendus planeeritud sõiduteele eraldi transpordimaa sihtotstarbega krunti ette ei näe. Liiklussagedus (500…1500 autot ööpäevas) lubab ristmike vahekauguseks 100 m. Olemasoleva Möldri tee mahasõidust planeeritud uue mahasõiduni on 130 m, planeeritud uute mahasõitude omavaheline kaugus on ligikaudu 660 m. Planeeringualalt on arvestatud alla 100 auto ööpäevas (15 majapidamist), mis omakorda jaguneb eelistatava pealesõidusuuna järgi pooleks (pooled majapidamised Künka, pooled Kasevälja -Liivaaugu poolsest otsast). Planeeritud tee ristumisel 20109 Seli-Angerja teega ei tohi nähtavusalas (nähtavuskolmnurk 5 x 120 m) paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa või üksikute puude likvideerimine või kärpimine. Tee kõrvale on lisaks planeeritud platsid liigiti kogutavate jäätmekonteinerite jaoks, sinnasamasse on võimalik parkida ka mõned sõiduautod. Planeeringuala piires kavandatakse musta kattega tolmuvaba tee, pärast tee kasutusloa saamist võetakse menetlusse hoonete ehitusload. Päästetööde tagamiseks peavad juurdepääsuteed olema vähemalt 3,5 m laiused sõiduteed. Põhijoonisele on kantud olemasolevad liiklusmärgid – kohanimetähised 641 (Seli) ja turismiobjekti tähis 642 (Juuru kihelkond). Olemasolevale väljasõidule karjäärialalt on paigaldatud liiklusmärk 221 „anna teed”, mis koos tee likvideerimisega eemaldatakse. Uutele väljasõitudele paigaldatakse liiklusmärgid 222 „peatu ja anna teed”, sissesõitudele liiklusmärk 573 „õueala”. Õueala suurimaks lubatud sõidukiiruseks on 20 km/h. Lubatud suurimaks sõidukiiruseks 20109 Seli-Angerja teel on 70 km/h, vastavad liiklusmärgid on paigaldatud väljapoole planeeringualaga külgnevat lõiku. Perspektiivse kergliiklustee projekteerimisel lahendatakse kergliiklusteega seonduvad liiklumärgid, neid käesolev planeering ei lahenda. Parkimine lahendatakse krundisiseselt vähemalt kahe parkimiskohaga, parkimiskohtade vajadus vastavalt EVS 843 Linnatänavad. Seli-Angerja teel parkimist ja tagurdamist ette ei nähta. Joonisel on näidatud olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud. Joonisele DP-4 “Lisajoonis elektrivarustuse planeerimiseks” on skemaatiliselt kantud ka väljavõte Transpordiameti poolt koostatud eskiisprojektist “Tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi km 4,553-47,619 Tallinn-Rapla lõik”. Tugimaantee ja 20109 Seli-Angerja tee ristmik on kavas ümber ehitada ning rajada uued kogujateed. Vastavalt Elektrilevi poolt 26.11.2024 väljastatud “Tehnilistele tingimustele 485508” tuleb planeeringualale paigaldada uus komplektalajaam, mille toide tuleb 66903:002:0119 (Silveri) kinnistul paiknevast keskpinge õhuliini mastist. Masti kaugus planeeringualast ligikaudu 450 m. Keskpinge maakaabel on otstarbekas paigaldada tee kaitsevööndisse paralleelselt 20109 Seli-Angerja teega tee lõunapoolsel küljele Silveri (66903:002:0119) ja Vahastu metskond 81 (66903:002:0033) maaüksustele. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Rapla maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Raplamaa kergliiklusteed ja jalgrattamarsruudid” näeb ette 20109 Seli-Angerja tee äärde I-prioriteetsusklassi valgustatud kergliiklustee rajamise (alloleval joonisel tähistatud oranži joonega). Käesoleva detailplaneeringuga on Transpordiameti soovitusel eraldatud tee rajamiseks kaks krunti (üks külgneb Kasevälja, teine Künka maatükiga). Kruntide laiuse planeerimisel on arvestatud alates riigitee teekatte servast 7 m laiuse eraldusribaga, 3 m laiuse kergliiklusteega ning sellest omakorda väljapoole vähemalt 3 m laiuse teehoolduseks vajaliku alaga. Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  19/28 8.9 Maaparandussüsteemi käsitlev osa Kinnistul ei paikne maaparandussüsteemi rajatisi ning vajadus nende rajamiseks puudub. 8.10 Tehnovõrgud ja -rajatised Üldist Planeeritavad kinnistud asuvad hajaasustuses, kus puuduvad ühisveevärk- ja kanalisatsioon. 8.10.1 Veevarustus Uute kruntide varustamine veega toimub rajatavast puurkaevust, mille asukoht on planeeritaval maatulundusmaa sihtotstarbega krundil nr.10. Puurkaevu teenindamiseks on planeeritud ehitada pumbamaja. Puurkaevu rajamisel tuleb lähtuda ehitusseadustikust (14. peatükk) ja keskkonnaministri 09.07.2015 määrusest nr 43. "Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojektile". Puurkaevust võetakse vett 15 üksikelamu tarbeks alla 10 m³/d ja sellest tulenevalt on sellel 10 m raadiusega hooldusala. Vee erikasutusloa taotlemine ei ole vajalik. Ümber puurkaevu on 60 m raadiusega ala, kus pole lubatud saasteainete pinnasesse juhtimine. Iga kinnistu arvestuslik veekulu on 0,4 m³/d. Elamute veega varustamisel peab joogivesi vastama Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 ”Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded” nõuetele. Vajadusel tuleb kavandada ka veetöötlusseadmete paigaldamine. 8.10.2 Tulekustutusvesi I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonetel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks 30 m3 (Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 (redaktsioon 07.04.2023) „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  20/28 teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 7 (6)). Planeeringuala varustamiseks tulekustutusveega on kasutatud korrastavasse karjääri rajatud tehisveekogu. Tehisveekogu mõlemas otsas sügavuselt sobivamasse kohta on planeeritud tulekustutusvee väljavõte, tarnetorustikuga juhitakse vesi kuivhüdrantidesse (Kasevälja poolses otsas on kaks hüdranti, Künka poolses otsas üks hüdrant). Hüdrantide ja tarnetorustiku asukoht on planeeringus valitud arvestusega, et oleks tagatud nõutavad vahemaad tulekustutusveevõtukohast hooneni (vähemalt 30 m hooneni, suurim lubatud kaugus 200 m (hoone kaugeima sissepääsuni või rajatise kaugeima ligipääsetava punktini). Esimese kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. Käesolevas planeeringus pole see võimalik. 8.10.3 Kanalisatsioon 2001.a OÜ Eesti Geoloogiakeskuse poolt koostatud “Eesti põhjavee kaitstuse kaardi” (mõõtkava 1:400 000) põhjal paikneb planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal, kus reostusohtlikkuse tase on kõrge ja tuleb kasutada täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks. Kinnistutel tekkiv reovesi on planeeritud puhastada ühises 15-le elamule sobivas bio- puhastis. Biopuhastis puhastatud reovesi juhitakse Sootaguse peakraavi. Kanaliseeritav heitvee vooluhulk vastab veetarbe-vooluhulgale, arvestuslik heitvee kogus on 0,4 m³/d. Rajatava biopuhasti rajamise nõuded on toodud Keskkonnaministri määruses „Kana- lisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooni- ehitise kuja täpsustatud ulatus” (Vastu võetud 31.07.2019 nr 31). § 5. Omapuhasti rajamise nõuded. Biopuhasti kuja on § 5. 2) järgi 5 m. Veeseadus § 127. Heitvee ja saasteainete pinnasesse ja veekogusse juhtimise vältimine veehaarde sanitaarkaitsealal ning hooldusalal (1) Heitvee ja saasteainete pin- nasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Heitvee suublasse juhtimisel peab arvestama keskkonnaministri 08.11.2019 mää- rusega nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,sademe-, kaevandus,- krjääri- ja ja- hutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuete vastavuse hindamise meetmed ja saaste- ainesisalduse piirväärtused“. Reovee biopuhastile tuleb tagada juurdepääs paakautoga. 8.10.4 Sademeveed Riigitee kaitsevööndis on keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandus- ja heakorrastustööd ning ohustada teed ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Maapinna kalletega on sademevesi juhitud planeeritavasse tehisveekogusse. Elamukruntidel on oluline on sademe- ja drenaazivee ärajuhtimine hoonete ümbrusest ning tee- ja parkimisaladelt. Sademevesi juhitakse kalletega hoonetest ja parkimisalalt eemale, kus see immutatakse oma krundil pinnasesse. Sademevee suublasse juhtimisel on eelisatud lahendused, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostamist. Sademeveest vabanemiseks on soovitav kasutada looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujunduse kaudu, vältides sademevee reostamist. Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  21/28 8.10.5 Soojavarustus Soojavarustus lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus, soojusega varustamiseks kasutatakse eelistatavalt keskkonnasõbralikke kütteviise (maasoojus, päikeseenergia). Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusest nr 63/11.12.2018 "Hoone energiatõhususe miinimumnõuded", jõustunud 01.01.2019, või projekteerimise ajal kehtivast määrusest. 8.10.6 Elektrivarustus Planeeringuala elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 26.11.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele. Tehnilised tingimused (nr. 485506 ja nr 485508) näevad ette võimalikult koormuskeskme lähedusse uue komplektalajaama rajamise. Uue alajaama toide planeerida 10 kV maakaabelliiniga keskpinge õhuliini mastist M34, mis asub 66903:002:0119 (Silveri) kinnistul. Ligikaudne vahemaa mastist M34 planeeringualani (Künka maaüksuseni 430 m), planeeritud komplekt alajaamani 1 km. Keskpinge maakaabel on otstarbekas paigaldada tee kaitsevööndisse paralleelselt 20109 Seli-Angerja teega tee lõunapoolsel küljele Silveri (66903:002:0119) ja Vahastu metskond 81 (66903:002:0033) maaüksustele kinnistu piirist 1 m kaugusele. Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Arendajate ja Silveri ning Vahastu metskond 81 maaüksuste omanike vahel tuleb saavutada kokkulepe servituudiala määramiseks. Joonisele DP-4 “Lisajoonis elektrivarustuse planeerimiseks” on skemaatiliselt kantud ka väljavõte Transpordiameti poolt koostatud eskiisprojektist “Tugimaantee nr 15 Tallinn- Rapla-Türi km 4,553-47,619 Tallinn-Rapla lõik”. Tugimaantee ja 20109 Seli-Angerja tee ristmik on kavas ümber ehitada ning rajada uued kogujateed. 8.10.7 Telekommunikatsioon Detailplaneeringualal Seli-Angerja tee ääres paikneb Telia Eesti AS-le kuuluv sidekaabel. Planeeritava kinnistu omanikel on võimalus liituda ka AS Telia Eesti mobiilse 4G võrguga, mis võimaldab pakkuda telefoni- ja internetiühendust. 8.10.8 Trasside kaitsevööndid Vee- ja kanalisatsioonitorustike kaitsevöönd on 2 m torustiku (Ø alla 250 mm, paigaldatud kuni 2 m sügavusele) telgjoonest mõlemale poole. Kuigi tegemist on erakasutuses oleva veevarustuse ja kanalisatsiooniga on soovitav sätestada kaitsevööndid analoogselt Keskkonnaministri määruses 16.12.2005 nr 76 (Redaksioon 01.01.2006) „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“ käsitlusele. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus (Majandus- ja taristuministri määrus 01.07.2015 nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ §10: (1) Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge: 1) kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit; 2) 1 KV kuni 35 kV nimipingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; 3) 1 KV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit; Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  22/28 (2) Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist. (3) Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. (6) Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Sideehitise kaitsevööndi ulatus (Majandus- ja taristuministri määrus 01.07.2015 nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ §14: Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist: 1) maismaal - 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast. 8.11 Kaitstavad objektid Vastavalt Maa-ameti Kultuurimälestiste kaardirakendusele ei leidu detailplaneeringu alal kultuurimälestisi. 8.12 Keskkonnakaitsealased ettepanekud 8.12.1 Keskkonnakaitse abinõuded Planeeringuala ei asu Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmetel kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Lähim kaitstav loodusobjekt - Seli-Angerja maastikukaitseala (teisel pool maanteed 210 m kaugusel ) ja lähim Natura 2000 võrgustiku ala Rabivere loodusala ( 1,5 km kaugusel) ei ole planeeringust mõjutatud. Detailplaneeringuga kavandatu ei ületa paikkonna keskkonnataluvust, alale ei planeerita keskkonnaohtlikke objekte. Detailplaneeringus kavandatu planeeringuala ja ümbritseva maa-ala keskkonnatingimusi eeldatavalt ei mõjuta. Maa-alal nähakse ette järgmised keskkonnakaitselised abinõud: - endise kruusakarjääri korrastamine varasemalt koostatud projekti alusel; - olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine; - haljastuse rajamine; - tolmuvabade teekatete rajamine; - jäätmete kogumine ja väljavedu; - reovee puhastamine ühises biopuhastis; - ühise puurkaevurajamine, sellele hooldusala tagamine; - torustikud ning elektrikaablid rajatakse maa-aluse paigaldus-viisiga. - detailplaneering ei näe ette pinnase olulist tõstmist (täitmist) ega ala kuivendamist (v.a. karjääri korrastamisega sotud tööd); - kõik ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuleohutuse- ja tervisekaitsenõuetest. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Negatiivsete keskkonnamõjude, sh võimalike avariiolukordade vältimiseks on oluline, et peetakse kinni kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest nii hoonete ja rajatiste ehitamisel kui ka nende ekspluatatsioonis. Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  23/28 Detailplaneerigus on arvestatud rohelisele võrgustikule seatud tingimustega. Rohekoridoride alale ehitades peab jääma katkematu vähemalt 25 m laiune olemasoleva haljastusega riba loomade vaba liikumise tagamiseks. Kruntidel, mis piirnevad rohevõrgustiku koridoriga, ei rajata piirdeaeda kogu krundi ulatuses vaid ainult osaliselt, et säiliks loomade vaba liikumisvõimalus. Aeda võib kombineerida koos hekiga. Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamine tuleb lahendada projekteerimistööde käigus.. 8.12.2 Haljastus ja heakord OÜ J.Viru Markšeideribüroo poolt 2022 aastal koostatud „Künka kruusakarjäär. Künka kruusakarjäär II. Korrastamise projekt“, (töö nr.21303) on aluseks käesolevale detailplaneeringu eskiisile. Planeeringulahenduse aluseks on koostatud korrastusprojekt, 2023 aastal koostatud geodeetiline alusplaan, kohapealsed vaatlused ning tellijate soov ala arendamiseks. Käesolev planeeringulahendus muudab mõnevõrra varasemalt koostatud korrastusprojekti, seda tuleb vastavalt planeeringulahendusele korrigeerida. Näiteks projektis pakutud kahe eraldiasetseva väiksema liivaranna asemel on detailplaneeringuga ette nähtud üks suurem. Muudetud on vähesel määral veekogu kaldajoont ja suurust (väiksemaks), samuti istutusalade asukohta. Tööde käigus võib karjääri korrastamisel tekkida uusi olukordi ja lahendusi, mida planeeringulahenduses ei olnud võimalik ette näha, seetõttu on ka planeeritud tee ja tehisveekogu vahele planeeritud suhteliselt lai vaba ala võimaldamaks sisse viia väiksemaid muudatusi, mis põhilahendust ei muuda. Ala on lisaks karjäärialale endine põllu- ja heinamaa kruusakarjääri ümbruses, mis on aastaid olnud kasutuseta ning osaliselt võsastunud, on ka kõrgemaid puudegruppe. Keila jõe ja Sootaguse peakraavi ääres on rohevõrgustiku koridor, mis kattub üldjoontes Maa-ameti kõlvikute kaardil märgitud metsamaaga. Detailplaneeringu järgselt säilub võimalikult palju elujõulisi puid ja põõsaid. Karjääri korrastamisel tuleb töövõtjal ja arendajatel teha koostööd vätimaks hilisemaid ümberistutusi ja pinnasetöid. Olemasolevat haljastus likvideeritakse teede ja platside alt, planeeritud hoonete lähiümbrusest, maaküttetorustiku paiknemisaladelt. Teede lähiümbrusest ja ristumiskohtadelt likvideeritakse või kärbitakse puud arvestades nähtavusega liiklusohutuse tagamiseks. Uushaljastust võib istutatada lisaks kinnistu külgedele, eesmärgiga luua privaatsust naaberkinnistute suhtes. Krundil nr. 1, mis paikneb maanteede kõige lähemal, on teepoolsel küljel säiluva või rajatava kaitsehaljastuse ala vältimaks maanteest tulenevat häiringut. Üldkasutataval maal tehisveekogu ümbruses heakorrastatakse kogu ala, säilitatakse olemasolevat ja istutatakse uus haljastus. Ümber veekogu on planeeritud jalutusrada, mille äärde võib paigaldada istepinke ning välijõusaali vahendeid. Veekogu ning perspektiivse kergliiklustee vahelisele alale võib rajada kõrgema haljastusega ala. Veekogu läänekaldale on planeeritud liivaga kaetud rannariba. Vabale alale (väljaspool puurkaevu hooldusala) krundil nr.10 või veekogu rannaalale rajatakse laste mänguväljak. Veekogu rannaalale paigaldatakse ujumissild, veekogu madalam ala piiratakse soovitavalt väikelastele sobivaks ujumiskohaks. Sobivamad asukohad leitakse pärast karjääri korrastustööde lõppemist. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. 8.12.3 Jäätmemajandus Olmejäätmete kogumine peab olema kooskõlas jäätmeseadusega ja Rapla valla Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  24/28 jäätmehoolduseeskirjaga, mille kohaselt tuleb eraldi koguda ja korraldatud jäätmeveo raames üle anda lisaks segaolmejäätmetele ka biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning vanapaber. Alale on planeeritud kaks platsi, kuhu paigaldatakse konteinerid jäätmete liigiti kogumiseks. Biolagunevaid jäätmeid võib nõuetekohaselt kompostida ka oma kinnistul. 8.12.4 Vertikaalplaneering Hoonestusala vertikaalplaneerimine lahendada koos ligipääsutee rajamisega, eesmärgiga tagada planeeritud hoonete ja ligipääsuteede kõrguslik sidumine ja ühtsus. Ehitusprojekti mahus täpsustub projekteeritud hoonestuse kõrguslik + - 0.00 sidumine olemasolevast maapinnast. Soovitav on tasasel maastikul võtta planeeritud maapinna kõrguseks vahetult planeeritud hoonete kõrval olemasolevast maapinnast 30 … 50 cm kõrgem pind. 8.13 Inimeste heaolu ja tervis Kuna planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 " Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded ". Kavandada planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri16.12.2016 määruse nr 71 " Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid " lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringulahenduses on elamud kavandatud teest võimalikult kaugele, tee ja elamute vahele on kavandatud tehisveekogu. Vaba aja veetmiseks sobivad rannaalad on samuti teest eemal. Lähim elamu paikneb teest ligikaudu 40..50 m kaugusel, selle krundi teepoolsele alale on ette nähtud kõrgema haljastusega 30 m laiune ala müra ja õhusaaste vähendamiseks. Tuleb arvestada, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Detailplaneeringuga kavandatul puudub negatiivne mõju inimeste heaolule ja tervisele. 8.14 Maastikuilme Endise kruusakarjääri asemele on projekteeritud suur tehisveekogu, mille kallastele on planeeritud heakorrastatud puhkeala. Enamus elamukruntidest on planeeritud maanteest kaugemale kaarena tehisjärve, Keila jõe ja Sootaguse peakraavi vahele. Elamukruntide suurused jäävad vahemikku 5000 m² kuni 9420 m², mis võimaldab suurel osal krundi pinnast säilitada olemasolevat väärtuslikku kõrghaljastust või rajada uushaljastust. Paiknedes osaliselt Pahkla-Seli ja Röa küla väärtuslikul maastikul on planeeritud kruntide pindalad piisavad, et vältida liigtihedat täisehitatust. Karjääride korrastamisel tuleb lähtuda nõudest, et uute pinnavormide, nõlvade ja kaevandatud maa kujundamisel oleksid korrastatud reljeef ja pinnavormid võimalikult looduslähedased. Nõlvad ei tohi olla järsemad kui kasutatatud materjali looduslik varisemisnurk. T u l e b t a g a d a , e t korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele inimestele või loomadele. Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  25/28 8.15 Tuleohutuse tagamine Uute hoonete ja rajatiste planeerimisel on vaja arvestada Siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 (redaktsioon 01.03.2021) „Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded”, Siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 (redaktsioon 07.04.2023) „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutuse. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” nõuetega. Tule leviku takistamiseks planeeringualal tuleb järgida järgmisi meetmeid: 1. Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima nõnda, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. 2. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. [RT I, 30.11.2018, 7 - jõust. 03.12.2018] 3. Hoonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast. 4. Alapunktis 2 nimetatud kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui sellised hooned on samast tuleohutusklassist. Vastavalt EVS 812-7:2018 Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded 9.2.1.1 Üheks hooneks saab lugeda hoonetekompleksi vaid nendel juhtudel, kui need kuuluvad samasse tuleohutusklassi ning asuvad samal kinnistul. Kusjuures ka sellisel juhul peavad olema moodustatud kasutusotstarbest tulenevad tuletõkkesektsioonid ning nende hoonete summaarne kogupindala ei tohi olla suurem kui: - 400 m2 TP3-klassi hoonete puhul, - 800 m2 TP2- ja TP1-klassi hoonete puhul. 5. Naaberkinnistul paikneva I kasutusviisiga ühe ja kahe korteriga elamu ning abihoone puhul, kui ei ületata alapunktis 4 esitatud piirväärtusi, peab:1) tule levik olema takistatud vähemalt 60 minuti jooksul, kui kuja on alla nelja meetri; 2) tule levik olema takistatud vähemalt 30 minutit, kui kuja on neli kuni kaheksa meetrit. Planeeritud üksikelamud ja majapidamisabihooned kuuluvad ehitiste tuleohutusest tuleneva liigituse järgi I kasutusviisiga ehitiste alla (eluhooned). Kõik planeeritavad ehitised peavad vastama minimaalselt tulepüsivusklassi TP-3 nõuetele. Elamud planeeritaval alal on kuni kahekorruselised ja kõrgusega kuni 9 m maapinnast; abihooned on kõrgusega kuni 7 m maapinnast. Juurdepääsuteede laius ja teedevõrgustiku rajamine tagavad juurdepääsu päästeteenistuse autodele. Hoonetele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks on planeeritud minimaalselt 3,5 m laiuse kattega juurdepääsuteed. Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud EVS 812-6:2012+A1:2013. I kasutusviisiga ja sellega võrdsustatud hoonetel loetakse veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks 30 m3 (Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 (redaktsioon 07.04.2023) „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 7 (6)). Planeeringuala varustamiseks tulekustutusveega on kasutatud korrastatavasse karjääri rajatud tehisveekogu. Tehisveekogu mõlemas otsas sügavuselt sobivamasse kohta on planeeritud tulekustutusvee väljavõte, tarnetorustikuga juhitakse vesi kuivhüdrantidesse (Kasevälja poolses otsas on kaks hüdranti, Künka poolses otsas üks hüdrant). Hüdrantide ja tarnetorustiku asukoht on planeeringus valitud arvestusega, et oleks tagatud nõutavad vahemaad tulekustutusveevõtukohast hooneni (vähemalt 30 m hooneni, suurim lubatud kaugus 200 m (hoone kaugeima sissepääsuni või rajatise kaugeima ligipääsetava punktini). Esimese kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. Käesolevas planeeringus pole see võimalik. Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  26/28 Joonisele DP-3 on kantud veevõtukohtade kaugus hoonetest mööda päästetehnikaga sõidetavat teed. Veevõtukohad tuleb tähistatda nõuetekohaselt valgustpeegeldavate infoviitadega. Tulekustutusvee saamisvõimalust on kirjeldatud ka punkt 8.10.2 Tulekustutusvesi. 8.16 Servituutide seadmise vajadus Planeeringuala kuulub kahele omanikule: Liivaaugu ja Kasevälja ühele, Künka teisele omanikule. Planeeringulahenduses lepiti kokku, et puurkaev kõikide majapidamiste tarbeks paikneb Kasevälja-Liivaaugu omanikule kuuluval maal (krundid nr.1 kuni nr.11), reoveepuhasti Künka omanikule kuuluval maal (krundid nr.12 kuni nr.20). Tulekustutuveevõtukohad koos tarnetorustiku ja kuivhüdrantidega paiknevad kummagi omaniku maal. Krundile nr.11, kuhu on planeeritud puurkaev ja veetorustik, tuleks seada servituut kõikide elamukruntide veevarustuse tagamiseks. Krundile nr.19, kuhu on planeeritud reoveepuhasti, tuleks seada servituut kõikide elamukruntide reovee puhastamise tagamiseks. Kruntidele nr. 11, 12 ,19 ja 20 , kus paiknevad elektri- ja sidekaablid, tuleb seada servituudid võrguvaldajate kasuks. 8.17 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Planeeringulahenduse elluviimise läbi vähendatakse alal kuritegevuse riske. Planeeringulahenduses on arvestatud Eesti standardis EVS 809-1:2002 ’Kuritegevuse ennetamine’ (Linnaplaneerimine ja arhitektuur osa 1: Linnaplaneerimine) toodud soovitusi, milledeks on: - teede ja hoonete vahelise hea nähtavuse tagamine; - soovi korral territooriumile valveseadmete paigaldamine; - territooriumi valgustamine; - konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud; - püsielanikena elavad kinnistunaabrid, naabrustunde kujundamine; - vastupidavate konstruktsioonide kasutamine (aknad, uksed, lukud, prügikastid, pingid jne.); - õuealale piirdeaedade rajamine; - atraktiivse maastikukujunduse kavandamine. 8.18 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti tuleb vältida müra, vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Koos hoone ehitusprojektiga antakse hoone ümbruse vertikaalplaneerimise põhimõtted. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  27/28 9 Nõuded ehitusprojektidele Detailplaneeringuga määratakse järgmised nõuded ehitusprojektide koostamiseks: - hoonete ja tehnorajatiste projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigis kehtivatest projekteerimisnormidest ja õigusaktidest ning käesolevast detailplaneeringust; - hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel peavad olema tagatud puude ja ehitiste või rajatiste vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016 ,,Linnatänavad"; - hoone konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel lähtuda energiasäästlike hoonete kontseptsioonist; - elamu projekteerimisel tuleb tagada vastavus EVS-EN 17037:2019+A1:2021 “Päevavalgus hoonetes”; - hoonete projekteerimisel ning ehitamisel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri 30.03.2017 määrust nr 17 (redaktsioon 01.03.2021) ‟Ehitisele esitatavad tuleohutusnõud‟; - tulekustutusvee saamise lahenduse projekteerimisel tuleb järgida Siseministri 18.02.2021 määrust nr 10 (redaktsioon 07.04.2023) „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 Veevõtukoha kaugus ehitisest ja asukoht alapunktist (5.1). Veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel ning hoonetele mitte lähemal, kui 30 m; - elamute projekteerimisel tuleb järgida Sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”; - samuti tuleb elamute projekteerimisel järgida Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid"; - hoonete projekteerimisel ning ehitamisel (soovituslikult) järgida Eestis kehtivat standardit EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine”; - ehitusprojektid (k.a. hoonete eskiisprojektid) kooskõlastada enne ehitusloa taotlemist kohaliku omavalitsusega (valla arhitektiga). 10 Kohustused ja järjekorrad planeeringu elluviimiseks Planeeringuala paikneb osaliselt tegutseva karjääris, seetõttu on oluline hinnata ehitustegevuse võimalikkust lähiaastatel. Planeeringu tellijad kinnitavad, et ehitustöid ei alustata kõnealusel alal enne, kui Künka ja Künka II kruusakarjäärid on täielikult ammendatud, korrastatud vastavalt kehtivale korrastamisprojektile ning korrastamiskomisjon on need karjäärid ametlikult korrastatuks tunnistanud. Arendajate eesmärk on karjääride korrastamise perioodi jooksul ette valmistada detailplaneeringu dokumentatsioon, et oleks võimalik pärast korrastatuks tunnistamise otsust viivitamata alustada detailplaneeringu elluviimisega. Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale. Krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt. Detailplaneeringu kehtestamisele ja kinnistu jagamisele järgnevate toimingute/tegevuste järjekord: - Planeeringujärgsete servituutide seadmine; - Planeeringuala piires kavandatakse musta kattega tolmuvaba tee. Rapla vallavalitsus seab tingimuseks, et alles pärast tee kasutusloa saamist võetakse menetlusse hoonete ehitusload; - Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine koos tehnovõrkudega (eelnevalt – tehniliste tingimuste taotlemine tehnovõrkude projekteerimiseks); Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  28/28 - Ehituslubade taotlemine; - Hoonete ja rajatiste ehitamine; - Ehitistele kasutuslubade taotlemine. Valtu Projekt OÜ Kasevälja , Liivaaugu ja Künka maaüksuste detailplaneering Töö nr. 23-06 Seli külas Rapla vallas Rapla maakonnas  LEPPEMÄRGID PLANEERINGUALA KOKKU -293 288 m² (29,33 ha) OLEMASOLEV VEEPIIR SEISUGA 17.10.2023 MÄEERALDISE JA SELLE TEENINDUSMAA PIIRID VASTAVALT MAA-AMETI MAARDLATE KAARDIRAKENDUSELE PLANEERITAVAD KRUNDIPIIRID TEHISVEEKOGU, PROJEKTIS KOGUPINDALAGA 9,25 ha, PLANEERINGULAHENDUSEGA MUUDETUD VT. MÄRKUS 2 11 PLANEERITAVA OBJEKTI ID-KOOD MÄEERALDISE PIIR (KRUNDI NR. JOONISEL) TEHISVEEKOGU, PLANEERITUD LIGIKAUDSE KUJUGA , ( KÜNKA - 11,50 ha, KÜNKA II- 6,33 ha) GEODEETILINE ALUSPLAAN KOOSTATI 2023 AASTA OKTOOBRI KUUS. VT. MÄRKUS 3 PLANEERITAV KRUNDI SIHTOTSTARVE MÄEERALDISE TEENINDUSMAA PIIR VARASEM SIHTOTSTARBETA REFORMIMATA RIIGIMAA KEILA JÕGI V4 ( KÜNKA - 14,78 ha, KÜNKA II - 6,33 ha) (KATASTRIÜKSUSE JÄRGI) JA OSAKAALU %: PLANEERITUD RANNAALA (LIIVARAND) ( 66801:001:0985) LIIDETI KÕRVALASETSEVA MAAÜKSUSEGA AHVENA 24003:003:006 , SIHTOTSTARVE ÜLDKASUTATAV MAA 100% . MÄRGE MAA- JA RUUMIAMETI ANDMETES 13.03.2025 Üm50 ÜLDKASUTATAV MAA VT. MÄRKUS 3 OLEMASOLEV METSAMAA (KÕLVIKUTE KAARDILT) TEHNOVÕRGUD E100 ELAMUMAA - LIIVAAUGU MAAÜKSUSEL ≈ 8600 m²- 40% PINDALAST - KASEVÄLJA MAAÜKSUSEL ≈12 030 m²- 10% PINDALAST OLEMASOLEV SIDEKAABEL V40 VEEKOGUDE MAA - KÜNKA MAAÜKSUSEL ≈20000 m²- 14% PINDALAST OLEMASOLEV ELEKTRIKAABEL EKSPLIKATSIOON PLANEERITUD JALUTUSRADA TEHISJÄRVE KALDAL L10 TRANSPORDIMAA 60809LK OLEMASOLEV ELEKTRI LIITUMISKILP PERSPEKTIIVSE KERGLIIKLUSTEE ASUKOHT SELI - 1 OLEMASOLEV ÜKSIKELAMU (TAMMEMÖLDRI) M100 MAATULUNDUSMAA ANGERJA TEE ÄÄRES, VAHERIBA MIN LAIUS OLEMASOLEV PUURKAEV TEEKATETE SERVAST VÄHEMALT 7 m OLEMASOLEV SEPTIK 2 OLEMASOLEVAD ABIHOONED (TAMMEMÖLDRI) OLEMASOLEVAD KATASTRIÜKSUSTE PIIRID OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS V1 V1 PLANEERITUD VEETORUSTIK PLANEERITUD HOONESTUSALAD ELAMUTELE TAGAMAKS OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS 3 OLEMASOLEV PUURKAEV (TAMMEMÖLDRI, EHR KOOD 220296659)) KÕIGILE ELAMUTELE OMAVAHELISE KAUGUSE PLANEERITUD VÕI SÄILUV KÕRGEMA PK PLANEERITUD PUURKAEV HOOLDUSALAGA 10m MINIMAALSELT 30 m (15 m KRUNTIDEVAHELISEST PIIRIST), HALJASTUSEGA ALA (KAITSEHALJASTUS) 4 OLEMASOLEV REOVEESEPTIK (TAMMEMÖLDRI) SELLESSE ALASSE ON LUBATUD KA ABIHOONED MAANTEEPOOLSEL KRUNDIL NR.1 V2 V2 V2 PLANEERITUD TULEKUSTUTUSVEETORUSTIK / KUIVHÜDRANT TKV PLANEERITUD TÄIENDAVAD HOONESTUSALAD 5 PLANEERITUD ÜKSIKELAMU m ÜKSNES ABIHOONETELE PLANEERITUD ÜKSIKELAMU (POS 1) KATUSEHARJA PLANEERITUD REOVEE BIOPUHASTI, KUJA 10m nd 100 SUUNAGA , ASUKOHT ILLUSTRATIIVSE eluvöö aa ehituske TÄHENDUSEGA K1 K1 PLANEERITUD KANALISATSIOONITORU 6 PLANEERITUD ÜKSIKELAMU ABIHOONE al asuv al mets am sevöön d 10m OLEMASOLEVAD TEED jõe kald veekait D1 D1 PLANEERITUD PUHASTATUD HEITVEE TORUSTIK m PLANEERITUD ÜKSIKELAMU ABIHOONE (POS 2) PLANEERITUD PUURKAEV (15 KINNISTULE TOOTLIKKUSEGA ALLA önd 50 da 4m 7 10m³ ÖÖPÄEVAS, HOOLDUSALA 10m) ehitusk eeluvö kallasra Ahvena PLANEERITAVAD TEED (TOLMUVABA KATE) KATUSEHARJA SUUNAGA , ASUKOHT W2 W2 PLANEERITUD KESKPINGE ELEKTRIKAABEL kalda 24003:001:0006 ILLUSTRATIIVSE TÄHENDUSEGA ÜM 100% PLANEERITAVATE ELAMUKRUNTIDE SISSESÕIDUTEED 8 PLANEERITUD PUMBAMAJA (TÄPNE ASUKOHT LAHENDATAKSE ELAMU PLANEERITUD HOONED KRUNTIDEL NR. 10 JA NR. 19, AJ PLANEERITUD ALAJAAM EHITUSPROJEKTIGA, TOLMUVABA KATE) ASUKOHT ILLUSTRATIIVSE TÄHENDUSEGA PLANEERITUD SÜGAVAM ALA TULEKUSTUTUSVEE W1 W1 PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL 9 VÕTMISEKS TEHISJÄRVES (ORIENTEERUV ASUKOHT) Keila jõgi V4 66801:001:0985 JUURDEPÄÄS PLANEERINGUALALE 2LK PLANEERITUD ELEKTRI LIITUMISKILP (ÜHEKOHALINE / L=200m TULEKUSTUTUSVEEVÕTUKOHA SUURIM LUBATUD LK S 100% KAHEKOHALINE) 10 PLANEERITUD TULEKUSTUTUSVEE HÜDRANTKAEV JUURDEPÄÄS PLANEERITUD KRUNTIDELE KAUGUS HOONENI 200m MÖÖDA S1 S1 PLANEERITUD SIDEKAABEL PÄÄSTETEHNIKAGA SÕIDETAVAID TEID, PLANEERITUD TAGASIPÖÖRDEALA-PARKLA 11 (ALA SERVAS KONTEINERID JÄÄTMETE LIIGITI KOGUMISEKS VÄHIM KAUGUS HOONENI 30m W1.1 W1.1 PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSKAABEL - KLAAS, PABER, PAKENDID, BIOJÄÄTMED OMA KINNISTUL) OLEMASOLEVAD HOONED KAABLITE KAITSETORU (TEEKATTE ALL, PLANEERITUD PIIRDEAED, NÄIDATUD AINULT LÕIKUDES, Ke PUUJUURTE LÄHEDUSES KOHA JÄRGI) 12 PROJEKTEERITUD LIIVARAND (VT.MÄRKUS 3) ila jõg LIIKLUSSUUNAD KUS SEE EI LANGE KOKKU KRUNDI PIIRIDEGA (ROHEVÕRGUSTIKU KORIDORIGA KÜLGNEVATEL ALADEL) * TEHNOVÕRGUD LAHENDATAKSE TÄPSEMALT i EDASISE TÖÖ KÄIGUS PEALE TEHNILISTE 13 PLANEERITUD PUHKEALA TEENINDAV HOONE NÄHTAVUSKOLMNURK 5x120m VÄLJASÕIDUL RIIGITEELE, TINGIMUSTE VÄLJASTAMIST LIKVIDEERIDA NÄHTAVUST PIIRAVAD PUUD JA VÕSA 14 PLANEERITUD BIOPUHASTI (15 ELAMUT) PIIRANGUD JA KITSENDUSED vt 57.22 17.10.2023 15 PLANEERITUD MÄNGUVÄLJAK MUDILASTELE KEILA JÕGI , VALGALA ÜLE 25 km² - KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 m m - KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 m 100 16 PLANEERITUD TREENINGPLATS VARASEM SIHTOTSTARBETA REFORMIMATA - KALDA EHITUSKEELUVÖÖND METSAMAAL 100m nd RIIGIMAA KEILA JÕGI V5 ( 66801:001:0989) m - KALDA VEEKAITSEVÖÖND 10 m vöö LIIDETI KÕRVALASETSEVA SILLAOTSA MAAÜKSUSEGA 100 17 PLANEERITUD KOMPLEKTALAJAAM - KALLASRADA VT. MÄRKUS 3 elu ( 24001:002:1260) önd ske Liivaaugu SIHTOTSTARVE MAATULUNDUSMAA 100% . SOOTAGUSE PEAKRAAV, VALGALAGA 10-25 km² uvö 66801:001:0246 hitu M 100% MÄRGE MAA- JA RUUMIAMETI ANDMETES 02.12.2025 MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOL, ang al e 21 209 m² - KALDA PIIRANGUVÖÖND 50 m piir - KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 25 m ma .0 da tsa - KALDA VEEKAITSEVÖÖND 10 m 45 kal Keila jõgi V5 me m 66801:001:0989 - OLEMASOLEVA SIDEKAABLI KAITSEVÖÖND 1 m TELJEST 50 varjualune va S 100% d asu ön 90° vö lu veekaitsevöön dal - ROHELISE VÕRGUSTIKU TUGIALA kallasrada 4m ee kal sk (VASTAVALT KOOSTATAVALE ÜLDPLANEERINGULE) itu ka trepp jõe eh 70 lda OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE a .0 ld - ROHELISE VÕRGUSTIKU KORIDOR (VASTAVALT e .0 ka ANDMED hit kuur KOOSTATAVALE ÜLDPLANEERINGULE, KATTUB us d 10 H 13 KEHTIVA ÜLDPLANEERINGUGA) ke .0 60 elu 2 m Tammemöldri KATASTRIÜKSUSE NIMI vö 66903:002:1202 KATASTRIÜKSUSE TUNNUS - RIIGI KÕRVALTEE 20109 (SELI-ANGERJA) KAITSEVÖÖND 30 m Tammemöldri ö nd E 100% 66903:002:1202 m KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE 5 - PLANEERITUD AVALIKULT KASUTATAVA 50 50 m 5548 m² 3 25 m (TEHIS)VEEKOGU EHITUSKEELUVÖÖND 25m nd komp nd lõkkep E 100% ö õu öö (LOODUSKAITSESEADUS §38) vö .0 M - MAATULUNDUSMAA v lu septik 4 43 ee gu lill Mt - MÄETÖÖSTUSMAA sk 1 6 2 ran itu H - PLANEERITAVA PUURKAEVU HOOLDUSALA 10m kalda piiranguvöönd 100m L - TRANSPORDIMAA h trs ae pii Tarmo E trs -10+50 m PUURKAEVUST, KUS EI OLE LUBATUD E - ELAMUMAA ald 66801:001:1878 lda 9 aiamaja S - SIHTOTSTARBETA MAA k M 100% E100 H 0mvsilm SAASTEAINETE PINNASESSE JUHTIMINE ka bet 3usla 1 lill - REOVEE BIOPUHASTI KUJA 10m KRUNT NR.3 0 d - LÄHIM KAUGUS VEEVÕTUKOHAST HOONENI 30m ol 4. ho 0 or 4. veeka 3 EP 100% lill u ie itsevö lill lill lill ev nt önd 1 2 / 9 400m² 1 / 3 0m 6.0 lill ka bet L=1 ur peak guse KRUNT NR.9 (Liivaaugu) õu LIIKLUSKORRALDUS raav 5065m² lill p u Möldrinurga 60809LK 45m Soota 9 ML 100% lill 66903:002:0182 PLANEERITUD KRUNDI KASUTAMISE 43. 8 E 100% Jõesaare 70 LUBATUD SUURIM SÕIDUKIIRUS, LIIKLUSMÄRGID 1 / 7 100 m² 2 SÕIDUKIIRUSE PIIRAMISEKS PAIKNEVAD VÄLJASPOOL SIHTOTSTARBED JA EHITUSÕIGUS Haavasalu 66903:002:0180 16 018 m² kiik 66903:002:0179 E 100% PLANEERINGUALAGA KÜLGNEVAT LÕIKU 4.0 E 100% kr 4.0 OLEMASOLEVAD LIIKLUSMÄRGID KRUNT NR.1 KRUNDI NUMBER (AADRESS) M100 0 4. POS. NR. 1 SIHTOTSTARVE VASTAVALT EP 100% DET.PLANEERINGULE X LIKVIDEERITAVAD LIIKLUSMÄRGID OBJ.ID 2 / 9 400m² 1 / 3 HOONETE ARV KRUNDIL E100 2LK 60 PÕHIHOONE/KÕRVALHOONE PLANEERITAVAD LIIKLUSMÄRGID .3 5563m² 0 1 KRUNT NR.4 WK11 15 S 4. 4.0 W KRUNDI PINDALA V1 V11 .0 S11 10m 10 W 4 EP 100% 1 VK1 W a la ala MAX EHITUSALUNE PINDALA V11 ldus 2 / 9 400m² 1 / 3 6 50 W +1 vu h oo 10 SUURIM KORRUSELISUS/ MAX KÕRGUS (m) V11 0m rkae 1 pupuu S1 VK11 W 5920m² 4 urk ae 8 7 vu .0 st VK111 S1 W 36 W ku 11 1 S VK11 1 so 61.67 nk Aj-Rp1 (metalltoru) W ee 61.3 VK111 S1 50 .0 1 lat W Kataster Detailplaneering S ud .0 5 VK11 1 43 .0 Ojaveere p in 55 tähis kood katastriüksuse tähis krundi kasutamise W 1 na 66903:002:0139 S se S1 VK111 VK11 1 sse W sihtotstarve sihtotstarve W1.1 M 100% W im mu E100 1 S VK11 1 .0 E 001 Elamumaa EP Pereelamu maa ta d 0 WS1 VK111 8. 15 W 1. W as 1 1 S aa KRUNT NR.5 6. ste 0 VK11 1 4. V 006 Veekogude maa V Looduslik veekogu, tehisveekogu 0 ain 1.1 0m WS1 VK111 W W eid W 5 1 S V2 EP 100% 1. 1 11 1 VK11 .0 V2 L= L 007 Transpordimaa LT Tee ja tänava maa 6 25 V2 2 / 9 400m² 1 / 3 W 15 .0 10 1 S WS1 VK111 V2 W 1 1.1 VK11 V2 1. 6340m² 5 1 TKH W V2 0 4. W M 011 Maatulundusmaa HL Looduslik haljasmaa V2 K 1 S 2L 1 V2 W VK11 või või WS1 VK111 V2 1. 1 .5 W 1.1 4. Üm 017 Üldkasutatav maa ML Muu looduslik maa 35 V2 1S 5 44 V2 0 W 1 .50 V2 VK11 W .5 V2 WS1 2 1. VK111 1 W 26 1S 50 E100 V2 V2 1 W VK11 50 .0 1.1 1 .50 V2 .0 W V2 W W VK1111 1. 1S WS 1 56 V2 1 4. W V2 VK11 5 0 4. 6 W1 1. V2 1 vt 58.02 V2 W W 1S KRUNT NR.2 1.1 1. 1 VK1111 17.10.2023 1 VK11 W W WS KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTERBED V2 1 V2 2 EP 100% .0 W 0 1. W 8. V2 1 S1 70 15 1 V2 W 1 W 1. 1 VK11 63 .5 2 / 9 400m² 1 / 3 VK11 1 1 V2 .5 1.1 6. 0 WS E - ELAMUMAA (KOOD 001) ALALISEKS VÕI PERIOODILISEKS ELAMISEKS ETTENÄHTUD EHITISTE MAA JA GARAAŽIDE MAA. V2 W 13 4. 0 W 1 S1 5000m² W 1. ELAMU SH.KORTERELAMU, SUVILA, AIAMAJA ALUNE JA SELLE JUURDE KUULUVA MAJAPIDAMIS- JA ABIEHITISE ALUNE JA KRUNT NR.6 1 W 1 V2 W 1. VK11 Möldri NEID EHITISI TEENINDAV MAA; 10 V2 1 W 66903:002:0178 VK11 1 1 1S1 .0 LK 6 WS EP 100% W M 100% 15 VK11 6 1. V - VEEKOGUDE MAA (KOOD 006) - LOODUSLIKU VÕI TEHISVEEKOGU VÕI SELLE OSA ALUNE MAA; 1 70 V2 6.0 W 2 / 9 400m² 1 / 3 W 1.1 1 V2 .1 1S1 0 L - TRANSPORDIMAA (KOOD 007) LIIKLEMISEKS JA TRANSPORDIKS KASUTATAV MAA KOOS OHUTUSE TAGAMISEKS JA 4. W W VK11 SELLE MAA KORRASHOIUKS VAJALIKE EHITISTE ALUSE NING NEID EHITISI TEENINDAVA MAAGA (SH. TEEMAA) 6760m² 1. 1 V2 W WS S1 1. 11 E100 6 pinn 1 M - MAATULUNDUSMAA (011) - PÕLLUMAJANDUSSAADUSTE TOOTMISEKS VÕI METSAKASVATUSEKS KASUTATAV MAA VÕI V2 VK11 0 4. W 8. W1.1 K1 W1 V1 1. 15 15 WS .3 MAA, MILLEL ON METSA- VÕI PÕLLUMAJANDUSLIK POTENTSIAAL 1 V2 11 0 W .0 1 32 V2 1.1 VK11 4. 6 Üm - ÜLDKASUTATAV MAA (KOOD 017) AVALIKULT KASUTATAV, ISESEISVAT KATASTRIÜKSUST MOODUSTAV, ÜLDJUHUL 0 S1 6 WS 11 4. 0m V2 HOONETETA MAA, MILLEL VÕIVAD PAIKNEDA ÜKSNES ABIHOONED, SH: HALJASALA JA PARGI MAA, SUPELRANNA MAA, W1 W K1 VK11 V1 1. 15 5 ≈3 V2 1 RAHVAPEO- JA KOKKUTULEKUVÄLJAKU MAA, LAUTRI MAA, LASTE MÄNGUVÄLJAKU MAA. SPORDIPLATSI JA TERVISERAJA WS .0 16.0 W1.1 44.9 11 5 0 0 ng S1 .0 0. MAA VK11 vt 58.20 W 15 uista 12 52.0 1. .0 1 WS 17.10.2023 W1 K1 11 V1 15 35.9 pinn 6.0 2L sa p VK11 kalda ve W K E100 kr S1 1. S1 W1.1 ekaitsevö kruu 1 ön d 10 m VK11 W1 K1 V1 tee 15.0 V2 Mäemöldri W S1 KRUNT NR.1 0m kald 1. 1 ka a eh 25.0 it 4.0 8.0 66801:001:1844 se S1 20 V2 itus 1 EP 100% vö .0 S1 M 100% k L= W1.1 eelu ön 15 W W1 d K1 V1 av e vöö 1. 2 / 9 400m² 1 / 3 V2 ra us n d 25 kattepinnas 35 1 30 2LK ak ag S1 m m m 6.0 S1 5563m² pe oot V2 W 15.0 S 1. ka 1 S1 80 W1 V2 lda K1 W1.1 V1 .0 5 4 8 .0 pii E100 .0 18 ra W 6 V2 S1 ng uv 6.0 9 1. 1 S1 6 öö 12 W1 K1 KRUNT NR.7 V1 nd pinn W S1 W1.1 1. 50 1 S1 m 7 EP 100% AS 41.0 S1 lia 23.0 2 / 9 400m² 1 / 3 53.0 W1 7 K1 Te .0 V1 15 S1 30 43 5820m² .0 7m S1 W1.1 pinn .0 KÕRVALMAANTEE 20209 SELI-ANGERJA 10 4 .0 S1 0m LIIKLUSSAGEDUS 510 AUTOT/ÖÖPÄEVAS 2024.A. W1 K1 V1 us 12 ug ( RISTMIKE LUBATAV VAHEKAUGUS 500...1500 AUTOT - 100m S1 6.0 S1 ka lik W1.1 ve he la nd ek kü W1 .0 K1 15.0 V1 og va era S1 15 u ue rg D1 ike S1 hit Seli mõis 4.0 8.0 Pi us tm D1 ke 66903:002:0027 .9 W1.1 elu ris 38 W1 M 65% Üh 35% K1 V1 D1 vö ön S1 d2 L= 8 D1 KRUNT NR.8 5m pinn 20 OSUTUSMÄRK 15.0 .9 D1 0m 22 W1 K1 V1 Mäemöldri 8 W1.1 D1 EP 100% 573 - "ÕUEALA" 6 S1 66801:001:1844 2 / 9 400m² 1 / 3 6.0 PEATUMISKOHUSTUSEGA RISTMIK: D1 5 .0 A 7370m² W1 PEATEE 70km/h K1 V1 D1 5m .0 5 .0 kr 11 S1 LIITUVA TEE LIIKLUSSAGEDUS ALLA 100 AUTOT/ÖÖPÄEVAS E100 10 D1 peakraa se g Üm50 tan LIITUVA TEE LIITUMISNÄHTAVUS 5m v Sootagu D1 u is W1.1 10 ap D1 PEATEE LIITUMISNÄHTAVUS 160m V40 kattepinnas pinn Kasevälja us ( ERANDKORRAS 120, KUNA ALLA 100 AUTO/ÖÖPÄEVAS kru D1 L= 66801:001:0245 1 VK11 5 .0 20 W M 60% Mt 40% S1 D1 1.1 PEATUMISKOHUSTUSEGA RISTMIK: L10 0m W D1 128 400 m² EESÕIGUSMÄRK 222 - "PEATU JA ANNA TEED" 1 VK11 W D1 S1 E100 12 1.1 D1 0. 0 14 R1 W KRUNT NR.10 (Kasevälja) 1 VK11 W kattepinnas S1 .0 KRUNT NR.12 10 HL 50%, V 40%, LT 10% 35 K1 1.1 12 EP 100% W W 1 1 6 .0 1/7 200 m² 3 VK11 W S1 K1 2 / 9 400m² 1 / 3 W 1 82 597 m² 1.1 7305m² 1 VK11 W K1 S1 W W .0 1 ≈7 10 3m 8 .0 K1 S K 1 W VK11 2L W 5 1 1 1.1 pinn NÄHTAVUSKOLMNURK 5x120m W 13 6 4 .0 LIKVIDEERIDA NÄHTAVUST PIIRAVAD PUUD JA VÕSA AJ 1 VK11 W S1 17 2 .1 vt 58.88 L= W W1 .0 25.02.2024 19 0m 23 0m pinn 1 VK11 W S1 12 KRUNT NR.13 AS pinn 30 ee lia W1.1 pinn lik .0 2 00 :12 ja t 13 Te EP 100% W nd 36 g VK111 tan SW1 L 1 02 er era 2 / 9 400m² 1 / 3 uis .0 g .0 3:0 n 48 ap 15 2 Kasevälja KÕRVALMAANTEE 20109 SELI-ANGERJA 90 li-A pinn W 1.1 7405m² 6 .0 % us VK111 SW1 W 66 9 Se k ru 66903:002:0901LIIKLUSSAGEDUS 510 AUTOT/ÖÖPÄEVAS 2024.A. kr E100 M 100% 2 10 kruusa W VK111 1.1 SW1 20 .0 puistang 8 .0 W 15 2 W 4 .0 VK111 S1 W .1 2 1 W W 6 K 14 E100 5 2L VK11 1 S1 .0 W 18 2 1 WW1. A VK11 1 S1 W .0 KRUNT NR.14 36 12 gW 1 p u sa 2 pinn g an 1. 14 .0 EP 100% .0 an pinn .0 p u sa ist W u VK11 1 S1 6.0 48 kru W 15 ist u kru 2 / 9 400m² 1 / 3 6 .0 3.0 11 pinn 2 7.0 W 9380m² 1.1 WS1 VK11 1 W .0 8 .0 2 15 W Künka WS1 VK11 1 87 kr 1.1 .0 66903:002:0089 2 W 4 .0 5 M 40% Mt 60% W kr E100 13 ava WS1 VK11 1 0 .0 143 700 m² liku ka 6 lt k 2 1.1 tte .0 a WW sut p 95 18 KRUNT NR.15 .0 a tav VK11 11 WS p tte av 15 ka ee EP 100% kog W1.1 00 kr 2 u W kai VK11 11 WS 2 / 9 400m² 1 / 3 tse 5 L1 .0 .0 vö ön 48 .0 15 9420m² p tte d2 2 1.1 15 W ka 6 .0 5m VK11 11 pinn WS W 15 vt 58.67 2 kruusa puist W 25.02.2024 ang VK11 11 1.1 WS 8 .0 W .0 18 2 kattepinnas kr W 4 .0 VK11 11 6 .0 WS 6 .1 2 1 W W K 16 2L VK11 1 1 WS KRUNT NR.11 s na .0 A 2 .1 pin 15 vt 59.00 .6 WW1 11 LT 100% tte 27 25.02.2024 VK11 1S1 ka W k ru la kattepinnas - - - us kü ap u E100 4.0 8.0 3168 m² rg VK11 1S1 ng uis Pi .0 a ist W 2 1.1 .0 10 tan 15 pu 30 WW a .0 g us 8.0 t mn KRUNT NR.16 R kru kr 5 10 3. 3 la W1 S1 6 0 .0 ap kr 16 EP 100% K1 uu V1 -R W1.1 sa W2 pu 7. 7. 3 Kasevälja n 2 / 9 400m² 1 / 3 0 llin is TKH ta kr 19.0 ng 66903:002:0901 Ta W1 S1 7805m² 31.0 K1 V1 V2 kr 6.0 12* W1 S1 V2 15.0 W2 pinn kr uu K1 V1 W1.1 g sa tan 4.0 8.0 V2 pu is is ta pu ng W1 S1 V2 W2 a Vahastu metskond 81 us 2LK K1 V1 g tan kru 66903:002:0033 W1.1 V2 is E100 15.0 M 100% pu W1 S1 KRUNT NR.17 kalda piiranguvöönd 100 m (kantud a W2 V2 joonisele Maa-ameti kitsenduste kaard us K1 V1 ilt ligikaudselt maantee teisel küljel lookle kru 17 EP 100% kattepinnas 5 6 va jõe järgi) V2 W1.1 2 / 9 400m² 1 / 3 S1 W2 V2 K1 V1 põld 5060m² W1 A V2 43.0 S1 W1.1 25.0 55.0 W2 K1 V2 V1 W1 17 V2 S1 vt 59.09 W2 W1.1 25.02.2024 kr K1 V1 V2 W1 g tan 8.0 6.0 KRUNT NR.19 (Künka) PLANEERITUD KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBED JA EHITUSÕIGUS uis V2 usa S1 W2 K1 p g 19 HL 40%, V 50%, LT 10% tan Hoonete suurim 15.0 V1 Moodustatakse Parkimis- W1.1 Hoonete Ehitise Katastri- W1 V2 Krundi is s kat kru 1/7 200 m² 2 na pu s kinnistutest: lubatud kõrgus kasutamise kasutamise üksuse kohtade na Pos. Krundi Krundi Hoonete Täis- suurim 4.0 8.0 pin tep Arhitektuurinõuded Piirangud a Min. S1 pin V2 us arv g 88 700 m² kood ja tte aadress, nr aadress suurus suurim ehitus lubatud juhtotstarve sihtots- inn W2 X tan tte kru tule- ka Märkused K1 V1 as otstarve ka is kr katastritunnus, (m²) ehit.alune % suurim arv tarve (kood) W1 nõuded välis- ja V2 maksi- pu püsivus- W1.1 kr katuse kalle viimistlusele Üm40 katuseharja kr 19 pindala pind maalne kõrgus krundil osakaalu % ja % a piirdeaiale S1 märkused us vt 59.01 klass 15.0 V2 senine W2 põhihoone/ kru 25.02.2024 (m²) korruse- maa- (DP liikide 5m nõuded K1 V1 d2 V50 sihtotstarve S1 W1 pinnast kõrvalhoone suund alusel) öön lisus V2 6 luv W1.1 ee (m) 2LK sk W2 V2 hitu 5 W1 kog ue L10 1 Krunt nr.1 5563 400 7% 1/3 või krundipiiriga v.a krunt nr.3 vaba suund Rapla maakond Rapla vald EP 100% 2 osaliselt (krundipiiriga mitte kokku langevad E (001) 100% TP-3 V2 vee s W Rohevõrgustikuga piirnevad krundid piirata na Piirete max kõrgus 1,4m; piirdeaia tüübid: 1 L=135m Seli küla pereelamu elamumaa pin hekk, võrkpiire, lubatud kombinatsioonid X W1.1 V2 tte 8% maa W2 Kasevälja 2 Krunt nr.2 5000 400 ka W1 E100 Hoone projekti eskiis kooskõlastada Väikeehitisi (ka kuni 20m² eh.aluse risti või paralleelselt planeeritud tee põhihoone 2 korrust, W1.1 W1.1 Tunnus: 66801:001:0245 V2 pinnaga, kuni 5m kõrgusega) võib kruusa pu 11101 üksikelamu abihoone 1 korrus Pindala 128 412m² 3 Krunt nr.3 5065 400 8% ehitada ainult hoonestusalasse V2 12744 abihoone A W2 Sihtotstarbed - W1.1 põhihoone 9m, naturaalsed viimistlusplaadid 13 abihoone 7m KRUNT NR.18 Maatulundusmaa 60% V2 istang Krunt nr.4 7% g 4 5920 400 tan Mäetööstusmaa 40% lõigud tähistatud joonisel) 89.00 põld 18 EP 100% is V2 W2 Katuse kalle 15° ...45° Rapla Vallavalitsusega pu Liivaaugu 16 W1.1 2 / 9 400m² 1 / 3 a Tunnus: 66801:001:0246 5 Krunt nr.5 6340 400 6% us 9 V2 kr V2 kru g 5000m² tan Pindala 21 209m² Puit, krohv, kivi, W2 is Sihtotstarve - Krunt nr.6 6% pu 6.0 6 6760 400 a W1.1 Maatulundusmaa 100% us 18 kru Krunt nr.7 7% W2 7 5820 400 8.0 Kokku 149 621m² W1.1 8 Krunt nr.8 7370 400 5% 11.0 OL.OLEV LIIKLUSMÄRK "ANNA TEED" W2 20 kru 20.0 KARJÄÄRIST VÄLJASÕIDUL, Kokku kat us LIKVIDEERITAKSE KOOS TEEGA elamumaa 47 838 (32% ) a tep W1.1 pu W2 % 30 tee inn ist an ML as 9 Krunt nr.9 16 018 100 <1% 2 M 100% vaba 00 :12 ja abihoone 7m g L1 :002 ger (Liivaaugu) muu maatulundus- 8 .0 n W2 looduslik maa - 90 li-A W1.1 maa 66 9 Se 00 3 10 10 Krunt nr.10 82 597 200 <1% 3 W2 HL 50% Üm 50% vaba L1 20 (Kasevälja) W1.1 looduslik üldmaa 15 haljasmaa 0m 11 W2 kruusa puistang V 40% V 40% tehisvee- veekogu maa Vahastu metskond 81 kogu maa 66903:002:0033 LT 10% M100% tee ja W2 tänava maa LT 100% L 100% W2 11 Krunt nr.11 A 3168 tee- ja transpordi- 19 põld m tänava maa maa kr W2 kr 12 Krunt nr.12 7305 400 5% 1/3 või krundipiiriga v.a krunt nr.3 vaba suund Rapla maakond Rapla vald EP 100% 2 osaliselt (krundipiiriga mitte kokku langevad E (001) 100% TP-3 Rohevõrgustikuga piirnevad krundid piirata Piirete max kõrgus 1,4m; piirdeaia tüübid: Seli küla pereelamu elamumaa KRUNT NR.20 hekk, võrkpiire, lubatud kombinatsioonid W2 Künka 13 Krunt nr.13 7405 400 5% maa Hoone projekti eskiis kooskõlastada 20 Väikeehitisi (ka kuni 20m² eh.aluse LT 100% risti või paralleelselt planeeritud tee põhihoone 2 korrust, Tunnus: 66903:002:0089 pinnaga, kuni 5m kõrgusega) võib 11101 üksikelamu abihoone 1 korrus - - - Pindala 143 667 m² W2 14 Krunt nr.14 9380 400 4% ehitada ainult hoonestusalasse 12744 abihoone Sihtotstarbed - põhihoone 9m, 3592m² naturaalsed viimistlusplaadid abihoone 7m Maatulundusmaa 40 % 15 Krunt nr.15 9420 400 4% W2 Mäetööstusmaa 60 % lõigud tähistatud joonisel) Rapla Vallavalitsusega Katuse kalle 15° ...45° 16 Krunt nr.16 7805 400 5% W2 Puit, krohv, kivi, 17 Krunt nr.17 5060 400 8% W2 põld 18 Krunt nr.18 5000 400 8% W2 vt 59.28 Kokku 25.02.2024 51 375 (36%) elamumaa W2 19 Krunt nr.19 88 700 200 <1% 2 abihoone 7m HL 40% Üm 40% vaba ≈3 (Künka) looduslik W2 4 üldmaa m haljasmaa V 50% V 50% W2 kr tehisvee- veekogu maa pin kogu maa n LT 10% L 10% W2 PEATUMISKOHUSTUSEGA RISTMIK: tee ja transpordi- PEATEE 70km/h m tänava maa maa LIITUVA TEE LIIKLUSSAGEDUS ALLA 100 AUTOT/ÖÖPÄEVAS 20 W2 k1 LT 100% L 100% 3. 3 LIITUVA TEE LIITUMISNÄHTAVUS 5m 20 Krunt nr.20 3592 dli 0 .0 tee- ja transpordi- PEATEE LIITUMISNÄHTAVUS 160m an W2 tänava maa maa er 7. ( ERANDKORRAS 120, KUNA ALLA 100 AUTO/ÖÖPÄEVAS 0 põld W2 EDASI VT. JOONIS DP-7 "LISAJOONIS ELEKTRIVARUSTUSE PLANEERIMISEKS" MÄRKUSED W2 5. 0 OSUTUSMÄRK 573 - "ÕUEALA" 1. ALUSPLAANIDENA ON KASUTATUD OÜ J.VIRU MARKŠEIDERIBÜROO (EEG000189) POOLT 2023 AASTA OKTOOBRIS KOOSTATUD MAA-ALA A W 2 TOPOGRAAFILIST PLAANI KASEVÄLJA, LIIVAAUGU JA HAAVASALU MAAÜKSUSTELE TÖÖ NR 23236 NING MAPSER OÜ POOLT KOOSTATUD W 2 GEODEETILIST ALUSPLAANI KÜNKA MAAÜKSUSELE, TÖÖ NR.240201, KOOSTAMISE AEG 15.03.2024. 2. KRUUSAKARJÄÄRID KORRASTAMISEKS ON KOOSTATUD OÜ J.VIRU MARKŠEIDERI POOLT 2022.A. KOOSTATUD "KÜNKA KRUUSAKARJÄÄR. te PEATUMISKOHUSTUSEGA RISTMIK: ek W 70 2 EESÕIGUSMÄRK 222 - "PEATU JA ANNA TEED" KÜNKA II KRUUSAKARJÄÄR KORRASTAMISE PROJEKTILE, TÖÖ NR 21303. VT. DETAILPLANEERINGU DIGITAALSED LISAMATERJALID, JOONIS ai 1. ts 0 "BIOLOOGILISE KORRASTAMISE JA KORRASTATUD MAA-ALA PLAAN." DETAILPLANEERINGU ALUSEL VIIAKSE KORRASTAMISPROJEKTI ev nt öö m m SISSE VAJALIKUD MUUDATUSED. DETAILPLANEERINGUS ESITATAKSE TELLIJATE SOOVIL VÕIMALIKUD MUUDATUSED KRUUSAKARJÄÄRI la nd 2 0 ap W 12 OL.OLEV JUHATUSMÄRK -R KORRASTAMISEKS VEEPIIRI JA RANNAALA KUJUNDAMISEKS NING HALJASTUSE RAJAMISEKS. 30 lik n m 641 - KOHANIME TÄHIS llin nd 3. MÄEERALDISE NING MÄEERALDISE TEENINDUSMAA PIIR ON KANTUD JOONISELE MAA-AMETI MAARDLATE KAARDIRAKENDUSELT. 2 W Ta e ra 642 -TURISMIOBJEKTI TÄHIS 4. VÄLJAVÕTE KESKKONNASEADUSTIKU ÜLDOSA SEADUS 1 §38 : 2 W 1) KALLASRADA ON KALDARIBA AVALIKULT KASUTATAVA VEEKOGU ÄÄRES VEEKOGU AVALIKUKS KASUTAMISEKS JA SELLE ÄÄRES kr VIIBIMISEKS, SEALHULGAS SELLE KALDAL LIIKUMISEKS. PROJEKTEERIJA KAEREPERE 79520 RAPLA MK. OBJEKTI NIMETUS JA AADRESS DET.PLAN. KORRALDAJA W 2 2) KALLASRAJA LAIUS ON LAEVATATAVATEL VEEKOGUDEL 10 m JA TEISTEL VEEKOGUDEL 4 m. KALLASRAJA LAIUST ARVESTATAKSE RAPLA VALLAVALITSUS TEL. 489 4038, 50 86 948 KASEVÄLJA , LIIVAAUGU JA KÜNKA LAMEKALDAL PÕHIKAARDILE KANTUD VEEKOGU PIIRIST JA KÕRGKALDAL KALDANÕLVA ÜLEMISEST SERVAST, ARVATES VIIMASEL JUHUL W 2 e-mail: [email protected] MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING KALLASRAJAKS KA VEE PIIRJOONE JA KALDANÕLVA ÜLEMISE SERVA VAHELISE MAARIBA. ÄRIREGISTRI NR. 10167095 SELI KÜLAS RAPLA VALLAS 3) KUI KALLASRADA ON ÜLE UJUTATUD, ON KALLASRAJAKS 2 m LAIUNE KALDARIBA VEESEISU PIIRJOONEST (AJUTINE KALLASRADA). PLAN ID MTR NR. EP 10167095-0001 10.03.2003 RAPLA MAAKONNAS 4) KALDAOMANIK PEAB IGAÜHEL LUBAMA KALLASRADA KASUTADA. OÜ VALTU PROJEKT TÖÖ NR. 23-06 5. JÕE KALDAL PAIKNEVAL METSAMAAL ULATUB EHITUSKEELUVÖÖND KALDA PIIRANGUVÖÖNDI PIIRINI 100m (LOODUSKAITSESEADUS §38 JOONISE NIMI JOONISE NR. PR.STAAD. LÕIGE 2). JUHATAJA T. KURISOO 6. KÄESOLEVAS PLANEERINGULAHENDUSES SOOVITAKSE ELAMUTEVAHELISEKS KAUGUSEKS MÄÄRATA MINIMAALSELT 30 MEETRIT. ARHITEKT P. KIVI DP-3 DP 7. SUPELRANDA TEENINDAVATE RAJATISTE (NT. UJUMIS- VÕI PAADISILD) ASUKOHAD MÄÄRATAKSE EHITUSPROJEKTIDES. PÕHIJOONISE ESKIIS MÕÕT M 1:1000 PROJEKTEERIJA Ü. KRAIS KUUPÄEV 05.03.2026  Rapla Vallavalitsus Teie 02.06.2026 nr 6-2/73-25 [email protected] Viljandi mnt 17 Meie 01.07.2026 nr 7.2-2/26/20713-5 79511, Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn Arvamus Kasevälja, Liivaaugu ja Künka detailplaneeringu kohta Olete teavitanud meid Kasevälja, Liivaaugu ja Künka detailplaneeringu (edaspidi planeering) eelnõu avaliku väljapaneku perioodist 18. juunist kuni 19. juulini 2026 ja avaliku arutelu korraldamisest 21. juulil 2026. Ühtlasi annate teada, et avaliku väljapaneku perioodil on oodatud arvamused ja ettepanekud detailplaneeringule. Kasevälja, Liivaaugu ja Künka detailplaneeringu (katastritunnus 66801:001:0245, 66801:001:0246 ja 66903:002:0089, edaspidi planeering) eesmärgiks on kavandada endise karjääri alale 15 krundiga üksikelamuala koos tehisveekogu ja puhkealaga. Transpordiametile ei ole detailplaneeringut kooskõlastamiseks esitatud. Palume, põhijoonisel olemasolev karjäärist väljasõit, mis on planeeritud likvideerida, näidata likvideeritava objektina (ristidega). Palume, eemaldada põhijooniselt kõik planeeritud liiklusmärgid (riigiteel nr 20109 Seli-Angerja tee ja uutel väljasõitudel) ning seletuskirja ptk 8.8 nende selgitused. Planeeringus määratakse PlanS § 126 lg 1 punkti 7 kohaselt liikluskorralduse põhimõtted, märkide asukohti me ei pea sobilikuks kehtestada. Ühtlasi palume vabandada, et 30.12.2024 kirjas nr 7.2-2/24/20713-2 on esitatud seisukoht, mille kohaselt tuli planeeringu joonistele kanda olemasolevad kui ka kavandatavad liiklusmärgid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhataja planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus planeerimise osakonna kooskõlastuste üksuse juhataja ülesannetes Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lisa: 1. Kasevälja-Künka-DP-seletuskiri-05_01_26 2. DP-3-Pohijoonis.-Eskiis-05_03_26 Mildred Liinat 58786958, [email protected] 2 (2)