dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalkindlustusamet
Kiri VÄLJAAvalik

Kiri

Sotsiaalkindlustusamet · 10. september 2025
Viit
2-10/22826-1
Registreeritud
10. september 2025
Dokumendi liik
Kiri VÄLJA
Funktsioon
2 Teabehaldus
Sari
2-10 ÜSS 2021-2027 projektid (endine ESF, Euroopa Komisjon)
Toimik
2-10.8
Vastutaja
Maria Viidebaum (SKA, Laste heaolu osakond, Traumeeritud laste toetamise talitus)

Failid

  • 📎Lisa 1_Tehniline kirjeldus.pdf261 KB
  • 📎Lisa 2_Õppekava eelprojekt.pdf456 KB
  • 📎Lisa 3_CV vorm.pdf312 KB
  • 📎Lisa_4_Kasunduslepingu_projekt.pdf396 KB
  • 📎Lisa_5_Pakkumuse_vorm.pdf419 KB
  • 📎Pakkumuskutse.pdf484 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) täienduskoolituse õppekava Õppekava nimetus Laste ja noorte kahjustav seksuaalkäitumine Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine Õppekava koostamise alus Lastekaitseseadus § 15 (61), § 17 (3) Õppekeel Eesti keel Õppe eesmärk Koolituse tulemusena mõistab osaleja laste ja noorte seksuaalsuse olemust, eritleb eakohast, sobimatut, probleemset ja kahjustavat seksuaalkäitumist ning omab ülevaadet seksuaalkäitumise hindamise meetoditest. Sihtgrupp Lastemaja spetsialistid, lastekaitsetöötajad, psühholoogid, psühhiaatrid, terapeudid, kohtuarstid jt tervishoiuspetsialistid, juhtumikorraldajad, sotsiaaltöötajad, sotsiaalpedagoogid, prokurörid, kriminaalhooldusametnikud, lastekaitsegrupi uurijad ja teised spetsialistid, kes puutuvad oma töös kokku laste ja noortega. Osalejate arv (min ja max) 10–15 inimest Osalemise eeldus Puudub Õppe maht ja ülesehitus 16 akadeemilist tundi (ak/h) (akadeemilistes tundides) sh auditoorse töö maht akadeemilistes tundides: 16 ak/h sh praktilise töö maht akadeemilistes tundides: 0 ak/h sh iseseisva töö maht akadeemilistes tundides: 0 ak/h Õpiväljundid Koolituse tulemusena osaleja:  Selgitab laste ja noorte seksuaalsuse arengulisi eripärasid ning eristab eakohast, sobimatut, probleemset ja kahjustavat seksuaalkäitumist.  Omab ülevaadet seksuaalkäitumise hindamise meetoditest (nt Hacketti skaala, Lipusüsteemi metoodika, AIM-mudelid), sh tunneb nende piiranguid ja kasutusvaldkondi.  Analüüsib kahjustava seksuaalkäitumise riskitegureid, põhjuseid ja kinnistavaid tegureid, sh seoseid laste vaimse tervise probleemidega.  Eristab seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi ja seksuaalkäitumisega seotud mõisteid ning oskab käsitleda piiride ületamise teemasid töö kontekstis.  Valib ja põhjendab sobivaid sekkumisvõtteid kahjustava seksuaalkäitumisega laste ja noortega töötamisel, arvestades lapse vanust, arengu- ja vaimse tervise eripärasid. Sisukirjeldus Koolitaja esitab pakkumises vabas vormis omapoolse lühikirjelduse koolituse sisust. Õpisündmuse teemad Koolitusel läbitakse järgmised teemad:  Seksuaalkäitumise vormid;  Seksuaalne sättumus ja sooline identiteet;  Seksuaalne fetišism;  Piiride käsitlemine laste ja noorte seksuaalsuse puhul;  Laste ja noorte kahjustava seksuaalkäitumisega kaasnevad (vaimse tervise) probleemid ja riskid ning (vaimse tervise) probleemid, millega võib kaasneda kahjustav seksuaalkäitumine; Koostatud: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) täienduskoolituse õppekava  Kahjustavale seksuaalkäitumisele reageerimine;  Vahendid kahjustava seksuaalkäitumise hindamiseks. Koolitaja esitab pakkumises vabas vormis omapoolse nägemuse koolitusel käsitletavatest teemadest. Õppemeetodid Koolitaja kirjeldab pakkumises vabas vormis omapoolset nägemust õppemeetoditest ning selgitab, kuidas need toetavad õpiväljundite saavutamist. Õppekeskkonna kirjeldus Koolitus toimub kontaktõppena auditoorselt kahe järjestikuse päeva kaupa tööpäevadel, õppetööks sobivate tingimustega ruumis. Koolitusruumi suurus ja planeering võimaldab osalejatel ja koolitajal vabalt ringi liikuda ning jaguneda rühmadesse (rühmatöö ja ühistegevus). Koolitusruumis on olemas esitlustehnika (Data projektor kaabli ja HDMI ühendusega, ekraan, kõlarid), püsiv internetiühendus, pabertahvel, paberid, pastakad, markerid ning rühmatööde seinale kinnitamise võimalus ja vahendid. Koolitusruumis on olemas joogivesi. Koolitusruumis või selle vahetus läheduses on kohvipausi võimalus. Osalejaid informeeritakse parkimiskorraldusest e-posti teel enne koolituse toimumist. Iseseisev töö Puudub Koolitajale jääb õigus pakkuda omapoolne nägemus iseseisvast tööst, kui see ei suurenda koolituse kogumahtu ja kui koolitaja peab seda vajalikuks Õppematerjalide loend Koolitaja esitab pakkumises vabas vormis ülevaate koolitusel kasutatavatest teistest kohustuslikest õppematerjalidest Õppe lõpetamise tingimused, Õppe läbimise tingimus on 100% koolituse mahust osalemine. sh hindamismeetodid ja Koolitaja kirjeldab pakkumises vabas vormis omapoolset nägemust hindamiskriteeriumid kõikidest õpingute lõpetamise tingimustest, hindamismeetoditest ja hindamiskriteeriumitest, mis tagavad õpiväljundite saavutamise kontrollimist. Õppe läbimisel väljastatav Tunnistus või tõend dokument (tunnistus või tõend) Koolitaja kompetentsust tagava Koolitajal on kõrgharidus (vähemalt magistrikraad või sellega kvalifikatsiooni või õpi- ja võrdsustatud haridustase) ja praktiline töökogemus arsti/psühhiaatri, töökogemuse kirjeldus (kliinilise) psühholoogi, vaimse tervise õe või seksuoloogina laste ja noortega, kellel esineb probleemset, väärkohtlevat või vägivaldset seksuaalkäitumist, käitumis-, arengu- või meeleoluhäireid. Koolitaja omab praktilist töökogemust eeltoodud sihtgrupiga vähemalt 3 aastat viimase 5 aasta jooksul. Koolitajal on täiskasvanute koolitaja kompetentsid. Koolitaja kirjeldab pakkumises vabas vormis täiendatud koolitajate kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- ja töökogemuse kirjelduse (haridus, töökogemus, täiskasvanute koolitamise kompetentsid). Õppekava kinnitamise aeg Koostatud: Lisa 3 Meeskonnaliikme CV Väikeost: „Laste ja noorte kahjustav seksuaalkäitumine“ Hankija: Sotsiaalkindlustusamet Vahetult teenust osutava isiku nimi:......................................................... 1. Haridus (viimane kõrgem haridus) Õppeasutuse nimi Lõpetamise Eriala Omandatud kraad aasta  Välismaal väljastatud diplomite puhul peab isik tõendama, et õppeasutus on diplomi väljastamise ajal akrediteeritud õppeasutus. 2. Töökogemus Asutus Ametikoht Töötamise periood 3. Eelnev koolituste läbiviimise kogemus (viimase 5 aasta jooksul) Koolituse Peamised teemad Koolituse Sihtrühm Grupi Läbiviimise nimetus maht suurus aasta (akad/h) CV esitamisega kinnitan et: - olen andnud pakkujale nõusoleku pakkumuse edukaks osutumisel osalema hankelepingu täitmisel; - olen tutvunud hanke tingimustega ja nõustun osalema hankelepingu täitmisel. Lisa 1 Hanke tehniline kirjeldus Hanke eesmärk on leida pakkuja, kes viib koostöös hankija poolse kõrvalkoolitajaga läbi koolituse „Laste ja noorte kahjustav seksuaalkäitumine“. Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine”, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine” raames. 1. Koolituse eesmärk ja sihtgrupp Koolituse eesmärgiks on anda osalejatele arusaam laste ja noorte seksuaalsuse olemusest. Koolituse tulemusena eritleb osaleja eakohast, sobimatut, probleemset ja kahjustavat seksuaalkäitumist ning omab ülevaadet seksuaalkäitumise hindamise meetoditest. Koolituse sihtgrupp on lastemaja spetsialistid, lastekaitsetöötajad, psühholoogid, psühhiaatrid, terapeudid, kohtuarstid jt tervishoiuspetsialistid, juhtumikorraldajad, sotsiaaltöötajad, sotsiaalpedagoogid, prokurörid, kriminaalhooldusametnikud, lastekaitsegrupi uurijad ja teised spetsialistid, kes puutuvad oma töös kokku laste ja noortega. 2. Koolituse sisu ja nõuded Koolitus toimub kontaktkoolitusena kahe järjestikuse päeva kaupa tööpäevadel. Koolitus peab olema läbi viidud hiljemalt 31.12.2025. Koolituse maht on 16 akadeemilist tundi (ak/h) ning toimumiskoht Tallinn. Õppepäevade läbi viimiseks tagab sobiva ruumi hankija. Toimumiskoha täpse asukoha edastab hankija pakkujale elektrooniliselt (e-kirja teel) hiljemalt nädal enne koolituse toimumist. Pakkuja kirjeldab pakkumises koolituse täpsema fookuse, teemad ja praktilised ülesanded vastavalt esialgsele õppekavale (lisa 2). Koolituse sisu loob pakkuja vastavalt õppekavas välja toodud õpisündmuse teemadele ja oodatud õpiväljunditele. Pakkuja kirjeldab pakkumuses enda visiooni õppemeetoditest, et need toetaksid õpiväljundite omandamist ning koostab loetelu kohustuslikest õppematerjalidest. Samuti kirjeldab pakkuja vabas vormis omapoolset nägemust kõikidest õpingute lõpetamise tingimustest, hindamismeetoditest ja hindamiskriteeriumitest, mis tagavad õpiväljundite saavutamise kontrollimist. Pakkuja võib teha omapoolse ettepaneku iseseisva töö lisamiseks õppekavasse, kui see mahub koolituse planeeritud mahu sisse. Kui koolituse käigus hinnatakse õpiväljundite saavutatust ja õppija saavutas kõik õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundid, väljastatakse temale tunnistus. Kui koolituse käigus ei hinnata õpiväljundite saavutatust või kui õppija ei saavutanud kõiki õppekava lõpetamiseks nõutud õpiväljundeid, kuid vastab koolituse lõpetamise nõuetele, väljastatakse temale tõend. 1 Lisa 1 Pakkuja arvestab koolituse visiooni koostades, et kahe akadeemilise tunni mahus on kõrvalkoolitajaks lastemaja töötaja, kes annab ülevaate lastemaja tegevusest ja tutvustab hindamisvahendeid, mida lastemajas kahjustava seksuaalkäitumisega lastega kasutatakse. Lastemaja poolne kõrvalkoolitaja katab õppekavas oleva teema „Vahendid kahjustava seksuaalkäitumise hindamiseks“, mis vastab õpiväljundile „Omab ülevaadet seksuaalkäitumise hindamise meetoditest (nt Hacketti skaala, Lipusüsteemi metoodika, AIM-mudelid), sh tunneb nende piiranguid ja kasutusvaldkondi“, seega selle teema ja õpiväljundi katmist pakkuja tagama ei pea. Koolituse täpsem ülesehitus ja koostöö kõrvalkoolitajaga lepitakse täiendavalt kokku eduka pakkujaga. Koolituse maht: 16 ak/h, sh: auditoorse töö maht 16 ak/h praktilise töö maht 0 iseseisva töö maht 0 Koolituse toimumise aeg: koolitus peab olema toimunud hiljemalt 31.12.2025. Koolituse toimumise koht: Tallinn Grupi suurus: 10–15 osalejat 3. Tööde teostamine ja üleandmine Pakkuja annab hankijale töö üle pärast koolituse läbi viimist. Tööde üleandmine kinnitatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga. 4. Keskkonnahoidlikud lahendused Pakkuja peab lepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi:  hoiduma koolitusmaterjalide jms vältimatu vajaduseta välja printimisest, eelistama digitaalsel kujul materjalide jagamist;  digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust. 5. Nõuded koolitajale Koolitajal on kõrgharidus (vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase) ja praktiline töökogemus arsti/psühhiaatri, psühholoogi, vaimse tervise õe või seksuoloogina laste ja noortega, kellel esineb probleemset, väärkohtlevat või vägivaldset seksuaalkäitumist, käitumis-, arengu- või meeleoluhäireid. Koolitaja omab praktilist töökogemust eeltoodud sihtgrupiga vähemalt 3 aastat viimase 5 aasta jooksul. Koolitajal on täiskasvanute koolitaja kompetentsid, mida saab tõendada näiteks: bakalaureuse- või magistrikraad andragoogikas või kutseõpetaja erialal, mikrokraad täiskasvanute koolitamise alal, täiskasvanute koolitaja või kutseõpetaja kutsetunnistus, kõrgkooli või ülikooli õppejõu atesteerimise tõendid, koolitaja koolituse tunnistus(ed), muud täiskasvanute koolitamise valdkonnas omandatud kvalifikatsioonid või kompetentsust tõendavad dokumendid. Koolitaja kirjeldab pakkumises vabas vormis täiendatud koolitajate kompetentsust tagava kvalifikatsiooni 2 Lisa 1 või õpi- ja töökogemuse kirjelduse (haridus, töökogemus, täiskasvanute koolitamise kompetentsid). 6. Hindamiskriteeriumid Majanduslik soodsus. Vastavaks tunnistatud pakkumusi hindab Hankija 100 väärtuspunkti süsteemis järgnevalt: 1) Pakkumuse kogumaksumus (maksimaalselt 20 väärtuspunkti). „Pakkumuse kogumaksumus”, mille pakkumuse maksumuse summa (käibemaksuta) on madalaim, s.o vähim on parim. Järgmiste hinnatavate pakkumuste punktid arvutatakse järgmise valemiga: „kriteeriumi punktid” - („hinnatava pakkumuse maksumus” – „madalaim pakkumuse maksumus”) / (jagatud) „suurim väärtus” x (korda) kriteeriumi punktid. Hindamise täpsus on kaks kohta pärast koma. 2) Koolituse sisu kirjeldus (kuni 80 väärtuspunkti): 80 punkti 60 punkti 40 punkti Pakkumuses on Pakkumuses on Pakkumuses on kirjeldatud põhjalikult kirjeldatud kirjeldatud koolituse koolituse ülesehitust, kuid koolituse ülesehitust. ülesehitust, kuid see kirjeldus on Koolituse sisu on vastab osaliselt ette vähene/lakooniline ja/või kooskõlas õppekavas nähtud õpiväljunditele ja ebapiisavalt seostatud välja toodud õpiväljundite koolituse eesmärkidele. õppekavas välja toodud ning nõuetega. Õppematerjalide loetelu eesmärkide ja/või Õppematerjalide loetelu on kooskõlas moodulite õpiväljunditega. on sobiv õpisündmuse läbimiseks vajalike Õppematerjalide loetelu on teemade käsitlemiseks ja teemadega, kuid minimaalne ja/või pakutud õpiväljundite materjalid ei ole õppematerjalid ei vasta saavutamiseks. Materjal osalejatele lihtsasti õpiväljunditele. on tagatud koolitaja poolt. kättesaadavad (näiteks on Metoodika ja Metoodika ja tasulised). hindamiskriteeriumid ei ole hindamiskriteeriumid on Metoodika ja piisavad ja/või sobivad läbivalt kooskõlas hindamiskriteeriumid on õpiväljundite koolituse sisu ja osaliselt kooskõlas saavutamiseks. õpiväljundite õppekavas välja toodud saavutamisega. teemade ja õpiväljundite Maksimumpunktid saavutamisega. antakse, kui kõik nimetatud komponendid on täidetud. 3 Lisa 4 KÄSUNDUSLEPING KOOLITUSE LÄBIVIIMISEKS NR ___ Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975 (edaspidi nimetatud käsundiandja), mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja ________________, isikukood ____________ (edaspidi nimetatud käsundisaaja), keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva lepingu (edaspidi nimetatud leping) alljärgnevas: 1. Käsund ja selle täitmise tähtajad 1.1. Leping on sõlmitud väikeostu „Laste ja noorte kahjustav seksuaalkäitumine” tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on hanke alusdokumendid, käsundisaaja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus; 1.3.2. Lisa 2 – pakkumus. 1.4. Käsundisaaja kohustub koolitusprogrammi läbiviimise tarvis koostama koolituse õppematerjalid ja koolituse läbi viima (edaspidi nimetatud käsund). 1.5. Koolituse väljatöötamist ning läbiviimist rahastatakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimused „Laste ja perede toetamine” raames. 2. Lepingu eesmärk ja ese 2.1. Lepingu eesmärk on määrata kindlaks lepingu esemeks oleva teenuse osutamise tingimused ning poolte õigused, kohustused ja vastutus lepingu kehtivuse ajal. 2.2. Lepingu esemeks on õppematerjalide loomine ja koolituse „Laste ja noorte kahjustav seksuaalkäitumine“ läbi viimine koostöös hankija poolse kõrvalkoolitajaga (edaspidi töö). 2.3. Töö täpsem kirjeldus on toodud hanke tehnilises kirjelduses ja käsundisaaja pakkumuses. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Lepinguliste tööde maksumused on kajastatud lepingu Lisas 2 (hinnale lisandub/ei lisandu käibemaks). 3.2. Tasumine toimub pärast üleandmise-vastuvõtmise akti käsundiandjapoolset kinnitamist käsundisaaja esitatud arve alusel, mille maksetähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva. 3.3. Käsundisaaja kohustub arved esitama e-arvetena ning märkima lisaks raamatupidamise seaduses nõutule arvele tellija kontaktisiku nime. 3.4. Käsundisaajal on õigus esitada tööde üleandmise-vastuvõtmise akt ja arve alles pärast seda, kui: 3.4.1. õppekava ja koolitusmaterjalid on loodud ning käsundiandjale üle antud; 3.4.2. koolitused on toimunud (piirkonna lõikes) ja koolitusel osalejatele on antud tagasiside nende esitatud kodutööde eest. Vastasel juhul on käsundiandjal õigus tööde vastuvõtmisest keelduda. 3.5. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis käsundisaaja on teinud töö tegemiseks. Lepingu hind sisaldab tasu intellektuaalomandiõiguse üleandmise eest. 4. Käsundisaaja õigused ja kohustused 4.1. Käsundisaajal on õigus saada lepinguga kokkulepitud tasu. 4.2. Käsundisaaja on kohustatud: 4.2.1. täitma käsundi isiklikult vastavalt lepingule, kehtivatele õigusaktidele ja käsundiandja juhistele; 4.2.2. teavitama käsundiandjat kõikidest asjaoludest, mis võivad takistada käsundi täitmist käsundisaaja poolt; 4.2.3. hoidma konfidentsiaalsena talle lepingu käigus käsundi täitmisega seoses teatavaks saanud informatsiooni ning avaldama seda üksnes käsundiandja nõusolekul; 4.2.4. tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele. 5. Käsundiandja õigused ja kohustused 5.1. Käsundiandjal on õigus: 5.1.1. saada käsundi täitmisega seonduvat informatsiooni; 5.1.2. leping mõjuvatel põhjustel (nt tähtaegade mitte täitmine, lepinguliste kohustuste mitte täitmine, eelarve ületamine, usaldusväärsuse kaotamine) üles öelda; 5.2. Käsundiandja on kohustatud: 5.2.1. teavitama käsundisaajat kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada käsundi osutamist käsundisaaja poolt; 5.2.2. maksma käsundisaajale lepinguga kokkulepitud tasu; 5.2.3. tasuma Lepingu üles ütlemisel käsundiandja poolt käsundisaajale lepingu ülesütlemise hetkeks faktiliselt osutatud teenuste eest. 6. Töö teostamine ja üleandmine 6.1. Käsundisaaja kohustub töö teostama hiljemalt 31.12.2025. 6.2. Käsundisaaja kohustub täitma lepingu tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Käsundisaaja peab lepingu käigus tegema kõik toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud toimingute hulka. 6.3. Käsundisaaja peab tagama, et tööd teostavad pakkumuses nimetatud isikud vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 6.4. Kui teenuse osutamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab käsundisaaja selle eelnevalt käsundiandjaga kirjalikult kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et teenust osutavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud või kui meeskonnaliikme läbitud koolituse eest omistati hindamisel lisapunkte, siis vähemalt pakkumuses esitatud kogemuse ja kvalifikatsiooniga isikud. 6.5. Käsundiandja edastab käsundisaajale töö teostamiseks vajalikud andmed. 6.6. Käsundiandjal on õigus kontrollida töö käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel käsundisaajalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 6.7. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 6.8. Töö üleandmine toimub etappide kaupa üleandmise-vastuvõtmise aktiga pärast käsundist tulenevate ülesannete täitmist. 6.9. Käsundisaaja kohustub käsundiandjale üle andma kõik lepingu täitmisel saadud ja loodud materjalid. 6.10. Käsundiandjal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Käsundiandja määrab üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja vastavalt punktis 9.3 sätestatule. 7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle käsundiandjale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab käsundisaaja käsundiandjale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Käsundisaaja tagab, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. Autori isiklikud õigused, sh õigus autorlusele ja autorinimele, kuuluvad käsundisaajale ning käsundiandja kohustub täitma autoriõiguse seadusest ja heast viitamise tavast tulenevaid nõudeid. 7.2. Käsundisaajal on õigus pärast töö vastuvõtmist käsundiandja poolt kasutada töö tulemusena saadud andmeid, informatsiooni, materjale teadus-, arendus- ja õppetöö eesmärgil, arvestades seejuures asjaoluga, et eespool nimetatud tegevuses töö või selle resultaatide kasutamise eest ei tohi käsundisaaja saada tulu. Muus osas töö kasutamine käsundisaaja poolt toimub käsundiandja eelneval kirjalikul nõusolekul. 7.3. Käsundiandjal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. 7.4. Käsundisaaja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele tööga seotud autoritasud. 8. Lepingu kontaktisikud 8.1. Käsundiandja kontaktisikuks on .......................... (nimi), ............................ (telefoninumber), ........................................ (e-posti aadress). 8.2. Käsundisaaja kontaktisikuks on .......................... (nimi), ............................ (telefoninumber), ........................................ (e-posti aadress). 8.3. Käsundiandja kontaktisiku pädevuses on töö teostamise üle läbirääkimiste pidamine, kontrolli korraldamine lepingu täitmise üle, viivitustest ja muudatustest käsundisaaja teavitamine, töö(de) vastuvõtmine ja pretensioonide ning nõuete edastamine. 8.4. Käsundiandja kontaktisikul puudub õigus lepingut muuta. Lepingu muutmise õigus on üksnes käsundiandja seaduslikul või volitatud esindajal. 9. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 9.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 9.2. Käsundisaaja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui käsundisaaja ei ole lepingut täitnud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi käsundiandja. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 9.3. Käsundiandja esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul töö mittevastavusest teada saamisest arvates. 9.3.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui käsundisaaja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui käsundiandjal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 9.3.2. Käsundiandjal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 9.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on käsundiandjal õigus nõuda leppetrahvi 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui käsundisaaja ei ole tööd teostanud või käsundisaaja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 9.5. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on käsundiandjal õigus nõuda käsundisaajalt leppetrahvi 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 9.6. Kui käsundiandja viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on käsundisaajal õigus nõuda käsundiandjalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 9.7. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on käsundiandjal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest käsundisaajale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel. 9.8. Hanke alusdokumentides ja lepingus sätestatud tingimuste nõuetekohast täitmist hinnatakse koolitusel osalejate tagasiside ja koolituse vaatlushindamise käigus käsundiandja esindaja poolt. Käsundiandjal on käsundisaaja poolse lepingu rikkumise korral õigus leping ennetähtaegselt lõpetada eeldusel, et käsundiandja on eelnevalt vähemalt ühel korral teavitanud käsundisaajat rikkumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 9.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Käsundiandjal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 9.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled VÕS § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 9.11. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 9.12. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 10. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 10.1. Käsundisaaja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on käsundiandjal eeldatavalt õigustatud huvi. 10.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid käsundiandja eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 10.3. Käsundisaaja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 11. Lõppsätted 11.1. Leping jõustub allkirjastamisest mõlema poole poolt. Leping lõpeb poolte lepinguliste kohustuste täitmisel või muul alusel. 11.2. Lepingu muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult ja jõustuvad pärast nende allkirjastamist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal. 11.3. Leping ei kuulu avaldamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud õigusaktides ettenähtud juhtudel ning poolte õigusnõustajatele või audiitoritele. 11.4. Lepingutingimuste rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamine toimub Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud korras. 11.5. Lepingust tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtus Eesti Vabariigis kehtivate seaduste alusel. Käsundiandja Käsundisaaja Sotsiaalkindlustusamet Nimi: _______________ Registrikood: 70001975 Isikukood: Pank: Swedbank Pank: IBAN: EE742200001120057958 IBAN: Asukoht: Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn Elukoht: E-post: [email protected] E-post: Telefon: 612 1360 Telefon: (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu ________________ peadirektor PAKKUMUSKUTSE Väikeostu hange „Laste ja noorte kahjustav seksuaalkäitumine” 1. Üldandmed 1.1 Hankija Sotsiaalkindlustusamet Registrikood 70001975 Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn 1.2 Hanke nimetus ja „Laste ja noorte kahjustav maksumus seksuaalkäitumine” Hanke eeldatav maksumus (KM-ga): 8000 eurot 1.3 E-posti aadress teabe maria.viidebaum@sotsiaalkindlustu saamiseks ja samet.ee pakkumuste esitamiseks Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele” toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine”, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine” raames. 1.4 Pakkumuste esitamise Hiljemalt 26.09.2025 kell 23:59 (Eesti tähtaeg aja järgi). Pärast nimetatud tähtaega esitatud pakkumusi arvesse ei võeta. 1.5 Pakkumuse jõusoleku 60 päeva. Pakkumuse esitamisega tähtaeg (pakkumuste loetakse, et pakkumus on jõus esitamise tähtajast vähemalt nimetatud ajavahemikul ning arvates) pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima (võib märkida, kui see on eelnimetatust pikem). 1.6 Hanke eeldatav ajakava Alljärgnevas ajakavas esitatud ja hankelepingu täitmise tähtajad on indikatiivsed ja ei oma tähtaeg õiguslikku tähendust, st juhul, kui hankelepingut mistahes põhjusel ei ole võimalik sõlmida märgitud tähtajaks, lükkuvad järgnevalt loetletud tähtajad edasi vastava aja võrra. 1. Hankelepingu sõlmimine – 01.11.2025. 2. Hankelepingu täitmine – 31.12.2025. 1.7 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 – tehniline kirjeldus; Lisa 2 – õppekava eelprojekt; Lisa 3 – CV_vorm; Lisa 4 – käsunduslepingu projekt; Lisa 5 – pakkumuse vorm; 1 1.8 Dokumentide ja Pakkumus etteantud vormil (Lisa 5) ja andmete loetelu, mille CV etteantud vormil (Lisa 3). pakkuja esitab pakkumuse koosseisus 1.9 Hindamiskriteeriumid Majanduslik soodsus. Vastavaks tunnistatud pakkumusi hindab Hankija 100 väärtuspunkti süsteemis: 1) Pakkumuse kogumaksumus (maksimaalselt 20 väärtuspunkti). „Pakkumuse kogumaksumus”, mille pakkumuse maksumuse summa (käibemaksuta) on madalaim, s.o vähim on parim. Järgmiste hinnatavate pakkumuste punktid arvutatakse järgmise valemiga: „kriteeriumi punktid” - („hinnatava pakkumuse maksumus” – „madalaim pakkumuse maksumus”) / (jagatud) „suurim väärtus” x (korda) kriteeriumi punktid. Hindamise täpsus on kaks kohta pärast koma. 2) Koolituse sisu kirjeldus (kuni 80 väärtuspunkti). 80 punkti 60 punkti 40 punkti Pakkumuses on Pakkumuses on Pakkumuses on kirjeldatud koolituse põhjalikult kirjeldatud kirjeldatud koolituse ülesehitust, kuid kirjeldus on koolituse ülesehitust. ülesehitust, kuid see vähene/lakooniline ja/või ebapiisavalt vastab osaliselt ette seostatud õppekavas välja toodud Koolituse sisu on nähtud õpiväljunditele ja eesmärkide ja/või õpiväljunditega. kooskõlas õppekavas koolituse eesmärkidele. välja toodud Õppematerjalide loetelu on minimaalne õpiväljundite ning Õppematerjalide loetelu ja/või pakutud õppematerjalid ei vasta nõuetega. on kooskõlas moodulite õpiväljunditele. läbimiseks vajalike Õppematerjalide loetelu teemadega, kuid Metoodika ja hindamiskriteeriumid ei on sobiv õpisündmuse materjalid ei ole ole piisavad ja/või sobivad teemade käsitlemiseks osalejatele lihtsasti õpiväljundite saavutamiseks. ja õpiväljundite kättesaadavad (näiteks saavutamiseks. Materjal on tasulised). on tagatud koolitaja poolt. Metoodika ja hindamiskriteeriumid on Metoodika ja osaliselt kooskõlas hindamiskriteeriumid on õppekavas välja toodud läbivalt kooskõlas teemade ja õpiväljundite koolituse sisu ja saavutamisega. õpiväljundite saavutamisega. 2 Maksimumpunktid antakse kui kõik nimetatud komponendid on täidetud. 2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks 2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostama pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks. 2.2. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamisega ja esitamisega seotud kulud. 2.3. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine. Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti aadressil. Hankija esitab selgitused pakkumuskutse kohta e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud isikutele 3 (kolme) tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama selgitustaotlustele, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva. 2.4. Samaväärsus. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne”. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne”. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja funktsionaalsusi. Samaväärsuse korral tuleb pakkujal pakkumuses esitada seda tõendavad dokumendid. 2.5. Ärisaladus. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-s 2 sätestatust. Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja pakkumus on avalik (RHS § 110 lg 5), välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste lepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas (RHS § 461). 3. Väikeostu menetlus 3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise kohta protokolli ei koostata. 3.2. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul, kui hankijal pakkumuse osas küsimusi ei teki, võib hankija teha hankealased otsused ilma läbirääkimisi pidamata. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast korrast: 3.2.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal on õigus läbirääkimisi pidada e-posti teel või suuliselt. Suuliste läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll, mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja esindaja. 3.2.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija, seejuures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses 3 kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt. 3.2.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel. 3.2.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja ei esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus. 3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul kui: 3.3.1. Pakkuja on esitanud hankijale valeandmeid. 3.3.2. Otsene või kaudne osalemine käesoleva hankemenetluse ettevalmistamisel. RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida”. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. 3.3.3. Hankemenetluses osalemisega kaasnev huvide konflikt. RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida”. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. 3.4. Pakkumuste vastavuse kontroll (RHS §114). Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks, kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumuskutses sätestatud tingimustest. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus sisuliselt ei vasta pakkumuskutses sätestatud tingimustele. 3.5. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine (RHS § 116). Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse riigihanke kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta igal ajal enne lepingu sõlmimist, kui: 3.5.1. kõikide pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatava maksumuse; 3.5.2. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustel; 3.5.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia; 3.5.4. hankemenetluses on vaid üks esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumus, mis ei taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist. 3.6. Hankija ei kanna vastutust pakkuja ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel. 3.7. Pakkumuste hindamine. Pakkumuse edukaks tunnistamine (RHS § 117). Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja tunnistab edukaks ühe majanduslikult soodsaima pakkumuse hankes. Hankija hindab majanduslikku soodsust vastavalt punktis 1.9 märgitud hindamiskriteeriumitele. 3.7.1. Kui pakkumuse esitamise ajal pakkuja ei olnud käibemaksukohustuslane, kuid selline kohustus tekib pakkujal pärast pakkumuse esitamist, siis sisaldab pakkumuse maksumus ka käibemaksu, st käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata. 3.8. Võrdsed pakkumused. Võrdsete hindamistulemuste selgitatakse edukas pakkumus välja liisu heitmise teel. Hankija teavitab võrdse punktide arvu saanud pakkujale liisuheitmise 4 aja ning koha. Liisuheitmisel võib osaleda iga pakkuja kohta üks isik. Liisuheitmise korraldamine ja läbiviimine: 3.8.1. Liisuheitmine on eduka pakkuja väljaselgitamise protseduur, mis toimub pärast pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist. Liisuheitmise tulemusena koostatakse liisuheitmise protokoll, mis on ühtlasi eduka pakkuja väljaselgitamise otsuse aluseks olev protokoll. Leping sõlmitakse liisuheitmise teel ühe edukaks tunnistatud pakkujaga. 3.9. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras. 3.10. Lepingu allkirjastamine. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul käsunduslepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud käsunduslepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, siis hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti RHS § 117 lõike 1 kohaselt ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunnistatud pakkumusest majanduslikult soodsaima maksumusega. Juhul kui edukas pakkuja ei täida nimetatud kohustust või võtab hankijast mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi või ei asu lepingut hankijast mittetulenevatel põhjustel määratud aja jooksul täitma, on hankijal õigus kohaldada RHS §-s 119 sätestatud õigusi. 3.11. Lepingu üleandmine. Pakkujal ei ole lubatud lepingut osaliselt ega tervikuna üle anda kolmandatele isikutele. 4. Nõuded koolitajale 4.1. Koolitajal on kõrgharidus (vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase) ja praktiline töökogemus arsti/psühhiaatri, psühholoogi, vaimse tervise õe või seksuoloogina laste ja noortega, kellel esineb probleemset, väärkohtlevat või vägivaldset seksuaalkäitumist, käitumis-, arengu- või meeleoluhäireid. Koolitaja omab praktilist töökogemust eeltoodud sihtgrupiga vähemalt 3 aastat viimase 5 aasta jooksul. Koolitajal on täiskasvanute koolitaja kompetentsid, mida saab tõendada näiteks: bakalaureuse- või magistrikraad andragoogikas või kutseõpetaja erialal, mikrokraad täiskasvanute koolitamise alal, täiskasvanute koolitaja või kutseõpetaja kutsetunnistus, kõrgkooli või ülikooli õppejõu atesteerimise tõendid, koolitaja koolituse tunnistus(ed), muud täiskasvanute koolitamise valdkonnas omandatud kvalifikatsioonid või kompetentsust tõendavad dokumendid. Koolitaja kirjeldab pakkumises vabas vormis täiendatud koolitajate kompetentsust tagava kvalifikatsiooni või õpi- ja töökogemuse kirjelduse (haridus, töökogemus, täiskasvanute koolitamise kompetentsid). 5 Lisa 5 Pakkumuse vorm Väikeost „Laste ja noorte kahjustav seksuaalkäitumine” Pakkuja andmed Pakkuja ärinimi Registrikood Aadress Telefon E-posti aadress Pakkuja on käibemaksukohustuslane "Märkida JAH või EI" Kodulehekülje aadress (olemasolu korral) Kontaktisik, tema kontaktandmed (e-posti aadress, telefon) 1. Koolituse kirjeldus Pakkuja esitab tehnilisele kirjeldusele vastava pakkumuse, mis peab sisaldama vähemalt koolituse esialgset kontseptsiooni sisu ülesehituse, õppemeetodika ja õppematerjalide ning õppekirjanduse loetelu kohta, tegevus- ja ajakava ning võimalike praktiliste ja iseseivate tööde ülevaade. Pakkuja esitab pakkumuse piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks selle alusel võimalik hinnata teenuse vastavust riigihanke alusdokumentidele. Pakkuja esitatud andmete alusel toimub pakkumuse hindamine hindamismetoodika kohaselt. 2. Pakkumuse maksumus Maksumus Käibemaks* Maksumus (EUR ilma km) (koos KM-ga) Koolituse maksumus kokku eurodes** Füüsilisest isikust pakkujal tuleb esitada pakkumuse kogumaksumus, mis hõlmab kõiki makse. Maksumus- pakkumise hinna sisse arvestada kõik koolituse läbiviimisega seotud kulud (sh koolituskava ja materjalid, transport, majutus jne). *Juhul kui pakkuja pakkumuse esitamise kuupäeva seisuga ei ole käibemaksukohustuslane, märkida käibemaks 0%. **Vajadusel kasutada Euroopa Komisjoni vahetuskursi kalkulaatorit: https://commission.europa.eu/funding-tenders/procedures-guidelines-tenders/information- contractors-and-beneficiaries/exchange-rate-inforeuro_en 3. Kinnitused Kinnitame, et meil on valmidus viia läbi koolitus vastavalt kõikidele pakkumuskutses toodud tingimustele ja oleme pakkumuse maksumuses arvestanud kõikide hanke alusdokumentides nõutud teenuste ja töömahtudega. Käesolevaga esitame teabe selle kohta, milline pakkumuses esitatud teave on meie ärisaladus ning põhjendame teabe ärisaladuseks määramist. Oleme teadlikud, et kui me ei ole 1 pakkumuses esitanud teavet selle kohta, kas ja milline osa meie pakkumusest on ärisaladus, ei ole hankijal kohustust pakkumuses sisalduvat teavet ärisaladusena käsitleda. Andmed, milline osa pakkumusest on ärisaladus koos põhjendusega: 2
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel