Järelevalve akt

Väärikas Vanadus OÜ [email protected] Pärnu tn 47, Kilingi-Nõmme linn, Saarde vald 86303, Pärnu maakond 09.09.2025 nr 5.1-3/22738-1 JÄRELEVALVE AKT I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 1. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (määrus) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2 Väärikas Vanadus OÜ (registrikood 14441848). 1.3. Järelevalve teostamise koht: Pärnu maakond, Saarde vald, Kilingi-Nõmme linn, Pärnu tn 47, 86304. 1.4. Paikvaatluse aeg: 07.08.2025. 1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) üldosakonna järelevalve talituse peaspetsialistid Tõnis Palgi ja Inna Tamm (järelevalvemeeskonna juht). 1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs, vestlused, e-kirjavahetus, päringud andmeregistrites STAR, MTR, TÖR. 1.7. Järelevalvetoimingutes osalesid: Väärikas Vanadus OÜ juhataja Siiri Tamson. II. JÄRELEVALVE TULEMUSED Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et Väärikas Vanadus OÜ ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hooldekodu ei ole täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei ole tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu sõlmimisest või töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hooldekodu poolt esitatud töötajate nimekirjas on üheksa ((vahetult teenust osutavat töötajat (hooldustöötaja, abihooldustöötaja)), kelle andmed MTRis puudusid ning kelle vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei ole olnud võimalik kontrollida. MTRi andmetel töötab asutuses kolm töötajat, kelle leping on TÖRi andmetel lõpetatud. Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3.1. Väärikas Vanadus OÜ korrastas järelevalvemenetluse ajal MTRi ning 14.08.2025 seisuga on rikkumine kõrvaldatud. 2.2. SoMm nr 36 § 2 lõige 3, mille järgi tagab teenuseosutaja hooldustoimingute tegemisel teenusesaajale privaatsuse, tema tahte ja võimekuse arvestamise ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamise. Hooldekodus ei kasutatud hooldustoimingute tegemisel teenusesaaja privaatsuse tagamiseks sirmi või kardinat vms vahendit. Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3.2.3. 2.3. SoMm nr 36 § 2 lõige 5 punkti 8, mille kohaselt tuleb teenusesaajaid abistada ja juhendada üle keha pesemisel ning teostada üle keha pesu vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord nädalas. Paikvaatlusel tehtud fotodel teenusesaajate juuni 2025 pesemise graafikust nähtub, et üle keha pesemist ei teostada üks kord nädalas. Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3.2.4. 2.4. SHS § 21 lõige 2, mille alusel koostab teenuseosutaja koostöös teenusesaajaga või juhul, kui teenusesaaja pole kontaktne, teenuse rahastajaga 30 päeva jooksul teenuse osutamise alustamisest arvates isikule hooldusplaani. Kontrollitud hooldusplaanid ei olnud koostatud ettenähtud ajavahemikus. Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3.2.7. 2.5. SHS § 21 lõige 4, mille kohaselt peab hooldusplaan sisaldama hooldusteenuse eesmärki, eesmärgi saavutamise tegevusi ja sagedust ning teenuseosutaja hinnangut tegevuste elluviimise kohta. Kontrollitud kuues hooldusplaanis puudusid hooldusteenuse osutamise eesmärgi saavutamise tegevused, sagedus ning hinnangud tegevuste elluviimise kohta. Detailsemalt on rikkumine kajastatud akti punktis 3.2.7. Võttes arvesse, Hooldekodu on asunud järelevalvemenetluse ajal rikkumisi kõrvaldama ja on koostöövalmis, ei pea Sotsiaalkindlustusamet otstarbekaks ettekirjutuse tegemist. Järelkontroll punktides 2.2. - 2.5. nimetatud rikkumiste kõrvaldamise üle toimub peale 30.11.2025. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE SKA algatas järelevalvemenetluse Väärikas Vanadus OÜs (edaspidi: Hooldekodu) 05.08.2025 ning etteteatamata paikvaatlus viidi läbi 07.08.2025. Hooldekodule on 17.12.2019 väljastatud tähtajatu tegevusluba (SÜH000088) tegevuskohas Pärnu tn 47, Kilingi-Nõmme linn, Saarde vald, Pärnu maakond, 86304. ÜHteenuse osutamine on lubatud maksimaalselt 41le inimesele. Paikvaatluse päeval oli teenusel 39 inimest. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) andmetel oli seisuga 05.08.2025 hoolekodu nimekirjas 39 teenusesaajat. Majandustegevuse registrisse (MTR) oli seisuga 05.08.2025 kantud 12 teenust vahetult osutavat töötajat. Hooldekodu kodulehel kilingivilla.ee on avaldatud ÜHteenuste osutamist puudutav teave: Hooldekodu kontaktandmed, asukoht, teenuste kirjeldus, kohamaksumuse info. Teenusesaajatel on võimalus elada hoone kahel korrusel ühe-, kahe-, või kolmekohalistes tubades. Teenuse maksumus on vastavalt 1850/1650/1550 eurot, millest hoolduskomponent ühe inimese kohta on 770 eurot. Dementsusega isiku hooldamisel lisandub hooldustasu 50 eurot. Kohamaksumusele lisanduvad vastavalt isiku tegelikule tarbimisele kulutused iluteenustele, ravimitele, transpordile. Hooldekodus on väljatöötatud mitmeid töökorralduse juhiseid (sisekorraeeskiri, töökorralduse reeglid jne), mille üldiseks eesmärgiks on kvaliteetse ja eesmärgipärase ÜHteenuse osutamine. Järelevalvemenetluses oli seatud fookus üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtete (SHS § 3 lõige 2) järgimisest isikukesksuse, isiku õiguste kaitse (turvalisus) ja kaasamise rakendamisele. 2 3.1. Majandustegevusnõuete täitmine Hooldekodu ei täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei olnud tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu sõlmimisest või töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Järelevalvemenetluse algatamisel (05.08.2025) oli MTR kantud 12 teenust vahetult osutavat töötajat, viimane kanne oli tehtud 17.12.2019. Hooldekodu esitas 13.08.2025 järelevalvemenetluseks vajaminevad dokumendid (sh hooldustöötajate nimekiri, tööajatabelid perioodil juuni – august 2025). Esitatud nimekirja järgi on töötajaid kokku 18, neist kümme hooldustöötajat ja kaheksa abihooldustöötajat. Hooldekodu poolt esitatud töötajate nimekirjas oli üheksa (A.R., K.L., T.A., T.A., A.T., T.T., Ü.M., G.V., M.U.) vahetult teenust osutavat töötajat (hooldustöötaja, abihooldustöötaja), kelle andmed MTRis puudusid ning kelle vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei ole olnud võimalik kontrollida. MTRi andmetel töötab asutuses kolm töötajat (E.T.,K.L.-T., S.P.), kelle leping on TÖRi andmetel lõpetatud. Hooldekodu korrastas MTRi järelevalvemenetluse ajal 14.08.2025 ja kõrvaldas rikkumise. 3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine 3.2.1. SHS § 20 lõiked 1-3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise keskkonna ja toimetuleku, teenusesaajate majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest lähtuvad hooldustoimingud ja muud toimetulekut toetavad toimingud, mis on määratud hooldusplaanis. Hooldekodu tegutseb endises külalistemajas, mis kohandatud ÜHteenuse osutamiseks 41le teenusesaajale. Hooldusteenust osutatakse hoone kahel korrusel ühe-, kahe-või kolmekohalist tubades, esimesel korrusel on 16 ja teisel korrusel 25 voodikohta. Juhataja sõnul võetakse teenusele kohtade olemasolul enamikke soovijaid. Et hoones puudub lift, paigutatakse esimesele korrusele raamipesu vajavad teenusesaajad ja turvalisuse kaalutlusel ka suitsetavad teenusesaajad. Teisel korrusel elavad ratastooli kasutavaid teenusesaajaid tassitakse trepist esimesele korrusele, järsu trepi tõttu võivad saatjat vajada ka kõndivad teenusesaajad, trepi ette on turvalisuse kaalutlusel paigutatud tõkkeks väike diivan. Lifti rajamiseks on olemas vastav dokumentatsioon, lifti kasutuselevõtt toetab olulisel määral teenusesaajate turvalist korrustevahelist liikumist ja esimese korruse üldalal toimuvatest ühistegevustest osavõttu. Hooldekodu enamikes tubades on oma wc ja dušš, kasutusel on ka potitoolid, surnu eraldamiseks on kasutusel sirm. Hooldekodu teisel korrusel on väike ühiskasutuses olev rõdu, U-kujulisel siseõuel on kaldteedega terrass, kogu õu on aiaga piiramata. Hooldekodus on abi kutsumiseks kasutusel kutsunginupud. Paikvaatluse käigus tuvastati, et ruumid on hubaselt sisustatud, puhtad ja õhtutatud, kasutuses on funktsionaalvoodid. Hooldekodul on oma köök, kus valmib toit kolmeks toidukorraks ja õhtuooteks. Info nädalamenüü kohta on teadetetahvlil. Hooldustoimingud ning muud vajaminevad teenused on korraldatu. Juhataja sõnul on pooleli uue elektroonilise keskkonna kasutuselevõtt hooldusplaani koostamiseks. Järelevalve käigus intervjueeritud lähedased ja kohalikud omavalitsused tõid positiivsena välja töötajate hooliva suhtumise ja sujuva töökorralduse. Muret tekitab hooldajate suur töökoormus teise korruse teenusesaajate ligipääsetavuse tagamisel. Vestlustest teenusesaajate lähedastega selgus, et nad on Hooldekodule andnud sisendi lähedase vajadustest, kuid nad ei olnud teadlikud hooldusplaani koostamisest ning ei ole hooldusplaaniga tutvunud. Töötajate sõnul on teenusesaajatega vestlemine ja selgitustöö hooldustoimingute tegemisel tavapärane tegevus, kus arvesse võetakse teenusesaaja tahet ja võimekust ning vajadusel motiveeritakse teenusesaajat hooldustoimingutes osalema. Kui teenusesaaja seisundis (tervise- või muu olukord) on ilmnenud oluline muutus, siis hooldustöötaja teavitab sellest juhatajat või õde. 3 SKA seisukoht: Hooldekodu on valdavalt lähtunud ÜHteenuse osutamisel SHS § 20 lõigetest 1- 3. Tähelepanu vajavad teisel korrusel elavate teenusesaajate liikumine trepil ja pääs esimesele korrusele. 3.2.2. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele. Määruse § 2 sätestab nõuded teenuse sisule, kus määratletud on hooldustoimingud (isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toimingud), mida tuleb lähtudes teenusesaaja abivajadusest talle osutada. Hooldustoimingute teostamisel tuleb arvestada teenusesaajate privaatsuse, tahte ja võimekusega. Hooldekodul on hooldustoimingute tegemisel selgitamiskohustus ja teenusesaajate lähedaste viivitamata teavitamiskohustus. 3.2.3. Määruse § 2 lõigete 1 – 4 nõuded Hooldekodu hooldusplaanid sisaldavad põhjalikku abivajaduse hindamist teenusesaaja igapäevategevuste kohta. Kontrollitud kuues hooldusplaanis on osaliselt kirjeldatud konkreetsed tegevused, mis lähtuvad teenusesaaja abivajadusest (vt punkti 3.2.7.). Hooldustoimingute teostamisel sirme ei kasutata, puuduvad ka statsionaarselt paigaldatud kardinaid või muud privaatsust tagavad vahendid. Hooldekodus on tagatud teenusesaaja tahte ja võimekusega arvestamine ning selgitamiskohustus. Töötajate sõnul enne hooldustoimingu teostamist selgitatakse teenusesaajale selle sisu, arvestatakse tema tahte ja võimekusega tegevustes osalemisel ja motiveeritakse koostööle. Kui teenusesaaja seisundis (tervise- või muu olukord) on ilmnenud oluline muutus, siis hooldustöötaja teavitab sellest juhatajat või meditsiiniõde. Õe viibimisel hooldekodus võtab ühendust teenusesaaja lähedasega, vastasel korral teeb seda juhataja. Vestlustest teenusesaajate lähedastega (kolme lähedasega) selgus, et teave teenusesaaja olukorra kohta on valdavalt olemas ja nad andsid teenusele tulles info lähedase abivajaduse kohta, kuid nad ei ole teadlikud lähedase hooldusplaanist. SKA seisukoht: Hooldekodu ei täida määruse § 2 lõiget 3, kuna ei ole tagatud teenusesaaja privaatsus. Tubades ei kasutata sirme (va surnu eraldamiseks) ega muid privaatsust võimaldavaid vahendeid, ka mitte potitooli kasutavate teenusesaajate ruumides. SKA seisukoht: Hooldekodu ei täida määruse § 2 lõiget 4, kuna teenusesaajate lähedastel pole võimaldatud tutvuda hooldusplaaniga ega selgitatud selle sisu. 3.2.4. Määruse nr 36 § 2 lõike 5 nõuded Hooldekodu tagab teenusesaajatele järelevalve ja hooldustoimingud, mida teostatakse lähtudes teenusesaaja abivajadusest. Juhataja sõnul on pooled teenusesaajaid (voodikesksed, dementsusega inimesed) suure hooldusvajadusega. Teenusesaajate hooldustoimingute dokumenteerimiseks on kasutusel hoolduslehed. Hooldekodul on oma köök, kus valmib kolm toidukorda (hommikusöök 8.30, lõuna 12.30, õhtusöök 17.00), lisaks on 19.00 paiku õhtuoode. Toitlustamine toimub teenusesaajate tubades või I ja II korruse söögisaalis, 12 inimest sööb toas, teenusesaajad söövad valdavalt ise, vajadusel hooldustöötajad abistavad söömisel, paikvaatluse päeval toideti kahte teenusesaajat. Teenusesaajatel on olemas veega täidetud joogitopsid, hooldajad tuletavad joomist meelde, joomist ei dokumenteerita. Voodikesksed teenusesaajad nihutavad end voodis ise, vajadusel kasutatakse pööramise jälgimislehti, lamatisi osatakse ennetada, kasutusel on vastavad madratsid. Lisaks teenusesaajate isiklikele abivahenditele on võimalus kasutada ka Hooldekodu poolt soetatud abivahendeid (kõrged käimisraamid, ratastoolid jm). Hooldekodu abistab ka abivahendi rentimisel. Hooldekodu on korraldanud abi riietumisel, riiete pesemisel ja jalanõude korrashoiul. Teenusesaajad saavad kanda isiklikke riideid ja jalanõusid, riiete pesemine toimub Hooldekodus kohapeal. Hooldekodul on ka oma rõivavaru. Hooldustöötajad abistavad igal päeval teenusesaajaid liikumisel ja asendivahetustel (nt ratastooli või istuvasse asendisse tõusmisel), tõstmiseks on soetatud kaks tõstukit ja libilinad. Tõstuki kasutamise võimalus sõltub toa suurusest. Hooldustöötajad abistavad ja juhendavad teenusesaajaid suuhügieenitoimingute tegemisel, vajadusel puhastavad proteesid. Mähkmeid vahetatakse kolm korda päevas (6.00, 14.00 ja 18.30), vajadusel sagedamini. 4 Hooldekodu abistab ja juhendab teenusesaajaid üle keha pesemisel. Juhataja sõnul toimub üle keha pesemine kord nädalas, sidumist vajava teenusesaaja pesemine sõltub õe viibimisest Hooldekodus ja pesemise intervall võib pikeneda. Paikvaatlusel pesemise graafikust tehtud fotod kinnitasid pesemise intervalli kord 10 päeva tagant, nt juuli 29. nädalal ei toimunud H.T., G.P., T.K., H.H., T.N. üle keha pesemist. Pesupäeval vahetatakse ka teenusesaaja riided ja voodipesu, korrastatakse küüned ning meestel teostatakse habemehooldus. Teenusesaajatele võimaldatakse lisatasu eest juuksuriteenust. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud, välja arvatud üle keha pesemine, mis on korraldatud harvem kui ette nähtud. 3.2.5. Määruse § 2 lõike 6 nõuded Terviseseisundiga seotud toimingud (määrus nr 36 § 2 lõige 6) on Hooldekodus korraldatud. Paikvaatluse päeval osutas teenust OÜ TNP Konsultatsioonid asendustöötaja, kes viibib kohapeal kahel päeval nädalas. Juhataja sõnul uue õe otsingud käivad. Õde osaleb hooldekodus viibides vahetuse vahetusel, suhtleb perearstiga, järgib teenusesaajate raviskeeme. Ravimite tellimisel kasutatakse Apotheka personaalset lindisüsteemi. Hooldajad jagavad ravimid topsidesse ja jagavad välja vastavalt kellaajale. Õde teostab õendusprotseduure, jälgib teenusesaajate üldseisundit ja teeb koostööd teenusesaaja perearstiga, infot jagatakse juhatajaga, vajadusel kutsutakse kiirabi. Õde jagab hooldustöötajatele teavet suuliselt, juhendab ja märgib korraldused infotahvlile ja teeb haavaravi. Lamatiste ennetamiseks rakendatakse teenusel olijate aktiviseerimist, naha hooldust, vajadusel asendivahetust ja lamatiste vastast madratsit. Hooldajad annavad õele infot suuliselt, käsimüügiravimite andmine dokumenteeritakse vastavasse vihikusse. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud. 3.2.6. Määruse § 2 lõike 7 nõuded Hooldekodus töötab 0,5 koormusega huvijuht, kes viibib Hooldekodus vastavalt kahel või kolmel päeval nädalas. Juhataja sõnul tegevused toimuvad tegevused jooksvalt, 20.05.2025 tööd alustanud huvijuhi nädalaplaan on kujundamisel. Huvijuhi ülesandeks on teenusesaajate päevategevuste korraldamine (sh voodikesksetele), käelised tegevused, erinevad mängud, septembris on ühisüritusena plaanis vanavanemate päeva tähistamine. Hooldekodu võimaldab lähedasi külastada paindlikult, külastusaeg on vahemikus 8.00 – 20.00, külastusest ei pea ette teatama. Juhuvalimina valitud intervjuud lähedastega kinnitasid, et suhtlemist teenusesaajatega toetatakse, abistatakse vajadusel helistamisel. Teenusesaajatel on soovi korral võimalik viibida terrassil, jalutada õues, või viibida koos saatjaga väljaspool Hooldekodu territooriumit. Muret tunti teisel korrusel elavate ratastooli kasutavate elanike ühisüritustel osalemise võimaluste pärast. Juhataja sõnul jälgitakse tubade tuulutamist, toetatakse viibimist ühiskasutusel oleval rõdul, soovi korral tassitakse teenusesaajat koos ratastooliga trepist esimesele korrusele. SKA seisukoht: Hooldekodu tagab valdavalt määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud. 3.2.7. SHS § 21 sätestab hooldusplaani koostamise kohustuse ja hooldusplaani sisu. SHS § 21 lõike 1 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) inimese ÜHteenusele suunamise haldusaktis (nt korraldus) või halduslepingus koos teenust saava inimese ja teenuse osutajaga määrama kindlaks toimingud, mis tagavad inimesele turvalise keskkonna ja toimetuleku (sh põhivajaduste katmise). Mulgi Vallavalitsuse haldusakt sisaldab isiku teenusele suunamise otsust, teenuse osutamise algust, kohatasu ja liiki ning rahastamise korraldust. Pärnu Linnavalitsuse haldusakt sisaldab abivajaduse hindamise tulemusi, abivajaduse ulatust ja teenuse rahastamist, Saarde Vallavalitsuse intervjueeritud sotsiaaltöötaja tööülesannete hulka kuulus abivajaduse hindamine, kuid ei kuulunud haldusakti koostamine. Tagasisidet andnud kohalikud omavalitsused, hindasid koostööd Hooldekoduga konstruktiivseks ja olid teenusega rahul, kuid lisasid, et täpsemat rahulolu teenusega oskavad anda lähedased. 5 SHS § 21 lõike 2 kohaselt tuleb teenuseosutajal koostöös teenusesaajaga või kui teenusesaaja pole kontaktne, siis teenuse rahastajaga, koostada 30 päeva jooksul teenuse alustamisest arvates hooldusplaan. SKA kontrollis teenusesaajate A.K., H.H., J.S., LS., M.K. ja A.P. hooldusplaani vastavust SHS § 21 lõigetes 2-5 sätestatud nõuetele. Kontrollitud kuuest hooldusplaanist kaks (A.P., M.K.) olid koostatud 30 päeva jooksul alates teenusesaaja ÜHteenusele asumisest. Juhataja sõnul viibis hooldusplaanide koostamine uude elektroonilisse keskkonda ülemineku tõttu. Hooldusplaani koostamise eest vastutab juhataja, kes kogub esmase teabe teenusesaaja abivajadusest. Juhataja selgituste kohaselt täidavad hooldustöötajad hooldustoimingute lehti ja annavad teavet teenusesaaja toimetulekust, sisendi annab ka huvijuht. Õde koostab õendusloo ja annab hinnangu ning juhised tervishoiuteenuse vajaduste kohta. Hooldusplaani allkirjastab ainult juhataja digitaalselt. Hooldekodu hooldusplaanides on olemas põhjalik teave teenusesaaja abivajadusest ja selle ulatusest, kuid hooldusteenuse osutamise eesmärk oli üldine (HP punkt 2), eesmärgi saavutamiseks vajaminevad tegevused ning sagedus ja teenuseosutaja hinnang eesmärgi saavutamise kohta puudusid. Hooldusplaan peab sisaldama konkreetseid toiminguid ja tegevusi, mis tagavad teenusesaaja abivajaduse, tema oskuste ja võimekuse paranemise või säilimise, tegevuste ajakava ning hinnangu teenuseosutaja tegevuse kohta. Näiteks A.K. eesmärgi „saada osalema huvitegevustes, kuigi väidab, et sõrmed ja käed ei jaksa“ konkreetsed tegevused ja sagedus võiksid näiteks olla erinevad peenmotoorika harjutused kummipalli või muu abivahendiga kaks-kolm korda nädalas huvijuhi juhendamisel. Eesmärgi „motiveerida toast rohkem väljas liikuma ja teistega suhtlema“ saavutamise konkreetsed tegevused võiksid näiteks olla: pakkuda vähemalt kord nädalas söömist ühises söögilauas, igapäevaselt teleri vaatamist, kutsuda teenusesaajat ühisüritustele, motiveerida toakaaslasi omavahel suhtlema, pakkuda igapäevaselt õuemineku võimalust. Konkreetsed tegevused ja nende sagedus hooldusplaanis võimaldavad hooldustöötajatel oma tööd teha lähtudes teenusesaaja individuaalsest abivajadusest. Lisaks on oluline mõista teenusesaajal ja/või tema lähedasel, milliseid hooldustoiminguid hooldusteenuse raames osutatakse (nt ka hooldusvajaduse ümberhindamisel). Hooldekodu hooldusplaanide ülevaatamine ja uude keskkonda üleminek oli pooleli. Kontrollitud A.P. ja M.K. plaanidel oli varasemalt hindamine toimunud vähemalt üks kord poolaastas (iga kuue kuu järel). SKA seisukoht: Hooldekodu tagab SHS § 21 lõigetes 1, 3 ja 5 sätestatud nõudeid. SKA seisukoht: Hooldekodu ei taga SHS § 21 lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõudeid. 3.2.8. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Juhataja sõnul kontrollitakse andmeid karistusregistrist enne töösuhte loomist ja kord aastas, viimane kontroll toimus käesoleva aasta aprillis. Järelevalve käigus kontrolliti karistusregistrist teenust vahetult osutavate töötajate karistatust, Hooldekodu töötajatel SHS § 22 lõikes 5 sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud. ÜHteenuse osutamise tagamiseks töötab Hooldekodus kokku 18 hooldustöötajat, kellest abihooldustöötajaid on kaheksa. Juhataja sõnul töötavad hooldustöötajad 8- või 16- tunnises vahetuses, tööd alustatakse vastavalt 6.00, 8.00, 14.00,16.00. Päeval ja õhtul on tööl kolm hooldajat, öösel kaks. Kontrollitud tööajatabelitest (juuli 2025 kuni august 2025) nähtub, et abihooldustöötajad töötasid hooldustöötaja juhendamisel. Juhataja sõnul võib hooldajate haigestumise korral tekkida olukord, kus mõne tunni vältel töötab abihooldaja juhendamiseta, kuid olukorda aitab parandada juhataja ja huvijuhi tööaja nihutamine, nii juhataja kui huvijuht on kantud MTRi ka hooldajana. SKA seisukoht: Hooldekodu on taganud SHS § 22 lõikes 3 nõutud personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldaksid teenuse osutada. 6 3.2.9. SHS § 221 lõike 6 kohaselt tuleb üldhooldusteenuse osutajal avalikustada teenuskoha maksumus ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumus ühe teenusesaaja kohta. Teenuse maksumus on vastavalt ühe kuni kolmekohalises toas on 1850/1650/1550 eurot, millest hoolduskomponent ühe inimese kohta on 770 eurot. Dementsusega isiku hooldamisel lisandub hooldustasu 50 eurot. Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel (2024. a) peaks Hooldekodus hoolduspersonali kulu esitatud personaliandmete põhjal olema ühe teenusesaaja kohta 971 eurot kuus. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud. SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud SHS § 221 lõike 6 nõude. IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1. SKA juhib tähelepanu, et hooldus- ja abihooldustöötajaid puudutavatest muudatustest (tööle asumine, töösuhte lõpetamine) tuleb MTRi kaudu teavitada SKAd viie tööpäeva jooksul. Hooldus- ja abihooldustöötajale SHSis sätestatud nõuded on üks tegevusloa kontrolli ese, mistõttu on oluline, et nende kõikide puhul on nõuded täidetud. 4.2. Turvalisema liikumise tagamiseks kasutada kuni lifti paigaldamiseni trepil liikumiseks saatjat. 4.3. Et tagada hooldusplaani vastavus nõuetele, kasutada SKA poolt väljatöötatud hooldusplaani juhendit ja vormi. 4.4. Motiveerida hooldustöötajaid kasutama hooldusplaane hooldustoimingute tegemise alusdokumendi ja töövahendina. 4.5. Kaasata hooldusplaani koostamisse ja tutvustada hooldusplaani teenusesaajatele ja nende lähedastele ning selgitada plaanide koostamise eesmärki. 4.6. Selgitada hooldustöötajatele ja abihooldustöötajatele privaatsuse tagamise olulisust, eriti hooldustoimingute läbiviimisel. Hooldustoimingute ajal privaatsuse tagamine on oluline, et säilitada teenusesaaja väärikus ja turvatunne. (allkirjastatud digitaalselt) Inna Tamm peaspetsialist (järelevalve) 7