Lääne-Harju vald, Keelva külas riigitee nr 11195 Keila - Keila-Joa tee km 5,45 ja km 5,51 bussipeatused

HARJUMAA, LÄÄNE-HARJU VALD, KEELVA KÜLA 11195 KEILA-KEILA-JOA tee km 5.44 ja 5.54 BUSSIPEATUSED Infra Projekt OÜ Kummeli tee 94 11912 Tallinn Registrikood: 14787883 Tellija: Lääne-Harju Vallavalitsus tel +372 564 97 872 Töö nr: 150526 [email protected] Staadium: PP Sergei Tunka XX juuli 2026 Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 nr 180606  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused SISUKORD 1.Üldosa ..................................................................................................................................... 3 1.1 Üldine .............................................................................................................................. 3 1.2 Lähtematerjalid ............................................................................................................... 3 1.2.1 Kasutatud õigusaktide, standardite ja juhendite loetelu ......................................... 3 1.2.2 Lähteülesanne .......................................................................................................... 4 1.2.3 Uuringud ................................................................................................................... 4 1.2.4 Kontaktandmed ........................................................................................................ 4 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus............................................................................................. 5 2.1 Andmed maa omandi kohta ............................................................................................ 5 2.2 Kitsendused projektala piirkonnas .................................................................................. 5 2.3 Uuringud .......................................................................................................................... 5 2.3.1 Geodeetiline uuring.................................................................................................. 5 2.3.2 Geoloogiline uuring .................................................................................................. 5 3. Projektlahendus..................................................................................................................... 7 3.1 Objekti nimetus ja asukoht ............................................................................................. 7 3.2 Tee elemendid ................................................................................................................. 7 3.3 Vertikaalplaneerimine ..................................................................................................... 7 3.4 Äärekivid .......................................................................................................................... 7 3.5 Katend ............................................................................................................................. 8 3.6 Konstruktsioonid ............................................................................................................. 8 3.6.1 Materjalidele esitatavad nõuded ............................................................................. 8 3.6.2 Killustikalus ............................................................................................................... 9 3.6.3 Asfaltbetoonkate .................................................................................................... 10 3.7 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid ............................................................................. 10 3.7.1 Liiklusmärgid........................................................................................................... 10 3.7.2 Teekattemärgistus .................................................................................................. 11 3.8 Tehnovõrgud ................................................................................................................. 11 3.8.1 Üldist....................................................................................................................... 11 3.8.2 Siderajatised ........................................................................................................... 12 3.8.3 Elektrivarustus ........................................................................................................ 12 3.9 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd .................................................................. 12 4. Tööde teostamine ............................................................................................................... 13 INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -1-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused 4.1 Üldised nõuded ehitustööde teostamiseks................................................................... 13 4.2 Ehitusaegne puude kaitse ............................................................................................. 14 4.3 Ettevalmistustööd ......................................................................................................... 15 4.4 Ehitustööd ..................................................................................................................... 16 4.5 Ehitusaegne liikluskorraldus .......................................................................................... 17 5. Hooldusjuhend .................................................................................................................... 17 5.1. Tee suhtes esitatud nõuded ......................................................................................... 17 5.2 Hooldus.......................................................................................................................... 18 5.2.1 Talihooldus ............................................................................................................. 18 5.2.2 Kevadine hooldus ................................................................................................... 19 5.2.3. Aastaringsed hooldustööd .................................................................................... 19 5.2.4. Haljastuse hooldus ................................................................................................ 19 JOONISED Asukohaskeem TL-0 Asendiplaan TL-1 (1:500) Vertikaalplaneerimine TL-2 (1:500) Ristlõiked TL-3 (1:50) Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan TL-4 (1:500) INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -2-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused 1.Üldosa 1.1 Üldine Käesolev põhiprojekt on koostatud Infra Projekt OÜ (edaspidi Projekteerija) poolt Lääne- Harju Vallavalitsuse (edaspidi Tellija) tellimusel. Projektiga hõlmatud ala asub Harju maakonnas, Lääne-Harju vallas, Keelva külas, riigitee nr 11195 Keila – Keila-Joa tee km 5.44 (vasakul) ja km 5.54 (paremal) Mardika kinnistu juurdepääsutee lähistele mõlemale teeküljele. Projekteerija ülesandeks on koostada bussipeatuste põhiprojekt. Projekteerijal tuleb välja töötada tehniliselt optimaalne ning majanduslikult põhjendatud projektlahendus. Töö käigus lahendati üldjoontes piirkonna geomeetria ja pakuti välja võimalik lahendus piirkonna muutmisele vastavalt lähteandmetele ja nõuetele. 1.2 Lähtematerjalid 1.2.1 Kasutatud õigusaktide, standardite ja juhendite loetelu Käesoleva projekti koostamisel on arvestatud dokumente:  Ehitusseadustik (RT I 05.03.2015)  Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (RT I 23.03.2015, 3)  Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 09.01.2020.a. määrus nr 2)  Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101)  Tee seisundinõuded (MTM 14.07.2015.a. määrus nr 92)  Tee-ehitusmaterjalidele- ja toodetele esitatavad nõuded ja nende vastavuse tõendamise kord (MTM 22.09.2014.a. määrus nr 74)  Nõuded ehitusprojektile (MTM 17.07.2015.a. määrus nr 97)  Tööohutus ehitusplatsil (Tööinspektsioon, 2022.a)  Riigiteede liikluskorralduse juhend. Nõuded liikluse korraldamisele, liikluskorraldusvahenditele ja nende kasutamisele (Transpordiamet 19.01.2023 nr 1.1- 7/23/9)  Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (Transpordiamet 26.01.2022 nr 1.1- 7/22/43)  Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel (MA 2018-015)  Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkiri nr 0001)  Teealade kuivenduse projekteerimise juhend, 25.02.2002. a  Teetööde tehniline kirjeldus (Maanteeameti peadirektori 18.02.2019.a käskkiri nr 1- 2/19/096)  Teede projekteerimise juhend (TRAM 22.01.2025 määrus nr 1.1-1/25/9) INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -3-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused  Tee projekteerimise normid (KLiM 17.11.2023.a määrus nr 71)  EVS 613:2023 Liiklusmärgid ja nende kasutamine  EVS 614:2022 Teemärgised ja nende kasutamine  EVS 843:2016 Linnatänavad  EVS 901-1:2020 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid  EVS 901-2:2016 Tee-ehitus, Osa 2: Bituumensideained  EVS 901-3:2021 Tee-ehitus, Osa 3: Asfaltsegud  EVS 901-20:2013 Tee-ehitus. Katsemeetodid, Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine  EVS 932:2017 Ehitusprojekt  EVS-EN 1340:2003+AC:2006/AC:2014 Betoonist äärekivid. Nõuded ja kaitsemeetodid  EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid  Kohaliku omavalitsuse õigusaktid, juhendid ja juhised  Toodete tootjapoolsed paigaldusjuhendid 1.2.2 Lähteülesanne Põhiprojekti koostamisel aluseks võetud:  Lääne-Harju vallas Keelva külas riigitee nr 11195 Keila – Keila-Joa tee km 5.45 ja km 5.51 uute bussipeatuste rajamise nõuded (TRAM, 02.04.2026 nr 7.1-2/26/4136-2);  Lääne-Harju vallas Keelva külas riigitee nr 11195 Keila – Keila-Joa tee telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused (Telia Eesti AS, nr 40287802);  Lääne-Harju vallas Keelva külas riigitee nr 11195 Keila – Keila-Joa tee elektrivõrkude tehnilised tingimused (Elektrilevi OÜ, nr 517100). 1.2.3 Uuringud Käesolev projekt põhineb järgmistel uuringutel:  Lääne-Harju vald, Keelva küla, Kangru tee ja nr 11195 Keila-Keila-Joa tee topo- geodeetiline uurimistöö (Aamos Atlas OÜ, töö nr. 133-G-26, 06.2026.a.). 1.2.4 Kontaktandmed Tellija: Projekteerija: Lääne-Harju Vallavalitsus Infra Projekt OÜ Rae tn 38 Kummeli tee 94 76806 Paldiski 11912 Tallinn tel.: +372 679 0600 tel.: +372 5649 78 72 [email protected] [email protected] Registrikood: 77000200 Registrikood: 14787883 INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -4-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus 2.1 Andmed maa omandi kohta Põhiprojektiga haaratud ala asub kinnistutel: Tabel 1. Projektiga haaratud katasriüksused Jrk Katastriüksuse nimi Katastriüksuse Katastriüksuse Katastriüksuse nr tunnus sihtotstarve omandivorm 1 11195 Keila - Keila-Joa tee 29501:007:0482 transpordimaa riigiomand 2 Suurekivi 29501:007:1228 maatulundusmaa eraomand 3 Reima 29501:007:1671 maatulundusmaa riigiomand 2.2 Kitsendused projektala piirkonnas Projekteeritavale alale ulatuvad alljärgnevad seadustest tulenevad kitsendused:  Riigitee nr 11195 Keila – Keila-Joa tee teekaitsevöönd – 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast;  Sideehitise kaitsevöönd, mille ulatus on 1 m mõlemal pool sideehitist;  Maakaabelliini kaitsevööndid, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Muinsuskaitsealuseid ja pärandikultuuri objekte ning looduskaitsealasid vahetult projektiga hõlmatud maa-alal või selle läheduses ei esine. 2.3 Uuringud 2.3.1 Geodeetiline uuring Projekti koostamisel on kasutatud Aamos Atlas OÜ poolt koostatud maa-ala plaan 06.2026.a. töö nr. 133-G-26. Koordinaadid on L-Est´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. Tehnovõrgud kanti plaanile mõõdistamistulemuste, uurimisandmete ja võrgu valdajate poolt väljastatud materjalide alusel. 2.3.2 Geoloogiline uuring Uuritud ala paikneb Põhja-eesti lubjakiviplatool litoriinamere loode-kagusuunalisel rannavallil. Aluspõhjaks keskordoviitsiumi lasnamäe lademe lubjakivi. Pinnakate koosneb jää- ja meresetettest, mida katab muld või täitepinnas. INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -5-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused Muld levib pindmise 0.25...0.5 m paksuse kihina ja sisaldab veeriseid. Järgneb merelise tekkega kruus. Kruus on tihe, sisaldab ca 40% veeriseid ja munakaid, kihi paksus on kuni 2.55 m. Kruusa all lamab jäätekkeline saviliivmoreen paksusega 0.15...1.00 m. Esineb kerge või raske kõva saviliiv, mis sisaldab 20-40% jämepurdu. Pinnasevee tase uurimistööde ajal oli 0.05...0.95 m sügavusel maapinnast. INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -6-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused 3. Projektlahendus 3.1 Objekti nimetus ja asukoht Objekti nimetus: riigitee nr 11195 Keila – Keila-Joa tee km 5.44 (vasakul) ja 5.54 (paremal) bussipeatused. Objekti asukoht: Keelva küla, Lääne-Harju vald, Harju maakond. Projekteeritud bussipeatused kulgevad üle teemaa katastriüksuse. Tee on avalikult kasutatav tee. Teekatendi laius ca 6.3 m. Tee on asfaltkattega. 3.2 Tee elemendid Projekteeritud bussipeatused on tüüp II (avatud taskuga) ning neile on rajatud bussiooteplatvormid ilma ootekojata, kuid neil on istepink. Vasakpoolne bussipeatus (km 5.44) Bussipeatus on projekteeritud avatud taskusse, mille laius on 4 m. Bussipeatuse täislaiuse pikkus on 17 m. Bussipeatuse täisosale eelneb kaldosa pikkusega 20 m ja järgneb kaldosa pikkusega 13 m. Bussiooteplatvorm on 10 m pikkune ja platvormi laius on 2 m. Bussiooteplatvormi serva, sõidutee ja platvormi vahele, on projekteeritud 10 cm kõrgune äärekivi. Platvormile on projekteeritud pink. Prügikast paigaldada liiklusmärgi posti külge. Parempoolne bussipeatus (km 5.54) Bussipeatus on projekteeritud avatud taskusse, mille laius on 4 m. Bussipeatuse täislaiuse pikkus on 17 m. Bussipeatuse täisosale eelneb kaldosa pikkusega 20 m ja järgneb kaldosa pikkusega 13 m. Bussiooteplatvorm on 10 m pikkune ja platvormi laius on 2 m. Bussiooteplatvormi serva, sõidutee ja platvormi vahele, on projekteeritud 10 cm kõrgune äärekivi. Platvormile on projekteeritud pink. Prügikast paigaldada liiklusmärgi posti külge. 3.3 Vertikaalplaneerimine Projekteeritud tee plaaniliselt ja kõrguslikult kokku viidud piirkonnas oleva teevõrguga. Vertikaalplaneering koostatud selliselt, et oleks tagatud sajuvee äravool teedelt. Valdavalt voolab sajuvesi teelt piki- ja põikkalletega olevale haljasalale immutamiseks. Bussipeatuse taskule on projekteeritud põikkalle 2.5% mulde serva poole. Tugipeenardele on projekteeritud põikkalle 4.0%. Ooteplatvormidele on projekteeritud ühepoolne põikkalle 2.0% mulde serva poole. Projekteeritud mulde nõlvus on üldiselt 1:2.75. 3.4 Äärekivid Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi (150x300mm), peab olema valmistatud tardkivimi baasil (klass 3) (vastavalt EVS-EN 1340:2003+AC:2006 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -7-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused katsemeetodid” Tabel 2.2 nõuetele). Äärekivi kõrgus bussipeatuste platvormide ääres on valitud 10 cm. Äärekividega lõikude algustes ja lõppudes viia äärekivid kahe kivi ulatuses projekteeritud kõrguselt 0 cm kõrgusele. Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga. 3.5 Katend Projektiga on ette nähtud rajada järgnevad katendikonstruktsioonid: Sõidutee asfaltbetoonkate Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 4 cm Asfaltbetoon AC 20 base 70/100 6 cm Killustikalus, fr. 32/63, kiilekillustik 8/16 ja 12/16 – 25 kg/m², E>170 MPa 20 cm Dreenkiht liivast, <7% 0.063mm osiseid min 20 cm Täiteliiv (vajadusel), (Kt=0.98, Kf>0.5 m/ööp) koha järgi Tihendatud ja profileeritud aluspinnas Kõnnitee asfaltbetoonkate (ooteplatvorm) Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 5 cm Killustikalus, fr. 16/32, kiilekillustik 4/16 – 25 kg/m², E>140 MPa 15 cm Dreenkiht liivast, <7% 0.063mm osiseid min 20 cm Täiteliiv (vajadusel), (Kt=0.98, Kf>0.5 m/ööp) koha järgi Tihendatud ja profileeritud aluspinnas 3.6 Konstruktsioonid 3.6.1 Materjalidele esitatavad nõuded 1) Sõidutee asfaltbetoonkatend Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 1500 ≤ AKÖL 20 < 3000 (100% tardkivikillustikuga) (AKEJ) Asfaltbetoon AC 20 base 70/100 1500 ≤ AKÖL 20 < 3000 (AKEJ) Killustik, AKÖL 20 500 – 3000 (KKEJ) 2) Kõnnitee asfaltbetoonkatend Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 AKÖL 20 < 900 (45% tardkivikillustikuga) (AKEJ) Killustik AKÖL 20 < 500 (KKEJ) Märkused:  KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis.  AKEJ – Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis.  Kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3:2021 toodud vastava segulehe tingimusi. INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -8-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused  Asfaltsegudes kasutatav filler peab rahuldama EVS 901-1:2020 peatüki 5 nõudeid.  Täitematerjalide ja filleri minimaalsed katsesagedused ja katsemeetodid on määratud EVS 901-1:2020 tabelis 12.  Asfaltbetoonkatte pikivuugid teostada kuumvuukidena. Vuukide töötlemine teostada vastavalt AKEJ. 3.6.2 Killustikalus Sõidutee lubjakivikillustikust kiht ehitada fraktsioneeritud killustikust 32/63 ja kiilumiseks kasutada killustikku fr 8/16 mm või fr 12/16 mm, kulunormiga 25 kg/m². Killustiku omadused peavad vastama Killustikust katendi kihtide ehitamise juhise tabel 1 nõuetele. Jalgratta- ja jalgtee killustikalus ehitada fraktsioneeritud killustikust 16/32 ja kiilumiseks kasutada killustikku fr 4/16 mm, kulunormiga 25 kg/m². Killustiku omadused peavad vastama Killustikust katendi kihtide ehitamise juhise tabel 2 nõuetele. Tabel 2. Minimaalsed nõuded täitematerjalide omadustele aluste ehitamisel ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust Täitematerjali omadus Sõidutee Kõnnitee killustikalus killustikalus Terastikuline kategooria GC80/20 GC80/20 Purustatud pindade osakaalu kategooria C50/10 C50/30 Los Angeles’e (LA) meetodil määratud LA35 LA35 purunemiskindluse klass Külmakindluse kategooria F4 F4 Külmakindlus NaCl lahuses – – Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI35 FI35 Peenosiste sisalduse kategooria f4 f4 Paigaldatud kihi vastavust projektile kontrollitakse iga 25 meetri järel. Lubatud suurimad hälbed projektist on järgmised: 1) tee telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm; 2) aluse serva kaugus tee teljest –0/+10 cm; 3) põikkalle kahepoolse kaldega teedel ±0.5% ja ühepoolse kaldega teedel ±0.3%; 4) tihendatud kihi ristlõike kolme punkti keskmine paksus, mõõdetuna tee teljel ja aluse servast 1 meetri kaugusel, võib olla projekteeritud paksusest väiksem kuni 10%, üksikmõõtmise tulemus kuni 30 mm; 5) suurim lubatud ebatasasus 3 meetri pikkuse lati all on optimaalse terastikulise koostisega segukillustike kasutamisel tee piki- ja põiksuunas 15 mm, fraktsioneeritud killustike kasutamisel 20 mm; INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -9-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused 6) tihendatud aluse mis tahes punktist võetud killustikuproov ei tohi sisaldada üle 7% osiseid, mis on väiksemad kui 0.063 mm. Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega vähemalt iga 100 meetri järel ristlõike kolmes punktis (tee teljel ja aluse servast 1.0 meetri kaugusel). Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema sõiduteel ≥170 MPa ja kõnniteel ≥140 MPa. 3.6.3 Asfaltbetoonkate Sõidutee asfaldi omadused peavad vastama tabel 3 ja 4 nõuetele. Tabel 3. AC surf segu jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded Segu omadus AC 16 surf AC 8 surf (sõidutee) (kõnnitee) Terastikulise koostise kategooria Gc 90/15 Gc 85/20 Kulumiskindlus Nordic katsel kategooria AN14 – Los Angeles’e (LA) meetodil määratud LA25 LA35 purunemiskindluse klass Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI15 FI25 Bituumensideaine B70/100 B70/100 Purustatud pindade osakaalu kategooria C100/0 C50/30 Peenosiste sisalduse kategooria f2 f4 Külmakindlus NaCl lahuses FNaCl4 – Tabel 4. AC base segu jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded Segu omadus AC 20 base Terastikulise koostise kategooria Gc 90/15 Los Angeles’e (LA) meetodil määratud purunemiskindluse klass LA30 Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI20 Bituumensideaine B70/100 Purustatud pindade osakaalu kategooria C50/30 Peenosiste sisalduse kategooria f4 Külmakindluse kategooria F2 Külmakindlus NaCl lahuses – 3.7 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid 3.7.1 Liiklusmärgid Joonisel TL-1 tähistatud liiklusmärgid kuuluvad ümbertõstmisele koos postidega. Töövõtjal tuleb liiklusmärgid eelnevalt ülesse pildistada, et vajadusel tõendada hiljem nende seisukorda INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -10-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused enne ehitustööde algust. Liiklusmärkide postide paigaldamisel tuleb arvestada tehnovõrkude asukohtadega ja kaitsevööndiga. Paigaldades poste tehnovõrkude lähipiirkonnas tuleb ohutuse tagamiseks teostada kaevetöid käsitsi. Enne tekstiliste liiklusmärkide tellimist, tootmist ja paigaldamist, tuleb töövõtjal liiklusmärkide tööjoonised kooskõlastada Tellijaga. 3.7.2 Teekattemärgistus Teekattemärgised on projekteeritud vastavalt standardile EVS 614:2022 „Teemärgised ja nende kasutamine“. Kõikide teede teekattemärgistus on projekteeritud termoplastikust (klaaskuulide sisaldus vähemalt 20%), välja arvatud bussipeatuste platvormi äärekivid (märgis 993), mis märgistatakse värviga. Märgistusmaterjal peab olema võimeline taluma liiklust 10- 15 minuti pärast pealekandmist. Juhul, kui märgised ei jää sõidujälge, peab termoplastikust teekattemärgistus vastu pidama vähemalt 5 aastat ja värv kuni 1 aasta. Teemärgistusmaterjalide puistata peale klaaskuule vähemalt 300 g/m² kohta. Puistematerjalid peavad vastama standardite EVS-EN 1423 ja EVS-EN 1424 nõuetele. 3.8 Tehnovõrgud 3.8.1 Üldist Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb sellest eelnevalt teavitada tehnotrassi valdajat ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba. Vajadusel tuleb koostöös kommunikatsioonivaldajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa- alused kommunikatsioonid. Töid kaablikaitsetsoonis tuleb teha käsitsi või väike mehhanismidega. Mehhanismide kasutamisel (nt. tihendamisel) kaablite või torutrasside (kanalite) kohal tuleb arvestada, et trass oleks eelnevalt kaetud vähemalt 25 cm paksuse pinnase kihiga, kui pole teisiti määratud trassi valdaja poolt. Ehitajal tuleb arvestada, et kui ehituse käigus ilmneb, et kaevamissügavus ületab kaabli paiknemissügavuse, siis üldjuhul tuleb kaabel töö käigus langetada uue süvendi põhja rajatud künasse. Selleks tuleb süvendi põhja tõmmata ca 30-40 cm sügavune küna (vagu), süvendi põhja kaabli alla rajada ≥15 cm paksune liivapadi, millele kaabel langetatakse. Küna (vagu) täidetakse peale kaabli langetamist samuti pealt liivaga. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatiste omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatis. Käesolev projekt ei sisalda ehitustööde organiseerimise osa. Ehitustööde teostaja lahendab tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra koos sellega kaasnevate töödega sh ehitusaegsete ajutiste tehnovõrkude rajamisega või ümberehitustega. Lahendused ümberehitustele kuuluvad ehituse töövõttu. Kaablite asukohtade lahti kaevamiseks kohale kutsuda võrguettevõtte esindaja kaabli asukoha näitamiseks ja tööde hindamiseks. Olemasolevad kaablid peavad jääma töökorda peale ehitustööde lõppu. Teostatud tööde kohta koostada teostusjoonised ja kaetud tööde INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -11-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused aktid. Kõrvalekalded projektist fikseerida vastavates protokollides ja kooskõlastada ehitusjärelevalve teostajaga. 3.8.2 Siderajatised Kaevetööde alas paiknevad Telia Eesti AS sideliinirajatised. Ehitustööde käigus täpsustada siderajatiste tegelikud asukohad. Sidekaablite paiknemise vähim sügavus teepinnast peab arvestama mõjuvat dünaamilist koormust ja pinnase külmumissügavust kuid mitte vähem kui 1 meetrit. Siderajatiste asukohtade lahti kaevamiseks kohale kutsuda võrguettevõtte esindaja kaabli asukoha näitamiseks ja tööde hindamiseks. Olemasolevad sidekaablid peavad jääma töökorda peale ehitustööde lõppu. Teostatud tööde kohta koostada teostusjoonised ja kaetud tööde aktid. Kõrvalekalded projektist fikseerida vastavates protokollides ja kooskõlastada ehitusjärelevalve teostajaga. Siderajatise ümbertõstmise projekt on koostatud eraldi köites. 3.8.3 Elektrivarustus Projekti alale jäävad olevad Elektrilevi OÜ elektrikaablid. Kõik elektrikaabelliinid säilivad. Ehitustööde käigus täpsustada kaablite tegelikud asukohad. Elektrikaablite paiknemise vähim sügavus teepinnast peab arvestama mõjuvat dünaamilist koormust ja pinnase külmumissügavust kuid mitte vähem kui 1 meetrit. Enne pinnase tagasitäitmist tellida geodeesiafirmalt digitaalsed teostusjoonised, mis antakse tellijale üle tööde üle andmisel. Kaabelliinide trasside tagasitäitmisest ülejääv pinnas kuulub äravedamisele prügilasse. Äraveetava pinnase vedu tuleb enne kaevetööde algust kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Peale kaabelliinide trasside pinnasega tagasitäitmist peab trasside pinnase planeering vastama maa-ala vertikaalplaneeringule. Kaevetöödega rikutud haljasmaa kuulub koheselt peale kaevetööde lõppu taastamisele. 3.9 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Töövõtja peab võtma vastavad meetmed, tutvustamaks kõigile oma töötajatele Eestis kehtivaid keskkonnakaitseseadusi ja nõudeid ning rakendama kõigis tööpiirkondades kõiki vajalikke kontrollmeetmed, enne kui lubab töid jätkata. Töövõtja ehitab ja paneb tööle vajalikud kogumisseadmed, nagu näiteks kõrvale juhtimise vallid, kraavid, dreenid, õlieraldid, settetiigid jms, et vältida saastumist ja hõljuvained välja setitada. Kogutud ained hävitatakse tellija esindaja poolt heakskiidetud viisil. Mahaloksumise korral tuleb kohe võtta meetmed saastunud alade puhastamiseks. Kui mõni töövõtja töötaja eirab keskkonnakaitse eeskirju, on INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -12-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused see piisavaks põhjuseks, et insener teeks vastavalt töövõtulepingule korralduse süüdlase eemaldamiseks ehitusplatsilt ja/või peataks omal äranägemisel täielikult või osaliselt väljamaksed, kuni on rakendatud heastavad meetmed. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid ja ka vastavalt omavalitsuse heakorraeeskirjale. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse omavalitsusega. Tee maa-ala tuleb puhastada kividest, risust, prügist jne. Projektiga on ette nähtud haljastada haljasalad murukülviga. Haljasalad rajada kasvualusele. Kasvumuld peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustikku, umbrohujuuri ega taimedele kahjulikke aineid ning tuleb tihendada nii, et ei tekiks vee lohkusid. Kasvumullana ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning tasandada niidukõlbulikuks. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema. Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muruseeme tuleb külvata ajal kui kasvualus ei ole külmunud ning muru jõuab tärgata ja juurduda enne kasvuperioodi lõppu. Soovitatav aeg aprill – mai ja juuli lõpp – septembri algus. Muul ajal külvatud muru tuleb kas iga päev korrapäraselt kasta või oodata kuni muru vihmaperioodi saabudes tärkab. Muruseemnesegu tuleb külvata vähemalt 10-20 g/m², III klassi muru. Seemnesegu tuleb külvata ühtlaselt, kas käsitsi või masinaga. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. Kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6.5-7), ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning on tihendatav nii, et ei tekiks vajumisi ja vee lohkusid. Haljastuse taastamisel juhinduda prinstiibist, et säilitatavate puude juurestiku kaitsealal maapinna kõrgust mitte muuta. 4. Tööde teostamine 4.1 Üldised nõuded ehitustööde teostamiseks Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma projektlahendusest ja Teetööde tehniliste kirjelduste 18.02.2019 versioonist (MA nr 1-2/19/096). Kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil toimuvad kehtivates asjakohastes normdokumentides muudatused, siis peavad need kajastuma ehitushanke pakkumisdokumentides. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, mille vastavus on tõestatud Teetööde tehnilistes kirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Katsemeetodid ja katsetamise tihedus on määratud Maanteeameti poolt kehtestatud nõuetega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tee ehitamise kvaliteedi nõuetele, Teetööde tehnilistele kirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku Teetööde tehniliste kirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonidega, materjalidega, ajutiste töödega ja muude kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -13-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused spetsifikatsioonis. Enne kaevetööde algust peab töövõtja välja kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsevööndis. Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. 4.2 Ehitusaegne puude kaitse Ehitustööde ajal tuleb juhinduda standardist EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“. Enne ehitustööde algust tuleb projektikohaselt määratleda säilitatavate puude vm haljastuse kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Tsoon tuleb piiritleda fikseeritud (latt- või plast) taraga. Tsooni märgistus tuleb säilitada kogu ehitustegevuse aja kuni viimaste haljastustööde valmimiseni. Kui mingil puhul on vajalik masinate või ehitajate sisenemine puu(de) kaitsetsooni, tuleb paigaldada puutüvele kaitse. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel võib haljastusliku hinnangu koostanud dendroloogi nõusolekul kärpida puu alumisi oksi nii, et see ei tekita puule jäävaid kahjustusi ja puu võrakuju säilib. Kärpimisi ja võra kujundust tohib teha ainult arboristi kutsetunnistust omav inimene. Tegevus kooskõlastada Lääne-Harju Vallavalitsusega. Olemasoleva säilitatava haljastuse kaitsmisel tuleb lähtuda alljärgnevast:  Üle 2.5 cm läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi ja seda ka vaid puu ühelt küljelt. Kui juurte läbiraiumine siiski vajalikuks peaks osutuma, siis tuleb juured läbi INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -14-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused lõigata teravalt (järsult) – lõikekoht ei tohi jääda narmendav või ebaühtlane. Buldooser lõhestab juuri ja sellised haavad sulguvad väga raskelt, seega tuleb seda teha käsitsi saega. Paljastunud juured tuleb võimalikult ruttu katta mulla, multši või niiske kangaga.  Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga; Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil.  Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks. Katta võib näiteks märja turbapinnasega.  Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihendamise. (Näiteks paigaldatakse geotekstiil alla – killustiku-liivapadi peale).  Juurte kaitseks suurte masinate tallamise vastu asetatakse maapinnale, ümber tüve, masinate liikumisteele puitkilbid. Tüvi kaitstakse ajutise piirdega; kui piiret ei ole võimalik paigaldada, vooderdatakse puu tüvi plankidega või spetsiaalmähisega. Vältimaks okste rebimist, lõigatakse alumised, tõenäoliselt viga saavad oksad, kuid seejuures ei tohi võra jääda ühepoolseks.  Heakorratööde käigus tuleb olemasolevat maapinda vastavalt vajadusele tõsta või langetada. Kui muuta oluliselt mullapinna taset kasvava puu lähiümbruses (juurekael ja aktiivne juurestiku osa), võib puu hukkuda. Selle vältimiseks jäetakse maapind kasvava puu ümber endisele tasemele. Endise mullapinna ning uue pinna vahel tekkiv kõrguste vahe lahendatakse tugimüüride või nõlvadega. Maapinna tõstmisel puu ümber võib pinnasega täita ka ala kuni puu tüveni, ent seejuures peab olema tagatud juurekaela efektiivne õhustatus. 4.3 Ettevalmistustööd Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb maha märkida tee telg. Lisaks teljele tuleb välja märkida kõik iseloomulikud projekteeritud tee-elemendid. Väljamärgitud punktid tuleb looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija ja maaomanikega enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. geodeesiainsener. INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -15-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused 4.4 Ehitustööd Viis päeva enne ehitustööde alustamist ehitaja peab esitama valla ehitus- ja kommunaalosakonnale avaldus kaevetööde teostamiseks infosüsteemis OPIS viimsi.opis.ee, mille alusel väljastatakse kaeveluba. Vältimaks ülearuse kasvupinnase koorimist, tuleb ehitusobjektil maha märkida ehitatava sõidutee mulde välisserva ulatus. Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma veevabad. Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud või voolusängid vete juhtimiseks töövõtja poolt rajatud veekogumiskohtadesse. Nõlvadel on arvestatud kasvupinnase paksuseks 5…7 cm. Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate ja haljasalade täiteks. Ülejäävat kõlbmatut pinnast peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodule. Laienduste puhul tuleb kaevata astmed ja laienduste alt eemaldada kogu mittesobiv materjal ning kasvupinnas. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib planeerida teemaa-alal rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale või külgkraavide taha. Planeeritav pinnas ei tohi tekitada paisutusi ja takistada muul moel vee liikumist teemaal ja kraavides. Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele. Kui ühes kaevikus on nii sobivat kui ka sobimatut pinnast, tuleb need kaevata eraldi, vältides seejuures pinnaste segunemist. Oleva mulde laiendustöid tuleb alustada peenarde ja nõlvade lahtilükkamisest, et tagada sademevee äravool ning eemaldada laienduse alt sobimatu pinnas. Tee laiendamine tuleb teostada astmete kaupa, mis võimaldab aluse kihtide normide kohast tihendamist. Muldkeha täitepinnas tee all tuleb paigaldada ning tihendada mitte üle 0.3 m paksuste kihtidena, tagades seejuures normikohase niiskusrežiimi (kuiva ilma korral täiendavalt niisutades). Astmete ehitamisel tuleb kasutada karjäärist toodud liiv- või kruuspinnast, mille minimaalne filtratsioonimoodul on vähemalt 0.5 m/ööp. Muldkeha pealispind tuleb planeerida vastavalt tüüpristprofiilidel toodud kalletele nõlva suunas ning tihendada esitatud tihendusteguriteni. Muldkeha ristprofiili kontrollitakse iga 25 järel ja suurimad lubatud hälbed projektist on: 1) telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm; 2) mulde serva kaugus tee teljest –5 cm / +10 cm; 3) põikkalded kahepoolse põikkaldega teel ±0.5% ja ühepoolse põikkaldega teel ±0.3%. Peale mullatööde lõppemist tuleb nõlvad planeerida ning tihendada. Projektis on arvestatud, et kõik ehitatavad nõlvad tuleb katta 5...7 cm paksuse kasvumulla kihiga ning külvata muruseeme 10-20 g/m2 (muruklass III). Nõlvade planeerimise mahud on arvestatud ainult aladel, kus on ette nähtud mulde nõlva ehitamine. Olemasolevaid nõlvu ei planeerita. INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -16-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused 4.5 Ehitusaegne liikluskorraldus Ehituse ajaks ei ole majanduslikult otstarbekas sulgeda maanteelõiku. Tööde tsoonis tuleb kasutada ajutist kiiruspiirangut 30 km/h. Liiklus korraldatakse teetööde ajal, tööde katkestamisel ja vaheajal liiklusmärkide, vilkurite, tõkestus- ja hoiatusvahendite ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Liikluskorraldusvahendid ja nende kasutamine peavad vastama Majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusele nr 43 “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele” ning juhendile juhendile „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“ (TRAM, määrus nr 1.17/25/127, nr 22.10.2025). Liikluskorraldus teetööde ajal peab olema otstarbekas ning arvestama töö kestvust, iseloomu ja liiklusolusid. Ükski piirang ei tohi olla suurem, kesta kauem ega olla kehtestatud varem või pikemale teelõigule, kui see on vajalik. Teetööde ajal peab olema kohalikel elanikel tagatud juurdepääs oma elukohta ja kinnisvarale. Ühistranspordile ja maanteed kasutavatele liiklejatele peab olema tagatud ohutu läbisõit teetööde teostamise alalt. Bussipeatuste ehitusaegsed, ajutised, asukohad tähistatakse liiklusmärkidega 541a. Side- ja elektrikaabli kaitsmiseks tehtavate tööde ajal peavad kaevise piirid olema tähistatud piirete, ohutus- ja liiklust ümbersuunavate märkidega. 5. Hooldusjuhend 5.1. Tee suhtes esitatud nõuded Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri 2015.a määrusega nr 92. Hooldustöödega tuleb tagada tee seisunditaseme vastavust antud tüüpi tee suhtest kehtestatud seisunditaseme nõuetele. Seisundinõuetega määratletakse tee seisund, mis võimaldab ohutult liigelda Liiklusseaduse alusel kehtestatud liikluseeskirja ning tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõudeid täites. Seisundinõuete täitmine on kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele. Teemaal asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik. Avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud:  korraldama tee kasutamist ja kaitset;  teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis;  kõrvaldama teelt liiklust ohustava või nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise, prahi, hukkunud loomad ja linnud. Kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -17-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused 5.2 Hooldus Hooldustööde käigus ei tohi kahjustada rajatud katendit, teepeenraid, tee kaitsepiirdeid, liikluskorraldusvahendeid jne. Tööde tegemisel lähtutakse heast tavast ning eriolukordades mõistlikest lahendustest. Probleemide korral, mis ohustavad teed ning rajatisi kasutavaid liiklejaid on tee haldaja poolt vajalik võtta koheselt kasutusele meetmed avariiohu vältimiseks ning kahjustuste arenemise tõkestamiseks. Kui tegemist on garantiiperioodil esineva ning garantiijuhtumiks liigituva olukorraga tuleb sellest koheselt teavitada ka Töövõtjat, teistel juhtudel lahendab tee haldaja situatsiooni vastavalt kasutusjuhendile, heale tavale ning ettenähtud tehnilistele lahendustele. Tee omanik peab andma operatiivinfot loodus- või liiklusõnnetusest põhjustatud liikluskorralduse muudatustest. Järelepärimise korral peab tee omanik andma teavet tee seisundi ja kasutuskorralduse kohta. Teehoiutööde ajal tagab liiklusohutuse teehoiutöö tegija. Kergliiklusteedel võib teehoiutöid teha kuni 6 tonni kaaluvate masinatega. Teehoiutööde korraldamise eest vastutava isiku määravad tee omanik ja teehoiutööde tegija lepinguga. 5.2.1 Talihooldus Talihoolduse nõuded kehtivad talviste teeolude (lumi, jäide, tuisk jne) korral. Hooldustööde käigus ei tohi kahjustada rajatud katendit, rajatisi, kindlustatud teepeenraid, tee kaitsepiirdeid, liikluskorraldusvahendeid jne. Talihooldusel tuleb arvestada järgmiste nõuetega:  Talvel sahkamisel tuleb vältida võrk-, jää või tappteradega sahkamist, lubatud on ainult tasateraga sahad.  Talihoolduse käigus ei tohi lund kuhjata hange teepeenrale (võib põhjustada peenarde kahjutusi sulavee ajal ning takistab asfaltkattelt tuleva vee suundumist üle peenra kraavi mille tulemusel jääb vesi peenra ja asfaltkatte alale seisma põhjustades peenra materjali liigset märgumist mille tagajärjel väheneb peenra kandevõime olulisel määral).  Rajatud murualadele ei tohi tekkida pikemaajalist veekatet ja jääd, mis pärsib hapniku ligipääsu juurtele. Sool võib põhjustada murukamara hukkumise ning paksud lumevallid soodustavad haiguste arengut, eriti, kui all on lõpuni külmumata pinnas.  Lumevallide lükkamisel teedelt peab jälgima, et lükatav lumi ja tehnika ei vigastaks liikluskorraldusvahendeid.  Talveperioodil liiklusmärkide kattumisel lumega tuleb neid puhastada.  Lume kuhjamine teeületuskohtade, ristmike ja mahasõitude lähedusse ning ohutussaartele, mis võib takistada nähtavust, ei ole lubatud. INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -18-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused 5.2.2 Kevadine hooldus Liikluskorraldusvahendite korrastus, rajatiste puhastamine jm, samuti talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide äravedu jalgteelt ja mujalt teemaalt peavad olema pärast kevadist lumesulamist lõpetatud. 5.2.3. Aastaringsed hooldustööd Määrdunud katet tuleb puhastada, harjaautoga või imuriga. Ei tohi kasutada terasharju, mis võivad katet kahjustada. Peenarde kaitsmiseks tuleb neid regulaarselt hooldada see tähendab tuleb uuendada peenarde pealispinda materjali lisamise ning profileerimisega. Kui peenral on näha uhtumise märke tuleb need koheselt likvideerida vältimaks peenra ulatuslikumat kahjustust (täita peenra materjaliga ning tihendada). Liiklusmärgid ja tähispostid peavad olema puhtad, loetavad. Mehaaniliste vigastuste korral metallil (piire, liiklusmärgi postid) tuleb koheselt kaitsta korrosioonivastase värviga, et vältida korrosiooni teket. Korrosiooni tekkel ala puhastada ja kanda peale korrosioonivastane värv. Hinnata kraavide seisukorda. Avastatud puudused likvideerida. Betoonkivist ja tardkivist sillutisega aladel tuleb vajadusel teostada umbrohutõrjet. 5.2.4. Haljastuse hooldus Äsja rajatud murualasid tuleb põuaperioodil kasta. Muru kastes tuleb jälgida, et vee määr oleks piisav juurteni jõudmiseks - sügavus umbes 30-40 mm korraga. Peale kamara moodustamist muru ei kasteta. Lubatud maksimaalne murutaimede kõrgus kuni 15-20 cm. Koostas: Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Sergei Tunka INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -19-  150526_PP_TL-4-00.dwg  TINGMÄRGID PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTBETOONKATE d uun PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTBETOONKATTE as -Jo ÜLEKATE eila 541 -K a s atu PROJEKTEERITUD OOTEPLATVORMI ASFALTBETOONKATE e sip a bus 541 PROJEKTEERITUD TEEPEENAR 44 5.5 (KILLUSTIK) km PROJEKTEERITUD HALJASALA 92 3d 99 3 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI (290x150 mm, h=10 cm) 2.0 BUS PROJEKTEERITUD TEESERV 3 97 PROJEKTEERITUD TEEPEENRA SERV 13 .0 10 PROJEKTEERITUD NÕLV .0 17 OLEMASOLEVA PUU KAITSETSOON .0 (min 2 m raadiuses puutüvest) OLEMASOLEV TEESERV 20 .0 LIKVIDEERITAV OBJEKT 20 .0 OLEMASOLEV KATASTRIPIIR RIIGITEE TEEKAITSEVÖÖNDI PIIR 17 .0 92 3d 10 30 OLEMASOLEV LIIKLUSMÄRK .0 351 13 .0 30 PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRK 351 PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGI POST 97 BUS3 99 3 PROJEKTEERITUD PINK 541 PROJEKTEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK a (PN-1=150m, A=3m) 2.0 nd a 541 ol suu .o l.2 eila a 52 21 -K MÄRKUSED: l.5 l. o us eat 1. Käesoleva joonise koostamisel on aluseks võetud: o sip - Maa-ala plaan tehnovõrkudega (Aamos Atlas OÜ, töö nr. 133-G-26, 03.06.2026) bus 35 2. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis 5.4 3. Plaanil kujutatud tingmärgid viitavad objekti asukohale, kuid mitte nende km tegelikele suurustele looduses. 150526_PP_TL-4.dwg  Olemasolev sidekaabel tuleb käsitsi lahti kaevata, võimalusel sügavamale TINGMÄRGID lasta ja kaitsta lõhestatud kaitsetoruga Ø110mm, 1250 N/m, 56m torude otsad tähistada markerpallidega PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTBETOONKATE d s uun oa PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTBETOONKATTE J ila- ÜLEKATE Ke s- atu PROJEKTEERITUD JALGTEE ASFALTBETOONKATE ipe u ss 4b 4 PROJEKTEERITUD TEEPEENAR 5.5 2 km (KILLUSTIK) 32.46 92 3d 32.51 PROJEKTEERITUD HALJASALA 32.62 32.5 0 32.50 32.52 99 3 2. 60 3 32.60 32.66 32.56 32.52 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI 32.60 32.57 32. 70 (290x150 mm, h=10 cm) 0 32.6 BUS .50 3 PROJEKTEERITUD TEESERV 97 32 .60 32 PROJEKTEERITUD TEEPEENRA SERV .70 2 32 PROJEKTEERITUD NÕLV .60 32 OLEMASOLEVA PUU KAITSETSOON (min 2 m raadiuses puutüvest) OLEMASOLEV TEESERV LIKVIDEERITUD OBJEKT OLEMASOLEV KATASTRIPIIR 50 32. RIIGITEE TEEKAITSEVÖÖNDI PIIR 0 32.6 92 3d PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGI POST Olemasolev KP ja 0,4kV kaablid asuvad pinnases 32 piisaval sügavusel ja ei vaja kaitsmist 1 MÄRKUSED: .7 0 PROJEKTEERITUD PINK 1. Käesoleva joonise koostamisel on aluseks võetud: 32 - Maa-ala plaan tehnovõrkudega (Aamos Atlas OÜ, töö nr. 133-G-26, 03.06.2026) .8 0 TINGMÄRGID (Crusta projekt OÜ, töö nr 560626) 2. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis 32 .6 0 32.62 3. Plaanil kujutatud tingmärgid viitavad objekti asukohale, kuid mitte nende 97 BUS 32.73 PROJEKTEERITUD SIDE LÕHESTATUD KAITSETORU 3 32.63 tegelikele suurustele looduses. 99 32 3 .7 0 Ø110 mm, 1250 N/m 4. Mulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab 32 32.76 32.66 32.67 .70 olema mineraalmuld nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga 70 (pH 6.5...7.0). Võimalik on kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, 32.57 32 .8 PROJEKTEERITUD SIDE MARKERPALL 32. 0 mis võib sisalda huumust, kuid ei sisalda suuri kive ja taimede kahjulikke 32.80 jäätmeid ning tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ja vee kogunemise lohkusid. 32.67 nd 1 Ei tohi kasutada külmunud pinnast ja turvast. suu 5. Haljasala projekthorisontaalid on joonisel lihtsustatud ning antud nurgelistena. eila -K Ehitamisel tuleb pinnavormide lõplikul viimistlemisel anda sujuvalt looklevad ning us ümarad pinnavormid. Samuti tuleb ehitustööde käigus rajada sujuv reljeefi eat sip üleminek projektala ja olemasoleva ümbritseva maapinna vahel. bus 6. Tööde teostamise käigus lähtuda olemasolevatest katete kõrgusarvudest. 35 5.4 Jälgida olemasoleva asfaltkatte piki- ja põikkaldeid. km 7. Kõrguslikud üleminekud rajada kaldus äärekiviga. 8. Betoonist äärekivid kasutada sõiduteede ääres kasutamiseks toodetud äärekive (graniitkillustiku baasil), külmakindluse klass vähemalt KK3. Toodang peab olema vastupidav teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele. Paigaldusbetooni tugevusklass C16/20, min paksus 8 cm. Äärekivid tuleb paigaldada lubjakivikillustikku vähemalt 10 cm paksusele alusele. 9. Näha ette asfaltbetoonvuukide katmine sideaine ja tardkivist toodetud peentäitematerjali puistega (nn vuukide „mannatamine“) „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ p. 2.4.27 kohaselt. Asfaltbetoonkatte kulumiskihtides vuukide töödeldamiseks kasutada spetsiaalset vuugiliimi (näit. TOK-Plast). Alumiste kihtide vuugid tuleb kruntida sitke naftabituumeni, naftabituumenemulsiooni võispetsiaalse vuugiliimiga. spetsiaalse vuugiliimiga. 150526_PP_TL-4.dwg  LÕIGE 1-1 KINDLUSTATUD PEENAR Ol. ol. kinnistu piir Ol. ol. kinnistu piir TUGIPEENAR TUGIPEENAR Suurekivi 11195 Keila - Keila-Joa tee Kaira 29501:007:1228 29501:007:0482 29501:007:1632 SÕIDUTEE OOTEPLATVORM PEATUSTASKU BETOONÄÄREKIVI 150x290 mm BET.ALUSEL C16/20, h=10 cm OL.OL. KATTE SERV 34.00 tee telg 33.00 .75 4.0% 2.0% 2.5% 1:2 4.0% 4.0% 32.00 KASVUPINNASE EEMALDAMINE ASFALTBETOON AC 16 surf (graniit) 4 cm 31.00 ASFALTBETOON AC 20 base PAEKILLUSTIK, E≥170 MPa 6 cm Ol.ol. sidekaabel fraktsioon 32/63 20 cm Ol.ol. keskpingekaabel kiilekillustiku fraktsioon 8/16 ja 12/16-kulu 25 kg/m² DREENKIHT LIIVAST (<7% 0.063 mm osiseid) min 20 cm 30.00 Ol.ol. madalpingekaabel Olemasolev pinnas, Kt=0.95 MÄRKUSED: 1. Mulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab ASFALTBETOON AC 8 surf (45% graniit) 5 cm olema mineraalmuld nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga PAEKILLUSTIK, E≥140 MPa (pH 6.5...7.0). Võimalik on kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, fraktsioon 16/32 15 cm mis võib sisalda huumust, kuid ei sisalda suuri kive ja taimede kahjulikke kiilekillustiku fraktsioon 4/16-kulu 25 kg/m² jäätmeid ning tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ja vee kogunemise lohkusid. DREENKIHT LIIVAST (<7% 0.063 mm osiseid) min 20 cm Ei tohi kasutada külmunud pinnast ja turvast. TÄITEPINNAS (Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp) 2. Kujutatud dimensioonid on tüüplõike mõistes tinglikud, täpsed kalded ja mõõdud Olemasolev pinnas, Kt=0.95 vastavalt asendiplaanile ja vertikaalplaneeringule. 150526_PP_TL-4-03.dwg  LÕIGE 2-2 KINDLUSTATUD PEENAR Ol. ol. kinnistu piir Ol. ol. kinnistu piir Pähklimäe 11195 Keila - Keila-Joa tee Reima TUGIPEENAR TUGIPEENAR 29501:007:1531 29501:007:0482 29501:007:1671 SÕIDUTEE PEATUSTASKU OOTEPLATVORM BETOONÄÄREKIVI 150x290 mm BET.ALUSEL C16/20, h=10 cm OL.OL. KATTE SERV 34.00 tee telg 33.00 2.5% 2.0% 4.0% 4.0% 4.0% 32.00 1:2 .75 Hoiatuslint 31.00 ASFALTBETOON AC 16 surf (graniit) 4 cm 6 cm Ol.ol.sidekaabel lõhestatud torus kaitsetoru 1xØ110 PVC ASFALTBETOON AC 20 base PAEKILLUSTIK, E≥170 MPa 20 cm KASVUPINNASE EEMALDAMINE fraktsioon 32/63 30.00 Ol.ol. madalpingekaabel kiilekillustiku fraktsioon 8/16 ja 12/16-kulu 25 kg/m² DREENKIHT LIIVAST (<7% 0.063 mm osiseid) min 20 cm ASFALTBETOON AC 8 surf (45% graniit) 5 cm MÄRKUSED: PAIGALDUSLIIV 15 cm PAEKILLUSTIK, E≥140 MPa 1. Mulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab Olemasolev pinnas, Kt=0.95 fraktsioon 16/32 15 cm olema mineraalmuld nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga kiilekillustiku fraktsioon 4/16-kulu 25 kg/m² (pH 6.5...7.0). Võimalik on kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, DREENKIHT LIIVAST (<7% 0.063 mm osiseid) min 20 cm mis võib sisalda huumust, kuid ei sisalda suuri kive ja taimede kahjulikke TÄITEPINNAS (Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp) jäätmeid ning tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ja vee kogunemise lohkusid. Olemasolev pinnas, Kt=0.95 Ei tohi kasutada külmunud pinnast ja turvast. 2. Kujutatud dimensioonid on tüüplõike mõistes tinglikud, täpsed kalded ja mõõdud vastavalt asendiplaanile ja vertikaalplaneeringule. 150526_PP_TL-4-03.dwg  1 nd suu ila Ke s- atu ipes bus 35 5.4 km TINGMÄRGID PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI (290x150 mm, h=10 cm) PROJEKTEERITUD TEESERV PROJEKTEERITUD TEEPEENRA SERV PROJEKTEERITUD NÕLV OLEMASOLEV TEESERV OLEMASOLEV KATASTRIPIIR RIIGITEE TEEKAITSEVÖÖNDI PIIR IKÕ SEADMISE ALA LÄÄNE-HARJU VALLA BUSSIPEATUSE RAJAMISEKS 1 POSITSIOONI NR IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi Asukoht riigitee Ala otstarve, Pos nr registriosa ja sihtotstarve suhtes km pindala m² (plaanil) number 1 9305650 29501:007:0482 bussipeatus 11195 Keila - Keila-Joa tee 5.44 184 m² transpordimaa 150526_PP_TL-4.dwg  nd suu Joa ila- Ke- us eat sip bus 44 5.5 km 2 TINGMÄRGID PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI (290x150 mm, h=10 cm) PROJEKTEERITUD TEESERV PROJEKTEERITUD TEEPEENRA SERV PROJEKTEERITUD NÕLV OLEMASOLEV TEESERV OLEMASOLEV KATASTRIPIIR RIIGITEE TEEKAITSEVÖÖNDI PIIR IKÕ SEADMISE ALA LÄÄNE-HARJU VALLA BUSSIPEATUSE RAJAMISEKS 2 POSITSIOONI NR IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi Asukoht riigitee Ala otstarve, Pos nr registriosa ja sihtotstarve suhtes km pindala m² (plaanil) number 2 9305650 29501:007:0482 bussipeatus 11195 Keila - Keila-Joa tee 5.54 184 m² transpordimaa 150526_PP_TL-4.dwg  -219075 57150 0 0 right top T e llija : Lääne-Harju Vallavalitsus Töö nr : 150 5 26 Staadium : PP XX juuli 202 6 40000 0 T e llija : Lääne-Harju Vallavalitsus Töö nr : 150 5 26 Staadium : PP XX juuli 202 6 12700 2533650 HARJUMAA , LÄÄNE-HARJU VALD, KEELVA KÜLA 11195 K EILA -K EILA -J OA tee km 5 . 44 ja 5 . 54 BUSSIPEATUSED 0 0 HARJUMAA , LÄÄNE-HARJU VALD, KEELVA KÜLA 11195 K EILA -K EILA -J OA tee km 5 . 44 ja 5 . 54 BUSSIPEATUSED 3212572 3970222 0 0 Infra Projekt OÜ Kummeli tee 94 11912 Tallinn Registrikood : 14787883 tel +372 564 97 872 [email protected] Sergei Tunka Diplomeeritud teedeinsener , tase 7 nr 180606 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1.Üldosa PAGEREF _Toc233357412 \h 3 1.1 Üldine PAGEREF _Toc233357413 \h 3 1.2 Lähtematerjalid PAGEREF _Toc233357414 \h 3 1.2.1 Kasutatud õigusaktide, standardite ja juhendite loetelu PAGEREF _Toc233357415 \h 3 1.2.2 Lähteülesanne PAGEREF _Toc233357416 \h 4 1.2.3 Uuringud PAGEREF _Toc233357417 \h 4 1.2.4 Kontaktandmed PAGEREF _Toc233357418 \h 4 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus PAGEREF _Toc233357419 \h 5 2.1 Andmed maa omandi kohta PAGEREF _Toc233357420 \h 5 2.2 Kitsendused projektala piirkonnas PAGEREF _Toc233357421 \h 5 2. 3 Uuringud PAGEREF _Toc233357422 \h 5 2. 3 .1 Geodeetiline uuring PAGEREF _Toc233357423 \h 5 2. 3 .2 Geoloogiline uuring PAGEREF _Toc233357424 \h 5 3. Projektlahendus PAGEREF _Toc233357425 \h 7 3.1 Objekti nimetus ja asukoht PAGEREF _Toc233357426 \h 7 3.2 Tee elemendid PAGEREF _Toc233357427 \h 7 3.3 Vertikaalplaneerimine PAGEREF _Toc233357428 \h 7 3.4 Äärekivid PAGEREF _Toc233357429 \h 7 3.5 Katend PAGEREF _Toc233357430 \h 8 3.6 Konstruktsioonid PAGEREF _Toc233357431 \h 8 3.6.1 Materjalidele esitatavad nõuded PAGEREF _Toc233357432 \h 8 3.6.2 Killustikalus PAGEREF _Toc233357433 \h 9 3.6.3 Asfaltbetoonkate PAGEREF _Toc233357434 \h 10 3.7 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid PAGEREF _Toc233357435 \h 10 3.7.1 Liiklusmärgid PAGEREF _Toc233357436 \h 10 3.7.2 Teekattemärgistus PAGEREF _Toc233357437 \h 11 3.8 Tehnovõrgud PAGEREF _Toc233357438 \h 11 3.8.1 Üldist PAGEREF _Toc233357439 \h 11 3.8.2 Siderajatised PAGEREF _Toc233357440 \h 12 3.8.3 Elektrivarustus PAGEREF _Toc233357441 \h 12 3.9 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd PAGEREF _Toc233357442 \h 12 4. Tööde teostamine PAGEREF _Toc233357443 \h 13 4.1 Üldised nõuded ehitustööde teostamiseks PAGEREF _Toc233357444 \h 13 4.2 Ehitusaegne puude kaitse PAGEREF _Toc233357445 \h 14 4.3 Ettevalmistustööd PAGEREF _Toc233357446 \h 15 4.4 Ehitustööd PAGEREF _Toc233357447 \h 16 4.5 Ehitusaegne liikluskorraldus PAGEREF _Toc233357448 \h 17 5. Hooldusjuhend PAGEREF _Toc233357449 \h 17 5.1. Tee suhtes esitatud nõuded PAGEREF _Toc233357450 \h 17 5.2 Hooldus PAGEREF _Toc233357451 \h 18 5.2.1 Talihooldus PAGEREF _Toc233357452 \h 18 5.2.2 Kevadine hooldus PAGEREF _Toc233357453 \h 19 5.2.3. Aastaringsed hooldustööd PAGEREF _Toc233357454 \h 19 5.2.4. Haljastuse hooldus PAGEREF _Toc233357455 \h 19 JOONISED Asukohaskeem TL-0 Asendiplaan TL-1 (1:500) Vertikaalplaneerimine TL-2 (1:500) Ristlõi ked TL-3 (1:50) Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan TL-4 (1:500) 1.Üldosa 1.1 Üldine Käesolev põhi projekt on koostatud Infra Projekt OÜ (edaspidi Projekteerija) poolt Lääne-Harju Vallavalitsuse (edaspidi Tellija) tellimusel. Projektiga hõlmatud ala asub Harju maakonnas, Lääne-Harju vallas, Keelva külas , riigitee nr 11195 Keila – Keila-Joa tee km 5.44 (vasakul) ja km 5.54 (paremal) Mardika kinnistu juurdepääsutee lähistele mõlemale teeküljele. Projekteerija ülesandeks on koostada bussipeatuste põhiprojekt . Projekteerijal tuleb välja töötada tehniliselt optimaal ne ning majanduslikult põhjendatud projektlahendus . Töö käigus lahendati üldjoontes piirkonna geomeetria ja pakuti välja võimalik lahendus piirkonna muutmisele vastavalt lähteandmetele ja nõuetele. 1.2 Lähtematerjalid 1.2.1 Kasutatud õigusaktide, standardite ja juhendite loetelu Käesoleva projekti koostamisel on arvestatud dokumente: Ehitusseadustik (RT I 05.03.2015) Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (RT I 23.03.2015, 3) Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 09.01.2020.a. määrus nr 2) Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101) Tee seisundinõuded (MTM 14.07.2015.a. määrus nr 92) Tee-ehitusmaterjalidele- ja toodetele esitatavad nõuded ja nende vastavuse tõendamise kord ( MTM 22.09.2014.a. määrus nr 74) Nõuded ehitusprojektile ( MTM 17.07.2015.a. määrus nr 97) Tööohutus ehitusplatsil (Tööinspektsioon, 2022.a) Riigiteede liikluskorralduse juhend. Nõuded liikluse korraldamisele, liikluskorraldusvahenditele ja nende kasutamisele (Transpordiamet 19.01.2023 nr 1.1-7/23/9 ) Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (Transpordiamet 26.01.2022 nr 1.1-7/22/43 ) Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel ( MA 2018-015 ) Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkiri nr 0001) Teealade kuivenduse projekteerimise juhend , 25.02.2002. a Teetööde tehniline kirjeldus (Maanteeameti peadirektori 18.02.2019.a käskkiri nr 1-2/19/096) Teede projekteerimise juhend (TRAM 22.01.2025 määrus nr 1.1-1/25/9) Tee projekteerimise normid (KLiM 17.11.2023.a määrus nr 71) EVS 613:2023 Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS 614:2022 Teemärgised ja nende kasutamine EVS 843:2016 Linnatänavad EVS 901-1:2020 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid EVS 901-2:2016 Tee-ehitus, Osa 2: Bituumensideained EVS 901-3:2021 Tee-ehitus, Osa 3: Asfaltsegud EVS 901-20:2013 Tee-ehitus. Katsemeetodid, Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine EVS 932:2017 Ehitusprojekt EVS-EN 1340 :2003+AC:2006/AC:2014 Betoonist ää rekivid. N õ uded ja kaitsemeetodid EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid Kohaliku omavalitsuse õigusaktid, juhendid ja juhised Toodete tootjapoolsed paigaldusjuhendid 1.2.2 Lähteülesanne Põhi projekti koostamise l aluseks võetud : Lääne-Harju vallas Keelva külas riigitee nr 11195 Keila – Keila-Joa tee km 5.45 ja km 5.51 uute bussipeatuste rajamise nõuded ( TRAM , 02.04.2026 nr 7.1-2/26/4136-2 ) ; Lääne-Harju vallas Keelva külas riigitee nr 11195 Keila – Keila-Joa tee telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused (Telia Eesti AS, nr 40287802); Lääne-Harju vallas Keelva külas riigitee nr 11195 Keila – Keila-Joa tee elektrivõrkude tehnilised tingimused (Elektrilevi OÜ, nr 517100). 1.2. 3 Uuringud Käesolev projekt põhineb järgmistel uuringutel: Lääne-Harju vald, Keelva küla , Kangru tee ja nr 11195 Keila-Keila-Joa tee topo -geodeetili ne uurimistöö ( Aamos Atlas OÜ , töö nr. 133-G-26 , 0 6 .202 6 .a.) . 1.2. 4 Kontaktandmed Tellija: Lääne-Harju Vallavalitsus Rae tn 38 76806 Paldiski tel.: +372 679 0600 [email protected] Registrikood: 77000200 Projekteerija: Infra Projekt OÜ Kummeli tee 94 11912 Tallinn tel.: +372 5649 78 72 [email protected] Reg i strikood: 14787883 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus 2.1 Andmed maa omandi kohta Põhiprojektiga haaratud ala asub kinnistutel: Tabel 1. Projektiga haaratud katasriüksused Jrk nr Katastriüksuse nimi Katastriüksuse tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Katastriüksuse omandivorm 1 11195 Keila - Keila-Joa tee 29501:007:0482 transpordimaa riigi omand 2 Suurekivi 29501:007:1228 maatulundusmaa e ra omand 3 Reima 29501:007:1671 maatulundusmaa riigio mand 2.2 Kitsendused projektala piirkonnas Projekteeritavale alale ulatuvad alljärgnevad seadustest tulenevad kitsendused: Riigitee nr 11195 Keila – Keila-Joa tee teekaitsevöönd – 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast; Sideehitise kaitsevöönd, mille ulatus on 1 m mõlemal pool sideehitist; Maakaabelliini kaitsevööndid, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Muinsuskaitsealuseid ja pärandikultuuri objekte ning looduskaitsealasid vahetult projektiga hõlmatud maa-alal või selle läheduses ei esine. 2. 3 Uuringud 2. 3 .1 Geodeetiline uuring Projekti koostamisel on kasutatud Aamos Atlas OÜ poolt koostatud maa-ala plaan 06 .202 6 .a. töö nr. 133-G-26 . Koordinaadid on L-Est´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. Tehnovõrgud kanti plaanile mõõdistamistulemuste, uurimisandmete ja võrgu valdajate poolt väljastatud materjalide alusel. 2. 3 .2 Geoloogiline uuring Uuritud ala paikneb Põhja-eesti lubjakiviplatool litoriinamere loode-kagusuunalisel rannavallil. Aluspõhjaks keskordoviitsiumi lasnamäe lademe lubjakivi. Pinnakate koosneb jää- ja meresetettest, mida katab muld või täitepinnas. Muld levib pindmise 0.25...0.5 m paksuse kihina ja sisaldab veeriseid. Järgneb merelise tekkega kruus. Kruus on tihe, sisaldab ca 40% veeriseid ja munakaid, kihi paksus on kuni 2.55 m. Kruusa all lamab jäätekkeline saviliivmoreen paksusega 0.15...1.00 m. Esineb kerge või raske kõva saviliiv, mis sisaldab 20-40% jämepurdu. Pinnasevee tase uurimistööde ajal oli 0. 05 ... 0.95 m sügavusel maapinnast. 3. Projektlahendus 3.1 Objekti nimetus ja asukoht Objekti nimetus: riigitee nr 11195 Keila – Keila-Joa tee km 5.44 (vasakul) ja 5.54 (paremal) bussipeatused. Objekti asukoht: Keelva küla, L ääne-Harju vald, Harju maakond. Projekteeritud bussipeatused kulge vad üle teemaa katastriüksuse. Tee on avalikult kasutatav tee. Teekatendi laius ca 6.3 m . Tee on asfalt kattega. 3. 2 Tee elemendid Projekteeritud bussipeatused on tüüp II (avatud taskuga) ning neile on rajatud bussiooteplatvormid ilma ootekojata, kuid neil on istepink. Vasakpoolne bussipeatus (km 5.44) Bussipeatus on projekteeritud avatud taskusse, mille laius on 4 m. Bussipeatuse täislaiuse pikkus on 17 m. Bussipeatuse täisosale eelneb kaldosa pikkusega 20 m ja järgneb kaldosa pikkusega 13 m. Bussiooteplatvorm on 10 m pikkune ja platvormi laius on 2 m. Bussiooteplatvormi serva, sõidutee ja platvormi vahele, on projekteeritud 10 cm kõrgune äärekivi. Platvormile on projekteeritud pink. Prügikast paigaldada liiklusmärgi posti külge. Parem poolne bussipeatus (km 5.54) Bussipeatus on projekteeritud avatud taskusse, mille laius on 4 m. Bussipeatuse täislaiuse pikkus on 17 m. Bussipeatuse täisosale eelneb kaldosa pikkusega 20 m ja järgneb kaldosa pikkusega 13 m. Bussiooteplatvorm on 10 m pikkune ja platvormi laius on 2 m. Bussiooteplatvormi serva, sõidutee ja platvormi vahele, on projekteeritud 10 cm kõrgune äärekivi. Platvormile on projekteeritud pink. Prügikast paigaldada liiklusmärgi posti külge. 3.3 Ve rtikaalplaneerimine Projekteeritud tee plaaniliselt ja kõrguslikult kokku viidud piirkonnas oleva tee võrguga . Vertikaalplaneering koostatud selliselt, et oleks tagatud sajuvee äravool teedelt. Valdavalt voolab sajuvesi teelt piki- ja põikkalletega olevale haljasalale immutamiseks . Bussipeatuse taskule on projekteeritud põikkalle 2 . 5% mulde serva poole. Tugipeenardele on projekteeritud põikkalle 4 . 0%. Ooteplatvormidele on projekteeritud ühepoolne põikkalle 2 . 0% mulde serva poole. Projekteeritud mulde nõlvus on üldiselt 1:2. 7 5. 3. 4 Äärekivid Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi (150x300mm), peab olema valmistatud tardkivimi baasil (klass 3) (vastavalt EVS-EN 1340:2003+AC:2006 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid” Tabel 2.2 nõuetele). Ä ärekivi kõrgus bussipeatuste platvormide ääres on valitud 1 0 cm . Äärekividega lõikude algustes ja lõppudes viia äärekivid kahe kivi ulatuses projekteeritud kõrguselt 0 cm kõrgusele. Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga. 3. 5 Katend Projektiga on ette nähtud rajada järgnevad katendikonstruktsioonid: Sõidutee asfaltbetoonkate Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 4 cm Asfaltbetoon AC 20 base 70/100 6 cm Killustikalus , fr. 32/63, kiilekillustik 8 /1 6 ja 12/16 – 25 kg/m² , E&gt; 17 0 MPa 20 cm Dreenkiht liiv ast, &lt;7% 0 . 063mm osiseid min 20 cm Täiteliiv (vajadusel), ( Kt=0.98, Kf&gt;0.5 m/ööp) koha järgi Tihendatud ja profileeritud aluspinnas Kõnnitee asfaltbetoonkate (ooteplatvorm) Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 5 cm Killustikalus , fr. 16/32, kiilekillustik 4/16 – 25 kg/m² , E&gt; 14 0 MPa 15 cm Dreenkiht liiv ast, &lt;7% 0 . 063mm osiseid min 20 cm Täiteliiv (vajadusel), ( Kt=0.98, Kf&gt;0.5 m/ööp) koha järgi Tihendatud ja profileeritud aluspinnas 3.6 Konstruktsioonid 3.6.1 Materjalidele esitatavad nõuded 1) Sõidutee asfaltbetoonkatend Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 1500 ≤ AKÖL 20 &lt; 3 000 (100% tardkivikillustikuga) (AKEJ) Asfaltbetoon AC 20 base 70/100 15 00 ≤ AKÖL 20 &lt; 3 000 (AKEJ) Killustik, AKÖL 20 5 00 – 3 000 (KKEJ) 2) Kõnnitee asfaltbetoonkatend Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 AKÖL 20 &lt; 900 (45% tardkivikillustikuga) (AKEJ) K illustik AKÖL 20 &lt; 500 (KKEJ) Märkused: KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis. AKEJ – Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis. Kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3:2021 toodud vastava segulehe tingimusi. Asfaltsegudes kasutatav filler peab rahuldama EVS 901-1:2020 peatüki 5 nõudeid. Täitematerjalide ja filleri minimaalsed katsesagedused ja katsemeetodid on määratud EVS 901-1:2020 tabelis 12. Asfaltbetoonkatte pikivuugid teostada kuumvuukidena. Vuukide töötlemine teostada vastavalt AKEJ. 3. 6 .2 Killustikalus Sõidutee lubjakivikillustikust kiht ehitada fraktsioneeritud killustikust 32/63 ja kiilumiseks kasutada killustikku fr 8/16 mm või fr 12/16 mm, kulunormiga 25 kg/m². Killustiku omadused peavad vastama Killustikust katendi kihtide ehitamise juhise tabel 1 nõuetele. Jalgratta- ja jalgtee killustikalus ehitada fraktsioneeritud killustikust 16/32 ja kiilumiseks kasutada killustikku fr 4/16 mm, kulunormiga 25 kg/m². Killustiku omadused peavad vastama Killustikust katendi kihtide ehitamise juhise tabel 2 nõuetele. Tabel 2 . Minimaalsed nõuded täitematerjalide omadustele aluste ehitamisel ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust Täitematerjali omadus Sõidutee killustikalus Kõnnitee killustikalus Terastikuline kategooria G C 80/20 G C 80/20 Purustatud pindade osakaalu kategooria C 50/10 C 50/30 Los Angeles’e (LA) meetodil määratud purunemiskindluse klass LA 35 LA 35 Külmakindluse kategooria F 4 F 4 Külmakindlus NaCl lahuses – – Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI 35 FI 35 Peenosiste sisalduse kategooria f 4 f 4 Paigaldatud kihi vastavust projektile kontrollitakse iga 25 meetri järel. Lubatud suurimad hälbed projektist on järgmised: 1) tee telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm; 2) aluse serva kaugus tee teljest –0/+10 cm; 3) põikkalle kahepoolse kaldega teedel ±0.5% ja ühepoolse kaldega teedel ±0.3%; 4) tihendatud kihi ristlõike kolme punkti keskmine paksus, mõõdetuna tee teljel ja aluse servast 1 meetri kaugusel, võib olla projekteeritud paksusest väiksem kuni 10%, üksikmõõtmise tulemus kuni 30 mm; 5) suurim lubatud ebatasasus 3 meetri pikkuse lati all on optimaalse terastikulise koostisega segukillustike kasutamisel tee piki- ja põiksuunas 15 mm, fraktsioneeritud killustike kasutamisel 20 mm; 6) tihendatud aluse mis tahes punktist võetud killustikuproov ei tohi sisaldada üle 7% osiseid, mis on väiksemad kui 0.063 mm. Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega vähemalt iga 100 meetri järel ristlõike kolmes punktis (tee teljel ja aluse servast 1.0 meetri kaugusel). Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema sõiduteel ≥170 MPa ja kõnniteel ≥140 MPa. 3. 6 .3 Asfaltbetoonkate Sõidutee asfaldi omadused peavad vastama tabel 3 ja 4 nõuetele. Tabel 3 . AC surf segu jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded Segu omadus AC 16 surf (sõidutee) AC 8 surf (kõnnitee) Terastikulise koostise kategooria Gc 90/15 Gc 85/20 Kulumiskindlus Nordic katsel kategooria A N 14 – Los Angeles’e (LA) meetodil määratud purunemiskindluse klass LA 25 LA 35 Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI 15 FI 25 Bituumensideaine B70/100 B70/100 Purustatud pindade osakaalu kategooria C 100/0 C 50/30 Peenosiste sisalduse kategooria f 2 f 4 Külmakindlus NaCl lahuses F NaCl4 – Tabel 4 . AC base segu jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded Segu omadus AC 20 base Terastikulise koostise kategooria Gc 90/15 Los Angeles’e (LA) meetodil määratud purunemiskindluse klass LA 30 Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI 20 Bituumensideaine B70/100 Purustatud pindade osakaalu kategooria C 50/30 Peenosiste sisalduse kategooria f 4 Külmakindluse kategooria F 2 Külmakindlus NaCl lahuses – 3. 7 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid 3. 7 .1 Liiklusmärgid Joonisel TL-1 tähistatud liiklusmärgid kuuluvad ümbertõstmisele koos postidega. Töövõtjal tuleb liiklusmärgid eelnevalt ülesse pildistada, et vajadusel tõendada hiljem nende seisukorda enne ehitustööde algust. Liiklusmärkide postide paigaldamisel tuleb arvestada tehnovõrkude asukohtadega ja kaitsevööndiga. Paigaldades poste tehnovõrkude lähipiirkonnas tuleb ohutuse tagamiseks teostada kaevetöid käsitsi. Enne tekstiliste liiklusmärkide tellimist, tootmist ja paigaldamist, tuleb töövõtjal liiklusmärkide tööjoonised kooskõlastada Tellijaga. 3. 7 .2 Teekattemärgistus Teekattemärgised on projekteeritud vastavalt standardile EVS 614:2022 „Teemärgised ja nende kasutamine“. Kõikide teede teekattemärgistus on projekteeritud termoplastikust (klaaskuulide sisaldus vähemalt 20%), välja arvatud bussipeatuste platvormi äärekivid (märgis 993), mis märgistatakse värviga. Märgistusmaterjal peab olema võimeline taluma liiklust 10-15 minuti pärast pealekandmist. Juhul, kui märgised ei jää sõidujälge, peab termoplastikust teekattemärgistus vastu pidama vähemalt 5 aastat ja värv kuni 1 aasta. Teemärgistusmaterjalide puistata peale klaaskuule vähemalt 300 g/m² kohta. Puistematerjalid peavad vastama standardite EVS-EN 1423 ja EVS-EN 1424 nõuetele. 3. 8 Tehnovõrgud 3. 8 .1 Üldist Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb sellest eelnevalt teavitada tehnotrassi valdajat ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba. Vajadusel tuleb koostöös kommunikatsioonivaldajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Töid kaablikaitsetsoonis tuleb teha käsitsi või väike mehhanismidega. Mehhanismide kasutamisel (nt. tihendamisel) kaablite või torutrasside (kanalite) kohal tuleb arvestada, et trass oleks eelnevalt kaetud vähemalt 25 cm paksuse pinnase kihiga, kui pole teisiti määratud trassi valdaja poolt. Ehitajal tuleb arvestada, et kui ehituse käigus ilmneb, et kaevamissügavus ületab kaabli paiknemissügavuse, siis üldjuhul tuleb kaabel töö käigus langetada uue süvendi põhja rajatud künasse. Selleks tuleb süvendi põhja tõmmata ca 30-40 cm sügavune küna (vagu), süvendi põhja kaabli alla rajada ≥ 15 cm paksune liivapadi, millele kaabel langetatakse. Küna (vagu) täidetakse peale kaabli langetamist samuti pealt liivaga. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatiste omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatis. Käesolev projekt ei sisalda ehitustööde organiseerimise osa. Ehitustööde teostaja lahendab tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra koos sellega kaasnevate töödega sh ehitusaegsete ajutiste tehnovõrkude rajamisega või ümberehitustega. Lahendused ümberehitustele kuuluvad ehituse töövõttu. Kaablite asukohtade lahti kaevamiseks kohale kutsuda võrguettevõtte esindaja kaabli asukoha näitamiseks ja tööde hindamiseks. Olemasolevad kaablid peavad jääma töökorda peale ehitustööde lõppu. Teostatud tööde kohta koostada teostusjoonised ja kaetud tööde aktid. Kõrvalekalded projektist fikseerida vastavates protokollides ja kooskõlastada ehitusjärelevalve teostajaga. 3. 8 .2 Siderajatised Kaevetööde alas paiknevad Telia Eesti AS sideliinirajatised. Ehitustööde käigus täpsustada siderajatiste tegelikud asukohad. Side kaablite paiknemise vähim sügavus teepinnast peab arvestama mõjuvat dünaamilist koormust ja pinnase külmumissügavust kuid mitte vähem kui 1 meetrit. Siderajatiste asukohtade lahti kaevamiseks kohale kutsuda võrguettevõtte esindaja kaabli asukoha näitamiseks ja tööde hindamiseks. Olemasolevad sidekaablid peavad jääma töökorda peale ehitustööde lõppu. Teostatud tööde kohta koostada teostusjoonised ja kaetud tööde aktid. Kõrvalekalded projektist fikseerida vastavates protokollides ja kooskõlastada ehitusjärelevalve teostajaga. Siderajatise ümbertõstmise projekt on koostatud eraldi köites. 3. 8 .3 Elektrivarustus Projekti alale jäävad olevad Elektrilevi OÜ elektrikaablid. Kõik elektrikaabelliinid säilivad. Ehitustööde käigus täpsustada kaablite tegelikud asukohad. Elektrikaablite paiknemise vähim sügavus teepinnast peab arvestama mõjuvat dünaamilist koormust ja pinnase külmumissügavust kuid mitte vähem kui 1 meetrit. Enne pinnase tagasitäitmist tellida geodeesiafirmalt digitaalsed teostusjoonised, mis antakse tellijale üle tööde üle andmisel. Kaabelliinide trasside tagasitäitmisest ülejääv pinnas kuulub äravedamisele prügilasse. Äraveetava pinnase vedu tuleb enne kaevetööde algust kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Peale kaabelliinide trasside pinnasega tagasitäitmist peab trasside pinnase planeering vastama maa-ala vertikaalplaneeringule. Kaevetöödega rikutud haljasmaa kuulub koheselt peale kaevetööde lõppu taastamisele. 3. 9 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Töövõtja peab võtma vastavad meetmed, tutvustamaks kõigile oma töötajatele Eestis kehtivaid keskkonnakaitseseadusi ja nõudeid ning rakendama kõigis tööpiirkondades kõiki vajalikke kontrollmeetmed, enne kui lubab töid jätkata. Töövõtja ehitab ja paneb tööle vajalikud kogumisseadmed, nagu näiteks kõrvale juhtimise vallid, kraavid, dreenid, õlieraldid, settetiigid jms, et vältida saastumist ja hõljuvained välja setitada. Kogutud ained hävitatakse tellija esindaja poolt heakskiidetud viisil. Mahaloksumise korral tuleb kohe võtta meetmed saastunud alade puhastamiseks. Kui mõni töövõtja töötaja eirab keskkonnakaitse eeskirju, on see piisavaks põhjuseks, et insener teeks vastavalt töövõtulepingule korralduse süüdlase eemaldamiseks ehitusplatsilt ja/või peataks omal äranägemisel täielikult või osaliselt väljamaksed, kuni on rakendatud heastavad meetmed. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid ja ka vastavalt omavalitsuse heakorraeeskirjale. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse oma valitsusega. Tee maa-ala tuleb puhastada kividest, risust, prügist jne. Projektiga on ette nähtud haljastada haljasalad murukülviga. Haljasalad rajada kasvualusele. Kasvumuld peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustikku, umbrohujuuri ega taimedele kahjulikke aineid ning tuleb tihendada nii, et ei tekiks vee lohkusid. Kasvumullana ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning tasandada niidukõlbulikuks. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema. Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muruseeme tuleb külvata ajal kui kasvualus ei ole külmunud ning muru jõuab tärgata ja juurduda enne kasvuperioodi lõppu. Soovitatav aeg aprill – mai ja juuli lõpp – septembri algus. Muul ajal külvatud muru tuleb kas iga päev korrapäraselt kasta või oodata kuni muru vihmaperioodi saabudes tärkab. Muruseemnesegu tuleb külvata vähemalt 10-20 g/m ² , III klassi muru. Seemnesegu tuleb külvata ühtlaselt, kas käsitsi või masinaga. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. Kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld ( pH 6 . 5-7), ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning on tihendatav nii, et ei tekiks vajumisi ja vee lohkusid. Haljastuse taastamisel juhinduda prinstiibist, et säilitatavate puude juurestiku kaitsealal maapinna kõrgust mitte muuta. 4. Tööde teostamine 4.1 Üldised nõuded ehitustööde teostamiseks Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma projektlahendusest ja T eetööde tehniliste kirjelduste 18 . 0 2.201 9 versioonist (MA nr 1-2/19/096 ). Kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil toimuvad kehtivates asjakohastes normdokumentides muudatused, siis peavad need kajastuma ehitushanke pakkumisdokumentides. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, mille vastavus on tõestatud Teetööde tehnilistes kirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Katsemeetodid ja katsetamise tihedus on määratud Maanteeameti poolt kehtestatud nõuetega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tee ehitamise kvaliteedi nõuetele, Teetööde tehnilistele kirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku Teetööde tehniliste kirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonidega, materjalidega, ajutiste töödega ja muude kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne kaevetööde algust peab töövõtja välja kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsevööndis. Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. 4.2 Ehitusaegne puude kaitse Ehitustööde ajal tuleb juhinduda standardist EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“. Enne ehitustööde algust tuleb projektikohaselt määratleda säilitatavate puude vm haljastuse kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Tsoon tuleb piiritleda fikseeritud (latt- või plast) taraga. Tsooni märgistus tuleb säilitada kogu ehitustegevuse aja kuni viimaste haljastustööde valmimiseni. Kui mingil puhul on vajalik masinate või ehitajate sisenemine puu(de) kaitsetsooni, tuleb paigaldada puutüvele kaitse. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel võib haljastusliku hinnangu koostanud dendroloogi nõusolekul kärpida puu alumisi oksi nii, et see ei tekita puule jäävaid kahjustusi ja puu võrakuju säilib. Kärpimisi ja võra kujundust tohib teha ainult arboristi kutsetunnistust omav inimene. Tegevus kooskõlastada Lääne-Harju Vallavalitsuse ga. Olemasoleva säilitatava haljastuse kaitsmisel tuleb lähtuda alljärgnevast: Üle 2.5 cm läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi ja seda ka vaid puu ühelt küljelt. Kui juurte läbiraiumine siiski vajalikuks peaks osutuma, siis tuleb juured läbi lõigata teravalt (järsult) – lõikekoht ei tohi jääda narmendav või ebaühtlane. Buldooser lõhestab juuri ja sellised haavad sulguvad väga raskelt, seega tuleb seda teha käsitsi saega. Paljastunud juured tuleb võimalikult ruttu katta mulla, multši või niiske kangaga. Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga; Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil. Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks. Katta võib näiteks märja turbapinnasega. Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihendamise. (Näiteks paigaldatakse geotekstiil alla – killustiku-liivapadi peale). Juurte kaitseks suurte masinate tallamise vastu asetatakse maapinnale, ümber tüve, masinate liikumisteele puitkilbid. Tüvi kaitstakse ajutise piirdega; kui piiret ei ole võimalik paigaldada, vooderdatakse puu tüvi plankidega või spetsiaalmähisega. Vältimaks okste rebimist, lõigatakse alumised, tõenäoliselt viga saavad oksad, kuid seejuures ei tohi võra jääda ühepoolseks. Heakorratööde käigus tuleb olemasolevat maapinda vastavalt vajadusele tõsta või langetada. Kui muuta oluliselt mullapinna taset kasvava puu lähiümbruses (juurekael ja aktiivne juurestiku osa), võib puu hukkuda. Selle vältimiseks jäetakse maapind kasvava puu ümber endisele tasemele. Endise mullapinna ning uue pinna vahel tekkiv kõrguste vahe lahendatakse tugimüüride või nõlvadega. Maapinna tõstmisel puu ümber võib pinnasega täita ka ala kuni puu tüveni, ent seejuures peab olema tagatud juurekaela efektiivne õhustatus. 4.3 Ettevalmistustööd Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb maha märkida tee telg. Lisaks teljele tuleb välja märkida kõik iseloomulikud projekteeritud tee-elemendid. Väljamärgitud punktid tuleb looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija ja maaomanikega enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. geodeesiainsener. 4.4 Ehitustööd V iis päeva enne ehitustööde alustamist ehitaja peab esita ma valla ehitus- ja kommunaalosakonnale avaldus kaevetööde teostamiseks infosüsteemis OPIS viimsi.opis.ee, mille alusel väljastatakse kaeveluba. Vältimaks ülearuse kasvupinnase koorimist, tuleb ehitusobjektil maha märkida ehitatava sõidutee mulde välisserva ulatus. Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma veevabad. Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud või voolusängid vete juhtimiseks töövõtja poolt rajatud veekogumiskohtadesse. Nõlvadel on arvestatud kasvupinnase paksuseks 5…7 cm. Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate ja haljasalade täiteks. Ülejäävat kõlbmatut pinnast peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodule. Laienduste puhul tuleb kaevata astmed ja laienduste alt eemaldada kogu mittesobiv materjal ning kasvupinnas. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib planeerida teemaa-alal rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale või külgkraavide taha. Planeeritav pinnas ei tohi tekitada paisutusi ja takistada muul moel vee liikumist teemaal ja kraavides. Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele. Kui ühes kaevikus on nii sobivat kui ka sobimatut pinnast, tuleb need kaevata eraldi, vältides seejuures pinnaste segunemist. Oleva mulde laiendustöid tuleb alustada peenarde ja nõlvade lahtilükkamisest, et tagada sademevee äravool ning eemaldada laienduse alt sobimatu pinnas. Tee laiendamine tuleb teostada astmete kaupa, mis võimaldab aluse kihtide normide kohast tihendamist. Muldkeha täitepinnas tee all tuleb paigaldada ning tihendada mitte üle 0 . 3 m paksuste kihtidena, tagades seejuures normikohase niiskusrežiimi (kuiva ilma korral täiendavalt niisutades). Astmete ehitamisel tuleb kasutada karjäärist toodud liiv- või kruuspinnast, mille minimaalne filtratsioonimoodul on vähemalt 0 . 5 m/ööp . Muldkeha pealispind tuleb planeerida vastavalt tüüpristprofiilidel toodud kalletele nõlva suunas ning tihendada esitatud tihendusteguriteni. Muldkeha ristprofiili kontrollitakse iga 25 järel ja suurimad lubatud hälbed projektist on: 1) telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm; 2) mulde serva kaugus tee teljest – 5 cm / +10 cm; 3) põikkalded kahepoolse põikkaldega teel ±0 . 5% ja ühepoolse põikkaldega teel ±0 . 3%. Peale mullatööde lõppemist tuleb nõlvad planeerida ning tihendada. Projektis on arvestatud, et kõik ehitatavad nõlvad tuleb katta 5...7 cm paksuse kasvumulla kihiga ning külvata muruseeme 10-20 g/m2 (muruklass III). Nõlvade planeerimise mahud on arvestatud ainult aladel, kus on ette nähtud mulde nõlva ehitamine. Olemasolevaid nõlvu ei planeerita. 4.5 Ehitusaegne liikluskorraldus Ehituse ajaks ei ole majanduslikult otstarbekas sulgeda maanteelõiku. Tööde tsoonis tuleb kasutada ajutist kiiruspiirangut 30 km/h. Liiklus korraldatakse teetööde ajal, tööde katkestamisel ja vaheajal liiklusmärkide, vilkurite, tõkestus- ja hoiatusvahendite ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Liikluskorraldusvahendid ja nende kasutamine peavad vastama Majandus- ja taristuministri 13 . 07 .201 8 .a määrusele nr 43 “ Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ” ning juhendile juhendile „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“ (TRAM, määrus nr 1.17/25/127 , nr 22.10.2025 ). Liikluskorraldus teetööde ajal peab olema otstarbekas ning arvestama töö kestvust, iseloomu ja liiklusolusid. Ükski piirang ei tohi olla suurem, kesta kauem ega olla kehtestatud varem või pikemale teelõigule, kui see on vajalik. Teetööde ajal peab olema kohalikel elanikel tagatud juurdepääs oma elukohta ja kinnisvarale. Ühistranspordile ja maanteed kasutavatele liiklejatele peab olema tagatud ohutu läbisõit teetööde teostamise alalt. Bussipeatuste ehitusaegsed, ajutised, asukohad tähistatakse liiklusmärkidega 541a. Side - ja elektri kaabli kaitsmiseks tehtavate tööde ajal peavad kaevise piirid olema tähistatud piirete, ohutus- ja liiklust ümbersuunavate märkidega. 5. Hooldusjuhend 5.1. Tee suhtes esitatud nõuded Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri 2015.a määrusega nr 92. Hooldustöödega tuleb tagada tee seisunditaseme vastavust antud tüüpi tee suhtest kehtestatud seisunditaseme nõuetele. Seisundinõuetega määratletakse tee seisund, mis võimaldab ohutult liigelda Liiklusseaduse alusel kehtestatud liikluseeskirja ning tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõudeid täites. Seisundinõuete täitmine on kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele. Teemaal asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik. Avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud: korraldama tee kasutamist ja kaitset; teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis; kõrvaldama teelt liiklust ohustava või nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise, prahi, hukkunud loomad ja linnud. Kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. 5.2 Hooldus Hooldustööde käigus ei tohi kahjustada rajatud katendit, teepeenraid, tee kaitsepiirdeid, liikluskorraldusvahendeid jne. Tööde tegemisel lähtutakse heast tavast ning eriolukordades mõistlikest lahendustest. Probleemide korral, mis ohustavad teed ning rajatisi kasutavaid liiklejaid on tee haldaja poolt vajalik võtta koheselt kasutusele meetmed avariiohu vältimiseks ning kahjustuste arenemise tõkestamiseks. Kui tegemist on garantiiperioodil esineva ning garantiijuhtumiks liigituva olukorraga tuleb sellest koheselt teavitada ka Töövõtjat, teistel juhtudel lahendab tee haldaja situatsiooni vastavalt kasutusjuhendile, heale tavale ning ettenähtud tehnilistele lahendustele. Tee omanik peab andma operatiivinfot loodus- või liiklusõnnetusest põhjustatud liikluskorralduse muudatustest. Järelepärimise korral peab tee omanik andma teavet tee seisundi ja kasutuskorralduse kohta. Teehoiutööde ajal tagab liiklusohutuse teehoiutöö tegija. Kergliiklusteedel võib teehoiutöid teha kuni 6 tonni kaaluvate masinatega. Teehoiutööde korraldamise eest vastutava isiku määravad tee omanik ja teehoiutööde tegija lepinguga. 5.2.1 Talihooldus Talihoolduse nõuded kehtivad talviste teeolude (lumi, jäide, tuisk jne) korral. Hooldustööde käigus ei tohi kahjustada rajatud katendit, rajatisi, kindlustatud teepeenraid, tee kaitsepiirdeid, liikluskorraldusvahendeid jne. Talihooldusel tuleb arvestada järgmiste nõuetega: Talvel sahkamisel tuleb vältida võrk-, jää või tappteradega sahkamist, lubatud on ainult tasateraga sahad. Talihoolduse käigus ei tohi lund kuhjata hange teepeenrale (võib põhjustada peenarde kahjutusi sulavee ajal ning takistab asfaltkattelt tuleva vee suundumist üle peenra kraavi mille tulemusel jääb vesi peenra ja asfaltkatte alale seisma põhjustades peenra materjali liigset märgumist mille tagajärjel väheneb peenra kandevõime olulisel määral). Rajatud murualadele ei tohi tekkida pikemaajalist veekatet ja jääd, mis pärsib hapniku ligipääsu juurtele. Sool võib põhjustada murukamara hukkumise ning paksud lumevallid soodustavad haiguste arengut, eriti, kui all on lõpuni külmumata pinnas. Lumevallide lükkamisel teedelt peab jälgima, et lükatav lumi ja tehnika ei vigastaks liikluskorraldusvahendeid. Talveperioodil liiklusmärkide kattumisel lumega tuleb neid puhastada. Lume kuhjamine teeületuskohtade, ristmike ja mahasõitude lähedusse ning ohutussaartele, mis võib takistada nähtavust, ei ole lubatud. 5.2.2 Kevadine hooldus Liikluskorraldusvahendite korrastus, rajatiste puhastamine jm, samuti talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide äravedu jalgteelt ja mujalt teemaalt peavad olema pärast kevadist lumesulamist lõpetatud. 5.2.3. Aastaringsed hooldustööd Määrdunud katet tuleb puhastada, harjaautoga või imuriga. Ei tohi kasutada terasharju, mis võivad katet kahjustada. Peenarde kaitsmiseks tuleb neid regulaarselt hooldada see tähendab tuleb uuendada peenarde pealispinda materjali lisamise ning profileerimisega. Kui peenral on näha uhtumise märke tuleb need koheselt likvideerida vältimaks peenra ulatuslikumat kahjustust (täita peenra materjaliga ning tihendada). Liiklusmärgid ja tähispostid peavad olema puhtad, loetavad. Mehaaniliste vigastuste korral metallil (piire, liiklusmärgi postid) tuleb koheselt kaitsta korrosioonivastase värviga, et vältida korrosiooni teket. Korrosiooni tekkel ala puhastada ja kanda peale korrosioonivastane värv. Hinnata kraavide seisukorda. Avastatud puudused likvideerida. Betoonkivist ja tardkivist sillutisega aladel tuleb vajadusel teostada umbrohutõrjet. 5.2.4. Haljastuse hooldus Äsja rajatud murualasid tuleb põuaperioodil kasta. Muru kastes tuleb jälgida, et vee määr oleks piisav juurteni jõudmiseks - sügavus umbes 30-40 mm korraga. Peale kamara moodustamist muru ei kasteta. Lubatud maksimaalne murutaimede kõrgus kuni 15-20 cm. Koostas: Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Sergei Tunka Transmittal Report: Created by AutoCAD eTransmit neljapäev, 2. juuli 2026, 10:04. Drawing: This is a transmittal based on 150526_PP_TL-4.dwg. Files: Root Drawing: 150526_PP_TL-4.dwg AutoCAD Drawing (External) References: GD\Geoalus.dwg PNG File References: Temp\of10000.png Textures\of10000_3775.png JPG File References: Textures\Concrete.Cast-In-Place.Flat.Grey.1.jpg Textures\Sitework.Planting.Grass.Short.jpg Textures\Sitework.Planting.Grass.Thick.jpg Textures\Sitework.Planting.Gravel.Crushed.jpg Textures\Sitework.Planting.Gravel.Mixed.jpg Textures\Sitework.Planting.Soil.jpg AutoCAD Plotter Configuration File References: PlotCfgs\DWG To PDF.pc3 The following files were excluded from the transmittal: acad.fmp Fonts\simplex.shx Fonts\ltypeshp.shx Fonts\arial.ttf Fonts\mkm.shx Fonts\swissl.ttf Fonts\verdana.ttf Fonts\times.ttf Fonts\sanss___.ttf Fonts\romans.shx Fonts\romanc.shx Fonts\txt.shx Fonts\italic.shx Fonts\calibri.ttf The following files could not be located: Textures\of10000_28027.png Textures\of10000_8121.png Textures\of10000_32235.png Textures\of10000_11554.png Textures\of10000_26732.png Textures\Sitework.Paving - Surfacing.Asphalt.jpg Notes for distribution: .DWG external reference files: External reference (xref) paths may be present. Make sure these paths work or that the root drawing is using the correct references. eTransmit does not include files required by xrefs unless they are also required by the root drawing. In particular, plot style tables and overlay xrefs that are not used by the root drawing are omitted Raster image files: Paths may be present on references to raster images. Make sure these paths work or that the root drawing is using the correct references. .PC3 printer configuration files: Please copy these files to the AutoCAD Printer Configuration Search Path directory. Material texture files: Please copy these files to the AutoCAD Texture Maps Search Path directory. The AutoCAD variable FONTALT was set to: C:\Users\user\AppData\Roaming\Autodesk\C3D 2021\enu\Support\simplex.shx Please make sure that the FONTALT variable is set to this file or an equivalent before opening any drawings. All text styles with missing fonts are automatically set to this font. *** Map 2007 Data and Cache files *** The drawing 'D:\Projektid 2026\Lääne-Harju vald Keelva küla bussipeatused\150526_PP_TL-4.dwg' refers to a cache manifest XML file, zero or more cache files (.GWS) as well as raw data files. Please ensure the manifest XML file and cache files are unzipped to the drawing directory or your current MapCache directory. You may also need to update the cache manifest XML file to point to the unzipped location of the data files. HARJUMAA, LÄÄNE-HARJU VALD, KEELVA KÜLA 11195 KEILA-KEILA-JOA tee km 5.44 ja 5.54 BUSSIPEATUSED Infra Projekt OÜ Kummeli tee 94 11912 Tallinn Registrikood: 14787883 Tellija: Lääne-Harju Vallavalitsus tel +372 564 97 872 Töö nr: 150526 [email protected] Staadium: PP Sergei Tunka XX juuli 2026 Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 nr 180606  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused SISUKORD 1.Üldosa ..................................................................................................................................... 3 1.1 Üldine .............................................................................................................................. 3 1.2 Lähtematerjalid ............................................................................................................... 3 1.2.1 Kasutatud õigusaktide, standardite ja juhendite loetelu ......................................... 3 1.2.2 Lähteülesanne .......................................................................................................... 4 1.2.3 Uuringud ................................................................................................................... 4 1.2.4 Kontaktandmed ........................................................................................................ 4 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus............................................................................................. 5 2.1 Andmed maa omandi kohta ............................................................................................ 5 2.2 Kitsendused projektala piirkonnas .................................................................................. 5 2.3 Uuringud .......................................................................................................................... 5 2.3.1 Geodeetiline uuring.................................................................................................. 5 2.3.2 Geoloogiline uuring .................................................................................................. 5 3. Projektlahendus..................................................................................................................... 7 3.1 Objekti nimetus ja asukoht ............................................................................................. 7 3.2 Tee elemendid ................................................................................................................. 7 3.3 Vertikaalplaneerimine ..................................................................................................... 7 3.4 Äärekivid .......................................................................................................................... 7 3.5 Katend ............................................................................................................................. 8 3.6 Konstruktsioonid ............................................................................................................. 8 3.6.1 Materjalidele esitatavad nõuded ............................................................................. 8 3.6.2 Killustikalus ............................................................................................................... 9 3.6.3 Asfaltbetoonkate .................................................................................................... 10 3.7 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid ............................................................................. 10 3.7.1 Liiklusmärgid........................................................................................................... 10 3.7.2 Teekattemärgistus .................................................................................................. 11 3.8 Tehnovõrgud ................................................................................................................. 11 3.8.1 Üldist....................................................................................................................... 11 3.8.2 Siderajatised ........................................................................................................... 12 3.8.3 Elektrivarustus ........................................................................................................ 12 3.9 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd .................................................................. 12 4. Tööde teostamine ............................................................................................................... 13 INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -1-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused 4.1 Üldised nõuded ehitustööde teostamiseks................................................................... 13 4.2 Ehitusaegne puude kaitse ............................................................................................. 14 4.3 Ettevalmistustööd ......................................................................................................... 15 4.4 Ehitustööd ..................................................................................................................... 16 4.5 Ehitusaegne liikluskorraldus .......................................................................................... 17 5. Hooldusjuhend .................................................................................................................... 17 5.1. Tee suhtes esitatud nõuded ......................................................................................... 17 5.2 Hooldus.......................................................................................................................... 18 5.2.1 Talihooldus ............................................................................................................. 18 5.2.2 Kevadine hooldus ................................................................................................... 19 5.2.3. Aastaringsed hooldustööd .................................................................................... 19 5.2.4. Haljastuse hooldus ................................................................................................ 19 JOONISED Asukohaskeem TL-0 Asendiplaan TL-1 (1:500) Vertikaalplaneerimine TL-2 (1:500) Ristlõiked TL-3 (1:50) Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan TL-4 (1:500) INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -2-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused 1.Üldosa 1.1 Üldine Käesolev põhiprojekt on koostatud Infra Projekt OÜ (edaspidi Projekteerija) poolt Lääne- Harju Vallavalitsuse (edaspidi Tellija) tellimusel. Projektiga hõlmatud ala asub Harju maakonnas, Lääne-Harju vallas, Keelva külas, riigitee nr 11195 Keila – Keila-Joa tee km 5.44 (vasakul) ja km 5.54 (paremal) Mardika kinnistu juurdepääsutee lähistele mõlemale teeküljele. Projekteerija ülesandeks on koostada bussipeatuste põhiprojekt. Projekteerijal tuleb välja töötada tehniliselt optimaalne ning majanduslikult põhjendatud projektlahendus. Töö käigus lahendati üldjoontes piirkonna geomeetria ja pakuti välja võimalik lahendus piirkonna muutmisele vastavalt lähteandmetele ja nõuetele. 1.2 Lähtematerjalid 1.2.1 Kasutatud õigusaktide, standardite ja juhendite loetelu Käesoleva projekti koostamisel on arvestatud dokumente:  Ehitusseadustik (RT I 05.03.2015)  Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus (RT I 23.03.2015, 3)  Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (MTM 09.01.2020.a. määrus nr 2)  Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101)  Tee seisundinõuded (MTM 14.07.2015.a. määrus nr 92)  Tee-ehitusmaterjalidele- ja toodetele esitatavad nõuded ja nende vastavuse tõendamise kord (MTM 22.09.2014.a. määrus nr 74)  Nõuded ehitusprojektile (MTM 17.07.2015.a. määrus nr 97)  Tööohutus ehitusplatsil (Tööinspektsioon, 2022.a)  Riigiteede liikluskorralduse juhend. Nõuded liikluse korraldamisele, liikluskorraldusvahenditele ja nende kasutamisele (Transpordiamet 19.01.2023 nr 1.1- 7/23/9)  Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (Transpordiamet 26.01.2022 nr 1.1- 7/22/43)  Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel (MA 2018-015)  Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkiri nr 0001)  Teealade kuivenduse projekteerimise juhend, 25.02.2002. a  Teetööde tehniline kirjeldus (Maanteeameti peadirektori 18.02.2019.a käskkiri nr 1- 2/19/096)  Teede projekteerimise juhend (TRAM 22.01.2025 määrus nr 1.1-1/25/9) INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -3-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused  Tee projekteerimise normid (KLiM 17.11.2023.a määrus nr 71)  EVS 613:2023 Liiklusmärgid ja nende kasutamine  EVS 614:2022 Teemärgised ja nende kasutamine  EVS 843:2016 Linnatänavad  EVS 901-1:2020 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid  EVS 901-2:2016 Tee-ehitus, Osa 2: Bituumensideained  EVS 901-3:2021 Tee-ehitus, Osa 3: Asfaltsegud  EVS 901-20:2013 Tee-ehitus. Katsemeetodid, Osa 20: Filtratsioonimooduli määramine  EVS 932:2017 Ehitusprojekt  EVS-EN 1340:2003+AC:2006/AC:2014 Betoonist äärekivid. Nõuded ja kaitsemeetodid  EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioonid  Kohaliku omavalitsuse õigusaktid, juhendid ja juhised  Toodete tootjapoolsed paigaldusjuhendid 1.2.2 Lähteülesanne Põhiprojekti koostamisel aluseks võetud:  Lääne-Harju vallas Keelva külas riigitee nr 11195 Keila – Keila-Joa tee km 5.45 ja km 5.51 uute bussipeatuste rajamise nõuded (TRAM, 02.04.2026 nr 7.1-2/26/4136-2);  Lääne-Harju vallas Keelva külas riigitee nr 11195 Keila – Keila-Joa tee telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused (Telia Eesti AS, nr 40287802);  Lääne-Harju vallas Keelva külas riigitee nr 11195 Keila – Keila-Joa tee elektrivõrkude tehnilised tingimused (Elektrilevi OÜ, nr 517100). 1.2.3 Uuringud Käesolev projekt põhineb järgmistel uuringutel:  Lääne-Harju vald, Keelva küla, Kangru tee ja nr 11195 Keila-Keila-Joa tee topo- geodeetiline uurimistöö (Aamos Atlas OÜ, töö nr. 133-G-26, 06.2026.a.). 1.2.4 Kontaktandmed Tellija: Projekteerija: Lääne-Harju Vallavalitsus Infra Projekt OÜ Rae tn 38 Kummeli tee 94 76806 Paldiski 11912 Tallinn tel.: +372 679 0600 tel.: +372 5649 78 72 [email protected] [email protected] Registrikood: 77000200 Registrikood: 14787883 INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -4-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused 2. Olemasoleva olukorra kirjeldus 2.1 Andmed maa omandi kohta Põhiprojektiga haaratud ala asub kinnistutel: Tabel 1. Projektiga haaratud katasriüksused Jrk Katastriüksuse nimi Katastriüksuse Katastriüksuse Katastriüksuse nr tunnus sihtotstarve omandivorm 1 11195 Keila - Keila-Joa tee 29501:007:0482 transpordimaa riigiomand 2 Suurekivi 29501:007:1228 maatulundusmaa eraomand 3 Reima 29501:007:1671 maatulundusmaa riigiomand 2.2 Kitsendused projektala piirkonnas Projekteeritavale alale ulatuvad alljärgnevad seadustest tulenevad kitsendused:  Riigitee nr 11195 Keila – Keila-Joa tee teekaitsevöönd – 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast;  Sideehitise kaitsevöönd, mille ulatus on 1 m mõlemal pool sideehitist;  Maakaabelliini kaitsevööndid, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Muinsuskaitsealuseid ja pärandikultuuri objekte ning looduskaitsealasid vahetult projektiga hõlmatud maa-alal või selle läheduses ei esine. 2.3 Uuringud 2.3.1 Geodeetiline uuring Projekti koostamisel on kasutatud Aamos Atlas OÜ poolt koostatud maa-ala plaan 06.2026.a. töö nr. 133-G-26. Koordinaadid on L-Est´97 ja kõrgused EH2000 süsteemis. Tehnovõrgud kanti plaanile mõõdistamistulemuste, uurimisandmete ja võrgu valdajate poolt väljastatud materjalide alusel. 2.3.2 Geoloogiline uuring Uuritud ala paikneb Põhja-eesti lubjakiviplatool litoriinamere loode-kagusuunalisel rannavallil. Aluspõhjaks keskordoviitsiumi lasnamäe lademe lubjakivi. Pinnakate koosneb jää- ja meresetettest, mida katab muld või täitepinnas. INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -5-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused Muld levib pindmise 0.25...0.5 m paksuse kihina ja sisaldab veeriseid. Järgneb merelise tekkega kruus. Kruus on tihe, sisaldab ca 40% veeriseid ja munakaid, kihi paksus on kuni 2.55 m. Kruusa all lamab jäätekkeline saviliivmoreen paksusega 0.15...1.00 m. Esineb kerge või raske kõva saviliiv, mis sisaldab 20-40% jämepurdu. Pinnasevee tase uurimistööde ajal oli 0.05...0.95 m sügavusel maapinnast. INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -6-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused 3. Projektlahendus 3.1 Objekti nimetus ja asukoht Objekti nimetus: riigitee nr 11195 Keila – Keila-Joa tee km 5.44 (vasakul) ja 5.54 (paremal) bussipeatused. Objekti asukoht: Keelva küla, Lääne-Harju vald, Harju maakond. Projekteeritud bussipeatused kulgevad üle teemaa katastriüksuse. Tee on avalikult kasutatav tee. Teekatendi laius ca 6.3 m. Tee on asfaltkattega. 3.2 Tee elemendid Projekteeritud bussipeatused on tüüp II (avatud taskuga) ning neile on rajatud bussiooteplatvormid ilma ootekojata, kuid neil on istepink. Vasakpoolne bussipeatus (km 5.44) Bussipeatus on projekteeritud avatud taskusse, mille laius on 4 m. Bussipeatuse täislaiuse pikkus on 17 m. Bussipeatuse täisosale eelneb kaldosa pikkusega 20 m ja järgneb kaldosa pikkusega 13 m. Bussiooteplatvorm on 10 m pikkune ja platvormi laius on 2 m. Bussiooteplatvormi serva, sõidutee ja platvormi vahele, on projekteeritud 10 cm kõrgune äärekivi. Platvormile on projekteeritud pink. Prügikast paigaldada liiklusmärgi posti külge. Parempoolne bussipeatus (km 5.54) Bussipeatus on projekteeritud avatud taskusse, mille laius on 4 m. Bussipeatuse täislaiuse pikkus on 17 m. Bussipeatuse täisosale eelneb kaldosa pikkusega 20 m ja järgneb kaldosa pikkusega 13 m. Bussiooteplatvorm on 10 m pikkune ja platvormi laius on 2 m. Bussiooteplatvormi serva, sõidutee ja platvormi vahele, on projekteeritud 10 cm kõrgune äärekivi. Platvormile on projekteeritud pink. Prügikast paigaldada liiklusmärgi posti külge. 3.3 Vertikaalplaneerimine Projekteeritud tee plaaniliselt ja kõrguslikult kokku viidud piirkonnas oleva teevõrguga. Vertikaalplaneering koostatud selliselt, et oleks tagatud sajuvee äravool teedelt. Valdavalt voolab sajuvesi teelt piki- ja põikkalletega olevale haljasalale immutamiseks. Bussipeatuse taskule on projekteeritud põikkalle 2.5% mulde serva poole. Tugipeenardele on projekteeritud põikkalle 4.0%. Ooteplatvormidele on projekteeritud ühepoolne põikkalle 2.0% mulde serva poole. Projekteeritud mulde nõlvus on üldiselt 1:2.75. 3.4 Äärekivid Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi (150x300mm), peab olema valmistatud tardkivimi baasil (klass 3) (vastavalt EVS-EN 1340:2003+AC:2006 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -7-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused katsemeetodid” Tabel 2.2 nõuetele). Äärekivi kõrgus bussipeatuste platvormide ääres on valitud 10 cm. Äärekividega lõikude algustes ja lõppudes viia äärekivid kahe kivi ulatuses projekteeritud kõrguselt 0 cm kõrgusele. Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga. 3.5 Katend Projektiga on ette nähtud rajada järgnevad katendikonstruktsioonid: Sõidutee asfaltbetoonkate Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 4 cm Asfaltbetoon AC 20 base 70/100 6 cm Killustikalus, fr. 32/63, kiilekillustik 8/16 ja 12/16 – 25 kg/m², E>170 MPa 20 cm Dreenkiht liivast, <7% 0.063mm osiseid min 20 cm Täiteliiv (vajadusel), (Kt=0.98, Kf>0.5 m/ööp) koha järgi Tihendatud ja profileeritud aluspinnas Kõnnitee asfaltbetoonkate (ooteplatvorm) Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 5 cm Killustikalus, fr. 16/32, kiilekillustik 4/16 – 25 kg/m², E>140 MPa 15 cm Dreenkiht liivast, <7% 0.063mm osiseid min 20 cm Täiteliiv (vajadusel), (Kt=0.98, Kf>0.5 m/ööp) koha järgi Tihendatud ja profileeritud aluspinnas 3.6 Konstruktsioonid 3.6.1 Materjalidele esitatavad nõuded 1) Sõidutee asfaltbetoonkatend Asfaltbetoon AC 16 surf 70/100 1500 ≤ AKÖL 20 < 3000 (100% tardkivikillustikuga) (AKEJ) Asfaltbetoon AC 20 base 70/100 1500 ≤ AKÖL 20 < 3000 (AKEJ) Killustik, AKÖL 20 500 – 3000 (KKEJ) 2) Kõnnitee asfaltbetoonkatend Asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 AKÖL 20 < 900 (45% tardkivikillustikuga) (AKEJ) Killustik AKÖL 20 < 500 (KKEJ) Märkused:  KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis.  AKEJ – Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis.  Kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3:2021 toodud vastava segulehe tingimusi. INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -8-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused  Asfaltsegudes kasutatav filler peab rahuldama EVS 901-1:2020 peatüki 5 nõudeid.  Täitematerjalide ja filleri minimaalsed katsesagedused ja katsemeetodid on määratud EVS 901-1:2020 tabelis 12.  Asfaltbetoonkatte pikivuugid teostada kuumvuukidena. Vuukide töötlemine teostada vastavalt AKEJ. 3.6.2 Killustikalus Sõidutee lubjakivikillustikust kiht ehitada fraktsioneeritud killustikust 32/63 ja kiilumiseks kasutada killustikku fr 8/16 mm või fr 12/16 mm, kulunormiga 25 kg/m². Killustiku omadused peavad vastama Killustikust katendi kihtide ehitamise juhise tabel 1 nõuetele. Jalgratta- ja jalgtee killustikalus ehitada fraktsioneeritud killustikust 16/32 ja kiilumiseks kasutada killustikku fr 4/16 mm, kulunormiga 25 kg/m². Killustiku omadused peavad vastama Killustikust katendi kihtide ehitamise juhise tabel 2 nõuetele. Tabel 2. Minimaalsed nõuded täitematerjalide omadustele aluste ehitamisel ridakillustikust või fraktsioneeritud killustikust Täitematerjali omadus Sõidutee Kõnnitee killustikalus killustikalus Terastikuline kategooria GC80/20 GC80/20 Purustatud pindade osakaalu kategooria C50/10 C50/30 Los Angeles’e (LA) meetodil määratud LA35 LA35 purunemiskindluse klass Külmakindluse kategooria F4 F4 Külmakindlus NaCl lahuses – – Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI35 FI35 Peenosiste sisalduse kategooria f4 f4 Paigaldatud kihi vastavust projektile kontrollitakse iga 25 meetri järel. Lubatud suurimad hälbed projektist on järgmised: 1) tee telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm; 2) aluse serva kaugus tee teljest –0/+10 cm; 3) põikkalle kahepoolse kaldega teedel ±0.5% ja ühepoolse kaldega teedel ±0.3%; 4) tihendatud kihi ristlõike kolme punkti keskmine paksus, mõõdetuna tee teljel ja aluse servast 1 meetri kaugusel, võib olla projekteeritud paksusest väiksem kuni 10%, üksikmõõtmise tulemus kuni 30 mm; 5) suurim lubatud ebatasasus 3 meetri pikkuse lati all on optimaalse terastikulise koostisega segukillustike kasutamisel tee piki- ja põiksuunas 15 mm, fraktsioneeritud killustike kasutamisel 20 mm; INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -9-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused 6) tihendatud aluse mis tahes punktist võetud killustikuproov ei tohi sisaldada üle 7% osiseid, mis on väiksemad kui 0.063 mm. Aluse tihendamist kontrollitakse elastsusmooduli mõõtmise teel tihendatud kihi pinnal LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega vähemalt iga 100 meetri järel ristlõike kolmes punktis (tee teljel ja aluse servast 1.0 meetri kaugusel). Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema sõiduteel ≥170 MPa ja kõnniteel ≥140 MPa. 3.6.3 Asfaltbetoonkate Sõidutee asfaldi omadused peavad vastama tabel 3 ja 4 nõuetele. Tabel 3. AC surf segu jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded Segu omadus AC 16 surf AC 8 surf (sõidutee) (kõnnitee) Terastikulise koostise kategooria Gc 90/15 Gc 85/20 Kulumiskindlus Nordic katsel kategooria AN14 – Los Angeles’e (LA) meetodil määratud LA25 LA35 purunemiskindluse klass Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI15 FI25 Bituumensideaine B70/100 B70/100 Purustatud pindade osakaalu kategooria C100/0 C50/30 Peenosiste sisalduse kategooria f2 f4 Külmakindlus NaCl lahuses FNaCl4 – Tabel 4. AC base segu jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded Segu omadus AC 20 base Terastikulise koostise kategooria Gc 90/15 Los Angeles’e (LA) meetodil määratud purunemiskindluse klass LA30 Plastsusteguri maksimaalväärtuse kategooria FI20 Bituumensideaine B70/100 Purustatud pindade osakaalu kategooria C50/30 Peenosiste sisalduse kategooria f4 Külmakindluse kategooria F2 Külmakindlus NaCl lahuses – 3.7 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid 3.7.1 Liiklusmärgid Joonisel TL-1 tähistatud liiklusmärgid kuuluvad ümbertõstmisele koos postidega. Töövõtjal tuleb liiklusmärgid eelnevalt ülesse pildistada, et vajadusel tõendada hiljem nende seisukorda INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -10-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused enne ehitustööde algust. Liiklusmärkide postide paigaldamisel tuleb arvestada tehnovõrkude asukohtadega ja kaitsevööndiga. Paigaldades poste tehnovõrkude lähipiirkonnas tuleb ohutuse tagamiseks teostada kaevetöid käsitsi. Enne tekstiliste liiklusmärkide tellimist, tootmist ja paigaldamist, tuleb töövõtjal liiklusmärkide tööjoonised kooskõlastada Tellijaga. 3.7.2 Teekattemärgistus Teekattemärgised on projekteeritud vastavalt standardile EVS 614:2022 „Teemärgised ja nende kasutamine“. Kõikide teede teekattemärgistus on projekteeritud termoplastikust (klaaskuulide sisaldus vähemalt 20%), välja arvatud bussipeatuste platvormi äärekivid (märgis 993), mis märgistatakse värviga. Märgistusmaterjal peab olema võimeline taluma liiklust 10- 15 minuti pärast pealekandmist. Juhul, kui märgised ei jää sõidujälge, peab termoplastikust teekattemärgistus vastu pidama vähemalt 5 aastat ja värv kuni 1 aasta. Teemärgistusmaterjalide puistata peale klaaskuule vähemalt 300 g/m² kohta. Puistematerjalid peavad vastama standardite EVS-EN 1423 ja EVS-EN 1424 nõuetele. 3.8 Tehnovõrgud 3.8.1 Üldist Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb sellest eelnevalt teavitada tehnotrassi valdajat ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav töödeluba. Vajadusel tuleb koostöös kommunikatsioonivaldajaga täiendavalt märkida välja kõik töötsooni jäävad maa- alused kommunikatsioonid. Töid kaablikaitsetsoonis tuleb teha käsitsi või väike mehhanismidega. Mehhanismide kasutamisel (nt. tihendamisel) kaablite või torutrasside (kanalite) kohal tuleb arvestada, et trass oleks eelnevalt kaetud vähemalt 25 cm paksuse pinnase kihiga, kui pole teisiti määratud trassi valdaja poolt. Ehitajal tuleb arvestada, et kui ehituse käigus ilmneb, et kaevamissügavus ületab kaabli paiknemissügavuse, siis üldjuhul tuleb kaabel töö käigus langetada uue süvendi põhja rajatud künasse. Selleks tuleb süvendi põhja tõmmata ca 30-40 cm sügavune küna (vagu), süvendi põhja kaabli alla rajada ≥15 cm paksune liivapadi, millele kaabel langetatakse. Küna (vagu) täidetakse peale kaabli langetamist samuti pealt liivaga. Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatiste omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatis. Käesolev projekt ei sisalda ehitustööde organiseerimise osa. Ehitustööde teostaja lahendab tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra koos sellega kaasnevate töödega sh ehitusaegsete ajutiste tehnovõrkude rajamisega või ümberehitustega. Lahendused ümberehitustele kuuluvad ehituse töövõttu. Kaablite asukohtade lahti kaevamiseks kohale kutsuda võrguettevõtte esindaja kaabli asukoha näitamiseks ja tööde hindamiseks. Olemasolevad kaablid peavad jääma töökorda peale ehitustööde lõppu. Teostatud tööde kohta koostada teostusjoonised ja kaetud tööde INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -11-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused aktid. Kõrvalekalded projektist fikseerida vastavates protokollides ja kooskõlastada ehitusjärelevalve teostajaga. 3.8.2 Siderajatised Kaevetööde alas paiknevad Telia Eesti AS sideliinirajatised. Ehitustööde käigus täpsustada siderajatiste tegelikud asukohad. Sidekaablite paiknemise vähim sügavus teepinnast peab arvestama mõjuvat dünaamilist koormust ja pinnase külmumissügavust kuid mitte vähem kui 1 meetrit. Siderajatiste asukohtade lahti kaevamiseks kohale kutsuda võrguettevõtte esindaja kaabli asukoha näitamiseks ja tööde hindamiseks. Olemasolevad sidekaablid peavad jääma töökorda peale ehitustööde lõppu. Teostatud tööde kohta koostada teostusjoonised ja kaetud tööde aktid. Kõrvalekalded projektist fikseerida vastavates protokollides ja kooskõlastada ehitusjärelevalve teostajaga. Siderajatise ümbertõstmise projekt on koostatud eraldi köites. 3.8.3 Elektrivarustus Projekti alale jäävad olevad Elektrilevi OÜ elektrikaablid. Kõik elektrikaabelliinid säilivad. Ehitustööde käigus täpsustada kaablite tegelikud asukohad. Elektrikaablite paiknemise vähim sügavus teepinnast peab arvestama mõjuvat dünaamilist koormust ja pinnase külmumissügavust kuid mitte vähem kui 1 meetrit. Enne pinnase tagasitäitmist tellida geodeesiafirmalt digitaalsed teostusjoonised, mis antakse tellijale üle tööde üle andmisel. Kaabelliinide trasside tagasitäitmisest ülejääv pinnas kuulub äravedamisele prügilasse. Äraveetava pinnase vedu tuleb enne kaevetööde algust kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Peale kaabelliinide trasside pinnasega tagasitäitmist peab trasside pinnase planeering vastama maa-ala vertikaalplaneeringule. Kaevetöödega rikutud haljasmaa kuulub koheselt peale kaevetööde lõppu taastamisele. 3.9 Keskkonnakaitse ja maastikukujundustööd Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Kuivaperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks veega kastmise. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Töövõtja peab võtma vastavad meetmed, tutvustamaks kõigile oma töötajatele Eestis kehtivaid keskkonnakaitseseadusi ja nõudeid ning rakendama kõigis tööpiirkondades kõiki vajalikke kontrollmeetmed, enne kui lubab töid jätkata. Töövõtja ehitab ja paneb tööle vajalikud kogumisseadmed, nagu näiteks kõrvale juhtimise vallid, kraavid, dreenid, õlieraldid, settetiigid jms, et vältida saastumist ja hõljuvained välja setitada. Kogutud ained hävitatakse tellija esindaja poolt heakskiidetud viisil. Mahaloksumise korral tuleb kohe võtta meetmed saastunud alade puhastamiseks. Kui mõni töövõtja töötaja eirab keskkonnakaitse eeskirju, on INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -12-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused see piisavaks põhjuseks, et insener teeks vastavalt töövõtulepingule korralduse süüdlase eemaldamiseks ehitusplatsilt ja/või peataks omal äranägemisel täielikult või osaliselt väljamaksed, kuni on rakendatud heastavad meetmed. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid ja ka vastavalt omavalitsuse heakorraeeskirjale. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse omavalitsusega. Tee maa-ala tuleb puhastada kividest, risust, prügist jne. Projektiga on ette nähtud haljastada haljasalad murukülviga. Haljasalad rajada kasvualusele. Kasvumuld peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustikku, umbrohujuuri ega taimedele kahjulikke aineid ning tuleb tihendada nii, et ei tekiks vee lohkusid. Kasvumullana ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning tasandada niidukõlbulikuks. Kasvumuld ei tohi olla liiga tihke ja kõvastunud: peab surumisel kergesti lagunema. Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muruseeme tuleb külvata ajal kui kasvualus ei ole külmunud ning muru jõuab tärgata ja juurduda enne kasvuperioodi lõppu. Soovitatav aeg aprill – mai ja juuli lõpp – septembri algus. Muul ajal külvatud muru tuleb kas iga päev korrapäraselt kasta või oodata kuni muru vihmaperioodi saabudes tärkab. Muruseemnesegu tuleb külvata vähemalt 10-20 g/m², III klassi muru. Seemnesegu tuleb külvata ühtlaselt, kas käsitsi või masinaga. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. Kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6.5-7), ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid ning on tihendatav nii, et ei tekiks vajumisi ja vee lohkusid. Haljastuse taastamisel juhinduda prinstiibist, et säilitatavate puude juurestiku kaitsealal maapinna kõrgust mitte muuta. 4. Tööde teostamine 4.1 Üldised nõuded ehitustööde teostamiseks Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma projektlahendusest ja Teetööde tehniliste kirjelduste 18.02.2019 versioonist (MA nr 1-2/19/096). Kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil toimuvad kehtivates asjakohastes normdokumentides muudatused, siis peavad need kajastuma ehitushanke pakkumisdokumentides. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, mille vastavus on tõestatud Teetööde tehnilistes kirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Katsemeetodid ja katsetamise tihedus on määratud Maanteeameti poolt kehtestatud nõuetega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tee ehitamise kvaliteedi nõuetele, Teetööde tehnilistele kirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku Teetööde tehniliste kirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonidega, materjalidega, ajutiste töödega ja muude kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -13-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused spetsifikatsioonis. Enne kaevetööde algust peab töövõtja välja kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsevööndis. Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. 4.2 Ehitusaegne puude kaitse Ehitustööde ajal tuleb juhinduda standardist EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse“. Enne ehitustööde algust tuleb projektikohaselt määratleda säilitatavate puude vm haljastuse kaitsetsoon, et kaitsta taimi ehitustööde käigus tekkida võivate vigastuste ja kahjustuste või otsese hävimise eest. Tsoon tuleb piiritleda fikseeritud (latt- või plast) taraga. Tsooni märgistus tuleb säilitada kogu ehitustegevuse aja kuni viimaste haljastustööde valmimiseni. Kui mingil puhul on vajalik masinate või ehitajate sisenemine puu(de) kaitsetsooni, tuleb paigaldada puutüvele kaitse. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Vajadusel võib haljastusliku hinnangu koostanud dendroloogi nõusolekul kärpida puu alumisi oksi nii, et see ei tekita puule jäävaid kahjustusi ja puu võrakuju säilib. Kärpimisi ja võra kujundust tohib teha ainult arboristi kutsetunnistust omav inimene. Tegevus kooskõlastada Lääne-Harju Vallavalitsusega. Olemasoleva säilitatava haljastuse kaitsmisel tuleb lähtuda alljärgnevast:  Üle 2.5 cm läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi ja seda ka vaid puu ühelt küljelt. Kui juurte läbiraiumine siiski vajalikuks peaks osutuma, siis tuleb juured läbi INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -14-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused lõigata teravalt (järsult) – lõikekoht ei tohi jääda narmendav või ebaühtlane. Buldooser lõhestab juuri ja sellised haavad sulguvad väga raskelt, seega tuleb seda teha käsitsi saega. Paljastunud juured tuleb võimalikult ruttu katta mulla, multši või niiske kangaga.  Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga; Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil.  Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks. Katta võib näiteks märja turbapinnasega.  Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihendamise. (Näiteks paigaldatakse geotekstiil alla – killustiku-liivapadi peale).  Juurte kaitseks suurte masinate tallamise vastu asetatakse maapinnale, ümber tüve, masinate liikumisteele puitkilbid. Tüvi kaitstakse ajutise piirdega; kui piiret ei ole võimalik paigaldada, vooderdatakse puu tüvi plankidega või spetsiaalmähisega. Vältimaks okste rebimist, lõigatakse alumised, tõenäoliselt viga saavad oksad, kuid seejuures ei tohi võra jääda ühepoolseks.  Heakorratööde käigus tuleb olemasolevat maapinda vastavalt vajadusele tõsta või langetada. Kui muuta oluliselt mullapinna taset kasvava puu lähiümbruses (juurekael ja aktiivne juurestiku osa), võib puu hukkuda. Selle vältimiseks jäetakse maapind kasvava puu ümber endisele tasemele. Endise mullapinna ning uue pinna vahel tekkiv kõrguste vahe lahendatakse tugimüüride või nõlvadega. Maapinna tõstmisel puu ümber võib pinnasega täita ka ala kuni puu tüveni, ent seejuures peab olema tagatud juurekaela efektiivne õhustatus. 4.3 Ettevalmistustööd Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb maha märkida tee telg. Lisaks teljele tuleb välja märkida kõik iseloomulikud projekteeritud tee-elemendid. Väljamärgitud punktid tuleb looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellija ja maaomanikega enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. geodeesiainsener. INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -15-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused 4.4 Ehitustööd Viis päeva enne ehitustööde alustamist ehitaja peab esitama valla ehitus- ja kommunaalosakonnale avaldus kaevetööde teostamiseks infosüsteemis OPIS viimsi.opis.ee, mille alusel väljastatakse kaeveluba. Vältimaks ülearuse kasvupinnase koorimist, tuleb ehitusobjektil maha märkida ehitatava sõidutee mulde välisserva ulatus. Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma veevabad. Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud või voolusängid vete juhtimiseks töövõtja poolt rajatud veekogumiskohtadesse. Nõlvadel on arvestatud kasvupinnase paksuseks 5…7 cm. Kõlblik kasvumuld tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate ja haljasalade täiteks. Ülejäävat kõlbmatut pinnast peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduses ja maapõueseaduses toodule. Laienduste puhul tuleb kaevata astmed ja laienduste alt eemaldada kogu mittesobiv materjal ning kasvupinnas. Orgaanikat sisaldavat ning muldkehasse mittesobivat pinnast võib planeerida teemaa-alal rekultiveeritavatele aladele, madalamatele aladele tee mulde kõrvale või külgkraavide taha. Planeeritav pinnas ei tohi tekitada paisutusi ja takistada muul moel vee liikumist teemaal ja kraavides. Objektil ülejääv ehituseks sobimatu pinnas tuleb töövõtjal utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele. Kui ühes kaevikus on nii sobivat kui ka sobimatut pinnast, tuleb need kaevata eraldi, vältides seejuures pinnaste segunemist. Oleva mulde laiendustöid tuleb alustada peenarde ja nõlvade lahtilükkamisest, et tagada sademevee äravool ning eemaldada laienduse alt sobimatu pinnas. Tee laiendamine tuleb teostada astmete kaupa, mis võimaldab aluse kihtide normide kohast tihendamist. Muldkeha täitepinnas tee all tuleb paigaldada ning tihendada mitte üle 0.3 m paksuste kihtidena, tagades seejuures normikohase niiskusrežiimi (kuiva ilma korral täiendavalt niisutades). Astmete ehitamisel tuleb kasutada karjäärist toodud liiv- või kruuspinnast, mille minimaalne filtratsioonimoodul on vähemalt 0.5 m/ööp. Muldkeha pealispind tuleb planeerida vastavalt tüüpristprofiilidel toodud kalletele nõlva suunas ning tihendada esitatud tihendusteguriteni. Muldkeha ristprofiili kontrollitakse iga 25 järel ja suurimad lubatud hälbed projektist on: 1) telje kõrgus ±50 mm, asustatud alas või külgneva rajatise või konstruktsiooniga liitumisel ±20 mm; 2) mulde serva kaugus tee teljest –5 cm / +10 cm; 3) põikkalded kahepoolse põikkaldega teel ±0.5% ja ühepoolse põikkaldega teel ±0.3%. Peale mullatööde lõppemist tuleb nõlvad planeerida ning tihendada. Projektis on arvestatud, et kõik ehitatavad nõlvad tuleb katta 5...7 cm paksuse kasvumulla kihiga ning külvata muruseeme 10-20 g/m2 (muruklass III). Nõlvade planeerimise mahud on arvestatud ainult aladel, kus on ette nähtud mulde nõlva ehitamine. Olemasolevaid nõlvu ei planeerita. INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -16-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused 4.5 Ehitusaegne liikluskorraldus Ehituse ajaks ei ole majanduslikult otstarbekas sulgeda maanteelõiku. Tööde tsoonis tuleb kasutada ajutist kiiruspiirangut 30 km/h. Liiklus korraldatakse teetööde ajal, tööde katkestamisel ja vaheajal liiklusmärkide, vilkurite, tõkestus- ja hoiatusvahendite ning muude liikluskorraldusvahendite abil. Liikluskorraldusvahendid ja nende kasutamine peavad vastama Majandus- ja taristuministri 13.07.2018.a määrusele nr 43 “Nõuded ajutisele liikluskorraldusele” ning juhendile juhendile „Riigiteede ajutine liikluskorraldus“ (TRAM, määrus nr 1.17/25/127, nr 22.10.2025). Liikluskorraldus teetööde ajal peab olema otstarbekas ning arvestama töö kestvust, iseloomu ja liiklusolusid. Ükski piirang ei tohi olla suurem, kesta kauem ega olla kehtestatud varem või pikemale teelõigule, kui see on vajalik. Teetööde ajal peab olema kohalikel elanikel tagatud juurdepääs oma elukohta ja kinnisvarale. Ühistranspordile ja maanteed kasutavatele liiklejatele peab olema tagatud ohutu läbisõit teetööde teostamise alalt. Bussipeatuste ehitusaegsed, ajutised, asukohad tähistatakse liiklusmärkidega 541a. Side- ja elektrikaabli kaitsmiseks tehtavate tööde ajal peavad kaevise piirid olema tähistatud piirete, ohutus- ja liiklust ümbersuunavate märkidega. 5. Hooldusjuhend 5.1. Tee suhtes esitatud nõuded Avalikult kasutatava tee seisundinõuded on määratud Majandus- ja taristuministri 2015.a määrusega nr 92. Hooldustöödega tuleb tagada tee seisunditaseme vastavust antud tüüpi tee suhtest kehtestatud seisunditaseme nõuetele. Seisundinõuetega määratletakse tee seisund, mis võimaldab ohutult liigelda Liiklusseaduse alusel kehtestatud liikluseeskirja ning tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõudeid täites. Seisundinõuete täitmine on kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele. Teemaal asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik. Avalikult kasutatava tee omanik on kohustatud:  korraldama tee kasutamist ja kaitset;  teostama tee ülevaatust ja hoidma tee kehtestatud nõuetele vastavas seisundis;  kõrvaldama teelt liiklust ohustava või nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise, prahi, hukkunud loomad ja linnud. Kui pinnase sulamise, vihma või muude liiklust oluliselt mõjutavate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik, võib tee omanik tee või selle osa teatavaks ajaks sulgeda või teel liiklust piirata. INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -17-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused 5.2 Hooldus Hooldustööde käigus ei tohi kahjustada rajatud katendit, teepeenraid, tee kaitsepiirdeid, liikluskorraldusvahendeid jne. Tööde tegemisel lähtutakse heast tavast ning eriolukordades mõistlikest lahendustest. Probleemide korral, mis ohustavad teed ning rajatisi kasutavaid liiklejaid on tee haldaja poolt vajalik võtta koheselt kasutusele meetmed avariiohu vältimiseks ning kahjustuste arenemise tõkestamiseks. Kui tegemist on garantiiperioodil esineva ning garantiijuhtumiks liigituva olukorraga tuleb sellest koheselt teavitada ka Töövõtjat, teistel juhtudel lahendab tee haldaja situatsiooni vastavalt kasutusjuhendile, heale tavale ning ettenähtud tehnilistele lahendustele. Tee omanik peab andma operatiivinfot loodus- või liiklusõnnetusest põhjustatud liikluskorralduse muudatustest. Järelepärimise korral peab tee omanik andma teavet tee seisundi ja kasutuskorralduse kohta. Teehoiutööde ajal tagab liiklusohutuse teehoiutöö tegija. Kergliiklusteedel võib teehoiutöid teha kuni 6 tonni kaaluvate masinatega. Teehoiutööde korraldamise eest vastutava isiku määravad tee omanik ja teehoiutööde tegija lepinguga. 5.2.1 Talihooldus Talihoolduse nõuded kehtivad talviste teeolude (lumi, jäide, tuisk jne) korral. Hooldustööde käigus ei tohi kahjustada rajatud katendit, rajatisi, kindlustatud teepeenraid, tee kaitsepiirdeid, liikluskorraldusvahendeid jne. Talihooldusel tuleb arvestada järgmiste nõuetega:  Talvel sahkamisel tuleb vältida võrk-, jää või tappteradega sahkamist, lubatud on ainult tasateraga sahad.  Talihoolduse käigus ei tohi lund kuhjata hange teepeenrale (võib põhjustada peenarde kahjutusi sulavee ajal ning takistab asfaltkattelt tuleva vee suundumist üle peenra kraavi mille tulemusel jääb vesi peenra ja asfaltkatte alale seisma põhjustades peenra materjali liigset märgumist mille tagajärjel väheneb peenra kandevõime olulisel määral).  Rajatud murualadele ei tohi tekkida pikemaajalist veekatet ja jääd, mis pärsib hapniku ligipääsu juurtele. Sool võib põhjustada murukamara hukkumise ning paksud lumevallid soodustavad haiguste arengut, eriti, kui all on lõpuni külmumata pinnas.  Lumevallide lükkamisel teedelt peab jälgima, et lükatav lumi ja tehnika ei vigastaks liikluskorraldusvahendeid.  Talveperioodil liiklusmärkide kattumisel lumega tuleb neid puhastada.  Lume kuhjamine teeületuskohtade, ristmike ja mahasõitude lähedusse ning ohutussaartele, mis võib takistada nähtavust, ei ole lubatud. INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -18-  Harjumaa, Lääne-Harju vald, Keelva küla nr 11195 Keila-Keila-Joa tee km 5.44 ja 5.54 bussipeatused 5.2.2 Kevadine hooldus Liikluskorraldusvahendite korrastus, rajatiste puhastamine jm, samuti talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide äravedu jalgteelt ja mujalt teemaalt peavad olema pärast kevadist lumesulamist lõpetatud. 5.2.3. Aastaringsed hooldustööd Määrdunud katet tuleb puhastada, harjaautoga või imuriga. Ei tohi kasutada terasharju, mis võivad katet kahjustada. Peenarde kaitsmiseks tuleb neid regulaarselt hooldada see tähendab tuleb uuendada peenarde pealispinda materjali lisamise ning profileerimisega. Kui peenral on näha uhtumise märke tuleb need koheselt likvideerida vältimaks peenra ulatuslikumat kahjustust (täita peenra materjaliga ning tihendada). Liiklusmärgid ja tähispostid peavad olema puhtad, loetavad. Mehaaniliste vigastuste korral metallil (piire, liiklusmärgi postid) tuleb koheselt kaitsta korrosioonivastase värviga, et vältida korrosiooni teket. Korrosiooni tekkel ala puhastada ja kanda peale korrosioonivastane värv. Hinnata kraavide seisukorda. Avastatud puudused likvideerida. Betoonkivist ja tardkivist sillutisega aladel tuleb vajadusel teostada umbrohutõrjet. 5.2.4. Haljastuse hooldus Äsja rajatud murualasid tuleb põuaperioodil kasta. Muru kastes tuleb jälgida, et vee määr oleks piisav juurteni jõudmiseks - sügavus umbes 30-40 mm korraga. Peale kamara moodustamist muru ei kasteta. Lubatud maksimaalne murutaimede kõrgus kuni 15-20 cm. Koostas: Diplomeeritud teedeinsener, tase 7 Sergei Tunka INFRA PROJEKT OÜ 2.07.2026 töö nr. 150526 -19-  150526_PP_TL-4-00.dwg  TINGMÄRGID PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTBETOONKATE d uun PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTBETOONKATTE as -Jo ÜLEKATE eila 541 -K a s atu PROJEKTEERITUD OOTEPLATVORMI ASFALTBETOONKATE e sip a bus 541 PROJEKTEERITUD TEEPEENAR 44 5.5 (KILLUSTIK) km PROJEKTEERITUD HALJASALA 92 3d 99 3 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI (290x150 mm, h=10 cm) 2.0 BUS PROJEKTEERITUD TEESERV 3 97 PROJEKTEERITUD TEEPEENRA SERV 13 .0 10 PROJEKTEERITUD NÕLV .0 17 OLEMASOLEVA PUU KAITSETSOON .0 (min 2 m raadiuses puutüvest) OLEMASOLEV TEESERV 20 .0 LIKVIDEERITAV OBJEKT 20 .0 OLEMASOLEV KATASTRIPIIR RIIGITEE TEEKAITSEVÖÖNDI PIIR 17 .0 92 3d 10 30 OLEMASOLEV LIIKLUSMÄRK .0 351 13 .0 30 PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRK 351 PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGI POST 97 BUS3 99 3 PROJEKTEERITUD PINK 541 PROJEKTEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK a (PN-1=150m, A=3m) 2.0 nd a 541 ol suu .o l.2 eila a 52 21 -K MÄRKUSED: l.5 l. o us eat 1. Käesoleva joonise koostamisel on aluseks võetud: o sip - Maa-ala plaan tehnovõrkudega (Aamos Atlas OÜ, töö nr. 133-G-26, 03.06.2026) bus 35 2. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis 5.4 3. Plaanil kujutatud tingmärgid viitavad objekti asukohale, kuid mitte nende km tegelikele suurustele looduses. 150526_PP_TL-4.dwg  Olemasolev sidekaabel tuleb käsitsi lahti kaevata, võimalusel sügavamale TINGMÄRGID lasta ja kaitsta lõhestatud kaitsetoruga Ø110mm, 1250 N/m, 56m torude otsad tähistada markerpallidega PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTBETOONKATE d s uun oa PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE ASFALTBETOONKATTE J ila- ÜLEKATE Ke s- atu PROJEKTEERITUD JALGTEE ASFALTBETOONKATE ipe u ss 4b 4 PROJEKTEERITUD TEEPEENAR 5.5 2 km (KILLUSTIK) 32.46 92 3d 32.51 PROJEKTEERITUD HALJASALA 32.62 32.5 0 32.50 32.52 99 3 2. 60 3 32.60 32.66 32.56 32.52 PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI 32.60 32.57 32. 70 (290x150 mm, h=10 cm) 0 32.6 BUS .50 3 PROJEKTEERITUD TEESERV 97 32 .60 32 PROJEKTEERITUD TEEPEENRA SERV .70 2 32 PROJEKTEERITUD NÕLV .60 32 OLEMASOLEVA PUU KAITSETSOON (min 2 m raadiuses puutüvest) OLEMASOLEV TEESERV LIKVIDEERITUD OBJEKT OLEMASOLEV KATASTRIPIIR 50 32. RIIGITEE TEEKAITSEVÖÖNDI PIIR 0 32.6 92 3d PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGI POST Olemasolev KP ja 0,4kV kaablid asuvad pinnases 32 piisaval sügavusel ja ei vaja kaitsmist 1 MÄRKUSED: .7 0 PROJEKTEERITUD PINK 1. Käesoleva joonise koostamisel on aluseks võetud: 32 - Maa-ala plaan tehnovõrkudega (Aamos Atlas OÜ, töö nr. 133-G-26, 03.06.2026) .8 0 TINGMÄRGID (Crusta projekt OÜ, töö nr 560626) 2. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis 32 .6 0 32.62 3. Plaanil kujutatud tingmärgid viitavad objekti asukohale, kuid mitte nende 97 BUS 32.73 PROJEKTEERITUD SIDE LÕHESTATUD KAITSETORU 3 32.63 tegelikele suurustele looduses. 99 32 3 .7 0 Ø110 mm, 1250 N/m 4. Mulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab 32 32.76 32.66 32.67 .70 olema mineraalmuld nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga 70 (pH 6.5...7.0). Võimalik on kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, 32.57 32 .8 PROJEKTEERITUD SIDE MARKERPALL 32. 0 mis võib sisalda huumust, kuid ei sisalda suuri kive ja taimede kahjulikke 32.80 jäätmeid ning tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ja vee kogunemise lohkusid. 32.67 nd 1 Ei tohi kasutada külmunud pinnast ja turvast. suu 5. Haljasala projekthorisontaalid on joonisel lihtsustatud ning antud nurgelistena. eila -K Ehitamisel tuleb pinnavormide lõplikul viimistlemisel anda sujuvalt looklevad ning us ümarad pinnavormid. Samuti tuleb ehitustööde käigus rajada sujuv reljeefi eat sip üleminek projektala ja olemasoleva ümbritseva maapinna vahel. bus 6. Tööde teostamise käigus lähtuda olemasolevatest katete kõrgusarvudest. 35 5.4 Jälgida olemasoleva asfaltkatte piki- ja põikkaldeid. km 7. Kõrguslikud üleminekud rajada kaldus äärekiviga. 8. Betoonist äärekivid kasutada sõiduteede ääres kasutamiseks toodetud äärekive (graniitkillustiku baasil), külmakindluse klass vähemalt KK3. Toodang peab olema vastupidav teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele. Paigaldusbetooni tugevusklass C16/20, min paksus 8 cm. Äärekivid tuleb paigaldada lubjakivikillustikku vähemalt 10 cm paksusele alusele. 9. Näha ette asfaltbetoonvuukide katmine sideaine ja tardkivist toodetud peentäitematerjali puistega (nn vuukide „mannatamine“) „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“ p. 2.4.27 kohaselt. Asfaltbetoonkatte kulumiskihtides vuukide töödeldamiseks kasutada spetsiaalset vuugiliimi (näit. TOK-Plast). Alumiste kihtide vuugid tuleb kruntida sitke naftabituumeni, naftabituumenemulsiooni võispetsiaalse vuugiliimiga. spetsiaalse vuugiliimiga. 150526_PP_TL-4.dwg  LÕIGE 1-1 KINDLUSTATUD PEENAR Ol. ol. kinnistu piir Ol. ol. kinnistu piir TUGIPEENAR TUGIPEENAR Suurekivi 11195 Keila - Keila-Joa tee Kaira 29501:007:1228 29501:007:0482 29501:007:1632 SÕIDUTEE OOTEPLATVORM PEATUSTASKU BETOONÄÄREKIVI 150x290 mm BET.ALUSEL C16/20, h=10 cm OL.OL. KATTE SERV 34.00 tee telg 33.00 .75 4.0% 2.0% 2.5% 1:2 4.0% 4.0% 32.00 KASVUPINNASE EEMALDAMINE ASFALTBETOON AC 16 surf (graniit) 4 cm 31.00 ASFALTBETOON AC 20 base PAEKILLUSTIK, E≥170 MPa 6 cm Ol.ol. sidekaabel fraktsioon 32/63 20 cm Ol.ol. keskpingekaabel kiilekillustiku fraktsioon 8/16 ja 12/16-kulu 25 kg/m² DREENKIHT LIIVAST (<7% 0.063 mm osiseid) min 20 cm 30.00 Ol.ol. madalpingekaabel Olemasolev pinnas, Kt=0.95 MÄRKUSED: 1. Mulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab ASFALTBETOON AC 8 surf (45% graniit) 5 cm olema mineraalmuld nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga PAEKILLUSTIK, E≥140 MPa (pH 6.5...7.0). Võimalik on kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, fraktsioon 16/32 15 cm mis võib sisalda huumust, kuid ei sisalda suuri kive ja taimede kahjulikke kiilekillustiku fraktsioon 4/16-kulu 25 kg/m² jäätmeid ning tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ja vee kogunemise lohkusid. DREENKIHT LIIVAST (<7% 0.063 mm osiseid) min 20 cm Ei tohi kasutada külmunud pinnast ja turvast. TÄITEPINNAS (Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp) 2. Kujutatud dimensioonid on tüüplõike mõistes tinglikud, täpsed kalded ja mõõdud Olemasolev pinnas, Kt=0.95 vastavalt asendiplaanile ja vertikaalplaneeringule. 150526_PP_TL-4-03.dwg  LÕIGE 2-2 KINDLUSTATUD PEENAR Ol. ol. kinnistu piir Ol. ol. kinnistu piir Pähklimäe 11195 Keila - Keila-Joa tee Reima TUGIPEENAR TUGIPEENAR 29501:007:1531 29501:007:0482 29501:007:1671 SÕIDUTEE PEATUSTASKU OOTEPLATVORM BETOONÄÄREKIVI 150x290 mm BET.ALUSEL C16/20, h=10 cm OL.OL. KATTE SERV 34.00 tee telg 33.00 2.5% 2.0% 4.0% 4.0% 4.0% 32.00 1:2 .75 Hoiatuslint 31.00 ASFALTBETOON AC 16 surf (graniit) 4 cm 6 cm Ol.ol.sidekaabel lõhestatud torus kaitsetoru 1xØ110 PVC ASFALTBETOON AC 20 base PAEKILLUSTIK, E≥170 MPa 20 cm KASVUPINNASE EEMALDAMINE fraktsioon 32/63 30.00 Ol.ol. madalpingekaabel kiilekillustiku fraktsioon 8/16 ja 12/16-kulu 25 kg/m² DREENKIHT LIIVAST (<7% 0.063 mm osiseid) min 20 cm ASFALTBETOON AC 8 surf (45% graniit) 5 cm MÄRKUSED: PAIGALDUSLIIV 15 cm PAEKILLUSTIK, E≥140 MPa 1. Mulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld peab Olemasolev pinnas, Kt=0.95 fraktsioon 16/32 15 cm olema mineraalmuld nõrgalt happelise või neutraalse reaktsiooniga kiilekillustiku fraktsioon 4/16-kulu 25 kg/m² (pH 6.5...7.0). Võimalik on kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, DREENKIHT LIIVAST (<7% 0.063 mm osiseid) min 20 cm mis võib sisalda huumust, kuid ei sisalda suuri kive ja taimede kahjulikke TÄITEPINNAS (Kt=0.98, Kf≥0.5 m/ööp) jäätmeid ning tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ja vee kogunemise lohkusid. Olemasolev pinnas, Kt=0.95 Ei tohi kasutada külmunud pinnast ja turvast. 2. Kujutatud dimensioonid on tüüplõike mõistes tinglikud, täpsed kalded ja mõõdud vastavalt asendiplaanile ja vertikaalplaneeringule. 150526_PP_TL-4-03.dwg  1 nd suu ila Ke s- atu ipes bus 35 5.4 km TINGMÄRGID PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI (290x150 mm, h=10 cm) PROJEKTEERITUD TEESERV PROJEKTEERITUD TEEPEENRA SERV PROJEKTEERITUD NÕLV OLEMASOLEV TEESERV OLEMASOLEV KATASTRIPIIR RIIGITEE TEEKAITSEVÖÖNDI PIIR IKÕ SEADMISE ALA LÄÄNE-HARJU VALLA BUSSIPEATUSE RAJAMISEKS 1 POSITSIOONI NR IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi Asukoht riigitee Ala otstarve, Pos nr registriosa ja sihtotstarve suhtes km pindala m² (plaanil) number 1 9305650 29501:007:0482 bussipeatus 11195 Keila - Keila-Joa tee 5.44 184 m² transpordimaa 150526_PP_TL-4.dwg  nd suu Joa ila- Ke- us eat sip bus 44 5.5 km 2 TINGMÄRGID PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI (290x150 mm, h=10 cm) PROJEKTEERITUD TEESERV PROJEKTEERITUD TEEPEENRA SERV PROJEKTEERITUD NÕLV OLEMASOLEV TEESERV OLEMASOLEV KATASTRIPIIR RIIGITEE TEEKAITSEVÖÖNDI PIIR IKÕ SEADMISE ALA LÄÄNE-HARJU VALLA BUSSIPEATUSE RAJAMISEKS 2 POSITSIOONI NR IKÕ ala Kinnistu Katastriüksuse tunnus, nimi Asukoht riigitee Ala otstarve, Pos nr registriosa ja sihtotstarve suhtes km pindala m² (plaanil) number 2 9305650 29501:007:0482 bussipeatus 11195 Keila - Keila-Joa tee 5.54 184 m² transpordimaa 150526_PP_TL-4.dwg Saatja: "Sergei Tunka" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: Lääne-Harju vald, Keelva külas riigitee nr 11195 Keila - Keila-Joa tee km 5,45 ja km 5,51 bussipeatused Kuupäev: 2026-07-02 07:40 Tere, Käesoleva kirjaga on kaasas bussipeatuste projekt. Palume Teie kooskõlastust põhiprojektile Keelva küla bussipeatuse osas. https://www.dropbox.com/scl/fi/xycc4guwey0pvt0rv7vek/2026-07-02.zip?rlkey=m8mh7i6h211mkb6dlofty140m <https://www.dropbox.com/scl/fi/xycc4guwey0pvt0rv7vek/2026-07-02.zip?rlkey=m8mh7i6h211mkb6dlofty140m&dl=0> &dl=0 Lugupidamisega Sergei Tunka Infra Projekt OÜ Juhatuse liige