Lääneranna valla tuuleparkide EP detailse lahenduse aladele 3 ja 3b ning KSH II etapi aruande eelnõu kooskõlastamine

LÄÄNERANNA VALLA TUULEPARKIDE ERIPLANEERINGU DETAILNE LAHENDUS ALADELE NR 3 JA 3b Seletuskiri ja joonised Planeeringu koostamise Lääneranna Vallavalitsus korraldaja: Jaama tn 1 90302 Lihula linn Pärnu maakond [email protected] Planeeringu detailse Hendrikson & Ko OÜ lahenduse ja Raekoja plats 9 KSH aruande koostaja: 51004 Tartu [email protected] Projektijuht Kaarel Hendrik Zernant Detailse planeeringulahenduse Merlin Kalle koostamise projektijuht/ (ruumilise keskkonna planeerija kutsetunnistus nr 163361) planeerija: Jaak Järvekülg (litsents nr KMH0162), Detailse lahenduse Ingrid Vinn (litsents nr KMH0168) KSH aruande juhteksperdid: Planeeringu koostamisest Evecon OÜ (registrikood 10340286) huvitatud isik: Lossi tn 3 93819 Kuressaare Saare maakond Töö nr: 25005206 Versioon: juuni 2026 Sisukord 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED ...................................... 7 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................... 8 2.1 Eelvaliku alade asukoht ja planeeringuala piir ...................................................................................8 2.2 Planeeringuala ja selle mõjuala iseloomustus ...................................................................................8 2.2.1 Maakasutus .....................................................................................................................................9 2.2.2 Maaparandus ............................................................................................................................... 10 2.2.3 Veekogude ja maaparandussüsteemidega seotud kitsendused.................................................. 11 2.2.4 Liiklus ............................................................................................................................................ 11 2.2.5 Tehnovõrgud ................................................................................................................................ 12 2.3 Keskkonnatingimused ..................................................................................................................... 12 2.3.1 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ................................................................... 12 2.3.2 Muud kaitstavad loodusobjektid ................................................................................................... 15 2.3.3 Rohevõrgustik .............................................................................................................................. 15 2.3.4 Pinna- ja põhjavesi ....................................................................................................................... 16 2.3.5 Maavarad...................................................................................................................................... 16 3 VASTAVUS STRATEEGILISTELE (PLANEERIMIS)DOKUMENTIDELE ............. 16 3.1 Maakonnaplaneeringud ................................................................................................................... 16 3.2 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapp .................................................................................................................................. 18 3.3 Maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek ................................................................................... 19 3.4 Üldplaneeringud .............................................................................................................................. 20 4 PLANEERIMISETTEPANEK ................................................................................. 22 4.1 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid ............................................................................................................................................................... 22 4.2 Planeeringulahenduse kujunemine ja valiku põhjendused ............................................................. 22 4.3 Kruntideks jaotamine ....................................................................................................................... 23 4.4 Krundi hoonestusala, ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused .................................. 23 4.5 Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine ning liikluskorralduse põhimõtted ............................................................................................................................................................... 26 4.6 Haljastus, piirdeaiad ........................................................................................................................ 29 4.7 Tehnovõrgud ja -rajatised................................................................................................................ 30 4.8 Maaparandus .................................................................................................................................. 32 4.9 Tuleohutuse tagamine ..................................................................................................................... 32 4.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused .................................................................................. 33 4.11 Keskkonnatingimused ................................................................................................................... 33 4.11.1 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused ................................................................. 34 4.11.2 Muud kaitstavad loodusobjektid ................................................................................................. 36 4.11.3 Rohevõrgustik ............................................................................................................................ 37 4.11.4 Pinna- ja põhjavesi ..................................................................................................................... 38 4.11.5 Maavarad.................................................................................................................................... 39 4.11.6 Avariiolukorrad ........................................................................................................................... 40 4.11.7 Jäätmeteke ja ringmajandus ...................................................................................................... 40 4.11.8 Müra ja vibratsioon ..................................................................................................................... 41 4.11.9 Varjutamine ................................................................................................................................ 42 4.11.10 Leevendavad meetmed ............................................................................................................ 43 4.11.11 Seire läbiviimise vajadus .......................................................................................................... 47 4.12 Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine ......................................................................................... 48 4.12.1 Kalda ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus ........................................................................ 48 4.12.2 Kalda kaitse eesmärkide analüüs metsamaal Paadrema jõe kalda piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi piiri vahelisel alal paikneva hoonestusala ehituskeeluvööndi vähendamisega hõlmatud ala osas .................................................................................................................................. 50 4.12.3 Kalda kaitse eesmärkide analüüs Hõbesalu kraavi kalda ehituskeeluvööndi vähendamisega hõlmatud ala osas .................................................................................................................................. 52 4.13 Piirangud ........................................................................................................................................ 53 4.13.1 Tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndid ................................................................................... 53 4.13.2 Servituudi vajaduse määramine ................................................................................................. 53 4.14 Planeeringu elluviimine .................................................................................................................. 54 4.14.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine .................................... 54 4.14.2 Planeeringu elluviimise tingimused ............................................................................................ 55 B - JOONISED Digitaalselt on joonised esitatud eraldi failidena 1. Situatsiooniskeem M 1 : 75 000 2. Põhilahendus kontaktvööndiga M 1 : 15 000 3. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG1, WTG4) M 1 : 2 000 4. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG3, WTG7) M 1 : 2 000 5. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG8) M 1 : 2 000 6. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG9) M 1 : 2 000 7. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG10, WTG21) M 1 : 2 000 8. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG12, WTG13, WTG18) M 1 : 2 000 9. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG16, WTG20) M 1 : 2 000 10. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG14) M 1 : 2 000 11. Juurdepääsuteed ja elektriliinid M 1 : 75 000 12. Kruntimine M 1 : 30 000 C - KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL (lisatakse pärast kooskõlastamise etappi) D – LISAD Esitatud digitaalselt eraldi failidena 1) Lääneranna Vallavolikogu 04.05.2023 otsus nr 106 „Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine alade nr 3 osas“ 2) Lääneranna Vallavolikogu 10.10.2024 otsus nr 199 „Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine ala nr 3b osas“ 3) Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne aladele 3 ja 3b koos lisadega www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 7 A – SELETUSKIRI 1 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA ALUSED Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise lähtedokumentideks on Lääneranna Vallavolikogu 04.05.2023 otsus nr 106 „Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine ala nr 3 osas“ ja 10.10.2024 otsus nr 199 „Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine ala nr 3b osas“. Lääneranna Vallavolikogu 14.05.2020 otsusega nr 197 algatati Lääneranna vallas kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Eriplaneeringu eesmärk on leida asukoha eelvaliku käigus kogu Lääneranna valla territooriumil võimalikud sobivad asukohad elektrituulikute püstitamiseks ning seejärel valida alternatiivsete võimaluste kaalutlemisel sobivaim asukoht ja koostada detailne lahendus tuulepargi rajamiseks. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu protsess koosneb seega kahest etapist: I etapp – asukoha eelvalik ja selle KSH ja II etapp – detailne lahendus ja selle KSH. Asukoha eelvaliku ja I etapi KSH-de tulemusel valiti tuuleparkide rajamiseks sobivate asukohtadena välja ala nr 2 koos 2a-ga; ala nr 3 ja 3b ning ala nr 5 koos 5a-ga. Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus ning asukoha eelvaliku etapp viidi valdavalt läbi aastatel 2020–2023, alal nr 3b KSH I etapp aastatel 2023– 2024. Asukoha eelvaliku etapi materjalid ala nr 3 kohta on kättesaadavad Lääneranna Vallavalitsuse veebilehel: https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/5829402 ja ala nr 3b kohta: https://adr.novian.ee/laaneranna_vald/dokument/6505392. Eriplaneeringu planeeringulahendus on leitav avalikus kaardirakenduses: https://dge.ee/maps/Laaneranna-3-3b/ Eriplaneeringu detailse lahenduse ehk eriplaneeringu II etapi koostamise eesmärgiks on sobivaks tunnistatud aladel töötada välja täpsed tingimused objekti ehitamiseks ehk määrata ehitusõigus tuulepargi ehitamiseks. Samal ajal detailse lahenduse väljatöötamisega hinnatakse täpsemalt samuti kavandatava ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid ning töötatakse välja nende leevendamise meetmed. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailne lahendus on ehitusprojektide koostamise alus. Planeeringu koostamisel on alusdokumentatsioonina asjakohases sisus kasutatud: ▪ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanded; ▪ Pärnu maakonnaplaneeringut (kehtestatud riigihalduse ministri 22.03.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/70) ja selle lisa 6 - Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringut; ▪ Lääne maakonnaplaneeringut 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74) ja selle lisa 5 - Lääne maakonnaplaneeringu tuuleenergeetika teemaplaneeringut; ▪ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet aladele 3 ja 3b (Hendrikson & Ko OÜ, eelnõu juuni 2026); 8 ’ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b ▪ Lääneranna valla üldplaneeringut (vastu võetud Lääneranna Vallavolikogu 09.10.2025 otsusega nr 247; avalikustatud 01.12.2025–11.01.2026); ▪ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale planeeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid. Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Radiaan OÜ poolt koostatud maa-ala topo-geodeetilist alusplaani tehnovõrkudega (töö nr 2979G25). Geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-EST97 süsteemis, kõrgused EH2000 Amsterdami süsteemis, mõõtkava M 1:500. Topo-geodeetiline alusplaan mõõdistati juunis 2025. Käesolev planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 2.1 Eelvaliku alade asukoht ja planeeringuala piir Tuuleparkide rajamiseks sobivad alad nr 3 ja 3b paiknevad Lääneranna vallas hõredalt asustatud piirkonnas, jäädes suurematest asulatest kaugemale. Alad paiknevad Kiska, Vatla, Sookalda, Paatsalu ja minimaalses ulatuses Paadrema küla territooriumil. Alade nr 3 ja 3b kogupindala on ca 920 ha. Eelvaliku alade asukohad Lääneranna vallas on vaadeldavad joonisel nr 1. Planeeringuala piir selgus detailse lahenduse planeerimise tulemusena. Planeeringuala piir järgib valdavalt planeeritud krundi piiri ja planeeringuala sisse jäävad kavandatud põhimõtteliste tuulikute labade ulatused ja põhimõttelised võimalikud juurdepääsuteede asukohad, v.a alternatiivne juurdepääs Vatla küla suunast. Planeeringuala piir on toodud joonistel nr 1 ja 2. Planeeringuala suuruseks kujunes ca 418,6 ha. 2.2 Planeeringuala ja selle mõjuala iseloomustus Käsitletavad eelvaliku alad valiti välja eriplaneeringu asukoha eelvaliku ehk I etapis läbiviidud analüüside ja KSH tulemusena. I etapis kasutati tuulepargi rajamiseks sobilike alade leidmiseks mitmeid erinevaid kriteeriume, nagu näiteks 1000 m puhver elu- ja ühiskondlikest hoonetest, 600 m puhver nahkhiirte püsielupaikadest, piisav kaugus (300 m) riigiteedest, kaugus Lihula ja Virtsu tiheasustusaladest; oluliste loodusväärtuste puudumine alal jmt (leitav I etapi aruandes). Vastavalt eriplaneeringu asukohavaliku I etapi KSH-dele puuduvad aladel tuulepargi arendamist välistavad kriteeriumid. Eelvaliku aladest (eelvaliku ala sisse peab jääma kavandatava tuuliku vundament) jäävad lähimad külakeskused järgmistesse kaugustesse: Vatla ja Paaderma küla ca 2 km, Sookalda küla ca 1,1 km, Paatsalu küla ca 2,5 km ja Kiska küla ca 1 km. Suurimaks ümbruskonna külakeskuseks on Vatla küla. Lääneranna valla käsitletavas edelaosas asuvad ka töötavad tuulepargid: Mäli ja Tamba. Eelvaliku ala lõunapiirist jääb Mäli tuulepark ca 10 km ja Tamba tuulepark ca 5 km kaugusele edelasuunda. Eelvaliku alade nr 3 ja 3b asukohad ning planeeringuala asukoht avalikult kasutatavate teede, külakeskuste ja veekogude suhtes on vaadeldavad joonisel nr 1. Samal joonisel on näha maakasutuse muster (põhikaart). www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 9 Geodeetiline mõõdistus teostati detailse lahenduse koostamise alguses vaid planeeritud tuulikute ja neid ühendavate teede põhimõttelistes võimalikes asukohtades ning lõpplahenduse kogu planeeritud ala ei kata. 2.2.1 Maakasutus Planeeringuala katab ca 418,6 ha suuruse maa-ala. 37 planeeringualale jääva kinnisasja andmed on toodud Tabel 2-1. Tabel 2-1. Kinnisasjade andmed Katastriüksuse Kinnisasja/katastriüksuse Asustusüksuse Suurus (ha) Maakasutuse sihtotstarve tunnus nimetus nimi 19501:001:0477 Ristikheina Kiska küla 2,59 Maatulundusmaa 100% 19502:002:0011 Puudub Vatla küla 1,50 Maatulundusmaa 100% 19502:002:0020 Truubi Vatla küla 9,16 Maatulundusmaa 100% 19502:002:0031 Metsa Vatla küla 4,81 Maatulundusmaa 100% 19502:002:0032 Küla Vatla küla 18,74 Maatulundusmaa 100% 19502:002:0033 Tiidu Vatla küla 7,26 Maatulundusmaa 100% 19502:002:0034 Kulla Vatla küla 5,87 Maatulundusmaa 100% 19502:002:0037 Lääne Vatla küla 38,19 Maatulundusmaa 100% 19502:002:0091 Puudub Vatla küla 3,60 Maatulundusmaa 100% 19502:002:0175 Uue-Lembra Kiska küla 11,48 Maatulundusmaa 100% 19502:002:0186 Nõmme Vatla küla 5,95 Maatulundusmaa 100% 19502:002:0220 Arumetsa Vatla küla 48,03 Maatulundusmaa 100% 19502:002:0222 Liivandi Vatla küla 3,75 Maatulundusmaa 100% 19502:002:0247 Kase Vatla küla 34,35 Maatulundusmaa 100% 19502:002:0273 Vana-Jüri Vatla küla 6,06 Maatulundusmaa 100% 19502:002:0274 Vatlapõllu Vatla küla 5,76 Maatulundusmaa 100% 19502:002:0313 Lihula metskond 271 Vatla küla 16,25 Maatulundusmaa 100% 19502:002:0329 Kuuse Vatla küla 28,21 Maatulundusmaa 100% 19502:002:0333 Lihula metskond 204 Kiska küla 85,91 Maatulundusmaa 100% 19502:002:0413 Uustalu Vatla küla 15,39 Maatulundusmaa 100% 19502:002:0473 Piiri Vatla küla 16,06 Maatulundusmaa 100% 19502:002:0860 Lepe Vatla küla 200,10 Maatulundusmaa 100% 19502:002:0960 Puraviku Vatla küla 27,16 Maatulundusmaa 100% 19502:002:1200 Keldre Kiska küla 25,85 Maatulundusmaa 100% 43001:001:0163 Varbla metskond 294 Paatsalu küla 22,68 Maatulundusmaa 100% 43001:001:0234 Lihula metskond 446 Kiska küla 2,73 Maatulundusmaa 100% 86301:001:0012 Põldaru Paatsalu küla 14,99 Maatulundusmaa 100% 86301:001:0094 Kase Paatsalu küla 18,43 Maatulundusmaa 100% 86301:001:0096 Paju Paatsalu küla 23,54 Maatulundusmaa 100% 86301:001:0163 Saare Paatsalu küla 5,25 Maatulundusmaa 100% 10 ’ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b Katastriüksuse Kinnisasja/katastriüksuse Asustusüksuse Suurus (ha) Maakasutuse sihtotstarve tunnus nimetus nimi 86301:001:0229 Metsatirbi Paatsalu küla 9,97 Maatulundusmaa 100% 86301:001:0314 Piruka Paatsalu küla 50,32 Maatulundusmaa 100% 86301:001:0462 Purika Paatsalu küla 20,83 Maatulundusmaa 100% Planeeringualal paiknevad põllumaad mosaiikselt vaheldumisi metsaaladega. Maapinna keskmiseks absoluutkõrguseks on ca 5 m/abs. 2.2.2 Maaparandus Planeeringualast idasuunas paikneb Paadrema soo, kagusuunas Anepselja soo, lõunakülje vahetus läheduses jookseb Paadrema jõgi (VEE1119600, tüüp: jõgi, valgala 269,7 km², kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu). Planeeringualal asub Hõbesalu kraav (VEE1119500, tüüp: kraav, valgala 20,1 km², kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Planeeringualal paiknevatest maaparandusehitistest annab ülevaate Tabel 2-2. Tabel 2-2. Planeeringualal paiknevad maaparandusehitised Maaparandusehitised Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad Ehitise nimi Maaparandussüsteemi kood/ehitise kood Koru II 5111950020060/001 5111950020100/001 5111950020090/001 Koru III 5111950020110/001 5111950020120/001 6111960020050/001 6111960020060/001 Paadremaa 6111960020070/001 6111960020080/001 Maaparandussüsteemi eesvoolud Ehitise nimi Maaparandussüsteemi kood/ehitise kood Eesvoolu osa pikkus Koru II 5111950020060/001 avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2 5111950020100/001 avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2 Koru III 5111950020110/001 www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 11 6111960020050/001 avatud eesvool valgalaga kuni 10 km2 6111960020060/001 Paadremaa 6111960020070/001 6111960020080/001 Riigi poolt korras hoitavad ühiseesvoolud Ehitise nimi Maaparandussüsteemi kood/ehitise kood Hõbesalu kraav 5111950020000/001 2.2.3 Veekogude ja maaparandussüsteemidega seotud kitsendused Kuna planeeringualal asuvad kuivenduskraavid, millest osad täidavad maaparandussüsteemi eesvoolu rolli (vt ptk 2.2), ulatuvad osadele käsitletavatest kinnisasjadest järgmised kitsendused: ▪ maaparandussüsteemi maa-ala1; ▪ maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd ulatusega 12 m või 15 m (Hõbesalu kraav) Eesti topograafia andmekogusse kantud eesvoolu veepiirist või selle puudumise korral eesvoolu servast2; ▪ maaparandussüsteemi avatud eesvoolu kalda veekaitsevöönd laiusega 10 m (Hõbesalu kraav) või 1 m Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist või kui eesvooluks olev kraav on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud joonobjektina, on veekaitsevööndi ulatuse arvestamise lähtejooneks süvendi serv 3; ▪ jõe ja kraavi kalda piiranguvöönd laiusega 100 m (Paadrema jõgi) või 50 m (Hõbesalu kraav) ja ehituskeeluvöönd laiusega 50 m (Paadrema jõgi) või 25 m (Hõbesalu kraav) Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiirist 4; erisusega Paadrema jõe kaldal metsamaal, kus metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini5 ning Hõbesalu kraavil, kus ehituskeeld ei laiene kehtestatud tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud maaparandussüsteemi eesvoolu, mis ei kattu loodusliku veekoguga, kalda ehituskeeluvööndis rootorilabade alusele pinnale6. Esitatud kitsendused on graafiliselt kajastatud kõikidel põhijoonistel nr 3-10 ja joonisel nr 2 (v.a veekogude veekaitsevööndid joonise loetavuse huvides). 2.2.4 Liiklus Planeeringualal ei asu avalikult kasutatavaid riigi- ega kohalikke teid. Lähim avalikult kasutatav riigitee nr 16182 Nurmsi – Risti jääb planeeringualast põhja, millega kulgeb paralleelselt avalikult kasutatav riigitee nr 16180 Karuse – Kalli tee. Kaugemale läänesuunda jääb avalikult kasutatav riigitee nr 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee ning itta avalikult kasutatav riigitee nr 16183 Risti-Hallivanni tee. 1 maaparandusseadus 2 maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord 3 veeseadus 4 looduskaitseseadus ja veeseadus 5 looduskaitseseadus 6 looduskaitseseadus 12 ’ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b Lähim avalikult kasutatav kohalik tee asub planeeringualast loodes – 1950035 Koru tee. Lähima avalikult kasutatava riigitee 16182 Nurmsi – Risti aasta keskmine ööpäevane liiklus 2025.a andmetel on planeeringualaga külgneval lõigul 10 autot ööpäevas, millest sõiduautod ja pakiautod moodustavad 90% ja autorongid 10%. Seevastu eelnimetatud teega paralleelselt kulgev nr 16180 Karuse – Kalli tee aasta keskmine liiklussagedus on märkimisväärselt suurem, 1023 autot ööpäevas. Liiklussagedusest 87% moodustavad sõidu- ja pakiautod, 7% autorongid ning 6% veoautod ja autobussid. Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee (nr 19101) ööpäevane liiklussagedus varieerub 2025. a andmetel, sõltuvalt teelõigust, 539-736 sõiduki vahel. Risti-Hallivanni tee (nr 16183) ööpäevane liiklussagedus on 45 sõidukit. Planeeringualal kulgeb nii pinnas- kui kruusakattega teid. Kõikidel detailselt käsitletavatel kinnisasjadel, kuhu on kavandatud põhimõtteline võimalik tuuliku asukoht, puudub otsene juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. 2.2.5 Tehnovõrgud Kuna planeeringuala asub asustusest eemal, ei jää alale tehnovõrkusid (v.a maaparanduse kuivendusdreenid). 2.3 Keskkonnatingimused 7 2.3.1 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused 2.3.1.1 Natura 2000 Eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse dokumendis viidi läbi Natura eelhindamine, mis analüüsis eelvalikuala 3 eeldatavas mõjualas paiknevaid Natura 2000 loodus- ja linnualasid. Eelhindamine järeldas, et eelvalikuala eeldatavas mõjualas paikneb ca 1 km kaugusel Tuhu-Kesu linnuala, millele on vajalik läbi viia Natura asjakohane hindamine. KOV EP asukoha eelvaliku KSH aruande kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringil laekus ettepanek eelvalikuala 3 laiendamiseks, mis nimetati eelvalikualaks 3b. Seetõttu viidi läbi täiendav Natura eelhindamine, milles hõlmati ala 3b eeldatavas mõjualas paiknevad Paadrema loodusala, Väinamere linnuala ja Tuhu-Kesu linnuala. Täiendava eelhindamise käigus järeldati, et kavandatava eelvalikuala 3b eeldatavas mõjualas asuvate Natura 2000 Tuhu-Kesu linnuala ja Väinamere linnuala puhul ei ole ebasoodsa mõju tekkimine välistatud ning tuleb liikuda edasi Natura asjakohase ehk täishindamise etappi. Natura täishindamine eelvalikualale 3 viidi läbi eriplaneeringu asukohavaliku e I etapi KSH aruandes ja hiljem lisandunud 3b ala puhul KSH aruande lisas 5. Natura asjakohane hindamine jõudis järeldusele, et eriplaneeringu rakendumisel (alade nr 3 ja 3b väljaarendamisel) ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Tuhu-Kesu linnualale ja Väinamere linnualale, mistõttu seati leevendavad meetmed rakendamiseks eriplaneeringu detailse lahenduse etapis, mille abil on võimalik ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele välistada. Lisanduvalt seati detailse lahenduse etapis läbi viidava täpsustava linnustiku uuringu ülesandeks välja töötada lahendus, mis ei mõjuta negatiivselt Tuhu-Kesu ja Väinamere linnuala kaitse-eesmärke. Detailse lahenduse väljatöötamise käigus selgusid täiendavad asjaolud (maakaabli asukoht) ja seetõttu tuli Tuhu loodusala ja Tuhu-Kesu-linnuala osas alustada Natura hindamist algusest ehk eelhindamisest ja liikuda vajadusel täis- ehk asjakohasesse hindamisse. Väinamere linnuala puhul eelhindamist korrata ei olnud vaja, samuti ei tulnud hindamist korrata Tuhu-Kesu linnualale muude 7 allikas: Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruannet aladele 3 ja 3b seisuga juuni 2026 www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 13 kavandatud tegevuste osas – nende puhul jätkati otse asjakohase täishindamisega, tuginedes varasemate etappide tulemustele ja täpsustatud linnustiku andmetele. Natura eelhindamine ja asjakohane hindamine tuulepargi detailsele lahendusele viidi läbi vastavalt juhendile dokumendis “Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse KSH aruanne aladele 3 ja 3b”. 2.3.1.2 Linnustik KOV EP I etapi KSH aruandes seati kohustus mh eelvalikualadel 3 ja 3b kas läbi viia linnustiku uuringud eesmärgiga arvestada detailse lahenduse väljatöötamisel aladel ja/või nende lähedal, sh kaitstavatel aladel, elutsevate kaitsealuste linnuliikidega või anda sisend tuulikute paigutuse sobivuse hindamiseks ning vajadusel teha lahenduse muutmise ettepanekud, leevendamaks mõju linnustikule. Detailse etapi KSH protsessi raames teostati linnustiku uuring eelvalikualadel 3 ja 3b 2023. ja 2025. aastal, mille järel koostati eelvalikualadele tuulikute paigutamise sobilikkust määrav tsoneering. Pesitsevad kaitstavad liigid. Planeeringualal tuvastati linnustiku uuringu kohaselt II kaitsekategooria linnuliikidest pesitsemas valgeselg-kirjurähn ning kuuldi ühel korral ka kanakulli häälitsust, ilma pesa leidmata. Lisaks leiti linnustiku uuringu väliselt 2023. a kevadel tuulealast kagus rohunepp. I kaitsekategooria linnuliikide alal pesitsemas ei tuvastatud. Alal pesitseb mitmeid III kaitsekategooria aluseid linnuliike, seejuures kasutab planeeringuala rohumaid ja Paadrema sood mängupaigana ka teder. Vee- ja röövlindude liikumisteed ja toitumisalad. Planeeringualalt ega selle lähikonnast ei ole teada sügisest sookurgede rändekogumit, planeeringuala ei ole luikede ja haneliste rändel oluliseks peatuspaikaks ja toitumisaladeks, ega jää ka oluliste toitumis- ja ööbimispaikade vahele. Teiste veelindude jaoks on püsivaks liikumisteeks ala lõunaosa läbiv Paadrema jõgi. Röövlindudest nähti 2025. aastal ja 2026. a jaanuaris planeeringualal ja selle vahetus läheduses I kaitsekategooria aluse kaljukotka noorlinde ning kui 2023. a vaadeldi piirkonnas vaid üksikuid merikotkaid, siis 2025. a oli merikotka vaatluste arv suur. Vatla piirkonda on ühe korra ületanud ka Eestis GPS saatjatega varustatud suur- konnakotkas.III kaitsekategooria alustest röövlindudest on vaadeldud piirkonna avamaastikel toitumas hiireviud, karvasjalg-viud, raudkulli, soo-loorkulli, välja-loorkulli ja roo-loorkulli, herilasviud, tuuletallajat, lõopistrikku ja raba- ning punajalgpistrikku. Röövlindude regulaarseid pesa ja toitumisala vahelisi lende ei tuvastatud, kuid siinkohal on oluline mainida, et planeeringualast itta jäävad Paadrema soo ja jõeäärsed uudismaad on eksperthinnangu raames määratletud kui kaljukotkale sobivad toitumisalad ning eelvalikualade 3 ja 3b idaosa on osa ka liigile olulisest liikumiskoridorist Tuhu soostiku, Paadrema soo, Sookalda uudismaade ning Soometsa soo vahel. Ka ülejäänud planeeringuala avamaastik on kalju- ja merikotkale sobiv toitumisala. 2.3.1.3 Nahkhiired Nahkhiirte osas teostati detailse etapi KSH protsessi raames täpsustav nahkhiirte uuring, mis hõlmas eelvalikualal 3 ja 3b perioodi 2023. aasta kevadest kuni sügiseni. Planeeringuala ja selle vahetut lähedust iseloomustab mosaiiksus, leidub nii põllumajanduslikku maad, metsaalasid kui märgalasid, mis on potentsiaalselt sobilikud nahkhiirte toitumisalana ja varjepaigana. Nahkhiirtele sobivad elupaikadeks peamiselt maastikud, kus leidub vanemaid (haava)metsi ja veekogusid. Planeeringuala põhjaosas leidub üle 55-aastasi haavapuistuid ning seega pakub antud piirkond nahkhiirtele sobivaid varjepaiku. Kokku registreeriti tuulealal 7 nahkhiireliiki. Kõige arvukamalt tuulealal esinev nahkhiireliik on põhja- nahkhiir (Eptesicus nilssonii). Nahkhiirte uuringus võrreldi kuude kaupa ka nahkhiirte suhtelist arvukust registraatorite juures nahkhiirte suhtelise arvukusega metsamaastikus. Nahkhiirte arvukus on planeeringualal pigem madal, välja arvatud planeeringuala põhjaosas. Tõenäoliselt asustavad eelvalikuala ja ka planeeringuala põhjaosa metsasid põhja-nahkhiire ja perekond lendlane 14 ’ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b (tõenäoliselt tõmmulendlane) poegimiskolooniad. Planeeringuala ei läbi nahkhiirte kevadränne või sügisränne. Kuna põhjaosas paiknenud püsiregistraatori töös esines probleeme, hinnati põhjapoolse ala väärtust lähtudes nii maastikuanalüüsist kui ka varasematel perioodidel lähtuvatest mustritest. Mustrite paikapidavust tuleb kinnitada järelseire käigus. Hoolimata andmete puudusest suve teisel poolel on ilmne, et planeeringuala põhjaosas on nahkhiirte arvukus muudest piirkondadest kõrgem ja vajab tähelepanu. 2.3.1.4 Taimestik, vääriselupaigad ja Natura elupaigatüübid Planeeringualal paiknevad mitmed EELISes registreeritud kaitsealuste taimeliikide leiukohad. EELISe kohaselt jääb planeeringualale II kaitsekategooria liikidest kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) nelja leiukohaga. Lisaks leidub planeeringualal mitmeid III kaitsekategooria taimeliike. Detailse lahenduse KSH protsessi käigus läbi viidud taimestiku inventuuri käigus tuvastati eelvalikualal 16 erinevat kaitsealust taimeliiki, millest 13 jäävad planeeringualale või selle vahetusse lähedusse. Inventuuri käigus ei leitud I kaitsekategooria aluseid taimeliike. II kaitsekategooria taimeliikidest leiti planeeringualalt eelmainitud kaunis kuldking, lisaks leiti mitmeid III kaitsekategooria taimeliike. Planeeringualalt tuvastatud kaitstavate liikide nimestik on toodud Tabel 2-3. Tabel 2-3 Taimestiku uuringus leitud kaitstavate liikide nimekiri planeeringualal või selle vahetus läheduses (võimalikus mõjutsoonis). Liiginimi eesti keeles Liiginimi ladina keeles Kaitse ja ohustatus 1. kaunis kuldking Cypripedium calceolus II kat, ohulähedane 2. harilik porss Myrica gale III kat, ohulähedane 3. mets-õunapuu Malus sylvestris III kat, ohulähedane 4. värvi-paskhein Serratula tinctoria III kat, väljasuremisohus 5. lodukannike Viola uliginosa III kat, ohulähedane 6. siberi võhumõõk Iris sibirica III kat, ohulähedane 7. laialehine neiuvaip Epipactis helleborine III kat, soodsas seisundis 8. soo-neiuvaip Epipactis palustris III kat, soodsas seisundis 9. pruunikas pesajuur Neottia nidus-avis III kat, soodsas seisundis 10. kahelehine käokeel e. ööviiul Platanthera bifolia III kat, soodsas seisundis 11. suur käopõll Listera ovata III kat, soodsas seisundis 12. kahkjaspunane sõrmkäpp Dactylorhiza incarnata III kat, soodsas seisundis 13. harilik käoraamat Gymnadenia conopsea III kat, soodsas seisundis Taimestiku uuringus on ära mainitud ka planeeringualast idas asuv Paadrema soo, mis on oluline elupaik mitmetele kaitsealustele taimeliikidele (lodukannike, mitmed käpalised). Ainus eelvalikualadel 3, 3b paiknev vääriselupaik (VEP nr 210940), jääb planeeringualast rohkem kui 2 km kaugusele itta. Eelvalikualadele jääb mitmeid Natura loodusdirektiivi elupaigatüüpide kriteeriumitele vastavaid kooslusi. Põhiliselt on tegu poollooduslike kooslustega: sinihelmikakooslus (6410, ala 3 põhjaosas, planeeringualast rohkem kui 300 m kaugusel), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510, planeeringualal Paadrema jõe äärsel rohumaal) ning puisniidud (6530*, planeeringuala põhjaosas ning lääneosas) ja puiskarjamaad (9070, ulatub planeeringualale vaid lõunapoolset tippu pidi tuuleala läänosas). Lisaks leidub alal veel elupaigatüüp liigirikkad madalsood (7230, planeeringuala lääneosas). Taimestiku uuringu alalt jääb välja planeeringuala läänetipp, seejuures tuulikupositsioonid WTG14, WTG21, osad juurdepääsuteed. Vääriselupaiku või Natura elupaigatüüpe alal inventeeritud ei ole ja EELISes puuduvad ka kaitsealuste liikide kirjed. www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 15 2.3.2 Muud kaitstavad loodusobjektid Vastavalt looduskaitseseaduse (LKS) §-le 4 jagunevad kaitstavad loodusobjektid kaitsealad (sh kaitsealused pargid), hoiualad; püsielupaigad; kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Lisaks eespool kirjeldatud kaitsealuste liikide leiukohtadele on planeeringuala osas kaitstavatest loodusobjektidest oluline analüüsida kavandatud tegevuse mõju ka Tuhu looduskaitsealale ja Tuhu hoiualale ning projekteeritavale kaitstavale alale, mida läbib alajaamast algav ja Lihula suunas kulgev põhimõtteline elektri maakaabelliini trass. Samuti on vajalik analüüsida võimalikku mõju tuulealast lõunasse jääva Paadrema looduskaitseala kaitse-eesmärkidele. Tuhu looduskaitsealal reguleerib ala kaitsekorda ja seab -eesmärgid Tuhu looduskaitseala kaitse‑eeskiri8. Suur osa looduskaitseala kaitse-eesmärkidest kattub Tuhu loodusala ja Tuhu-Kesu linnuala eesmärkidega. Neid on käsitletud KSH Natura hindamise peatükis ja siin neid ei dubleerita. Muudest ala kaitse-eesmärkidest saab välja tuua III kaitsekategooriasse kuuluva hariliku porsa (Myrica gale), mille suurepindalaline kasvukoht ulatub läbi looduskaitseala Tuudi-Risti tee lähistele, mida mööda on planeeritud põhimõtteline maakaabliliini trass. Ala, kus põhimõtteline elektri maakaabelliini trass kulgeb mööda Tuhu piiranguvööndis asuvat olemasolevat õhuliini koridori, kattub EELISe kohaselt projekteeritava Metsaelupaikade looduskaitseala sihtkaitsevööndiga. Tegemist on üle-eestilise piiranguvööndites asuvate metsakoosluste tõhusamaks kaitseks planeeritud aladega, mille täpsem kaitsekord ja -eesmärgid on veel väljatöötamisel. Tuhu hoiuala kaitsekord tuleneb otseselt looduskaitseseadusest (5. peatükk). LKS § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Hoiuala kaitse-eesmärgid on ühtlasi ka alaga kattuvate Natura 2000 alade kaitse-eesmärgid, mida on käsitletud KSH Natura hindamise peatükis. Paadrema looduskaitsealal (KLO1000043) reguleerib ala kaitsekorda ja seab -eesmärgid Paadrema looduskaitseala kaitse-eeskiri9. Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta Paadrema soostikku, seda ümbritsevaid soo- ja metsakooslusi ning elustiku mitmekesisust; erinevaid Natura elupaigatüüpe (6430, 6530*, 7230, 9010*, 9020*, 9080*); liikidest on eraldi välja toodud merikotkast, kaljukotkast ja kaunis- kuldkinga. Paadrema looduskaitseala kaitsekorralduskava10 toob välja, et Paadrema looduskaitsealal on teada üks kotkaste pesa, mida on erinevatel aastatel asustanud nii kalju- kui merikotkas. Kaitsekorralduskava põhjal on Paadrema LKA pikaajaliseks eesmärgiks, et alal oleks säilinud üks asustatud kaljukotka ja üks merikotka territoorium ning sobiv pesitsusterritoorium on säilinud vähemalt 650 ha-l. Tuulealal kohatud kotkastest annab ülevaate linnustiku uuringu raames koostatud kaljukotka ja merikotka ekspertarvamused. 2.3.3 Rohevõrgustik Planeeringuala põhjaosa (täpsemalt tuulik WTG1 ja kaasnev taristu, tuulealalt väljuv tee ja põhimõtteline elektri maakabelliini trass) ulatub Läänemaa maakonnaplaneeringu põhjal vähesel määral Tuhu soostikku ümbritsevale rohevõrgustiku tugialale. Pärnu maakonnaplaneeringus määratud rohekoridor jääb planeeringualast vahetult itta. Lääneranna ÜP koostamisel rohevõrgustiku piire täpsustati, sellekohane kirjeldus on toodud ptk-s 3.4. Koostatava ÜP järgi jääb planeeringuala rohevõrgustikust täielikult välja. Eriplaneeringu I etapis on käsitletud eelvalikualadel 3 ja 3b tuuleenergeetika arendamise võimalikku mõju rohevõrgustikule ning lähtudes rohevõrgu peamisest eesmärgist tagada võrgustiku sidusus ja 8 Vastu võetud 29.03.2028 VV määrusega nr 26 9 Paadrema looduskaitseala moodustamine ja kaitse -eeskiri. Vastu võetud 29.12.2016 nr 167. https://www.riigiteataja.ee/akt/104012017009 10 Paadrema looduskaitseala ja Paadrema hoiuala (Paadrema loodusala) kaitsekorralduskava 2014 -2023. 16 ’ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b toimivus jõuti järeldusele, et soovitatav on loobuda tuuleenergeetika arendamisest nii Pärnu maakonnaplaneeringu kui ka koostatava Lääneranna ÜP rohevõrgustiku koridori alal. Detailse lahenduse koostamise käigus võeti eelmainitud soovitust arvesse. 2.3.4 Pinna- ja põhjavesi Valdavalt levib planeeringualal õhuke ja väga õhuke madalsoomuld. Põhja- ja läänepoolsel alal oluliselt väiksemas ulatuses gleistunud leostunud muld. Aluspõhja moodustab Siluri ladestu Jaagarahu lademe lubjakivi. Pinnaseveetaseme kohta täpsed andmed puuduvad, kuid Maa- ja Ruumiameti geoloogia 1: 400 000 rakenduse andmete põhjal on tegemist kõrge põhjaveetasemega alaga, mis viitab ka kõrgele pinnaseveetasemele. Kõrge pinnaseveetaseme tõttu on alale rajatud maaparandussüsteemid. Planeeringuala asub valdavalt nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, välja arvatud põhjaosa, mis paikneb keskmiselt kaitstud põhjaveega alal. Alal asub Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogum, mille koondseisund hinnati 2020. aastal halvaks. Kavandatav tegevus kattub maaparandushoiualadega Koru II, Koru III ja Paadremaa. Planeeringualal asub Hõbesalu kraav. Ala vahetus läheduses asub Paadrema jõgi, mille seisund hinnati 2023. aastal heaks ning jõgi kuulub kalade kudemis- ja elupaikade hulka, mille looduslikku sängi ja hüdroloogiat seaduse kohaselt muuta ei tohi. Hõbesalu kraavi seisund hinnati samal aastal kesiseks, peamiselt veevoolu puudulikkuse ja toitainekoormuse tõttu. 2.3.5 Maavarad Planeeringuala jääb osaliselt Paadrema (Anepselja) maardla maa-alale (registrikaardi nr 633), mille põhimaavaraks on turvas. Tänase seisuga seal mäeeraldisi ei ole, hästi lagunenud turvas on arvel aktiivse või passiivse reservvaruna. Vastavalt maapõueseaduse § 14 lõikele 21 võib Kliimaministeeriumi või kliimaministri volitatud asutuse nõusolekul lubada taastuvenergia ehitise ehitamist turbamaardla alal, mis ei ole kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja ja mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust. Kliimaministri poolt volitatud asutuseks on alates 14.12.2024 Eesti Geoloogiateenistus 11. Paadrema (Anepselja) maardla ei ole kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja, samuti puuduvad nimetatud ala kohta kehtivad või taotletavad kaevandamis- ja uuringuload. 3 VASTAVUS STRATEEGILISTELE (PLANEERIMIS)DOKUMENTIDELE 3.1 Maakonnaplaneeringud Käesoleva eriplaneeringu puhul kuuluvad arvestamisele nii Pärnu maakonnaplaneering kui Lääne maakonnaplaneering 2030+, kuna eelvaliku ala nr 3 põhjapoolne osa jääb 2017. a haldusreformi eelsele Lääne maakonna territooriumile ja ala nr 3 lõunapoolne osa ning ala nr 3b haldusreformi eelsele Pärnu maakonna territooriumile Maakonnaplaneeringutega on seatud ruumilise arengu põhimõtted kogu maakonnale. Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt on maakonna arengueeldusteks väheneva ja vananeva rahvastiku oludes tugev keskus Pärnu koos oma lähitagamaaga; kaugemate piirkondade elujõuliste 11 Kliimaministri 14.12.2024 käskkirjaga nr 1 -2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ on Eesti Geoloogiateenistusele antud volitus kooskõlastada planeeringuid, kui planeeritav maa-ala asub maavarade registris oleval maardlal või selle osal. www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 17 keskuste terviklik süsteem (Vändra, Kilingi-Nõmme, Häädemeeste, Pärnu-Jaagupi, Tõstamaa); Pärnu ja Pärnumaa kui Eesti olulisemaid turismisihtkohti; paiknemine rahvusvahelistel ühendusteedel ja kiired tulevikuühendused (Via Baltica ja Rail Baltic); väljapääs merele; tugevate energiaühenduste olemasolu ja taastuvenergeetika laiem kasutuselevõtmine; mitmekülgsed loodusolud ja ökoloogilise mõtteviisi väärtustamine. Maakonnaplaneering toob välja, et taastuvenergeetika valdkonnas on perspektiivne edasi arendada kohalikel ressurssidel (puidul, biomassil, tuule- ja päikseenergial) baseeruvat energiatootmist. Ka Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt on oluline kahaneva ja vananeva rahvastikuga arvestav ruumiline planeerimine ning elukeskkonna kvaliteedi hoidmine ja tõstmine. Tugeva keskusena nähakse Haapsalu linnastut (Haapsalu linn + Paralepa + Uuemõisa alevik) koos toimiva keskuste võrgustikuga (sh Lihula, Taebla, Risti, Virtsu, Kullamaa jt). Maakonna arengueelduseks loetakse rannikuäärset asendit ja rohket loodus- ja kultuuripärandit. Samuti tihedat seotust Tallinna ja Pärnu toimepiirkondadega ning vajadust ühendusi tugevdada. Nii Pärnu- kui Läänemaal on määratud „Tuuleenergeetika teemaplaneeringuga″ tuuleparkide arenduspiirkonnad ja -alad (Joonis 3.1). Käsitletavatele eelvaliku aladele jääb Pärnu maakonna piires elektrituulikute arenduspiirkond P1. Samas jääb nimetatud ala välja planeeringualast. Lääne maakonnaplaneeringuga ei ole käesolevatele eelvaliku aladele ühtegi tuulepargi arenduspiirkonda ega -ala määratud. Ülejäänud eelvaliku alade territoorium nii Pärnu kui Lääne maakonna piires st ka planeeringuala asub teemaplaneeringuga määratud täiendavat tähelepanu vajaval alal, kus arendamisel on vaja täiendavalt tähelepanu pöörata rohelisele võrgustikule, väärtuslikele maastikele, kaitsestaatuseta loodusväärtuslikele objektidele ja kaitstavate objektide puhvertsoonidele, kultuurimälestistele ja pärandkultuuri objektidele ning keskkonnaregistrisse kantud maardlatele. Joonis 3.1. Väljavõte Pärnu maakonna planeeringu tehnilise taristu joonisest 18 ’ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 3.2 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvalik ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapp Eriplaneeringu detailse etapi koostamisel kuulub eelkõige arvestamisele eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne, sest need on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise aluseks. Otsusega nr 106 võeti vastu eriplaneeringu I etapis välja valitud tuulepargi rajamiseks võimalikud sobivad alad (vt Joonis 3.2) ja määrati edasiseks järgmised põhimõtted: ▪ alade piirid võivad täpsustuda detailse lahenduse koostamisel, mh läbiviidavate linnustiku uuringute tulemuste alusel; ▪ asukoha eelvaliku etapi järgse ala piiridesse peab jääma elektrituuliku vundament; ▪ detailse lahenduse koostamise ja KSH või projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluse, sealhulgas keskkonnauuringute tulemusena võivad kavandatavate elektrituulikute rootorilabad ulatuda üle asukoha eelvaliku etapi järgse ala piiri, kui on olemas vastava maaomaniku nõusolek. Joonis 3.2. Väljavõte eriplaneeringu I etapi aruande tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade joonisest Vastavalt eriplaneeringu I etapi seletuskirjale vajab ala nr 3 puhul suurt tähelepanu mõju linnustikule (vt I etapi seletuskirja ptk 2.4.2). Senise teabe põhjal võib seal leiduda mitmete kaitsealuste linnuliikide elupaiku, mistõttu võib alal nr 3 tuuleenergeetika edasine arendamine osutuda keeruliseks. www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 19 Otsuste eelnõude, asukoha eelvaliku ja KSH I etapi aruande kooskõlastamise ja arvamuse avaldamise ringil tehti mitmeid ettepanekuid tuulikuparkide alade laiendamiseks ja lisamiseks, muuhulgas pakuti välja ala nr 3b. Ettepanekute esitamise lähtekohaks oli asjaolu, et Keskkonnaameti poolt esitatud erinevate loodusobjektide ja tuuleparkide arendusalade vaheliste puhveralade ulatused on soovituslikud ja ei tohiks tingida arendusalade välistamise eriplaneeringu I etapis. Välja pakutud arendusalade kattumine Keskkonnaameti esitatud puhveraladega on siiski indikaator teadaolevatest võimalikest olulise keskkonnamõjuga riskikohtadest. Seetõttu otsustati, et väljapakutud aladele tuleb, sealhulgas olemasolevate alade laiendustele, täiendavalt läbi viia eriplaneeringu I etapi keskkonnamõju strateegiline hindamine ning alade sobivus otsustatakse peale uuringute läbiviimist ja I etapi aruande koostamist. Eriplaneeringu I etapi keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi ala nr 3b osas läbi perioodil november 2023–veebruar 2024 ning eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamise I etapi aruanne ala nr 3b osas võeti vastu 10.10.2024 otsusega nr 199. Sobivatele aladele määrati I etapis nii üldised kõikidele aladele rakenduvad tingimused kui alapõhised tingimused, millest edasisel planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda. Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamisel on esitatud tingimuste ja soovitustega võimaluste piires arvestatud ja vastavus on välja toodud käesoleva seletuskirja ptk 4 asjakohases alapeatükis. Vastavalt asukoha eelvaliku etapi aruandele tehti eriplaneeringuga ettepanek muuta kehtivat Lääne maakonnaplaneeringut 2030 + ning Pärnu maakonnaplaneeringut, kuna kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku käigus välja valitud alad nr 3 ja 3b paiknevad väljaspool Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ lisas 5 („Lääne maakonnaplaneeringu teemaplaneering “Tuuleenergeetika”) ning Pärnu maakonnaplaneeringu lisas 6 („Pärnu maakonna planeeringu tuuleenergeetika teemaplaneering″) määratletud elektrituulikute arenduspiirkondi ja -alasid12. Pärnu ja Lääne maakondade tuuleenergeetika teemaplaneeringud kehtestati 2013. a ning teemaplaneeringute lahendused viidi üle maakonnaplaneeringutesse. 3.3 Maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek Lähtuvalt käesoleva kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi järeldustele tehakse ka detailse lahendusega ettepanek muuta Pärnu ja Lääne maakonnaplaneeringut13, kuna kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku käigus välja valitud alad nr 3 ja 3b ning nende sees kujunenud planeeringuala paiknevad väljaspool maakonnaplaneeringuga määratletud elektrituulikute arenduspiirkondi ja -alasid, välja arvatud Pärnu maakonnaplaneeringu kohasest elektrituulikute arendusalast P1. Antud arendusala kattub idaservast eelvalikualaga nr 3, jäädes valdavalt Paadrema soo territooriumile. Elektrituulikute arendusala P1 ei asu käesoleval planeeringualal. Siiani detailplaneeringu algatamise taotlust arendusala P1 osas kohalikule omavalitsusele esitatud ei ole. Käesolevas detailses lahenduses on Paadrema soo territooriumi kui looduskaitselisest tingimustest lähtuvalt hinnatud elektrituulikute arendamisel ebasobivaks alaks (vt ka ptk 2.3.1, 4.11.1). Samuti määrati kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis tuulepargi rajamiseks sobivatele aladele rakenduvad tingimused. Maakonnaplaneeringu sisendiks olnud tuuleenergeetika teemaplaneering, millega määrati tuuleenergeetika arenduspiirkonnad ja -alad ning tuuleenergeetika ruumilise arendamise põhimõtted, on nüüdseks üle 10 aasta vana. Võrreldes teemaplaneeringu lahenduse väljatöötamise ajaga on oluliselt muutunud reaalne olukord füüsilises keskkonnas ja täienenud teadmised tuuleenergeetika vajaduse ja mõjude osas, samuti arenenud tehnoloogia. Seetõttu teeb käesolev planeering ettepaneku lisada Pärnu ja Lääne maakonnaplaneeringusse eelvalikualadel 3 ja 3b määratud planeeringuala. Samuti tehakse ettepanek maakonnaplaneeringust eemaldada elektrituulikute arendusala P1, kuna see ei sobi looduskaitseliste tingimuste tõttu tuulikute rajamiseks. 12 teemaplaneeringute seletuskirjade ptk 3.3.2 on välja toodud, et tuuleparkide planeerimist väljaspool teemaplaneeringuga määratud tuuleenergeetika arendusalasid ja arenduspiirkondi käsitletakse teemaplaneeringu muutmisena 13 PlanS § 95 lg 8 1 : kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga võib teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks 20 ’ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini 14, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Eesmärgiks on teha otsustavaid samme, et tõsta taastuvenergia osakaalu ja kiirendada sellega seonduvat asjaajamist. Eestis on taastuvelektri eesmärgi saavutamiseks prioriteet tuuleenergial. Tuuleenergia on suurima kasvupotentsiaaliga ja tuuleparkide rajamine kulutõhus viis toota Eestis taastuvelektrit 15. Riigi pikaajaline arengustrateegia Eesti 203516 seab eesmärgiks kujundada Eestist aastaks 2050 kliimaneutraalne riik ning rõhutab vajadust minna üle kliimaneutraalsele energiatootmisele, tagades samaaegselt energiajulgeoleku ja varustuskindluse. Strateegia kohaselt tuleb taastuvenergia osakaalu suurendamisel leida lahendused, mis arvestavad nii julgeoleku, keskkonnakaitse kui ka elanike huvidega. Samuti rõhutatakse kvaliteetse ruumiloome põhimõtete järgimist ning loodus- ja elukeskkonna väärtuste arvestamist ruumiotsuste tegemisel. Kavandatav tuulepark panustab taastuvelektri tootmisvõimsuste suurendamisse ja riiklike kliima- ning energiapoliitika eesmärkide saavutamisse. Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (ENMAK 2035)17 eesmärk on tagada Eesti energiajulgeolek, kasvatada riigi konkurentsivõimet ning toetada üleminekut puhta energiaga majandusele. Arengukavas rõhutatakse taastuvelektri tootmise suurendamise vajadust ning nähakse olulist rolli maismaa- ja meretuuleparkidel, elektrivõrkude tugevdamisel ja energiasüsteemi paindlikkuse suurendamisel. Arengukavas rõhutatakse, et taastuvelektri tootmise suurendamisel on oluline roll maismaa- ja meretuuleparkidel ning päikeseenergia kasutuselevõtul. Energiamajanduse korralduse seaduse kohaselt 18 on Eesti eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu ning toota pikaajaliselt elektrit üha suuremas mahus taastuvatest energiaallikatest. Arvestades eeltoodut on maakonnaplaneeringute muutmine täiendava tuuleenergeetika ala lisamise näol põhjendatud, vajalik ja otstarbekas. Samuti tehakse ettepanek maakonnaplaneeringust eemaldada elektrituulikute arendusala P1, kuna see ei sobi looduskaitseliste tingimuste tõttu tuulikute rajamiseks. 3.4 Üldplaneeringud Valla ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused määratletakse üldplaneeringus. Eelvalikualadel nr 3 ja 3b kehtivad Hanila Vallavolikogu 17.12.2003 määrusega nr 32 kehtestatud Hanila valla üldplaneering ning Varbla Vallavolikogu 11.11.1999 määrusega nr 1 kehtestatud Varbla valla üldplaneering. Lääneranna Vallavolikogu 15.02.2018 otsuse nr 41 Varbla, Lihula, Hanila ja Koonga valla üldplaneeringute ülevaatamine lisa kohaselt on kehtivad Hanila valla ja Varbla valla üldplaneeringud vananenud ning endise Hanila ja Varbla valla territooriumi osas tuleb koostada uus üldplaneering. Lääneranna Vallavolikogu algatas 23.08.2018 otsusega nr 90 Lääneranna valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise ning käesoleval hetkel on üldplaneering läbinud vastuvõtmise järgse avalikustamise. Avalikustamise tulemusena üldplaneeringu põhilahendus ei muutunud. Uue üldplaneeringu koostamisel on arvestatud käesoleva tuuleparkide eriplaneeringuga ja Lääneranna valla üldplaneeringut ning tuuleparkide eriplaneeringut koostatakse paralleelselt, kuid teineteisest sõltumatult. Koostatavat tuuleparkide eriplaneeringut ei loeta üldplaneeringu põhilahenduse muudatuseks. 14 Riigikogu 05.04.2017 otsus „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ 15 https://kliimaministeerium.ee/energeetika -maavarad/taastuvenergia/tuuleenergia , vaadatud 13.06.2024 16 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia?view_instance=0&current_page=1 17 Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava 18 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118052022002?leiaKehtiv www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 21 Lääneranna valla üldplaneeringu kohaselt19 asub planeeringuala Vatla reservlennuvälja lähiümbruse maa-alal ning ala lõunaosas asuvad väärtuslikud põllumajandusmaad, vt Joonis 3.3. Vatla lennuvälja puhul on tegemist on Karuse - Kalli riigiteel nr 16180 asuva reservlennurajaga (teelaiendus) eriolukordadeks. Vatla lennuväljal lennuliiklust ei toimu ning üldplaneeringuga lennuliiklust ei kavandata. Üldplaneeringus töötati välja väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimused, millistest käesoleva planeeringu puhul on asjakohane järgnev: 1. Väärtuslikule põllumajandusmaale võib ehitada järgmistel juhtudel: tuuliku või tuulepargi tingimusel, et mõjude hindamisel (KMH, KSH, eelhinnangu vm asjakohases protsessis) on hinnatud mõju väärtusliku põllumajandusmaa massiivi toimimisele, olulist negatiivset mõju ei ole tuvastatud ja/või on rakendatud asjakohased leevendusmeetmed ning tuulikute ja nendega seotud taristu vahelised maa-alad säilitatakse võimalikult suures ulatuses võimalikult terviklikuna väärtusliku põllumajandusmaana ning on tagatud väärtusliku põllumajandusmaa ja sellega seotud rajatiste sh maaparandussüsteemide, toimimine. 2. Väärtuslikul põllumajandusmaal on keelatud huumuskihi koorimine müügi või muu sarnase tegevuse eesmärgil. Juhul, kui huumuskihi koorimine on vajalik taristu rajamiseks või karjääride avamiseks või maardlate kasutusele võtmiseks, tuleb väärtuslik huumuskiht koorida ja ladustada muust pinnasest eraldi ning kasutada seda sihtotstarbeliselt näiteks sama maa-ala haljastamisel. Joonis 3.3. Väljavõte Lääneranna valla üldplaneeringu maakasutuse joonisest (väljatrükk 01.10.25), kus eelvaliku alad on tähistatud punase joonega ja planeeringuala sinise punktiirjoonega. Koostatava üldplaneeringu järgi jääb planeeringuala rohevõrgustikust täielikult välja. KOV EP-ga kavandatud ehitise asukoht kantakse varem kehtestatud üldplaneeringusse 30 päeva jooksul KOV EP kehtestamisest arvates. Seega KOV EP lahendus jõuab kehtivasse üldplaneeringusse ja üldplaneeringu muutmine uute tuuleenergeetika alade osas ei ole vajalik. Oluline on siinjuures asjaolu, et KOV EP kaotab kehtivuse, kui seda ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel. Muudatuste sissekandmisel tuleb üldplaneeringu juures viidata ka KOV EP nö kehtivusajale. 19 Avalikul väljapanekul esitatud lahendus 22 ’ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 4 PLANEERIMISETTEPANEK 4.1 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid Käsitletavate alade ruumilise arengu eesmärgid tuginevad peatükkides 2 ja 3 toodud kirjeldusele ja analüüsile. Arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid, on planeeringuala ruumilise arengu eesmärgiks töötada ehitatud ja looduskeskkonda tasakaalustatult arvestades välja tuulepargi rajamiseks sobivatel eelvaliku aladel tuulikute, juurdepääsuteede ja vajalike tehnorajatiste detailne lahendus. Tuuleparkide arendamise vajadus tuleneb Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärkidest, mis on seatud Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030 20. Seejuures peetakse tähtsaks, et taastuvenergia arendamisel „panustatakse lahendustele, mis kasutavad maksimaalselt ära Eesti geograafilistest ning looduslikest tingimustest tulenevaid võimalusi“. Eestis, kui tuultele avatud mereriigis, on tuul üks peamisi taastuvenergiaressursse, millel nähakse olulist rolli nii kliimaeesmärkide saavutamisel kui ka energiajulgeoleku tugevdamisel. Sellest tulenevalt on tuuleparkide arendamine üks peamistest meetmetest kliima- ja energiapoliitikas seatud eesmärkide saavutamisel. Lääneranna vald omab oma ruumilise struktuuri, tuuleolude ning suhteliselt hõreda asustuse tõttu eeldusi taastuvenergia tootmise arendamiseks. Eesti energiapoliitika eesmärkide kohaselt on vajalik suurendada taastuvelektri tootmisvõimsusi ja vähendada sõltuvust fossiilkütustest, mistõttu nähakse maismaa tuuleenergial olulist rolli riigi energiajulgeoleku ja kliimaneutraalsuse eesmärkide saavutamisel. Planeeritud ruumilahendus soodustab Eesti riigil suuremas mahus taastuvenergia kasutamist. 4.2 Planeeringulahenduse kujunemine ja valiku põhjendused Eriplaneeringu detailne lahendus kujunes arvestades: ▪ eriplaneeringu I etapis välja valitud sobivatele aladele esitatud põhimõtteid, tingimusi ja soovitusi; ▪ eriplaneeringu detailse lahenduse KSH-s (sh loodusuuringutes) esitatud tulemusi, soovitusi, järeldusi, ettepanekuid ja leevendavaid meetmeid; ▪ asutustega tehtud koostöö tulemusi; ▪ tuulikute ja neid teenindava taristu kavandamise tehnilisi põhimõtteid; ▪ maa omandivormi; ▪ kehtivaid õigusakte. Esmalt kujunes planeeringulahendus, mis võimaldanuks eelvaliku aladele 3 ja 3b kokku kavandada kuni 20 elektrituulikut koos neid teenindavate teede, platside ja tehnovõrkudega. Edasises planeeringu menetluses selgus, et vahepealsel perioodil lisandunud uue info tõttu ei ole lahendus sellisel kujul looduskaitselistel põhjustel aktsepteeritav. Tekkis kahtlus, et planeeringulahendusega sellisel kujul jätkates, ei ole välistatud Tuhu-Kesu linnualal kaitse-eesmärgiks olevale kaljukotkale ebasoodsa mõju teke. Edasise lahenduse väljatöötamiseks teostati täiendavaid röövlindude punktvaatlusi ja koostati kolm21 erinevat sarnasele tulemusele jõudvat kaljukotka ekspertarvamust. Ekspertarvamuste 20 https://kliimaministeerium.ee/energeetika -maavarad/energiapoliitika/energia -ja-kliimakava 21 1. Pensa, M. (2025) Lääneranna valla tuuleenergia eriplaneeringu alale nr 3 kavandatava tuulepargi mõju kaljukotkale. 2. Ūlands, D., Millers, K.(2026) Report on Evecon OÜ proposed wind farm area regarding Golden eagle Aquila chrysaetos 3. Raudonikis, L. (2026) Certificate of the existing information on the planned development – wind energy planning, and Golden eagle habitat in the area www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 23 tulemusena kujunes lahendus, kus esialgses lahenduses idapoolsele alale kavandatud tuulikud WTG2, WTG5 ja WTG6 jäeti ära ning töötati välja täiendavad vajalikud leevendavad meetmed. See aga ei osutunud siiski piisavaks ning kaljukotka teemaga tegeleti edasi22 ning arvamuse kujundamisel võeti aluseks kaljukotka kaitse-tegevuskava uuendamise raames laekunud seni avaldamata info liigi elupaigakasutuse kohta (GPS andmestik). Selle tulemusena loeti kaljukotkast tulevast piirangust tingitult ka eelvalikuala 3 ja 3b idaosa tuulearenduseks sobimatuks ning tuulikud koondati kompaktselt eelvalikualade lääneossa praegusele planeeringualale. Käesoleva lahendusega on planeeringualale määratud hoonestusala, mille ulatuses võib planeeritud elektrituulikud paigutada. Hoonestusalale peavad jääma elektrituulikute rootorilabad. Hoonestusalale on lubatud ehitada kokku kuni 14 elektrituulikut. Illustreerivalt on märgitud elektrituulikute ja neid teenindava taristu võimalikud asukohad (põhimõttelised asukohad), mida võib projekteerimisel muuta/täpsustada arvestades planeeringus esitatud tingimustega. Kavandatud ehitiste põhimõtteliste asukohtadega arvestati ka eriplaneeringu detailse lahenduse KSH-s. Tuulikute põhimõtteliste juurdepääsuteede asukoha kavandamisel järgiti võimalikult maksimaalselt olemasolevate teede ja kraavide trajektoore. Põhimõttelised tehnovõrguliinid kavandati maakaabelliinidena valdavalt ühtses koridoris olemasolevate liinidega ja/või juurdepääsutee ääres. 4.3 Kruntideks jaotamine Planeeringualale on kavandatud üks krunt, krunt nr 1, vt Tabel 4-1. Krunt on käesolevas töös planeeringuline termin ja krundist katastriüksuse moodustamine ei ole kohustuslik. Planeeringulahendus on võimalik ellu viia ka servituutide ja/või piiratud asjaõiguste seadmise läbi. Samuti on lubatud planeeringu elluviimisel elektrituuliku täpse asukoha selgumisel moodustada planeeringujärgsest krundist erinev tuulikualune katastriüksus elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa kasutamise sihtotstarbega. Planeeringujärgsest krundist erinevat katastriüksust on võimalik moodustada vaid juhul, kui ehitusõigus ei muutu. Tabel 4-1. Kruntideks jaotamine Krundi Krundile Krundi Krundi Kinnisasja/katastriüksuse nimetus, nr kavandatud planeeringu- kasutamise millest krunt moodustatakse (ehk millele tuuliku nr järgne sihtotstarve23 ulatub elektrituuliku hoonestusala) suurus 1 WTG1, WTG3, 3 734 767,5 m² metsamaa, Ristikheina, Truubi, Metsa, Küla, Tiidu, WTG4, WTG7, (373,48 ha) põllumajandusmaa, Kulla, Lääne, Uue-Lembra, Nõmme, WTG8, WTG9, elektrienergia tootmise ja Arumetsa, Liivandi, Kase, Vana-Jüri, WTG10, WTG12, jaotamise ehitise maa Vatlapõllu, Lihula metskond 271, Kuuse, WTG13, WTG14, Lihula metskond 204, Uustalu, Piiri, Lepe, WTG16, WTG18, Puraviku, Varbla metskond 294, Lihula WTG 20, WTG 21 metskond 446, Põldaru, Kase (kt 86301:001:0094), Paju, Saare, Metsatirbi, Piruka, Purika Käsitletava ala krundi lahendust illustreerib joonis nr 12. 4.4 Krundi hoonestusala, ehitusõigus, ehituslikud ja arhitektuursed tingimused Krundi ehitusõigus on toodud Tabel 4-2. Planeeringualale on lubatud ehitada tuulepargi kompleksi moodustavaid ehitisi. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määrusele nr 184 „Võrgueeskiri″ on tuulepark mitmest elektrituulikust ning 22 Keskkonnaameti edastas kirjaliku seisukoha kaljukotka osas 23.03.2026, mida täiendas 09.04.2026, Keskkonnaameti kirjaliku seisukoha koostamisse panustas teiste seas kaljukotkaekspert Gunnar Sein 23 vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 24 ’ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam. Tuuleelektrigeneraator ehk tuulik muudab tuule ehk voolava õhu liikumise kineetilise energia turbiini võlli pöörlemisenergiaks ehk mehaaniliseks energiaks. Tuulik koosneb lihtsustatult öeldes vundamendist, mastist ehk tornist ning generaatorist koos rootorlabadega ehk tiivikuga. Tuuliku vundament, torn ning generaator koos tiivikuga moodustavad lahutamatu ja funktsionaalselt seotud tervikliku ehitise 24. Planeeringuga on määratud ehitusõigus kuni 14 tuuleelektrigeneraatori püstitamiseks. Planeeringuga on määratud krundile nr 1 hoonestusala25 ja hoonestusala sees tuuliku vundamendi ehitusala. Krundi hoonestusala määramisel arvestati planeeritud tuuliku rootorilaba maksimaalse ulatusega ning osaliselt arvestati krundile ulatuvate kitsendustega, näit Paadrema jõe kalda ehituskeeluvööndiga, mis metsaalal ulatub piiranguvööndini. Siiski on illustreerival põhimõttelisel tuulikute asetuse lahendusel ühe tuuliku (WTG18) tiivik kavandatud Paadrema jõe piiranguvööndisse, mis nimetatud tuuliku asukohas on metsaalast lähtuvalt ka ehituskeeluvööndiks. Kuna kalda ehituskeeluvööndis on uute ehitiste ehitamine keelatud, on vajalik seal tuuliku tiiviku ulatuses kalda ehituskeeluvööndit vähendada (vt ptk 4.12.1). Et planeeringut oleks lihtsam realiseerida, on planeeringukohane hoonestusala määratud terviklikuna ja ala läbiva Hõbesalu kraavi osas katkematuna. Samuti jääb planeeritud hoonestusalale teisi maaparandussüsteemi eesvoolusid. Seega tuleb hoonestusalal arvestada sinna ulatuvate kitsenduste ja tingimustega, näiteks Hõbesalu kraavi kaldal asuvate vee-, ehituskeelu-, piirangu- ja kaitsevööndiga ning ka teiste eesvoolukraavide säilimisel tuleb nende kaldaalal kohalduvate piirangutega (vt ka ptk 2.2.3) arvestada vastavalt kehtivatele õigusaktidele26. Krundile ulatuvad kitsendused on vaadeldavad planeeringujoonistel. Käesoleva planeeringuga on hoonestusala kavandatud ja ehitusõigus määratud tuulikutele. Alajaamade tarbeks hoonestusalasid planeeritud ei ole, kuna nende asukohad võivad projekteerimisel muutuda. Teisi planeeritud rajatisi (alajaam, plats, tee jmt) on lubatud püstitada nii hoonestusalale kui väljapoole seda. Ehitusõiguses toodule lisaks on lubatud alajaama (-de) kavandamine, st alajaama ehitisealune pind ja jaamade arv krundi ehitusõiguses ei kajastu. Elektrituulik peab kõikide oma osadega, sh tiivikuga asuma planeeritud hoonestusalal. Planeeringus on hoonestusala määratud suurem kui rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind, mis jätab võimaluse projekteerimisel rajatisi hoonestusala ulatuses nihutada. Nihutamisel tuleb järgida kehtivaid kitsendusi ja planeeringus määratud tingimusi. Samal eesmärgil on ka tuuliku vundamendi ehitusala määratud suurem kui eeldatav vundamentide ulatus. Samas on vundamendi ehitusala määramisel arvestatud looduskaitseliste väärtustega (kaitsealuste liikide levikualadega jmt) ja põhimõttega eelistada ehitusalaks territooriumi, kus on ehitusgeoloogiliselt sobivamad tingimused, mis ei eelda suuremahulist kuivendamist või pinnasetöid 27. Siiski tuleb vundamendi ehitusalal samuti arvestada seal kehtivate kitsenduste ja tingimustega vastavalt kehtivatele õigusaktidele, näiteks eesvoolukraavidele kohalduvatega nende säilimisel (vt ka ptk 2.2.3). Põhimõttelisel illustreerival lahendusel joonistel nr 3-10 on tuuliku vundament kujutatud raadiusega ca 17 m, pindalaga ca 928 m². Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele peab tuulepargi asukoha eelvaliku etapi järgse ala piiridesse jääma elektrituuliku vundament. Detailse lahenduse koostamise ja KSH või projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluse, sealhulgas keskkonnauuringute tulemusena, võivad kavandatavate elektrituulikute 24 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 06.06.2022 kiri nr 1.15-5/2022/2988-2 25 planeerimisseaduse kohaselt on krundi hoonestusala planeeringus määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi 26 veeseadus, maaparandusseadus, maaeluministri 10.12.2018 määrus nr 64 Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord, looduskaitseseadus jmt 27 Eriplaneeringu I etapi tingimus www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 25 rootorilabad ulatuda üle asukoha eelvaliku etapi järgse ala piiri, kui on olemas vastava maaomaniku nõusolek. Eeltoodud tingimustega on planeeringulahenduses arvestatud ja tuulikute vundamentide ehitusala on kavandatud eelvaliku alade piiresse. Arvestades, et detailse lahenduse koostamisel ei ole veel täpselt teada tuulikute konkreetsed asukohad on vajalik maaomanike nõusolekud saada hiljemalt ehitusloa väljastamise ajaks. Tuulikute paigutamise osas andis eriplaneeringu I etapp soovituse paigutada võimalusel tuulikud korrapäraselt ja üksteist varjavalt, et külades, kust avanevad avatud vaated tuuleparkide suunas, sh Vatla küla keskusest alale nr 3, hõlmaksid need avatud vaadetes võimalikult väikese nurga. Detailses lahenduses on põhimõttelisel illustreerival lahendusel olenevalt olemasolevatest tingimustest ja võimalustest soovitusega maksimaalsel võimalikul määral arvestatud. Projekteerimisel asendiplaani täpsustamisel arvestada eeltoodud soovitusega paigutada võimalusel tuulikud korrapäraselt ja üksteist varjavalt. Vastavalt kehtiva määruse28 definitsioonile on ehitisealune pind hoonealune pind või rajatisealune pind. Rajatisealune pind on rajatise maapealse osa ja maa-aluse osa projektsioon horisontaaltasapinnal. Seega hõlmab ehitisealune pind muuhulgas tuuliku rootorilabade projektsiooni horisontaaltasapinnal. Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele kavandati eelvalikualale tuulikud tipukõrgusega (tuuliku torn + rootori raadius ehk laba pikkus püstiasendis) kuni 285 m. Ehk tipukõrguse definitsioon ei sisalda võimalikku tuuliku vundamendi kõrgust. Seega on käesoleva lahendusega planeeritud tuulikule lisaks kuni 3 m kõrgune vundament ehk tuuliku lubatud maksimaalseks suhteliseks kõrguseks on kavandatud 288 m. Eelvaliku alad asuvad Pärnu lennuvälja instrumentaalprotseduuridega kaetud alal, mistõttu on eelvaliku aladel ja seega ka planeeringualal kõrguspiirang 304 m arvestatuna keskmisest merepinnast. Kuna eriplaneeringuga on kavandatud tuulikute suurimaks kõrguseks 288 m arvestatuna maapinnast, tuleb jälgida, et maksimumkõrgusega tuulikuid ei rajataks kohtadesse, mille maapinna kõrgus ületab 16 m keskmisest merepinnast. Tabel 4-2. Krundi ehitusõigus Krundi Krundile jääva Krundi suurus Krundi kasutamise Rajatiste Rajatiste lubatud Rajatiste nr rajatise - tuuliku sihtotstarve* suurim lubatud maksimaalne suurim nr ehitisealune suhteline kõrgus lubatud pind (m²) (m) arv 1 WTG1, WTG3, 3 734 767,5 m² metsamaa, 31 416*14= 288 14 WTG4, WTG7, (373,48 ha) põllumajandusmaa, 439 824 WTG8, WTG9, elektrienergia tootmise WTG10, WTG12, ja jaotamise ehitise WTG13, WTG14, maa WTG16, WTG18, WTG 20 * vastavalt juhendile Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele tuleb tuulikute paigutamisel põllumajandusmaadele vältida põllumassiivide asjatut killustamist, et tagada põllumajandusmaade maksimaalne kasutatavus. Põhimõttelise elektrituulikute võimaliku asetuse kohaselt jäävad planeeritud tuulikutest põllu- või rohumaale üheksa tuulikut: tuulikud nr WTG1, WTG4, WTG7, WTG8, WTG9, WTG12, WTG14, WTG16 ja WTG20. Põhimõtteliste tuulikute asukohtade kavandamisel arvestati I etapi soovitusega võimaluste piires lähtuvalt tuulikute paigutamise tehnilistest nõuetest jm. Koostatava üldplaneeringu kohasele väärtuslikule põllumajandusmaale jäävad põhimõttelise elektrituulikute võimaliku asetuse kohaselt kolm tuulikut: WTG12, WTG16 ja WTG20. Käesoleva planeeringu KSH protsessis hinnati mõju väärtusliku põllumajandusmaa massiivi toimimisele ning olulist negatiivset mõju ei tuvastatud. Koostatava üldplaneeringu kohasest väärtuslikust põllumajandusmaast 28 majandus- ja taristuministri 05.06.2015.a määrus nr 57 Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused 26 ’ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b eelvalikualal hõlmatakse kavandatava tegevusega ca 5%. Tuulikute ja nendega seotud taristu vahelised maa-alad säilitatakse võimalikult suures ulatuses võimalikult terviklikuna väärtusliku põllumajandusmaana, tagatakse juurdepääs põllumajandusmaale ning on tagatud väärtusliku põllumajandusmaa ja sellega seotud rajatiste sh maaparandussüsteemide toimimine. Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele tuleb detailsel planeerimisel eelistada võimalusel tuulikute ja kaasneva taristu asukoha valikul analüüsitavatel aladel paiknevaid mittemetsamaid, et tagada majandataval metsamaal võimalus jätkata metsa majandamist. Põhimõttelise elektrituulikute võimaliku asetuse kohaselt jäävad planeeritud tuulikutest metsamaale viis tuulikut: tuulikud nr WTG3, WTG10, WTG13, WTG18 ja WTG21. Planeeringualal säilival majandataval metsamaal on võimalus jätkata metsa majandamist. Elektrituuliku näol on tegemist tuulikutootja poolt välja töötatud ja valmistatud tervikliku lahendusega, mis on läbinud kõik vajalikud Euroopas nõutud sertifitseerimismenetlused ja ehitusekspertiisid. Kuna Eesti on ühinenud Euroopa vastava seadusandliku raamistikuga, siis eraldi ehitusekspertiise Euroopas müügiluba omavatele tuulikutele ei nõuta. Eelnevast lähtudes ei ole võimalik ega vajalik määrata kavandatud tuulikutele arhitektuurseid tingimusi. Konkreetsed nõuded tuulikute valgustusele tuleb anda projekteerimisel koostöös asjaomaste asutustega. Tuulikutootjatel on olemas standardsed vundamendi lahendused, mis on samuti läbinud ehitusekspertiisi. Lõplik vundamendi lahendus tuleb välja selgitada pärast tuulikutootja väljavalimist ning ehitusgeoloogia tegemist vastavalt väljavalitud tuulikutootja nõuetele. Tuulikute asukohtades tehtavate geoloogiliste uuringute tulemused tuleb võtta aluseks tuulikute vundamentide arvutuses koos konkreetse piirkonna tuule ja muude normkoormustega ning tuulikutootjapoolsete nõuetega. Soovitatav on eelistada tuulikute paigutamisel alasid, kus on ehitusgeoloogiliselt sobivamad tingimused, mis ei eelda suuremahulist kuivendamist või pinnasetöid 29. Ehitiste rajamisel alale, kus asuvad dreenid või kollektorid, tuleb tagada maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu toimima jäämine. Ehitustegevuse ajaks, ohutuse eesmärgil, tuleb kinnisasja omanikuga kokku leppida ajutised piirangud teatud alade kasutamisel (põllumaa kasutamine, alal viibimine jmt). 4.5 Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine ning liikluskorralduse põhimõtted Planeeringualast põhjasuunda jäävad avalikult kasutatavad riigiteed 16182 Nurmsi – Risti ning 16180 Karuse – Kalli tee, kaugemale läänesuunda riigitee nr 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee. Lähim avalikult kasutatav kohalik tee asub planeeringualast loodes – 1950035 Koru tee. Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele on eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise ülesandeks määrata avalike juurdepääsuteede ja liikluskorralduse põhimõtted ning tuulikute kaugus avalikult kasutavatest teedest sõltumata nende funktsioonist. On märgitud, et tuleb arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele, sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest, paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e. tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D)30. Detailses lahenduses arvestati kehtiva määrusega nr 7131, mis eriplaneeringu I etapi koostamisel ei olnud veel jõustunud. Leiti, et ei ole põhjendatud normist kõrgemate nõuete rakendamine. 29 Eriplaneeringu I etapi tingimus 30 Transpordiameti esitatud tingimus eriplaneeringu I etapi koostamisel 31 kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 Tee projekteerimise normid www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 27 Planeeringulahenduse kohaselt elektrituulikuid vahetult avalikult kasutatavate teede lähedusse ei ole planeeritud ning määratud hoonestusala ei võimalda seda ka projekteerimisel tuulikute konkreetsete asukohtade täpsustamisel. Planeeringualale on juurdepääs kavandatud avalikult kasutatavalt riigiteelt 16182 Nurmsi – Risti, milleni on osaliselt vajalik Keldre kinnisasjal asuvat olemasolevat teed rekonstrueerida ja kuni selle teeni ning riigiteeni 16182 ehitada uus tee32, vt Joonis 4.1. Joonis 4.1 Väljavõte joonisest nr 11 kavandatud põhimõttelise juurdepääsutee mahasõidu asukohaga riigiteele 16182 Nurmsi – Risti Alternatiivne juurdepääsuteekoridor planeeringualani on kavandatud läbi Vatla küla algusega riigiteelt nr 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee mööda avalikult kasutatavat kohalikku teed 1950035 Koru tee ja sealt edasi mööda olemasoleva tee trassi. Lähimaks eriveoteeks planeeringuala lähikonnas on avalikult kasutatav riigitee 16180 Karuse – Kalli tee. Põhimõttelisel lahendusel on tuulepargisisesed teed võimalusel kavandatud, kas olemasoleva tee trajektoorile või olemasoleva kraavi äärde. Sama põhimõtet on soovitatav kasutada projekteerimisel lahenduse täpsustamisel, et vähendada raadamisvajadust metsamaal, mõju pinnasele ja ressursikulu33. Tabel 4-3. Andmed kinnisasjade kohta, millele on planeeritud tuulepargisisene põhimõtteline juurdepääsutee. Katastriüksuse tunnus Kinnisasja/katastriüksuse nimetus 19502:002:0032 Küla 19502:002:0033 Tiidu 19502:002:0037 Lääne 19502:002:0063 Puudub 19502:002:0175 Uue-Lembra 32 Transpordiamet on väljastanud Kiska küla Keldre kinnistu ristumiskoha ehitamise n õuded kirjaga 06.08.2025 nr 7.1-1/25/11289-3 33 Eriplaneeringu I etapi tingimus 28 ’ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b Katastriüksuse tunnus Kinnisasja/katastriüksuse nimetus 19502:002:0247 Kase 19502:002:0274 Vatlapõllu 19502:002:0333 Lihula metskond 204 19502:002:0473 Piiri 19502:002:0860 Lepe 43001:001:0163 Varbla metskond 294 43001:001:0234 Lihula metskond 446 86301:001:0012 Põldaru 86301:001:0094 Kase 86301:001:0096 Paju 86301:001:0163 Saare 86301:001:0229 Metsatirbi 86301:001:0314 Piruka Tuulikute ehitamiseks ja hilisemaks hoolduseks on vaja suure kandevõimega ja igal ajal ligipääsetavaid juurdepääsuteid. Planeeritud tuulikute juurdepääsuteed on põhimõttelises lahenduses kavandatud 5– 6 m laiustena (väljakeeramise kohad kohati laiemad). Ka kasutatavaid olemasolevaid teid tuleb laiendada ja tugevdada (teostada ehitamine), et tee kannaks tuulikuid monteerivaid ja kohale toovaid sõidukeid. Samuti on igale tuulikule kavandatud põhimõtteline montaažiplats, mida kasutatakse ehitustehnika ja vajadusel tuuliku detailide hoiustamiseks. Reeglina rajatakse montaažiplats vahetult tuuliku vundamendi kõrvale, et võimaldada kraanal tuuliku komponente paika tõsta. Teede ja platside ehitamisel põllumajandusmaale tuleb põllumajandusmaalt eemaldatav huumuskihti/muld võimalikult kiiresti ajada laiali samas asuvale põllumajandusmaale34. Peale tuuliku püstitamist kasutatakse platsi ja teid vajadusel hooldustöödeks (sh teid maaparandussüsteemide hooldustöödeks). Planeeritud teed ei ole kavandatud avalike teedena. Parkimisvajadus tuulikute juures puudub, seega parkimiskohti kavandatud ei ole. Hooldustööde ajal on võimalik parkida montaažiplatsil. Teede ja platside konkreetne asukoht ja gabariidid tuleb täpsustada projekteerimisel. Nii teede kui montaažiplatside lõplikud projektlahendused sõltuvad tuulikutootja nõuetest ja ette antavatest parameetritest. Ligipääsuteede projektide koostamisse tuleb kaasata Päästeamet. Juurdepääsuteed ja montaažiplatsid tuleb projekteerimisel täpsustamisel kavandada väljapoole veekogu kalda ehituskeeluvööndit. Erandiks on Hõbesalu kraavi äärde kavandatud tee ristumiskoht Hõbesalu kraaviga, kus on vajalik kalda ehituskeeluvööndi vähendamine (vt ptk 4.12). Tuulikute osad, sh tuulikute labad, tuuakse eeldatavalt Paldiski sadamast mööda suuremaid maanteid (eriveoteid) planeeringualale. Transpordiameti andmetel ei kulge olemasolevad eriveoteed planeeringualani ja täpne juurdepääsuteede lahendus eriveoteedelt tuleb määrata projekteerimisel, arvestades sealjuures tuulikute osi transportivate või paigaldatavate sõidukite mõõtmetega ning erinevate tuulikuosade (mis kohale on vajalik transportida) parameetritega (sh pöörderaadiused, ristmike laiendused jmt). Projekteerimisel tuleb arvestada samuti looduskaitseliste jm kitsendustega, mis lähtuvad tee äärde jäävatest objektidest. Tuulikute teenindamiseks vajalike mahasõitude kavandamisel riigiteelt tuleb nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks taotleda Transpordiametilt. Tulenevalt Transpordiameti nõuetest võib riigitee ristmike asukoht ja geomeetria võrreldes planeeringus toodud lahendusega muutuda. Tuulikutootja lähteandmete alusel on projekteerimisel soovitatav määrata riigitee(de) lõikes konkreetsed trassikoridorid (tuua välja riigitee(de) nr-d ja km ulatus); loetleda olemasolevad riigitee(de) ristmikud (km 34 Eriplaneeringu I etapi tingimus www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 29 asukohad) ning projektiga kavandatavad riigitee ristmikud (km asukohad), mida kasutatakse või mille rajamine on vajalik planeeringu realiseerimiseks; kirjeldada vajadust olemasolevate riigitee(de) ristmike (ajutiseks) ümberehitamiseks ja/või laiendamiseks; määrata riigitee(de) lõigud, mida on planeeringu realiseerimiseks vaja õgvendada ja/või laiendada; hinnata vajadust ehitusaegsete ajutiste möödasõidukohtade rajamiseks; kirjeldada kavandataval juurdepääsumarsruudil asuvate riigitee(de) katendite kandevõimet, vajadusel määratleda lõigud, kus on vajalik riigitee(de) kandevõime suurendamine. Arvestada tuleb, et planeering on järgnevate ehitusprojektide koostamise alus ning selle koostamise käigus ja kehtestamise järgselt peab arendajal (ning puudutatud isikutel, mh Transpordiametil) olema ülevaade, mida tähendab planeeringuga kavandatud tegevuse realiseerimine (aja- ja rahakulu). Projekteerimisel määrata riigitee(de) ajutise liikluskorralduse vajadus seoses eri- ja ehitusaegsete veostega. Ning arvestada, et Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta tuuleparkide arendustegevusest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. Põhimõtteline juurdepääsuteede ja platside lahendus on kajastatud planeeringu põhijoonistel ja joonisel nr 11. Andmed kinnisasjade kohta planeeringualal, millele on planeeritud põhimõtteline juurdepääsutee, asuvad Tabel 4-3. Tuulikute puhul on ühe võimaliku riskifaktorina käsitletav tiivikute jäätumine ja tiiviku suurel kiirusel lahti murduvate jäätükkide oht. Eesti asub alal, kus on mõningane oht jäätumiseks ja see oht peab olema välistatud avalikult kasutataval teel liikujale. Jäätumisest tingitud ohutegurite minimeerimiseks peab tuulikusse olema integreeritud seiresüsteem, mis tuvastab jäätumist, labade soojussüsteem vms või: ▪ projekteerimisel tuleb määrata elektrituulikute lähialale ohutsoon ning koostada juhised seal tegutsemiseks; ▪ konkreetse elektrituuliku või lähestikku paiknevate elektrituulikute ohutsoonis tuleb teel tähistada ohutsoon koos selgitusega ohu olemuse kohta; ▪ kui tee läbib ohutsooni, tuleb eelneval ristmikul paigaldada vastav tähistus, et teekasutaja saaks enne otsustada, kas soovib teed kasutada. 4.6 Haljastus, piirdeaiad Planeeringualal asuvad kavandatud põhimõttelised tuulikud nii metsamaal kui avatud alal – põllu- ja rohumaal. Kuigi põhimõtteliste tuulikute juurdepääsuteede asukoha kavandamisel on lahenduses järgitud olemasolevate teede ja kraavide trajektoore, tuleb olemasolevaid teid laiendada, ehitada uusi teid ning tuulikute montaažiplatse, mille ümber tuleb jätta vaba ala. Nimetatud tegevuste tõttu tuleb osaliselt olemasolevat metsa raadata ja raiuda. Illustreerival lahendusel ei ole perspektiivselt likvideeritavat metsaala märgitud likvideeritava objektina, kuna täpne lahendus tuleb anda projekteerimisel. Olulist maapinna kõrguste muutmist ega istutatavat haljastust planeeringulahendus ette ei näe. Territoorium planeeritud tuulikute ümbruses jääb kasutusele maatulundusmaana. Vastavalt koostatavale üldplaneeringule on väärtuslikul põllumajandusmaal keelatud huumuskihi koorimine müügi või muu sarnase tegevuse eesmärgil. Juhul, kui huumuskihi koorimine on vajalik taristu rajamiseks, tuleb väärtuslik huumuskiht koorida ja ladustada muust pinnasest eraldi ning kasutada seda sihtotstarbeliselt näiteks sama maa-ala haljastamisel. Või ajada põllumajandusmaalt eemaldatav huumuskihti/muldvõimalikult kiiresti laiali samas asuvale põllumajandusmaale 35. Kavandatud tuulikute ümber piirdeaedu planeeritud ei ole, kuid lubatud on montaaživäljakute tee poolne osa tõkestada tõkistega ning paigaldada juurdepääsuteele lukustatav tõkkepuu; samuti on lubatud tuulikupargi kavandatav (-ad) alajaam (-ad) piirdeaiaga ümbritseda. 35 Eriplaneeringu I etapi tingimus 30 ’ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 4.7 Tehnovõrgud ja -rajatised Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele tuleb detailse lahenduse faasis kontrollida tuulikute asukohtade määramisel sidemastide asukohti ning tagada, et tuulik(ud) ei asuks mobiilsidemastile lähemal kui 500 m. Eeltoodud tingimusega on planeeringulahenduses arvestatud ja planeeritud tuulikud jäävad mobiilsidemastidest kaugemale kui 500 m. Lähim sidemast paikneb Valli kinnisasjal (kt 19501:001:0453) Vatla külas ning jääb lähimast põhimõttelisest tuuliku asukohast ligikaudu 1700 m kaugusele. Selleks, et elektrituulikute poolt toodetav elekter jõuaks elektrivõrku, on nii planeeringualale kui sellest väljapoole planeeritud põhimõttelised elektri maakaabelliinide asukohad. Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele on põhivõrguga liitumiseks vajalikke ehitisi lubatud rajada kogu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu planeeringualale (st ka väljapoole tuuleparkide rajamiseks sobivaks tunnistatud alasid). Maakaabelliini ruumivajadus ja kaitsevöönd on oluliselt väiksem kui õhuliinil, põhjustades seetõttu väiksemas ulatuses kitsendusi ning reeglina ei häiri olemasolevat maakasutust. Maakaabelliinil eraldiseisva rajatisena puudub oluline ruumiline mõju PlanS § 6 p 13 tähenduses. Üldjuhul puudub maakaablil ka oluline keskkonnamõju või on see lihtsamini leevendatav (ümber suunamine, läbi puurimine). Seetõttu võib maakaabelliini kavandamisel kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus lahenduse anda üldisemas täpsusastmes ja ühendus ei pea jääma terviklikult eriplaneeringu alale. Tuulepargi ühendused on planeeritud maakaabelliinidega ja planeeringus on näidatud liinide põhimõttelised illustreerivad asukohad. Kuna EhS kohaselt ei saa projekteerimistingimustega kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut täpsustada, tuleb täpne liinide lahendus anda projektiga. Planeerimisel arvestati ja projekteerimisel tuleb arvestada, et uued kaabelliinid järgiks võimalusel maksimaalselt olemasolevaid tehnilise taristu koridore või nende vahetut lähedust. Eesmärgiks on vältida täiendava tehisobjekti poolt põhjustatavat sekkumist looduslikku keskkonda ja vähendada maa koormamist erinevate kaitsevöönditega. Võimalusel vältida kaitsealuste objektide läbimist, kuid kui see on siiski vajalik või otstarbekas, siis tuleb lähtuda konkreetse ala kaitse-eeskirjas toodud tingimustest; samuti vältida elu- ja puhkehoonete vahetut lähedust ja kultuurimälestisi. Välistada tuleb ebasoodsad mõjud Natura 2000 alade kaitse-eesmärkidele36. Põhimõtteline tuulepargi alajaama asukoht on kavandatud tuulikute WTG4 ja WTG8 vahelisele alale. Projekteerimise etapis on lubatud alajaamu juurde kavandada nii planeeringualale kui väljaspoole planeeringuala ja planeeringuga kavandatud alajaama põhimõttelist asukohta täpsustada/muuta. Tuulikud on planeeritud ühendada nimetatud alajaamaga elektri maakaabelliinidega, mis on valdavalt kavandatud tuulikute juurdepääsuteede äärde. Tuulepark on kavandatud ühendada elektri põhivõrguga planeeringualale kavandatud alajaamast Lihula põhivõrgu alajaama kulgevate maakaablitega37 (planeeringus on Riisa oja lähialal esitatud kaks võimalikku trassilõigu koridori: idapoolne ja läänepoolne). Lihula 110 kV alajaam (Lihula linn, Uus-Pärnu mnt 1, kt 41201:007:0035) jääb planeeritud tuulepargi alajaamast ca 2 km kaugusele. Liitumispunkti asukohad tuleb täpsustada projekteerimisel ja eriplaneering ei välista teisi lahendusi (näit liitumist 110/330 kV liinile jmt). Kavandatud võimalikul trajektooril tuulepargi alajaamast Lihula alajaama läbib elektri maakkaabelliin Tuhu looduskaitseala ja Tuhu hoiuala (sh Tuhu-Kesu linnuala ja Tuhu loodusala). Elektriliini trajektoor on kavandatud 16178 Tuudi-Risti tee serva, mis peale võimalik elektriliinikoridor jätkub Tuhu looduskaitsealal ja Tuhu hoiuala põhjapoolsel lahustükil asuva 10 kV elektri õhuliini trassil. KSH koostamisel jõuti järeldusele, et elektri maakaabli rajamisel Tuhu looduskaitsealale ja Tuhu hoiuala põhjapoolsele lahustükile, tuleb rakendada sobivaid tehnilisi lahendusi, vt täpsemalt ptk 4.11.10, mis välistavad olulise ebasoodsa mõju tekke loodusala kaitse-eesmärkidele. 36 Eriplaneeringu I etapi tingimus 37 Vatla tuulepargi 110kV maakaabelliin ile on Lääneranna Vallavalitsuse 26.03.2025 korraldusega nr 132 väljastatud projekteerimistingimused www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 31 Tuulikute sideühenduse tagamiseks tuleb vajadusel projekteerida side maakaabelliin, mis kavandada samasse trassi elektrikaabelliiniga. Elektripaigaldistel ja sideliinidel peab olema tagatud normide kohane kaitsevöönd. Tabel 4-4. Andmed kinnisasjade kohta, millele on planeeritud tuulepargi alajaama ja Lihula alajaama vaheline põhimõtteline elektriliin Riisa oja lähialal läänepoolses trassilõigus. Jrk nr Aadress/nimetus Katastritunnus Jrk nr Aadress/nimetus Katastritunnus 1 16182 Nurmsi-Risti tee 19502:002:0007 28 Vääri 41101:004:0064 2 16180 Karuse-Kalli tee 19502:002:0070 29 Lihula metskond 414 41101:004:0065 3 Varese 19502:002:0108 30 Lihula metskond 416 41101:004:0068 4 Lihula metskond 204 19502:002:0333 31 Lihula metskond 310 41101:004:0069 5 Lihula metskond 3 19502:002:0452 32 Päikese 41101:004:0076 6 Liivaste 19502:002:1190 33 Hermaküla 41101:004:0078 7 Keldre 19502:002:1200 34 Karukoopa 41101:004:0107 8 16178 Tuudi-Risti tee 19502:002:1280 35 Jõekalda 41101:004:0140 9 Lihula metskond 235 41101:001:0417 36 Jõeäärse 41101:004:0153 10 Lihula metskond 282 41101:001:0545 37 Lihula metskond 417 41101:004:0167 11 Soovälja-Tuhu tee 41101:001:0661 38 Tõnise-Ado 41101:004:0172 12 Kunila tee 41101:001:0714 39 Lihula metskond 5 41101:004:0184 13 Valuste-Sipa tee 41101:001:0736 40 Lihula metskond 418 41101:004:0231 14 Tuudi-Raudtee tee 41101:001:0738 41 Tõnise-Jüri 41101:004:0237 15 Reinu-Liiase tee 41101:001:0742 42 41101:004:0244 16 Reinu-Liiase tee 41101:001:0743 43 41101:004:0251 17 Liiasepõllu 41101:001:0848 44 Jaagu 41101:004:0253 18 Juure 41101:002:0064 45 Ohila 41101:004:0293 19 Tõlviku 41101:002:0070 46 Hinsu 41101:004:0296 20 Kapsta 41101:002:1090 47 Vanaveski 41101:004:0313 21 Tõnsu 41101:004:0003 48 Veskimäe 41101:004:0315 22 41101:004:0005 49 Risti 41101:004:0316 23 41101:004:0013 50 Kalda 41101:004:0510 24 16178 Tuudi-Risti tee 41101:004:0021 51 Koka 41101:004:0600 25 Lihula metskond 187 41101:004:0037 52 Keskaru 43001:001:0249 26 Lilleallika 41101:004:0044 53 Adra-Jaama 43001:001:1322 27 Oblika 41101:004:0046 54 60 Pärnu-Lihula tee L1 43001:001:1357 Läänepoolses trassilõigus kattuvad põhimõttelised kavandatud elektriliinid ja Enefit Green AS kavandatava Lihula päikeseelektrijaama kaablitrassid kinnisasjadel: Tõnsu (kt 41101:004:0003), Liiasepõllu (kt 41101:001:0848) ning Tõlviku (kt 41101:002:0070). Lähtuvalt võimalikust trassi kattuvusest on vajalik kooskõlastada kaablitrasside ristumised ning sellega seonduvad tööd, mis on lä- hemal kui 1 m Enefit Green AS-i kasuks seatud isikliku kasutusõigusega koormatud ala ümbruses. Riisa oja lähialal idapoolse trassilõigu puhul ei läbi kavandatud maakaabelliini koridor Keskaru, Veskimäe ja Vanaveski kinnisasja, vaid kulgeb Ubalehe (kt 41101:004:0071), Veskipõllu (kt 43001:001:1226), Liiasepõllu (kt 41101:001:0909) ja Liiase (kt 41101:001:0911) kinnisasjal. Põhimõtteline elektriliinide ühenduse skeem on kajastatud joonisel nr 11 ja n-ö liinialused kinnisasjad nimetatud Tabel 4-4 ja sellele järgnevas tekstilõigus. Täpne elektri- ja sidevarustuse lahendus tuleb anda projektiga. Tehnovõrkude rajamisel riigitee piirides tuleb EhS § 99 lg 3 alusel ehitusprojekt kooskõlastada Transpordiametiga. 32 ’ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 4.8 Maaparandus Planeeringualale kavandatud tuulikute põhimõttelised asukohad koos taristuga jäävad mitmele maaparandussüsteemi alale: ▪ WTG4, WTG8, WTG9 Koru III maaparandussüsteemile (kood 5111950020100/001); ▪ WTG 7 Koru III maaparandussüsteemile (kood 5111950020090/001): ▪ WTG 12 Paadremaa maaparandussüsteemile (kood 6111960020050/001); ▪ WTG16 Paadremaa maaparandussüsteemile (kood 6111960020080/001 ja 6111960020070/001); ▪ WTG20 Paadremaa maaparandussüsteemile (kood 6111960020060/001); ▪ WTG14, WTG21 Koru II maaparandussüsteemile (kood 5111950020060/001). Maaparandussüsteemi eesvooludest asuvad kavandatud tuulikupositsioonide vahetus läheduses: Paadrema jõgi (valgalaga üle 25 km2, riigi poolt korras hoitav ühiseesvool), Hõbesalu kraav (valgalaga 10-25 km2, riigi poolt riigi poolt korras hoitav ühiseesvool), Koru II eesvoolud (avatud eesvoolud valgalaga kuni 10 km²), Koru III eesvoolud (avatud eesvoolud valgalaga kuni 10 km²) ja Paadremaa eesvoolud (avatud eesvoolud valgalaga kuni 10 km²). Kuigi tuulikute põhimõtteliste asukohtade kavandamisel püüti vältida rajatiste maaparandusehitistele kavandamist, on kohati maaparandusvõrk tihe ja ehitatavad rajatised on planeeritud olemasolevatele maaparandusehitistele. Illustreerival lahendusel ei ole perspektiivselt likvideeritavaid või truupidega asendatavaid kraave jmt märgitud likvideeritava objektina, kuna täpne maaparandusehitiste rekonstrueerimise lahendus tuleb anda projekteerimisel. Planeeritud tuulikute ümbruses jätkub metsa majandamine, põlluharimine või karjatamine maatulundusmaal, kus maaparandus tagab viljelusväärtuse suurendamise või keskkonnakaitse. Vastavalt maaparandusseadusele peab maaparandussüsteemi reguleeriv võrk muuhulgas tagama maaviljeluseks sobiva mullaveerežiimi ja minimeerima hajukoormuse leviku ohu ning eesvool tagama liigvee äravoolu kuivendusvõrgust või vee juurdevoolu niisutusvõrku ning olema võimalikult suure isepuhastusvõimega. Seega peab tuulikute valdaja tagama, et ümbruskonna olemasolev maaparandussüsteemi reguleeriv võrk jääb nõuetekohaselt toimima ka pärast planeeringualal muudatuste tegemist. Projekteerimisel tuleb leida selleks vastavad lahendused (vajadusel uute kollektorite rajamine ja olemasolevate dreenide nendega ühendamine, läbilõigatud dreenide otsakorkidega sulgemine, vajadusel uute kollektorite ja dreenide rajamine ning nende sidumine olemasoleva võrguga jmt) vastavalt maaparandusseadusele. Maaparandusehitiste rekonstrueerimisel tuleb projekteerimistingimuste taotlus, ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt ning kasutusloa taotlus ja ehitusdokumendid esitada Maa- ja Ruumiametile. Maaparandusehitistele kavandatud muu ehitise ehitusprojekti või ehitusteatise alusel ehitise kavandamise või maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsuse kooskõlastab ehitus- või muu loa andja või ehitusteatise menetleja Maa- ja Ruumiamet. Projekteerimisel tuleb lähtuda maaparandusseadusest. 4.9 Tuleohutuse tagamine Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele tuleb detailse planeerimise etapis lahendada päästemeeskonna juurdepääs tuulikutele ja päästetehnikaga manööverdamise võimalus ning tuulikuparkide välise kustutusvee tagamise lahendused koostöös päästeasutusega, kasutades selleks detailse lahenduse planeeringuetappi ja vertikaalplaneerimist. Samuti tuleb kaasata Päästeamet tuulikute ligipääsuteede projekti koostamisse. Tuulikutele juurdepääsuks ja päästetehnikaga manööverdamiseks saab päästetransport kasutada tuulikute teenindusteid ja montaažiplatse. Vastavalt tuleohutuse seadusele peab ehitisel, millele on www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 33 kehtestatud tuleohutusnõuded, olema nõuetele vastav veevõtukoht. Määruse nr 10 38 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 m kaugusel. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Kustutamiseks vajalik veevooluhulk veevõtukohas tuleb määra ehitusprojektis lähtudes suurima tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormusest. Planeeringuala lähedal asuvad välised tuletõrjeveevõtu kohad puuduvad. Tuulepargi tuleohtlikkust tuleb täpsemalt käsitleda teede ja/või maaparandusprojekti koostamise raames. Olenevalt realiseeritavate tuulikute arvust ja lõplikust paiknemisest tuleb projekteerimisel kavandada veevõtukohad. Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide ja nõuetega. Kui määruse, asjakohase tehnilise normi või standardi tuleohutusnõuetest soovitakse kalduda kõrvale, tuleb ehitise vastavust olulistele tuleohutusnõuetele tõendada analüütiliselt 39. Päästeameti info kohaselt peab tuletõrje veevõtukoht asuma elektrituulikust kuni 3 km kaugusel. Projekteerimisel arvestada, et veevõtukoha vähim lubatud maht on 500 m³ ja, et see peab paiknema teenindustee ääres ja sellele peab olema vähemalt 15 m raadiusega mahasõit. Tuletõrje veevõtukoht peab olema varustatud kuivhüdrandiga. Kui tuletõrje veevõtukoht on elektrituulikule lähemal kui elektrituuliku kogukõrgus, siis peab vastava lähima elektrituuliku päästetöödeks kasutama järgmist lähimat veevõtukohta (kaugus mööda teed kuni 3 km). Tuulikute siseselt saab tuleohutust tagada paigaldades rajatistele automaatse tulekahju tuvastamise süsteemi. Tuulepargi valmimisel tuleb teha koostööd Päästeametiga ja koostada plaanid erinevate ohu- ja/või avariiolukordade lahendamiseks. 4.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused Kuritegevuse riskide vähendamiseks tuleb planeeritud elektrituulikud varustada kaugjälgitava turvasignalisatsiooniga. 4.11 Keskkonnatingimused 40 Planeeringu koostamisega toimus paralleelselt KSH läbiviimine, mis teostati nii asukoha eelvaliku ehk eriplaneeringu I etapis kui ka detailse lahenduse ehk II etapis. KSH konkreetsemaks eesmärgiks on eelkõige hinnata kavandatava tegevuse elluviimisel kaasnevat olulist keskkonnamõju ning määrata ebasoodsa olulise keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks vajalikud meetmed. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Arvestades, et nii asukoha eelvaliku etapi VTK-s kui ka KSH aruandes teostati mõjude esialgne kaardistamine ning oluliste mõjuvaldkondade selgitamine, siis planeeringu detailse lahenduse KSH aruandes ei käsitletud neid mõjuvaldkondi, mis asukoha eelvaliku etapi VTK ja I etapi KSH aruande koostamisel olid tuvastatud kui ebaolulised. Hindamise alusena kasutati põhimõttelist võimalikku tuulepargi asendiplaani, mis kajastub planeeringujoonistel. 38 siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord 39 siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded 40 allikas: Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne aladel e 3 ja 3b seisuga juuni 2026 34 ’ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 4.11.1 Kaitstavad loodusobjektid ja muud loodusväärtused Esmane olulise mõju välistamine looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) alusel kaitstavatele loodusobjektidele (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, kaitsealused liigid, kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid) toimus juba sobivate alade valiku etapis, kus välditi üldiselt arendusalade kattumist kaitstavate loodusobjektidega. Detailse lahenduse koostamise etapis selgus mitmeid täpsustavaid asjaolusid, millega varasemalt ei olnud võimalik arvestada. Sellest lähtuvalt viidi detailse lahenduse koostamisega paralleelselt koostatavas KSH-s läbi detailse lahenduse täpsustav mõju hindamine kaitstavatele loodusobjektidele ja muudele loodusväärtustele. 4.11.1.1 Natura 2000 Detailse lahenduse väljatöötamise käigus selgus, et tuuleparki teenindav maakaabel on kavandatud läbima Tuhu loodusala ja Tuhu-Kesu linnuala, täpsemalt Tuhu hoiuala ja looduskaitseala. Kuna seda tegevust polnud võimalik hõlmata eriplaneeringu I etapi Natura hindamisse, tuli kavandatud maakaabli tõttu Tuhu loodusala ja Tuhu-Kesu-linnuala osas alustada Natura hindamist algusest ehk eelhindamisest. Natura eelhindamine jõudis järeldusele, et tuulealade 3 ja 3b alajaamast Lihula alajaama planeeritud elektri maakaabli põhimõttelises asukohas ei saa välistada ebasoodsa mõju tekkimist Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Tuhu loodusalale ja Tuhu-Kesu linnualale ning tuleb jätkata Natura asjakohase ehk täishindamisega. Detailse lahenduse koostamise käigus viidi KSH aruandes läbi Natura asjakohane ehk täishindamine Tuhu-Kesu linnualale, Tuhu loodusalale ja Väinamere linnualale. Seejuures arvestati nii eelmise etapi Natura hindamiste tulemustega kui ka vahepeal lisandunud uue informatsiooniga. Kuivõrd läbi viidud Natura asjakohane hindamine ei saanud välistada ebasoodsate mõjude avaldumist Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele, siis töötati välja vastavad leevendusmeetmed. Leevendusmeetmed, mis on asjakohased rakendada edasistes etappides (projekteerimine, ehitus jne), on lisatud ptk 4.11.10 meetmete koondnimekirja. Leevendavate meetmete rakendamisel on võimalik ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse-eesmärkidele välistada. 4.11.1.2 Linnustik Tuulikutega kaasnevad mõjud linnustikule on maismaalinnustiku analüüsi ja linnustiku uuringu põhjal järgmised: ▪ häirimine (sunnib linde elupaika vahetama); ▪ linnud võivad hukkuda kokkupõrgetes tuulikutega; ▪ senised elupaigad kaovad või muutuvad ning ei ole lindudele enam sobivad; ▪ tuulepargid võivad olla takistus lennuteekonnal, nn barjääriefekt. Linnustikule avalduva mõju vähendamisel on esmane ülesanne tuulepargi hoolikas asukohavalik ja alles seejärel leevendavate meetmete välja töötamine mõju vähendamiseks aktsepteeritavale tasemele. Tuulikute ja kaasneva taristu kavandamise suunamiseks koostati linnustiku uuringu raames linnukaitseline tsoneering kus määrati tuulikute rajamiseks sobivad, vähesobivad ja ebasobivad alad. Lisaks pöörati eraldi tähelepanu kaljukotka toitumisaladele ja lennukoridoridele. Tuulikutele ja kaasnevale taristule on ebasobivaks loetud Paadrema jõgi (tähtis veelindude liikumistee), valgeselg- kirjurähni pesitsusterritooriumid, Paadrema soo (tedre mängupaik, kaljukotka toitumisala ja lennukoridori osa) ning eelvalikualade idaosa (kaljukotka lennukoridori Tuhu soostiku, Paadrema soo, Sookalda uudismaade ja poldri ning Soometsa soo vahel). Seega planeeringuala paiknemine kompaktselt eelvalikualade lääneosas on tingitud suuresti erinevatest linnustiku piirangutest. Täiendavalt seati leevendavad meetmed minimeerimaks hukkumisriski, vähendamaks elupaigamuutusi ja ehitusmürast ning suurenenud inimeste liikumisest piirkonnas tekkivaid häiringuid. Samuti seati järelseire läbi viimise kohustus. www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 35 Leevendusmeetmed, mis on asjakohased rakendada edasistes etappides (projekteerimine, ehitus jne), on lisatud ptk 4.11.10 meetmete koondnimekirja. Meetmete rakendamisel ei ole linnustikule ette näha olulist ebasoodsat mõju tuulealade 3 ja 3b arendamisel. 4.11.1.3 Nahkhiired Tuuleparkide mõju käsitiivalistele saab jagada kaheks: ▪ elupaikade kadumine ja muutumine; ▪ nahkhiirte hukkumine (nii otsene kontakt liikuvate tuuliku labadega kui ka barotrauma tagajärjel). Üldiselt peetakse potentsiaalseid mõjusid elupaikade muutumise läbi väiksemaks (sageli väikeseks) ning mõjusid hukkumise läbi, olenevalt asukohast, suureks kuni väga suureks. Seetõttu on soovituslik järgida põhimõtet, mis esmalt teeb kõik võimaliku hukkumise riski vältimiseks ning seejärel tegeleb vajadusel hukkumisriski leevendamisega. Käesolevas planeeringulahenduses on leevendusmeetmete peamiseks eesmärgiks hukkuvate nahkhiirte arvu minimeerimine, mistõttu rakendatakse planeeringuala põhjaosas kavandatavatele tuulikutele tööaja piiranguid. Samuti seati järelseire kohustus. Kuna andmete kogumise perioodil esines tehnilisi tõrkeid just ala põhjaosas, siis on sealsed tööaja piirangud hetkel karmid (kogu nahkhiirte aktiivsusperioodi vältel). Järelseire ei ole ainult seire, vaid võimaldab meetmeid täpsustada (nii leevendada kui karmistada) ning täpsustab ka edasist järelseire vajadust. Leevendusmeetmed, mis on asjakohased rakendada edasistes etappides (projekteerimine, ehitus- ja kasutusetapp), on lisatud ptk 4.11.10 meetmete koondnimekirja. Meetmete rakendamisel ei ole nahkhiirtele ette näha olulist ebasoodsat mõju tuulealade 3 ja 3b arendamisel. 4.11.1.4 Taimestik,vääriselupaigad ja Natura elupaigatüübid Tuulepargi rajamisega kaasnev potentsiaalne mõju seisneb eeskätt otseses taimede ja kasvukohtade hävitamises või kahjustamises ning võib olla oluline eeskätt juhul, kui rajatava taristu (tuulikud, teed, kaablid jm) asukoht kattub kaitstavate taimede kasvukohtade või väärtuslike taimekooslustega. Lisaks võib tuulikute ning taristu rajamine tekitada servaefekti. Viimane võib osutuda eeskätt oluliseks kui metsamaastikes leiduvate väärtuslike koosluste (nt vääriselupaigad või metsaelupaigad) lähedale kavandatakse raadamisalasid, mis muudavad kõrval paiknevate koosluste valgus- jm tingimusi. Nende ohutegurite mõjuala piirdub planeeringuala või selle vahetu ümbrusega. Servaefekt võib kirjanduse andmetel metsataimestiku puhul ulatuda 60 meetrini41. Viimasel ajal on olulist servaefekti mõju ulatust metsaelupaigatüüpide puhul hinnatud 30 meetrini42. KOV EP detailse lahenduse koostamise KSH etapis läbi viidud taimestiku uuringu tulemuste kohaselt eristatakse eelvalikualal 3 ja 3b kahte tsooni, mis seavad soovituslikud piirangud ehitustegevusele. Eelvalikualal paiknevad kaunis kuldkinga kasvukohad ning väärtuslikud veerežiimi muutuste suhtes tundlikus kooslused. Planeeringualal on seetõttu teatud piirkondades ette nähtud leevendavad meetmed veerežiimi säilitamiseks. Planeeringualal tuulepargi taristuga kattuvad Natura elupaigatüübid jäävad enamasti taimestiku uuringus esile toodud olulistele aladele (tsoonidesse), mille kaitseks on ette nähtud leevendavad meetmed, mistõttu ei ole Natura elupaigatüüpidele eraldi leevendavaid meetmeid vaja määrata. Tuulepargitaristuga kattuvas osas muidugi taimekooslused hävivad. Planeeringuala kavandamisel võeti võimalusel arvesse kaitsealuste taimeliikide elupaiku, kavandades taristu nii, et see ei läbiks leiukohti üldse või läbiks neid minimaalses ulatuses: 41 Eestimaa Looduse Fond (K. Kohv). (2007). Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring 42 Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaigatüüpide ja -liikide administratiivsete kaitsemeetmete rakendamise kava keskkonnamõju strateegiline hindamine. KSH programm. 2025. Skepast&Puhkim. Tellija Keskkonnaamet. 36 ’ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b ▪ Kavandatava tuuliku WTG10 ja selle raadamisala piir on planeeritud kaunis kuldkinga tuumalast (KLO9347389) ca 2 m kaugusel. Tuuliku WTG13 taristu jääb lähimast kaunis kuldkinga leiukohast (KLO9348357) minimaalselt 14 m kaugusele. ▪ Kohati läbib tuulepargitaristu (eelkõige WTG1 juures) ka III kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohti. ▪ Tuulikud WTG21 ja WTG14 ja osa ala lääneosa metsamaal paiknevast Hõbesalu kraaviga paralleelsest juurdepääsuteest jäävad taimestiku-uuringu alast välja. Kuigi alal ei ole inventeeritud väärtuslike elupaiku või kaitsealuseid taimeliike, ei saa viimaste leidumist alal siiski välistada. Kaitsealuste liikide potentsiaalse kahjustamise vältimiseks on kohustuslik enne ehitustööde algust tuulepargi lääneosa metsamaale jäävate juurdepääsutee ning WTG14 ja WTG21 platside ja taristu alla ning olulise servaefekti mõjualale jääval alal läbi viia taimestiku uuring. Kui inventuuri käigus selgub, et alale jääb kaitsealuseid liike, peab taimestikuekspert kaaluma nende ümberasustamise võimalikkust ja vajadust ning vajadusel need enne tööde algust ümber istutama. Kaitsealuste liikide ümber istutamise vajadus võib ilmneda ka kaunis kuldkinga (WTG10, WTG13) ja siberi võhumõõga (WTG1) kasvukohtades. Eelpool välja toodud meetmed, mis on asjakohased rakendada edasistes etappides (projekteerimine, ehitusetapp), on lisatud ptk 4.11.10 meetmete koondnimekirja. Meetmete rakendamisel ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju taimestikule tuulealade 3 ja 3b arendamisel. 4.11.2 Muud kaitstavad loodusobjektid Lisaks eespool kirjeldatud kaitsealuste liikide leiukohtadele on kaitstavatest loodusobjektidest oluline analüüsida kavandatud tegevuse mõju ka Tuhu looduskaitsealale ja Tuhu hoiualale ning kavandatavale kaitsealale, mida läbib kavandatav maakaabelliin. Samuti on vajalik analüüsida võimalikku mõju tuulealast lõunasse jääva Paadrema looduskaitseala kaitse-eesmärkidele. Kaabelliin on kavandatud Tuudi-Risti tee serva Tuhu looduskaitseala piiranguvööndisse, mille eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Kaitse-eeskirja § 15 lg 2 p 3 kohaselt on piiranguvööndis kaitseala valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekul ehitise püstitamine lubatud. Ehitamiseks nõusoleku andmise kaalumisel lähtub kaitseala valitseja alal asuvate loodusväärtuste paiknemisest, mille kaitseks on looduskaitseala moodustatud. Natura hindamises tehtud järelduste põhjal kavandatud tegevus ala eesmärgiks olevaid kooslusi ei mõjuta. Kaablitrassi asukohta ulatuv harilik porss on Tuhu looduskaitsealal (eriti selle siirdesoo osal) lausaliselt levinud. Pole välistatud, et üksikud porsapõõsad jäävad ka kavandatud töö alale, kuid nende kaablitrassi rajamise tagajärjel hävimise mõju liigi looduskaitsealal asuvale populatsioonile on marginaalne, mistõttu pole ka leevendavate meetmete rakendamine (nt taimede ümberistutamine) vajalik. Põhimõtteline maakaablitrass kattub EELISe kohaselt projekteeritava Metsaelupaikade looduskaitseala sihtkaitsevööndiga. LKS § 8 lg 6 kohaselt on Keskkonnaametil õigus kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või võtmata jätmise otsuseni peatada haldusakti menetlus kuni 28 kuuks, kui kavandatud tegevusega võib potentsiaalselt kaasneda mõju loodusobjekti seisundile. Arvestades aga projekteeritava ala eesmärki ning asjaolu, et olemasoleval õhuliinitrassil, mida mööda maakaabel kulgeb, metsakooslusi ei asu, saab väita, et planeeritud tegevus projekteeritava ala eesmärki ei mõjuta, sellest lähtuvalt pole põhjendatud ka kaabli kavandamise ja rajamise menetluse peatamine. Tuhu hoiuala kaitse-eesmärgid on ühtlasi ka alaga kattuvate Natura 2000 alade kaitse-eesmärgid. Mõju neile on käsitletud KSH aruande Natura hindamise peatükis, kus lihtsustatult öeldes on jõutud järeldusele, et teatud leevendusmeetmete rakendamisel on võimalik maakaabli rajamisega kaasneda võiv mõju välistada. Seega saab öelda, et tegevus ei ole hoiuala kaitsekorraga vastuolus. www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 37 Paadrema looduskaitsealal kaitstavatele elupaigatüüpidele ja taimekooslustele tuulearenduse poolt olulise negatiivse mõju tekkimist ei ole ette näha, tuulepargi taristu ei läbi kaitseala ning kaitsealani ei ulatu ka kaudsed negatiivsed mõjud (nt veerežiimi muutused). Kaitsealal kaitstavale merikotkale ja kaljukotkale on tuulepargi rajamise mõju analüüsitud Natura hindamise ja linnustiku peatükkides. Kokkuvõtvalt nii Paadrema merikotkas ja kaljukotkas võivad kasutada toitumisaladena eelvalikuala 3, 3b uudismaid või Paadrema sood, mistõttu tuulepargi rajamine on lubatud ainult kompaktselt ala lääneosas ning hukkumisriski leevendamiseks on kohustuslikud leevendavad meetmed. Planeeringuala suuruse piiramisest tulenevalt on potentsiaalsete toitumisalade kadu vähendatud, säilivad esinduslikumad Sookalda uudismaad ja polder ning Paadrema soo ja lennukoridor suuremate soolaamade vahel. Seega saab öelda, et tuulepargi rajamisel pole olulist negatiivset mõju Paadrema looduskaitseala kaitse-eesmärkidele. 4.11.3 Rohevõrgustik Planeeringuala põhjaosa kattub maakonnaplaneeringujärgse rohevõrgustiku (RV) tugialaga. Lääneranna ÜP koostamisel leiti, et maakonnaplaneeringutes määratud rohevõrgustiku piire on vaja täpsustada. Sellest tulenevalt ei jää koostamisel oleva ÜP järgi tuulikud ning tuulepargitaristu rohelise võrgustiku alale. Tuulepargi rajamisel raadatakse või raiutakse maksimaalselt ca 15,8 ha metsa, millest ca 4,2 ha jääb maakonnaplaneeringu järgsele RV tugialale. Tuulepargi paiknemist rohevõrgustikus (sh koostatavas Lääneranna valla ÜP-s) kujutab Joonis 4.2. 38 ’ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b Joonis 4.2. Tuulepargi paiknemine rohevõrgustikus (seisuga 11.11.2025). Aluskaart Maa- ja Ruumiamet 2026. Tuulepargi rajamisel ei ole piirkonna looduskaitselise väärtusele ja ökosüsteemide seisundile olulist mõju oodata. Kavandatav tuuletaristu on detailse lahenduse koostamisel paigutatud nii, et säiliksid enamus alal asuvad kõrge loodusväärtusega alad (nt Paadrema soo) ning rohevõrgustiku sidusus (tuulepargi taristut ei paigutatud rohevõrgustiku koridori). Kui lähtuda põhimõttest, et mida kõrgema ökoloogilise väärtusega on ala, siis seda vähem sobib see arendusteks, siis märkimisväärset konflikti kavandatava tuulepargi ja ökoloogilise seisundi ning ökosüsteemide vahelise sidususe vahel ei ole. Väljatöötatud planeeringulahenduses on Pärnu ja Lääne maakonnaplaneeringutes seatud rohevõrgustiku kasutustingimused täidetud (tingimustele vastavus on toodud KSH aruandes). Koostatava ÜP rohevõrgustikuga planeeringualal kattuvus puudub ja seega puudub tuulepargi rajamisel otsene mõju rohevõrgustiku terviklikkusele ja sidususele, mistõttu täiendav koostatava ÜP RV kasutustingimuste analüüs ei ole vajalik. Siiski võib eeldada, et töötava tuulepargiga kaasnevate häiringute mõju võib teatud juhtudel ulatuda ka koostatava ÜP rohevõrgustikuni. KSH aruandes analüüsiti kaudse mõju olulisust rohevõrgustiku koridori toimimisele ja leiti, et ka see on ebaoluline – tuulepargi rajamisel säilivad rohevõrgule kavandatud funktsioonid (eesmärgid), senine terviklikkus ja sidusus. Täiendavate leevendavate meetmete rakendamine ei ole vajalik. 4.11.4 Pinna- ja põhjavesi Planeeringuala vahetus läheduses asub Paadrema jõgi, mis on määruse nr 73 alusel kogu ulatuses kantud lõheliste kudemis- ja elupaikade nimistusse. Looduskaitseseaduse (LKS) § 51 lg 1 kohaselt on keelatud selliste veekogude loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Planeeringualale www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 39 jäävad veel maaparandussüsteemi eesvoolud: Hõbesalu kraav ja mitu Koru II, Koru III ning Paadremaa eesvoolukraavi. Paadrema jõele on LKS § 38 lg 1 p 4 alusel kehtestatud 50 m laiune ehituskeeluvöönd ja Hõbesalu kraavile LKS § 38 lg 1 p 6 alusel 25 m laiune ehituskeeluvöönd. Ehituskeeld ei laiene LKS § 38 lg 4 p 4 kohaselt maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile, p 8 kohaselt maakaabelliinile, LKS § 38 lg 5 p 8 kohaselt kehtestatud tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele, p 9 kohaselt sillale ning p 12 kohaselt maaparandussüsteemi eesvoolu, mis ei kattu loodusliku veekoguga, kalda ehituskeeluvööndis rootorilabade alusele pinnale. Tuulepargi toimimiseks on vajalik tagada tuulikutele ligipääs nii nende paigaldamise kui ka hilisema hoolduse eesmärgil. Planeeringulahendus on koostatud lähtudes muuhulgas LKS §-st 38 ning üldjuhul on välditud tuulikute vundamentide, montaažiplatside ja juurdepääsuteede kavandamist veekogu kalda ehituskeelu- või piiranguvööndisse, v a tuuliku WTG18 rootorilabade ulatus ja ühe kavandatava tee ületuskoht, mis jäävad veekogu ehituskeeluvööndisse, kus on tehtud ettepanek kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Kavandatud tuulikute WTG7 (Hõbesalu kraavi ääres) ja WTG20 (Paadrema jõe ääres) põhimõttelistes võimalikes asukohtades ulatuvad tuulikute rootorilabad veekogu piiranguvööndi kohale, kuid jäävad väljapoole kalda ehituskeeluvööndit. Ülejäänud tuulikute põhimõttelised asukohad on planeeritud kalda ehitus- ja piiranguvööndit omavatest veekogudest kaugemale. Detailse lahenduse kohaselt kattuvad kavandatavate tuulikute, nende montaažiplatside ja juurdepääsuteede põhimõttelised võimalikud asukohad Koru II, Koru III ja Paadremaa maaparandussüsteemidega. Tuulikute, juurdepääsuteede ja montaažiplatside kavandamine maaparandussüsteemide alale toob eeldatavalt kaasa vajaduse maaparandussüsteemide osaliseks rekonstrueerimiseks. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimise projekteerimisel tuleb tagada, et kuivenduse mõjuala piirduks tuulikute, montaažiplatside ja juurdepääsuteede maa-alaga ning ei mõjutaks märgalade niiskusrežiimi. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks tuleb taotleda Maa- ja Ruumiametilt maaparandussüsteemi projekteerimistingimused, koostada ehitusprojekt ning saada ametilt vastav ehitusluba. Juurdepääsuteede ja montaažiplatside projekteerimisel tuleb need kavandada väljapoole veekogu kalda ehituskeeluvööndit. Planeeringulahendus ei täpsusta tuulikute vundamenditüüpe, keskkonnamõju osas võib gravitatsioonivundamentide puhul vundamendisüvendist pinnase- ja põhjavee väljapumpamisel kaasneda ajutine mõju põhjaveele. Vundamenditööd kestavad orienteeruvalt 5-6 nädalat vundamendi kohta. Pärast vundamendi tagasitäitetööde tegemist taastub esialgne olukord pinnasevees. Juhul, kui pinnasevee tase vundamenditööde tegemisel on madal, ei ole vee alandamine ega pumpamine vajalik ning sellisel juhul mõju põhjaveele ei kaasne. 4.11.5 Maavarad Kehtivad õigusaktid ei välista taastuvenergiaobjektide, sh tuuleparkide kavandamist või rajamist maardla alale, kui see ei takista oluliselt maavara kasutamist. Taastuvenergeetika arendamist käsitletakse avalikes huvides oleva tegevusena ning see võib olla eelisarendatav teiste kasutusviiside ees, sh ka maardla suhtes, kui leitakse, et taastuvenergia tootmisel on kõrgem kaalutlusõiguslik väärtus. Maardlaga kattuvatele maa-aladele kavandatud tuulikute rajamiseks on vajalik eelnevalt saada vastav luba Eesti Geoloogiateenistuselt. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse tuulepargi teede ja platside rajamisel maavarasid (kruus, liiv, killustik). Teede ja platside ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille 40 ’ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b avamise ja kasutamise keskkonnamõju on juba varasemalt eraldi hinnatud. Planeeringuga seoses uute karjääride rajamise vajadus puudub. 4.11.6 Avariiolukorrad Üheks võimalikuks avarii tagajärjeks võib olla reostuse oht. Ohustatavaks piirkonnaks on tuulikute lähiümbrus. Peamiseks riskiallikaks on elektrituuliku gondlis asuvates seadmetes kasutatav õli (kokku kuni mõnisada liitrit), mis gondli purunemisel võib sattuda pinnasesse ja halvimal juhul pinna- või põhjavette. Eelvalikuala 3 jääb keskmiselt kaitstud ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alale ning eelvalikuala 3b nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Peamine abinõu on päästeteenistuse kiire reageerimine ja oskus olukord lahendada. Operatiivse info elektrituuliku seisundist tagab pidev digitaalne kontroll. Õlilekke võimalus esineb vaid tuuleturbiini kokku kukkumisel, tõenäosus õlireostuse tekkeks õli nõuetekohasel vahetamisel on minimaalne. Õlilekke võimalikuks riskikohaks on ka keskpingetrafod tuulikutes. Riski minimeerimiseks on kõik trafod varustatud õlikogumisvannidega. Avarii tulemusel tekkinud jäätmed (sh vanaõli, kasutuskõlbmatud seadmed, sh ohtlike ühenditega saastunud seadmed) tuleb üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule ning selle käitlemisel kinni pidada jäätmeliigi käitlusele seatud nõuetest, seejuures eelistades jäätmete suunamist ringlusesse (jäätmeseadus, § 6543). Tuulikute puhul on ühe võimaliku riskifaktorina käsitletav ka tiivikute jäätumine ja tiiviku suurel kiirusel lahti murduvate jääkamakate oht. Arvestades, et jäätumisest tingitud ohutegurite minimeerimiseks integreeritakse tuulikusse erinevaid seiresüsteeme, mis tuvastavad jäätumist, labade soojussüsteemid jms, mille abil on suuresti võimalik jäätumisega seotud ohutegureid vältida, aga ka seda, et jäätumise vältimine on tuuliku omaniku huvides, siis ei ole tegemist arvestatava ohuga. Üheks ohuteguriks võib olla ka tuuliku süttimine tehnilise rikke tagajärjel. Tuleõnnetuste vältimiseks peab tuulikupargi valdaja tagama pideva tuuleturbiinide korrasoleku seire ning hoolduste toimimise vastavalt tehnilistele tingimustele. Viimastel aastatel on üha enam hakatud tuuleparkides kasutusele võtma tulekahju signalisatsiooni, mis aitab võimalikust tulekahjust võimalikult vara teavitada. Tuulikutele on võimalik paigaldada ka automaatsed tule tuvastus- ja kustutussüsteemid suurema kahju ärahoidmiseks. Tulenevalt tuuliku kõrgusest on maa pealt väga keeruline süttinud gondlit kustutada. Tulekahju tekkimise korral piirab Päästeamet põlenguala, kuna redelauto ja veejuga tuuliku gondlini ei ulatu. Seega tulekahju tekkimisel suudetakse piirata tule levikut piirkonnast kaugemale, kuid tuulikut ennast päästa pole võimalik. 4.11.7 Jäätmeteke ja ringmajandus Tuulepargi ehitusetapis on jäätmete käitlemise korraldamine võrreldav tavapärase ehitustegevusega selles osas, et keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Mello et al. (2022) tuuleparkide eluringi analüüsi andmetel avaldab kõige suuremat keskkonnamõju just tuulikute tootmine ja paigaldus44. Eelkõige paigalduse mõju vähendamiseks on vajalik taaskasutada (või taaskasutusse suunata) maksimaalne kogus jäätmeid. Teede ja platside, sh ajutiste platside rajamisel kasutada võimalusel mineraalseid jäätmeid, kuna see väldib ajutises lahenduses loodusressursside ebamõistlikku kasutamist. Käitamise faasis tekib vähesel määral kulunud ja väljavahetamist vajavaid osi ning muud liikuva seadme hooldusega seotud määrdeaineid ja kemikaale. Arvestada tuleb ka avariide tulemusel (tulekahju, deformeerumine vmt) tekkivate mõningate jäätmetega, sh väljavahetamist vajavate tuulikulabadega. 43 https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006?leiaKehtiv 44 Mello, G., Dias, M.F., Robaina, M. (2022). Evaluation of the environmental impacts related to the wind farms end -of-life. Energy Reports. 8(3):35-40. www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 41 Tänapäevaste tuulikute eluiga on keskmiselt 30-40 aastat. Tuulikute eluea lõpufaasis on võimalik tuulikud suunata järelturule või utiliseerida. Järelturult hangitud tuulikud püstitatakse nt arengumaadesse, kus need vajadusel renoveeritakse ja remonditakse. Kui valitakse tuulikute utiliseerimise variant, siis suuremas mahus tekib jäätmeid tuulepargi lammutamisfaasis: tehnoseadmed - elektroonikajäätmed, tuulikulabad (fiiberplast) ja tuuliku mast ning vundament – betoon ja metall. Taaskasutusvõimaluste suurendamiseks on oluline tuulikute demonteerimisel eraldada liigiti maksimaalne võimalik kogus jäätmed, sh metall, betoon, plast jm komposiitmaterjal, elektroonikaseadmed, ohtlikud jäätmed. Kaasaegsed tuulikud on valdavalt lihtsalt demonteeritavad ning Mello et al. (2022) andmetel on tuulikute komponendid (metall, betoon, plast, elektroonika) 85–90% ulatuses taas- või korduvkasutatavad, sealjuures ületab mitmete materjalide hind demonteerimise kulud. Samuti on termilise töötlusega võimalik käidelda tekkivad ohtlikud jäätmed (hooldusel tekkivad määrded, õlid jmt). Kõige suuremat probleemi valmistab tuuliku labade käitlemine. Jensen & Skelton (2018) poolt kirjutatud teadusartiklis tuuakse välja tuulikulabade taaskasutuse kitsaskohad. Tuulikulabad koosnevad mitmetest erinevatest komposiitmaterjalidest, mis muudab taaskasutamise keeruliseks ning kulukaks. Seetõttu on levinumaks utiliseerimise meetodiks seni olnud labade põletamine/tuhastamine ning saadud tuhajäätmete kasutamine näiteks ehitustööstuses täitematerjalina. Alternatiivseteks utiliseerimise meetoditeks on labade prügimäele ladestamine või uue otstarve leidmine, näiteks linnamööblina või mänguväljakutel. Tuulikulabade eluea pikendamise, jätkusuutlikumate materjalide tootmistehnoloogia väljatöötamise ja labade ümbertöötlemiseks tehtava teadus- ja arendustöö ning seniste katsetamiste näitel võib oodata taaskasutusmäära suurenemist ning seeläbi demonteerimisega kaasnevate jäätmete käitlusega kaasneva keskkonnamõju vähenemist. Laiatarbelise metoodika välja töötamisega tegeldakse aktiivselt ning katsetatakse peamiselt kolme sorti tehnoloogiaga – keemiline, termiline ja mehaaniline taaskasutus45. Mehaaniline taaskasutamine tähendab, et tuulikulabad purustatakse sobivasse suurusesse ning eraldatakse klaaskiud ning peen fraktsioon. Sh võimaldab protsess kasutada uuesti nt eraldatud klaaskiudusid pelletina tsemendi tootmises, komposiitpaneelidena ehituses. Lisaks on võetud eesmärgiks tiivikulabade taaskasutamise asemel panustada selliste materjalide arendamisse, mis lihtsustavad pärast eluea lõppu taaskasutust. Jäätmete nõuetekohaseks käitluseks ja keskkonnakasutuse vähendamiseks on soovituslik rakendada ptk-s 4.11.10 toodud meetmeid. 4.11.8 Müra ja vibratsioon Tuulepargist kui tööstusobjektist lähtuv kasutusaegne müra võib tuulikupargi lähiümbruses olla olulise ebasoodsa mõjuga, mistõttu tuleb tähelepanu pöörata müra normtasemete tagamisele ning vajadusel ette näha müra teket vähendavad meetmed. Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid nõuetest. Kavandatavast tuulepargist lähtuva müra hindamisel on soovitatav aluseks võtta kõige rangem elamualade müraalane nõue ehk tööstusmüra sihtväärtus (öösel 40 dB)46. Detailse lahenduse KSH aruandes teostati müra leviku modelleerimine kahe erineva tuuliku mudeli kohta, sh ühte võimalikku suurimat tuulikumudelit (Vestas V172) silmas pidades, kuid käesoleva planeeringu raames ei fikseerita ühte kindlat tuulikutüüpi. Nt on võimalik valida väiksemate parameetritega ning müratasemega mudel, samuti võib ka käsitletud mudeli (V172) puhul tuulikutootja poolt esitatav täpsustatud garanteeritud müratase jääda väiksemaks kui KSH aruande raames teostatud müra leviku arvutuste lähteandmed (konservatiivsed andmed, mis sisaldavad ka võimalikku määramatust +2 dB). 45 Tuulikulabade jäätmete ja laskemoona kasutamisest tekkinud jäätmete käitlus Eestis. Toom, A. Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool, 2023. 46 Eriplaneeringu I etapi tingimus 42 ’ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b Müra modelleerimise tulemusena selgus, et tuulikumudelite V162-6,2 MW ja V172-7,2 MW puhul (ning kavandatava tuulikute arvu ja asetuse korral) ei jää ükski eluhoone 45 dB-st ehk öisest müra piirväärtusest kõrgema müratasemega alale. Siiski võib mitmete lähedalasuvate eluhoonete juures esineda öise müra sihtväärtuse (40 dB) ületamist, kusjuures võimsama ehk V172-7,2 MW tuulikumudeli puhul esineb mõjutatud majapidamisi oluliselt rohkem. Seetõttu analüüsiti käesolevas planeeringus ka müra vähendavate meetmete rakendamise võimalusi tagamaks lähimate eluhoonete juures 40 dB müratasemest väiksem müratase. Võimalikeks meetmeteks on näiteks müra normide mõistes kõige kriitilisemal ajaperioodil (öine aeg vahemikus 23.00–7.00) kavandatavas tuulikupargis teatud tuulikute töörežiimi piiramine (normtaseme ületamist põhjustavate tuulesuundade korral) ning vaiksemale töörežiimile ümberlülitamine (kaasaegsed tuulikud on üldjuhul varustatud vastava automaatse reguleerimissüsteemiga). Tuuliku Vestas V162-6,2 MW kasutamise korral võivad öise sihtväärtuse ehk 40 dB ületamist põhjustada eelkõige tuulikud nr WTG10 ja WTG21 (teatud määral ka tuulik nr WTG7) ning sihtväärtuse tagamiseks piisab korraga kahe tuuliku puhul töörežiimi piirangute rakendamisest. Tuuliku Vestas V172-7,2 MW kasutamise korral võivad öise sihtväärtuse ehk 40 dB ületamist põhjustada tuulikud nr WTG1, WTG3, WTG7, WTG8, WTG10, WTG13, WTG14 ja WTG21, mille puhul esineb vastavalt ka vajadus rakendada müra vähendavat öist töörežiimi. Ühtlasi ei ole välistatud tuulikute arvu muutused, nt mõne tuuliku kavandamisest loobumine (küll ei ole lubatud tuulikute arvu planeeringu kehtestamise järgselt suurendada). Seega on tuulikute lõpliku arvu ja paigutuse fikseerimisel, samuti lõplikul tuulikutüübi väljavalimisel tõenäoliselt vajalik teostada täpsem müra modelleerimine, mis arvestaks juba konkreetse tuuliku andmeid (tuuliku mudel, mõõdud ja müraandmed) ning täpset paigutust. Samuti tuleb täpsemalt üle vaadata tuulikute öise töörežiimi ja/või tööaja piirangute küsimus. Lõpliku tuuliku mudeli välja valimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb välja töötada detailsed meetmed ja tingimused (nt teatud ajal kavandatavate tuulikute väljalülitamine ja/või vaiksemale töörežiimile ümberlülitamine), mis tagavad öiste müra normtasemete nõuete täitmise lähimates elamupiirkondades. Tuulepargi rajamise järgselt (nt ekspluatatsiooniperioodi alguses) on soovitatav teostada müra kontrollmõõtmised, sh hindamaks, kas käesolevas planeeringus ja KSH-s toodud tuulikute töörežiimi piirangud (ning täpsemad piirangud, mis tuleb konkreetsest tuuliku mudelist lähtuvalt välja töötada ehitusloa menetluse raames) müra normtasemete tagamiseks ning öise täiendava müra mõju minimeerimiseks on asjakohased. Tuuleturbiinide töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teket labades, rootoris ning sealt edasi kandudes tuuliku tornis. Tagamaks tuuleturbiini püsivus ja vastupidavus, peab tuuliku konstruktsioon olema vibratsiooni teket minimeeriv, vibratsiooni summutav ja vibratsiooni edasikandumist takistav. Oluliseks osaks vibratsiooni vältimisel ja summutamisel on tuuliku vundament, mis peab olema konkreetse tuuliku ja asukoha ehitusgeoloogilisi tingimusi arvestades projekteeritud piisavalt tugev. Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapil. Lähtudes eelnevast võib öelda, et tuulikute tekitatava vibratsiooni mõju ümbruskonnale on väike (eluhoonete paiknemist arvestades sisuliselt olematu). Antud juhul tuleb arvestada ka lähimate tundlike aladega tagatud minimaalse vahemaa suurust (eluhoonetega minimaalselt 1 km), mis on piisav vältimaks ülenormatiivse (ühtlasi ka inimeste poolt tajutava vibratsiooni) maapinna kaudu leviva vibratsioon levikut tundlike objektideni. Antud vahemaa puhul suudavad vaid vastavad tundlikud mõõteseadmed tuvastata vibratsiooni olemasolu, kuid mõju jääb inimese tajupiiridest oluliselt väiksemaks. 4.11.9 Varjutamine Detailse lahenduse KSH aruandes teostati varjutamise kestuse modelleerimine. Modelleerimisel aluseks olnud parameetritega tuulikute (sh maksimaalne variant ehk tuuliku kogukõrgus kuni 288 m, www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 43 rootori diameeter 190 m, torni kõrgus 193 m) ning kavandatava tuulikute arvu ja paigutuse korral on tuulepargi ümbruses mitmetes elamupiirkondades selgelt ületatud nii soovituslik teoreetilise maksimaalse varjutamise ajalise kestuse väärtus (30 tundi aastas) kui ka realistlikele oludele vastav soovituslik väärtus (8 tundi aastas). See tähendab, et kavandatava planeeringulahenduse korral tuleb mitmete tuulikute puhul teatud ajahetkedel rakendada töörežiimi piiravaid meetmeid vältimaks planeeringus eesmärgiks seatud piirmäärade ülese varjutamise esinemist lähimatel elamualadel. Kuna varjutamise kui häiringu hindamisel on võimalik väga täpselt välja tuua varjutamise tekkimise kellaajad ja kuupäevad, siis on ebasoovitava varjutamise ilmnemisel (vastav vajadus esineb ainult päikesepaistelisel päeval) võimalik konkreetsed tuulikud lühiajaliselt välja lülitada (kavandatavad tuulikud peavad olema varustatud vastava automaatsüsteemi seadistamise võimalusega) ning ebasoovitava mõju ilmnemist on võimalik vältida. Seetõttu ei käsitleta antud juhul varjutamise soovituslike maksimaaltasemete ületamist teatud tuulikute rajamist üheselt takistava ning välistava tegurina. Kindla tuulikutüübi väljavalimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb teostada täpsem varjutamise modelleerimine ning kõigi tuulikute puhul detailselt käsitleda varjutamise põhjustamise võimalikke kellaaegu ja kuupäevi, mis saavad olla aluseks liigse varjutamise tekkimise kellaajal varjutamist tekitava tuuliku ajutiseks seiskamiseks (küll ainult päikesepaistelisel päeval) ning välja tuleb töötada vastav tuulikute töötamise (seiskamise) täpne ajagraafik. 4.11.10 Leevendavad meetmed Detailse lahenduse koostamisel arvestati KSH-st tulenevate meetmete, soovituste ja lahenduste muudatustega. Alljärgnevalt on esitatud KSH-st tulenevad leevendavad meetmed ja tingimused, mis on vajalikud ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks ja olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks. Maakasutus 1. Vältida võimalusel väärtusliku põllumajandusmaa killustamist ning tagada kõikidele heina- ja põllumaade maaharijatele juurdepääsud tuulikuid teenindavalt taristult (st vajadusel rajada põllu- ja heinamaadele maha- ja pealesõidud tuulikuid teenindavatelt teedelt). Müra 2. Tuulepargi ehitustööde läbiviimisel tuleb kõige mürarikkamad tööd võimalusel öisele ajale mitte kavandada. 3. Kavandatavate tuulikute töötamisega kaasneva müra hindamisel on soovitatav aluseks võtta kõige rangem elamualade müraalane nõue ehk tööstusmüra sihtväärtus (öisel ajal vastavalt 40 dB). Maaomanikuga kokkuleppel võib olemasolevatel elamumaadel lähtuda ka öise piirväärtuse nõuetest (45 dB). Päevasel ajal on kehtiva seadusandluse kohaselt tööstusmüra sihtväärtus eluhoonete juures 50 dB, kuid käesoleva planeeringulahenduse kohaselt on päevasel ajal tagatud ka Kliimaministeeriumi 2025. a juhendi kohane soovituslik päevane tase uute tuuleparkide planeerimisel ehk 45 dB. 4. Lõpliku tuuliku mudeli välja valimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb välja töötada detailsed meetmed ja tingimused (nt teatud ajal kavandatavate tuulikute väljalülitamine ja/või vaiksemale töörežiimile ümberlülitamine), mis tagavad öiste müra normtasemete nõuete täitmise lähimates elamupiirkondades. Varjutamine 5. Kavandatava planeeringulahenduse korral tuleb mitmete tuulikute puhul teatud ajahetkedel rakendada töörežiimi piiravaid meetmeid (ebasoovitava varjutamise ilmnemise ajal automaatset 44 ’ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b välja lülitamist) vältimaks planeeringus eesmärgiks seatud piirmäärade ülese varjutamise esinemist lähimatel elamualadel. 6. Kindla tuulikutüübi väljavalimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb teostada täpsem varjutamise modelleerimine ning kõigi tuulikute puhul detailselt käsitleda varjutamise põhjustamise võimalikke kellaaegu ja kuupäevi, mis võiks olla aluseks liigse varjutamise tekkimise kellaajal varjutamist tekitava tuuliku ajutiseks seiskamiseks (küll ainult päikesepaistelisel päeval) ning välja tuleb töötada vastav tuulikute töötamise (seiskamise) täpne ajagraafik. Kultuurimälestised, pärandkultuuriobjektid ja väärtuslikud maastikud 7. Kavandatav juurdepääsutee (olemasolev) kattub arheoloogiamälestise asulakoht nr 9910 kaitsevööndiga. Juhul, kui antud teekoridor on vaja ümber ehitada (nt laiemaks ehitada, tugevdada), tuleb edasiste tööde kavandamisel teha koostööd Muinsuskaitseametiga (vastavalt muinsuskaitseseadus § 58). 8. Tuhu soo ilusast vaatekohast avanevad vaated muutuvad oluliselt, mistõttu soovitab KSH konflikti säilimise vältimiseks täpsustada koostatavas Lääneranna üldplaneeringus kauni vaate olemust ja eesmärki arvestades ka kavandatavat tuuleparki. 9. Pinnasetöödel arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstulekul on leidja Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Natura 2000 10. Kõigile tuulikutele peab paigaldama linnukaamerad ja peatamissüsteemid kaljukotka ja merikotka kokkupõrkeriski minimeerimiseks. Süsteeme tuleb hooldada ja tagada töökindlus terve tuulepargi eluea vältel. 11. Kaljukotka pesitsusedukuse mõjutamise vältimiseks on vajalik rakendada linnualal maakaabli paigaldamisega kaasneva tegevuse puhul üldistest linnustiku tingimustest rangemat (pikemat) kaljukotka pesitsusfenoloogiaga arvestavat pesitsusrahu perioodil 15.02-31.08. 12. Vältida loomsete jäätmete jätmist tuulepargi alale ja lähikonda vältimaks kotkaste ligi meelitamist (vajab kokkuleppeid jahimeestega). 13. Kohustuslik on rakendada täiendavaid leevendavaid meetmeid muutmaks tetrede mängupaikadele (Paadrema soo, planeeringuala idaosa rohumaad) lähimate tuulikute postid (WTG1, 4, 8, 9, 12, 16, 20) maastikul paremini märgatavamaks. 14. Tuhu loodusala kaitstavate elupaigatüüpide aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning liigirikkad madalsood (7230) kaitseks rakendada leevendavaid meetmeid valides kaabli paigaldamiseks sobiv tehniline lahendus (murukamara mätastena eemaldamine ja pärast kraavi rajamist tagasi asetamine või kinnine paigaldusmeetod) ning vältida kaabli rajamist Tuhu hoiuala põhjapoolse lahustüki lõunaosas asuvale madalsoole. Tagamaks, et märjad kooslused oleksid peale ehitustöid võimelised samaväärselt taastuma, tuleb vältida ulatuslikke pinnasekahjustusi. Ehitusmasinate mõju saab vähendada kasutades nt pinnasmatte (väheneb erisurve maapinnale), väiksemaid ekskavaatoreid ning teostada töid talvisel perioodil, mil maa on läbi külmunud. 15. Tuhu loodusala elupaigatüübid siirde- ja õõtsiksood (7140) ja rabad (7110*) kaitseks paigaldada kaablitrass kinnisel meetodil läbi soo tee kõrvalt. Seejuures ehitustöödega kaasnevaid pinnasekahjustusi ennetada nt kummist pinnasemattide ja väiksemate ekskavaatorite kasutamisega, ajastades tööd talvisele perioodile, lisaks liikuda ala kõrval oleva kruusatee peal ning teelt maha minna vaid äärmisel vajadusel. Ka ajutiselt eemaldatud pinnast ja/või täitematerjali hoiustada tee peal minimeerimaks mõju kaitstavatele kooslustele. www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 45 Linnustik 16. Vältida veerežiimi muutmist jm mõjusid, mis ei ole arenduse seisukohast hädavajalikud, et hoida ära või leevendada elupaigamuutustest tingitud ohte linnustikule. 17. Säilitada alal leiduvad rohumaad majandatavate püsirohumaadena. Leevendab elupaigamuutustest tingitud ohte linnustikule. 18. Tuulikute ja kaasnevate ehitiste rajamiseks vajalikud raadamised ja suuremad pinnasetööd ning mürarikkam ehitustegevus ajastada 1.08–14.02, vältides tekkinud haohunnikute teisaldamist punaselg-õgija kaitseks kuni 10.08. Mainitud tööde läbiviimisel pesitsusajal hukkuksid tööpiirkonnas nii kaitsealuste kui ka tavaliste linnuliikide pesad ja pojad, samuti on tõenäoline osade linnupesade hülgamine lähikonnas tööga kaasneva müra jms häiringu tõttu. 19. Tuulepargi rajamisel on kohustuslik paigaldada kõigile tuulikutele kotkaste tuvastamiseks ja tuulikute peatamiseks tõhusad kaamerasüsteemid. 20. Vältida loomsete jäätmete jätmist tuulepargi alale ja lähikonda. Meede on tõhus, aga raskesti kontrollitav ning vajab kokkuleppeid kohalike jahimeestega. Sama meede on välja toodud ka Natura hindamises vältimaks merikotkaste suurenenud koondumist tuulealale, kuid tegu on ka üleüldise röövlindude suremusriski vähendava meetmega. 21. Ettevaatusprintsiibist tulenevalt kasutada rohunepi potentsiaalsetesse elupaikadesse jäävate tuulikute puhul leevendavaid meetmeid, et hukkumisriski kokkupõrkel tuulikuga (postidega) täielikult minimeerida. Leevendusmeetmeks sobib tuulikute masti alumise osa värvimine kontrastseks. Meedet rakendada tuulikutele WTG12, 16, 20. 22. Soovitatav on suurendada rootorite visuaalset kontrasti rootori ühe laba või kõigi labade osaliselt mustaks värvimise kaudu. Seda, ehitusfaasi odavat meetodit on hakatud järjest rohkem väärtustama lindude rootorites hukkumise vähendamise efektiivse meetmena. Nahkhiired 23. Tuulikute WTG1 ja WTG3 puhul tuleb rakendada leevendusmeetmeid kogu nahkhiirte aktiivsusperioodi vältel, st perioodil 15. mai–15. september. Pargi käivitamise järel peavad tuulikud metsa kohal olema peatatud päikeseloojangust -tõusuni, tuulekiirustel alla 5 m/s, sademeteta ilmade puhul. Külmadel öödel nahkhiirte aktiivsusperioodi alguses ja lõpus, mil temperatuur on alla 5 kraadi, leevendusmeetmeid rakendama ei pea. Ette nähtud leevendusmeetmete vajalikkust hinnatakse järelseire käigus uuesti ning täpsustatakse meetmete rakendamise perioodi. Ülejäänud tuulikute puhul ei ole koheselt vajalik leevendusmeetmete rakendamine. Leevendusmeetmete vajadus ja ulatus selgub järelseire käigus. Taimestik 24. Tuuliku WTG10 ja WTG13 rajamisel kaunis kuldkinga kasvukoha vahetusse lähedusse on vajalik: a) võimalusel teekraave mitte rajada, kui see on vältimatu, siis teekraave rajada minimaalses vajalikus mahus; b) kraavide rajamisel kasutada tehnilisi lahendusi, mis minimeeriks mõju veerežiimile (nt spetsiaalsed geotekstiilid vms); c) trassikoridoris ja 60 m raadiuses (kui taimestiku ekspert ei määratle põhjendatult servaefekti olulise mõju ulatust teisiti) viia enne raadamist läbi taimestiku inventuur ning tuvastada trassikoridorilt ja selle negatiivse mõju ulatusest ümber istutamist vajavate kaunis kuldkinga isendite olemasolu või puudumine; d) seejärel vajaduse ilmnemisel koostöös taimestiku eksperdiga kaitsealused liigid sobivasse asukohta ümber istutada. II kaitsekategooria aluse taimeliigi ümber asustamiseks on vajalik Keskkonnaameti luba. 46 ’ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 25. Tuuliku WTG1 taristu kattub III kaitsekategooria taimeliigi siberi võhumõõk leiukohaga. Registreeritud siberi võhumõõga leiukoht (KLO9347355) hõlmab väiksemat (ca 2 ha) niisket niidulaiku, kust on leitud üksikud siberi võhumõõga isendid (2021, PlutoF), taimestiku uuringu raames registreeriti sealsel alal üks liigipunkt. Trassi alla jäävad siberi võhumõõga isendid tuleb vajadusel enne pinnasetöödega alustamist ümber asustada. Kuna tegu on veerežiimi muutuste suhtes tundliku liigiga, on vajalik taimestiku eksperdi kaasamine ümberasustamise protsessi. 26. Üks tuulik ja osa tuulepargi taristust paikneb taimestiku uuringu vähem rangemas ehk teises tsoonis, kus on vajalik ümbritsevate alade veerežiimi säilitamine vältimaks tundlike sookoosluste ja niiskuslembete taimede elupaikade kahjustamist. Neil aladel võimalusel vältida kuivenduskraavide rajamist. Kui see ei ole võimalik, siis on kohustuslik rakendada tehnilisi lahendusi, mis minimeerivad teekraavide mõju ümbritsevale veerežiimile. Tingimus kehtib WTG16 juurest põhja suunduv juurdepääsuteele ja maakaablitrassile (paikneb teise tsooni piiril) ja tuulikule WTG1 koos taristuga. Seejuures ka tuulealalt väljuv juurdepääsutee ja maakaablitrass kulgevad mööda teise tsooni servaala. 27. Kuna taimestiku-uuringut WTG14, WTG21 ja Hõbesalu kraaviga paralleelse juurdepääsutee alla jäävatel raadatavatel aladel läbi ei ole viidud, siis on kaitsealuste liikide potentsiaalse kahjustamise vältimiseks kohustuslik enne ehitustööde algust platside ja taristu alla jääval ning olulise servaefekti mõjualale jääval alal läbi viia taimestiku uuring. Kui inventuuri käigus selgub, et alale jääb kaitsealuseid liike, peab taimestikuekspert kaaluma nende ümberasustamise võimalikkust ja vajadust ning vajadusel need enne tööde algust ümber istutama. 28. Soovitatav on juurdepääsuteede projekteerimisel võimalusel kasutada olemasolevaid sihte ja teid. Pinnas, pinna- ja põhjavesi 29. Tuulepargi toimimiseks vajalike tuulikualuste platside, montaažiplatside, juurdepääsuteede, trasside ning alajaama ehitamisel tuleb tähelepanu pöörata veekaitsemeetmetele. Ehitusplatsidega seotud võimalikest kütuseleketest tuleneva ohu minimeerimiseks tuleb ajutised kütuse ja õlide hoidmisplatsid, masinate parkimisalad jms planeerida platsid võimalikult kaugele veekogudest ja kraavidest. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. 30. VeeS § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu- ja põõsarinde raie Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks. 31. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimiseks tuleb taotleda Maa- ja Ruumiametilt maaparandussüsteemi projekteerimistingimused, koostada ehitusprojekt ning saada ametilt vastav ehitusluba. Maaparandussüsteemide rekonstrueerimise projekteerimisel tuleb tagada, et kuivenduse mõjuala piirduks tuulikute, montaažiplatside ja juurdepääsuteede maa-alaga ning ei mõjutaks märgalade niiskusrežiimi. 32. Planeeringulahenduse realiseerimiseks on tuginedes LKS § 40 lg 4 p 4 vajalik Keskkonnaametilt taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist Hõbesalu kraavi ületuskohale viiva tee rajamiseks ning seoses tuulikuga WTG 18, mille tuuliku rootorilabad ulatuvad metsamaal Paadrema jõe piiranguvööndisse, mis seetõttu on ka ehituskeeluvööndiks (LKS § 38 lg 2). Jäätmeteke ja ringmajandus 33. Kogu tuulepargi eluea jooksul (rajamisest likvideerimiseni) tuleb jäätmekäitlus korraldada vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele (arvestada jäätmeseadusest, keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning Lääneranna valla jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega). 34. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus juhuslikult leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, ladustada nõuetekohaselt (eelkõige lekkekindlalt) ning üle anda vastavat keskkonnakaitseluba omavatele ettevõtetele. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 47 konteinerisse ei ladustata (nt teede rajamisel teekatend ja -muldkeha, muu mineraalne materjal), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. 35. Taaskasutusvõimaluste suurendamiseks on oluline tuulikute demonteerimisel eraldada liigiti maksimaalne võimalik kogus jäätmed. Jäätmete käitlemisel eelistada nende kordus- ja taaskasutamist (sh jäätmekäitleja valikul). 36. Teede ja platside, sh ajutiste platside rajamisel kasutada võimalusel mineraalseid jäätmeid, kuna see väldib eelkõige ajutises lahenduses loodusressursside ebamõistlikku kasutamist. 37. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt teede rajamisel teekatend ja -muldkeha, muu mineraalne materjal), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Vältida tuleb kõikide jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal. 4.11.11 Seire läbiviimise vajadus Vastavalt KSH detailse lahenduse aruandele on ettepanekud seire osas teemavaldkondade kaupa järgnevad: Müra Tuulepargi rajamise järgselt (nt ekspluatatsiooniperioodi alguses) on soovitatav teostada müra kontrollmõõtmised, sh hindamaks, kas käesolevas aruandes toodud tuulikute töörežiimi piirangud (ning täpsemad piirangud, mis tuleb konkreetsest tuuliku mudelist lähtuvalt välja töötada ehitusloa menetluse raames) müra normtasemete tagamiseks on asjakohased. Müra mõõtmised tellib tuulepargi omanik ning mõõtmised peab läbi viima akrediteeritud labor. Mõõtmispunktid lepitakse kokku kohaliku omavalitsusega ja mõõtmistulemused esitatakse kohalikule omavalitsusele. Varjutamine Tuulepargi rajamise järgselt (nt ekspluatatsiooniperioodi alguses) tuleb teostada järelevalvet, sh hindamaks, kas käesolevas aruandes toodud tuulikute töörežiimi piirangud (ning täpsemad piirangud, mis tuleb konkreetsest tuuliku mudelist lähtuvalt välja töötada ehitusloa menetluse raames) varjutamise lubatud tasemete tagamiseks on asjakohased. Seega juhul, kui lõpliku tuuliku mudeli välja valimisel selgub, et tuulepargi töötamise ajal on vajalik rakendada tööaja piiranguid ka varjutamise nõuete tagamiseks (hetkel kavandatava maksimaalse lahenduse korral on piirangud vajalikud), peab tuulepargi omanik kohalikule omavalitsusele esitama andmed tuulepargi töötamise esimese aasta jooksul rakendatud meetmetest (sh tuulikute seiskamise kuupäevad ja kellaajad ning vastavalt esinenud varjutamise ajad lähimate eluhoonete puhul). Edaspidi tuleb andmed esitada vastavalt vajadusele (nt kaebuste ilmnemisel). Linnustik Tuulepargi püstitamisel on vajalik läbi viia kaitse korralduslikult olulise linnustiku järelseire, mille tellib tuulepargi omanik. Järelseirega peab alustama tuulepargi valmimise järgselt ja see peab kestma vähemalt 2 hooaega, s.t 2 aastast seireperioodi: 1. aasta pärast tuulepargi täielikku või olulises osas valmimist ning 2. aasta viis aastat pärast esimest inventuuri. Järelseire metoodika tuleb kokku leppida ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud ajahetkel teada olevatest parimatest praktikatest. Järelseire käigus tuleb teostada nii inventuur kui ka hukkunud isendite otsingud. Seire tulemuste alusel määrab ekspert vajadusel täpsemad meetmed ning edasise järelseire vajaduse. Läbiviidava seire tulemustest lähtudes peab olema võimalik käitisele antavaid tegevuslubasid muuta või neile lisatingimusi seada. Järelseire aruanded tuleb esitada Keskkonnaametile. Lisaks, tulenevalt Natura hindamisest on kohustuslik kaljukotkaste varustamine seireseadmetega juhul, kui kaljukotkas taasasustab Tuhu lõunaosa teadaoleva või mõne muu/uue samasse piirkonda rajatud pesapaiga. GPS-seire eesmärk on koguda täpsemaid kaljukotka liikumismustreid kirjeldavaid andmeid 48 ’ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b tuulepargi vahetus läheduses, et mõista tulevikus paremini liigi käitumismehhanisme ja elupaigakasutust. Järelseire aruanded tuleb esitada Keskkonnaametile. Soovitatav on selgitada teadusliku uuringuga, kas tuulepargi rajamisel lähikonda toimub Paadrema rohunepi mängu isendite elupaigakasutuses muutusi. Rohuneppi ei ole tuulepargi lähistel Eestis varasemalt uuritud ning seega oleks uuringuga võimalik selgitada kas tuulepargi rajamisega kaasneb muudatusi võimalikes juhukülastustes tuulealale, isendite liikumistes mängude vahel jms. Uuring hõlmab saatjate paigaldamist 2-4 linnule. Uuring peaks katma ühe pesitsusperioodi enne tuulikute ja infrastruktuuri (nt teed) rajamist arendusala lõunaossa ning jätkuma vähemalt kahel aastal pärast tuulepargi lõunapoolse osa valmimist. Nahkhiired Tuulepargi püstitamisel on kindlasti vajalik tuulepargi järelseire, selgitamaks hukkuvate loomade arvu ja potentsiaalset mõju asurkonnale. Järelseirega peab alustama tuulepargi valmimise järgselt ning seire läbiviimise tellib tuulepargi omanik. Järelseire metoodika tuleb kokku leppida ekspertide ja Keskkonnaameti vahel lähtuvalt antud ajahetkel teada olevatest parimatest praktikatest. Järelseire käigus tuleb teostada nii inventuur kui ka hukkunud isendite otsingud. Järelseire peab kestma vähemalt 2 aastat. Seire tulemuste alusel määrab ekspert vajadusel täpsemad meetmed ning edasise järelseire vajaduse. Läbiviidava seire tulemustest lähtudes peab olema võimalik käitisele antavaid tegevuslubasid muuta või neile lisatingimusi seada.. Järelseire aruanded tuleb esitada Keskkonnaametile (vt täpsemalt KSH aruande ptk 8). Lisaks kohustuslikule järelseirele on peale tuulikute püstitamist on võimalik teha uus nahkhiirte uuring tuulikute töökõrgusel, st tuuliku labade kõrgusel, hindamaks leevendusmeetmete vajalikkust iga tuuliku kaupa. Uuring võimaldab nahkhiirte olukorda tuuleala detailsemalt analüüsida ja leevendusmeetmeid täpsustada. Uuringu metoodika tuleb välja töötada koostöös nahkhiirte ekspertidega ning kooskõlastada Keskkonnaametiga. Uuring on soovitatav läbi viia enne tuulikute töö alustamist. Sellise uuringu tulemused annavad olulist uut infot nahkhiirte liikumisaktiivsusest tuuliku labade kõrgusel (planeeritakse varasemast kõrgemaid tuulikuid, mille tööraadiuses on nahkhiirte aktiivsuse kohta infot vähe) ning on seega heaks aluseks edaspidiste analoogse kõrgusega maismaa tuuleparkide planeerimisel ja tõhusate leevendusmeetmete välja töötamisel. Uuringu aruanne tuleb edastada Keskkonnaametile. Tuulikute töökõrgusel teostatud nahkhiirte uuring ei vabasta järelseire kohustusest. 4.12 Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine 4.12.1 Kalda ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus Planeeringuala lõunakülje vahetus läheduses jookseb Paadrema jõgi ja alale jääb Hõbesalu kraav, mille kallastel rakenduvad veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndis tegevuse piirangud vastavalt veeseadusele, LKS-le, maaparandusseadusele ja määrusele Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord. Planeeringulahenduses on valdavalt lähtutud LKS §-s 38 sätestatud kalda ehituskeeluvööndi piirangutest ja krundi hoonestusala on valdavalt planeeritud väljaspoole Paadrema jõe kalda ehituskeeluvööndit. Erandiks on tuuliku WTG18 põhimõtteline asukoht Metsatirbi kinnisasjal (kt 86301:001:0229), mis lõpplahenduse kujunemisel nihkus metsamaale ja tuuliku rootorilabad ulatuvad Paadrema jõe kalda piiranguvööndisse, kus ehituskeeluvöönd ulatub kalda piiranguvööndi piirini. Võrreldes esialgse planeeringulahendusega vähenes planeerimisprotsessis planeeringuala rohkem kui poole võrra seoses võimalike mõjudega linnustikule, rohevõrgustikule jm-le, mistõttu tuulikute võimalikud asukohad nihkusid eelvalikualade lääneossa. Võimaldamaks rajada tuulepargiks sobivale alale võimalikult suure tootlusega tuulepark, on WTG18 osas vajalik taotleda kalda ehituskeeluvööndi vähendamist hoonestusala osas, mis jääb metsamaal Paadrema jõe kalda piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi piiri vahelisele alale, vt Joonis 4.3. Ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks on ajendatud planeeringulahendusest, kus vähendamine on vajalik vaid võimaliku www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 49 tuuliku rootorilabade maapealse projektsiooni tarvis, mis ei avalda olulist ebasoodsat mõju rootori alusel maapealsel territooriumil. Joonis 4.3 Kalda ehituskeeluvööndi (EKV) vähendamise piirkond Metsatirbi kinnisasjal (kt 86301:001:0229). Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2026. Planeeritud tuulikute ja nendega seonduva taristu põhimõttelisel võimalikul asetusel on valdavalt välditud tuulikute vundamentide, montaažiplatside ja juurdepääsuteede kavandamist veekogude veekaitse-, ehituskeelu- või piiranguvööndisse. Tuulikute WTG7 ja WTG21 põhimõtteliste asukohtade vahelisele alale Hõbesalu kraavi äärde kavandatud tee ristumine Hõbesalu kraaviga on kavandatud Lepe kinnisasjale (kt 19502:002:0860) olemasoleva tee ületuskohale (koordinaadid X: 6489560; Y: 484641). Kavandatud tuulepark jääb Hõbesalu kraavist põhja- ja lõunasuunda – juurdepääsuteede võrgustiku kavandamisel on kraavi ületamine vältimatult vajalik. Lahenduse kujundamisel alternatiivset lahendust ei leitud, kuna nimetatud ületuskohas asub juba olemasolev tee ja otstarbekas on ka planeeritud teetrass kavandada samasse asukohta. Hõbesalu kraavile on LKS § 38 lg 1 p 6 kehtestatud 25 m laiune ehituskeeluvöönd, mis LKS § 38 lg 5 p 9 kohaselt ei laiene kehtestatud tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatud sillale. Kavandatava tegevuse puhul ei laiene ehituskeeld seega ületuskoha rekonstrueerimisele. Küll aga on vajalik sillale viiva eratee (st avaliku tee hulka mitte kuuluva tee) rajamisel taotleda LKS § 40 lg 4 p 4 menetluses Keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist, vt Joonis 4.4. Hõbesalu kraavi ääres paikneb olemasolev maaparandussüsteemi teenindustee, mis paraku asub veekaitsevööndis. Kuna veekaitsevööndis ei ole ehitustegevus, sh rekonstrueerimine lubatud, siis pole planeeringulahenduses võimalik olemasolevat teed juurdepääsu teena kasutada. Seepärast näeb 50 ’ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b planeeringulahendus ette uue tee rajamist Hõbesalu kraavi äärde. Tee on kavandatud väljapoole Hõbesalu kraavi ehituskeeluvööndit. Joonis 4.4. Kalda EKV vähendamise piirkond Lepe kinnisasjal (kt 19502:002:0860). Aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2026. Planeeringus on kavandatud teede põhimõttelised asukohad, sh veekoguga ristumised, mida projekteerimisel on lubatud täpsustada. Lõplik projektlahendus sõltub tuulikutootja nõuetest ja ette antavatest parameetritest. 4.12.2 Kalda kaitse eesmärkide analüüs metsamaal Paadrema jõe kalda piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi piiri vahelisel alal paikneva hoonestusala ehituskeeluvööndi vähendamisega hõlmatud ala osas Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse seoses tuulikuga WTG 18, mille tuuliku rootorilabad ulatuvad Metsatirbi kinnisasjal (kt 86301:001:0229) metsamaal Paadrema jõe piiranguvööndisse, mis seetõttu on ka ehituskeeluvööndiks (LKS § 38 lg 2). Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse hoonestusala osas, mis jääb metsamaal Paadrema jõe piiranguvööndi ja ehituskeeluvööndi piiri vahelisele alale. Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine Tuuliku WTG 18 rootorilabade ulatumine üle ehituskeeluvööndi ei mõjuta looduskoosluste säilimist, kuna rootori alune maapind ei nõua erihooldust (nt niitmine vms). Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus tuleneb üksnes rootorilabade ulatumisest ehituskeeluvööndi kohale – maa-alal täiendavat ehitustegevust, rajatisi, juurdepääsuteid ega muid maapinna kasutuse muutusi ei kavandata. www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 51 Tuuliku rootori alune maa ei vaja kasutusperioodil regulaarset hooldust ega maakasutuse muutmist (nt niitmist, raadamist või muu hooldusrežiimi rakendamist). Seetõttu ei kaasne rootorilabade ulatumisega üle ehituskeeluvööndi täiendavat survet kaldaala looduskooslustele. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kavandatav ala on varasema inimtegevuse poolt mõjutatud, sest 2018. a on alal teostatud lageraie, sealhulgas osaliselt ka Paadrema jõe piiranguvööndis. Seetõttu ei ole tegemist loodusliku või puutumatu metsakooslusega ning ehituskeeluvööndi vähendamine ei too kaasa täiendavat metsamaa raadamist ega looduskoosluste hävitamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole ette näha, et tuuliku WTG 18 rootorilabade ulatumine üle ehituskeeluvööndi mõjutaks Paadrema jõe kalda looduskoosluste säilimist või nende edasist arengut. Kalda eripära arvestava asustuse suunamine Ehituskeeluvööndi vähendamine ei ole seotud uue hoonestuse rajamisega, taotlus tuleneb üksnes tuuliku WTG 18 rootorilabade geomeetrilisest ulatumisest üle ehituskeeluvööndi piiri, samas kui tuuliku mast, vundament ja muud rajatised paiknevad väljaspool ehituskeeluvööndit. Kuna ehituskeeluvööndisse ei kavandata ehitisi, teid, tehnorajatisi ega püsivat inimkasutust, ei muuda kavandatav lahendus Paadrema jõe kaldaala asustusstruktuuri ega suuna uut hoonestust veekogu äärde. Samuti ei teki täiendavat survet kaldaala kasutamiseks või edasiseks hoonestamiseks. Seetõttu ei ole ehituskeeluvööndi vähendamine vastuolus kalda eripära arvestava asustuse suunamise eesmärgiga. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine Kavandatava lahendusega ei kaasne ehituskeeluvööndis maapinna häirimist, pinnasetöid, raadamist, kuivendamist ega muid tegevusi, mis võiksid mõjutada Paadrema jõe seisundit või kaldaala toimimist. Samuti ei kavandata ehituskeeluvööndisse tegevusi, mis võiksid suurendada erosiooni, settekoormust või veekeskkonna reostusriski. Arvestades, et ehituskeeluvööndisse ulatuvad üksnes tuuliku rootorilabad ning maapinnal tegevusi ei toimu, ei ole ette näha mõju Paadrema jõe veerežiimile, veekvaliteedile ega ökoloogilisele seisundile. Seetõttu ei ole alust eeldada, et ehituskeeluvööndi vähendamine põhjustaks inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju suurenemist Paadrema jõe kaldaalal. Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine Tuuliku WTG 18 rootorilabade ulatumine üle Paadrema jõe piiranguvööndi ei takista juurdepääsu veekogule ega piira vaba liikumist kaldaalal, kuna ehituskeeluvööndisse ei kavandata maapealseid rajatisi ega piirdeid. Samas tuleb tuuliku kasutamise ajal arvestada võimaliku jäätekke ja talvisel perioodil tuuliku labadelt jää kukkumise ohuga. Sellest tulenevalt võib ebasoodsate ilmastikutingimuste korral olla vajalik ohutusmeetmete rakendamine, et vältida inimeste viibimist võimalikus ohualas. Tegemist on siiski väga ajutise piiranguga, mis ei muuda kaldaala üldist kasutatavust ega välista juurdepääsu veekogule. Seetõttu ei ole ehituskeeluvööndi vähendamisel olulist mõju vaba liikumise ja juurdepääsu tagamisele. Kokkuvõte Ehituskeeluvööndi vähendamist taotletakse seoses tuuliku WTG 18 rootorilabade ulatumisega Paadrema jõe piiranguvööndisse, mis metsamaal on ühtlasi ehituskeeluvöönd. Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus ei tulene maapealse ehitustegevuse kavandamisest, vaid üksnes rootori tööulatusest. Kavandatav lahendus ei too kaasa ehituskeeluvööndis täiendavat ehitustegevust, pinnase häirimist, raadamist ega maakasutuse muutust. Ala on varasemalt mõjutatud 2018. a teostatud lageraiega ning 52 ’ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b ehituskeeluvööndi vähendamine ei põhjusta täiendavat mõju looduskooslustele. Samuti ei ole ette näha mõju Paadrema jõe seisundile, kaldaala kasutusele ega juurdepääsule veekogule. Eeltoodust tulenevalt võib järeldada, et ehituskeeluvööndi vähendamine võimaliku tuuliku WTG 18 rootorilabade ulatumise osas ei ole vastuolus kalda kaitse eesmärkidega ning ehituskeeluvööndi vähendamine taastuvenergiaprojekti jaoks on põhjendatud. 4.12.3 Kalda kaitse eesmärkide analüüs Hõbesalu kraavi kalda ehituskeeluvööndi vähendamisega hõlmatud ala osas Ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik tuulepargi juurdepääsutee rajamisega seoses Lepe kinnisasjal (kt 19502:002:0860) paikneva olemasoleva ületuskoha rekonstrueerimisega. Ületuskoha rekonstrueerimisele kehtib LKS § 38 lg 5 p 9 erisus, mis ei laiene sillale viivale erateele. Seega on vajalik vähendada ehituskeeluvööndit ületuskohale viivate teede osas. Kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine Ehituskeeluvööndi vähendamisega hõlmatud ala paikneb Hõbesalu kraavi kallastel. Kraavi idakaldal on tegemist valdavalt metsamaaga, kus tee laiendamise ja rekonstrueerimise tõttu on vajalik piiratud ulatuses raadamine. Kraavi läänekaldal paikneb tee põllumajandusmaal. Metsaportaali andmetel on teealaga külgnevale metsaeraldisele 13.05.2024 seisuga kinnitatud metsateatis, mis võimaldab teostada harvendusraiet 0,74 hektari ulatuses. Alal ei ole registreeritud kaitsealuste liikide leiukohti. Tee rajamisega kaasneb otsene ja püsiv mõju üksnes tee maa-alale jäävatele kooslustele. Teeäärsetele aladele avalduvad mõjud on valdavalt seotud ehitusperioodiga ning väljenduvad ajutise häiringuna. Arvestades kavandatava tegevuse piiratud ulatust ning asjaolu, et tegemist on olemasoleva ületuskoha kasutamise ja rekonstrueerimisega, ei ole ette näha olulist negatiivset mõju piirkonna looduskoosluste säilimisele. Tee maa-alast väljapoole jäävatel aladel on olemas eeldused koosluste taastumiseks pärast ehitustööde lõppemist. Kalda eripära arvestava asustuse suunamine Kavandatav tegevus ei ole seotud uue hoonestuse rajamise ega asustuse laiendamisega veekogu kaldale, vaid olemasoleva ületuskoha kasutamise ja juurdepääsutee rekonstrueerimisega tuulepargi teenindamiseks. Rekonstrueeritav tee paikneb väljaspool asustatud alasid ning selle kasutusotstarve on tehniline. Tee rajamine ei loo eeldusi uue asustuse tekkeks ega suurenda survet kaldaala hoonestamiseks. Vastupidi, olemasoleva ületuskoha kasutamine võimaldab vältida uute ületuskohtade rajamist mujale kraavile, aidates seeläbi piirata täiendavat killustumist ja häiringuid kaldaaladel. Seetõttu ei ole kavandatav ehituskeeluvööndi vähendamine vastuolus kalda eripära arvestava asustuse suunamise eesmärgiga. Inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine Hõbesalu kraav kuulub riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude hulka ning tegemist on eelkõige maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks rajatud ja hooldatava tehnilise veekoguga. Kraavi seisundit mõjutavad regulaarsed hooldustööd, sealhulgas sette eemaldamine ning taimestiku hooldus, mistõttu on tegemist inimtegevuse poolt kujundatud ja pidevalt hooldatava keskkonnaga. Kavandatav tegevus seisneb olemasoleva ületuskoha rekonstrueerimises ja sellele viiva tee rajamises. Tööde läbiviimisel tuleb rakendada tavapäraseid ehitusaegseid keskkonnakaitsemeetmeid, et vältida pinnase ja setete sattumist veekogusse ning piirata ehitustöödest tulenevat ajutist häiringut. Pärast ehitustööde lõppemist ei kaasne tee kasutamisega olulisi täiendavaid mõjusid Hõbesalu kraavi veerežiimile, veekvaliteedile ega maaparanduse eesvoolu funktsioonile. Arvestades, et tegemist on olemasoleva ületuskoha rekonstrueerimisega inimtegevusest mõjutatud veekogu ääres ning uusi olulisi veekeskkonda mõjutavaid rajatisi ei kavandata, ei ole ette näha inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju olulist suurenemist. www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 53 Vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine Kavandatav ehituskeeluvööndi vähendamine ei piira vaba liikumise võimalusi ega juurdepääsu Hõbesalu kraavile. Vastupidi, pärast tee rekonstrueerimist säilib olemasolev liikumisvõimalus ning tagatud on juurdepääs kraavi hooldamiseks ja maaparandussüsteemi toimimiseks. Kraavi ääres paiknev maaparandussüsteemi teenindustee jääb alles ning selle kasutamise võimalused ei vähene. Kuna tegemist ei ole avaliku puhke- ega virgestusalaga ning tee rajamine ei too kaasa kaldaala sulgemist või tõkestamist, puudub kavandataval tegevusel oluline mõju avalikule juurdepääsule või liikumisvõimalustele. Seetõttu on kalda kasutatavus ja juurdepääsetavus ka pärast ehituskeeluvööndi vähendamist tagatud. Kokkuvõte Kalda ehituskeeluvööndi vähendamine on vajalik tuulepargi juurdepääsutee rajamiseks olemasoleva Hõbesalu kraavi ületuskoha kaudu Lepe kinnistul (KÜ 19502:002:0860). Kuigi ületuskoha rekonstrueerimisele kohaldub looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 9 erisus, ei laiene see ületuskohale viivale erateele, mistõttu on vajalik vähendada Hõbesalu kraavi ehituskeeluvööndit tee rajamiseks vajalikus ulatuses. Planeeringulahenduses on eelistatud olemasoleva ületuskoha kasutamist, kuna see võimaldab vältida uute kraaviületuste rajamist ja nendega kaasnevat täiendavat keskkonnahäiringut. Kavandatav tegevus mõjutab otseselt üksnes tee maa-alale jäävaid kooslusi, samas kui ehitusaegsed mõjud ümbritsevale alale on ajutised ja piiratud ulatusega. Alal puuduvad teadaolevad kaitsealuste liikide leiukohad ning tegemist ei ole kõrge loodusväärtusega loodusliku veekoguga, vaid maaparandussüsteemi osana toimiva ja regulaarselt hooldatava eesvooluga. Kavandatav tegevus ei mõjuta asustuse kujunemist, ei takista juurdepääsu veekogule ega põhjusta eeldatavalt olulist negatiivset mõju Hõbesalu kraavi seisundile või selle kaldakooslustele. Eeltoodust tulenevalt on võimalik järeldada, et ehituskeeluvööndi vähendamine olemasoleva ületuskoha teenindamiseks vajaliku juurdepääsutee rajamisel ei ole vastuolus kalda kaitse eesmärkidega ning on kavandatud asukohas põhjendatud. 4.13 Piirangud 4.13.1 Tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndid Tehnovõrkudel ja -rajatistel tuleb arvestada kehtivast seadusest tulenevate kaitsevööndite ulatuse ning vööndis kehtivate tingimustega. Kaitsevööndiks on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks. 4.13.2 Servituudi vajaduse määramine Servituudid (sh isiklikud kasutusõigused) seatakse asjaõigusseaduses sätestatud korras. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Projekteeritavatele tehnovõrkudele tuleb seada isiklikud kasutusõigused kaitsevööndite ulatuses (võrgu-) valdajate kasuks. 54 ’ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b Planeeringulahenduse kohaselt on moodustatud krundid, kuid krundist katastriüksuse moodustamine ei ole kohustuslik. Planeeringulahendus on võimalik ellu viia ka servituutide ja/või piiratud asjaõiguste seadmise läbi. 4.14 Planeeringu elluviimine 4.14.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine Asjakohaste mõjude all käsitletakse kavandatud tegevusega kaasneda võivaid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid ning mõju looduskeskkonnale. Kavandatud tuulepargi planeeringualal ei asu ja selle vahetusse lähedusse ei jää kultuurimälestisi, pärandkultuuriobjekte, looduslikke pühapaiku ning puuduvad väärtustatud hooned ja miljööalad. Samuti ei asu ala maakonnaplaneeringutega määratud väärtuslikul maastikul. Seega ei ole põhjust eeldada olulist ega otsest või kaudset ebasoodsat mõju tuuleparki ümbritsevatele kultuuriväärtustele. Planeeritud tuulepark asub lähimatest registreeritud eluhoonetest vähemalt 1 km kaugusel. Seetõttu võib järeldada, et otsest mõju külade asustatud osade maakasutusele ei ole. Tuulepargi mõju maakasutusele on lokaalne – muutused maakasutuses tulenevad ennekõike metsa raadamisest/raiumisest ja väärtusliku põllumajandusmaa osakaalu mõningasest vähenemisest. Positiivne mõju piirkonna maakasutusele võib avalduda eelkõige kaudselt, näiteks infrastruktuuri parendamise või n-ö võrgutasuta otseliiniga tekkiva energiamahuka ettevõtluse arendamisvõimaluse kaudu. Nende rajamise võimalus on sõltuv kohalikust valla üldplaneeringust ja selle realiseerumine ei sõltu otseselt käesolevast planeeringust. Tuulikute rajamine ei mõjuta eeldatavalt otseselt asustuse arengut antud piirkonnas. Mõjud on pigem kaudsed, ilmnedes näiteks elanike elukohaeelistuste kaudu, mida omakorda võivad mõjutada ka elukeskkonnas toimuvad muutused. Samas mõjutavad elanike elukohaeelistusi ka muud aspektid lisaks elukeskkonnale, eriti aga töökohtade ja teenuste paiknemine. Viimastele avaldab tuuleparkide rajamine kaudset mõju ja eelkõige ehitusetapis, kus võib suureneda vajadus kohalike teenuste järele. Vähesel määral võib kohalike inimeste ja/või ettevõtete teenuseid vaja minna ka näiteks kasutusetapis maatükkide hooldamiseks. Kuna tuuleparkide ehitamine ja hooldus nõuab spetsiifilisi oskusi, tuuakse enamasti tööjõud pigem piirkonda sisse. Seetõttu ei saa eeldada, et projekt mõjutaks otseselt oluliselt kohalike elanike tööhõivet ning selle kaudu näiteks sisserändeotsuseid. Tuuleparkidel võib olla kaudne mõju inimeste elukeskkonnale eelkõige sotsiaalse häiringu kaudu, mis võib avalduda visuaalse tajuna, mürana või varjutusena. Tuulikute püstitamisega kaasneb paratamatult maastikupildi muutumine, mis tekitab visuaalset mõju. Mõju tugevus sõltub konkreetsest vaatepunktist ja võib mõnes kohas olla domineeriv. Visuaalse mõju tunnetus on subjektiivne ja sõltub muu hulgas vaatleja tundlikkusest, vaatepunkti kultuurilisest väärtusest, maastiku visuaalsest kvaliteedist, muutuse ulatusest ning inimese varasematest kogemustest. Tuulikute nähtavus sõltub ühelt poolt vaatepunkti ümbritsevast keskkonnast, teiselt poolt ilmastikuoludest. Konkreetse vaatepunkti puhul määrab visuaalse mõju ulatuse eelkõige maastiku iseloom ja olemasolevad nähtavust takistavad elemendid – näiteks haljastus, metsatukad või maastiku reljeef. Visuaalset mõju saab vähendada vaatevälja piiravate elementide – eriti vaatepunkti lähedusse paigutatud haljastuse – abil. Toetudes teaduskirjandusele võib hinnata, et kavandatud tuulepargi piirkonnas võivad vähesel määral kinnisvara hinnad langeda. Samas, kuna see mõju on eeldatavalt suurim tuuleparkidest mõne kilomeetri kaugusel, leevendab seda tuulikute läheduses paiknevatele kinnisasjadele pikaajaliselt makstav tasu (nö „talumistasu“), millel võib omakorda olla kinnisvara väärtusele ka soodne efekt. Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on seotud ptk- s 4.14.2 toodud elluviimise tingimustega. Majanduslikult mõjutab planeeringu elluviimist huvitatud isiku finantsiline võimekus. www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 55 Vastavalt keskkonnatasude seaduse § 553 toob tuulepargi ehitamine nii kohalikule omavalitsusele laiemalt kui kohalikele elanikele kitsamalt kaasa rahalisi hüvesid, mis on otsene positiivne mõju. Hüve maksimaalne suurus ühes aastas on üle 250 m tuulikute puhul kõigile elamu omanikele, kes on antud elamusse sisse kirjutatud ja asuvad kuni 3 km kaugusel, 6-kordne töötasu alammäär ehk nt 2026. a töötasu alammäära järgi oleks see 5676 (6 x 946) eurot. Elanikele makstakse hüveks pool kohalikule omavalitsusele makstud tuulepargi talumistasust, mis omakorda sõltub nii tuulikute võimsusest, tuuleenergia aasta toodangust, kui ka keskmisest elektri börsihinnast ning kohaliku valla volikogu poolt määratavast talumismäärast (0,7–1 %). Hinnatava tuulepargi puhul jääb aastane keskmine tuulepargist saadav talumistasu kvartali keskmise börsihinna 80 eurot MWh juures, umbkaudu 250 000 euro juurde (7,2 MW tuulikute puhul). Sellest pool jagatakse 288 m kõrguste tuulikute rajamisel kuni 3 km kaugusel paiknevate eluruumide omanikele. Mõjud majandusele on positiivsed, luues uusi töökohti ja perspektiivne võimalus arendada piirkonnas energiamahukat ettevõtlust ning valda laekuva talumistasu kasutamine elavdab kohaliku omavalitsuse majanduskeskkonda. Seoses varustuskindluse ja energiajulgeoleku suurenemisega on planeeritud tegevusega kaasnev positiivne mõju pikaaegne. Planeeringu KSH järelduste kohaselt kaasneb kavandatud tegevusega nii negatiivse kui ka positiivse mõjuga aspekte, kuid mõjud ei ole enamasti olulised. KSH-s hinnati kavandatud tegevuse elluviimisega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid ning määrati tõhusad leevendavad ja seiremeetmed olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. KSH tulemuste kohaselt ei kaasne tegevusega sellist olulist negatiivset keskkonnamõju, mida tuleks vältida ehitusõiguse määramata jätmisega. 4.14.2 Planeeringu elluviimise tingimused Kohaliku omavalitsuse eriplaneering on planeeritud ehitiste ehitusprojektide koostamise alus. Koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele, standarditele, heale projekteerimistavale ja ehitusseadustikule. Planeeritud kruntidest katastriüksuste moodustamine ei ole kohutuslik. Planeeringulahendus on võimalik ellu viia ka servituutide ja/või piiratud asjaõiguste seadmise läbi. Samuti on lubatud planeeringu elluviimisel elektrituuliku täpse asukoha selgumisel moodustada planeeringujärgsest krundist erinev katastriüksus. Planeeringujärgsest krundist erinevat katastriüksust on võimalik moodustada vaid juhul, kui ehitusõigus ei muutu. Tuulepargi asukoha eelvaliku etapi järgse ala piiridesse peab jääma elektrituuliku vundament. Detailse lahenduse koostamise ja KSH või projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetluse, sealhulgas keskkonnauuringute tulemusena, võivad kavandatavate elektrituulikute rootorilabad ulatuda üle asukoha eelvaliku etapi järgse ala piiri, kui on olemas vastava maaomaniku nõusolek. Arvestades, et detailse lahenduse koostamisel ei ole veel täpselt teada tuulikute konkreetsed asukohad on vajalik maaomanike nõusolekud saada hiljemalt ehitusloa väljastamise ajaks. Eriplaneeringuga ei seata tingimusi tuulepargiga mitteseonduvate ehitiste ehitamiseks, kui see ei ole käesoleva planeeringuga otseselt vastuolus. See tähendab, et muude ehitiste ehitamine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele, kuid muude ehitiste ehitamine ei või takistada eriplaneeringuga määratud tuulepargi elluviimist. Samuti tuleb kavandatud tuulepargi ümbruses müratundlike ehitiste kavandamisel arvestada tuulepargi poolt põhjustatavate müratasemetega. Planeeringut on lubatud ellu viia ka etapiviisiliselt, näit läänepoolne tuulikute grupp eraldi etapina idapoolse tuulikugrupi etapist vmt. Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid): 1. Planeeritud tuulikute asukohtades geoloogiliste uuringute teostamine. 56 ’ Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 2. Tuulikute teenindamiseks vajalike tehnovõrkude (sh maaparandussüsteemi alal truupide, kollektorite jmt) ning rajatiste (juurdepääsutee, sh riigitee ristumiskoht jmt) projekteerimine ja neile ehituslubade väljastamine. 3. Servituutide ja/või piiratud asjaõiguste seadmine. 4. Tuulikute projekteerimine ja neile ehituslubade väljastamine. 5. Ehitistele kasutuslubade väljastamine. 6. Seire, mis on planeeringus määratud ning seirest lähtuv vajalik tegevuste korrektuur tulevikus. Elluviimise järgsed tingimused/nõuded on toodud käesolevas peatükis allpool. Planeeringulahendusega on kavandatud tehnovõrguühendused maakaabelliinidega. Täpne elektri- ja sidevarustuse lahendus tuleb anda projektiga. Projekteerimisel tuleb arvestada planeeringus määratud tingimustega. Planeeritud tehnovõrkude projekteerimine ja rajamine toimub arendaja ning tehnovõrkude valdaja koostöös. Tehnovõrkude valdajatelt tuleb tellida vajalikud tehnilised tingimused. Projekte võivad koostada vastavat litsentsi omavad firmad või isikud. Servituudi- ja/või piiratud asjaõiguste lepingud sõlmitakse vastavalt osapoolte kokkulepetele. Läänepoolses kavandatud elektriliinide trassilõigus kattuvad põhimõttelised elektriliinid ja Enefit Green AS kavandatava Lihula päikeseelektrijaama kaablitrassid kinnisasjadel: Tõnsu (kt 41101:004:0003), Liiasepõllu (kt 41101:001:0848) ning Tõlviku (kt 41101:002:0070). Lähtuvalt võimalikust trassi kattuvusest on vajalik kooskõlastada kaablitrasside ristumised ning sellega seonduvad tööd, mis on lä- hemal kui 1 m Enefit Green AS-i kasuks seatud isikliku kasutusõigusega koormatud ala ümbruses. Tehnovõrkude rajamisel riigitee piirides tuleb EhS § 99 lg 3 alusel ehitusprojekt kooskõlastada Transpordiametiga. Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et püstitatavad ehitised ei kahjustaks naaberkinnisasja kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab tuuliku igakordne valdaja, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Lennundusseaduse § 35 lg 61 alusel tuleb tuulikute ehitusprojektid kooskõlastada Transpordiameti lennundusteenistusega. Maaparandusehitiste rekonstrueerimisel tuleb projekteerimistingimuste taotlus, ehitusloa taotlus ja ehitusprojekt ning kasutusloa taotlus ja ehitusdokumendid esitada Maa- ja Ruumiametile. Maaparandusehitistele kavandatud muu ehitise ehitusprojekt või ehitusteatise alusel ehitise kavandamise või maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsus tuleb ehitus- või muu loa andjal või ehitusteatise menetlejal kooskõlastada Maa- ja Ruumiametiga. Päästeamet tuleb kaasata tuulikute ligipääsuteede projekti ja tuulikupargi välise kustutusvee tagamise lahenduse koostamisse. Tuulikute, mis kavandatakse Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) halduses olevale riigimaale, toimub ehitusõiguse andmine Metsaseaduses ja Riigivaraseaduses sätestatud korras. Kõik planeeringust lähtuvad ehitusprojektid (sh kuivendussüsteemi toimimise tagamiseks vajalikud maaparandussüsteemide ümberehituse projektid) tuleb kooskõlastada RMK halduses oleva riigimaa osas RMK-ga täiendavalt. www.dge.ee Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 57 Ebasoodsa keskkonnamõju leevendamiseks ja olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks tuleb kasutusele võtta meetmed, mis on toodud ptk 4.11.10. Kohustuslik on läbi viia seire, mis on toodud ptk-s 4.11.11. Vastavalt eriplaneeringu I etapi tulemustele on soovitatav säilitada kõrghaljastus kõikides külakeskustes, mis paiknevad tuuleparkidest ca 3 km raadiuses. Samuti on soovitatav säilitada võimalusel mets kaitsehaljastusena asulate vahetus ümbruses, tuuleparkide poolsetes külgedes. Soovitused on kehtivad ka käesolevas planeerimisetapis. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kehtestamisega peatub kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga hõlmatud planeeringualal varem kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja detailplaneering või nende osa. Peatunud kehtivusega planeeringutega hõlmatud alal asendab kohaliku omavalitsuse eriplaneering peatunud kehtivusega planeeringuid. Käesoleval planeeringualal varem kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja detailplaneering või nende osa puudub. Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 59 B – JOONISED 1. Situatsiooniskeem M 1 : 75 000 2. Põhilahendus kontaktvööndiga M 1 : 15 000 3. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG1, WTG4) M 1 : 2 000 4. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG3, WTG7) M 1 : 2 000 5. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG8) M 1 : 2 000 6. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG9) M 1 : 2 000 7. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG10, WTG21) M 1 : 2 000 8. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG12, WTG13, WTG18) M 1 : 2 000 9. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG16, WTG20) M 1 : 2 000 10. Põhijoonis tehnovõrkudega (WTG14) M 1 : 2 000 11. Juurdepääsuteed ja elektriliinid M 1 : 75 000 12. Kruntimine M 1 : 30 000 Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailne lahendus aladele nr 3 ja 3b 61 C – KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL Lisatakse pärast kooskõlastamise etappi  N ee Uue-Lembra out r 035K 19502:002:0175 ee 50 ee) 9 1 ikt l it ha k (o WTG1 vann ee) li H al Arumetsa S git 19502:002:0220 - i sti (ri 3Ri WTG3 1618 Lihula metskond 204 19502:002:0333 Ristikheina 3 19501:001:0477 Tiidu WTG4 19502:002:0033 WTG7 Metsa 19502:002:0031 Küla 19502:002:0032 AJ aav r aluk bes WTG8 Hõ Vana-Jüri 19502:002:0273 Lääne WTG9 WTG10 19502:002:0037 P1 Uustalu Liivandi 19502:002:0413 WTG21 19502:002:0222 Puraviku Hõ 19502:002:0960 be s al WTG12 uk Nõmme WTG13 r aav 19502:002:0186 Lepe 19502:002:0860 Metsatirbi WTG16 WTG14 86301:001:0229 Põldaru Piiri 86301:001:0012 19502:002:0473 WTG18 Paju 86301:001:0096 Kase Piruka 86301:001:0314 86301:001:0094 Paa WTG20 dr ema õgi j j õgi de rma Paa 3b 3 Aluskaart: Maa- ja Ruumiameti põhikaart wms teenusena. Planeeringulahendus LEPPEMÄRGID: Alusandmed Planeeringuala piir 3 Planeeritud tuulepargi eelvaliku ala numbriga Planeeritud krundipiir Veekogu kalda ehituskeeluvöönd 25 m/50 m Asukoht Lääneranna valla Planeeritud krundi hoonestusala Veekogu kalda piiranguvöönd 100 m/50 m Lääneranna vald tuuleparkide eriplaneeringu Planeeritud tuuliku vundamendi ehitusala Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd 15 m/12 m Vääriselupaik Planeeringu koostamise korraldaja detailne lahendus WTG13 Planeeritud tuuliku võimalik asukoht ja number Lääneranna Vallavalitsus alal nr 3 ja 3b Planeeritud tee ja montaažiplatsi võimalik asukoht III kategooria kaitsealused taimed Planeeritud tee võimalik trajektoor avalikult kasutatava teeni III kategooria kaitsealused loomad OÜ HENDRIKSON & KO Planeeringu koostamisest huvitatud isik Joonise nimetus Planeeritud võimalik elektri maakaabelliini trass 10 kV elektri õhuliin Evecon OÜ Põhilahendus kontaktvööndiga Vatlapõllu Raekoja plats 9 Tartu 51004 AJ Planeeritud võimalik alajaama asukoht Katastriüksuse piir, nimi ja tunnus, millel asub planeeritud tuulik 19502:002:0274 +372 7409 800 [email protected] Planeerimisspetsialist / -projektijuht Mõõtkava Kuupäev Maaparandussüsteemi maa-ala www.dge.ee Merlin Kalle 1:15 000 03.03.26 Alusandmed Määruse nr 71 kohane tuuliku lubatud vähim kaugus avalikult kasutatava tee katte servast Koostaja Töö nr Joonis nr P1 Pärnu maak.plan.kohane tuuleparkide arenduspiirkond ja -ala P1 16183 Risti-Hallivanni tee Lähima avalikult kasutatava tee number ja nimetus Registrikood 10269950 KMKR EE100039285 Merlin Kalle 25005206 2  Lääneranna Vallavalitsus Teie 05.06.2026 nr 2026/8-11/706-11 [email protected] Jaama tn 1 Meie 03.07.2026 nr 7.2-1/26/5848-22 90302, Pärnu maakond, Lääneranna vald, Lihula linn Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse aladele 3 ja 3b ning KSH teise etapi aruande kooskõlastamine Olete taotlenud, lähtudes planeerimisseaduse (PlanS) § 116 lõikest 1 kooskõlastust (korduv) Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse aladele 3 ja 3b ning detailse lahenduse keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõule. Alad paiknevad Kiska, Vatla, Sookalda, Paatsalu ja minimaalses ulatuses Paadrema küla territooriumil. Alade nr 3 ja 3b kogupindala on ca 920 ha. Planeeringuga määratakse ehitusõigus kokku 14 elektrituuliku püstitamiseks. Tuulikute lubatud maksimaalseks suhteliseks kõrguseks (koos vundamendiga) on kavandatud 288 m. Kõikidel detailselt käsitletavatel katastriüksustel, kuhu on kavandatud tuuliku ehitamine, puudub otsene juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Esitasime ettepanekud Lääneranna valla tuulepargi ja selle rajamiseks vajaliku taristu eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta 22.09.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/21002-2 (edaspidi seisukohad). Kooskõlastasime Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste eelnõu (ala 3) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) esimese etapi aruande 18.10.2022 kirjaga nr 7.2-1/22/5848-5 ja Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõule ja eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) esimese etapi aruandele alal nr 3b (asukoht Vatla, Paatsalu ja Sookalda külades) 02.04.2024 kirjaga nr 7.2-1/24/5848-7. Jätsime 19.08.2025 kirjaga nr 7.2-1/25/5848-17 eriplaneeringu detailse lahenduse aladele 3 ja 3b ning KSH teise etapi aruande kooskõlastamata. Korduvaks kooskõlastamiseks esitatavas planeeringulahenduses on vähendatud kavandatavaid tuulikupositsioone 6 võrra ehk 20 positsioonilt 14-le ning muudetud paari tuulikupositsiooni asukohta. Muuhulgas ei kavandata tuulikuid nr WTG2, WTG5, WTG6 ning sellest tulenevalt ei ole vajalik ka eelnimetatud tuulikuid teenindava juurdepääsutee rajamine ning riigitee nr 16183 Risti-Hallivanni tee km 1,627 asuva ristumiskoha asukoha muutmine. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse aladele 3 ja 3b ning KSH teise etapi aruande. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui kohaliku omavalitsuse eriplaneering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada see Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marje-Ly Rebas peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: 1. LR_Ala_3_3b_EP_seletuskiri.pdf 2. J2_laaneranna_tuulep_ala_3_3b_pohilahendus_kontaktvoondiga.pdf Andres Lainoja 5783 7109, [email protected] 58581095, [email protected] 2 (2)