dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

3. isiku täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Rahandusministeerium · 15. november 2024
Viit
12.2-10/24-207/264-10
Registreeritud
15. november 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sihtasutus Eesti-Hollandi Heategevusfond
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/24-207
Vastutaja
Taivo Kivistik (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎kolmanda.isiku.menetluskulud.11-14-2024.est.sorainen.asice145 KB
  • 📎kolmanda.isiku.seisukoht.11-14-2024.est.sorainen.asice113 KB

Sisu (failidest)

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 14.11.2024 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 281334 Kolmas isik: Sihtasutus Eesti-Hollandi Heategevusfond Registrikood: 90008867 F. R. Faehlmanni 5-5, 10125, Tallinn e-post: [email protected] Esindaja: vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 6 400 900 e-post: [email protected] Vaidlustaja: SAK Fond Sihtasutus Registrikood: 90006224 J. Vilmsi tn 47, 10115, Tallinn e-post: [email protected] Esindaja: Karmo Neider S&K Legal OÜ J. Vilmsi tn 47, 10115, Tallinn e-post: [email protected] KOLMANDA ISIKU TÄIENDAV SEISUKOHT Sorainen – 2/4 – 1. HANKIJA OTSUSED ON ÕIGUSPÄRASED 1. Kuna vaidlustaja ei vaielnud vastu kolmanda isiku päringule, millega soovis tutvuda vaidlustaja pakkumuse ja selle hindamise protokolliga, ega olnud enda pakkumuse sisu ka ärisaladusena määratlenud, edastas hankija 14.11.2024 päritud teabe kolmandale isikule. 2. Kolmandal isikul on olnud seetõttu põgus võimalus vaidlustaja pakkumusega tutvuda ja kolmas isik sai selle pinnalt veenduda, et hankija poolt vaidlustajale omistatud hindepunktid on korrektsed. Kolmas isik ei hakka kõiki vaidlustaja pakkumuses sisalduvad puudusi siinkohal eraldi välja tooma, kuivõrd need nähtuvad õigesti juba vaidlustaja pakkumuse hindamise protokollist. Sellele vaatamata esitab kolmas isik mõned vaidlustaja pakkumuse markantsemad puudujäägid, mis ilmestavad hästi seda, miks vaidlustaja pakkumus sai sellised hindepunktid. 3. Enne nende puudujääkide juurde siirdumist peatub kolmas isik mõnedel vaidlustaja täiendavas seisukohas esitatud väidetel, mis vaidluse lahendamisel tähendust ei oma. 4. Esiteks ei oma mingit tähendust täiendava seisukoha p-des 4-5 ja 10 esitatud väide, mille kohaselt on vaidlustaja pakkumuse esitamisega kinnitanud „hanke tehniliste tingimustega nõustumist“. Tõenäoliselt peab vaidlustaja silmas vastavustingimuste raames esitatud kinnitust, mis sisuliselt kopeerib RHS § 110 lg-s 3 sätestatud nn konkludentset kinnitust. 5. Sellel kinnitusel pole antud vaidluses aga mingit tähendust, kuna iga vähegi mõistlik pakkuja kinnitab kas konkludentselt pakkumuse esitamise fakti kaudu või vastusena hankija seatud vastavustingimusele, et tema pakkumus kõikidele tingimustele vastab. Veel vähem on sellel kinnitusel mingit tähendust pakkumuste hindamise kontekstis, kuna hindamismetoodika kohaselt lähtuti pakkuja koostatud teenuse kirjeldusest, mitte aga pakkuja kinnitustest. 6. Ka VaKo varasemast praktikast nähtub, et selline üldsõnaline kinnitus ei saa puudusi pakkumuses ühelgi moel asendada või olematuks muuta.1 Kui lähtuda vaidlustaja arusaamast, siis peaks justkui kõik pakkujad juba kinnituse esitamise tõttu saama pakkumuste hindamisel maksimaalsed punktid. Nii tõlgendataks hindamiskriteeriumid aga sisutuks ja mõttetuks. 7. Tähendust ei oma antud vaidluses ka see, kes ja kuidas praeguse hankelepingu eset varem on täitnud. Vaidlustuskomisjoni praktikas pole peetud õigusvastaseks või kuidagi muul moel taunitavaks, et varem hankelepingu esemega sarnast ülesannet täitnud isik osaleb hilisemas riigihankes sarnasele hankelepingu esemele.2 Kui see oleks kuidagi õiguslikult taunitav, siis ei saaks nt korraldatud jäätmeveo raames eelmine jäätmevedaja järgmises riigihankes edukas olla. 8. Asjasse ei puutu ka vaidlustaja tõstatatud temaatika sellest, kas ühe või teise hindamise metoodika kasutamine oli hankija jaoks piiratud üksnes seetõttu, et kolmas isik oma pakkumuse sisu ärisaladusena määratles. Nagu kolmas isik juba oma vastuses vaidlustusele esile tõi, ei sõltu hindamismetoodika ühelgi moel sellest, kas ja mida on pakkuja ärisaladuseks määranud. 1.1. Vaidlustaja pakkumusest nähtub, et vaidlustaja pole teenuse kirjelduses isegi arvestanud õigusaktide nõuetega 9. Kui rääkida vaidlustaja pakkumuse teenuse kirjelduses esinevatest puudustest, siis kõige markantsem nendest on asjaolu, millele on tähelepanu omistanud ka hankija vaidlustaja pakkumuse hindamise protokollis. Nimelt, kui kasvõi tutvuda viidatud protokolli punktiga 2.2 riigihanke osa 1 kohta, siis selles on hankija õigustatult tõstatanud küsimuse, kuidas toimub kõlblik kuni kategooria toodete jaotamine, mille pakkuja saab tõenäoliselt annetajalt eelmise päeva õhtul. 1 VaKo 59-24/276296, p 7.3. 2 Vrd VaKo 207-20/223606, p 29. Sorainen – 3/4 – 10. Sealsamas on hankija viidanud ka Põllumajandus- ja Toiduameti juhendile „Toiduohutus annetamisel“, mille lk 4 kohaselt ei tohi „kõlblik kuni“ tooteid pakendil kirjas olevast kuupäevast hiljem enam jagada, kuna selles võivad hakata kasvama ja paljunema tervisele ohtlikud mikroorganismid (mikroobid).3 11. Õigupoolest võib vaidlustaja pakkumuses esitatud teenuse kirjeldust mõista sisuliselt nii, et „kõlblik kuni“ tooteid soovitakse jagama asuda kõige varem järgmisel päeval pärast seda, kui vaidlustaja on „kõlblik kuni“ tooted annetajalt saanud. Sellest on viidatud protokolli alusel aru saanud ka hankija. 12. Lisaks vastuolule juba hankija viidatud juhendile, tähendaks vaidlustaja kirjeldatud teenuse osutamise viis, et toiduabi jagataks vastuolus ka toiduseadusega. Nii sätestab ka ToiduS § 40 lg 2, et pärast tarvitamise tähtpäeva möödumist ei tohi toitu turustada. 13. Seega pole vaidlustaja esitatud teenuse kirjeldus mitte üksnes puudlik, vaid abivajajatele vähemalt selles aspektis lausa ohtlik. 1.2. Vaidlustaja pole teenuse kirjelduses arvestanud maakondlikke eripärasid 14. Nagu on õigesti leidnud ka hankija ning millele ei ole vaidlustaja ka vastu vaielnud, ei ole vaidlustaja pakkumuses kirjeldatud maakondlikke eripärasid ja võimalusi. See puudus on aga sedavõrd oluline, et välistab teenuse kirjelduse alakriteeriumi p 2.2 kohaselt üleüldse selle, et vaidlustaja võiks selle hindamiskriteeriumi kohaselt saada 20 või 14 punkti. 15. Nimelt näeb hindamismetoodika ette, et punktisumma 20 (suurepärane) või 14 (hea) saamiseks peab pakkuja olema igal juhul esitanud teabe maakondlikke eripärade ja võimaluste arvestamisest. Sarnaselt hankijale, ei nähtu ka kolmandale isikule, et vaidlustaja oleks üleüldse maakondlikke eripärasid ja võimalusi oma pakkumuses maininud. See tähendab, et paremat hinnet kui rahuldav ja paremaid punkte kui 7, ei saanudki vaidlustaja sellel alusel saada. 16. Kolmas isik on teinud sellekohased arvutused ja nende najal nähtub, et juba ainuüksi põhjusel, et vaidlustaja pole oma teenuse kirjelduses maakondlikke eripärasid ega võimalusi kirjeldanud, ei saa vaidlustaja pakkumus osutuda edukaks vähemalt riigihanke osades 1, 3 ja 6. 2. HANKIJA SEISUKOHAST KOLMANDA ISIKU KULUDE KOHTA 17. Mõneti üllatuslikult on hankija oma täiendavas seisukohas palunud VaKo-l kontrollida ka kolmanda isiku kulude põhjendatust 48 euro osas. Kolmas isik saab RHS §-st 198 aru nii, et antud juhul ei saa hankijale saabuda ainsatki sellist stsenaariumi, mille kohaselt mõistaks VaKo hankijalt kolmanda isiku kasuks välja mistahes menetluskulusid. Liiatigi ei ole kolmas isik ka taotlenud hankijalt mistahes menetluskulude väljamõistmist, vaid üksnes vaidlustajalt. Seetõttu ei puutu kolmanda isiku menetluskulud hankijasse. 18. Kolmas isik ei heida hankijale siiski tema altruismi ette ja kui VaKo otsustabki hinnata, kas kolmanda isiku menetluskulud on nende 48 euro osas põhjendatud, siis juhib kolmas isik VaKo tähelepanu sellele, et tulenevalt haldus- ja kohtupraktikast, on ka nende 48 eurot ulatuses kantud menetluskulud omistatavad kolmanda isiku lepingulisele esindajale. 19. Kohtupraktika kohaselt on advokaadibüroo teiste töötajate töö dokumentide ettevalmistamisel omistatav lepingulisele esindajale ning selle lepingulise esindaja kuludena väljamõistetav.4 3 Kättesaadav: https://pta.agri.ee/sites/default/files/documents/2022-02/Toidu%20annetamise%20juhend.pdf (14.11.2024). 4 RKTKm 2-17-124505, p 16. Sorainen – 4/4 – 20. Tallinna Ringkonnakohus on korduvalt leidnud, et ei ole põhjendatud jätta kohtumenetluses esindamise kuludena välja mõistmata selliseid kulusid, mis on otseselt seotud esindaja poolt kohtule esitatud dokumentide ettevalmistamisega. 21. Advokaadibüroo teise advokaadi või juristi poolt tehtud töö on sellisel juhul omistatav esindajale, kes lõppastmes esindatava nimel vastavad dokumendid kohtule esitas – vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.11.2017 otsus haldusasjas nr 3-16-137 (p 14), Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-699 (p 12) ja Tallinna Ringkonnakohtu 07.04.2015 määrus haldusasjas nr 3-13-1612 (p 13). 22. Samuti on Riigikohus leidnud, et hüvitatavaks kuluks loetakse lepinguliseks esindajaks olnud advokaati aidanud advokaadi, kes ei ole kohtus lepingulise esindajana osalenud, tehtud toimingute kulu, kui need toimingud on menetluses olnud vajalikud ja mõistlikud, ei ole tekitanud lisakulusid võrreldes olukorraga, kui toimingud oleks teinud esindajaks olnud advokaat, vaid on kulusid kokkuvõtlikult vähendanud.5 23. Kolmanda isiku arvates ei peaks vaidlustusmenetluses lähtuma mingist vastupidisest praktikast, liiatigi kui on ilmne, et mingeid lisakulusid teise advokaadi 0,2 tundi praeguses vaidlustusmenetluses ei tekitanud. Teise advokaadi menetluskulu on seotud kliendiga esmase suhtlusega vaidlustusmenetlusest ja selle teabe edasiandmisega esindajale, et esindaja saaks selle teabe najal klienti aidata. Kui esindaja oleks asunud kõike seda teavet uuesti kliendilt üle küsima, siis oleks esindaja tekitanud kliendile lisakulusid, mida teise advokaadi abi vältis. 24. Kolmanda isiku esindaja ei ole eeltoodud selgituse koostamisega seotud menetluskulu kliendile arveldanud, kuna see suurendaks 48 euro põhjendatuse nimel kliendi menetluskulusid kordades suuremaks, kui needsamad 48 eurot. Seetõttu palub kolmas isik selle asjaoluga ka menetluskulude väljamõistmisel arvestada. 3. MENETLUSLIKUD TEATED 25. Vaidlustuskomisjoni 06.11.2024 kirjaliku menetluse teatega nr 2.2-10/207 anti menetlusosalistele tähtaeg vastata kuni 14.11.2024 vaidlustaja seisukohtadele. Seega on antud vastus tähtaegne. Lugupidamisega Mario Sõrm vandeadvokaat 5 RKTKm 2-17-124505, p 16. Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 14.11.2024 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 281334 Kolmas isik: Sihtasutus Eesti-Hollandi Heategevusfond Registrikood: 90008867 F. R. Faehlmanni 5-5, 10125, Tallinn e-post: [email protected] Esindaja: vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 6 400 900 e-post: [email protected] Vaidlustaja: SAK Fond Sihtasutus Registrikood: 90006224 J. Vilmsi tn 47, 10115, Tallinn e-post: [email protected] Esindaja: Karmo Neider S&K Legal OÜ J. Vilmsi tn 47, 10115, Tallinn e-post: [email protected] KOLMANDA ISIKU MENETLUSKULUDE TAOTLUS JA NIMEKIRI 1. TAOTLUS 1. Mõista vaidlustajalt kolmanda isiku kasuks välja käesolevas vaidlustusmenetluses kantud esindajakulud kokku summas 1425 eurot (käibemaksuta). Sorainen – 2/3 – 1. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VaKo) menetluses on vaidlustus riigihankes 281334. Käesolevaga esitab kolmas isik menetluskulude nimekirja, mis sisaldab kolmanda isiku kõiki esindajakulusid. Need on kokku summas 1425 eurot (käibemaksuta). 2. Kolmas isik on osalenud vaidlustusmenetluses lepinguliste esindajate kaudu. Selle tarbeks on kolmas isik tellinud Advokaadibüroo Sorainen OÜ-lt õigusabiteenust mahus 5,6 tundi. 3. Kolmandale isikule osutasid teenust: − vandeadvokaat Mario Sõrm 5,4 tunni ulatuses, tunnihinnaga 255 eurot (käibemaksuta); − vandeadvokaadi abi Liisa-Maria Puur 0,2 tunni ulatuses, tunnihinnaga 240 eurot (käibemaksuta). 4. Kolmanda isiku esindajakulude nimekiri on järgmine: Arve nr Kuupäev Teenuse Teenuse kirjeldus Aeg Summa Tunnihind osutaja (h) (€) (€) 01.11.2024 Liisa- Suhtlus kliendi ja 0,2 48 240 Maria meeskonnaga seoses Puur vaidlustuse esitamisega. 5110/24E 04.11.2024 Mario Vaidlustusele 2,1 535,5 255 E Sõrm vastuse koostamine. Kõne kliendiga. 05.11.2024 Mario Vaidlustusele 0,3 76,50 255 Sõrm vastuse koostamine ja selle esitamine. 11.11.2024 Mario Menetluskulude 0,5 127,50 255 Sõrm taotluse ja nimekirja koostamine. 13.11.2024 Mario Tutvumine 0,2 51 255 Sõrm vaidlustaja täiendava seisukohaga. Selle kohta teabe edastamine kliendile. 5272/24E 14.11.2024 Mario Täiendava 2,3 586,50 255 E Sõrm seisukoha koostamine. Kõned kliendiga. Tutvumine vaidlustaja pakkumuse ja hankija protokolliga. Menetluskulude taotluse ja nimekirja koostamine. 5,6 1425 5. Kolmas isik on käibemaksukohustuslane, sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitise nõue esitatud ilma käibemaksuta. Sorainen – 3/3 – 6. Kolmandale isikule tekkinud õigusabikulusid tõendavad Advokaadibüroo Sorainen OÜ arve nr 5110/24EE (lisa 1) ja arve nr 5272/24EE. 7. Kolmas isik kinnitab, et kõik käesolevas menetlusdokumendis nimetatud lepinguliste esindajate kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega ja on vaidluse keerukust arvestades vajalikud ja põhjendatud. Lugupidamisega Mario Sõrm vandeadvokaat
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel