Vaidlustus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 14.11.2024 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Klen Teder Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik Mari Past Kristiina Koll Liis Kikas ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Madis Abel Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Andra Olm VAIDLUSTUS Riigihange: „Paekna ühisveevärgi rekonstrueerimine“ (viitenr 285033) Vaidlustaja: Schöttli Keskkonnatehnika Aktsiaselts Registrikood 10165908 Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Osaühing KIILI KVH Registrikood 10782274 Toompihla tn 1, 75401 Kiili vald e-post [email protected] Kolmas isik: Aktsiaselts Vensen Registrikood 10258343 Tondi tn 1, 11313 Tallinn e-post [email protected] TAOTLUSED: 1. Rahuldada vaidlustus ning tunnistada kehtetuks järgmised Osaühingu KIILI KVH otsused riigihankes „Paekna ühisveevärgi rekonstrueerimine“ (viitenr 285033): (i) Schöttli Keskkonnatehnika Aktsiaseltsi menetlusest kõrvaldamine; (ii) Aktsiaselts Venseni pakkumuse edukaks tunnistamine; (iii) Aktsiaselts Venseni kui eduka pakkuja kvalifitseerimine ja tema menetlusest kõrvaldamata jätmine. 2. Jätta kõik menetluskulud hankija kanda ning mõista vaidlustaja menetluskulud välja hankijalt vastavalt vaidlustaja menetluskulude nimekirjale.  NOVE - 2/7 - I ASJAOLUD 1. 02.10.2024 alustas Osaühing KIILI KVH („Hankija“) võrgustikusektori hankijana lihthanke- menetlusena läbiviidavat riigihanget „Paekna ühisveevärgi rekonstrueerimine“ (viitenr 285033, „Hange“). Pakkumusi hinnatakse üksnes kogumaksumuse alusel. 2. Tähtajaks (18.10.2024) esitasid pakkumuse kolm pakkujat: (i) Schöttli Keskkonnatehnika Aktsiaselts („Vaidlustaja“) – pakkumuse maksumus 169 285 eurot käibemaksuta; (ii) Aktsiaselts Vensen („Kolmas isik“) – pakkumuse maksumus 171 800 eurot käibe- maksuta; (iii) Aktsiaselts Terrat – pakkumuse maksumus 194 950 eurot käibemaksuta. 3. 11.11.2024 teavitas Hankija pakkujaid järgmistest Hankes vastu võetud otsustest: (i) tunnistada kõik pakkumused vastavaks; (ii) kõrvaldada Vaidlustaja menetlusest; (iii) tunnistada edukaks Kolmanda isiku pakkumus; (iv) kvalifitseerida Kolmas isik kui edukas pakkuja ning jätta ta eduka pakkujana menetlusest kõrvaldamata. Vaidlustaja menetlusest kõrvaldamise õiguslikuks aluseks on märgitud riigihangete seaduse („RHS“) § 95 lg 4 p 8 ning Hankija on selle otsuse kohta koostanud eraldi põhjendava dokumendi. 4. Vaidlustaja hinnangul on tema Hanke menetlusest kõrvaldamine õigusvastane. Seetõttu esitab Vaidlustaja käesolevaga selle otsuse peale vaidlustuse riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“). Otsuste järgnevuse põhimõttest tulenevalt vaidlustab Vaidlustaja ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ja Kolmandat isikut kui edukat pakkujat puudutavad kvalifikatsiooni- ja kõrvaldamise aluste otsused. II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED II.a Vaidlustaja kõrvaldamine Hanke menetlusest on õigusvastane 5. Vaidlustaja leiab, et tema Hanke menetlusest kõrvaldamine on ebaseaduslik nii formaalsetel kui sisulistel kaalutlustel. Tutvustame neid põhjuseid lähemalt allpool. 6. Sissejuhatavalt ja üldkohalduvana märgime, et Hankija peab end nähtavasti võrgustiku- sektori hankijaks1 (RHS § 5 lg 3), kes on Hanke menetlusliigiks valinud lihthankemenetluse, olgugi et riigihangete registrisse („RHR“) kantud info järgi ei ületa Hanke eeldatav maksumus lihthanke piirmäära. Seega – eeldades, et Hankija on Hanke eeldatavat maksumust hinnanud adekvaatselt, olnuks tal teoreetiliselt võimalik viia Hange läbi ka nn väikehankena, kuid ta otsustas rangema menetlusliigi, lihthankemenetluse, kasuks. RHS § 15 lg-te 8 ja 12 koosmõjus peab Hankija enda valikust tulenevalt Hankele kohaldama RHS §-s 125 sätestatud lihthankemenetluse reegleid. ▪ Hankes ei kohaldu RHS § 95 lg 4 p 8 7. Vaidlustaja esimene vastuväide tema Hanke menetlusest kõrvaldamisele on, et seaduse- säte, millele Hankija asjaomast otsust tehes tugines – RHS § 95 lg 4 p 8 – ei kohaldu Hankes. Järelikult ei tohtinud Hankija selles sättes nimetatud kõrvaldamise aluse esinemist Vaidlustaja suhtes kontrollida ega Vaidlustajat selle sätte alusel Hanke menetlusest kõrvaldada. 8. RHS § 125 lg 7 esimene lause kohustab avaliku sektori hankijat lihthankemenetluses enne hankelepingu sõlmimist kontrollima ettevõtjal RHS § 95 lg-s 1 sätestatud nn kohustuslike kõrvaldamise aluste puudumist. RHS § 95 lg-s 4 sätestatud nn vabatahtlike kõrvaldamise aluste kontrollimise kohustus puudub. Nagu toonitatud, puudutab eelnev avaliku sektori hankijaid. 1 RHR-is on Hanke üldandmete lehel märgitud, et tegu on võrgustikusektori riigihankega.  NOVE - 3/7 - Võrgustikusektori hankijate kontrollikohustuse suhtes ei sätesta RHS § 125 lg 7 ega ka ükski muu § 125 säte midagi. Seega ei ole seadusandja ette näinud, et võrgustikusektori hankija peaks lihthankemenetluses kontrollima ettevõtja, sh eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste esinemist. Seda kinnitab otsesõnu ka RHS-i 01.06.2022 muudatuste eelnõu seletuskiri.2 Niisiis, seadusest tulenevalt RHS § 95 lg 4 p 8 Hankes ei kohaldu. 9. Tõsi, RHS § 125 lg 2 annab hankijale õiguse võtta lihthankemenetluse korda üle ka sellised RHS sätted, mis seaduse kohaselt järgimiseks kohustuslikud ei ole. Antud juhul ei ole Hankija aga mitte üheski Hanke alusdokumendis (sh hanketeates ega dokumendis „Juhised pakkujatele“, mis on peamine RHS § 125 mõttes lihthankemenetluse korda sisaldav dokument) sätestanud, et ta üldse kontrollib vaidlusaluses lihthankemenetluses pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste esinemist või et ta kontrollib spetsiifiliselt (ja muu hulgas) RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse esinemist. Niisiis ei ole Hankija RHS § 95 lg 4 p-i 8 Hankesse üle võtnud. 10. Eeltoodud järeldust toetab VAKO lahend, mille järgi kui lihthankemenetluse alusdokumendid ei tee teatavatele seadusesätetele mingeid viiteid, siis need sätted antud riigihankes ei kohaldu. 3 Paiguti – ilmselt siis, kui see talle meelepärane on – lähtub sellest ka Hankija ise. Nimelt on Hankija Vaidlustaja kõrvaldamise otsuse (põhjendatud versioon) lk-l 2 märkinud, et „käesoleva lihthanke alusdokumentides ei ole hankija sätestanud võimalust heastamise aluspõhimõtte rakendamiseks, mistõttu [RHS] § 97 lg 3 rakendamiseks puudub hankedokumentides alus.“ 11. Seda, et vaidlusaluse Hanke alusdokumendid ei näe ette kõrvaldamise aluste kontrolli, kinnitab täiendavalt tõik, et „Juhised pakkujale“ alaptk 11 räägib küll eduka pakkuja kvalifikatsiooni kontrollist, aga mitte sõnagagi kõrvaldamise aluste kontrollist. Loogiline oleks arvata, et kui Hankija tahtnuks eduka pakkuja puhul lisaks kvalifikatsiooni kontrollimisele kontrollida ka kõrvaldamise aluste esinemist, siis ta oleks selle ka nõnda kirja pannud, mitte sel teemal vaikinud. 12. Vaidlustaja ei eita, et RHR-is Hanke alamlehel „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimise tingimused“ on nimetatud erinevad kõrvaldamise alused, sh RHS § 95 lg 4 p 8. See aga ei tähenda, et need viited omavad õiguslikku tähendust ning Hankija on need kõrvaldamise alused nõuete- kohaselt Hankesse üle võtnud. Nimelt ei piisa RHS § 125 lg 2 alusel vaikimisi mittekohalduvate RHS sätete lihthankemenetluse korda ülevõtmiseks pelgalt sellest, et hankija hanget RHR-is ette valmistades märgib linnukese ühe või teise kõrvaldamise aluse ette, nõnda et RHR seda või neid asjaomase hanke lehel kuvama hakkab. Hankija tahe võtta lihthankemenetlusse üle seaduse järgi mittekohalduv regulatsioon peab olema väljendatud selgelt ja ühemõtteliselt. 13. Seda nõuab RHS § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse põhimõte, mis väljendub mh selles, et kõik hanketingimused peavad olema esitatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, võimaldamaks kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista oma kohustuste täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada.4 Oluline on seegi, et nagu kohtud on korduvalt otsustanud, on võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega vastuolus ettevõtja kõrvale jätmine riigihanke menetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi haldusasutuste või -kohtute poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest.5 14. Praeguses kontekstis tähendab eelöeldu, et kõrvaldamise aluste kehtestamine ja nende kontrollimine peab olema paika pandud sõnaselgelt ja ühemõtteliselt, mitte aga nii, et RHR kuvab ilma mistahes hankijapoolsete selgitusteta teatavaid kõrvaldamise aluseid ja ainult „tõlgenduslikult“ asutakse hiljem seisukohale, et RHR-ist nähtuv (seadust kordavate punktide loetelu) on kõrvalda- mise aluste kontrolli tervikregulatsioon. Nõnda on ka VAKO varem leidnud, et võtmaks menetlus- korda üle RHS sätet, mille järgimist seadus ette ei näe, tuleb hankijal menetluskorda kirjutada kas 2 RHS muudatuste eelnõu (491 SE, RK XIV koosseis) seletuskiri, lk 38. 3 VAKOo 126-20/218948, p 13. 4 Vt nt EKo C-42/13: Cartiera dell’Adda, p 44; VAKOo 128-17/190324, p 18; 197-21/242498, p 8. 5 Vt TrtRKo 3-20-537, p 38 ja seal viidatud kohtupraktika. Vrd VAKOo 75-22/246028, p 12.  NOVE - 4/7 - identses või vähemasti ligilähedases sõnastuses säte6 või siis teha selge ja täpne („otsene“) viide silmas peetud RHS normile.7 15. Tõlgenduse kasuks, et Hankija ei ole RHS § 95 lg 4 p-i 8 Hankesse üle võtnud, räägib ka VAKO praktika, mille järgi – kuna lihthankemenetlus algab hanketeate avaldamisega RHR-is (RHS § 125 lg 1) – peavad lihthankemenetluses kehtestatavad kvalifitseerimise tingimused olema välja toodud hanketeates kui peamises riigihanke alusdokumendis.8 Tõsi, osutatud lahend puudutab kvalifitseerimise tingimusi, kuid sama järeldus on mutatis mutandis ülekantav ka kõrvaldamise alustele. Põhimõtteline erinevus nende kahte eri tüüpi hanketingimuste vahel puudub ning liiatigi puudutavad mõlemad pakkujate kvalitatiivset valikut ja kujutavad endast piiranguid hankes osale- misele (st tegu on riigihanke ja selles osalemise otsuse langetamise seisukohalt keskse tähendu- sega teabega). 16. Asjasse puutub ka RHS § 77 lg 9, mis sätestab, et erinevuste korral hanketeates ja teistes riigihanke alusdokumentides esitatud teabe vahel lähtutakse hanketeates esitatust. Seega, isegi kui lugeda RHR-i hanke alamleht „Kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimise tingimused“ riigihanke alusdokumendiks RHS § 4 p 17 mõttes, siis olukorras, kus lihthankemenetluse hanketeade ei tee vähimatki viidet kõrvaldamise aluste kehtimisele konkreetses menetluses (st eitab asjaomase regulatsiooni kehtivust), siis tuleb RHS § 77 lg 9 alusel anda prioriteet hanketeatele ja lugeda, et kõrvaldamise aluseid ei ole selles lihthankemenetluses kehtestatud. Sellist lähenemist toetab ka VAKO varasem praktika.9 17. Kokkuvõttes leiab Vaidlustaja, et Hankija on eksinud juba selles, et ta üldse kontrollis Vaidlustaja suhtes kõrvaldamise aluste (sh RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise aluse) esinemist. Hankija ei ole Hankes RHS §-s 95 sätestatud kõrvaldamise aluseid (sh lg 4 p 8) nõuetekohaselt kohalduma pannud. Sellest tulenevalt on Vaidlustaja Hanke menetlusest kõrvalda- mise otsus a priori õigusvastane. ▪ Isegi kui RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldub, on Hankija seda vääralt kohaldanud 18. Isegi kui VAKO peaks olenemata eeltoodust leidma, et RHS § 95 lg 4 p 8 on Hankes kohaldatav (quod non), siis on Vaidlustaja Hanke menetlusest kõrvaldamine ikkagi õigusvastane. Seda põhjusel, et Hankija ei ole vastupidiselt enda paljasõnalistele avaldustele RHR-i kantud teavet väidetavate rikkumiste kohta omalt poolt tegelikult uurinud ja hinnanud. 19. Sellega seonduvalt tuleb esiteks märkida, et vastavalt VAKO praktikale kui hankija on lihthankemenetluses mõne RHS sätte vabatahtlikult üle võtnud, peab ta järgima selle sätte regulatsiooni ja seda tõlgendavat kohtupraktikat.10 RHS ühetaolise kohaldamise huvides ei ole lubatud, et hankija võtab menetluskorda küll nominaalselt üle RHS sätte, kuid asub seda tõlgen- dama ja kohaldama kuidagi teisiti, kui asjaomane säte ja seda tõlgendav kohtupraktika ette näevad. Järelikult on praegusel juhul – kui pidada RHS § 95 lg 4 p 8 kohalduvaks (quod non) – asjakohane kogu seda sätet puudutav kohtupraktika. 20. Hankija on küll enda otsust Vaidlustaja kõrvaldamise kohta alustanud avaldusega, et ta on „põhjalikult analüüsinud“ Vaidlustaja puhul kõrvaldamise aluste esinemist (sama mõte esineb ka otsuse lk 2), kuid tegelikkuses on see dokument pelk referaat RHR-i teiste hankijate poolt kantud infost. Nagu alljärgnevalt näidatud, on pakkuja sellisel moel kõrvaldamine selgelt õigusvastane. 21. Vaidlustaja ei eita, et tema kohta on RHR-i tehtud rikkumiskandeid. Kõigile nendele minetustele leiduvad siiski objektiivsed põhjendused (millel siinkohal pikemalt ei peatuta, kuna vajadus selleks puudub). Pelk rikkumiskanne või isegi rikkumiskanded ei tähenda aga automaatselt seda, et pakkuja tuleks RHS § 95 lg 4 p 8 alusel riigihanke menetlusest kõrvaldada. Sätte mõtte on hoopis vastupidine: hankija peab kõiki registrist nähtuvaid väidetavaid rikkumisi lähemalt 6 VAKOo 177-18/194960, p 14. 7 VAKOo 218-18/194960, p 19; 220-21/243943, 12. 8 VAKOo 228-18/201333, p 8. 9 VAKOo 65-18/195560, p 15. 10 VAKOo 177-18/194960, p 15; 241-18/202280, p 14.  NOVE - 5/7 - uurima, et alles siis, kui tema uurimine ja analüüs annab alust tõdeda, et RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseeldused on täidetud (sh on kõrvaldamine sanktsioneeriva meetmena proportsionaalne ja pakkuja on muutunud ebausaldusväärseks), on kõrvaldamine lubatud. 22. VAKO on seda ühes oma hiljutises lahendis veenvalt selgitanud järgmiselt11: „Vaidlustuskomisjon ei nõustu sellega, et RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamiseks on faktiline koosseis täidetud juba siis, kui riigihangete registrisse on esitatud teave hankelepingu rikkumise kohta. Tegemist on üksnes ühe hankija antud hinnanguga. Kui hankija peab temaga sõlmitud hankelepingu rikkumist selliseks, mis vastab RHS § 95 lg 4 p-i 8 kõrvaldamise alusele, ei tähenda see automaatselt, et järgmises riigihankes saab teine hankija sellest hinnangust lähtuda. RHS § 9[5] lg 4 p 8 paneb seda pakkuja suhtes kohaldavale hankijale mh kohustuse hinnata hankelepingu(te) rikkumise asjaolusid. Seega käesoleval juhul ei saanud Hankija riigihangete registris oleva teabe alusel, et Vaidlustaja poolt on rikutud nelja hankelepingut, asuda seisukohale, et tegemist on oluliste või pidevate oluliste tingimuste rikkumisega. Isegi siis, kui oleks teada, et Vaidlustaja pole tähtaegadest kinni pidanud, oleks tulnud kindlaks teha see, kas esinesid rikkumisi õigustavad asjaolud. Seega Hankija ei saanud olla automaatselt seotud teiste hankijate antud hinnangutega Vaidlustaja poolt hankelepingute täitmisele ja Hankija pidi andma Vaidlustajale võimaluse esitada registriandmete ümberlükkamiseks omapoolsed selgitused ja tõendid (Euroopa Kohus 19.06.2019, C-41/18, p 32; Euroopa Kohus 03.10.2019, C-267/18, p 27; Tallinna Ringkonnakohus 11.06.2020, 3-20-80, p 23). Juba ainuüksi selle tegemata jätmine Hankija poolt on aluseks tunnistada Otsus kehtetuks.“ 23. Vaidlusaluses Hankes on olukord sisuliselt identne. Hankija on teinud Vaidlustaja täidetud hankelepingute kohta RHR-i päringu, leidnud sealt mõned rikkumiskanded ning võtnud need ilma mistahes omapoolse uurimise ja analüüsita üle kui absoluutse tõe, konsulteerimata kanded teinud hankijatega ning ammugi mitte Vaidlustajaga. Lihtsustatult: Hankija on RHR-ist nähtud info automaatselt ja mehaaniliselt teisendanud õigustuseks/vajaduseks Vaidlustaja Hanke menetlusest kõrvaldada. 24. Siinjuures olgu toonitatud, et kõrvaldamise otsuses Hankija kasutatud fraasid nagu nt „Hankija kinnituse kohaselt hüvitati lepingurikkumisega seotud kahju“ (vt seal alap 1) ei viita sellele, et Hankija on asjaomase teise hankijaga konsulteerinud. Selle teise hankija „kinnituse“ all on silmas peetud lihtsalt RHR-i kantud teavet. Toonitatud olgu sedagi, et Hankija poolt kõrvaldamise otsuses Vaidlustaja hankepassis sisalduva kolmelauselise lühiseletuse tsiteerimine ei ole kaugeltki käsita- tav Vaidlustajaga konsulteerimisena, nagu seda nõuab VAKO ja kohtute praktika. 25. Nagu VAKO ülal viidatud lahendis sedastas, on ainuüksi sellist laadi minetused sedavõrd fundamentaalsed, et tingivad kõrvaldamise otsuse kehtetuks tunnistamise. VAKO ei saa selle- kohase pädevuse puudumise tõttu asuda vaidlustusmenetluses Hankija põhimõttelisi menetlusvigu likvideerima. 26. Eriti jäme on Hankija uurimiskohustuse eiramine seonduvalt riigihankega nr 234122 (vt kõrvaldamisotsuse alap-d 3 ja 4), mille puhul on RHR-i kantud vaid kaks sõna: „Maksti leppetrahvi“. Hankijat ei ole huvitanud isegi see, kui suures summas või mis asjaoludel leppetrahvi väidetavalt maksti. Hankija on oma „põhjalikus analüüsis“ välja toonud vaid lepingute lõpukuupäeva ning tõdenud, et „RH registris antud kinnituse kohaselt maksti leppetrahvi kõnealuse lepingu puhul.“ 27. Hankijapoolne oluline viga seisneb ka selles, et ta ei ole tegelikult hinnanud RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeltingimusi, eeskätt selles sättes sisalduvat nn topeltolulisuse nõuet (oluliselt või pidevalt peab olema rikutud olema varasema hankelepingu olulist tingimust). Mitte kusagilt ei nähtu, et Hankija oleks andnud hinnangu RHR-i kantud väidetavate rikkumiste olulisusele või korduvusele ega ka mitte sellele, kas väidetavalt rikutud tingimused olid konkreetsete lepingute kontekstis olulised. 11 VAKOo 37-24/273122, p 7.3.  NOVE - 6/7 - 28. Mis puudutab rikkumiste korduvust, siis Hankija argumentatsioonis on nähtavasti error fundamentalis – ta viitab ühekorraga kõigile neljale tema osutatud rikkumiskandele ja räägib nende üleselt „lepingurikkumiste korduvusest“. RHS § 95 lg 4 p 8 ei pea aga silmas seda, et rikutud on vähemalt kahte (või siis nt nelja) lepingut. Sõna „korduvalt“ puudutab RHS § 95 lg 4 p-s 8 ühte lepingut ehk muude tingimuste täitmisel võib pakkuja kõrvaldamiseks võib anda ainest see, kui ühte varasemat hankelepingut on rikutud korduvalt. 29. Hankija on Vaidlustaja kõrvaldamist ilmselgelt puudulikult põhjendanud. VAKO praktika järgi peab hankija RHS § 95 lg 4 p-le 8 tuginevat kõrvaldamise otsust põhjendama järgmiste standardite järgi: „[P]idades silmas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest võrsuvat ja RHS § 96 lg-s 5 konkretiseeritud põhjendamiskohustust, peab hankija pakkuja RHS § 95 lg 4 p 8 alusel hankemenetlusest kõrvaldamiseks selgelt ära näitama, täpselt milles seisneb varasema(te) hankelepingu(te) rikkumine, ning hindama iga konkreetse rikkumise kaupa, kas rikutud tingimust saab pidada asjaomase lepingu oluliseks osaks ja kas rikkumine oli oluline või pidev. Peale selle on tähtis, et hankija otsusest nähtuksid küllaldased kaalutlused, miks on pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine proportsionaalne. Viimane hõlmab muu hulgas hinnangut sellele, millistel põhjustel on pakkuja varasem tegevus muutnud ta hankija jaoks sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga hankelepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisu- kohast vastuvõetamatu (vt vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 33-19/203234, p-d 20–21).“ On ilmne, et Hankija on eksinud kõigi nende punktide vastu. RHR-ist nähtuvaid rikkumisi ei ole individuaalselt hinnatud ja uuritud, sealjuures kõrvutades ja sidudes rikkumise asjaolusid RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise eeltingimustega. Ka puudub Hankija otsuses igasugune analüüs kõrvaldamise kui meetme proportsionaalsuse ja Vaidlustaja usaldusväärsuse kohta, ehkki viimased on nn vabatahtlike kõrvaldamise aluste kesksed elemendid. 30. Kokkuvõttes on Vaidlustaja Hanke menetlusest kõrvaldamise otsus õigusvastane ka põhjusel, et Hankija ei ole täitnud tal lasuvat uurimiskohustust ega ole pakkuja kõrvaldamise otsust küllaldaselt põhjendanud. II.b Kolmanda isiku edukust puudutavad otsused on õigusvastased 31. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ning Kolmanda isiku kui eduka pakkuja kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused vaidlustab Vaidlustaja lähtuvalt nn otsuste järgnevuse põhimõttest. Nimelt, kuna Vaidlustaja on Hankes kehtiva hindamiskriteeriumi järgi teinud parima pakkumuse, siis kui Vaidlustaja on Hanke menetlusest ebaõigesti kõrvaldatud, on automaatselt õigusvastane ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine.12 Edukaks ei saa tunnistada pakkumust, mis ei ole hindamisele kuuluvate pakkumuste seast parim (RHS § 125 lg 5 ja § 117 lg 1 nende koosmõjus). Lisaks ei ole õiguspärane Kolmandat isikut kui edukat pakkujat kvalifitseerida ja menetlusest kõrvaldamata jätta, kui Kolmanda isiku pakkumus ei tohiks olla edukas. III MENETLUSLIKUD AVALDUSED 32. Tähtaegsus. RHS § 189 lg 4 järgi peab vaidlustus lihthankemenetluses tehtud otsuse peale olema laekunud VAKO-le kolme tööpäeva jooksul alates päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Hankija teavitas pakkujaid Hankes vastu võetud otsustest 11.11.2024, mis tähendab, et viimane päev nende otsuste vaidlustamiseks on 14.11.2024. Seega on käesolev vaidlustus – esitatud 14.11.2024 – tähtaegne. 12 VAKOo 37-24/273122, p 8.  NOVE - 7/7 - 33. Riigilõiv. RHR-i kantud andmete järgi jääb Hanke eeldatav maksumus alla rahvusvahelist piirmäära. Sellest tulenevalt on Vaidlustaja RHS § 186 ja riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 1 alusel tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 640 eurot (vt lisa). 34. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Vaidlustajat selles vaidlustusasjas esindada. 35. Menetlusliik. Vaidlustaja eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses. 36. Tõendid. Vaidlustaja ei ole menetlusökonoomiast lähtudes vaidlustusele lisanud tõendeid, mis on VAKO-le (eelduslikult) RHR-ist vabalt kättesaadavad. 37. Edasine suhtlus. Vaidlustaja palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema volitatud esindaja e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel). Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat Lisa: riigilõivu maksekorraldus.