dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

AS Eesti Vanglatööstuse 2024 majandusaasta aruande kinnitamine

Rahandusministeerium · 13. november 2024
Viit
12.5-5/5031-1
Registreeritud
13. november 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES
Sari
12.5-5 Osaluste valitseja ja asutaja õiguste teostaja ning liikmeõiguste teostaja aruanded ja VVle esitatav koondaruanne (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
12.5-5/2024
Vastutaja
Tarmo Porgand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond)

Failid

  • 📎4-18046 13.11.2024 Muu dokument.asice1009 KB

Sisu (failidest)

LÕPPARUANNE aruandeaasta algus: 01.05.2024 aruandeaasta lõpp: 10.09.2024 ärinimi: Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus registrikood: 10727967 Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, postiaadress: Keskväljak 4 postisihtnumber: 41531 telefon: +372 56919406 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: https://evt.ee/ Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2024. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 4 Lõppbilanss 4 Likvideerimise kasumiaruanne 5 Raamatupidamise aastaaruande lisad 6 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 6 Lisa 2 Muud tulud ja kulud 7 Lisa 3 Seotud osapooled 7 Lisa 4 Vara jaotusplaan 8 Aruande allkirjad 9 Vandeaudiitori aruanne 10 2 Tegevusaruanne Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus (likvideerimisel) likvideerija kinnitab käesolevaga, et Aktsiaseltsi likvideerimismenetlus on lõppbilansi kuupäeva (10.09.2024 seisuga) lõpule viidud. Seoses eeltooduga on likvideerija koostanud Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus (likvideerimisel) lõppbilansi ja vara jaotusplaani. Likvideerija on deponeerinud võlausaldajate teadaolevate ja muude võimalike kohustuste katteks rahalisi vahendeid väärtuses, mis on kajastatud vara jaotusplaanis. Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Lõppbilanss (eurodes) 10.09.2024 30.04.2024 Varad Käibevarad Raha 618 483 699 099 Nõuded ja ettemaksed 5 096 120 288 Kokku käibevarad 623 579 819 387 Kokku varad 623 579 819 387 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 0 145 605 Kokku lühiajalised kohustised 0 145 605 Kokku kohustised 0 145 605 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 466 690 466 690 Kohustuslik reservkapital 46 669 46 669 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 160 424 920 965 Aruandeaasta kasum (kahjum) -50 204 -760 542 Kokku omakapital 623 579 673 782 Kokku kohustised ja omakapital 623 579 819 387 4 Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2024. a. majandusaasta aruanne Likvideerimise kasumiaruanne (eurodes) 01.05.2024 - 10.09.2024 Likvideerijatele makstud tasud -21 154 Muud tulud ja kulud -29 050 Aruandeaasta kasum (kahjum) -50 204 5 Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2024. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon Eesti Vanglatööstus AS (likvideerimisel) likvideerimise lõpparuanne on koostatud likvideerimismenetluse lõpuleviimise kuupäeva 10.09.2024 seisuga. Likvideerimise lõpparuanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhendid. Käesolev likvideerimise lõpparuanne on koostatud lähtudes Raamatupidamise Toimkonna juhendist RTJ 13 „Likvideerimis- ja lõpparuanded“ ning väikeettevõtja lühendatud aastaaruannetele kohalduvatest nõuetest. Likvideerimise lõpparuande koostamisel ei lähtuta tegevuse jätkuvuse printsiibist ning sellest tulenevalt ei rakendata varade ja kohustiste kajastamisel arvestuspõhimõtteid, mis on seotud nende soetusmaksumusega ja periodiseerimisega. Likvideerimise lõppbilansis kajastatakse kõiki varasid ja kohustisi lühiajalistena. 30.04.2024, mil võeti vastu aktsiaseltsi lõpetamise otsus, lõppes 01.01.2024 alanud majandusaasta ja algas uus majandusaasta. Lõpparuanne koosneb lõppbilansist seisuga 10.09.2024, likvideerimise kasumiaruandest, mis hõlmab perioodi 01.05.2024-10.09.2024, lisadest, muust seaduses ja juhendis RTJ 13 nõutud informatsioonist ning vara jaotusplaanist. Likvideerimise kasumiaruandes esitatakse eelmise perioodi võrdlusandmed ainult juhul, kui tegemist on juba vähemalt teise likvideerimise vahearuandega. Likvideerimise lõpparuanne on koostatud eurodes. Raha Raha ja rahalähenditena kajastatakse bilansis arvelduskontode jääke nominaalsummas. Nõuded ja ettemaksed Kõiki nõudeid kajastatakse eeldatavasti laekuvates summades. Finantskohustised Kõik teadaolevad kohustised kajastatakse sõlmitud lepingute või seaduste kohaselt tasumisele kuuluvates summades. Kõiki teadaolevaid võimalikke likvideerimise lõpuleviimisega seotud kohustusi, mille katteks raha on deponeeritud, on kirjeldatud lõpparuande lisades. Eelnimetatud kohustiste kogusumma võrra on vähendatud väljamaksmisele kuuluvat likvideerimisjaotist vara jaotusplaanis Kohustuslik reservkapital Vastavalt põhikirjale on moodustatud kohustuslik reservkapital. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha väljamakseid aktsionäridele. Maksustamine Vastavalt tulumaksuseadusele maksustatakse tulumaksuga juriidilise isiku likvideerimisel saadud likvideerimisjaotise osa, mis ületab aktsionäride osaluse soetusmaksumust. Tulumaksuga maksustamisel on maksumääraks 20/80 likvideerimisjaotise netosummast. Seotud osapooled AS Eesti Vanglatööstus (likvideerimisel) lõpparuande koostamisel on loetud seotud osapoolteks: 1) tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmed ja nende pereliikmed, kelleks loetakse vähemalt abikaasa, elukaaslane ja laps; 2) sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, kelle üle punktis 1 nimetatud isikutel üksi või koos pereliikmetega on valitsev või oluline mõju; 6 Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus 2024. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Muud tulud ja kulud (eurodes) 10.09.2024 Tulu praktika juhendamisest 23 160 Intressitulud 3 598 Juriidilised teenused -15 526 Tööjukulud -20 956 Raamatupidamisteenused ja auditeerimine -13 000 Muud kulud -6 326 Kokku muud tulud ja kulud -29 050 Lisa 3 Seotud osapooled (eurodes) Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 01.05.2024 - 10.09.2024 Arvestatud tasu 25 802 Autokompensatsioon 672 7 Lisa 4 Vara jaotusplaan Seletuskiri AS Eesti Vanglatööstus (likvideerimisel) seisuga 10.09.2024.a. koostatud lõppbilansi juurde. AS Eesti Vanglatööstus (likvideerimisel) likvideerija kinnitab käesolevaga, et aktsiaseltsi likvideerimismenetlus on lõppbilansi kuupäeva (10.09.2024.a. seisuga) lõpule viidud. Seoses eeltooduga on likvideerija koostanud AS Eesti Vanglatööstus (likvideerimisel) lõpparuande. Lõppbilansis kajastuvad ettevõtte likvideerimismenetluse lõpuks allesjäänud vara, milleks on raha jääk arvelduskontodel summas 618 483 €, nõue I. Metsatalu vastu summas 4 813 € ja maksude ettemaks summas 283 €. Vastavalt tulumaksuseadusele maksustatakse tulumaksuga juriidilise isiku likvideerimisel saadud likvideerimisjaotise osa, mis ületab aktsionäride osaluse soetusmaksumust. Kuna AS Eesti Vanglatööstus (likvideerimisel) väljamakstav likvideerimisjaotis on väiksem ainuaktsionäri aktsiakapitali sissemaksetest, siis ei teki AS-l Eesti Vanglatööstus (likvideerimisel) likvideerimisjaotise väljamaksmisel tulumaksukohustust. Likvideerija kinnitab, et lõpparuande koostamise kuupäeva seisuga on kõigi teadaolevate võlausaldajate nõuded rahuldatud. Likvideerimisjaotise mitterahalise varana üle antava nõude hindamisel on lähtutud eeldatava tõenäolise laekumise summast. Lõppbilansis on raha deponeeritud alljärgnevate likvideerimismenetluse lõpuleviimisega seotud eelseisvate kohustuste katteks, mille tähtaeg ei ole veel saabunud. 1. Nõukogu ja likvideerija tasud koos maksudega 24 872 € 2. Arvestus ja auditeerimisteenused 9 000 € 3. Juriidilised teenused 2 000 € 4. Muud kulud 3 009 € AS Eesti Vanglatööstus (likvideerimisel) Vara jaotusplaan (eurodes) Eelseisvate kohustuste Antakse Likvideerimisjaotise katteks deponeeritud Makstakse üle Ainuaktsionär brutosumma summa Likvideerimisjaotis rahas nõudena Eesti Vabariik 623 579 38 881 584 698 579 885 4 813 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus (likvideerimisel) aktsionärile Arvamus Oleme auditeerinud Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus (likvideerimisel) (ettevõte) lõpparuannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 10.09.2024, likvideerimise kasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aruandeperioodi kohta ning lõpparuande lisasid, mis sisaldavad oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat infot, sealhulgas ka vara jaotusplaani. Meie arvates kajastab kaasnev lõpparuanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 10.09.2024 ning sellel kuupäeval lõppenud aruandeperioodi finantstulemust kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu asjaolu Oma arvamust modifitseerimata juhime tähelpanu asjaolule, et vara jaotusplaanis kajastuv plaanitav mitterahaline väljamakse (nõude summas 4 813 eurot üleandmine ainuaktsionärile likvideerimisel järelejäänud jaotusvarana) eeldab tulenevalt Äriseadustiku § 379 lg. 4 sätestatud piirangust eelnevalt ettevõtte põhikirja täiendamist vastava klausliga, kuna kehtiv ettevõtte põhikiri ei võimalda likvideerimisel järelejäänud vara jaotamist mitterahalisel teel. Tegemist ei ole märkusega eelnimetatud asjaolu suhtes. Muu informatsioon Likvideerija vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet, kuid ei hõlma lõpparuannet ega meie asjaomast vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus lõpparuande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust. Lõpparuande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi lõpparuandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Likvideerija vastutab lõpparuande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu likvideerija peab vajalikuks, võimaldamaks kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta lõpparuande koostamist. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas lõpparuanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad lõpparuande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame lõpparuande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning likvideerija arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse likvideerija poolt lõpparuande koostamisel kasutatud arvestusaluse kasutamise asjakohasuse kohta. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil; - hindame lõpparuande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni ning seda, kas lõpparuanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Toomas Villems Vandeaudiitori number 74 Villems & Partnerid OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 80 Mustamäe tee 46, Tallinn, Harju maakond, 10621 28.10.2024 AKTSIASELTS EESTI VANGLATÖÖSTUS PÕHIKIRI 1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT TEGEVUSALAD JA EESMÄRK 1.1. Äriühingu ärinimi on Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus (lühendatult AS Eesti Vanglatööstus). 1.2. Äriühingu asukoht on Eesti Vabariik, Jõhvi vald, Ida-Virumaa. 1.3. Äriühingu tegevusaladeks on: 1.3.1. Metalltoodete valmistamine ja müük; 1.3.2. puittoodete valmistamine ja müük; 1.3.3. tekstiiltoodete valmistamine ja müük; 1.3.4. pesupesemise teenuste osutamine; 1.3.5. pakkimis- ja muude teenuste osutamine; 1.3.6. tööstuskaupade jae- ja hulgikaubandus. 1.4. Äriühing on õigustatud tegema kõiki tehinguid ja toiminguid, mis otseselt või kaudselt on vajalikud tema tegevusaladel tegutsemiseks ja mis ei ole vastuolus seadusega. 1.5. Äriühingu eesmärk on tagada kinnipeetavate suurem tööga hõivatus, eelkõige oskustöö võimaluste pakkumise teel, lähtudes vangistusseaduse §-st 38 ja vastavalt omaniku poolt kinnitatud ootustele. Kinnipeetavatele tööhõive pakkumise osas täidab äriühing avalikust huvist lähtuvat funktsiooni. 1.6. AS Eesti Vanglatööstus on teabevaldaja avaliku teabe seaduse tähenduses teabe osas, mis puudutab kinnipeetavatele tööhõive tagamist. 2. ÄRIÜHINGU TÄHTAEG 1.1. Äriühing on asutatud määramata ajaks. 1.2. Äriühingu majandusaasta on kalendriaasta, majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril. Esimene majandusaasta algab äriühingu äriregistrisse kandmisega ja kestab äriregistrisse kandmise aasta 31. detsembrini. 3. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD 3.1. Äriühingu miinimumkapitali suurus on 447 390 (nelisada nelikümmend seitse tuhat kolmsada üheksakümmend) eurot ja maksimumkapitali suurus on 1 789 560 (üks miljon seitsesada kaheksakümmend üheksa tuhat viissada kuuskümmend) eurot. 3.2. Äriühingu aktsiad on ühte liiki aktsiad. 3.3. Kõigi äriühingu aktsiate nimiväärtuseks on 10 (kümme) eurot. 3.4. Aktsionäril ei ole õigust nõuda aktsia kohta aktsiatähe väljaandmist. 3.5. Äriühingu aktsiad on vabalt võõrandatavad. Äriühingu suhtes loetakse aktsia üleläinuks omandaja kandmist aktsiaraamatusse. 3.6. Äriühingu aktsiaraamatut peab Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja. Äriühingu juhatus tagab aktsiaraamatu pidajale seadusega sätestatud ja õigete andmete õigeaegse esitamise. 1 3.7. Aktsia võib kuuluda mitmele isikule ühiselt. Aktsiast tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad isikud solidaarselt. Kui aktsia kuulub mitmele isikule ühiselt, on aktsiat ühiselt omavad isikud kohustatud esitama oma nimed nende kandmiseks aktsiaraamatusse. Aktsiaõiguste teostamiseks peavad isikud nimetama oma ühise esindaja, kelle nimi kantakse aktsiaraamatusse lisaks aktsionäride omale. 3.8. Äriühing võib suurendada oma aktsiakapitali: 3.8.1. uute aktsiate väljalaskmise või 3.8.2. olemasolevate aktsiate nimiväärtuse suurendamise teel. 3.9. Aktsiakapitali suurendatakse kas täiendavate sissemaksetega või sissemakseteta (fondiemissoon). 3.10. Äriühingu aktsiate eest võib tasuda nii rahas kui ka mitterahalise sissemaksega. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda äriühingu pangaarvele. 3.11. Mitterahalise sissemaksega aktsiate eest tasumisel hindab sissemakse väärtuse juhatus või juhatuse poolt määratud ekspert ning mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist kontrollib audiitor. 3.12. Aktsionär, kes ei tasu oma aktsia eest õigeaegselt, on kohustatud maksma viivist tasumisega viivitatud summalt null koma kaks protsenti (0,2%) iga tasumisega viivitatud päeva eest. 3.13. Äriühing võib aktsiaid välja lasta väljalaskehinnaga, mis võib olla suurem aktsiate nimiväärtusest (ülekurss). 3.14. Aktsiakapitali suurendamise läbiviimine toimub Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras. 3.15. Aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuse vähendamise või aktsiate tühistamisega. 3.16. Aktsiakapitali vähendamine toimub Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras. 4. ÄRIÜHINGU JUHTIMINE 4.1. Äriühing rakendab juhtimisel head ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldab nende järgimist ühingujuhtimise aruandena majandusaasta aruande koosseisus. 4.2. Äriühingu juhtorganid on: 4.2.1. ainuaktsionär üldkoosoleku õigustes (edaspidi üldkoosolek); 4.2.2. nõukogu; 4.2.3. juhatus. 4.3. Nõuded juhtorganite liikmetele. 4.3.1. Nõukogu ega juhatuse liikmeks ei või olla isik: 4.3.1.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 4.3.1.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 4.3.1.3. kellel on ärikeeld; 4.3.1.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 4.3.1.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud. 2 4.3.2. Lisaks punktis 4.3.1 loetletud piirangutele ei või nõukogu liikmeks olla isik, kellel on AS-ga Eesti Vanglatööstus sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: 4.3.2.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb AS-ga Eesti Vanglatööstus samal tegevusalal ja kes ei ole selle aktsionär; 4.3.2.2. on AS-ga Eesti Vanglatööstus samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole selle aktsionär; 4.3.2.3. omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses äriühingus, mis tegutseb AS-ga Eesti Vanglatööstus samal tegevusalal ja ei ole selle aktsionär; 4.3.2.4. on AS-ga Eesti Vanglatööstus samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle riigi osalusega äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on selle riigi osalusega äriühingu osanik või aktsionär; 4.3.2.5. omab AS-ga Eesti Vanglatööstus seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, kes on AS-i Eesti Vanglatööstus oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija. 4.3.3. Punktides 4.3.1.1-4.3.1.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. 4.3.4. Punktis 4.3.1.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 5. ÜLDKOOSOLEK 5.1. Äriühingu kõrgeimaks juhtimisorganiks on aktsionäride üldkoosolek, mis toimub kas äriühingu asukohas või üldkoosolekul osalejate poolt kokku lepitud kohas. 5.2. Äriühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. 5.3. Korraline üldkoosolek kutsutakse kokku hiljemalt kolme kuu jooksul alates majandusaasta lõppemisest. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku seaduses toodud juhtudel. 5.4. Üldkoosoleku pädevuses on äriseadustikus ja muudes õigusaktides nimetatud küsimuste otsustamine. 5.5. Üldkoosolek võib kõigis küsimustes vastu võtta otsuseid. 5.6. Aktsionäril on õigus saada üldkoosoleku protokoll või selle osa ärakiri vastava nõude esitamisel juhatusele. 5.7. Kui äriühingul on üks aktsionär, siis võib otsuseid vastu võtta järgimata äriseadustiku § 291, § 293-297 ja § 304 sätestatut. Otsused vormistatakse kirjalikult ja digitaalallkirjastatakse. 5.8. Üldkoosolek peab kehtestama nõukogu töökorra ja nõukogu liikmetele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korra. 5.9. Üldkoosolek peab kehtestama äriühingule omaniku ootused, millega määratakse strateegilised ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal. 3 6. NÕUKOGU 6.1. Nõukogu on äriühingu organ, mis planeerib äriühingu tegevust ja korraldab juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule. 6.2. Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik äriühingu nimel tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb: 6.2.1. osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes või 6.2.2. kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine või 6.2.3. välisfiliaalide asutamine ja sulgemine või 6.2.4. investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa, või 6.2.5. laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa, või 6.2.6. laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest. 6.3. Nõukogu kinnitab äriühingu korruptsiooni ennetamise eeskirja, strateegia, finantsplaani ja aastaeelarve lähtudes omaniku ootustest. 6.4. Nõukogul on kolm (3) liiget. Nõukogu liikmete volituste kestus on kuni kolm aastat ja liikmete määramine ning tagasikutsumine otsustatakse õigusaktides sätestatud korras. 6.5. Nõukogu esimehe, kelle ülesandeks on korraldada nõukogu tööd, valib üldkoosolek. 6.6. Nõukogu koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kokkukutsumine toimub õigusaktides sätestatud korras. Nõukogu koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. 6.7. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel nõukogu liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl. Juhatuse esimees võib osaleda nõukogu koosolekutel hääleõiguseta. 6.8. Nõukogu peab järgima rahandusministri kehtestatud nõudeid riigi äriühingu nõukogu koosoleku protokolli koostamise ja protokolli kantavate andmete kohta. 6.9. Nõukogu esimees on kohustatud esitama osaluse valitsejale ja rahandusministrile: 1) nõukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist ja protokolli koopia koos koosoleku materjalidega ühe kuu jooksul pärast nõukogu koosoleku toimumist; 2) nõukogu otsuse vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega nõukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist. 6.10. Nõukogu liikmete õigused (sh tasu), kohustused ja vastutus on sätestatud õigusaktides. Nõukogu lähtub oma töö korraldamisel lisaks õigusaktides ja põhikirjas sätestatule üldkoosoleku poolt kinnitatud nõukogu töökorrast. 4 6.11. Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab üldkoosolek, arvestades äriühingu spetsiifikat, riigivaraseaduses ja teistes õigusaktides ettenähtud kordasid. 6.12. Nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu, kui riigivaraseadusest või Vabariigi Valitsuse seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. 6.13. Nõukogu liikmetele hüvitatakse nende taotlusel nõukogu liikme tegevusega seotud põhjendatud kulud. 6.14. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. 6.15. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. 6.16. Kui nõukogu esimees ei täida põhikirja punkti 6.9 punktis 1 või 2 nimetatud kohustust, võib tasu määranud isik või organ otsustada peatada tasu maksmise nõukogu esimehele või vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud. 6.17. Nõukogu liikmed peavad hoidma äriühingu ärisaladust. 7. JUHATUS 7.1. Juhatus on äriühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib äriühingut. Juhatusel on üks (1) kuni kolm (3) liiget. Üheliikmelise juhatuse korral võib juhatuse liiget nimetada juhatajaks. 7.2. Nõukogu valib äriühingu juhatuse kuni kolmeks aastaks. 7.3. Juhatuse liikmega sõlmib kirjaliku lepingu nõukogu liige, keda nõukogu on selleks volitanud. Lepingus nähakse täpsemalt ette juhatuse liikme õigused ja kohustused äriühingu suhtes. 7.4. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks äriühingu juhatuse liikme ülesannetele muid äriühingule vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. 7.5. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab omaniku poolt äriühingule seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu. 7.6. Nõukogu võib juhatuse liikme kooskõlas seadusega tagasi kutsuda. 7.7. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes siis, kui nõukogu kutsub juhatuse nõukogu algatusel tagasi enne tema volituste tähtaja möödumist ja juhatuse liikmega sõlmitud lepingus on lahkumishüvitise maksmine ette nähtud. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. 7.8. Ennetähtaegselt tagasikutsutud või omal soovil lahkunud või surnud juhatuse liikme asemele valib nõukogu uue juhatuse liikme. 5 7.9. Nõukogu nimetab juhatuse liikmete hulgast ühe liikme juhatuse esimeheks ning ühe liikme juhatuse esimehe asetäitjaks. Üheliikmelise juhatuse korral loetakse juhatuse esimeheks juhataja. 7.10. Äriühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada juhatuse esimees. 7.11. Juhatus tagab Äriregistri kannete ajakohasuse ja esitab Äriregistrile kannete tegemiseks vajalikud dokumendid. 8. KONTROLLISÜSTEEM 8.1. AS Eesti Vanglatööstus on avaliku sektori üksus audiitortegevuse seaduse mõistes. 8.2. Äriühing on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ning moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on suuremad kui käesolevas punktis märgitud: müügitulu kuus miljonit eurot, bilansimaht kolm miljonit eurot ja töötajate arv 75. 8.3. Äriühingul on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada äriühingu üldkoosolekuga. 8.4. Osaluse valitsejal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 8.5. Finantstegevuse kontroll toimub audiitorkontrolli teenuse ostmise teel seda teenust pakkuvatelt audiitorettevõtjatelt. Audiitorite arvu määrab ja audiitorid nimetab ning audiitorite tasustamise korra määrab üldkoosolek. Audiitoritel on seaduses sätestatud õigused ja kohustused. 9. ARUANDLUS, KASUMI JAOTAMINE JA RESERVID 9.1. Juhatus peab peale majandusaasta lõppu seaduses sätestatud korras koostama raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande. 9.2. Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande, audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepaneku üldkoosoleku otsuse ettevalmistamiseks üldkoosolekut abistavale personalile hiljemalt iga aasta 31. märtsiks. 9.3. Nõukogu vaatab majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, milles näitab, kas ta kiidab heaks juhatuse poolt koostatud aastaaruande ning annab hinnangu juhatuse tegevusele äriühingu tegevuse korraldamisel ja juhtimisel. 9.4. Nelja kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest esitab juhatus Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on äriühingu tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa. Äriühingu teistel aktsionäridel on õigus nõuda nimetatud aruannet ja ülevaadet tutvumiseks samal tähtajal. 6 9.5. Juhatus esitab majandusaasta aruande Äriregistrile pärast selle üldkoosoleku poolt kinnitamist. 9.6. Üldkoosolek otsustab dividendide maksmise, kui Vabariigi Valitsus on kinnitanud dividendisumma või -määra. 9.7. Äriühingul on kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks reservkapital, mis moodustatakse iga-aastasest puhaskasumieraldisest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse alusel. Äriühingu reservkapitali suurus on vähemalt 1/10 (üks kümnendik) aktsiakapitalist. 9.8. Äriühingu kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama riigieelarve seaduses esitatud reeglitele. 9.9. Äriühing koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks äriühingu eelarve koostamisel. 10. LÕPPSÄTTED 10.1. Äriühingu lõpetamine, ühinemine ja jagunemine või ümberkujundamine toimub Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras, kui põhikirjas pole sätestatud teisiti. 10.2 Äriühingu likvideerimisel võib väljamakseid teha nii rahalises kui mitterahalises vormis. Äriühngus 10.3. Põhikirja muutmise kohta teeb otsuse üldkoosolek õigusaktides sätestatud korras. 7 AS Eesti Vanglatööstus ETTEVÕTTE ÜLEANDMISE JA ÜHINGU LIKVIDEERIMISE TEGEVUS- JA AJAKAVA Seisuga 09.08.2024 Rohelise taustaga tegevused: tehtud Kollase taustaga tegevused: töös Punase taustaga tegevused: vaja teha Mõisted: EVT – AS Eesti Vanglatööstus Ettevõte - majandusüksus, mida omab ja majandab EVT ning mille majandustegevuseks on kinnipeetavate tööhõivega tegelemine Tallinna, Viru ja Tartu vangla tootmisüksustes ning kõik varad, õigused ja kohustused, sh lepingud, mis on seotud nimetatud tegevustega. TRINITI - Advokaadibüroo TRINITI Ekspert – EVT poolt välja valitud sõltumatu ekspert, kes hindab Ettevõtte turuväärtust Vangla – Tallinna Vangla ettevõtluskeskus Nr. TEGEVUS VASTUTAJA AJAKAVA KOMMENTAARID / STAATUS 1. Maksumemo koostamine (Ettevõtte tasuta TRINITI 19.01.2024 TEHTUD üleandmisega kaasnev võimalik maksustamine) 2. Ettevõtte väärtuse hindamine Ekspert Aprill 2024 TEHTUD 3. Ettevõtte tasuta võõrandamise lepingu TRINITI Esimene projekt: 31.01.2024 TEHTUD koostamine 4. EVT aktsionäri otsus (Ettevõtte tasuta TRINITI koostab. Esimene projekt: 31.01.2024 TEHTUD võõrandamise heakskiitmine) EVT ainuaktsionäri esindaja Allkirjastamine hiljemalt allkirjastab. 01.03.2024, kuid enne punkti 5 1[3] Nr. TEGEVUS VASTUTAJA AJAKAVA KOMMENTAARID / STAATUS 5. EVT nõukogu otsus (Ettevõtte tasuta TRINITI koostab. Esimene projekt: 31.01.2024 TEHTUD võõrandamise heakskiitmine ja juhatuse EVT nõukogu allkirjastab. Allkirjastamine hiljemalt volitamine lepingu sõlmimiseks) 01.03.2024, kui pärast punkti 4 ja enne punkti 6 6. Ettevõtte tasuta võõrandamise lepingu EVT ja Vangla Hiljemalt 01.03.2024, kuid TEHTUD allkirjastamine pärast punkte 4 ja 5 7. Töötajate teavitamine TRINITI koostab teavituse Esimene projekt: 14.02.2024 TEHTUD projekti. Teadete esitamine hiljemalt EVT teavitab töötajaid 01.03.2024 8. Lepingupartnerite teavitamine TRINITI koostab teavituse Esimene projekt: 14.02.2024 TEHTUD projekti. Teadete esitamine hiljemalt EVT teavitab lepingupartnereid 01.04.2024 9. Riigiasutuste teavitamine (tegevuslubade, TRINITI koostab teavituste Esimene projekt: 14.02.2024 TEHTUD majandustegevusteadete vms õiguste projektid. Teadete esitamine koheselt üleandmiseks) EVT teavitab. pärast Ettevõtte tasuta võõrandamise lepingu allkirjastamist. 10. Ettevõtte tasuta võõrandamise lõpuleviimine TRINITI koostab Ettevõtte Pärast Ettevõtte tasuta TEHTUD tasuta võõrandamise võõrandamise lepingus ette lõpuleviimise akti. nähtud lõpuleviimise EVT ja Vangla allkirjastavad. toimingute sooritamist. Hiljemalt 01.04.2024 11. EVT aktsionäri otsus EVT lõpetamise kohta ja TRINITI koostab. Esimene projekt: 29.02.2024 TEHTUD likvideerijate määramise kohta EVT aktsionär allkirjastab. Allkirjastamine: 30.04.2024 seisuga 12. Likvideerija nõusolek TRINITI koostab. Esimene projekt: 29.02.2024 TEHTUD Likvideerija allkirjastab. Allkirjastamine: hiljemalt lõpetamise kandeavalduse esitamise ajaks 13. Avalduse esitamine lõpetamisotsuse ja TRINITI valmistab ette. Viivitamatult pärast punktide 11 TEHTUD likvideerijate äriregistrisse kandmiseks EVT juhatus allkirjastab ja ja 12 olemasolu esitab e-äriregistri kaudu 14. EVT likvideerimise algus EVT likvideerija Pärast lõpetamiskande tegemist TEHTUD äriregistris: 07.05.2024 15. Võlausaldajate teavitamine Ametlikes TRINITI valmistab ette. 08.05.2024 TEHTUD Teadaannetes ja teadaolevate võlausaldajate EVT likvideerija teavitab teavitamine otse 16. Likvideerimisaruande koostamine ja EVT likvideerija ja EVT audiitor Hiljemalt 4 kuu jooksul TEHTUD 27.08.2024 auditeerimine 30.04.2024 seisuga lõpetamisotsuse vastuvõtmisest, arvestades punktiga 18 2[3] Nr. TEGEVUS VASTUTAJA AJAKAVA KOMMENTAARID / STAATUS 17. Likvideerimisaruande kinnitamine aktsionäri poolt TRINITI koostab otsuse. Hiljemalt 4 kuu jooksul TEHTUD EVT aktsionär allkirjastab lõpetamisotsuse vastuvõtmisest, arvestades punktiga 18 18. Likvideerimisaruande esitamine äriregistrile EVT likvideerija Hiljemalt 30.08.2024 TEHTUD 19. Võlausaldajate õigus esitada EVT vastu nõudeid - Kuni 08.09.2024 TEHTUD 9.09.2024 20. Nasdaq CSD teavitamine äriühingu TRINITI koostab teavituse. Hiljemalt likvideerimise TEHTUD likvideerimisest EVT likvideerija allkirjastab lõpparuande koostamise ajaks 21. Likvideerimise lõpparuande (sh vara jaotusplaani) EVT likvideerija ja EVT audiitor Mitte varem kui alates TTEHTUD 28.10.2024 koostamine ja auditeerimine 09.09.2024 (s.o pärast kõigi võlausaldajate nõuete selgumist ja rahuldamist) 22. Likvideerimise lõpparuande (sh vara jaotusplaani) TRINITI koostab otsuse. Pärast lõpparuande valmimist ja Tutvustatud ainuaktsionärile kinnitamine aktsionäri poolt EVT aktsionär allkirjastab auditeerimist 23. Vara jaotamine EVT aktsionärile vara EVT likvideerija Mitte varem kui alates VAJA TEHA jaotusplaani alusel 09.11.2024 ja mitte varem kui 2 kuu möödumisel lõpparuande kinnitamisest aktsionäri poolt 24. Avalduse esitamine EVT kustutamiseks TRINITI valmistab ette. Mitte varem kui alates VAJA TEHA äriregistrist EVT likvideerija allkirjastab ja 09.11.2024 ja mitte varem kui 3 esitab e-äriregistri kaudu kuu möödumisel lõpparuande kinnitamisest aktsionäri poolt 25. EVT kustutamine äriregistrist Äriregister 15 tööpäeva jooksul avalduse VAJA TEHA esitamisest 26. EVT dokumentide hoiustamine (arhiivipidajaks EVT likvideerija, Tallinna vangla Vastavalt õigusaktidega VAJA TEHA Tallinna vangla) ettenähtud tähtaegadele ***** 3[3] 13.11.2024 nr 4-1/8046 Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus (likvideerimisel) registrikood 10727967 Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Keskväljak 4, 41531 AINUAKTSIONÄRI OTSUS Aktsiaselts Eesti Vanglatööstus (likvideerimisel), registrikood 10727967 (edaspidi „Aktsiaselts“) ainuaktsionär Eesti Vabariik, kellele kuulub 46 669 Aktsiaseltsi aktsiat, igaüks nimiväärtusega 10 eurot, mis kokku annab 46 669 häält ehk 100% Aktsiaseltsi häältest, keda riigivaraseaduse § 5 lg 1 ja lg 5 alusel esindab Aktsiaseltsi aktsiate valitseja (aktsiate valitsejaks on vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.01.2001 korralduse nr 35-k punktile 6 Justiitsministeerium), s.o Justiitsministeeriumi poolt justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta, võttes arvesse ja kinnitades, et: (1) Aktsiaseltsi likvideerija on esitanud Aktsiaseltsi lõpparuande ainuaktsionärile tutvumiseks ja ainuaktsionär on saanud lõpparuandega tutvuda alates 10.09.2024; (2) Aktsiaseltsi ainuaktsionär nõustub lõpparuande osaks olevas vara jaotusplaanis sätestatuga, sh teatud vara mittemüümisega väljamaksete tegemiseks; tegi äriseadustiku § 305 lg 1, § 378 lg 3 ja § 378 lg 5 alusel järgmised otsused: 1. PÕHIKIRJA MUUTMINE 1.1 Muuta Aktsiaseltsi põhikiri ja kinnitada selle uus redaktsioon, mis on lisatud käesolevale otsusele. 2. LÕPPARUANDE KINNITAMINE 2.1 Kinnitada Aktsiaseltsi likvideerimise lõpparuanne seisuga 10.09.2024, sh vara jaotusplaan. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisa-Ly Pakosta Justiits- ja digiminister Lisad: 1. Aktsiaseltsi likvideerimise lõpparuanne seisuga 10.09.2024, sh vara jaotusplaan, koos sõltumatu vandeaudiitori aruandega. 2. Aktsiaseltsi põhikirja uus redaktsioon.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →