Spinnaker OÜ 11.11.2024
RH283032 Tuule Liinid vaidlustus
Periood: 05.11. 10.11.2024
tunnihind maksumus
kuupäev tööaeg (h*) kirjeldus advokaat
(KM ta) EUR (KM ta) EUR
08.11.2024 0.90 vaidlustaja 7.11 seisukohtade ja lisade Kristina Laarmaa 190 171.00
esmane analüüs
10.11.2024 5.80 vaidlustaja 7.11 seisukohtade ja Kristina Laarmaa 190 1,102.00
hankija vastuse analüüs, kolmanda
isiku vastuväidete koostamine
Summa: 6.70 EUR 1,273.00
*0.1 h = 6 min
OÜ Advokaadibüroo Laarmaa
Roosikrantsi 11, Tallinn 10119
tel +3725216660 I
[email protected]
Riigihangete vaidlustuskomisjon 12 . 1 1 .202 4 Tartu mnt 85 Tallinn edastatud e-postiga
[email protected] Riigihange nr 28 3032 Vaidlustaja: Tuule Liinid OÜ Registrikood 12978461 Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaa t Britta Oltjer Advokaadibüroo Cuesta e-post:
[email protected] Hankija: Viimsi Vallavalitsus Registrikood 75021250 e-post:
[email protected] Kolmas isik: Osaühing Spinnaker Registrikood 108592278 e-post:
[email protected] Kolmanda isiku esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa Tel 5216660 e-post:
[email protected] KOLMANDA ISIKU TÄIENDAVAD SEISUKOHAD JA TAOTLUS TÄIENDAVATE MENETLUSKULUDE VÄLJAMÕISTMISEKS I Vastuväited Vaidlustaja 7.11.2024 menetlusdokumen di le Algatuseks soovib Kolmas isik rõhutada, et Kolmas isik ei ole ei vastuses vaidlustusele ega Hankijale antud selgitustes mitte kuskil avaldanud, et ristsubsideerib periooditasu koosseisu kohustuslikke kulusid reisitasu arvelt – Vaidlustaja sellekohased väited 7.11.2024 menetlusdokumendi p 5.3 ja 3.8 on valed ja suunatud VAKO eksitamisele. Kolmas isik on läbivalt olnud seisukohal, et tema pakkumuses sisaldab periooditasu kõiki kohustuslikke kuluelemente nii nagu Riigihankes kehtestatud tingimused seda nõudsid , s.t. kõiki piletimüügi korraldamisega seotud kulusid ja parvlaeva Wrango ülalpidamise ja kasutamise kulusid vastavalt RHAD lisale 3 . Kolmas isik ei ole neid kulusid mitte mingil moel reisitasu arvelt ristsubsideerinud, seda tõendab üheselt Kolmanda isiku poolt Hankijale 1.10.2024 antud selgitus. Menetlusosalistel on lihtsalt erimeelsus esiteks selles, milliste kulude arvestamine periooditasus oli hanketingimuste kohaselt kohustuslik – Vaidlustaja arvates tulnuks periooditasus kajastada absoluutselt kõik kulud, mille suurus ei sõltu reiside arvust, Hankija ja Kolmanda isiku meelest tuli periooditasus kajastada vaid hindamiskriteeriumis nr 2 nõutud kuluartiklid. Ja teiseks on menetlusosalistel eriarvamus ristsubsideerimise keelu sisus, kuid isegi kui VAKO hinnangul on Riigihankes kehtestatud kahesuunaline ristsubsideerimise keeld (ehk keeldu ristsubsideerida periooditasu kulusid reisitasu arvel ja vastupidi) ei ole Kolmas isik ka sellise keelu vastu eksinud. Vaidlustaja etteheide on suunatud hanketingimustele Vaidlustuse etteheited on tegelikult suunatud hanketingimuste vastu – Vaidlustaja ei ole rahul sellega, et hanketingimused ristsubsideerimise keelu osas on ebaselged ja periooditasu koosseisu kohustuslikud kuluelemendid kehtivate hanketingimuste järgi ei peegelda Vaidlustaja arusaama sellest, milline Vaidlustaja hinnangul periooditasu koosseis olema peaks. Ebaõige on Vaidlustaja seisukoht, et Riigihankes hinnatakse pakkumuse kogumaksumust ja vahet pole kuidas hindamiskriteeriumid on seatud (Vaidlustaja 7.11.2024 menetlusdokumendi p 2.3) – ilmselgelt ei ole Hankija hindamisel aluseks võtnud mitte pakkumuse kogumaksumust (ehk periooditasu ja reisitasu summat), vaid otsustanud eraldi hinnata periooditasu ja reisitasu. Kui Riigihankes oleks hinnatud pakkumuste kogumaksumust nagu Vaidlustaja näib arvavat, siis käesolevat vaidlust ei saakski olla, sest Vaidlustaja enda pakkumuse kogumaksumus on Kolmanda isiku pakkumuse maksumusest madalam. Ilmselgelt seega mõjutab hanketulemusi see, kas ja kuidas on Hankija otsustanud pakkumuse maksumuse segmente eraldiseisvalt hinnata nagu Hankija käesoleval juhul teinud on. Küll aga on pakkumuse kogumaksumus oluline alapakkumuse kontrolli kontekstis, kuid ka siin on Vaidlustaja etteheited kohatud, sest Kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumus on Vaidlustaja pakkumuse kogumaksumusest suurem. Periooditasu kohustuslikud elemendid on piiratud üksnes piletimüügi korraldamise kuludega ja RHAD lisas 3 ettenähtud kuludega parvlaeva Wrango kasutamiseks ja ülalpidamiseks Nimelt leiab Vaidlustaja, et periooditasu peaks kohustuslikult hõlmama kõiki riigihankes sõlmitava lepingu kulusid, mille suurus ei sõltu otseselt teostatud reiside arvust ehk nn merd sõitva laeva üldised kulud (Vaidlustaja 7.11.2024 menetlusdokumendi p 2.6 ), kuid sellist nõuet kehtivatest hanketingimustest ei tulene. Nagu nii Hankija kui ka Kolmas isik on vastuses vaidlustusele viidanud, on periooditasu kuluelemendid määratud üksnes hindamiskriteeriumites järgmiselt: „ Periooditasu on tasu, mis katab kõigi reiside piletimüügi korraldamise ning parvlaeva kasutamise ja ülalpidamiskulud vastavalt Reisiparvlaeva „Wrangö“ kasutusse andmise tingimustele (HAD Lisa 3). “ Seega periooditasu pidi kohustuslikult sisaldama üksnes piletimüügi korraldamise kulusid ja RHAD lisas 3 ettenähtud koosseisus kulusid parvlaeva Wrango kasutamiseks ja ülalpidamiseks – muid kulusid (sõltumata sellest, kas selliste kulude suurus sõltub vahetult reiside arvust või mitte) periooditasu kohustuslikult sisaldama ei pidanud. Kogu vaidlustus rajaneb seega ebaõigel eeldusel ja Vaidlustaja soovmõtlemisel, et periooditasu peab katma kõiki kulusid, mis pole vahetult seotud reiside arvuga. Kolmas isik on veenvalt tõendanud Hankijale esitatud selgitustes, et Kolmanda isiku pakkumuses on periooditasu koosseisus kajastatud kõik piletimüügiga seotud kulud ja ka RHAD lisas 3 nõutud koosseisus kulud parvlaeva Wrango kasutamiseks ja ülalpidamiseks (sh kõik Vaidlustaja 7.11.2024 menetlusdokumendi p 2.8 ja 2.9 kulud) . Muid kulusid, mille suurus vahetult reiside arvust ei sõltu, ei pidanudki Kolmas isik periooditasus kajastama. Käesoleva vaidluse jaoks on esmatähtis seega tuvastada, kas ja milliste kulude kajastamine periooditasu koosseisus oli hanketingimuste kohaselt kohustuslik ehk milliste kulude suhtes saaks üldse kasvõi teoreetiliselt ristsubsideerimise keeld kehtida. Menetlusosalistel on siin erimeelsus: Vaidlustaja hinnangul peavad periooditasus olema kajastatud kõik sellised kulud, mis ei sõltu vahetult reiside arvust, seevastu Kolmanda isiku ja Hankija hinnangul tuleb lähtuda hindamiskriteeriumis nr 2 kajastatud periooditasu määratlusest „ Periooditasu on tasu, mis katab kõigi reiside piletimüügi korraldamise ning parvlaeva kasutamise ja ülalpidamiskulud vastavalt Reisiparvlaeva „Wrangö“ kasutusse andmise tingimustele (HAD Lisa 3). “ Vaidlustaja viitab 7.11.2024 menetlusdokumendi p 2.7 RHAD lisa 3 punktile 1.5 ja järeldab sellest ebaõigesti, et RHAD lisa 3 kohustab periooditasus kandma kõiki Varaga seotud kulusid. Vaidlustaja eksib. RHAD lisa 3 p 1.5 sätestab järgmist: „ Juhindudes RVS § 18 lõikest 3 on Kasutaja kohustatud tasuma kõik kulud, mis tagavad Vara majandusliku säilimise ja mis tulenevad Lepingus sätestatud Vara käitamisest, hooldamisest, korrashoiust, remondist, kindlustamisest ja muudest Vara säilimiseks tehtavatest toimingutest . Kasutaja vastutab Vara majandusliku säilimise eest. “ Seega üksnes RHAD lisas 3 ehk Lepingus endas sätestatud toimingutest seoses Vara käitamise, hooldamise ja korrashoiu, remondi ja kindlustamisega tulenevate kuludega pidi periooditasus arvestama, mitte igasuguste kohustuste Vara hooldamisel, käitamisel, korrashoiul jne, mis võivad osutuda vajalikuks Riigihankes sõlmitava hankelepingu täitmiseks. Nimelt tuleb arvestada, et RHAD lisa 3 on riigivara kasutusse andmise leping, mille eesmärk on tagada kasutusse antava riigivara säilimine ja hooldamine vastavalt kasutusse andmise lepingus endas sätestatud tingimustele. RHAD lisa 3 punktis 1.5 viidatud „Leping“ on seesama RHAD lisa 3 ise ehk vara kasutusse andmise leping, mitte Riigihankes sõlmitav avaliku teenindamise leping. Seega avaliku teenindamise lepingu täitmisel võib olla seotud parvlaeva käitamisega veel kohustusi ja kulusid, ent kui need ei ole kajastatud RHAD lisas 3, siis periooditasus neid kulusid tingimata kajastama ka ei pidanud, vaid vastavad kulud võis kajastada ka reisitasus. Kolmas isik jääb seisukohale, et hindamiskriteeriumi nr 2 periooditasu määratlus paneb paika periooditasu kohustuslikud kulukomponendid ning muude kulude osas oli igal pakkujal vabadus jaotada need periooditasu ja reisitasu vahel oma äranägemisel. Kolmas isik on nähtuvalt Hankijale antud selgitustest ja kulukalkulatsioonist kajastanud periooditasus kõik piletimüügiga seotud kulud ja RHAD lisas 3 sätestatud kulud parvlaeva ülalpidamiseks ja kasutamiseks ega ole neid kulusid reisitasu arvelt ristsubsideerinud isegi kui Riigihankes oleks kehtestatud kahesuunaline ristsubsideerimise keeld (mida Kolmanda isiku hinnangul pole tehtud – ristsubsideerimise keeld oli ühesuunaline). Ristsubsideerimise keeld oli hanketingimustes sisustatud kitsalt üksnes nii, et välistada reisitasu alla 120 euro ja periooditasu paisutamine reisitasuga seotud kulude arvelt Kolmas isik on juba vastuses vaidlustusele põhjalikult analüüsinud hanketingimusi ristsubsideerimise keelu osas ja jääb selle juurde. Tehnilise kirjelduse p 4.1 on sõnastatud järgmiselt: „ Pakkumuses esitatud reisitasu ei tohi olla väiksem kui 120 eurot ühe reisi kohta. Hankija loeb alla 120 eurost ühe reisi reisitasu pakkumust alapakkumuseks ja käsitleb seda hindamiskriteeriumite osas ristsubsideerimiseks . Ristsubsideerimine hindamiskriteeriumite osade vahel ei ole lubatud. “ Seega on Hankija ise sisustanud väga kitsalt ristsubsideerimise keelu – ristsubsideerimiseks hindamiskriteeriumite osade vahel loeb Hankija üksnes seda, kui ühe reisi reisitasu on alla 120 euro. Ka Hankija poolt registris 2.09.2024 antud selgitus on antud justnimelt reisitasu minimaalse suuruse kontekstis ja Hankija on selgitanud, et tema sooviks on hanketingimuste kaudu vältida olukorda, kus reisitasu pakutakse väga väike ja periooditasu selle võrra kõrgem. Arusaadavalt ei ole Hankijal huvi tasuda kõrget periooditasu, kui mingil põhjusel reiside arvu on vaja vähendada või reise ei toimu ajutiselt üldse. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestaski Hankija nii reisitasu minimaalse suuruse kui ka hindamiskriteeriumitena periooditasu ja reisitasu hindamise eraldi, mitte kogumaksumusena. Vastavalt kohtupraktikale ei saa ristsubsideerimise keeldu tuletada umbmäärastest hanketingimustest, vaid ristsubsideerimise keeld peab olema üheselt hanketingimustes sõnastatud – käesoleval juhul on Hankija väga selgelt sisustanud ristsubsideerimise keelu hindamiskriteeriumite osade vahel üksnes olukorraga, kus reisitasu on väiksem kui 120 eurot. Ilmselgelt Kolmas isik selle keelu vastu eksinud ei ole, mistõttu ei saa juba põhimõtteliselt olla päevakorral küsimus Kolmanda isiku poolt ristsubsideerimise keelu rikkumisest. Kolmas isik rõhutab siiski uuesti, et isegi kui VAKO hinnangul on hankes kahesuunaline ristsubsideerimise keeld, ei ole Kolmas isik ka seda keeldu rikkunud, sest Kolmanda isiku periooditasus on kajastatud kõik hindamiskriteeriumis nr 2 nõutud kuluartiklid (piletimüügi korraldamise kulud ja RHAD lisas 3 nõutud parvlaeva Wrango kasutamise ja ülalpidamise kulud). Kolmanda isiku periooditasu kajastab kõiki piletimüügi korraldamisega seotud kulusid ja parvlaeva Wrango ülalpidamise j a kasutamisega seotud kulusid vastavalt RHAS lisa 3-le Kolmas isik on 1.10.2024 esitanud riigihangete registris vastusena Hankija päringule põhjalikud selgitused periooditasu koosseisu kohta. Sellest nähtub, et Kolmas isik on kajastanud periooditasus kõik piletimüügi korraldamiseks ja parvlaeva kasutamiseks ja ülalpidamiseks vajalikud kulud vastavalt RHAD lisas 3 nõutule. Muud kulud, mis võivad samuti olla seotud parvlaeva kasutamisega, ent mille kandmist RHAD lisas 3 otseselt nõutud ei ole, ei pidanudki tingimata periooditasus kajastama. Nähtuvalt Kolmanda isiku poolt 1.10.2024 Hankijale antud selgitustest sisaldab Kolmanda isiku periooditasu kõiki Vaidlustaja 7.11.2024 menetlusdokumendi punktis 2.8 esile toodud kulusid seoses RHAD lisa 3 kohustuste täitmisega. Vaidlustaja 7.11.2024 menetlusdokumendi p 2.9 leiab Vaidlustaja ebaõigesti, et periooditasus tuleb kajastada absoluutselt kõik tööjõukulud sõltumata sellest, kas need on seotud reiside teostamisega või mitte. Vaidlustaja seisukoht on ekslik, sest RHAD lisa 3 ei nõua periooditasu koosseisus kõikide tööjõukulude katmist reiside teostamisega seoses, vaid üksnes selliste tööjõukulude katmist ja laeva mehitamist, mis on vajalik parvlaeva säilitamiseks ja korrashoiuks (RHAD lisa 3 p 3.1.8). Sellised tööjõukulud on Kolmas isik periooditasus ka kajastanud nähtuvalt Hankijale 1.10.2024 antud selgitustest. Kolmas isik on nii Hankijale antud selgituses kui ka vastuses vaidlustusele selgitanud, et reiside teostamiseks vajaliku tööjõu saab Kolmas isik rakendada tööjõurenti kasutades nii, et kulu tekib ainult reiside toimumisel , mistõttu ka vastavad kulud on vahetult seotud reiside teostamisega. Kolmas isik on 1.10.2024 andnud Hankijale sellekohased selgitused koos konkreetsete viidetega tööjõurendi kasutamise tingimustele . Vaidlustaja möönab 7.11.2024 menetlusdokumendi p 5.4, et Vaidlustaja poolt vaidlustuses esitatud nn näidispakkumuse periooditasus on suurim kuluartikkel personalikulu. Vaidlustaja eksimuse tõttu ei saagi Vaidlustaja nn näidispakkumuse kalkulatsioon olla adekvaatne, sest Vaidlustaja on näidispakkumuse periooditasu kalkulatsiooni pannud kogu personalikulu, kuid hanketingimused sellist kohustust ei seadnud. Seetõttu tõendab Vaidlustaja näidiskalkulatsioon kurioossel moel hoopis seda, et Kolmanda isiku pakkumuses ongi periooditasu kalkuleeritud tõepäraselt, sest kui eemaldada Vaidlustaja näidiskalkulatsioonist ebavajalikus ulatuses personalikulud ning piirduda vaid selliste personalikuludega, mis on vajalik RHAD lisa 3 kohustuste täitmiseks (nagu Kolmas isik ongi oma periooditasus personalikulusid arvestanud), siis kinnitab isegi Vaidlustaja enda kalkulatsioon, et Kolmanda isiku periooditasu katab kõiki hanketingimustest tulenevaid periooditasu koosseisu kulusid. Kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumus on suurem kui Vaidlustajal , mistõttu ilmselgelt ei saa olla tegemist alapakkumusega Lõpetuseks rõhutab Kolmas isik, et Vaidlustaja etteheited Kolmanda isiku pakkumuse kui alapakkumuse suhtes on ainetud juba kasvõi seetõttu, et Kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumus (reisitasu + periooditasu) on kõrgem kui Vaidlustajal endal . Vaidlustaja ei sea kahtluse alla, et Kolmanda isiku pakkumuses periooditasu ja reisitasu kokku katavad kõik riigihankes sõlmitava avaliku teenindamise lepingu täitmise kulud. Vaidlustaja etteheide puudutab üksnes Kolmanda isiku periooditasu suurust, ent avaliku teenindamise tasuks loetakse antud Riigihanke kontekstis vedajale makstavat kogutasu ehk periooditasu ja reisitasu summat. I I T äiendavate menetluskulude taotlus Kolmas isik on eelnevas menetluses taotlenud õigusabikulude väljamõistmist summas 2 147 EUR . Seoses Hankija vastuse ja Vaidlustaja 7.11.2024 menetlusdokumen tide analüüsi ja käesoleva menetlusdokumendi koostamisega taotleb Kolmas isik täiendavalt õigusabikulude väljamõistmist 6 .7 töötunni ulatuses tunnihinnaga 190 EUR +KM. Osutatud õigusabi koosseisu on kajastatud advokaadibüroo Laarmaa arvel. Kokku taotleb Kolmas isik õigusabikulude väljamõistmist 18 töötunni eest tunnihinnaga 190 EUR + KM summas 3 420 eurot ( va käibemaks) . Kinnitan, et kõik käesolevas menetlusdokumendis ja selle lisas kajastatud kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusasjaga. Juhindudes eeltoodust palun: jätta vaidlustus rahuldamata; mõista vaidlustusmenetlusega seotud Kolmanda isiku kulud õigusabile summas 3 42 0 EUR (ilma käibemaksuta) välja vaidlustajalt, vaidlustaja menetluskulud jätta vaidlustaja kanda. Lugupidamisega Kristina Laarmaa Vandeadvokaat OÜ Spinnaker volitatud esindaja