Lp riigihangete vaidlustuskomisjon
E-post:
[email protected]
19.11.2024
Riigihanke viitenumber: 273311
Vaidlustaja: Datafruit OÜ
Registrikood 12769616
Lõõtsa 1a, 11415 Tallinn
Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Merit Lind
Advokaadibüroo WALLESS
Liivalaia 45, 10145 Tallinn
Tel 611 0915
Mobiil 5559 9784
E-post
[email protected]
Hankija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
Registrikood 70009770
Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn
E-post
[email protected]
Hankija esindaja: Kerli Lubja
E-post:
[email protected]
SEISUKOHT
Vaidlustaja taotlused:
Rahuldada Datafruit OÜ vaidlustus ning tunnistada kehtetuks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide
Keskuse 17.10.2024 otsus osas, milles Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus lükkas tagasi
Datafruit OÜ pakkumuse.
ASJAOLUD
Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) menetluses on Datafruit OÜ (edaspidi
pakkuja ja vaidlustaja) 07.11.2024 vaidlustus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
(edaspidi hankija) 28.10.2024 otsuse peale, millega hankija lükkas tagasi vaidlustaja
pakkumuse.
Hankija vastas vaidlustusele 13.11.2024. Vastavalt VAKO 14.11.2024 kirjaliku menetluse teatele
on menetlusosalistel võimalik esitada VAKO-le täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh
menetluskulude taotlusi, kuni 19.11.2024.
Vaidlustaja esitab käesolevaga oma seisukohad hankija 13.11.2024 vastusele. Samuti esitab
vaidlustaja eraldi menetlusdokumendis menetluskulude väljamõistmise taotluse koos
menetluskulude nimekirjaga.
Olles tutvunud hankija 13.11.2024 vastusega, leiab vaidlustaja jätkuvalt, et hankija otsus lükata
vaidlustaja pakkumus mittevastavuse tõttu tagasi on oluliste kaalutlusvigadega ja seetõttu
õigusvastane ning tuleb tunnistada kehtetuks. Vaidlustaja esitab tulenevalt hankija vastusest oma
täiendavad põhjendused, jäädes ühtlasi kõigi varasemalt esitatud seisukohtade ja põhjenduste
juurde.
PÕHJENDUSED
Oma 13.11.2024 vastuses käsitleb hankija pakkumuse tagasilükkamist õigustava puudusena
riigihanke alusdokumentide (edaspidi RHAD) hulka kuuluva vormi „Nõuded pakkuja
meeskonnale“ muutmist ja ridade kustutamist vaidlustaja poolt (13.11.2024 vastuse p 1.11.1.1 –
1.11.1.4, aga eriti p 1.11.1.4), leides et vaidlustaja pakkumuses esinesid selged puudused.
Samas on hankija vastuse punktis 1.14 selgesõnaliselt selgitanud, et ei ole pakkumuse
tagasilükkamise otsuse tegemisel vormi muutmisele tuginenud, sest pidas vormi muutmist ja
ridade kustutamist formaalseks puuduseks ning meeskonnaliikmetele kehtestatud tingimuste
täitmist (st meeskonnaliikmete ühiselt esitatud nõuete täitmist) oli hankijal võimalik tuvastada
pakkumuses esitatud andmetest ja vaidlustaja osundas neile oma selgitustes. Hankija vastusest
saab seega teha ainuvõimaliku järelduse, et hankija nõustub, et ta ei ole pakkumuse
tagasilükkamise otsuse tegemisel vormi muutmisele tuginenud ning pooled ei vaidle selle üle, et
vormi muutmine ei ole olnud pakkumuse tagasilükkamise aluseks ja et vaidlustaja spetsialistid
vastasid hankija poolt meeskonnaliikmetele kehtestatud sisulistele nõuetele – hankija kinnitab
oma vastuse punktis 1.14, et kõik vaidlustaja poolt pakkumuses nimetatud meeskonnaliikmed
vastasid igale rollile eraldi esitatud nõuetele ja meeskonnale ühiselt esitatud nõuetele ning hankija
vormi järgimata jätmine ei olnud vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise aluseks.
Käesoleva vaidlustuse lahendamisel on seega võtmeküsimuseks, milline hinnang tuleks anda
asjaolule, et vaidlustaja nimetas pakkumuses 9 meeskonnaliiget, kes vastasid kõikidele hankija
kehtestatud sisulistele nõuetele, samas kui hankija oli meeskonnaliikmete arvule seadnud
ülempiiriks 8. Vaidlustaja on jätkuvalt seisukohal, et kõikidele hankija nõuetele vastav 8-liikmeline
meeskond oli tema pakkumuses algusest peale olemas ning vaidlustaja vaid selgitas vastuseks
hankija küsimusele, et üks (s.t üheksas) meeskonnaliige (R. Suurkivi) oli pakkumusse jäänud
eksimuse tõttu. Poolte vahel puudub ka vaidlus selle üle, et vaidlustaja ei ole R. Suurkivi
kompetentsidele meeskonnaliikmete CV vormi punktides 3 ja 4 tuginenud (vt näiteks hankija
vastuse punkt 1.11.6.1, kus hankija asub seisukohale, et nimetatud asjaolul ei ole hankija jaoks
mingit tähtsust). Seega kõrvaldas vaidlustaja selgitusega oma pakkumuses olnud formaalse ja
kõrvaldatava puuduse, mistõttu hankija oleks pidanud vaidlustaja pakkumuse RHS § 114 lg 1
alusel vastavaks tunnistama.
Isegi kui asuda seisukohale, et vaidlustaja puudust ei kõrvaldanud (millega vaidlustaja ei nõustu),
oli vaidlustaja hinnangul tegemist mittesisulise puudusega, mille puhul pakkumuse
tagasilükkamine, nagu tegi hankija, oli ilmselgelt meelevaldne ja ebaproportsionaalne. Kui hankija
oleks oma kaalutlusõigust õigesti teostanud, oleks hankija pidanud vaidlustaja pakkumuse RHS
§ 114 lg 2 teise lause alusel vastavaks tunnistama. Selle asemel nähtub hankija otsuse
põhjendustest ja ka 13.11.2024 vastusest vaidlustusele, et hankija on redutseerinud oma
kaalutlusõiguse vaidlusaluses küsimuses nullini ning ei ole puuduse mittesisulisust antud hankes
tegelikkuses üldse kaalunudki – hankija on asunud jäigale seisukohale, et kõrvaldatavateks
puudusteks saavad olla vaid vormilised puudused, kuid kõiki muid kõrvalekaldeid tuleb
automaatselt käsitleda sisulistena (vt hankija 13.11.2024 vastuse punktid 1.10, 1.11.3-1.11.4,
1.11.7.2-1.11.7.3, 1.13.1-1.13.2, 1.14-1.15 ja 1.17).
2/6
RHS § 3 p 1 kohaselt peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel proportsionaalselt, sh
kohaldama proportsionaalsuse põhimõtet hankereeglite rakendamisel1. Proportsionaalsuse
põhimõtte järgimine eeldab, et hankija uurib ja hindab riigihankega seotud faktilisi asjaolusid, et
välja selgitada, milline toimimisviis on konkreetsel juhul riigihanke üldpõhimõtete täitmiseks sobiv
ja vajalik.2 Hankija otsuste proportsionaalsuse, asjakohasuse ja põhjendatuse hindamiseks tuleb
aga paratamatult tõlgendada RHAD-i, sh erinevate RHAD-i sätete eesmärki ja seda, kas tegemist
oli riigihanke eesmärgi suhtes keskse (sisulise) tähendusega või mitte. Meeskonnaliikmete arvu
ülempiir ei ole hanke eesmärki arvestades keskse tähendusega ja vaidlustaja on seda selgitanud
vaidlustuse p-des 15-20.
Hankija viitas vastuse p-s 1.11.2 võimalusele teenida meeskonna täiendavate kogemuste alusel
hindamiskriteeriumite rakendamise kaudu lisapunkte, andes justkui mõista, et sellest tulenes
meeskonnaliikmete arvu sisuline tähtsus hanke kontekstis ja sellest omakorda vaidlustaja
pakkumuse oluline sisuline puudus. Vaidlustaja märgib, et ei tuginenud meeskonna täiendavate
kogemuste („Nõuded pakkuja meeskonnale“, p 4) puhul mitte kordagi R. Suurkivi kogemusele.
Seetõttu on alusetu hankija väide, justkui oleks vaidlustaja nimetanud rohkem meeskonnaliikmeid
suurema punktiskoori saamiseks või et R. Suurkivi meeskonda kuulumine või eemaldamine võis
mõjutada pakkumuse hindamist. See, mida mõni teine pakkuja oleks teinud või kuidas käitunud,
ei ole asjakohane vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontrollimisel.
Dokumendi „Nõuded pakkuja meeskonnale“ punkti 3 pealkirjaks on „Meeskonnaliikmete ühise
CV vorm“ ning selles punktis käsitletakse CV vormi täitmist. Vastavalt sama dokumendi punktile
3.7 algab CV vorm sama dokumendi leheküljelt 43. Sama dokumendi punkti 3.1 lause „Meeskond
tunnistatakse vastavaks, kui kõik CV vormil esitatud nõuded, kompetentsid, platvormid ja
töövahendid on meeskonnaliikmete poolt kaetud“ viitab ühemõtteliselt dokumendi leheküljelt 4
algavale CV vormile ja selles hankija poolt meeskonnaliikmetele kehtestatud sisulistele nõuetele,
mis peavad meeskonnaliikmete poolt nii eraldiseisvalt kui ühiselt täidetud olema. Dokumendi
punktis 3.1 on hankija seega sidunud meeskonna vastavaks tunnistamise CV vormil esitatud
sisuliste nõuete täitmisega. Nagu hankija on ka ise möönnud, vaidlustaja pakutud
meeskonnaliikmete puhul olid kõik sisulised nõuded täidetud ja selle kontrollimiseks nõutud
andmed esitatud.
Vastuse punktis 1.11.4 väidab hankija ekslikult, et kohtupraktika kohaselt ei saa pakkumuse
puudusi vabandada sellega, et pakkujal tuli esitada palju andmeid. Tallinna Ringkonnakohus on
leidnud vastupidiselt, et kui hankedokumentidega on pakkujatelt nõutud andmete esitamist
suures mahus, ei saa pakkujalt nõutavat hoolsuskohustust pidada sedavõrd kõrgeks, et mistahes
vigade esinemise korral /…/ tuleks pakkumus jätta kõrvale kui mittevastav. 4 Samuti on
kohtupraktikas leitud, et inimlik eksimus võib olla ka vabandav asjaolu – näiteks on Tallinna
Ringkonnakohus leidnud (pakkuja usaldusväärsuse kontekstis), et riigihankes on vajalik teatav
paindlikkus, kuna inimlikke eksimusi ei saa täielikult välistada ning iga puudus dokumentides ei
tähenda ilmtingimata, et pakkuja oleks tehingupartnerina ebausaldusväärne.5 Olukorras, kus
hankija on vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse tegemisel asunud ekslikult seisukohale
(hankija vastuse punktis 1.11.4), et pakkujate eksimustel ei ole mitte mingisugust tähtsust
pakkumuse vastavuse kontrollimisel ning seda ei saa mingil juhul arvestada, kinnitab
üheseltmõistetavalt, et hankija on ise oma kaalutlusõigust oluliselt alusetult piiranud ning seega
jätnud otsuse tegemisel vaidlustaja eksimuse sisu, tähenduse ja sellest tuleneva tagajärje
proportsionaalsuse sisuliselt hindamata.
Lisaks on hankija vastuse p-s 1.11.4 viidatud kohtuotsuste puhul oluline rõhutada, et viidatud
vaidluste asjaolude kohaselt esinesid nendes pakkumustes tõsised ja sisulised puudused –
toitlustusteenuse hankes oli pakkuja koostanud ja esitanud pakkumuse koosseisus menüüd,
milles muu hulgas kasutati keelatud toiduaineid (puljongipulber ja -kuubikud)6, ning koolituse
1
„Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne“, Juura 2019, lk 58.
2
„Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne“, Juura 2019, lk 58.
3
„Nõuded pakkuja meeskonnale“ p 3.7: Meeskonna ühine CV tuleb esitada järgmisel vormil, täites kõik nõutud väljad.
4
TlnRngK 24.08.2016 otsus nr 3-16-1219, p 18.
5
TlnRngK 26.03.2021 otsus nr 3-20-2665, p 16. Viidatud kohtuasi puudutas küll pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimist, kuid
kohtupraktikas on leitud, et kvalifikatsiooni kontrollimise osas väljendatud kohtu seisukohad on kohaldatavad ka pakkumuste
hindamisel (vt TlnRngK 14.11.2023 otsus nr 3-23-1783, p 16).
6
TlnHK 21.07.2022 otsus nr 3-22-1297.
3/6
hankes oli pakkuja pakkumuses esitanud meeskonnaliikmena lektori, kelle puhul oli esitamata
hankes nõutud lektori kogemuse ja konkreetses hankes osalemise kinnitus 7.
Hankija vastuse punktis 1.11.4 viidatud kohtulahendi nr 3-21-319 osas märgib vaidlustaja, et see
kohtulahend ei ole kohaldatav käesoleva vaidluse asjaoludele. Nagu eespool punktis 12
märgitud, oli pakkumuses nimetatud lektori kohta jäänud esitamata nõuetekohane dokument,
mistõttu soovis pakkuja pärast pakkumuste esitamist selle lektori pakkumusest eemaldada.
Seega soovis pakkuja viidatud lahendis eemaldada pakkumusest sisulistele nõuetele
mittevastavat isikut. Käesolevas vaidluses aga puudub vaidlus selle üle, et kõik vaidlustaja
esitatud isikud vastasid hankes kehtestatud sisulistele nõuetele ning viidatud kohtulahendis
kirjeldatud olukorra sarnast situatsiooni ei esinenud. Lisaks oli hankija viidatud hanke
hankedokumentides sätestanud väga spetsiifiliselt enda jaoks reegli, et kui just see dokument
lektori kohta on esitamata, mis esitamata ka jäeti, on hankijal õigus pakkumus tagasi lükata.
Samuti nähtus vaidluse asjaoludest, et pakkuja soovis pakkumust ka täiendavalt ulatuslikult
muuta – täita lepingut 2 lektoriga algselt pakutud 11 asemel.8 Selliseid asjaolusid käesolevas
vaidluses ei esine.
Vaidlustaja eksimus ühe üleliigse meeskonnaliikme nimetamise näol on usutav, arvestades
varasemat RHAD-i, milles meeskonnaliikmete arvu ülempiir oli 9 (hankija vastuse p 1.11.5). Kui
vaidlustaja oleks oma pakkumuses tuginenud R. Suurkivile ka mujal kui üksnes
meeskonnaliikmete nimekirjas (meeskonna CV vorm p 2 „Individuaalsed nõuded kogu pakkuja
meeskonnale“) – näiteks meeskonna CV vormi punktis 3 „Ühised nõuded kogu pakkuja
meeskonnale“ või punktis 4 „Ühised meeskonna lisaväärtused“ –, siis tuleks hinnata seda, kas
vaidlustaja saanuks selle tulemusena ühe täiendava meeskonnaliikme nimetamisest mõne
sisulise eelise teiste riigihankes osalevate pakkujate ees või mida pakkuja sellest võitnuks. Antud
juhtumil ei ole aga vaidlustaja saanud R. Suurkivi nimetamisest mingeid eeliseid ega kasu.
Hankija on oma vastuse punktides 1.11.4 ja 1.11.7.1-1.11.7.2 pühendanud ulatuslikult leheruumi
sellele, kuidas vaidlustaja pakkumusse ekslikult jäänud R. Suurkivi eemaldamise võimaldamine
annab vaidlustajale teiste pakkujate ees väidetavalt eeliseid ning tekitab ebavõrdset kohtlemist,
kuid vaidlustajale jääb tervikuna arusaamatuks, kuidas ja milliseid eeliseid ühe üleliigse ja
ekslikult pakkumusse jäänud isiku, kelle näitajatele vaidlustaja ei ole hankes tuginenud,
vaidlustaja pakkumusest eemaldamine võrreldes teiste pakkujatega annaks või kuidas see ikkagi
teised pakkujad reaalselt ebavõrdsesse olukorda asetaks. Olukorras, kus kohtupraktikas on
jaatatud võimalust esitada pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva ka hankes koos pakkumusega
nõutud dokumente, mis olid (kontrollitavalt) olemas ka enne pakkumuse esitamise tähtpäeva,
sest selline dokumentide hilisem juurdeesitamine ei anna pakkujale teiste ees eelist9, siis
kaugeltki ei saa käesoleval juhul vaidlustaja mingit eelist sellega, kui eemaldab pakkumusest
sinna ekslikult jäänud üleliigse meeskonnaliikme, kelle kompetentsidele jms vaidlustaja ei ole
vastavustingimuste täitmiseks ega täiendavate hindepunktide saamiseks vms tuginenud.
Vaidlustaja pakkumuses on algusest peale olnud olemas 8 nõuetekohast meeskonnaliiget, kes
vastavad kõikidele sisulistele nõuetele, vaidlustaja ei püüa neist kedagi asendada, vaidlustaja ei
esita tagantjärgi mingeid andmeid, isikuid ega dokumente, mille puhul puuduks veendumus, et
need olid vaidlustajal pakkumuse esitamise hetkel olemas jne. Hankija väited teiste pakkujate
ebavõrdsesse olukorda asetamisest on loosunglikud ja paljasõnalised.
Hankija vastuse p 1.11.7 osas märgib vaidlustaja, et kohus teeb otsuse konkreetse vaidluse
asjaolusid arvestades (vt nt halduskohtumenetluse seadustiku § 156 lg 1, § 157 lg 2 ja § 158 lg
1-3) ning kohtu poolt ühes konkreetses vaidluses konkreetsete asjaolude pinnalt väljendatud
seisukohad ja juhised võivad teistsuguste asjaolude pinnalt viia ka teistsuguste lahenditeni.
Seega peab kohtupraktikas väljendatud seisukohtadest lähtumisel alati arvestama konkreetsete
7
TlnHK 30.03.2021 otsus nr 3-21-319.
8
TlnHK 30.03.2021 otsus nr 3-21-319, p 16.
9
TlnRK 09.07.2021 otsuses nr 3-21-722 selgitas ringkonnakohus, et mõne katseprotokolli õigeaegsest esitamata jätmisest ei saa
teha järeldust, et toode ei olnud pakkumuse esitamise ajal nõuetekohane, kuid muutus nõuetekohaseks pakkumuse esitamise
järel, ning leidis, et pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva saab vastu võtta enne pakkumuste esitamist toimunud testimiste
katseprotokollid isegi sellisel juhul, kui neid on pärast pakkumuste esitamist täiendatud (otsuse p 15 ja 16). Samas otsuses selgitas
ringkonnakohus, et hankija pidi kaaluma pakkujale võimaluse andmist esitada puudu olevad dokumendid (p 13). Kohus ei
nõustunud, et pakkuja, kes esitab nõutud katseprotokollid pärast pakkumuse esitamise tähtaega, võiks saada
pakkumuse koostamisel eelise (p 16). Kohtu põhjendustest tuleb selgelt välja, et ka dokumentide esitamata jätmist saab
pidada üksnes formaalseks puuduseks (otsuse p 16).
4/6
asjaoludega, et mitte olla põhjendamatult jäik ja tagada reaalne proportsionaalsuse põhimõttega
arvestamine.
Hankija vastuse p-s 1.11.7 ja selle alapunktides esitatud seisukohad kordavad hankija
28.10.2024 otsuse põhjendusi ning nende ja viidatud kohtupraktika osas on vaidlustaja
vaidlustuses oma seisukoha juba esitanud. Meeskonnaliikmete arvu kui numbrilise näitaja osas
(vastuse p-d 1.11.7.2 ja 1.11.7.3) märgib vaidlustaja täiendavalt, et hankija on ka siin ebaõigesti
otsustanud, et tema kaalutlusõigus on redutseeritud nullini (vastuse punktis 1.11.7.2 läheb
hankija isegi nii kaugele, et tema hinnangul „Ühelgi põhjusel ei ole hankijal võimalik arvestada
sellest nõudest selgelt kõrvalekalduvate näitajatega pakkumust vastavana [….]“, mis näitab
üheselt, et hankija ei ole mingit sisulist kaalumist ühelgi põhjusel võimalikuks üldse pidanud).
Numbriliselt väljenduvat väidetavat puudust peab hankija samuti kaalutlusõiguse alusel hindama,
kuid käesoleval juhul hankija seda ei teinud, leides, et kuna tegemist on numbrilise näitajaga, siis
puudub hankijal diskretsioon. Vaidlustaja küll nõustub, et meeskonnaliikmete arv on väljendatud
numbriga, kuid vaidlustaja hinnangul tuleb erinevalt käsitleda olukorda, kus meeskonnaliikmete
arv on nõutust väiksem (st pakkumus on puudusega ja RHAD-i tingimustele vastamiseks peaks
pakkuja esitama juurde täiendava isiku ja tema kohta nõutud andmed), ning olukorda, kus on
eksikombel esitatud rohkem meeskonnaliikmeid, kes küll kõik vastavad sisulistele nõuetele ja on
pakkumuses esitatud, kuid pakkuja selgitab hankijale, et üks nendest meeskonnaliikmetest
tegelikult meeskonda ei kuulu. Hankija on selgelt jätnud oma kaalutlusõiguse selles osas
teostamata. Vaidlustajale võimaluse andmine selgituste esitamiseks (hankija vastuse p 1.11.8) ei
tähenda iseenesest, et kaalutlusõigust oleks õiguspäraselt teostatud, kui hankija vaidlustaja
selgituses esitatud teavet otsuse tegemisel ignoreerib.
Vastuse punkti 1.13 osas märgib vaidlustaja, et kui hangetes nõutakse meeskonna
komplekteerimist, siis teoreetiliselt võib meeskonna koosseisus leida nii formaalseid kui sisulisi
puudusi, kusjuures sisuliseks puuduseks võib olla näiteks meeskonnaliikme mittevastavus talle
kehtestatud nõuetele või nõutavate meeskonnaliikmete pakkumata jätmine. Ka hankija vastuse
punktist 1.15 nähtub, et hankija tähtsustab eelkõige meeskonnaliikmetele esitatud sisulisi nõudeid
– et just meeskonnaliikmed peavad tagama lepingu nõuetekohase ja kvaliteetse täitmise, mistõttu
hankija esitas neile RHAD-is detailsed ja põhjalikud nõuded.10 Vaidlustaja osundab siinkohal taas
ka RHAD dokumendi „Nõuded pakkuja meeskonnale“ punktile 3.1, mille kohaselt meeskond
tunnistatakse vastavaks, kui kõik CV vormil esitatud nõuded, kompetentsid, platvormid ja
töövahendid on meeskonnaliikmete poolt kaetud. Kui aga pakkuja meeskonna liikmete poolt on
täidetud kõik rollid, kõigi isikute kohta on esitatud kõik nõutud andmed, kõik meeskonnaliikmed
vastavad kõikidele esitatud nõuetele, kuid üks meeskonnaliige on esitatud ekslikult liigselt (rolli
dubleerivalt), siis on meeskonnaliikmete arv (number) vaidlustaja hinnangul formaalne, mitte
sisuline puudus, ja seda puudust on võimalik selgitusega kõrvaldada (ja vaidlustaja kõrvaldas
selle). Vaidlustaja rõhutab, et pakutud meeskond vastas kõikidele hankija nõuetele ka ilma R.
Suurkivita.
Käesoleva vaidluse asjaolud ei ole võrreldavad hankija vastuse p-s 1.13.1 viidatud kohtuvaidluse
asjaoludega11, mistõttu kohtu järeldusi ja põhjendusi ei saa üks-ühele kohaldada käesolevale
vaidlusele. Viidatud kohtuotsuse kohaselt esinesid tolles pakkumuses ulatuslikud sisulised
puudused – pakkuja oli jätnud esitamata RHAD-is nõutud dokumente (konkreetsete analüüside
metoodilised juhendid) ja pakutu ei vastanud hankija nõuetele (nt bensodiasepiinide määramine
teistsugustest analüüsitavatest materjalidest võrreldes hankes nõutuga jne). Kohus leidis
esitamata metoodiliste juhendite osas, et kui hankija nõudis riigihanke alusdokumentides
pakkumuse koosseisus konkreetsete dokumentide esitamist, on hankija vastavate tingimustega
ka ise rangelt seotud, mis välistab võimaluse, et hankija asuks pakkumuste vastavuse
kontrollimise staadiumis seisukohale, et tegelikult piisab talle ka muudest dokumentidest või et
nõutu pole tegelikult oluline.12 Vaidlustaja rõhutab, et käesolevas asjas ei lükanud hankija
vaidlustaja pakkumust tagasi hankes nõutud dokumentide või andmete esitamata jätmise või
meeskonnaliikmete mittevastavuse tõttu, vaid ühe (kõikidele nõuetele vastava) meeskonnaliikme
rohkem nimetamise tõttu, mida hankijal enda arvates ei olnud õigust käsitleda formaalse
10
Meeskonnaliikmetele sisuliste nõuete kehtestamisel on hankija olnud väga põhjalik. Näiteks on hankija ainuüksi projektijuhile
esitanud tingimusi viies eri kategoorias ja eri kriteeriumite alusel, nõudnud iga nõudmise täitmise kohta detailseid andmeid jne (vt
RHAD dokument „Nõuded pakkuja meeskonnale“ lk 4-5), mis on toonud kaasa vajaduse pakkujatel pöörata palju tähelepanu
kõnealuste rohkete nüansside täitmisele.
11
TrtHK 03.08.2022 otsus nr 3-22-1232.
12
TrtHK 03.08.2022 otsus nr 3-22-1232, p 19.2.
5/6
puudusena, sest tegemist ei olnud üksnes paberite vormistamise puudumisega. Vaidlustaja on
seisukohal, et hankija käsitleb mittesisuliste kõrvalekalletena ekslikult ja alusetult üksnes
vormistamisega seotud puudusi, mis on vastavalt vaidlustus- ja kohtupraktikale põhjendamatult
ja ebaproportsionaalselt kitsas lähenemine.
Vastuseks hankija 13.11.2024 vastuse punktis 1.16 öeldule seoses raamlepingu alusel
hankelepingute sõlmimisega selgitab vaidlustaja, et olukorras, kus raamlepingu alusel sõlmitava
hankelepingu täitmiseks on hankijal õigus nõuda nii hankes nõutust rohkem kui vähem
meeskonnaliikmeid, samuti nõuda hankelepingu täitmiseks teistsuguseid kompetentse või
mitmeid spetsialiste samasse rolli, on vaidlustaja hinnangul sisulise tähtsusega just
meeskonnaliikmetele esitatud sisulised nõuded (kompetentsid, kogemused, platvormid ja
töövahendid jne), mitte asjaolu, et vaidlustaja pakkumuses oli eksikombel nimetatud üks
sisulistele nõuetele vastav meeskonnaliige rohkem. Nõue, et hankes pakutud meeskonna
koosseis peab olema hankija jaoks kogu hanke perioodil tagatud 13, on vaidlustaja puhul jätkuvalt
täidetud – vaidlustaja pakutud ja hankija nõuetele vastav meeskond ka ilma R. Suurkivita on
hankijale kogu hanke perioodil tagatud (arvestades sh RHAD-is sätestatud meeskonnaliikmete
asendamise ja lisamise reegleid14).
Kuna vaidlustaja oli oma pakkumuses esitanud 9 sisulistele nõuetele vastavat meeskonnaliiget,
sisaldus nende hulgas ka hankija nõutud maksimaalselt 8-liikmeline meeskond, mistõttu selgitus,
et üks isik ei kuulu pakkuja meeskonda, ei tähenda uue meeskonna koosseisu esitamist.
Kokkuvõttes jääb vaidlustaja oma seisukoha juurde, et hankija otsus vaidlustaja pakkumuse
tagasilükkamise kohta on õigusvastane ja tuleb kehtetuks tunnistada.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Merit Lind
Vandeadvokaat
13
RHAD dokumendi „Nõuded pakkuja meeskonnale“ p 1.1.
14
Vt nt RHAD-i koosseisus oleva raamlepingu p-d 5.1–5.7.
6/6
Lp riigihangete vaidlustuskomisjon
E-post:
[email protected]
19.11.2024
Riigihanke viitenumber: 273311
Vaidlustaja: Datafruit OÜ
Registrikood 12769616
Lõõtsa 1a, 11415 Tallinn
Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Merit Lind
Advokaadibüroo WALLESS
Liivalaia 45, 10145 Tallinn
Tel 611 0915
Mobiil 5559 9784
E-post
[email protected]
Hankija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
Registrikood 70009770
Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn
E-post
[email protected]
Hankija esindaja: Kerli Lubja
E-post:
[email protected]
MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
Vaidlustaja taotlused:
1. Mõista Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuselt vaidlustaja Datafruit OÜ kasuks välja
Datafruit OÜ menetluskulud summas 5 986,10 eurot (käibemaksuta).
2. Jätta Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse menetluskulud tema enda kanda.
VAIDLUSTUSMENETLUSE KULUD
VAKO 14.11.2024 kirjaliku menetluse teate kohaselt saab täiendavaid selgitusi, sh
menetluskulude taotlusi, esitada kuni 19.11.2024. Vaidlustaja esitab käesolevaga oma
vaidlustusmenetluses kantud kulude nimekirja ja taotleb nende väljamõistmist hankijalt.
Vaidlustaja vaidlustusmenetluse kulu on käesoleva menetlusdokumendi esitamise seisuga
5 986,10 eurot (käibemaksuta) ja see koosneb vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivust (1 280
eurot) ja lepingulise esindaja kuludest summas 4 706,10 eurot (käibemaksuta).
RHS § 199 lg 1 kohaselt tuleb lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks esitada kulude
nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Vaidlustaja lepingulise esindajana on
õigusteenust osutanud vandeadvokaat Merit Lind ning kulude nimekiri on alljärgnev:
Kuupäev Kirjeldus Aeg (h) Hind (EUR) Kokku
01.11.2024 RHAD-i, hankija otsuse, pakkumuse ja 0,66 210 138,60
teabevahetuse analüüs, arutelu kliendiga ja
vaidlustuse perspektiivi analüüs.
05.11.2024 Vaidlustuse koostamine 3,0 210 630
06.11.2024 Vaidlustuse koostamine 5,0 210 1260
07.11.2024 Vaidlustuse koostamine 4,0 210 1050
08.11.2024 VAKO teatega tutvumine ja kliendi 0,25 210 52,50
informeerimine
14.11.2024 VAKO kirjaliku menetluse teate ja hankija 0,5 210 105
13.11.2024 vastusega tutvumine, kliendi
informeerimine, nõupidamine kliendiga ja
kliendi sisendi analüüs
15.11.2024 Hankija vastuse analüüs ja vaidlustaja 3 210 420
seisukoha koostamine
18.11.2024 Vaidlustaja seisukoha koostamine 2 210 420
19.11.2024 Vaidlustaja seisukoha ja menetluskulude 4 210 630
nimekirja koostamine
KOKKU 22,41 210 4 706,10
Kõik lepingulise esindaja kulude nimekirjast nähtuvad kulutused on kantud seoses
vaidlustusmenetlusega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Merit Lind
Vandeadvokaat
2/2