Vaidlustus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Hanke viitenumber nr 284388 Lõkke 5, 10122 Tallinn [email protected] 18. november 2024 nr 1/96 VAIDLUSTUS Hankija 05.11.2024 ja 07.11.2024 otsustele tunnistada Lunch Time & Catering OÜ pakkumus vastavaks ja edukaks Vaidlustuse TOIDUTORN AS esitaja: Registrikood: 10353188 Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Vilja tn 2-12, 50304 Vaidlustaja Vandeadvokaat Britta Oltjer esindaja: Cuesta Advokaadibüroo OÜ Aadress: Rävala pst 2, 10145 Tallinn Telefon: +372 6555 052 e-post: [email protected] Hankija: Tartu Linnavalitsus Registrikood: 75006546 Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Raekoja plats 1a, 50089 e-mail: [email protected] Kolmas isik: Lunch Time & Catering OÜ Registrikood: 12607813 Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Mõisavahe tn 62-47, 50707 e-mail: [email protected] Asi: TOIDUTORN AS vaidlustus riigihankes „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tartu linna lasteaedadele“ (viitenumber 284388) Taotlused: 1. Rahuldada TOIDUTORN AS vaidlustus ning tunnistada kehtetuks riigihankes viitenumbriga 284388 „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tartu linna lasteaedadele“ tehtud alljärgnevad hankija otsused: 1.1. RHS § 185 lg 2 p 5 ja RHS § 197 lg 1 p 5 alusel hankija 05.11.2024 otsus, millega hankija tunnistas riigihanke osas I vastavaks Lunch Time & Catering OÜ pakkumuse; Cuesta Advokaadibüroo OÜ [email protected] Rävala pst 2, VII korrus, 10145 Tallinn www.cuesta.ee +372 655 5052  1.2. RHS § 185 lg 2 p 7 ja § 197 lg 1 p 5 alusel hankija 07.11.2024 korralduse nr 831 p 1.1, millega hankija tunnistas hanke osas I edukaks pakkumuseks OÜ Lunch Time & Catering OÜ pakkumuse; 2. Avaldada vaidlustajale 28.10.2024 hanke osa I vastavusotsuse lisa 2 (s.o. hankija otsuse põhjendused, millega tunnistati vaidlustaja pakkumus vastavaks ja OÜ Lunch Time & Catering pakkumus tingimuslikult vastavaks), samuti kolmanda isiku tingimuslikult vastavaks tunnistatud menüü; 3. RHS § 198 lg 1 alusel mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv ning vaidlustaja lepingulise esindaja kulud. 1. Faktilised asjaolud 1.1. Tartu Linnavalitsus (edaspidi ka hankija) avaldas 04.10.2024 hanketeate sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse riigihankes „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tartu linna lasteaedadele“ (viitenumber 284388, edaspidi riigihange). 1.2. Riigihange on jaotatud kolmeks osaks. Osa I on „Tartu Maarjamõisa Lasteaed ja Tartu Lasteaed Meelespea“. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid osas I pakkumused muuhulgas TOIDUTORN AS (edaspidi vaidlustaja) ja Lunch Time & Catering OÜ (edaspidi ka kui kolmas isik või LunchTime). 1.3. Riigihanke alusdokumendi p 7 nägi hankijale ette õiguse anda pakkujatele võimalus oma pakkumust „kohandada“. 1.4. 28.10.2024 tegi hankija otsuse, millega tunnistas vaidlustaja pakkumuse vastavaks ning pakkuja LunchTime pakkumuse tingimuslikult vastavaks ning suunas läbirääkimistele (vt Lisa 1). Hankija otsuses on märgitud, et selle põhjendused on toodud vastavusotsuse lisas 2, mida vaidlustajale avaldatud ei ole. 1.5. Hankija ülalviidatud korraldusest nähtub, et hankija on andnud pakkujale LunchTime võimaluse oma pakkumust kas kohandada või selle üle läbi rääkida riigihanke alusdokumendi (edaspidi ka kui RHAD) p 12 kohaselt. Vaidlustajale vastavat võimalust oma pakkumust sarnasel viisil (s.t. hankija poolt selgesõnaliselt välja toodud puudusi kõrvaldades) „kohandada“ või selle üle „läbi rääkida“ ei antud. 1.6. Vaidlustaja on seisukohal, et kui hankija oleks andnud kõigile pakkujatele (sh vaidlustajale) võrdse võimaluse oma pakkumust sarnasel viisil (s.t. hankija poolt selgesõnaliselt välja toodud puudusi kõrvaldades) kohandada või selle üle läbi rääkida, oleks vaidlustajal olnud kolmanda isikuga võrdne võimalus oma edulootust hanke osas I tõsta. 1.7. Vaidlustajal on põhjendatud kahtlus, et hankija on kohaldanud RHAD p 7 või p 12 viisil, mis on andnud pakkujale LunchTime riigihankes ebakohase eelise ja on seeläbi rikkunud riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 3 p-st 2 tulenevat pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Seetõttu oleks 2  tulnud kolmanda isiku pakkumus tagasi lükata. Lisaks esineb vaidlustajal põhjendatud kahtlus, kas pakkuja esitas hankijale läbirääkimiste käigus RHAD tingimustele vastava kohandatud pakkumuse või mitte. Seega on vaidlustuse esemeks hankija otsus tunnistada kolmanda isiku pakkumus vastavaks (s.o. hankija 05.11.2024 korraldus). 1.8. Samuti on vaidlustaja seisukohal, et hankija on vaidlustaja pakkumust ebaõigesti hinnanud ning on jätnud vaidlustaja pakkumusele teatud hulga hindepunkte andmata. Eeltoodud rikkumine tõi omakorda kaasa õigusvastase otsuse kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Seetõttu on vaidlustuse esemeks hankija otsus tunnistada kolmanda isiku pakkumus hanke osas I edukaks (s.o. hankija 07.11.2024 korraldus nr 831, vt Lisa 2). 1.9. Vaidlustaja sai vaidlustatud hankija korraldustest teada 07.11.2024. Sellest lähtuvalt on vaidlustus esitatud Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi Vaidlustuskomisjon või VAKO) tähtaegselt. 1.10. Vaidlustaja põhjendab oma vaidlustust sisuliselt alljärgnevalt. 2. Hankija on kohelnud pakkujaid ebavõrdselt 2.1. RHS § 3 p 2 näeb ette, et hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. 2.2. Antud juhul on vaidlustaja seisukohal, et hankija on rikkunud RHS § 3 p 2 võrdse kohtlemise põhimõtet mitme erineva nurga alt. Esiteks esineb põhjendatud kahtlus, et kolmas isik sai põhjendamatu eelise, kuna tal oli võimalik saada läbirääkimiste tulemusena tehtud muudatuste eest lisapunkte, mis võimaldas tal hanke osas I edukaks osutuda. Teiseks on selline hankija käitumine käsitletav rikkumisena, kuna võrdväärse võimaluse tagamise korral oleks ka vaidlustajal olnud läbirääkimiste kaudu võimalik saada lisapunkte, mis oleksid võimaldanud temal hanke osas I edukaks osutuda. Kolmandaks rikub poolte võrdsust ka olukord, kus sellise pakkumuse kohandamise või läbirääkimiste mittealgatamise puhul oleks kolmanda isiku pakkumus oma algselt pakutud versioonis saanud vaidlustaja pakkumusega võrreldes vähem punkte. 2.3. Konkurentsi eesmärgist lähtuvalt on võrdse kohtlemise põhimõtte järgi hankijal keelatud riigihanke käigus eelistada soosikuid või tegutseda meelevaldselt. Võrdse kohtlemise põhimõtte täitmiseks tuleb hankijal taotluste ja pakkumuste läbivaatamise käigus kaalutlusõiguse kasutamisel kohelda riigihankes osalevaid ettevõtjaid võrdselt ja lojaalselt nii, et menetluse lõppedes ja selle tulemust arvestades ei näiks, et ühte või mitut ettevõtjat on alusetult koheldud teistest soodsamalt või ebasoodsamalt (vt nt EK C-324/14, p 65; C-336/12, p 37; C-599/10, p 41). 2.4. Vaidlustaja selgitab, et kuigi hankija on näinud riigihankes ette võimaluse läbirääkimiste pidamiseks ja pakkumuste nn „kohandamiseks“, ei ole hankijal lubatud selle käigus pakkujaid ebavõrdselt kohelda nagu see antud juhul on toimunud. Arvestada tuleb seejuures asjaoluga, et tekib oht, et teistele pakkujatele näib, et hankija pidas neid ebasoodsamasse olukorda seades ja 3  võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes vastava pakkumuse üle konfidentsiaalselt läbirääkimisi (vt EKo C-599/10, p 37). 2.5. Vaidlustaja hinnangul tuleks sellises olukorras kolmanda isiku pakkumus ebavõrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisest tulenevalt mittevastavaks tunnistada. Lisaks esineb vaidlustajal põhjendatud kahtlus, kas pakkuja esitas hankijale läbirääkimiste käigus RHAD tingimustele vastava kohandatud pakkumuse või mitte. Juhul kui pakkuja ei likvideerinud siiski läbirääkimiste käigus kohandatud pakkumuses puudusi või esitas läbirääkimiste käigus uue(te) puudus(te)ga kohandatud pakkumuse, tulnuks tema pakkumus RHS § 114 kohaselt tagasi lükata (vt RHAD p 7.2.). Kuna vaidlustajale ei ole hankija vastavad põhjendused teada, palub vaidlustaja need talle avaldada (s.o. avaldada vaidlustajale 28.10.2024 hanke osa I vastavusotsuse lisa 2, hankija otsuse põhjendused, millega tunnistati LunchTime pakkumus tingimuslikult vastavaks, samuti kolmanda isiku tingimuslikult vastavaks tunnistatud menüü) ning Vaidlustuskomisjonil anda hinnang kolmanda isiku pakkumuse vastavusele. 2.6. Hankija on andnud pakkujale LunchTime võimaluse oma pakkumust hankija poolt suunatult, s.t. hinnatavaid vigu kõrvaldades, muuta, ilma, et ta oleks sama võimaluse andnud ka vaidlustajale. Oma 28.10.2024 vastavusotsuse p-s 2 on kolmanda isiku pakkumus tunnistatud tingimuslikult vastavaks ja hankija on läinud üle läbirääkimistele. Sama otsuse p-s 3 on hankija tunnistatud vaidlustaja pakkumuse vastavaks ilma lisatingimusteta (st ei ole andnud vaidlustajale võimalust midagi oma pakkumuses, hankija poolt esitatud põhjenduste loetelu esitades, muuta ega hankijaga läbi rääkida). 2.7. Vaidlustaja ei tea, milliseid konkreetseid muudatusi on hankija kolmandalt isikult 28.10.2024 seisuga nõudnud või mille üle pooled läbirääkimisi pidasid, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et kolmas isik on saanud maksimumpunktid peaaegu kõigi hindamiskriteeriumite eest (ainsaks erandiks on hindamiskriteeriumile nr 8, kaunviljad, antud punktid). Maksimumi lähedased punktid (puudu jäi vaid 0,01 punkti) sai kolmas isik ka hindamiskriteeriumi nr 1 eest (degusteerimine). 2.8. Vaidlustaja on seisukohal, et hetkel on kujunenud olukord, kus kolmandale isikul on võimaldatud oma pakkumust kohandada ja läbirääkimiste käigus on kolmas isik muutnud oma pakkumuse selliseid osasid, mille muudatused tõid kaasa hindamispunktide tõusu vastava hindamiskriteeriumi juures. 2.9. Olukorras, kus kolmandale isikul on võimaldatud oma pakkumust suunatult muuta selliselt, et selle tulemusena paranesid pakkumusele omistatavad punktid ning vaidlustajale sellist võimalust ei antud, on hankija rikkunud RHS § 3 p-st 2 tulenevat pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Vaidlustaja taotleb, et hankija avalikustaks, milliseid muudatusi kolmanda isikuga läbi räägiti, milles seisnes läbirääkimiste ese ning millises osas tema pakkumust seeläbi võrreldes algsega muudeti või täiendati. 4 3. Hankija omistas vaidlustajale hindamiskriteeriumi nr 1 eest õigusvastaselt vähem punkte 3.1. Pakkumuste hindamine on kohtupraktikast tulenevalt küll hankija ainupädevuses, kuid Riigikohtu otsusest nr 3-20-1198 tulenevalt tuleb Vaidlustuskomisjonil kontrollida, kas pakkumuse hindamisel lähtus hankija tema enda poolt kehtestatud kriteeriumitest ja hindamise alustest ning arvestas hindamisel asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning kas hankija põhjendustest (põhjendused on toodud hindamiskomisjoni protokollis ja pakkumusest nähtuvalt on punktide andmine pakkumusele põhjendatud. 3.2. Riigikohus on selgitanud1, et ülalpool rahvusvahelist piirmäära korraldatud avaliku hankemenetluse puhul pidid vaidlustuskomisjon ja kohtud hankija otsuse hinnangulisele iseloomule vaatamata [---] minema kaugemale ilmselgete vigade testist ja kontrollima sisuliselt kaebaja pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). VAKO ja kohtud ei pea sedalaadi hinnangute kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi.2 Kõrvaldada tuleb aga vähemalt olulised kahtlused ning sellest ei piisa üldsõnalistest ja põhistamata selgitustest.3 [---] Seoses pakkumuste hindamisega selgitab Riigikohus otsuse nr 3- 20-1198 p-s 21 ka järgmist: [---] RHS § 117 lg 1 teise lause järgi peab hankija otsus pakkumuse edukaks tunnistamise kohta olema põhjendatud. RHS § 47 lg 4 p 3 kohaselt tuleb teistele vastavaks tunnistatud pakkujatele esitada edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid hankijale eelise tema pakkumusega võrreldes. Väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1 ja § 47 lg 4 p-ga 3. 3.3. Vaidlustaja on seisukohal, et hindamismenetluse õiguspärase läbiviimise korral oleks hankija pidanud vaidlustajate pakkumusele omistama enam hindepunkte. Hankija ei kohaldanud hindamiskriteeriume õiguspäraselt, jättes olulised asjaolusid meelevaldselt arvestamata ning oma negatiivsed hinnangud olulises osas põhjendamata. 3.4. Vaidlustaja selgitab, et sai hindamiskriteeriumi nr 1 (s.o. degusteerimine) eest 37.85 punkti, kolmas isik 39,9 punkti. 3.5. Hankija selgitustest hindamiskriteeriumi 1 juures nähtub, et hankija degusteerijad on vaidlustaja degusteerimiseks pakutud toidu osas (s.o. alakriteerium nr 4, vastavus menüüle) leidnud järgnevat: „Lasteaias degusteerimise päeval pakutud: komisjoniliikmetele serveeriti lõhe – köögiviljasupp kartuli, porgandi ja maitserohelisega. Riis supis tuvastati, kuid selle osakaal oli minimaalne. Supi koostises otsiti ka porrulauku, mis pakkumuses esitatud retseptis oli kuvatud, viimaks leiti mõned üksikud ribad. Kõigi komisjoniliikmete kaussidesse see ei jõudnud. Supis domineerisid kartul ja porgand.“ 1 Vt RKHKo nr 3-20-1198, p 17. 2 vt ka RKHKo nr 3-20-718/28, p 18. 3 Vt ka RKHKo nr 3-20-924, p 31; RKHKo nr 3-3-1-50-15, p 23. 5 3.6. Vaidlustaja on saanud selle alakriteeriumi eest vähem punkte, kui vaidlustaja hinnangul oleks talle tulnud omistada. Mittevastavust menüüle ei esinenud ja komisjoni liikmete poolt seda vastavalt hindamislehe andmetel ka ei tuvastatud. Vaidlustaja hinnangul oleks tulnud omistada talle maksimumpunktid. 3.7. Hanke alustingimustes oli nähtud ette vähemalt 5 (lisa)portsjoni valmistamine degusteerimiseks. Vaidlustaja täpsustas portsjonite arvu veel ka hankijalt üle ja selleks jäi 5 serveeritavat portsjonit. Vaidlustaja poolt pakutavat toitu degusteeris kokku aga 11 inimest. Olukorras, kus vaidlustajalt sooviti degusteerimiseks 5 toiduportsjoni valmistamist ja neid degusteeriti 11 degustaatorite poolt, on selge, et menüü ja toorainete retseptikohased kogused 5 portsjoni mahus tekitasid olukorra, kus mõned portsjonid serveeriti komisjoniliikmete poolt viisil, et mõni retseptis ette nähtud tooraine sinna ei jõudnud või jõudis tavapärasest vähesemal määral. 3.8. Selline võimalik puudujääk degusteerimisel ei ole seotud mitte menüü vastavusega retseptidele, mida hinnati hindamiskriteeriumi nr 1 alakriteeriumi nr 4 juures, vaid see on seotud asjaoluga, et hankija degustaatoreid oli oluliselt rohkem, kui hankija oli eelnevalt pakkujale teavitanud. Sellises olukorras on selge, et degusteerimis-hindamine on toimunud puudustega, mis tingisid ebaõige järelduse menüüle osalise mittevastavuse osas ega võimaldanud vaidlustajal pakutud menüü eest parimat võimalikku punktisummat saavutada. 4. Hankija omistas hindamiskriteeriumi nr 3 (II nädala menüü) eest vaidlustajale õigusvastaselt vähem punkte 4.1. Hankija on oma hindamisprotokolli lisas 1 (hindamislehel Toidutorn AS hindamiskriteeriumi 3 II nädala menüü, vt Lisa 2) märkinud alljärgnevat: „Reedel on õhtuootel põhitooraineks märgitud toidukoor. Vastavalt hindamiskriteeriumile, loetakse põhitooraineks liha, kala, teravilja, köögivilja või kaunvilja. Kui menüüs pakutakse näiteks piimasuppi makaronidega, siis loetakse põhitooraineks teraviljatoode makaron olenemata piimakogusest supis. Hankija on öelnud, mida ta põhitooraineks (liha, kala, teravilja, köögivilja või kaunvilja) loeb. Arvestuslikult järgmiseks suurima osakaaluga retseptis kasutatud tooteks on samuti piimatoode – juust (10 grammi). Järgmiselt arvestuslikult on kõige rohkem so 9 grammi neto portsjoni kohta toidus kasutatud nisujahu. Selle tulemusena tuleb nii neljapäeval kui ka reedel põhitooraineks nisu.“ 4.2. Vaidlustaja sellise otsusega menüü hindamisel ei nõustu. Vaidlustaja möönab, et menüü arvestuse juures on tõesti toorainena nimetatud nii toidukoor kui ka nisujahu, kuid tegemist on tootega „Lahtine pirukas köögiviljadega“. Köögiviljad on hankija enda hindamiskriteeriumi nr 3 hindamise kirjelduse kohaselt põhitooraineks. 4.3. Vaidlustaja poolt pakutud II nädala reede õhtuoote toidu „Lahtine pirukas köögiviljadega“ retsepti kohaselt sisaldas see paprikat 4 grammi, porgandit 5 grammi, suvikõrvitsat 4 grammi ja lillkapsast 4 grammi. Seega kokku on „Lahtine pirukas köögiviljadega“ retseptis kõige suurema kontsentratsiooniga põhitooraineks köögiviljad, kokku 17 grammi. 4.4. Arvestades selliselt muutunud hindamise olukorda, kus reede õhtuoote osas on nisujahu asemel köögiviljad, tuleb hankijal muuta vastavalt ka vaidlustaja pakkumusele omistatud punkte ja anda 6  õhtuoote osas hindamiskriteeriumi nr 3 II nädala menüü eest maksimumpunktid (alakriteerium, 10 punkti). 4.5. Hankija on vastava hindamiskriteeriumi osas märkinud, et loeb sellises olukorras ühe tooraine pakkuja kasuks. Teistel päevadel sama nädala lõikes ei ole pakkuja menüüs õhtuootes neid tooraineid rohkem kasutanud. 4.6. Sama olukord tekib ka hindamiskriteeriumi nr 3 II nädala alakriteeriteeriumite hommikusöök ja lõunasöök puhul, mida hankija on hinnanud mõlemal juhul vastavalt 8 punktiga. Kuna II nädala menüü puhul on tagatud kõik maksimumpunktide omistamiseks vajalikud tingimused (menüü on väga mitmekülgne, iga toidukorra ja sama päeva lõikes erinevast põhitoorainest), tuleb vaidlustajale ka II nädala eelnimetatud toidukordade eest omistada alakriteeriumi maksimumpunktid (10 punkti). 4.7. Arvestades, et vaidlustaja poolt pakutud II nädala reede õhtuootes on kõige suurema kontsentratsiooniga põhitooraineks köögiviljad, mõjutab vastav muudatus ka hommikusöögi ja lõunasöögi eest II nädala eest omistatavaid punkte. Võrdse tooraine osakaalu korral arvestatakse pakkujale kasulikumat varianti. Seega on täidetud kõik hankija poolt seatud nõudmised nädalamenüü iga toidukorra eest maksimumpunktide saavutamiseks (menüü on väga mitmekülgne, iga toidukorra ja sama päeva lõikes erinevast põhitoorainest). Vaidlustajal on õigus saada hindamiskriteeriumi nr 3 II nädala eest punkte põhimõttel (10+10+10)/3=10 punkti ja kokku hindamiskriteeriumi nr 3 eest kokku (10+10)/2=10 punkti. 4.8. Kokkuvõtlikult tähendab eeltoodu, et vaidlustaja pakkumuses oli II nädala menüü äärmiselt mitmekülgne iga toidukorra osas ja pakutud toidud olid iga toidukorra ja sama päeva lõikes valmistatud erinevast toorainest. 4.9. Isegi kui lähtuda eeldusest, et täidetud ei olnud kõik hankija seatud tingimused või hankija seatud hindamise tingimusi tuleb tõlgendada muul moel, on selge, et vastav muudatus hindamise struktuuris (nisujahu asendatakse II nädala reede õhtuoote juures köögiviljadega), tõstab vaidlustajale hindamiskriteeriumi nr 3 II nädala menüü eest omistatavaid punkte selliselt, et vaidlustaja pakkumus edestab oma hindepunktidega kolmanda isiku pakkumuse. 4.10. Eeltoodust tulenevalt ei oleks tulnud vaidlustaja pakkumusele hindamiskriteeriumi nr 3 (II nädala menüü) eest punkte omistada mitte (8+8+5)/3=7 punkti, vaid (10+10+10)/3=10,00 punkti. Hindamiskriteeriumi nr 3 eest vaidlustajale omistatud kogupunktid oleks seeläbi olnud mitte (10+7)/2=8,5 punkti, vaid (10+10)/2=10,00 punkti. 5. Kokkuvõte 5.1. Esiteks. Esineb äärmiselt suur tõenäosus, et vaidlustajal jäi hankijapoolse ebavõrdse kohtlemise tõttu saamata hindepunkte nii hindamiskriteeriumi nr 1 kui ka hindamiskriteeriumi nr 3 eest, kuna erinevalt kolmandast isikust ei võimaldanud hankija vaidlustajale nn suunatud pakkumuse kohandamist ega läbirääkimiste pidamist (s.t. hankija poolt selgesõnaliselt välja toodud puudusi kõrvaldades). 7 5.2. Teiseks. Kolmas isik oleks suure tõenäosusega saanud pakkumuse kohandamata jätmise korral vaidlusajast vähem hindepunkte (vaidlustajal ei ole võimalik seda küll detailselt hinnata, kuna talle ei ole teada, millisel viisil kolmas isik oma pakkumust hankija võimaldatud kohandamisel ja läbirääkimistel muutis). 5.3. Kolmandaks. Vaidlustaja on seisukohal, et tal jäi õigusvastaselt saamata hindepunkte hindamiskriteeriumi nr 1 eest, kuna hankija andis tema toidu degusteerimiseks suuremale hulgale degustaatoritele, kui algselt teatatud ja seetõttu tekitas teatud toorainete planeeritust väiksem kogus või mitteleidumine degusteerimise portsjonides väiksemale degustaatorite hulgale mõeldud toidu jagamisel suuremale hulgale olukorra, kus osades portsjonites oli retseptikohaseid tooraineid vähem. 5.4. Neljandaks. Hankija hindas vaidlustaja pakkumust ebaõigesti hindamiskriteeriumi nr 3 osas, s.o. II nädala hommikusöögi, lõunasöögi ja õhtuoote osas. Nimetatud viga hindamisel põhjustas punktide puudujäägi 1,5 punkti. 5.5. Kokkuvõttes on vaidlustaja seisukohal, et vaidlustaja ja kolmanda isiku võrdse kohtlemise ja vaidlustaja pakkumuse õige hindamise korral oleks tal kõigi lisandunud punktide (või kolmandalt isikult ära võetud punktide) kaudu olnud võimalik kolmandat isikut riigihanke osa I hindamisel hindamispunktidega võita ja osutuda seeläbi ise hanke osas I edukaks pakkujaks. 6. Menetluslikud küsimused 6.1. Vaidlustuse esitamise tähtaeg. RHS § 189 lg 1 kohaselt peab vaidlustus laekuma VAKO-le 10 päeva jooksul alates hetkest, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Vaidlustaja sai hankija 05.11.2024 hanke osa I vastavaks tunnistamise ja hindamise protokollist ja 07.11.2024 korraldusest 831 teadlikuks 07.11.2024, mil viidatud otsused vaidlustajale edastati. Kuna vaidlustuse tähtpäev langes puhkepäevale (pühapäev), saabub vaidlustuse esitamise tähtpäev esmaspäeval, 18.11.2024. Seetõttu on vaidlustus esitatud tähtaegselt. 6.2. Vaidlustaja subjektiivsete õiguste riive. RHS § 185 lg 1 järgi võib hankija tegevuse vaidlustada juhul, kui see rikub vaidlustaja õigusi. Seega peab vaidlustuse esitamiseks olema põhjendatud huvi, milleks kinnistunud kohtupraktika järgi on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Käesoleval juhul on vaidlustaja õigusi rikutud põhjusel, et vaidlustajale ebaõigete (põhjendamatult madalate) hindepunktide omistamise ja kolmandale isikule põhjendamatult kõrgete hindepunktide omistamise tõttu on vaidlustaja pakkumus järjekorras teine. Samuti esineb põhjendatud kahtlus, et kolmanda isiku pakkumus tulnud RHAD p 7.2. kohaselt tagasi lükata. Käesoleva vaidluse rahuldamine aitab kaasa vaidlustaja õiguste kaitsele ning rikutud õiguste taastamisele. Seega esineb vaidlustajal põhjendatud huvi vaidlustuse esitamiseks. 6.3. Vaidlustuse läbivaatamise viis. Vaidlustaja soovib vaidlustuse läbivaatamist kirjalikus menetluses. 6.4. Tõendite esitamine. Vaidlustaja lisab vaidlustusele hankija 28.10.2024 otsuse, 05.11.2024 vastavus- ja hindamisprotokolli ja 07.11.2024 korralduse nr 831. Vaidlustaja taotleb hankija 28.10.2024 hanke osa I vastavusotsuse lisa 2 ja kolmanda isiku tingimuslikult vastavaks 8  tunnistatud menüü avalikustamist selleks, et vaidlustajal oleks võimalik oma menetlusõigusi efektiivselt teostada. 6.5. Riigilõiv. Hanke eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära. Seetõttu on vaidlustaja tasunud vaidlustuselt RLS § 258 lg 1 p 1 alusel riigilõivu 1280 eurot, mida tõendab vaidlustusele lisatud maksekorralduse koopia (vt Lisa 4). 6.6. Esindusõigus. RHS § 190 lg 11 näeb ette, et advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Kui vaidlustusmenetluses esitatud dokumendile, sealhulgas vaidlustusele või vaidlustusele esitatud vastusele, on esindajana alla kirjutanud advokaat, ei pea vaidlustusmenetluses esitatud dokumendile volikirja lisama, kuid vaidlustuskomisjonil on õigus selle esitamist nõuda. Vaidlustaja nimel vaidlustuse esitanud isik kinnitab esindusõiguse olemasolu. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Britta Oltjer Vandeadvokaat Lisad: 1. Riigihanke hanke osa I vastavusotsus (28.10.2024); 2. Riigihanke hanke osa I vastavusotsus ja hindamisprotokoll (05.11.2024); 3. Tartu Linnavalitsuse korraldus nr 831 (07.11.2024); 4. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. 9