Ulvi Reimets Teie 13.11.2024 nr 12.2-10/220
Riigihangete vaidlustuskomisjon
[email protected] Meie 18.11.2024 nr JUR-7/2024-107
Kirjalik vastus vaidlustuse kohta
Riigi Kinnisvara Aktsialselts on riigihanke „Heakorrateenuse tellimise raamleping 2023“
(viitenumber 268863) raames viimas läbi minikonkurssi „Minikonkurss nr 29: Heakorrateenuse
tellimine Tartumaa objektidele 01.04.2025-31.03.2028“ (viitenumber 286164). Krausberg Eesti
OÜ on 12.11.2024 esitanud vaidlustuse nimetatud minikonkursil, vaidlustades hankija
07.11.2024 riigihangete registris antud selgituse peale mh riigihanke alusdokumentide (edaspidi
RHAD) õiguspärasust, taotledes hanke alusdokumentide (RHAD) riighangete seaduses sätestatud
nõuetega kooskõlla viimist, alternatiivselt täiendavat aega objektidega tutvumiseks.
Hanke alusdokumentide riigihangete seadusele vastavus
Hankija on seisukohal, et RHAD on õigusaktidega kooskõlas. Objektidega tutvumine on tehtud
kohustuslikuks RHS § 111 lõige 6 punkti 1 alusel, mis sätestab ühemõtteliselt, et kui hankija on
RHAD-is sätestanud, et pakkumuse saab esitada üksnes pärast hankelepingu täitmise kohaga
tutvumist ja kui ettevõtja ei ole seda hankija määratud ajal teinud, siis puudub ettevõtjal õigus
esitada pakkumus. Hankija on selgesti RHADis sätestanud, tuues hinnapäringu punktis 6 välja,
millistel objektidel on tutvumine kohustuslik ja millistel mitte. Hankija ei ole lihtsalt kirjutanud, et
objektidega tutvumine toimub, vaid on selgesõnaliselt kirjutanud, et mis on kohustuslikud ja
millised mitte. Märkimist väärib seejuures see, et hankija ei ole seadnud kohustust kõigi
minikonkursi objektide suhtes, vaid teinud valiku, kus see on vajalik.
Vaidlustaja ei ole ühegi minikonkursi objektiga hetkel seotud, st ei osuta ta seal täna teenust, mis
annab hankija arvates veelgi enam alust objektidega kohustuslikus korras tutvuda. Hankija ei ole
teinud ka erisust hetkel objektidel teenust osutavale pakkujale, st olenemata sellest, kes seal
täna teenust osutab, peavad kõik raamlepingu partnerid, kes soovivad pakkumust esitada, käima
kohustuslike objektidega tutvumas.
Objektiga tutvumiseks ei ole hankija sätestanud osalejate piirangut. Kõik raamlepingu osalejad,
sh ka vaidlustaja oleks võinud registreerida tutvumisele rohkem kui 1 osaleja. Samuti ei ole
hankija seadnud ettevõtjatele piirangut, millisel ametikohal olev või milliste omadustega isik
peab objektiga tutvuma. Hankija üksnes eeldab, et enne objekti külastamist on pakkujad
tutvunud objekti KOTKiga (KinnisvaraObjekti Tehniline Kirjeldus) ning oskavad vaadata ja küsida
RHAD pinnalt ebaselgeks jäänud aspekte, mispeale saab hankija vajadusel teha RHAD-i
muudatuse või selgitada olulisi asjaolusid teabevahetuse kaudu.
Hankija eesmärgiks, seades nõude objektiga kohustuslikuks või vabatahtlikuks tutvumiseks, ei
ole objektiga tutvumise käigus suuliste ütlustega RHAD-i muutmine. Objektiga tutvumise
eesmärgiks on tutvustada kõigile osalejatele samaaegselt ja võrdsetel tingimustel objekti
eripärasid, mida tehnilises kirjelduses ei pruugi olla võimalik või mõistlik käsitleda. Näiteks võib
ruumis oleva mööbli paigutus mõjutada akende pesu, RHADis ei ole võimalik lõpuni ära
kirjeldada, kas ja milliste vahenditega on võimalik ligipääs teatud akendele, kas on võimalik
kasutada robottolmuimejaid, kui on olemas ustel lävepakud jne). Asjaolu, et pakkuja peab seda
kõike lihtsalt formaalsuseks, on kahetsusväärne.
Alljärgnevalt esitame põhjused, miks oli justnimel konkreetsetel objektidel vaja kehtestada
objektiga kohapeal tutvumine:
1. Nooruse tn 3; Kammeri kool - Kuivõrd tegemist on suure ja keeruka hoonega, ei suuda ainult
tehniline kirjeldus anda adekvaatset ülevaadet kvaliteetse heakorrateenuse pakkumuse
koostamiseks. Selleks, et vältida lepingu täitmisel olukorda, kus töövõtja tugineb väitele, et
ta ei olnud teatud nüanssidega arvestanud teenuse planeerimisel ja pakkumuse tegemisel,
on hankija teinud kõnealuse hoonega tutvumise kohustuslikuks enne pakkumuse esitamist.
2. Vahi 7 - kuivõrd tegemist on objektiga, millele varasemalt ei ole igapäevast
Riigi Kinnisvara AS Tartu mnt 85, 10115 Tallinn
[email protected]
Reg-nr 10788733 +372 606 3400 rkas.ee
siseheakorrateenust varasemalt tellitud, pidas hankija vajalikuks tutvustada hoonet, et
pakkumuse tegemisel oleks asjaoludega (mida võibolla hankija ei osanud ka esmajoones
RHADi kirja panna) igakülgselt arvestatud.
3. Pepleri – Hoone on uus ja kinnisvara pikaaegse säilimise seisukohast on vaja seal ka
kvaliteetset teenust. Seda aga saaks objekti tutvumisega toetada, mispuhul pakkuja
reaalselt näeks, millele ta oma pakkumist esitab.
Kõik eeltoodu maandab riski, et pakkumuse tegemisel ei arvestada mõningate asjaoludega ning
tagab seega suurema võimaluse, et hankeleping täidetakse lõpuni ilma tõrgeteta, mistõttu on
tegemist igati vajaliku meetmega.
Täiendav aeg objektidega tutvumiseks
Hankija jääb selle juurde, et täiendavaid objektiga tutvumise aegu ei võimaldata. Täiendavate
objektikülastuste kokkuleppimine on piisavalt keeruline ja aeganõudev protsess, kuna hõlmab
kokkuleppeid mitmete osapooltega (igal objektil on oma haldur, lisaks kliendi esindaja, lisaks
objekti külastajad/külalised). Juhime tähelepanu, et ainuüksi selle raamlepingu puhul on tegemist
juba 29-nda minikonkursiga, mis tähendab, et igas hankes mõnele objektile kasvõi ainult ühe
külastusaja lisamine kujutaks endast hankija jaoks kokkuvõttes märkimisväärset halduskoormust.
Iga osapoolega on vaja pidada läbirääkimisi, saada nõusolek ja leida kõigile osapooltele sobilik
aeg objekti külastuseks ehk hankija ise ei saa täiendavat objektide külastuse tähtaega
anda/määrata. Minikonkursside läbiviimise üheks suureks eeliseks on menetluse kiirus ja teiseks
kuluefektiivsus. Olles sunnitud viima läbi korduvaid külaskäike, väheneb raamlepingu alusel
hankelepingute sõlmimise mõttekus.
Väheoluline ei ole ka see, et iga objekti korduv/täiendav külastus häirib töötajaid/külastajaid, kui
hoones/objektil viibivad seal mitte töötavad isikud, kes tutvuvad süsteemidega ning liiguvad
objektidel ringi nagu ekskursioonil. Eeltoodu kujutab endast selgelt hoone kasutajate jaoks
tavapärase töökeskkonna häiringut.
Hankijal on seaduspärane õigus pakkuda välja vaid üks aeg, mida toetab ühest küljest RHS § 111
lõige 6 p 1 ainsuse sõnakasutus ("ja ettevõtja ei ole seda hankija määratud ajal teinud"), teisalt
toetab seda ka üks vaidlustuskomisjoni varasem lahend, mis räägib korduvalt " hankija
määratud ajast või ajavahemikust" - vaata täpsemalt vaidlustusasja number 46-21/232833
(otsuse kuupäev 18.03.2021, riigihange „Pesupesemisteenuse tellimine“, viitenr 232833). Seega
on igati aktsepteeritav, kui on välja pakutud ka ainult üks aeg ja seda on tehtud mõistliku
etteteatamisega mõistlikul kuupäeval-kellaajal.
Vaidlustaja leiab, et objektiga tutvumise nõue on formaalne, asjakohatu ning mittevajalik
tingimus, mille mittetäitmine toob kaasa ebaproportisonaalse tagajärje ehk võtab pakkujalt
õiguse esitada pakkumus. Hankija selgitab selle peale (jättes siinkohal mõtteliselt kõrvale
asjaolu, et vaidlustajale algselt see ainus väljapakutud aeg sobis), et hankes kehtestatud
tingimused ei pea igal juhul igale pakkujale (antud juhul raamlepingu osalisele) vastuvõetavad
või sobilikud olema. Hanketingimuste proportsionaalsus tähendab seda, et hanke eseme ja
muude hanketingimuste määratlemisel ei seaks hankija hankeeset silmas pidades
põhjendamatuid piiranguid, mis välistaksid ausa ja läbipaistva konkurentsi, samuti seda, et
hankija seatud tingimused ei oleks piiravad ilma mõistliku põhjenduseta. Teisisõnu, kui hankija
poolt kehtestatud tingimused on sellised, mis on kõigile potentsiaalsetele pakkujatele
kehtestatud ühetaoliselt, siis võivad mõned tingimused ühe pakkuja vaatest olla küll
ebaotstarbekad (või ebasoodsad või ebameeldivad), ent need pole vastuolus õigusaktidega sel
määral, et potentsiaalne pakkuja saaks iseenda subjektiivsete õiguste kaitse eesmärgil nende
muutmist (õigusaktidega kooskõlla viimise sildi all) nõuda.
Hankija on käesoleval juhul andnud piisava ajavaru pakkujatele oma tööde korraldamiseks, et
oleks võimalik käia objektidega tutvumas. Kui minikonkursil osaleja on oma hankes osalemise
võimalikkuse mänginud vaid ühe isiku peale, on tegemist ettevõtte enda riskijuhtimise
küsimusega, mitte RHADi õigusvastasusega.
Hankija palub jätta vaidlustus rahuldamata ning vaidlustaja menetluskulud tema enda
kanda. Hankija jaoks sobib, kui vaidlustus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses. Hankijal
menetluskulusid ei ole tekkinud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Agur Maandi
jurist