Rahandusministeerium Meie 21.11.2024 nr 12.2-10/209
Riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakond
e-post:
[email protected]
Riikliku järelevalve teostamise taotlus
Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi vaidlustuskomisjon) menetluses on osaühingu Balti
Intermed vaidlustus Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla riigihankes „Operatsioonilauad
3“ (viitenumber 277404) riigihanke alusdokumentidele.
Vaidlustuskomisjon pöördub riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg 10 alusel
Rahandusministeeriumi poole riikliku järelevalve teostamise taotlusega.
ASJAOLUD
1. 12.09.2024 avaldas Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi ka Hankija või PERH)
riigihangete registris konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena läbiviidava
riigihanke „Operatsioonilauad 3“ (viitenumber 277404) (edaspidi Riigihange) hanketeate
(edaspidi HT) ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD).
Vaidlusalusele riigihankele on eelnenud kaks avatud hankemenetlusega läbi viidud riigihanget
operatsioonilaudade hankimiseks (viitenumbrid 237875 ja 261546), mis hankelepinguga ei
päädinud järgmistel põhjusel:
1) esimese hankemenetluse lõpetas Hankija konkurentsi puudumise põhjusel (esitati üks
pakkumus);
2) teise hankemenetluse lõpetas Hankija kolmel põhjusel: halduskohtu ning
ringkonnakohtu poolt haldusasjas nr 3-23-2608 tehnilise kirjelduse p-idele 9.1 ning 11.2
antud tõlgenduse mittevastavus Hankija tegelikele vajadustele; konkurentsi puudumine
(seoses kohtu antud tõlgendusega) ja Hankija majanduslike võimaluste muutumine.
Vaidlus selle hankemenetluse lõpetamise õiguspärasuse üle on lõppenud 20.11.2024
Riigikohtu määrusega kaebust haldusasjas nr 3-24-2008 menetlusse mitte võtta.
2. 01.11.2024 laekus vaidlustuskomisjonile osaühingu Balti Intermed (edaspidi Vaidlustaja)
vaidlustus Riigihanke alusdokumentidele, milles muuhulgas vaidlustatakse HT p 2.1
„Menetlus“ alapunktid „Menetluse liik“ ja „Menetluskorra kirjeldus“ ning kõik RHAD-i
tingimused, mis kujundavad menetluse liigiks konkurentsipõhise läbirääkimistega
hankemenetluse.
Vaidlustaja täiendavad seisukohad on esitatud 13.11.2024.
Hankija vastus vaidlustusele on esitatud 07.11.2024 ja täiendavad seisukohad 18.11.2024
(viidatud dokumendid Deltas: VAKO vaidlustusmenetluse toimik 209).
TAOTLUSE PÕHJENDUSED
3. RHS § 208 lg 1 kohaselt võib Rahandusministeerium enne hankelepingu või raamlepingu
sõlmimist teha hankijale ettekirjutuse riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamiseks, kui
hankija on rikkunud RHS-is või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid ja
Tartu mnt 85 / 10115 Tallinn / 611 3713 /
[email protected]
ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda riigihanget jätkata.
Vaidlustuskomisjoni hinnangul takistab Riigihanke jätkamist muuhulgas see, kui Hankija on
valinud oma eesmärgi saavutamiseks vale hankemenetluse (selliste asjaolude korral ei ole
Vaidlustaja eesmärk Riigihanke vaidlustusmenetluses saavutatav: Vaidlustaja taotleb RHAD-i
kooskõlla viimist õigusaktidega, kuid hankemenetluse liik, kui see peaks olema vale, ei ole
Riigihanke alusdokumentides kõrvaldatav viisil, et Hankija viib RHAD-i vastavas osas
vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega).
4. RHS § 48 lg 1 kohaselt on hankija kohustatud korraldama riigihanke avatud või piiratud
hankemenetlusena, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
Seega RHS eeldab üldreeglina avatud või piiratud hankemenetluse korraldamist (riigihangete
registrist nähtuvalt ületab Riigihanke eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära) ning
RHS § 48 lg 3 sätestab ammendava loetelu olukordadest, millal on hankijal õigus korraldada
riigihange konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena. Kuna konkurentsipõhiseks
läbirääkimistega hankemenetluseks ei tulene alust RHS § 48 lg-st 3, on menetluse liigi valik
õigusvastane. Antud juhul viitab Hankija hankemenetluse liigi valiku õiguse ja õigsusega
seoses RHS § 48 lg 3 p-ile 4, mille kohaselt:
hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemus, keerukus või nendega
seotud õiguslikud või rahalised asjaolud või riskid ei võimalda kindlaks määrata hankelepingu
tingimusi piisava täpsusega, et sõlmida hankeleping avatud või piiratud hankemenetluse
tulemusena, sealjuures seostab seda konkreetsete asjaoludega kokkuvõtlikult järgmiselt
(Hankija 07.11.2024 vastuse p 2.3 ja selle alapunktid):
- Eesti turul pakub operatsioonilaudasid hetkel kaks ettevõtet – Vaidlustaja ja AB Medical
Group Eesti OÜ (edaspidi ABMG), kuid kuna tegemist rahvusvahelist piirmäära ületava
Riigihankega, siis saavad osaleda ka muud kui ainult Eesti turul tegutsevad ettevõtted.
Operatsioonilaudade tootjaid on maailmas rohkem kui kaks ning Hankija ei ole kursis kõigi
maailmas pakutavate operatsioonilaudade tehniliste tingimustega. Hankijal on keeruline
kirjeldada Eesti turul pakutavate toodete põhjal ammendavalt operatsioonilaudade kõiki
võimalikke tehnilisi tingimusi, mis arvestaksid ka Eestist väljaspool pakutavaid seadmeid.
Hankijal ei ole kahtlust, et nii Vaidlustaja kui ka ABMG pakutavad tooted vastavad Hankija
vajadustele, kuid tehniliste tingimuste liigse detailsuse korral võib juhtuda, et tegelikkuses
Hankija vajadustele sobiv laud mõnele tingimusele tahtmatult ei vasta;
- Hankija on juba kahel korral ebaõnnestunud hanketingimuste kirjeldamisel selliselt, et need
vastaksid Hankija tahtele ja tagaksid samas piisava konkurentsi. Seetõttu on hankemenetluse
korraldamine konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena tulenevalt hankelepingu
eseme tehnilisest keerukusest põhjendatud ja õigustatud;
- Hankija on selgitanud eelneva riigihanke (viitenumber 261546) vaidlustusmenetluses, et
Hankija majanduslik seis on muutunud ja Hankijal tuleb majanduslikust olukorrast tulenevalt
erilise hoolega jälgida, millistele tingimustele vastavaid ja millise hinna ja kvaliteedi suhtega
tooteid ja teenuseid ta saab endale võimaldada;
- arvestades Hankija majandusliku olukorra tundlikkust, soovib Hankija esialgsete pakkumuste
saamisel hinnata, milline saab olema kulu kirurgilistele protseduuridele ja seeläbi analüüsida,
millised on hankeeseme tehnilised tingimused (v.a miinimumtingimused), mille üle saaks läbi
rääkida, et need vastaksid Hankija majanduslikele võimalustele, olles samas kooskõlas Hankija
vajadustega.
5. Hankija põhjendused ei ole veenvad õigustamaks hankemenetluse liigi valikut.
HT-s on Hankija asjaoludena, mis ei võimalda kindlaks määrata hankelepingu tingimusi piisava
täpsusega, loetlenud seadmega seotud kaalupiirangud ja laudade komplekteeritus ning nende
kulu protseduuridele, tarnekindlus ning koolitused. Vaidlustusmenetluses esitatud konkreetsed
põhjendused ei seondu äratuntavalt neist ühegagi (kui just Hankija teadmatus turul pakutavast
ei seostu kaudselt laudade komplekteerituse väitega). Kaalupiirangud on selgelt Hankija
2 (3)
vajaduse põhised ega sõltu sellest, mida turul võiks veel saada olla, tarnekindlust ja koolitusi
pole Hankija vaidlustusmenetluses maininudki, laudade komplekteeritusse osas on Hankijal
olnud väga selge nägemus juba eelmises riigihankes ja võrreldes Riigihanke tehnilisi tingimusi
(RHAD-is dokument Kas pakkuja on esitanud tehnilise kirjelduse - pakkumuse vormi? ja
riigihankes 261546 riigihanke alusdokumenti Tehniline kirjeldus), on peamine erinevus paljude
tingimuste kehtestamine miinimumtingimustena (ette on pandud tähistus [MIN]) ja 11 korral
on lisatud ka lisamärkus (kaalu)nõue kehtib vähemalt samba ja lauaplaadi 0 asendis ja ilma
lisatarvikuteta ja 4 korral lisamärkus Pakkumuses peab olema vähemalt üks sobiv lauaplaat,
mis seda nõuet täidab. Asjaolu, et pakkuda võib ka Hankija minimaalsetest vajadustest paremat
toodet, ei peegelda asja olemusest, keerukusest või sellega seotud õiguslikest või rahalistest
asjaoludest või riskidest tulenevalt võimatust kindlaks määrata hankelepingu tingimusi piisava
täpsusega. Samuti fakt, et Hankija rahalised võimalused on muutunud, ei tähenda
iseenesestmõistetavalt seda, et enam poleks võimalik hankelepingu tingimusi piisava täpsusega
kindlaks määrata. Puuduvad igasugused seosed rahaliste vahendite muutumise ja võimatuse
vahel tingimusi kindlaks määrata.
6. Antud juhul ei ole RHS § 48 lg 3 p-i 4 koosseisu täitmises veendumiseks HT-st ega Hankija
esitatud seisukohtadest kahtlusteta mõistetav, et hankelepingu esemeks olevate asjade olemus,
keerukus või nendega seotud õiguslikud või rahalised asjaolud ei võimalda Hankijal
objektiivselt kindlaks määrata hankelepingu tingimusi piisava täpsusega, et sõlmida
hankeleping avatud või piiratud hankemenetluse tulemusena. Vastupidi – vaidlustuskomisjoni
hinnangul esineb põhjendatud kahtlus, et Hankija ei ole hankemenetluse liigi valikut
asjakohaselt kaalutlenud ja võib olla valinud selle ebaõigesti, mis takistab selle Riigihankega
jätkamist.
TAOTLUS
Tulenevalt eespooltoodust leiab vaidlustuskomisjon, et vaidlusaluses riigihankes on ilmnenud
asjaolud, mis vaidlustuskomisjoni arvates ei võimalda riigihanget jätkata, mistõttu palub
vaidlustuskomisjon Rahandusministeeriumil teostada riiklikku järelevalvet Sihtasutuse
Põhja-Eesti Regionaalhaigla tegevuse õiguspärasuse üle.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Angelika Timusk
Vaidlustuskomisjoni liige
3 (3)