Hankija täiendavad seisukohad

Vaidlustaja: Datafruit OÜ Registrikood 12769616 Lõõtsa 1a, 11415 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Merit Lind Advokaadibüroo WALLESS Liivalaia 45, 10145 Tallinn Tel 611 0915 Mobiil 5559 9784 E-post [email protected] Hankija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Registrikood: 70009770 Pärnu mnt 132, 11317 Tallinn Hankija esindaja: Kerli Lubja, e-post: [email protected] Vastus Datafruit OÜ täiendavale seisukohale riigihankes „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala andmeladude ja analüütika arendus ja hooldus“, viitenumber 273311 I Taotlus Hankija taotleb vaidlustuse rahuldamata jätmist ja menetluskulude vaidlustaja enda kanda jätmist. II Hankija vastus vaidlustaja täiendavale seisukohale 1. Hankija ei nõustu jätkuvalt vaidlustaja väidetega, kuid jätab oma varasemad seisukohad kordamata. Hankija kommenteerib üksnes neid vaidlustaja argumente, kus vaidlustaja on hankija varasematele põhjendustele väära tähenduse ja sisu omistanud või mis vajavad muul põhjusel täiendavat rõhutamist. Vaidlustaja on esitanud mittevastava pakkumuse 2. Vaidlustaja täiendava seisukoha punktist 5 võib jääda ekslik mulje, justkui oleks hankija nõustunud sellega, et pakkumuse tagasilükkamiseks alus puudub. Selguse huvides rõhutab hankija veelkord, et nõnda see ei ole. Vastasel juhul ei oleks hankija pakkumust tagasi lükanud. Hankija on selgelt toonud esile, millisel põhjusel ja alusel on ta pakkumuse tagasi lükanud. 3. Vaidlustaja küll rõhutab korduvalt, et meeskonna esitamine hanke tingimustele mittevastavas koosseisus on formaalne puudus, kuid hankija hinnangul ei muuda ükski argument asjaolu, et meeskonna koosseisu komplekteerimine ja esitamine on pakkujate sisuline kohustus ja oluline hankelepingu tingimus, millele vastavus hankija menetluse käigus tuvastada tuleb. Pakkumusest ei ole võimalik järeldada, et tegemist oli vormistusliku või muu taolise formaalse puudusega, mille kõrvaldamine selgituse teel oleks võimalik. Hankija on selle kohta seisukoha varasemas vastuses esitanud ja jääb selle juurde. 4. Vaidlustaja leiab punktis 9, et meeskonna tingimused ei oma „sisulist tähtsust“, kuna üht konkreetset pakkuja meeskonnaliiget ei ole hindamispunktide teenimiseks tema poolt esile toodud. Hankija hinnangul ei oma tingimuste sisulisuse või formaalsuse analüüsimisel mingit tähtsust seos ühe konkreetse meeskonnaliikmega või isegi konkreetse pakkumusega. Kas tingimus on sisuline või formaalne, tuleb otsustada tingimuse enda alusel. 5. Vaidlustaja argumenteerib sisuliselt, et tal ei tulnud lähtuda ega täita meeskonna vormi üldtingimusi (p 10), kuna need ei olnud „CV vormi“ osaks. Nimetatuks peab vaidlustaja aga üksnes vaidlusaluse hankedokumendi punktile 3.7 järgnevaid lahtreid. Hankija sellega ei nõustu. Meeskonna vormil toodud üldtingimused ei ole lahutatavad samas dokumendis esitatud täidetavatest lahtritest meeskonna nõuete täitmise kirjeldamiseks. Need täiendavad teineteist ja kuuluvad kokku, olles selgelt ühes alusdokumendis esitatud. Üldtingimused meeskonnale fikseerivad hankija seatud reeglid, kuidas pakkujal andmed esitada tuleb, mistõttu ei ole neid järgimata võimalik esitada ka nõuetekohaseid meeskonna andmeid. Hankedokumendid on pakkujatele tervikuna täitmiseks kohustuslikud ja pakkumus peab RHS § 110 lg 2 alusel igal ajahetkel kõikidele riigihanke alusdokumentidele vastama. Seega ei ole vaidlustaja arutlused teemal, milliseid riigihanke alusdokumenti punkte oli sisuliselt kohutuslik järgida asjakohased ja püüavad juhtida kõrvale tähelepanu asjaolult, et vaidlustaja esitas riigihankes seatud tingimuse mittevastava pakkumuse. Hankija on teostanud kaalutlusõigust ja seda õiguspäraselt 6. Vaidlustaja heidab hankijale ette kaalutlusõiguse ebaõiget teostamist (punkt 7). Selgitavalt märgin siinkohal, et kaalutlusõigus on seaduse alusel hankija teostada. Kui hankija on kõiki asjaolusid arvesse võtnud ja otsuse nende alusel teinud, ei ole otsuse sisuga mittenõustumine aluseks väitel, et hankija on otsuse teinud õiguslikult valesti. Vastavusotsusest nähtuvalt on hankija kaalunud kahte pakkumuses esinevat olulist puudust – esiteks etteantud hankedokumendi muutmist vaidlustaja poolt (mõned täidetavad read on kustutatud, vormi  tingimused kustutatud ja vormi blankett muudetud), mille osas on hankija kaalumise tulemusena otsustanud, et pakkumus on võimalik ka muudetud kujul läbi vaadata ning teiseks meeskonna esitamine tingimusele mittevastavas koosseisus, mille osas on hankija esitanud põhjendused pakkumuse tagasilükkamise kohta. Seega on alusetu väita, et hankija kaalutlusõigust teostanud ei ole. 7. Vaidlustaja mõistab kaalutlusõiguse teostamise õigust ja kohustust selles osas ebaõigesti, et pakkuja kasuks kaalutleda ei ole võimalik olukorras, kus pakkuja on esitanud riigihanke alusdokumentide fikseeritud ühemõttelisele tingimusele mittevastava pakkumuse ja hankija ei saa veenduda, milline oli vaidlustaja tegelik tahe pakkumuse koostamisel. Asjaolu, kas tegemist on inimliku eksimusega või teadliku otsusega meeskonna komplekteerimisel, ei ole hankijal võimalik tagantjärele kindlaks teha, isegi kui see omaks tähtsust, mis põhjusel on mittevastav pakkumus esitatud. Hankija saab ja peab lähtuma üksnes asjaoludest, mis on talle pakkumuse koosseisus esitatud ja teatud juhtudel selgituse kaudu teatavaks tehtud. 8. Praeguse vaidluse keskmeks olevas küsimuses on hankija analüüsinud, kas pakkumus on riigihanke alusdokumentidele vastav või mitte, kaalunud otsustamisel kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, küsinud selleks selgitust ka pakkujalt, et hankija saaks teha õige otsuse. Jääb ebaselgeks, miks vaidlustaja hinnangul kaalutlusõigust teostatud ei ole, kui otsusest ja põhjendustest nähtuvalt on hankija andnud seisukoha ka vaidlustaja selgitusele pakkumuse sisu muutmise soovi kohta. See on käsitletav kaalutlusõiguse teostamisena. Hankijal tuleb järgida riigihangete üldpõhimõtteid ja kehtivaid riigihanke alusdokumente 9. Vaidlustaja on küsitavana tõstatanud täiendavas seisukohas, milles seisneks praegusel juhul RHS § 3 üldpõhimõtete (läbipaistvus ja võrdne kohtlemine) rikkumine, kui hankija lubaks vaidlustajal pakkumust sisuliselt muuta.1 10. Riigihankemenetluses tuleb järgida RHS § 3 fikseeritud üldpõhimõtetele rajanevaid fundamentaalseid kohustusi, millest hankija ka kaalutlemise tulemusena järeleandmisi teha ei saa. RHS § 114 sätestab regulatsiooni pakkumuse vastavuse kontrollimiseks, mille eesmärgiks on pakkumuste vastavuse kontrolli kaudu tagada riigihanke üldpõhimõtete realiseerimine. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et pakkujatel on võrdsed võimalused nii pakkumuste ettevalmistamise kui ka hankija poolt pakkumuste vastavuse kontrolli ajal, et kõigile pakkujatele tagatakse pakkumuse koostamisel ja pakkumuse kontrollimisel võrdsed võimalused. Kõigi pakkujate esitatud pakkumustele peavad kehtima samad tingimused. Pakkumuse vastavuse kontrollimisel on hankija seotud riigihangete alusdokumentides sätestatuga ning nendele 1 Täiendava seisukoha punkt 14: /.../ vaidlustajale jääb tervikuna arusaamatuks, kuidas ja milliseid eeliseid ühe üleliigse ja ekslikult pakkumusse jäänud isiku, kelle näitajatele vaidlustaja ei ole hankes tuginenud, vaidlustaja pakkumusest eemaldamine võrreldes teiste pakkujatega annaks või kuidas see ikkagi teised pakkujad reaalselt ebavõrdsesse olukorda asetaks./.../  tingimustele/nõuetele mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamine rikub võrdse kohtlemise põhimõtet.2 10.1.Pakkumuse ja pakkuja selgituse alusel oli selge, et esitatud pakkumus riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele ei vasta ning pakkuja soovis selgitustaotlusega muuta pakkumuse sisu – hankelepingu täitmiseks esitatud meeskonna koosseisu. Nendes asjaoludes vaidlust ei ole. 10.2. Hankija hinnangul on selle vaidluse tuumaks küsimus, kas hankija sai esitatud pakkumuse ja selle kohta esitatud vaidlustaja täiendava selgituse alusel järeldada, milline oli pakkumuse tegelik sisu pakkumuse esitamise tähtajal. Vastus sellele küsimusele on eitav. 10.3.Hankemenetluses oli minimaalselt nõutud 4 meeskonnaliikme, maksimaalselt 8 meeskonnaliikme esitamine. Vaidlustaja oluliseks kohustuseks pakkumuse koostamisel oli planeerida ja tagada konkreetsed isikud, komplekteerida neist meeskond hankelepingu täitmiseks. 10.4. Vaidlustaja soov ühe konkreetse meeskonnaliikme eemaldamisel meeskonnast on aga üksnes pakkuja tagantjärele esitatud subjektiivne otsus, millist meeskonda tööde teostamisel kasutada, mis oli aga kohustuslik pakkumuse koostamisel. Hankija ei nõudnud tingimata just kaheksa meeskonnaliikme esitamist, lubatav oli ka meeskond väiksemas koosseisus. Pakkumusest endast ei ole seega üheselt tuvastatav, milliste meeskonnaliikmetega pakkuja töid teostama asuda soovib. Lubades meeskonda pakkujal ühepoolselt pärast pakkumuste esitamise tähtaega muuta, asetaks hankija konkreetse pakkuja teiste pakkujatega võrreldes aga ebavõrdselt soodsasse olukorda, kuna teistel tuli sama töö pakkumuse koostamisel teha enne pakkumuste esitamise tähtaja saabumist. Kui hankija teeb enda kehtestatud tingimusest pärast pakkumuste esitamist järeleandmisi ja näiteks otsustab mõnd tingimust pakkuja kasuks mitte rakendada, ei ole tegemist kõikidele pakkujate võrdse kohtlemisega menetluse läbiviimisel. 10.5. Kui hankija lubaks meeskonna koosseisu pärast pakkumuste esitamise tähtaega muuta, ei oleks vaidlustajal takistatud ka näiteks täiendava nelja meeskonnaliikme hiljem kõrvalejätmine, tuues argumendina, et ta lisas nad meeskonda ekslikult ja nõuded olid täidetud ka ilma nendeta (nõutud oli vaid 4 meeskonnaliiget). Sellisel lähenemisel ei oleks välistatud ka olukord, kus pakkuja saab pärast pakkumuste esitamise tähtaja saabumist meeskonna koosseisu osas otsustusi teha lähtudes hankija lisaküsimustest või tagasisidest mõne meeskonnaliikme tingimustele vastamise osas. Selliselt avaneks ühel pakkujal võimalus pakkumuse olulist sisu muuta riigihanke alusdokumentidele sobivaks lähtudes hankija poolsest pakkumuste vastavuse kontrollimisest või muust subjektiivsest hinnangust 2 Neid põhimõtteid on vaidlustus- ja kohtupraktikas korratud sageli. Näiteks VAKO 59-24/276296 30.04.2024 otsuses asjas 59-24/276296 (p 7.4.1)  (näiteks soovist kasutada konkreetseid meeskonnaliikmeid hoopis mõne teise lepingu täitmisel). See viiks samuti tulemuseni, kus pakkujad on olnud pakkumuste koostamisel ebavõrdses seisus ning pidanud koostama pakkumused erinevatel alustel – mõni lähtudes põhjalikult hankes teatavaks tehtud tingimustest, kuid teine mitte. 10.6. Hankija ei saa ka vastavusotsuse tegemisel argumenteerida, et ühe meeskonnaliikme kõrvale jätmine esitatud pakkumusest oleks lubatav, kuna vaidlustaja on nimetanud seda inimlikuks eksimuseks (milles hankija veenduda ei saa), kuid rohkemate meeskonnaliikmete kõrval jätmine ei oleks enam lubatav. Tõmmata piiri selliselt, et ühe, vaidlustaja poolt väidetud hooletusest tekkinud eksimuse kõrvaldamine saab olla formaalne puudus, ei ole hankija hinnangul ka seetõttu võimalik, et samale loogikale tuginevalt oleks sellisel juhul võimalik pakkumust ka märkimisväärselt suuremas ulatuses muuta. Näiteks asudes tagantjärele seisukohale, et vaidlustaja sooviski esitada vaid 4 meeskonnaliiget ja hankelepingu nendega täita. Puuduse formaalne või sisuline olemus ei saa ega tohikski sõltuda sellest, millises ulatuses vaidlustaja muudatusi teha soovib, vaid tuginema sellele, millist tingimust või sisu soovib vaidlustaja muuta. 10.7. Kuivõrd hankijal ei ole kuidagi võimalik ühemõtteliselt kindlaks teha ega tagantjärele tuvastada, milline oli pakkuja tegelik soov meeskonna koostamisel, oleks selles muudatuse tegemise lubamine pärast pakkumuste esitamise tähtaega pakkujate ebavõrdne kohtlemine ja viiks riigihanke tingimuste meelevaldse tõlgendamiseni kohandades neid pakkujale sobivaks. 11. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik hankija vaidlustaja poolt soovitud muudatust pakkumuses esitatud meeskonna osas käsitleda formaalse puuduse kõrvaldamisena ega ka õigsuslikult lubatavana. Hankija on teinud menetluses RHS § 114 lõikele 2 tuginedes õiguspärase otsuse. Asjakohasest kohtupraktikast lähtumine 12. Hankija hinnangul on varasemas vastuses viidatud kohtupraktika3 praeguses vaidluses kohaldatav, sõltumata sellest, et varasemas lahendis oli arutlusel juhtum, kus pakkuja oli jätnud kinnituskirja esitamata. Lahendis puudutas kohus nimelt olukorda, kus pakkuja soovis teha pärast pakkumuste esitamise tähtaega meeskonna koosseisus muudatusi, mida käsitleti lubamatutena. Seejuures ei tuginenud kohus põhjustele, miks konkreetne meeskonnaliige (lektor) oli sobimatu, vaid analüüsis pakkuja soovi meeskonna koosseisu muutmise osas, leides, et pakkumuse selline muutmine on sisuliselt lubamatu. Sama olukord on ka praeguses menetluses, kus pakkuja sooviks 3 Vastuse p 1.11.4 viidatud kohtuotsus seoses lektorite koosseisu muutmisega pärast pakkumuste esitamise tähtaega: TlnHK otsus 30.03.2021, 3-21-319 (p-d 16–17).  on meeskonna koosseisust konkreetne isik välja arvata ehk kohandada oma pakkumust riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele sobivaks pärast pakkumuste esitamise tähtaega. III Vaidlustaja menetluskulud on põhjendamatult kõrged 1.1. Vaidlustaja on taotlenud menetluskulude väljamõistmist põhjendamatult kõrges ulatuses. RHS § 197 alusel on võimalik vaidlustajal taotleda üksnes põhjendatud ja vajalike kulutuste väljamõistmist. Vaidlustaja on esitanud menetluse käigus vaidlustuse ja sellele täiendava seisukoha – mõlemad kuueleheküljelised dokumendid, kuid mõlema sisuline osa mitte suuremas mahus kui 4-5 lehekülge. Vaidlustuse koostamiseks on esindaja menetluskulude nimekirja alusel kulutanud 12 töötundi ja hankija vastusele täiendavate seisukohtade koostamiseks 9 töötundi. Mõlemad töötundide mahud seisukohtade koostamiseks on hankija hinnangul põhjendamatult kõrged ja paisutatud, arvestades koostatud dokumentide sisu ja mahtu. Tegemist ei ole keeruka õigusliku vaidlusega, mis nõuaks sedavõrd ohtrate töötundide kulutamist. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et valitud esindaja töötunni hind on tavapärasest kõrgem, mistõttu on eeldatavalt tegemist kõrgetasemelise teenuse pakkujaga, kes on võimeline koostama menetlusdokumente märkimisväärselt mõistlikuma ajakuluga. Palun vaidlustuskomisjon menetluskulusid taotletud suuruses mitte välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Kerli Lubja Õigustiimi juht