Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Lp vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 27.11.2024 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Klen Teder Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik Allkirjastatud digitaalselt Mari Past Kristiina Koll Indrek Niklus Liis Kikas Sten Tikerpe Madis Abel ESITATUD E-POSTI TEEL Mart Parind Andra Olm [email protected] VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustusasja nr: 223-24/282827 Riigihange: „Narva Haigla uue aktiivkorpuse esimese etapi – uue palatikorpuse B1 projekteerimistööd“ (viitenumber 282827) Vaidlustaja: Innopolis Insenerid OÜ Registrikood 11297032 Riia 24a, 51010 Tartu Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaat Klen Teder Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected]; [email protected] Hankija: Sihtasutus NARVA HAIGLA Registrikood 90003217 Haigla 7, 20104 Narva Hankija esindaja: Juhatuse liige Üllar Lanno e-post [email protected] Kolmas isik: Osaühing SIRKEL&MALL Registrikood 11124774 Laki 5, 10621 Tallinn Kolmanda isiku esindaja: Tuulikki Laesson OÜ Laesson ja Partnerid e-post [email protected]  NOVE - 2/7 - I ASJAOLUD 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni menetluses on vaidlustusasi nr 223-24/282827: Innopolis Insenerid OÜ („Vaidlustaja“) 15.11.2024 vaidlustus Sihtasutuse NARVA HAIGLA („Hankija“) poolt riigihankes „Narva Haigla uue aktiivkorpuse esimese etapi – uue palatikorpuse B1 projek- teerimistööd“ (viitenumber 282827, „Hange“) 08.11.2024 vastu võetud otsuse peale, millega jäeti Osaühing SIRKEL&MALL („Kolmas isik“) hankemenetlusest kõrvaldamata. 2. 21.11.2024 vastasid Hankija ja Kolmas isik vaidlustusele. 3. 22.11.2024 määras VAKO asja kirjalikku menetlusse ning andis menetlusosalistele tähtaja kuni 27.11.2024 (k.a) oma täiendavate seisukohtade ja menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Ühtlasi palus VAKO Vaidlustajal põhjendada enda vaidlustamisõigust. 4. Käesolevaga esitab Vaidlustaja tõukuvalt Hankija ja Kolmanda isiku 21.11.2024 vastustest oma täiendavad seisukohad ja põhjendab ka enda vaidlustamisõigust. Ühtlasi, kuna Vaidlustaja taotles vaidlustuses, et kõik menetluskulud jäetaks Hankija kanda, esitab Vaidlustaja VAKO-le oma menetluskulude nimekirja. II ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED II.a Vaidlustajal on vaidlustuse esitamise õigus 5. Vaidlustaja möönab, et tema pakkumus on hetkel pingerivis Kolmanda isiku, ühispakkujate AS Infragate Eesti ja DAGOpen OÜ (üheskoos „Infragate“) ning Projekt Kuubis OÜ („Projekt Kuubis“) pakkumuste järel 4. kohal. Tõsi on seegi, et kitsalt käimasoleva vaidlustusmenetluse tulemusena saab Vaidlustaja pakkumus tõusta pingerivis 3. kohale – kui vaidlustus rahuldatakse ja VAKO otsus jõustub, langeb Kolmas isik Hankest välja ja kõigi ülejäänud pakkujate pakkumused tõusevad koha võrra kõrgemale. Vastupidiselt Kolmanda isiku väärkäsitlusele ei tähenda see aga seda, et vaidlustuse esitamine ei aitaks kaasa Vaidlustaja poolt hankelepinguni jõudmisele. 6. Nimelt korraldatakse Hanget avatud hankemenetlusena ja selles menetluses peab Hankija riigihangete seaduse („RHS“) § 104 lg-st 8 tulenevalt (iga uue) eduka pakkuja puhul kontrollima vastavust kvalifitseerimise tingimustele ja kõrvaldamise aluste puudumist.1 Hankija, olles kõikide tundemärkide järgi Hankes rakendanud RHS § 52 lg-s 3 sätestatud nn pöördmenetlust2, ei ole seni Infragate’i ega Projekt Kuubis kvalifikatsiooni ja kõrvaldamise aluseid kontrollinud. Isegi kui Hankija oleks seda RHS § 104 lg 6 alusel hankepassi põhjal ja esialgses korras teinud, peaks ta pärast emma-kumma pakkuja uueks edukaks pakkujaks tõusmist RHS § 104 lg 8 alusel kvalifikatsiooni ning kõrvaldamise aluseid uuesti ja sealjuures juba sisuliselt kontrollima. 7. Seega, nii esmajärjekorras Infragate’i kui teises järjekorras Projekti Kuubis ootaks Kolmanda isiku konkurentsist langemise korral (Projekt Kuubis vaatest ka Infragate’i konkurentsist langemise korral) ees RHS § 104 lg 8 alusel läbiviidav eduka pakkuja kontroll. Vaidlustajal on seadusest tulenev võimalus neid otsuseid vaidlustada ja seekaudu tõsta enda pakkumust pingerivis veel kõrgemale kuni lõpuks esikohale jõudmiseni välja. 8. RHS ei kohusta pakkujat vaidlustama hankeotsuseid, mida ta õigusvastaseks ei pea ning mille suhtes tal etteheited puuduvad. Vaidlustajal ei ole etteheiteid Infragate’i ega Projekt Kuubis pakkumuste vastavaks tunnistamise kohta – need on seni ainsad nende pakkujate suhtes vastu võetud otsused. Küll aga võib Vaidlustajal olla etteheiteid sellele, kui Hankija peaks käimasoleva vaidlustusmenetluse tulemusena edukaks tunnistama Infragate’i ja/või viimase kui eduka pakkuja kvalifitseerima ja kõrvaldamata jätma (sama kehtib ka n-ö teises laines Projekt Kuubis kohta). Ka ei ole välistatud, et Hankija omaalgatuslikult leiab, et uued edukad pakkujad ei saa hankelepinguni jõuda, kuna nad tuleb põhjusel või teisel kvalifitseerimata jätta või hankemenetlusest kõrvaldada. 1 VAKOo 112-19/209456, p 23. 2 VAKOo 57-19/204557, p 16.  NOVE - 3/7 - 9. Niisiis tuleneb Vaidlustaja vaidlustamisõigus käesolevas asjas 2017. a jõustunud RHS-i eripärast, mis näeb avatud hankemenetluses pärast pakkumuse edukaks tunnistamist ette veel ka eduka pakkuja kontrolli. Viimasest tuleneb omakorda, et ka pakkumuste esialgses pingerivis 4. kohal olev pakkuja võib erinevate vaidlustuste või muude arengute tagajärjel jõuda lõpuks ikkagi hankelepinguni, kui nii algne kui ka mõned järgmised edukad pakkujad ei läbi RHS § 104 lg 8 alusel läbiviidavat kontrolli. 10. Võrdluseks: samadel põhjustel ei saa avatud hankemenetluses ja olukorras, kus hankija on pärast pakkumuste avamist jõudnud läbida vaid pakkumuste vastavuse kontrolli etapi (RHS § 114), välistada nt sellise pakkuja vaidlustust tema pakkumuse tagasilükkamise otsuse peale, kes pakkumuste avamise protokollist nähtuvate andmete ja hankes kehtestatud hindamiskriteeriumide koosmõjus tõotab esialgu jääda 4. kohale. VAKO on alles äsja sellist vaidlustust ka menetlenud. Vaidlustaja viitab omaenda varasemale vaidlustusele selles samas Hankes.3 Siis VAKO ei näinud probleemi vaidlustamisõigusega, olgugi et tehiolud olid täpselt samad (ainuüksi konkreetse vaidlustusmenetluse võit ei aidanud Vaidlustajat kohe ja vahetult hankelepinguni). Ilmselt on VAKO poolt käesoleval juhul Vaidlustajal eraldi vaidlustamisõiguse olemasolu põhjenduste palumine tingitud tõigast, et VAKO, kes on vaidlustuse esiti juba menetlusse võtnud, on soovinud valideerida Kolmanda isiku tõstatatud etteheidete ainetust. 11. Vaidlustaja ei pidanud tarvilikuks sel teemal vaidlustuses eraldi peatuda, kuna peab endal vaidlustamisõiguse olemasolu ilmseks ning varasemas VAKO praktikas läbivaieldud küsimuseks. Viitame väga sarnaste tehioludega VAKO otsusele 2021. aastast4: „13. /---/ ei pea paika hankija arusaam, et isegi kui vaidlustus rahuldataks, puuduks vaidlustajal võimalus jõuda hankelepingu sõlmimiseni. /---/ Tõsi on ka see, et praegu on vaidlustaja pakkumus pingerivis kolmandal kohal ning isegi kui vaidlustusmenetluse tulemusena peaks kolmanda isiku pakkumus konkurentsist välja langema, tõuseks vaidlustaja pakkumus üksnes teisele kohale Lasten Ehitus OÜ pakkumuse järel. Antud kaasuse asjaoludel ei tähenda see aga seda, et vaidlustaja võimalus teenida hankeleping oleks välistatud isegi vaidlustuse rahuldamise korral. Nimelt viib hankija avatud hankemenetlust läbi RHS § 52 lg-s 3 sätestatud viisil, kontrollides kõigepealt pakkumuste vastavust, seejärel hinnates vastavaks tunnistatud pakkumusi ja valides nende seast välja eduka pakkumuse, ning viimasena viies läbi eduka pakkuja kvalifikatsiooni ja tema suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrolli. Kuivõrd Lasten Ehitus OÜ pakkumust ei ole vähemalt senini edukaks tunnistatud, ei ole hankija kontrollinud ka mainitud pakkuja kvalifikatsiooni ega tema suhtes kõrvaldamise aluste puudumist. Sellise kontrolli peaks hankija läbi viima alles siis, kui kolmanda isiku pakkumus tõepoolest langeb konkurentsist välja ja Lasten Ehitus OÜ pakkumus kerkib pingerivis esikohale. Nõnda ei saa välistada, et Lasten Ehitus OÜ ei vasta kvalifitseerimise tingimustele või et ta tuleb hankemenetlusest kõrvaldada – pole ju säärase kontrolli tulemus ette teada. Ka on juhul, kui hankija peaks Lasten Ehitus OÜ kui eduka pakkuja kvalifitseerima ja hankemenetlusest kõrvaldamata jätma, võimalik seda otsust vaidlustada. Seega ei saa praeguses hankemenetluse faasis konkreetse juhtumi tehiolusid arvesse võttes tõsikindlalt öelda, et vaidlustaja võimalus jõuda hankelepingu sõlmimiseni oleks välistatud isegi vaidlustuse täieliku edu korral.“ 12. Lõpetuseks toonitab Vaidlustaja, et vastavalt kohtupraktikale ei nõua RHS § 185 lg 1 vaidlustamisõiguse eeldusena mitte tingimata seda, et vaidlustuse rahuldamine peab kohese ja vahetu tagajärjena viima vaidlustaja hankelepingu sõlmimiseni, vaid pelgalt seda, et vaidlustuse rahuldamine „positiivselt mõjutaks vaidlustaja võimalust hankelepingu sõlmimiseks“.5 Nii on varemgi peetud lubatavaks, kui üks vaidlustus „pelgalt valmistab ette“ vaidlustaja liikumist hankelepingule lähemale erinevate jätkuvaidluste kaudu.6 Ei saa olla kahtlust, et praegusel juhul on see tingimus täidetud. Isegi kui pidada Vaidlustaja vaidlustamisõigust kaheldavaks (mida see 3 VAKOo 192-24/282827. 4 VAKOo 87-21/233412, p 13. 5 TrtRKo 3-21-439, p 30. 6 VAKOo 113-17/180918, p 18–20. Vt ka TrtRKo 3-17-1731, p 18.  NOVE - 4/7 - kindlasti ei ole), siis nõuab riigihangete valdkonna õiguskaitsesüsteemi üldine loogika, et vaidlus- tamisõigust pigem jaatataks kui eitataks.7 IIb. Hankija vastus vaidlustusele üksnes kinnitab vaidlustuse põhjendatust 13. Vaidlustaja leiab, et Hankija on enda vastusega vaidlustusele üksnes täiendavalt kinnitanud, et ta ei ole Kolmanda isiku varasemaid rikkumisi nõuetekohaselt kontrollinud. Hankija vastus, millest sisulist tähendust omab napp lehekülg (2. lk alumine osa ja 3. lk ülemine osa), on ilma Hankijale liiga tegemata ja Hankija enda sõnu kasutades kokku võetav järgmiselt. Hankija „üksikasjalik Kolmanda isiku eelnevate võimalike rikkumiste kontroll“ ja sellega seonduv „õiguslik asjaolude hindamise analüüs“ seisnes vaid riigihangete registrist („RHR“) nähtuvate rikkumiskannete teatavaks võtmises ja pelgas sedastuses, et kuna „rikkumine on lepingukohaselt sanktsioneeritud“, siis on „olukord vastavalt lepingule lahendatud“ ja „taolisi rikkumisi võib ette tulla igal pakkujal“. 14. Selline „analüüs“, kui seda võib niimoodi nimetada, on kaugel sellest, mida nõuab hankijalt RHS § 95 lg 4 p 8 js seda tõlgendav kohtupraktika. Viimane nõuab lühidalt kokku võttes seda, et hankija „uurimispõhimõttest tulenevalt selgitaks enne asja otsustamist välja kõik tähtsust omavad asjaolud“8 ning annaks „selged, täpsed ja küllaldased“ põhjendused selle kohta, miks ta võttis vastu just niisuguse proportsionaalsuse hindamist nõudva kaalutlusotsuse.9 Praegusel juhul on Hankija vastus vaidlustusele oma tuumtasemel vaid vaidlustatud hankeotsuse taasesitamine, mis on niigi lakooniline. Seega on hankija, vastupidiselt oma sõnadele „üksikasjalikust kontrollist“ ja „analüüsist“, nii otsuses endas kui vastuses vaidlustusele lihtsalt refereerinud RHR-i andmeid ning sedagi puudulikult. 15. Ka ei aktsepteeri RHS ega kohtupraktika hankija ükskõikset ja minnalaskvat suhtumist stiilis, et rikkumisi tuleb ju kõigil ette, mis neist siis ikka ette heita. RHS § 95 lg 4 p 8 on avatud hankemenetluses seaduse alusel kohalduv kõrvaldamise alus ning olukorras, kus hankijale on avalikest allikatest teada info pakkuja varasemate rikkumiste kohta10, peab ta vastavaid asjaolusid sisuliselt ja tegelikult uurima ja hindama ning langetama kaalutlusotsuse kooskõlas kaalutlusõiguse teostamise reeglitega. Nagu on öelnud nii Riigikohus kui VAKO: kui seadus näeb haldusorganile ette kaalutlusruumi, siis peab viimane seda ka reaalselt kohaldama.11 16. Hankija väide (vt vastuse lk 3), et Kolmas isik ei olnud vaidluse keskmes olevas AS Eesti Raudtee riigihankes nr 233494 pakkuja ehk „hanke lepingupool“, vaid hoopis „peatöövõtja töövõtja“12 ehk „sisuliselt alltöövõtja“, on vale. Nagu VAKO RHR-ist hõlpsasti veenduda võib, oli Kolmas isik kõnealuses riigihankes välismaise pakkuja ühispakkuja ehk kahtlematult hankelepingu üks osapool – ja mitte ainult, vaid vastutas ka lepingu täitmise eest solidaarselt teise ühispakkujaga (RHS § 110 lg 4). 17. Kokkuvõttes on Hankija otsus Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise kohta sedavõrd fundamentaalsete puudustega (olematu asjaolude uurimine ja analüüs, kaalutlusõiguse teostamisest lahtiütlevad lakoonilised põhjendused), et need tingivad selle otsuse õigusvastasena kehtetuks tunnistamise. VAKO-l ei ole võimalik isegi oma uurimispõhimõtet kasutades või menetlusökonoomia põhimõttele viidates Hankija vigu vaidlustusmenetluses kõrvaldada. VAKO ei saa asuda Hankija rolli ega ise viia läbi Kolmanda isiku kõrvaldamise aluste kontrolli Hankija eest. 7 M. A. Simovart, I. Pilving jt. RHS § 185 komm. 5 ja 26. – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 8 TlnRKo 3-20-80, p 27. 9 VAKOo 33-19/203234, p 16 ja 17. 10 NB! Hankija on ise oma vastuse lk 2 öelnud, et Kolmas isik on „solidaarselt vastutanud talle varasema lepingu täitmisel ette heidetud puudujääkide eest“. 11 RKHKo 3-31-52-02, p 11; VAKOo 177-18/194960, p 18. 12 Vaidlustaja ei tea, mida see seni tundmatu konstruktsioon tähendab.  NOVE - 5/7 - III.c Kolmanda isiku vastus ei muuda vaidlustatud otsust õiguspäraseks 18. Vaidlustaja saab mõistagi aru, et Kolmas isik püüab vaidlustusmenetluses kaitsta tema suhtes soodsat Hankija otsust ning olla oma argumentidega Hankijale toeks, kuid Kolmanda isiku selgitused ja õiguslik argumentatsioon – olgu need või esmaklassilised – ei saa olematuks muuta põhimõttelisi puudujääke Hankija tegevuses. Pakkuja ei saa hankeotsuseid põhjendada ja hankemenetlust läbi viia hankija eest. Seetõttu ja võttes arvesse Hankija sisuliselt olematut pingutust Kolmanda isiku varasemate rikkumiste hindamisel, on Kolmanda isiku poolt vaidlustus- menetluses öeldu tegelikult juba a priori tähtsusetu. 19. Sellegipoolest, kuna Kolmanda isiku vastus sisaldab mitmeid ekslikke või irrelevantseid argumente, peab Vaidlustaja oma õiguste igakülgse kaitse huvides tarvilikuks need siiski lühidalt ümber lükata. Kolmanda isiku väidet Vaidlustajal vaidlustamisõiguse puudumisest sai käsitletud ülal. 20. Oma vastuse p-s 2.2.1 on Kolmas isik (vististi) mõista andnud, et AS Eesti Raudtee riigihanke nr 233494 lepingu andmetest nähtub, et Kolmas isik ei saanud teatud töid teostada ning järelikult tema puuduste eest ei vastuta. Esiteks on need RHR-i andmed väga lakoonilised ja ainuüksi nendest kindlasti ei anna sedavõrd põhjalikke järeldusi teha. Teiseks ja liiatigi on ühispakkuja RHS § 110 lg 4 alusel nii või teisiti solidaarselt vastutav hankelepingu täitmisel aset leidvate rikkumiste eest. Viimasest lähtuvalt on väär ka Kolmanda isiku vastuse p-s 2.2 esitatud emotsionaalset laadi väide, et „ei ole õigustatud [teatud rikkumiste] inkrimineerimine kolmandale isikule.“ 21. Oma vastuse p-s 2.2.2 on Kolmas isik tegelikult möönnud, et ka tal endal oli Eesti Raudtee rikkumises roll. Vastasel juhul puuduks igasugune vajadus teha „muudatusi töökorralduses“, et enam „ei tekiks selliseid olukordi“. Kui isikul puudub rikkumises mistahes roll, siis ta ei pea ning loogiliselt võttes ei saagi selle rikkumise edasiseks ärahoidmiseks oma tööprotseduure korrigeerima. 22. Arusaamatuks jääb, miks on Kolmas isik oma vastuse p-s 2.2.3 kõnesse võtnud Riigi Kinnisvara AS riigihanke nr 268259, kuivõrd käesolev vaidlus ei puuduta mitte mingil moel seda hanget. Igal juhul on ühemõtteliselt väär Kolmanda isiku väide, et „igaüks“ saab RHR-i kaudu tutvuda erinevates riigihangetes toimunud hankija ja pakkuja vahelise pakkuja isikut või pakkumust puudutava teabevahetusega. RHR-is on üldjuhul avalikud küll hankest huvitatud isikute küsimused hankijale hanke alusdokumentide kohta, aga mitte hankija privaatne korrespondents üksikute pakkujatega. VAKO saab selles hõlpsalt veenduda, minnes ilma RHR-i sisse logimata (ehk n-ö suvalise eriõigusi mitteomava külastaja vaates) riigihanke nr 268259 lehele ning valides sealt „Teabevahetus“ – „Sõnumid ettevõtjale“. RHR ei kuva mitte ühtegi sõnumivahetust. Analoogilist valeväidet on Kolmas isik korranud ka oma vastuse p-des 2.2.4 ja 2.3. 23. Kolmanda isiku viide Riigi Kinnivara AS-i tegevusele on asjakohatu ka põhjusel, et teiste hankijate hankepraktika ei seo Hankijat ega saa ka Hankijat legitiimselt tagant tõugata mingite kindla sisuga otsuste vastuvõtmisele. Hankijat seovad õigusaktid ja kohtupraktika, aga mitte teiste hankijate tegemised. 24. Kolmanda isiku poolt jagatud lisa 3 (kirjavahetus Riigi Kinnisvara AS-ga, seal sõnumi ID 791 903) võimaldab aimata, et Kolmas isik vastas ka käimasolevas Hankes eitavalt hankepassis esitatud küsimusele varasemate lepingurikkumiste kohta. Nimelt, kui Kolmas isik on juba varem näidanud valmidust esitada hankijale eksitavaid valeandmeid, siis tõenäoliselt on ta seda teinud ka praegu. See kinnitab Vaidlustaja poolt vaidlustuse p-s 14 püstitatud argumenti, et lisaks RHS § 95 lg 4 p-le 8 (varasemate hankelepingute rikkumine) tuleks Kolmas isik hankemenetlusest kõrvaldada ka RHS § 95 lg 4 p 9 alusel (valeandmete esitamine). 25. Lisaks eelnevale kinnitavad Kolmanda isiku selgitused tema vastuse lisas 3 sedagi, et ta tõepoolest möönab oma rolli Eesti Raudtee lepingus aset leidnud rikkumistes (vt nt read: „Oleme organisatoorselt kasutusele võtnud meetmed, mis elimineerivad põhjused, mille tõttu on ületatud tähtaegu /---/“). Nagu ennist öeldud, kui isikul puudub mistahes roll lepingurikkumises, siis ta põhimõtteliselt ei saa võtta samme, et seda rikkumist heastada. Kui Kolmanda isiku väide on, et  NOVE - 6/7 - rikkumine oli tingitud ainult tema ühispakkujast A, siis ei saa Kolmanda isiku organisatsioonilised ümberkorraldused loogiliselt võttes elimineerida ainuüksi A-st tulenevaid rikkumise algpõhjuseid – puudub mistahes seos. 26. Kolmanda isiku vastuse p-s 2.2.5 esitatud viited teiste Hankes osalevate pakkujate suhtes RHR-i tehtud rikkumiskannetele ei puutu asjasse. Vaidluse all on Kolmanda isiku, mitte teiste pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste esinemine. Pakkuja sobivust hankelepingu partneriks tuleb hinnata individuaalselt, mitte võrdluses teiste pakkujatega (stiilis: kui teistel on rohkem varasemaid rikkumisi, siis kõlbab ka see, kellel on vähem rikkumisi). Endaga seonduvalt märgib Vaidlustaja siiski, et ainuke tema suhtes tehtud rikkumiskanne (riigihange nr 206721) on RHS § 95 lg-st 5 tulenevalt aegunud. 27. Asjakohatu on ka Kolmanda isiku vastuse p 2.2.5 see osa, mis räägib meetmetest usaldusväärsuse taastamiseks. Kolmas isik peab arvatavasti silmas RHS §-s 97 reguleeritud heastamist, kuid Kolmas isik ei ole (Vaidlustajale teadaolevalt) heastamisele tuginenud. 28. Diametraalses vastuolus kohtupraktikaga on Kolmanda isiku väide tema vastuse p-s 2.3 justkui võinuks Hankija pimesi tugineda teiste hankijate poolt RHR-i kantud infole, ilma et tal olnuks vaja teha täiendavaid järelepärimisi, et asjaolusid omalt poolt täiendavalt uurida. Tänaseks välja kujunenud kohtupraktika on ühemõtteline: kui RHR-i on kantud vaid lakooniline info teatava lepingu täitmisel toimunud minetuse ja selle tõttu rakendatud õiguskaitsevahendi kohta, on hankija kohustatud viima läbi omapoolse põhjaliku uurimise ja analüüsi. 29. Vaidlustaja eeldab, et Kolmanda isiku p-s 2.4 sisalduv jutt „visioonikavandist“ on hooletusviga, kuivõrd käimasolev vaidlus ei oma vähimatki puutumust mitte ühegi visiooni- kavandiga. III MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 30. Vaidlustaja on selles vaidlustusmenetluses kandnud menetluskulusid summas 3359,17 eurot, mis koosneb vaidlustuselt tasutud riigilõivust summas 1280 eurot ning lepingulise esindaja kuludest summas 2079,17 eurot (käibemaksuta). Vaidlustajale on osutatud õigusabi 11 tunni ja 25 minuti ulatuses. Kulude täpsem koosseis on esitatud alltoodud tabelis. Selgituseks: (a) kõik summad on esitatud eurodes ja käibemaksuta; (b) KT tähistab advokaat Klen Tederit ja MP tähistab vandeadvokaat Mart Parindit; (c) advokaat Tederi töö tunnihind oli 170 eurot käibemaksuta, vande- advokaat Parindil 190 eurot käibemaksuta. Kuupäev Töö / toiming Tegija Kestus Summa 13.11.2024 Kaasuse alusmaterjalide läbitöötamine, kohtu- KT 2h 340 praktika otsingud 14.11.2024 Vaidlustuse koostamine KT 2h30m 425 18.11.2024 Vaidlustuse täiendamine MP 40m 126,67 21.11.2024 Tutvumine hankija vastusega ja selle esmane MP 25m 79,17 analüüs, mõttevahetus kliendiga 22.11.2024 III isiku vastusega tutvumine ja selle analüüs, MP 40m 126,67 selgitused/järeldused kliendile 22.11.2024 Tutvumine VAKO kirjaliku menetluse teate ja selles MP 5m 15,83 nõutuga 26.11.2024 Täiendavate seisukohtade koostamine, selle MP 5h05m 965,83 tarbeks õiguskirjanduse ja kohtupraktika otsingud ja analüüs; menetluskulude nimekirja koostamine KOKKU: 11h25m 2079,17 31. Vaidlustaja osutab, et kahe lepingulise esindaja kasutamine ei ole a priori alus välja- mõistetavate esindajakulude vähendamiseks. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei oma vajalike  NOVE - 7/7 - ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel tähtsust, mitu advokaati isikut esindas.13 Nõnda on ka Tallinna Ringkonnakohus otsustanud, et ei ole määrav, et menetlusosalist on esindanud kaks advokaati, sest ei saa eeldada, et nad pelgalt dubleerisid üksteise tööd.14 Võrdluseks: kriminaalmenetluse seadustiku § 42 lg 2 järgi võib süüdistataval kriminaalasjas olla kuni kolm kaitsjat. Nagu VAKO saab ülaltoodud kulunimekirjast veenduda, ei ole Vaidlustaja kaks advokaati üksteise tööd tarbetult dubleerinud või üles näidanud muud ebaefektiivsust, mis võiks olla aluseks väljamõistetavate kulude vähendamisele.15 32. Kuivõrd Vaidlustaja on käibemaksukohustuslane, taotleb ta enda esindajakulude välja- mõistmist käibemaksuta. Kokkuvõttes taotleb Vaidlustaja, VAKO mõistaks Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja viimase menetluskulud summas 3359,17 eurot. Lugupidamisega Mart Parind Klen Teder Vandeadvokaat Advokaat 13 RKHKm 18.05.2009, 3-3-1-28-09, p 11. 14 TlnRKo 3-23-1783, p 35. 15 Vrd TlnHKo 3-24-1566, p 36, kus kohus pidas piisavaks ainuüksi menetlusosalise advokaatide kinnitust, et nad ei ole teineteise tööd dubleerinud.