Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ eelnõu esitamine

SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ 1. Sissejuhatus Käesoleva korraldusega eraldatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi taotlusel Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi vahenditest Maa-ametile tagastamatu toetusena 963 976 eurot maareformi tegevuste rahastamiseks ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 kohaselt kasutatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi laekuvat raha vara tagastamise, kompenseerimise ja erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude katteks. Vabariigi Valitsuse 27.08.1996. a määrusega nr 221 kinnitatud (edaspidi kord) “Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra” punkti 3 alapunkti 7 alusel võib omandireformi reservfondist vahendeid eraldada maa tagastamise ja erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude katteks. Korra punkti 3 alapunkti 16 alusel võib omandireformi reservfondist vahendeid eraldada ka ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks. 2. Maareformi järelmõjudega seotud toimingud  Maareformi kiirema lõpuleviimise eesmärgil tuleb paratamatult riigi omandisse jätta maaüksusi, millel paikneb ebaselge õigusliku taustaga ja kasutusest väljas ehitisi, sh lagunevaid hooneid, katmata auke ja süvendeid, mis on ohtlikud nii inimestele kui ka loomadele. Samuti tuleb maareformi käigus riigi omandisse kasutusest välja langenud maaüksusi, millel on enne maa reformimist kogunenud jäätmeid ja muid keskkonda kahjustavaid objekte. Riik peab maaomanikuna olema eeskujuks maa kvaliteedi tõstmisel ja selle hoidmisel, kuid riigimaale jäänud objektid vähendavad riigivara väärtust ja takistavad nende kinnisasjade käibesse suunamist. Riigimaa heaperemeheliku haldamise tagamiseks tuleb inimestele ja keskkonnale potentsiaalset ohtu põhjustavad objektid likvideerida või vähemalt ohutuks muuta, vajadusel ligipääs sulgeda. Maareformi järgselt elukeskkonna kvaliteedi taastamine on oluline nii looduse hoidmise kui ka riigivara kasutamise majandusliku otstarbekuse seisukohalt.  Maareformi tulemusel tuleb riigi omandisse ka maaüksusi, millel jääb maareformi järgselt kestma maa ebaseaduslikku kasutus, nt parkimiseks, aiamaadena, erinevate materjalide ladustamiseks, eraomandis kinnisasja valduse omavolilise laiendusena ning samuti põllumajanduslikul eesmärgil. Riigivaraseaduse kohaselt võib riigivara teise isiku kasutuses olla vaid turupõhise kasutustasu eest ja riigivara kasutusse andmine või võõrandamine peab toimuma enampakkumise teel. Seega on Maa-ametil riigimaa volitatud valitsejana kohustus valitseda riigimaad heaperemehelikult, sh ebaseaduslik maakasutus lõpetada.  Maareformi seadusega, maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadusega ja riigivaraseadusega on pandud Maa-ametile kohustus hallata maareformi 1 käigus sõlmitud kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepinguid (edaspidi maareformi lepingud), sealhulgas korraldada koormatud maa kasutajatele võõrandamist, kasutusvalduse pikendamist ja tagada, et maa kasutajad täidaksid maareformi seaduse alusel maakasutajale pandud kohustusi.  Tuginedes Vabariigi Valitsuse 29.04.2021. aasta valitsuskabineti nõupidamisel otsustatule taotles Keskkonnaministeerium Maa-ametile 2021. aastal Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi (edaspidi ka ORF) vahendeid maareformi lõpule viimiseks ja maareformist tulenevate probleemide ehk järelmõjude lahendamiseks (edaspidi eelmine taotlus). Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 korraldusega nr 455 eraldati Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena Keskkonnaministeeriumi valitsemisalale keskkonna tulemusvaldkonna keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi Maa-ametile 2 732 119 eurot (ilma käibemaksuta) maareformiga seotud tegevusteks. Eraldatud vahenditest saab katta maareformist tulenevate järeltegevuste kulud kuni 2024. aasta lõpuni. Kui ORFi rahastus alates 2025. aastast lõpeb, siis Maa-ameti eelarvelised vahendid ei võimalda nende tegevustega vajalikus mahus jätkata. Seega jäävad riigimaadelt eespool kirjeldatud objektid likvideerimata, millega kaasneb õnnetusjuhtumite oht ning sellised maaüksused on potentsiaalsed kohad, kuhu ebaseaduslikult jäätmeid juurde viiakse, mis omakorda tõstab edaspidi nende riigimaade korrastamise kulu. Samuti väheneb ORFi rahastuse lõppemisel oluliselt Maa-ametil võimekus panustada maareformi lepingute mahu vähendamisse, mistõttu maareformi seadusest tulenevate ülesannete täitmisega kaasneb kokkuvõttes suurem aja- ja tööjõuressursi kulu.  Kuna maareformiga seotud tegevusi on vaja jätkata, esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium taotluse eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Maa-ametile maareformiga seotud tegevuste jätkamiseks täiendav tagastamatu toetus. Taotlus on koostatud ühe aasta kohta eeldusel, et ORF tegevusi rahastatakse veel ühe aasta kuni ORFi võimaliku reorganiseerimiseni ning alates 2026. aastast arvestatakse maareformi järelmõjudega seotud tööjõu- ja ehitiste jm objektide likvideerimise kulud loodava Maa- ja Ruumiameti baasrahastusse. 2.1. Maareformi järgselt riigimaal paiknevate ehitiste likvideerimise Eelmise taotluse rahuldamisel eraldati selliste objektide likvideerimiseks või ohutuks muutmiseks 500 000 eurot. ORFist eraldatud vahenditega on likvideeritud või ohutuks muudetud 41 ehitisega kinnisasja. Menetlus on pooleli veel 39 kinnisasjalt ehtiste likvideerimiseks. Eelmise taotluse rahuldamisel ORFist eraldatud vahendid saavad 2024. aasta lõpuks ära kasutatud ja ehitised likvideeritud kokku ligikaudu 80 kinnisasjalt. Maa-amet koostas kaardiinfo ja kaldfotode alusel riigi omandisse jäetud kinnisasjade analüüsi, millest selgus, et riigimaa heaperemeheliku hoidmiseks ja maa väärtustamiseks tuleb Maa- ametil hanke korras tellida lammutus- ja korrastustöid hinnanguliselt kokku 290 kinnisasjale. Selleks tuleb korraldada nii riigihankeid, teha välivaatlusi, kontrollida lepingupartnerite kohustuste nõuetekohast täitmist, pidada juriidilisi vaidlusi nii ehitiste ebaseaduslike kasutajate kui ka töid teostavate lepingupartneritega ning suunata kinnisasjal paiknevate ehitiste jm asjade omanikke oma vara kinnisasjalt ära viima. 2 Joonis 1. Kliko kinnisasi enne ja pärast korrastamist 2.2. Maareformi järgselt jätkuva ebaseadusliku maakasutuse lõpetamine Maa-ameti tehtud kaardiandmete analüüsimisel selgus, et 2024. aasta alguses riigi omandis olnud kinnisasjadest ligikaudu 818 kinnisasjal jätkus ebaseaduslik kasutus, mille asjaolud tuleb välja selgitada ja valdus vabastada. Neist 218 kinnisasja saab eeldatavalt 2024. aasta lõpuks vabastatud. Samas selgub nii maareformi kui kinnisasjade detailsema analüüsi tulemusel igal aastal lisaks 150-200 maaüksust, millel esineb ebaseaduslik kasutus. Eelnevate aastate kogemus näitab, et ühe aasta jooksul on Maa-ametil olemasoleva tööjõuga võimalik tegeleda ebaseadusliku maakasutuse lõpetamisega ~300 kinnisasjal. 2.3. Maareformi seaduse alusel sõlmitud kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepingute haldamine Maa-ameti haldamisel on (2024. a septembrikuu seisuga) 3100 maareformi seaduse alusel sõlmitud kasutusvalduse lepingut ja 1500 maareformi seaduse alusel sõlmitud hoonestusõiguse lepingut. Käesoleval aastal toimunud maa maksustamishinna tõusiuga kaasnes ka kasutustasude tõus, see omakorda on toonud kaasa korduvate tasunõuete esitamise ja lepingute ülesütlemise mahu suurenemise. Samas lõpeb 2025. aastal 471 maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse lepingut, mille osas tuleb Maa-ametil maareformi seaduse alusel läbi viia kas lepingu pikendamise, maa võõrandamise või lepingu lõpetamisega seotud menetlused. Lisaks tuleb sellel perioodil läbi viia menetlus maa väljaostu taotluste osas, mille kasutusvaldaja võib esitada kogu lepingu kehtivuse ajaperioodi jooksul. Maa-ameti tehtud analüüsi andmetel on hinnanguliselt 1500 maareformi käigus seatud hoonestusõiguse ja reaalkoormatise kinnistusraamatu kanded sellised, et hoonestusõiguse tasu muutmiseks tuleb kinnistusraamatu kanded muuta ja selleks tuleb sõlmida notariaalne kokkulepe. Maa-ametil on eesmärgiks saada aasta jooksul kokkulepe 200 hoonestusõiguse tasu muutmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Samas tuleb Maa-ametil igal aastal teha hinnanguliselt 250 kinnisasja hoonestajale võõrandamise menetlust, kui hoonestaja selleks soovi avaldab. Lisaks on Maa-amet alates 2024. aastast Riigi Tugiteenuste keskuselt üle võtnud maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepingute (kokku 4500 lepingut) tasude arvestus ja maksete haldamise, mis edaspidi toimub maa järelmaksude infosüsteemi asemel riigi kinnisvararegistris. Arvestades viimase kahe aasta kogemust, maa maksustamishinna muutuse tulemusel oluliselt tõusnud maa kasutustasusid ja maksekordade sagenemist tuleb 3 Maa-ametil tegeleda hinnanguliselt aastas kokku ~1450 maareformi lepingust tuleneva võlamenetluse või muu toiminguga. 3. Maareformi järelmõjude tõttu Maa-ametile tekkinud kulude katmine ORF-ist 3.1. Tööjõukulud maareformi järelmõjude likvideerimiseks Riigi omandisse jäetud maaüksustel paiknevate lagunenud ja ohtlike ehitiste likvideerimise ning maareformi järgselt ebaseaduslikku kasutusse jäänud maaüksuste valduste vabastamise vajadus on tekkinud maareformi käigus, kuna nende menetlustega tegelemine enne maareformi ostsute tegemist aeglustaks oluliselt maareformi lõpuleviimist. Samuti tuleneb otseselt maareformi seadusest Maa-ameti kohustus teha kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepingute haldamisega seotud toiminguid, sh koormatud kinnisasjade kasutajale võõrandamist. Seega tuleb maareformi tulemusel riigimaale jäänud objektide likvideerimise ja maareformi seaduse alusel sõlmitud lepingute haldamisega seotud kulud rahastada ORFist. Eespool kirjeldatud maareformist tulenevate tegevustega on Maa-ametis hõivatud kõik riigimaa haldamise osakonna töökohad, millest 6 töökoha töötasu on rahastatud 100% ORFist ja 23 töökoha töötasud osaliselt ORFist. Osaliselt ORFist rahastatud töökohtade teenistujad täidavad nii eelarvest rahastatavaid põhitööülesandeid kui ka maareformist tulenevate tegevustega seotud ülesandeid, kuna maareformist tulenevad ülesanded on dünaamiline osa nende teenistujate kogu tööprotsessist. Maareformist tulenevate ülesannete täitmisega seotud tööülesannete eest konkurentsivõimelise töötasu maksmiseks vajab Maa-amet rahastust 2024. aastal kokku 403 909 eurot. Täpsem tööjõukulude arvestus on toodud järgnevas tabelis. Tabel 2. Taotletava raha kasutamine ja menetluste mahud 2024. aastal. Maareformi ja selle järelmõjude toiminguid tegevad teenistujad ORFist vajalik lisatööjõukulu menetluste Maareformi keskmine Eelarvest ORFist järgsed maht rahastatav brutotöötasu ORFist tööjõukulu tegevused aastas teenistujate arv töötasu kuus kuus aastas (maksudega) osaliselt rahastatud 96 ORFist 3 5300 1625 26 091 Ohtlike objektide likvideerimine Kogu tasu ORFist 4 0 8775 140 891 osaliselt rahastatud Ebaseadusliku eelarvest 8,5 14300 4712 75 656 kasutuse 400 lõpetamine Kogu tasu ORFist 1 0 2167 34 793 osaliselt rahastatud Maareformi 1450 eelarvest 11,5 19400 5710 91 685 lepingute haldamine Kogu tasu ORFist 1 0 2167 34 793 KOKKU 29 39000 25156 403 909 3.2. Ehitiste ja muude objektide likvideerimise kulud Maa-ameti haldamisel oleva maareservi hoidmise ja hooldamisega seotud kulude katmiseks on riigieelarve strateegias aastateks 2024  2027 Maa-ametile ette nähtud riigimaade haldamise kulu iga-aastaselt 1 516 000 eurot. Riigimaade maamaksuks kulub hinnanguliselt 1 230 000 4 eurot ja riigimaade korrastamiseks jääb 286 000 eurot aastas. Tavapärasteks korrashoiu töödeks (niitmine, lume ja libeduse, jäätmete ja ohtlike puude likvideerimine) kulub hinnanguliselt 263 500 eurot aastas. Seega on maareservi jäävaid ehitiste ja muude likvideerimist vajavate objektidega maaüksusi võimalik korrastada hinnanguliselt vaid 22 500 euro ulatuses aastas, mis võimaldab korrastada hinnanguliselt vaid 3  4 objekti aastas. Kuna nii maamaks, kinnisasjade üldise hoolduse kui ka ehitiste jm objektide likvideerimise tööde kulud iga- aastaselt tõenäoliselt suurenevad, siis juba mõne aasta pärast ei ole eelarvest ettenähtud vahenditega võimalik riigimaalt likvideerida enam ühtegi ehitist ega muud objekti. Kui Maa-ametile eraldatakse tööjõukulude katmiseks lisavahendid, siis on 2025. aastal võimalik korraldada ehitiste ja muude keskkonda kahjustavate objektide likvideerimise töid eeldatavalt 96 kinnisasjal. Tabel 3. Ehitiste jm objektide likvideerimise kulu prognoos eeldatav keskmine töö liik üksuste arv kulu objekti kohta summa ehitiste likvideerimine 71 6 895,2 489 559 jäätmete jm objektide likvideerimine 25 2 820,3 70 508 KOKKU 96 560 067 4. Kokkuvõte Maareformi läbiviimiseks ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks vajaliku tööjõu- ning majanduskulude katmiseks taotleb Regionaal- ja põllumajandusministeerium Maa-ametile täiendavalt kokku 963 976 eurot kasutamiseks kuni rahastatavate tegevuste lõpule viimiseni. Rahandusministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Maa-ametile tagastamatu toetusena 963 976 eurot maareformi läbiviimise ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomisega seotud kulude katteks kuni rahastatavate tegevuste lõpule viimiseni. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi jääk enne käesoleva korralduse vastuvõtmist on …. miljonit eurot. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhtivspetsialist Annike Riibe (tel 5885 1316, e-post [email protected]) ja Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro (tel 5698 0664; e-post [email protected]). 5  KORRALDUS 2024 nr Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 ja 2 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktidega 7 ja 16 eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas maareformi tegevuste rahastamiseks ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks Maa-ametile 963 976 eurot (ilma käibemaksuta). Kristen Michal Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  KORRALDUS 2024 nr Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 ja 2 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktiga 7 eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas maareformi läbiviimise rahastamiseks Maa- ametile 490 252 eurot (ilma käibemaksuta). Kristen Michal Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 05.09.2024 Kehtib kuni: 30.09.2024 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Jürgen Ligi Rahandusministeerium (kuupäev digiallkirjas) nr 3.1-2/928 Taotlused raha eraldamiseks Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Austatud härra Ligi Regionaal- ja Põllumajandusministeerium taotleb Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi (edaspidi reservfond) vahenditest tagastamatu toetusena Maa-ametile kogusummas 1 454 228,00 euro eraldamist. Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud “Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra” (edaspidi Kord) punkt 4 sätestab, et reservfondist raha eraldamise taotluse võib esitada riigivaraseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud riigivara valitseja. Korra punkti 3 alapunktide 7 ja 16 alusel võib omandireformi reservfondist vahendeid eraldada maa tagastamise ja erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude katteks, samuti ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks. Käesolevad taotlused on koostatud ühe aasta kohta eeldusel, et seni reservfondist rahastatud Maa-ameti tegevusi rahastatakse veel ühe aasta kuni reservfondi võimaliku reorganiseerimiseni ning 2026. aastast arvestatakse maareformi järelmõjudega seotud tööjõukulud ning ehitiste jm objektide likvideerimise kulud loodava Maa- ja Ruumiameti baasrahastusse. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium taotleb Maa-ametile reservfondist raha eraldamist, ilma raha kasutamisele lõpp-tähtaega määramata, järgmistel eesmärkidel: Jr Taotleja Kasutamise eesmärk Summa k (eurodes) 1. Maa-amet Maareformi läbiviimiseks 490 252,00 2. Maa-amet Maareformi järgsed riigimaaga seotud toimingud 963 976,00 Täpsemad põhjendused ja selgitused summade vajaduse ja kasutamise kohta on esitatud iga rahataotluse kohta eraldi Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskirjas (lisatud). Järgnevalt esitame põhjenduste ja eesmärkide lühikokkuvõtted taotluste kaupa. 1. Maareform on lõpusirgel, kuid siiski on üle Eesti kokku veel reformimata ligikaudu 12 020 maaüksust ehk ca 0,18 % kogu riigi pindalast. Taotletavad vahendeid kasutakse 2025. aasta jooksul ning hinnanguliselt jääb pärast 2025. aastat reformida veel ligikaudu 8700 maaüksust. Selleks, et maareform lõpuni viidaks, tuleb sellega teadlikult ja sihikindlalt tegeleda, et igal maatükil oleks omanik. Maareform pani Eestis aluse maa tsiviilkäibe tekkimisele ja reformi tulemusel tekkinud kinnisvaraturg on oluliselt mõjutanud Eesti Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  majanduse arengut. Toimingute tulemusel saab iga maatükk omaniku ja selged piirid, mis aitab maaüksust otstarbekamalt ja mõistlikumalt majandada, loob selged omandisuhted (maaga seotud õigused ja kohustused) ning eeldused maa efektiivsemaks kasutamiseks. See on oluline omandiõiguse kaitse seisukohalt ja loob usalduslikud suhted majanduse arenguks ning korrastab ka riigi maaportfelliga kaasnevaid õigusi ja vastutusi. 2. Vahendeid taotletakse 2025. aastaks maareformist tulenevate ülesannete täitmiseks. Maa- ametil riigimaa volitatud valitsejana on kohustus valitseda riigimaad heaperemehelikult, sh mitte võimaldada maa ebaseaduslikku kasutamist. Maareformi lõpuleviimise eesmärgil tuleb paratamatult riigi omandisse jätta maaüksusi, millel paikneb ebaselge õigusliku taustaga ja kasutusest väljas ehitisi, sh lagunevaid hooneid, katmata auke ja süvendeid, mis on ohtlikud. Lisaks on seadustega pandud Maa-ametile kohustus hallata maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepinguid. Maa-ameti eelarvelised vahendid ei võimalda alates 2025. aastast nende tegevustega vajalikus mahus jätkata. Seega jäävad riigimaadelt ohtlikud objektid likvideerimata, millega kaasneb õnnetusjuhtumite oht ning mis tõstab ka edaspidi nende riigimaade korrastamise kulu. Taotluse rahuldamisel on võimalik tagada ohtlike objektide korrastamine ja lepingute haldamine taotluse perioodi jooksul ning seeläbi võimaldada tulevikus optimaalsemad haldamis- ja hoolduskulud. Arvestades eeltoodut palun esitada Vabariigi Valitsusele korralduse eelnõud Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Maa-ametile tagastamatu toetusena kogusummas 1 454 228,00 euro (üks miljon nelisada viiskümmend neli tuhat kakssada kakskümmend kaheksa eurot) eraldamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo Majandus- ja tööstusminister Lisad: 1. lisa_1_ORF_VV_Korraldus_eelnõu_maareform.pdf 2. lisa_1_ORF_Seletuskiri_maareform.pdf 3. lisa_2_ORF_VV_korralduse_eelnou_Maareformi_jareltegevused. pdf 4. lisa_2_ORF_Seletuskiri_Maareformi_jareltegevused. pdf Vello Kima 626 2941 [email protected] 2 (2)  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ 1. Sissejuhatus Käesoleva korraldusega eraldatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi taotlusel Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi vahenditest Maa-ametile tagastamatu toetusena 490 252 eurot maareformi läbiviimiseks. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 kohaselt kasutatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi laekuvat raha vara tagastamise, kompenseerimise ja erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude katteks. Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud “Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra” (edaspidi kord) punkti 3 alapunkti 7 alusel võib omandireformi reservfondist (edaspidi ORF) vahendeid eraldada maa tagastamise ja erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude katteks. 2. Maareformi seis Kõikides valdades ja linnades on maareform lõpusirgel, kuid siiski on Eesti Vabariigis kokku veel ligikaudu 12 016 maaüksust, mille osas on vaja maareformi toiminguid teha. Eesti maismaa pindalast moodustab see ligikaudu 0,18%. Maa-ameti ja KOVide koostöös koguti 2019. ja 2020. aastal Maa-ameti reformimata maade kaardirakendusse maareformi läbiviimiseks hulgaliselt erinevaid andmeid. Maaüksused piiritleti ja vastavalt olemasolevatele andmetele püüti iga maaüksuse kohta märkida eeldatav maareformi liik. Ligikaudu 6% algselt moodustatud reformimata maatüki kohta olid andmed niivõrd puudulikud või vastuolulised, et maareformi eeldatavat liiki ei olnud võimalik määrata. Reformimata maadest on kaardimaterjalil nn masskandega moodustatud aastatel 2019-2024 kokku 29 122 esialgset katastriüksust. Ajavahemikul 01.01.2020 - 31.08.2024 on maareformi lõpp-otsused vastu võetud 16 524 katastriüksuse osas. Sealhulgas on lisaks Maa-ameti, keskkonnaministri ja regionaalministri otsusega reformitud maadele ligikaudu 1400 katastriüksust reformitud siseministri ja kaitseministri otsustega ning Transpordiameti vajadusteks vastava valdkonna eest vastutava ministri otsusega. Valla- või linnavalitsuste otsuste alusel on omandiõigus tekkinud vähemalt 110-s maa tagastamise või korteriomandi seadmise menetluses. Seisuga 14.08.2024 on teada 12 016 maaüksust, mille osas on veel vaja läbi viia maareformi toimingud. Nende maade koosseisus on valdavalt nn masskandega moodustatud katastriüksused, aga lisaks ka 530 katastriüksust, mis on moodustatud enne reformimata maast masskannete tegemist, kuid ei ole jõudnud kinnistamiseni. Koostöös kohalike omavalitsustega tuleb välja selgitada nende menetluste peatumise põhjused ja teha vajalikud maareformi toimingud. Lisaks on teada 506 maaüksust, mille osas on vaja veel teha mõned toimingud enne maakatastrisse kandmist ja maareformiga alustamist. 1 Joonis 1. Reformimata maa jaotus eeldatava maareformi liigi alusel 14. augusti 2024 seisuga. Perspektiivne maareformi läbiviimise viis maatükkide lõikes ROJ teine alus (TRAM, PPA) 474 4% ROJ maareserv Munitsipaalomand 648 470 Teadmata 5% 4% 1660 Erastamine 14% 1177 10% HÕ või KV 1308 Riba 11% 6105 51% Korteriomand või maa tagastamine 174 1% Menetluste arv ja liigid võivad muutuda seoses iga üksiku menetluse käigus ilmnevate asjaoludega, erinevate isikute õiguste selgumise ning maaüksuste lõplike piiride määramisega. Praegu veel reformimata maaüksustest ligi 1500-l on esialgne maareformi liik juba muutunud. Mitmed riigi omandisse jäetavaks märgitud maaüksused tuleb tegelikult anda munitsipaalomandisse ja vastupidi. Ehitistega maadest suure osa kohta puuduvad andmed ehitise seisukorra, rajamise õigusliku aluse, esitatud taotluste jms kohta. Seega ei saa nende maade puhul kindlalt väita, et maareform viiakse läbi maal asuva ehitise omaniku kasuks. Lisaks on reformimata maade hulgas ligikaudu 14% niisuguseid maid, mille kohta isegi esialgne maareformi läbiviimise viis ei ole teada. Enamasti ei ole nendel maadel maareformi toimingutega alustatud. Iseseisva kasutusvõimaluseta maaüksuste ehk ribade hulgas on nii eraomandis olevate maadega piirnevaid kui ka selliseid, mis on vaja liita riigi või omavalitsuse maaga. Reformimata maaüksuste arv on pidevas muutumises, enne maareformi toiminguid võib ilmneda vajadus maaüksusi jagada, vahel ka liita, vastavalt sellele, millised asjaolud konkreetsete menetlustoimingute käigus selguvad. Reformimata maad jagunevad omavalitsuste lõikes väga erinevalt. Nii on 17 vallas või linnas reformimata vaid 1-50 maaüksust (kokku 415 maaüksust), sh Loksa linnas 3, Keila linnas 13 ja 2 Luunja vallas 13. Samas on 7 omavalitsust, kus on reformimata üle 300 maaüksuse (kokku 3166), sh Kohtla-Järve linnas 842, Tallinnas 522, Narva-Jõesuu linnas 466 ja Võru vallas 400. 3. Maa-ameti toimingud maareformi läbiviimisel Peaaegu kõikides maareformi menetlustes (v.a maa tagastamine, korteriomandi seadmine ja osa maa riigi omandisse jätmise menetlusi) teeb maareformi lõpp-otsuse Maa-amet. Kõikides menetlustes tuleb valla- või linnavalitsusel teha omapoolsed maareformi eeltoimingud ja võtta vastu otsused. Sageli takistab maareformi läbiviimist õigustatud isikute huvi puudus, tegevusetus või soovid, mis ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Seega on maareformi edukus lisaks Maa-ameti võimalustele otseselt sõltuv ka eraõiguslike isikute tegevusest või tegevusetusest ja iga KOVi võimekusest maareformi eeltoimingute tegemisel. ¤ Maa-amet on viimastel aastatel seadnud esikohale munitsipaalmaade ja riigimaade vormistamise. 2020. ja 2021.a jooksul anti munitsipaalomandisse kokku 4872 maaüksust ja jäeti riigi omandisse 2492 maaüksust. Järgmise kahe aasta jooksul (2022. ja 2023. a) anti munitsipaalomandisse 1874 ja jäeti riigi omandisse 1900 maaüksust. Praeguste andmete kohaselt on vajalik veel munitsipaalomandisse anda vähemalt 470 ja riigi omandisse jätta vähemalt 648 maaüksust. Neist kokku umbes 150 menetlust soovib Maa-amet läbi viia 2024. a jooksul. Pooleliolevate riigi- ja munitsipaalmaa menetluste hulgas on 364 menetlust, kus valla- või linnavalitsus ei ole teinud ühtegi maareformi läbiviimiseks vajalikku toimingut ega esitanud vajalikke dokumente. Ülejäänud maaüksustest enamiku puhul on omavalitsusel vaja teha erinevaid toiminguid nagu näiteks samal või piirneval maaüksusel asuva ehitise õigusliku aluse ja omaniku vm maakasutaja väljaselgitamine, ehitise teenindusmaa määramine jne. Vähemalt 153 maaüksuse osas on enne maareformi lõpp-otsuse tegemist vaja teha Maa-ameti poolseid muid toiminguid nagu näiteks katastripiiride korrastamine või katastrimõõdistamise tellimine. Osade maade munitsipaalomandisse andmise vajadus selgub alles edaspidi. Samuti selgub järk- järgult neid maid, mis tuleb jätta riigi omandisse. Näiteks selliseid, kus maa ostueesõigusega erastamise või hoonestusõiguse seadmise menetlus lõpetatakse ehitise nõuetele mittevastava seisukorra või muude põhjuste tõttu ning maareformi läbiviimiseks ei ole muud võimalust kui maa riigi omandisse jätmine või munitsipaalomandisse andmine. Sellest tulenevalt jätkub maade munitsipaalomandisse andmine ja riigi omandisse jätmine 200-300 menetluse kaupa aastas ka 2025. a. ¤ Reformimata maaüksustest ligikaudu 2659 on seotud eraõiguslike isikute huvide või õigustega. Neist 1170 osas on valla- või linnavalitsuselt saadud andmete kohaselt vaja läbi viia maa ostueesõigusega erastamine ja 1307 osas on vaja algatada või jätkata hoonestusõiguse seadmise menetlust. Maareformi lõpuleviimise täpne viis selgub alles valla- või linnavalitsuse tehtavate eeltoimingute või riigipoolsete toimingute käigus. Enne reformimata maade nn masskannet on moodustatud vähemalt 530 katastriüksust, mis on seni kinnistusraamatusse kandmata. Valdav osa neist on moodustatud maa ostueesõigusega erastamiseks või hoonestusõiguse seadmiseks kuid vastav menetlus on Maa-ametile teadmata põhjustel peatunud. Maareformi alane kompetents ja riigipoolsed toimingud on koondunud Maa-ametisse. Üha enam on Maa-ametil vaja korraldada maareformi alast nõustamist just maa erastamisel ja 3 hoonestusõiguse seadmisel. Valla- ja linnavalitsustes maareformi alaste teadmistega ametnike vähenemine toob kaasa Maa-ameti poolsete toimingute mahu kasvu nii valla- ja linnavalitsuste ametnikele detailsete selgituste ja nõuannete andmisel kui ka KOV toimingute kontrollimisel. Vabade põllumajandus- ja metsamaade erastamise ning põllumajandusmaale kasutusvalduse seadmise menetlusi on lõpule viimata üksikuid kuid need on see-eest eriti keerukad. Eeltoodu põhjal on ilmne, et iga üksiku menetluse läbiviimisele kulub aina enam Maa-ameti tööaega jm ressursse. Siiski kavandab Maa-amet järgmisel aastal läbi viia 350 eraisikutega seotud maareformi menetlust. ¤ Maareformi käigus kinnisasjade vahele tekkinud iseseisva kasutusvõimaluseta maatükke ehk ribasid piiritleti 2020. a reformimata maade maakatastrisse kandmise ajal ligikaudu 7000. Ajavahemikul 1.jaanuarist 2022. a kuni 31. augustini 2024. a on 1307 nn riba reformitud ehk liidetud piirneva kinnisasjaga ja üle 1100 riba on maakatastrist kustutatud, sest katastriandmete kontrollimisel ja korrastamisel selgus, et tegelikkuses ei ole kinnisasjade vahel reformimata maad. 14. augusti 2024. a seisuga on reformimata ribasid 6105. Iseseisva kasutusvõimaluseta reformimata maaribade arv ei muutu üksnes maareformi toimingute tulemusena vaid ka seetõttu, et neid liidetakse ja jagatakse ning katastriüksuste andmeid maakatastris korrigeeritakse ja täpsustatakse. Vähemalt 110 juhul on algselt piiritletud riba jagatud reformitoimingute käigus mitmeks osaks ja liidetud erinevate kinnisasjadega. Kuivõrd iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade hulk on suur ning huvi selliste maade omandamiseks on piirkonniti erinev, siis on läbi viidavate menetluste hulka ja mahtusid keeruline prognoosida. Maa-amet kavandab reformimata ribade hulka vähendada 700 võrra aastas. Maa-ameti edukus sõltub ka selle maareformi liigi puhul valla- ja linnavalitsuste võimekusest ja huvist. Eriti oluline on see eraomandis olevate kinnisasjadega piirnevate maade puhul, kus osa menetlusest viib läbi valla- või linnavalitsus ning piirneva kinnisasja omanik ei pruugi olla riba omandamisest huvitatud või ei ole temaga võimalik kontakti saada. Keerukamaks kujunevad ka need menetlused, kus sama maad soovib omandada mitu isikut. ¤ Reformimata maade kaardirakendusse kantud ja KOVidelt saadud andmete kohaselt on reformimata maade hulgas 1660 maaüksust, mille osas on maareformi liik veel välja selgitamata. Maa-ameti hinnangul võib nende hulgas olla nii riigi omandisse jäetavaid maid kui ka ehitise omaniku kasuks reformitavaid või munitsipaalomandisse antavaid maid. Nende maaüksuste osas ei ole valla- või linnavalitsused enamasti mingeid menetlustoiminguid teinud ja maareformi läbiviimiseks olulised asjaolud vajavad veel KOVi ja Maa-ameti koostöös välja selgitamist. Lisaks võib eeldada, et ka nende maaüksuste hulgas on hulgaliselt niisuguseid, kus tuleb maaüksus jagada mitmeks osaks ja viia läbi mitu maareformi menetlust. 4. Maareformi läbiviimise rahastamine omandireformi reservfondist Vabariigi Valitsus võttis 29. aprillil 2021. a valitsuskabineti nõupidamisel teadmiseks keskkonnaministri esitatud maareformi ülevaate ja hetkeseisu ning ülevaate maareformi järelmõjudest ja nendega seotud kuludest. Valitsus otsustas, et Keskkonnaministeeriumil tuleb taotleda ORF-ist vahendeid maareformi lõpule viimiseks. Keskkonnaministeeriumi esitatud taotluse alusel eraldati Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. a korraldusega nr 455 Maa- ametile 2 732 119 eurot maareformi elluviimiseks ning ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks. Eraldatud rahast 1,36 miljonit eurot oli ette nähtud aastatel 4 2022-2024 maareformi läbiviimiseks vajalikeks tööjõukuludeks ja sellest piisab maareformiga tegelevatele teenistujatele töötasu maksmiseks 2024. a lõpuni. Aastatel 2015 – 2020 on Vabariigi Valitsus Maa-ametile ORF-ist erinevate maareformi toimingute läbiviimiseks vajalike tööjõukulude katmiseks eraldanud tagastamatut toetust kolmel korral: - 2015. ja 2017. aastal eraldati kokku 950 700 eurot maa riigi omandisse jätmise ja kaardimaterjalil katastriüksuste moodustamise toimingute tegemiseks. - 2017. aastal eraldati 318 000 eurot maareformialase nõustamise töörühma tööjõukuludeks. - 2020. aastal eraldati 592 467 eurot riigivara munitsipaliseerimise ja maareformi elluviimisega seotud kulude katteks. Seni on raha eraldatud kahe või kolme aasta pikkusteks perioodideks ja kuna tegelik kasutamine on olnud prognoositust väiksem, siis on raha kasutamise tähtaega kahel juhul pikendatud. Kahel viimasel korral on raha eraldatud tähtajatult. Ka aastatel 2022 ja 2023 on ORF-ist tööjõukuludeks eraldatud raha kasutamine olnud kavandatust mõnevõrra väiksem teenistujate lahkumise, osalise töökoormuse, lapsehoolduspuhkuste, haiguslehtede jms tõttu. ORF-ist maareformiga seotud tööjõukulude katmine on võimaldanud läbi viia hulgaliselt erinevaid riigipoolseid maareformi toiminguid. Eelnimetatud korraldustega ORF-ist eraldatud raha moodustab Maa-ameti maareformi osakonna tööjõukuludest väga olulise osa. ORF-ist kaetavate tööjõukulude osatähtsus on iga-aastaselt kasvanud, arvestades maareformiga seotud tegevuste muudatusi ja lisandunud ülesandeid. ORF-ist saadud lisarahastus on alates 2015. aastast andnud võimaluse maksta teenistujatele avaliku sektori keskmise palga lähedast töötasu ning säilitada Maa-ametis otstarbeka arvu vajalike teadmiste ja oskustega inimesi. Maa-ameti maareformi osakonnas on kokku 37 ameti- ja töökohta. Koos lisarahastusega ORF-ist on osakonna teenistujate keskmine brutopalk 2181 eurot. Maareformi seaduse § 38 lõike 1 kohaselt viivad maareformi läbi Vabariigi Valitsus Maa-ameti kaudu ja kohalikud omavalitsused maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) alusel ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. MaaRS-ist ja selle rakendusaktidest tulenevalt on Maa-ametil hulgaliselt ülesandeid maa erastamise korraldajana, riigimaale hoonestusõiguse seadjana, maa kasutusvaldusesse andjana ning maa munitsipaalomandisse andja ja riigi omandisse jätjana. Sellele lisaks tuleb Maa-ametil läbi viia iseseisva kasutusvõimaluseta maa kinnisasjaga liitmise riigipoolsed toimingud, kontrollida riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse organi tegevust maareformi läbiviimisel ja anda selgitusi maareformiga seotud õigusakti rakendamisel. Selleks, et lahendada eraisikutega seotud pooleliolevad menetlused, viia lõpule riigi- ning munitsipaalmaade reformitoimingud ja korraldada iseseisva kasutusvõimaluseta maatükkide reformimine, on vajalik jätkata maareformi toimingute rahastamist Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist. Maareformi tegevuste ORF-ist rahastamine on seadusega tagatud. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõigetest 1 ja 1 1 tulenevalt on ORF-i laekunud raha kasutamise esmane ja peamine eesmärk maa- ja omandireformi läbiviimine ning alles sellele lisaks on võimalik reservfondi laekunud raha kasutada teiste tegevuste rahastamiseks. 5 5. Maareformi läbiviimiseks vajalik personal ja tööjõukulud Maa-ameti maareformi osakonnas on 37 ameti- või töökohta, millest 7 seni ORF-ist rahastatud teenistuskohta on hetkel täitmata. Osade kohtade täitmiseks korraldatud konkursid on nurjunud vajalike teadmiste ja oskustega kandidaatide puudumise tõttu. Mõnel korral on välja valitud kandidaat loobunud, viidates mh väikesele palgale. 2023. a lõpus liikusid kaks riigimaade büroo peaspetsialisti ja 2024. a septembrist üks munitsipaalmaade büroo peaspetsialist Maa-ametis pikema perspektiiviga töökohtadele. Lisaks lahkus 2024. a juulis ametist riigimaade büroo juhataja. Alates 2024 aasta algusest ei ole maareformi osakonda uusi teenistujaid otsitud, seda muuhulgas ka palgafondi kitsikuse tõttu. Kuivõrd maareformi alaste teadmiste ja oskustega spetsialiste jääb tööturul üha vähemaks, siis ei ole vabade teenistuskohtade täitmine kuigi tõenäoline ja sellest edaspidi loobutakse, välja arvatud juhul, kui töölt lahkub kriitiline arv inimesi või keegi võtmeisikutest. Maareformi menetluste iga-aastased arvud menetluste keerukuse tõttu (lihtsad menetlused on juba lõpule viidud) ja ka seepärast, et maareformi eeltoiminguid tegevate ametnike arv valla- ja linnavalitsustes samuti väheneb. Maa-ameti eelarvest on 2024.a ja eelnevatel aastatel kavandatud maareformi valdkonna töötasudeks 594 072 eurot koos tööjõumaksudega, mis katab 14-16 teenistuja tööjõukulud. ORF-ist on vaja maareformi läbiviimiseks juurde taotleda raha maareformi osakonna 30 teenistujast 14 teenistuja tööjõukuluks aastal 2025. Andmed kavandatavate maareformi menetluste hulga ja teenistujate koosseisu kohta ning tööjõukuludeks vajalikud summad on koondatud Tabelisse 1. Töömahtude planeerimisel on arvestatud senist praktikat ja olemasolevate teenistujate pikaajalist töökogemust ning oskusi. Kõiki asjaolusid, sealhulgas menetlustes ilmnevaid probleeme ja maareformis osalevate isikute tegevuse või tegevusetusega kaasnevat, ei ole võimalik ette prognoosida. Iga-aastaselt muutuvad menetlused rohkem aega jm ressursse nõudvaks. Lisaks võivad menetluste arvud maatükkide jagamise vm asjaolude selgumise tõttu oluliselt suureneda. Hinnanguliselt jääb pärast 2025. aastat reformida veel ligikaudu 8700 maaüksust. ORF-ist tööjõukuludeks vajalike summade arvutamisel on lähtutud 2024. a Maa-ameti maareformi osakonna põhipalkadest. Tabel 1. Kavandatavad maareformi menetlused ja tööjõukulud Teadaolev Reformitavate maaüksuste arv aastas Menetluse mü arv liik 01.01.24 2024.a 2025.a Maa munitsipaalomandisse 645 320 200 andmine Maa riigi omandisse 816 350 300 jätmine reservmaana 6 Maa erastamine, sh OEE, vaba 1198 300 250 põllumajandusmaa ja vaba metsamaa Hoonestusõiguse 1373 50 100 seadmine Kasutusvalduse 1 0 1 seadmine Ribade reformimine 6128 700 700 Maareformi liik teadmata või mitu liiki koos. Menetluste täpne 1754 280 309 arv ja liik selgub iga menetluse käigus eraldi Maa tagastamise ja korteriomandi seadmise viib läbi KOV, Korteriomandi Maa-amet nõustab seadmine, 170 maa tagastamisel, aga ei tee menetlustoiminguid ega tagastamine, järelevalvet Teiste riigivara valitsejate otsusega Menetlustoimingud ja maareformi otsuse teeb KLIM vm 500 RO jäetav maa, sh riigivara valitseja TRAM huviga Maaüksusi 12585 2000 1860 KOKKU Teenistuskohtade arv maareformi 37(32) 30 osakonnas sh ainult eelarvest tasustatavad 0 16 sh ainult ORF-ist tasustatavad 10(5) 14 sh osaliselt ORF-ist tasustatavad 27 0 Tööjõukuludeks ORF-ist x 490 252 Maareformi toiminguteks rahavajadus ORF-ist KOKKU 490 252 Maareformi toiminguid tegevate teenistujate tööjõukuludeks aastal 2025 vajab Maa- amet kokku 490 252 eurot. Juhul kui töölt lahkub eeldatust rohkem teenistujaid ja neid ei asendata, viiakse menetlusi läbi vastavalt pikema aja jooksul ning pikeneb ka vajadus taotletud raha kasutamiseks. Seetõttu ei ole otstarbekas määrata raha kasutamise lõpp-tähtaega. Maareformi läbiviimisega seotud toimingud jätkub ka peale 2025. aastat. Taotlus on koostatud ühe aasta kohta eeldusel, et ORF tegevusi rahastatakse veel ühe aasta kuni ORFi võimaliku reorganiseerimiseni ning 2026. aastast arvestatakse maareformi läbiviimisega seotud kulud loodava Maa- ja Ruumiameti baasrahastusse. 7 6. Kokkuvõte Rahandusministeerium teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Maa-ametile tagastamatu toetusena 490 252 eurot maareformi läbiviimise kulude katteks kuni rahastatavate tegevuste lõpule viimiseni. Riigiasutusele eraldatakse eelarve ainult põhikulude tegemiseks. Käibemaksu saab riigiasutus lisada oma arvestusliku käibemaksu kontolt juurde. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi jääk enne käesoleva korralduse vastuvõtmist on …. miljonit eurot. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhtivspetsialist Annike Riibe (tel 611 3694, e-post [email protected]), Maa-ameti maareformi osakonna juhataja Maire Salu (tel; e-post [email protected]) . 8  Lisa 2 Täiendava tähtajalise taotlusvooru (omandireformi reservfond) hindamismetoodika 1. Toetuse andja moodustatud hindamiskomisjon hindab eelnevalt nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid. 2. Hindamine toimub taotlusdokumentide põhjal, toetuse andjal on õigus hindamiste käigus teostada paikvaatlusi ja kasutada mälestiste registris olevaid andmeid. 3. Omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks antavate toetuste taotlusvooru taotlusi hinnatakse üheksa kriteeriumi alusel: 3.1. mälestise või selle osa tehniline seisukord; 3.2. mälestise või selle osa suhteline kultuuriline, arhitektuuriline, ajalooline ja kunstiline väärtus; 3.3. kavandatava töö asjakohasus, põhjendatus ja mõju mälestise säilimisele; 3.4. taotluse ja eelarve kvaliteet; 3.5. mälestise kasutuse jätkusuutlikkus; 3.6. mälestise või selle osa ligipääsetavus; 3.7. taotleja varasem tegevus mälestise või selle osa säilimise tagamisel ja seisukorra parandamisel; 3.8. oma- ja kaasfinantseeringu määr; 3.9. toetuse andja varasema toetusega alustatu lõpule viimine (nn jätkutööd). 4. Taotluse koondhinne on hindamissüsteemi alusel antud punktide summa. 5. Taotluse koondhinne kujuneb nii, et hindamiskriteeriumite 1, 2, 3 ja 5 puhul hindab taotlust kolm hindamiskomisjoni liiget, kelle punktid liidetakse, hindamiskriteeriumi 4, 6 ja 7 puhul hindab taotlust kaks hindamiskomisjoni liiget, kelle punktid liidetakse ning 8 ja 9 kriteeriumite osas märgib punktid üks hindamiskomisjoni liige. 6. Hindamiskriteeriumite 1, 2, 3 ja 5 puhul on võimalik saada 0–15 punkti, hindamiskriteerium 4, 6 ja 7 puhul 0–10 punkti, hindamiskriteeriumite 8 ja 9 puhul 0–5 punkti. Maksimaalne punktisumma on 100 punkti. 7. Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastatakse taotlused saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest. 8. Hindamiskomisjon vaatab märgitud punktid ning kujunenud pingerea üle ning põhjendatud juhtudel korrigeerib neid. 9. Juhul kui hindamise tulemusena saavutavad taotlused võrdse tulemuse, siis eelistatakse taotlust, millel on esimesena kõrgem hindamiskriteeriumi 9 hinne, teisena hindamiskriteeriumi 2 hinne, kolmandana hindamiskriteeriumi 5 hinne. 10. Rahuldamisele kuuluvad pingerea eesotsas olevad taotlused kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. 11. Hinded antakse kriteeriumile vastavuse suhtes järgnevalt: 5 – vastab täielikult 1/5  4 – vastab valdavas osas 3 – üldiselt vastab 2 – vastab vähesel määral 1 – valdavas osas ei vasta 0 – üldse ei vasta / puudub 12. Omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste toetuste taotlusvooru hindamiskriteeriumid ja neile vastavad hindepunktid ja osakaalud: Nr Hindamiskriteerium 1 15 Mälestise või selle osa tehniline seisukord. Hinnatakse mälestis või selle osa seisukord on suures osas halb ja avariiline; mälestise või selle osa ehitustehnilist seisukorda. olulised konstruktsioonid on suurte kahjustustega on oht mälestise või selle osa säilimisele. 2 15 Mälestise või selle osa suhteline kultuuriline, • mälestis on mitme erineva väärtuse koosmõjul väga väärtuslik; arhitektuuriline, ajalooline ja kunstiline väärtus. • mälestis on ainulaadne, haruldane; Mälestis võib mitme erinevad väärtuse (kultuurilise, • mälestis on autentselt säilinud, oluliste ümberehitusteta; ajaloolise, arhitektuurilise, kunstilise) kumuleeruval koosmõjul olla kogu Eesti kontekstis võrdluses teiste mälestistega olulisem või väärtuslikum. Hindamisel väärtustatakse Eesti kultuuripärandi mitmekesisuse säilimise olulisust. 3 15 Kavandatava töö asjakohasus, põhjendatus ja mõju • kavandatavad tööd on esmase tähtsusega mälestise säilimise tagamiseks; mälestise säilimisele. • likvideeritakse ohustatust põhjustavad tegurid; Hinnatakse mälestise säilimiseks otseselt vajalike tööde • hooldustööd, mis lükkavad edasi suuremate restaureerimistööde vajaduse. edasilükkamatust (nt avariilised konstruktsioonid, • tööde hulgas ei ole toretsevaid või ülemääraseid töid. avariiline katus). Samuti arvestatakse töödega, mis ennetavad suuremate kahjude teket ja tööde loogilist järjekorda. 2/5 4 10 Taotluse ja eelarve kvaliteet. • kavandatava töö tegemiseks on olemas vajalik dokumentatsioon, tegevustega on Hindamisel arvestatakse tööde loa saamiseks vajaliku võimalik alustada abikõlbulikkuse perioodi alguses; dokumentatsiooni olemasolu. Arvestatakse tegevuste ning • tegevused on realistlikud, teostatavad, asjakohased ja põhjendatud; maksumuste asjakohasust, läbimõeldust ja põhjendatust. • tööde maksumus on põhjendatud; Hinnatakse eelarve selgust, detailsust ja hinnapakkumiste • planeeritud eelarve on tegevuste elluviimiseks realistlik, optimaalne; arvestatud võrreldavust. Arvestatakse kavandatava töö realistlikkust on riskidega (nt võimaliku lisarahastamise vajadusega). võrdluses teiste taotlustega. Arvestatakse projekti teostatavust abikõlbulikkuse perioodi jooksul. 5 15 Mälestise kasutuse jätkusuutlikkus. mälestis on kasutuses või kavatsetakse pärast toetuse abiga korrastamist kasutusele Hindamisel arvestatakse mälestise kasutuses olemist ja võtta; tema kasutuspotentsiaali. Arvestatakse, kas toetuse abiga on võimalik mälestise kasutusele võtmiseks leida uusi • omanikul/valdajal on selge ja läbimõeldud ning realistlik plaan mälestise võimalusi. Hinnatakse, kuidas on tagatud hoone kasutuses võimalikust kasutusviisist; hoidmine (finantseerimine) projekti lõpetamise järel. • mälestise kasutus või kasutuselevõtt aitab kaasa elu- ja töökohtade loomisele Hinnatakse mälestise kasutuse sotsiaal-majanduslikku regioonides; regionaalset mõju. • mälestis on pärast toetuse abiga korrastamist kasutatav regionaalse tähtsusega kultuuri- või turismiobjektina 6 10 Mälestise ligipääsetavus. • mälestis on avalikkusele avatud nii seest kui väljast ja aastaringselt; Arvestatakse mälestise ligipääsetavust, avatust ja • mälestisega on lihtsalt võimalik tutvuda; mälestisega tutvumise võimalusi laiemale avalikkusele. • informatsioon on külastajale lihtsalt leitav, nähtav; Arvestatakse ka infotahvlite ja ka eraldi tutvustava • mälestis on kasutatav kultuuri- või turismiobjektina. veebilehe vms olemasolu. Toetuse abil tagatakse ligipääs mälestisele või selle avamine külastajatele. 7 10 Taotleja varasem tegevus mälestise säilimise tagamisel • taotleja on aktiivselt ja järjepidavalt panustanud mälestise säilimise tagamisse; ja seisukorra parandamisel. • taotleja on täitnud eeskujulikult hoolsuskohustust; Hinnatakse taotleja (omanik/valdaja) aktiivsust ja • taotlejal puuduvad toetuse andja ees aruandevõlad; järjepidevat tegutsemist mälestise korrashoidmisel ja selle • varasemad tööd on teostatud nõuetele vastavate dokumentide ja lubade ümbruse hooldamisel ning erinevate võimaluste otsimisel kohaselt; toetuse andjal puuduvad pretensioonid varasematele töödele ja toetustele. mälestise seisukorra parandamiseks. Hinnatakse taotleja korrektsust muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuete kinnipidamisel (kooskõlastused, teavitus- ja loakohustus). Hinnatakse taotleja varasemat tegevust aruandluskohustusest kinnipidamisel ja ettekirjutuste täitmisel. Arvestatakse varasemate toetuste sihtotstarbelist kasutamist. 3/5 8 5 Oma- ja kaasfinantseeringu määr.* 5 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on vähemalt 41% kõrgem minimaalselt Hinnatakse taotleja maksimaalset panust projekti nõutavast (ehk oma- ja kaasfinantseering on projekti abikõlbulikest kuludest abikõlbulikest kuludest. Toetuse maksimaalne osakaal rohkem kui vastavalt 91% või 61% või 51%); projekti abikõlblikest kuludest: 4 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 40% kõrgem minimaalselt 1) 50%, kui taotleja on riigiasutus, riigi asutatud nõutavast; sihtasutus, riigi äriühing, avalik-õiguslik juriidiline 3 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 30% kõrgem minimaalselt isik; nõutavast; 2) 50 %, kui toetust taotletakse Tallinnas, Tartus või 2 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 20% kõrgem minimaalselt Harjumaal asuvale mälestisele sõltumata taotlejast. nõutavast; 3) 80%, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus (ehk 1 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 10% kõrgem minimaalselt oma- ja kaasfinantseering kokku peab olema vähemalt nõutavast (ehk oma- ja kaasfinantseering kokku on projekti abikõlbulikest kuludest 20%); vahemikus vastavalt 51-60% või 21-30% või 11-20%); 4) 90%, kui taotleja on füüsiline või eraõiguslik 0 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on minimaalne nõutav või mälestis asub juriidiline isik, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 Tallinnas, Tartus või Harjumaal nimetatud eraõiguslik isik (ehk oma- ja Vt täpsemalt selle tabeli lõpus, lk 4 olevat tabelit kaasfinantseering kokku peab olema vähemalt 10%) 9 5 Toetuse andja varasema toetusega alustatu lõpule Toetuse andja toetusega varem alustatud tööde jätkamine; viimine (nn jätkutööd). Töö (sama hoone osaga seotud) lõpule viimine. Hindamisel arvestatakse, kas toetuse andja varasema toetuse raames on alustatud töödega ja see on eelarveliste vahendite nappuse või tööde korraga teostatavuse võimatuse tõttu jagatud etappideks. Arvesse ei lähe ühe mälestise juures tehtavad erinevate hooneosade tööd, kui varasema toetuse eesmärgiks ei ole olnud mälestise terviklik restaureerimine. Jätkutöödena ei arvestata omaniku poolt iseseisvalt või muude kaasfinantseeringu vahenditega alustatud töid. * Selgitus: iga täiendav 10% oma- ja kaasfinantseeringut annab juurde 1 punkti (maksimum 5 punkti). Ehitismälestised, mis asuvad Tallinnas, Tartus või Harjumaal lisapunkte ei saa. OF/KF määr Punktid Riik KOV ERA 4/5  5 ≥91% ≥61% ≥51% 4 81 - 90% 51 - 60% 41 - 50% 3 71 - 80% 41 - 50% 31 - 40% 2 61 - 70% 31 - 40% 21 - 30% 1 51 - 60% 21 - 30% 11 - 20% 0 (miinimum) 50% 20% 10% 5/5  Lisa 2 Täiendava tähtajalise taotlusvooru (omandireformi reservfond) hindamismetoodika 1. Toetuse andja moodustatud hindamiskomisjon hindab eelnevalt nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid. 2. Hindamine toimub taotlusdokumentide põhjal, toetuse andjal on õigus hindamiste käigus teostada paikvaatlusi ja kasutada mälestiste registris olevaid andmeid. 3. Omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks antavate toetuste taotlusvooru taotlusi hinnatakse üheksa kriteeriumi alusel: 3.1. mälestise või selle osa tehniline seisukord; 3.2. mälestise või selle osa suhteline kultuuriline, arhitektuuriline, ajalooline ja kunstiline väärtus; 3.3. kavandatava töö asjakohasus, põhjendatus ja mõju mälestise säilimisele; 3.4. taotluse ja eelarve kvaliteet; 3.5. mälestise kasutuse jätkusuutlikkus; 3.6. mälestise või selle osa ligipääsetavus; 3.7. taotleja varasem tegevus mälestise või selle osa säilimise tagamisel ja seisukorra parandamisel; 3.8. oma- ja kaasfinantseeringu määr; 3.9. toetuse andja varasema toetusega alustatu lõpule viimine (nn jätkutööd). 4. Taotluse koondhinne on hindamissüsteemi alusel antud punktide summa. 5. Taotluse koondhinne kujuneb nii, et hindamiskriteeriumite 1, 2, 3 ja 5 puhul hindab taotlust kolm hindamiskomisjoni liiget, kelle punktid liidetakse, hindamiskriteeriumi 4, 6 ja 7 puhul hindab taotlust kaks hindamiskomisjoni liiget, kelle punktid liidetakse ning 8 ja 9 kriteeriumite osas märgib punktid üks hindamiskomisjoni liige. 6. Hindamiskriteeriumite 1, 2, 3 ja 5 puhul on võimalik saada 0–15 punkti, hindamiskriteerium 4, 6 ja 7 puhul 0–10 punkti, hindamiskriteeriumite 8 ja 9 puhul 0–5 punkti. Maksimaalne punktisumma on 100 punkti. 7. Lõpliku paremusjärjestuse saamiseks reastatakse taotlused saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima koondhinde saanud taotlusest. 8. Hindamiskomisjon vaatab märgitud punktid ning kujunenud pingerea üle ning põhjendatud juhtudel korrigeerib neid. 9. Juhul kui hindamise tulemusena saavutavad taotlused võrdse tulemuse, siis eelistatakse taotlust, millel on esimesena kõrgem hindamiskriteeriumi 9 hinne, teisena hindamiskriteeriumi 2 hinne, kolmandana hindamiskriteeriumi 5 hinne. 10. Rahuldamisele kuuluvad pingerea eesotsas olevad taotlused kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. 11. Hinded antakse kriteeriumile vastavuse suhtes järgnevalt: 5 – vastab täielikult 1/5  4 – vastab valdavas osas 3 – üldiselt vastab 2 – vastab vähesel määral 1 – valdavas osas ei vasta 0 – üldse ei vasta / puudub 12. Omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste toetuste taotlusvooru hindamiskriteeriumid ja neile vastavad hindepunktid ja osakaalud: Nr Hindamiskriteerium 1 15 Mälestise või selle osa tehniline seisukord. Hinnatakse mälestis või selle osa seisukord on suures osas halb ja avariiline; mälestise või selle osa ehitustehnilist seisukorda. olulised konstruktsioonid on suurte kahjustustega on oht mälestise või selle osa säilimisele. 2 15 Mälestise või selle osa suhteline kultuuriline, • mälestis on mitme erineva väärtuse koosmõjul väga väärtuslik; arhitektuuriline, ajalooline ja kunstiline väärtus. • mälestis on ainulaadne, haruldane; Mälestis võib mitme erinevad väärtuse (kultuurilise, • mälestis on autentselt säilinud, oluliste ümberehitusteta; ajaloolise, arhitektuurilise, kunstilise) kumuleeruval koosmõjul olla kogu Eesti kontekstis võrdluses teiste mälestistega olulisem või väärtuslikum. Hindamisel väärtustatakse Eesti kultuuripärandi mitmekesisuse säilimise olulisust. 3 15 Kavandatava töö asjakohasus, põhjendatus ja mõju • kavandatavad tööd on esmase tähtsusega mälestise säilimise tagamiseks; mälestise säilimisele. • likvideeritakse ohustatust põhjustavad tegurid; Hinnatakse mälestise säilimiseks otseselt vajalike tööde • hooldustööd, mis lükkavad edasi suuremate restaureerimistööde vajaduse. edasilükkamatust (nt avariilised konstruktsioonid, • tööde hulgas ei ole toretsevaid või ülemääraseid töid. avariiline katus). Samuti arvestatakse töödega, mis ennetavad suuremate kahjude teket ja tööde loogilist järjekorda. 2/5 4 10 Taotluse ja eelarve kvaliteet. • kavandatava töö tegemiseks on olemas vajalik dokumentatsioon, tegevustega on Hindamisel arvestatakse tööde loa saamiseks vajaliku võimalik alustada abikõlbulikkuse perioodi alguses; dokumentatsiooni olemasolu. Arvestatakse tegevuste ning • tegevused on realistlikud, teostatavad, asjakohased ja põhjendatud; maksumuste asjakohasust, läbimõeldust ja põhjendatust. • tööde maksumus on põhjendatud; Hinnatakse eelarve selgust, detailsust ja hinnapakkumiste • planeeritud eelarve on tegevuste elluviimiseks realistlik, optimaalne; arvestatud võrreldavust. Arvestatakse kavandatava töö realistlikkust on riskidega (nt võimaliku lisarahastamise vajadusega). võrdluses teiste taotlustega. Arvestatakse projekti teostatavust abikõlbulikkuse perioodi jooksul. 5 15 Mälestise kasutuse jätkusuutlikkus. mälestis on kasutuses või kavatsetakse pärast toetuse abiga korrastamist kasutusele Hindamisel arvestatakse mälestise kasutuses olemist ja võtta; tema kasutuspotentsiaali. Arvestatakse, kas toetuse abiga on võimalik mälestise kasutusele võtmiseks leida uusi • omanikul/valdajal on selge ja läbimõeldud ning realistlik plaan mälestise võimalusi. Hinnatakse, kuidas on tagatud hoone kasutuses võimalikust kasutusviisist; hoidmine (finantseerimine) projekti lõpetamise järel. • mälestise kasutus või kasutuselevõtt aitab kaasa elu- ja töökohtade loomisele Hinnatakse mälestise kasutuse sotsiaal-majanduslikku regioonides; regionaalset mõju. • mälestis on pärast toetuse abiga korrastamist kasutatav regionaalse tähtsusega kultuuri- või turismiobjektina 6 10 Mälestise ligipääsetavus. • mälestis on avalikkusele avatud nii seest kui väljast ja aastaringselt; Arvestatakse mälestise ligipääsetavust, avatust ja • mälestisega on lihtsalt võimalik tutvuda; mälestisega tutvumise võimalusi laiemale avalikkusele. • informatsioon on külastajale lihtsalt leitav, nähtav; Arvestatakse ka infotahvlite ja ka eraldi tutvustava • mälestis on kasutatav kultuuri- või turismiobjektina. veebilehe vms olemasolu. Toetuse abil tagatakse ligipääs mälestisele või selle avamine külastajatele. 7 10 Taotleja varasem tegevus mälestise säilimise tagamisel • taotleja on aktiivselt ja järjepidavalt panustanud mälestise säilimise tagamisse; ja seisukorra parandamisel. • taotleja on täitnud eeskujulikult hoolsuskohustust; Hinnatakse taotleja (omanik/valdaja) aktiivsust ja • taotlejal puuduvad toetuse andja ees aruandevõlad; järjepidevat tegutsemist mälestise korrashoidmisel ja selle • varasemad tööd on teostatud nõuetele vastavate dokumentide ja lubade ümbruse hooldamisel ning erinevate võimaluste otsimisel kohaselt; toetuse andjal puuduvad pretensioonid varasematele töödele ja toetustele. mälestise seisukorra parandamiseks. Hinnatakse taotleja korrektsust muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuete kinnipidamisel (kooskõlastused, teavitus- ja loakohustus). Hinnatakse taotleja varasemat tegevust aruandluskohustusest kinnipidamisel ja ettekirjutuste täitmisel. Arvestatakse varasemate toetuste sihtotstarbelist kasutamist. 3/5 8 5 Oma- ja kaasfinantseeringu määr.* 5 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on vähemalt 41% kõrgem minimaalselt Hinnatakse taotleja maksimaalset panust projekti nõutavast (ehk oma- ja kaasfinantseering on projekti abikõlbulikest kuludest abikõlbulikest kuludest. Toetuse maksimaalne osakaal rohkem kui vastavalt 91% või 61% või 51%); projekti abikõlblikest kuludest: 4 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 40% kõrgem minimaalselt 1) 50%, kui taotleja on riigiasutus, riigi asutatud nõutavast; sihtasutus, riigi äriühing, avalik-õiguslik juriidiline 3 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 30% kõrgem minimaalselt isik; nõutavast; 2) 50 %, kui toetust taotletakse Tallinnas, Tartus või 2 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 20% kõrgem minimaalselt Harjumaal asuvale mälestisele sõltumata taotlejast. nõutavast; 3) 80%, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus (ehk 1 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on kuni 10% kõrgem minimaalselt oma- ja kaasfinantseering kokku peab olema vähemalt nõutavast (ehk oma- ja kaasfinantseering kokku on projekti abikõlbulikest kuludest 20%); vahemikus vastavalt 51-60% või 21-30% või 11-20%); 4) 90%, kui taotleja on füüsiline või eraõiguslik 0 punkti: oma- ja kaasfinantseering kokku on minimaalne nõutav või mälestis asub juriidiline isik, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 Tallinnas, Tartus või Harjumaal nimetatud eraõiguslik isik (ehk oma- ja Vt täpsemalt selle tabeli lõpus, lk 4 olevat tabelit kaasfinantseering kokku peab olema vähemalt 10%) 9 5 Toetuse andja varasema toetusega alustatu lõpule Toetuse andja toetusega varem alustatud tööde jätkamine; viimine (nn jätkutööd). Töö (sama hoone osaga seotud) lõpule viimine. Hindamisel arvestatakse, kas toetuse andja varasema toetuse raames on alustatud töödega ja see on eelarveliste vahendite nappuse või tööde korraga teostatavuse võimatuse tõttu jagatud etappideks. Arvesse ei lähe ühe mälestise juures tehtavad erinevate hooneosade tööd, kui varasema toetuse eesmärgiks ei ole olnud mälestise terviklik restaureerimine. Jätkutöödena ei arvestata omaniku poolt iseseisvalt või muude kaasfinantseeringu vahenditega alustatud töid. * Selgitus: iga täiendav 10% oma- ja kaasfinantseeringut annab juurde 1 punkti (maksimum 5 punkti). Ehitismälestised, mis asuvad Tallinnas, Tartus või Harjumaal lisapunkte ei saa. OF/KF määr Punktid Riik KOV ERA 4/5  5 ≥91% ≥61% ≥51% 4 81 - 90% 51 - 60% 41 - 50% 3 71 - 80% 41 - 50% 31 - 40% 2 61 - 70% 31 - 40% 21 - 30% 1 51 - 60% 21 - 30% 11 - 20% 0 (miinimum) 50% 20% 10% 5/5  Rahandusministeerium [email protected] 13.09.2024 nr 1-11/1042-1 Eelnõu esitamine raha eraldamiseks Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Lähtudes erastamisest laekuva raha kasutamise seadusest esitame eelnõu vahendite eraldamiseks Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisad: 1. Eelnõu 1 lehel 2. Seletuskiri 5 lehel 3. seletuskirja lisa 5 lehel Reesi Sild 628 2381 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ Korraldusega eraldatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Kultuuriministeeriumile tagastamatu toetusena 3 000 000 eurot toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2025. Raha eraldatakse erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 11 punkti 7 ja Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunkti 21 alusel, milles sätestatakse toetuse andmine õigusvastaselt võõrandatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Nõukogude repressioonide tulemusena sundvõõrandati 1940. aastatel omanikelt rahvuskultuuri seisukohalt olulisi objekte (kirikuid, talusid, seltsimaju jm), mis olid juba sel ajal muinsuskaitse all või tunnistati ehitismälestiseks nõukogude perioodil või taasiseseisvunud Eestis. Õigusvastaselt võõrandatud ehitised tagastati omandireformi käigus endistele omanikele või nende õigusjärglastele. Neid hooneid ei saadud järjepidevalt majandada ega heaperemehelikult hooldada, mistõttu nõuab nende korrastamine omanikelt praegu märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Lisavajaduse arvestuse alused aastaks 2025 Erastamisest laekuva raha kasutamist reguleeriva Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkt 22 sätestab, et juhul, kui toetusena eraldatavat summat ei ole võimalik või otstarbekas eelnevalt täpselt kindlaks määrata, võib valitsus eraldada ministeeriumile orienteeruva summa, millest kultuuriminister eraldab oma käskkirjadega raha konkreetsete kulude katmiseks. Toetuse eraldamise läbipaistvuse tagamiseks on põhjendatud korraldada avatud taotlusvoor. Kultuuriministeerium taotleb 3 000 000 euro eraldamist aastaks 2025. Selle põhjused on: 1) mälestiste toetuste vähesus ja üldise osakaalu vähenemine riigieelarves. 2021. aastal oli riigieelarves mälestiste toetamiseks ette nähtud 3,4 miljonit eurot (lisaks ORF ühekordne toetus 1 mln eurot). 2022. ja 2023. aasta eelarves oli see summa 1 miljoni euro võrra väiksem ehk 2,4 miljonit eurot. Samas suurusjärgus on toetus ka 2024. aastal. Samal ajal on toetuste vajadus nii omanike teadlikkuse tõusu ja aktiivsuse tõttu kasvanud. 2) Rohkem kui kolmandik (2023. a lõpu seisuga 37,7%) Eesti ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus. Halvem on olukord kahaneva elanikkonnaga piirkondades, kus kinnisvaraturg ei toimi ja leidub palju tühje hooneid. Statistika näitab, et olukord on pidevalt halvenenud (2020. a lõpu seisuga oli vastav number 36,1%) ja senine Muinsuskaitseameti toetuste maht ei suuda valdkonna mõõdikut positiivses suunas mõjutada. Lisavajaduse arvestus põhineb 2022–2024 aastate taotlusvoorude andmetel, tagastatud ehitismälestiste hinnangulisel hulgal ja nende tehnilise seisukorra hinnangul, aga ka iga- aastasesse tähtajalisse taotlusvooru laekunud taotluste arvu ja küsitud toetuse mahu võrdlusel1. Omandireformi reservfondist ehitismälestistele toetuse eraldamine on kasvatanud aktiivsete 1 Ülevaade eraldatud toetustest: https://www.muinsuskaitseamet.ee/teatised-taotlused-load-ja- toetused/toetused/eraldatud-toetused taotlejate hulka, kes Muinsuskaitseametist toetust küsivad. Senised riigieelarvelised toetused on olnud väiksed ning paljud omanikud ei ole seda teades toetust taotlenud või on sellest loobunud, kui toetusi ei ole neile rahaliste vahendite vähesuse tõttu varasemalt eraldatud. Prognoos, et potentsiaalsete taotlejate hulk uue meetmega kasvab, on osutunud õigeks. Uue toetusmeetme rakendamine on huvi ehitismälestiste korrastamise vastu kasvatanud. Samuti kasvatab nõudlust teadmine, et ORF taotlusvoorus on toetuse piirmäär kõrgem (kuni 200 000 eurot), mis võimaldab ette võtta suuremahulisemaid töid. Tagastatud ehitismälestiste hulk, ehitismälestiste koguarv ja seisukord Tagastatud ehitismälestiste täpne statistika puudub. Riigiarhiivis säilitatakse omandireformi käigus loodud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise registrit (TKVR), kus leiduvad andmed kõigi õigusvastaselt võõrandatud hoonete ja rajatiste kohta, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud seaduslikke nõudeid. Lisaks on Rahandusministeerium koostanud uurimisotstarbelise andmekogu, milles on andmed tagastatud elamute aadresside kohta. Selles andmekogus on 5143 tagastatud elamu aadressi, ent tagastatud hoonete hulgas on ka muid hooneliike, nagu kirikud, tootmis- ja ühiskondlikud hooned jm, mistõttu ulatub tagastatud ehitiste koguarv ligi 12 000-ni. Selleks, et hinnata, kui suur osa tagastatud ehitistest kuulub ehitismälestiste hulka, oleks vaja omavahel siduda TKVR ja ehitismälestiste registri aadressandmed, kuid arhiveeritud omandireformi registrite iseärasuste tõttu nõuaks registriandmete sidumine ulatuslikku andmetöötlust. Eeldatavalt ei ole ehitismälestiste osakaal siiski suur – näiteks on Saare maakonnas tagastatud 144 elamust ehitismälestiseks tunnistatud vaid kolm. Võimaliku taotlejate arvu hindamisel saame eelkõige lähtuda ehitismälestiste koguarvust. Ehitismälestisi on kokku 5264, millest enamik ehk 5092 on ehitatud enne 1940. aastat ja seega on need olnud potentsiaalsed võõrandamise/tagastamise objektid. Nende hulka kuuluvad mõisad, kirikud ja ühiskondlikud hooned, nagu teatrid, kooli- või vallamajad, läbilõige Eesti elamuarhitektuurist rehielamust kortermajani, tööstusarhitektuuri näited vesiveskist tootmiskompleksini. Kultuurimälestiste nimekiri on läbilõige Eesti ajaloost ja asustuse kujunemisest. Ehitismälestistest u 80% omanik või valdaja on praeguse seisuga füüsiline või juriidiline eraõiguslik isik. Tagastatud ja seejärel omanikku vahetanud hoone võib praeguse seisuga kuuluda ka riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele, kuid selliste näidete hulk on marginaalne. Rohkem kui kolmandik (37,7%) Eesti ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus. Hoonete seisukorra ja kasutamise vahel on otsene seos – pärand säilib kõige paremini siis, kui see on kasutuses. Kasutuseta hoone laguneb üsna kiiresti avariiliseks. Muinsuskaitse eesmärk on saada võimalikult palju hooneid kasutusse, sest see tagaks nende pikaajalise säilimise. See tähendab aga mahukamate tööde tegemist ühekorraga, mitte tööde jagamist mitme aasta peale, mis teeb need kokkuvõttes kallimaks. Toetus suurendab motivatsiooni ehitismälestiste kasutuses hoidmiseks ja kasutusse võtmiseks. Tabel 1. Ehitismälestiste seisukorra mõõdikud Mõõdik (kultuuriprogramm 2023-2026 ja 2024-2027) Mõõdiku täitmine 2023. a. Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal 62,3% Kasutuses olevate ehitismälestiste osakaal 74,9% Allikas: kultuurimälestiste register (register.muinas.ee)  2024. aastaks eraldatud toetuse kasutamine Kultuuriministeeriumi taotlusel eraldas Vabariigi Valitsus 16.11.2122 korraldusega nr 275 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ 3 miljonit eurot kasutamiseks 2024. aastal. Taotlusvooru korraldas Muinsuskaitseamet 2023. aasta lõpus ning kokku esitati 105 taotlust summas 13,45 miljonit eurot. Neist nõuetele vastas 83 taotlust summas 8,78 miljonit eurot. Võrreldes 2023. aastaga kasvas taotluste arv oluliselt, siis esitati tingimustele vastavaid taotlusi 27. 2024. a taotlusvoorus oli palju esmakordseid taotlejaid, mis näitab, et teadlikkus toetuse taotlemise võimalusest ja võimekus taotlus esitada on oluliselt suurenenud. Siin on osa ka Muinsuskaitseameti laiaulatuslikul teavitustööl, mis vooru avanemise järgselt läbi viidi. Toetusi jagus 2024. aastal 30 ehitismälestise restaureerimiseks. Maakondade lõikes jaotusid need järgmiselt: Pärnumaa – 4, Jõgevamaa – 3, Saaremaa – 3, Tartumaa – 3, Põlvamaa – 3, Läänemaa – 2, Viljandimaa – 2, Võrumaa – 2, Järvamaa – 2, Harjumaa – 1, Lääne-Virumaa – 1, Ida-Virumaa – 1, Hiiumaa – 1, Raplamaa –1, Valgamaa – 1. Üldine tendents näitab, et maapiirkondades, kus elanikkond kahaneb ja paljud hooned jäävad kasutusest välja, on ehitismälestiste seisukord halvem. Seega aitavad täiendavad vahendid toetada ka maapiirkondi (ORF määruse seletuskirjas toodud ootus). 2024. aastal toetuse saanutest 22 on kirikud, 3 elamud, üks mõisa peahoone, üks vesiveski elamu, üks mõisa aednikumaja, üks pastoraadi peahoone ja üks sepikoda. Lisavahendid panustavad programmi „Kultuuriprogramm“, meetme „Kultuuripärandi kestlikkuse ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine“ (KS0102) tegevuse „Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine„ (KS010205) teenusesse „Toetuste rakendamine“ (KS01020503). Tabel 2. 2024. aastal toetust saanud omandireformi käigus tagastatud ehitismälestised. Maakond Mälestis Toetuse summa Lääne-Viru maakond Haljala kirik 61 014 € Tartu maakond Rannu kirik 200 000 € Saare maakond Ruhnu uus kirik 200 000 € Saare maakond Kaarma kirik 131 200 € Lääne maakond Kullamaa kirik 200 000 € Põlva maakond Räpina õigeusu kirik 125 761 € Tartu maakond Rõngu kirik, 1899.-1901. a 200 000 € Põlva maakond Süvahavva vesiveski elamu 70 000 € Rapla maakond Märjamaa kirik 172 492 € Pärnu maakond Uue-Varbla mõisa peahoone 74 250 € Valga maakond Elamu Valgas Vabaduse t 31 100 000 € Viljandi maakond Suure-Jaani kirik, 13.-18. saj 200 000 € Lääne maakond Noarootsi kirik 50 000 € Jõgeva maakond Puurmani mõisa aednikumaja 57 725 € Järva maakond Järva-Madise kirik 50 058 € Ida-Viru maakond Lüganuse kirik, 14.-15. saj 51 129 € Järva maakond Ambla pastoraadi peahoone 83 276 € Viljandi maakond Paistu kirik, 13.-19. saj 115 165 € Pärnu maakond Pärnu Eliisabeti kirik 81 609 € Põlva maakond Räpina kirik 53 703 € 3 Hiiu maakond Reigi kirik 84 000 € Saare maakond Karja kirik 50 069 € Harju maakond Elamu Tatari t.21b, 1912.a. 50 123 € Elamu fassaad ja kino interjöör Tartus Tartu maakond Küütri 1, 19.-20. saj 70 000 € Pärnu maakond Audru kirik 53 253 € Pärnu maakond Pärnu-Jaagupi kirik 189 000 € Võru maakond Rõuge kirik, 1730 Rõuge kirikuaed 53 941 € Jõgeva maakond Lohusuu kirik, 1878-1882 50 371 € Jõgeva maakond Linda Kull 69 669 € Võru maakond Vastseliina kirik, 18.-20. saj 52 192 € Taotlusvooru korraldamine, tingimused ja ajakava 2025. aasta taotlusvooru ettevalmistamisel on Muinsuskaitseametil kavas saata kõigile ehitismälestise omanikele toetuse taotlemise võimalust tutvustav kiri. Samuti on kavas läbi viia infopäev, et selgitada toetuse andmise tingimusi ning olulise asjaoluna tuua välja, et toetuse saaja ei pea olema omanik, kellele hoone omandireformi käigus tagastati, vaid taotlejaks võib olla ka tema õigusjärgne omanik. Infopäeval selgitatakse, kuidas leida arhiivist hoone tagastamist tõendav dokument. Taotlusvooru ettevalmistava tegevuse eesmärgiks on jätkuvalt suurendada toetuse taotlejate hulka, et enam erinevaid ehitismälestisi toetuse abil korrastataks. Taotlusvooru korraldab ja toetused maksab välja Muinsuskaitseamet. Kultuuriministri 9. mai 2019. a määrus nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi toetuste määrus) sätestab võimaluse korraldada lisaks korralisele taotlusvoorule täiendav taotlusvoor toetuste saamiseks muudest allikatest – sh erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist, juhul kui tegemist on omandireformi käigus tagastatud ehitismälestisega (toetuste määruse § 2 p 2). Toetuste määruse § 10 lg 4 alusel määrab täiendava tähtajalise taotlusvooru puhul toetuse minimaalse ja maksimaalse summa ning maksimaalse osakaalu abikõlbulikest kuludest vooru väljakuulutamisel toetuse andja. Kultuuriministeeriumi hinnangul on põhjendatud jätkata tavavoorust suuremate piirmääradega (tavavoorus 200 – 100 000 eurot), kuid kavas on vähendada taotletava toetuse minimaalset summat praeguselt 50 000 eurolt 30 000 eurole. Maksimaalseks toetuse piirmääraks jääb 200 000 eurot. Minimaalse toetussumma alla poole toomine võimaldab suurendada korrastatud mälestiste hulka, kõrgem maksimaalne piirmäär võimaldab teha korraga suuremaid töid, aitades rohkem kaasa halvas seisukorras mälestiste olukorra parandamisele. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse järgi antakse toetust omandireformi käigus tagastatud ehitismälestise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks (§ 7 lg 11 p 7). Tagastamise fakti peab tõendama taotleja, vajaduse korral kontrollib seda Muinsuskaitseamet. Toetuste määruse järgi on ehitismälestise puhul toetatavad tegevused järgmised: 1) ehitise konserveerimine ja restaureerimine; 2) ehitusdetaili konserveerimine ja restaureerimine; 3) ehitusprojekti või tegevuskava koostamine; 4) hooldamine ja remontimine, sh valve- ja tulekaitse signalisatsioonisüsteemi rajamine; 4 5) taastamine. Toetuse osakaalu ettepanek on võrreldes 2024. aastaga sama: 1) 50%, kui taotleja on riigiasutus, riigi asutatud sihtasutus, riigi äriühing, avalik-õiguslik juriidiline isik; 2) 80%, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus; 3) 90%, kui taotleja on füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eraõiguslik isik. 4) 50%, kui toetust taotletakse Tallinnas, Tartus või Harjumaal asuvale mälestisele, sõltumata taotlejast. Toetuse abikõlbulikkuse periood algab toetuse eraldamise otsusest ja kestab järgmise (2026) eelarveaasta lõpuni. Toetuste määruse § 16 lg 1 sätestab taotluste hindamiseks üheksa kriteeriumi, mida täpsustatakse hindamismetoodikas (seletuskirja lisa) ja mis võimaldab võtta mh arvesse tagastatud ehitismälestise tähtsust kultuuri- ja turismiobjektina ning selle asukohta, eelistades regionaalset arengut soodustavaid valikuid. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kohaselt peab omandireformi reservfondist eraldatava raha kasutamise üle arvestust ja teeb järelevalvet Rahandusministeerium, kes toetuse saaja esitatavate aruannete põhjal hindab eraldatud vahendite kasutamise sihtotstarbelisust. Muinsuskaitseamet on esitanud Rahandusministeeriumile aruanded Vabariigi Valitsuse 26.09.2019 korraldusega nr 226, 28.05.2020 korraldusega nr 186 ja 23.12.2021 korraldusega nr 454 eraldatud vahendite kohta. Rahandusministeerium on aruanded aktsepteerinud. Vabariigi Valitsuse 15.12.2022 korraldusega nr 349 ja 16.11.2023 korraldusega nr 275 eraldatud vahendid ei ole veel kasutatud ja nende kohta esitatakse aruanded pärast vahendite kasutamist. Eelnõu ja seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Reesi Sild (tel 628 2381, [email protected]), õigusekspertiisi tegi Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna juhataja Merle Põld (tel 628 2347, [email protected]) 5  Eelnõu VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS 2024 Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 11 punkti 7 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktiga 21 eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Kultuuriministeeriumile tagastamatu toetusena 3 000 000 eurot toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Kristen Michal Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  KORRALDUS 2024 nr Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 ja 2 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktidega 7 ja 16: 1. Eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena Maa- ja Ruumiametile 1 381 000 eurot (ilma käibemaksuta) maareformi läbiviimiseks ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks. 2. Korraldus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Kristen Michal Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ 1. Sissejuhatus Käesoleva korraldusega eraldatakse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi taotlusel Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi vahenditest Maa-ametile (alates 2025. aasta 1. jaanuarist Maa- ja Ruumiamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas1) tagastamatu toetusena 1 381 000 eurot (ilma käibemaksuta) eurot maareformi tegevuste rahastamiseks ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks. Eraldatavast toetusest kasutatakse 417 024 eurot maareformi läbiviimiseks (seletuskirja punkt 2) ja 963 976 eurot maareformi järelmõjudega seotud tegevusteks (seletuskirja punkt 3). Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 1 kohaselt kasutatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi laekuvat raha vara tagastamise, kompenseerimise ja erastamise korraldamise ning muude maa- ja omandireformi läbiviimisega seotud kulude katteks. Vabariigi Valitsuse 27.08.1996. a määrusega nr 221 kinnitatud (edaspidi kord) “Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra” punkti 3 alapunkti 7 alusel võib omandireformi reservfondist vahendeid eraldada maa tagastamise ja erastamise ning muude maareformi läbiviimisega seotud kulude katteks. Korra punkti 3 alapunkti 16 alusel võib omandireformi reservfondist vahendeid eraldada ka ettevõtluse arendamiseks ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks. Korraldus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Maa-amet korraldatakse ümber Maa- ja Ruumiametiks alates 2025. aasta 1. jaanuarist ja kuna vajadust täiendavate vahendite järele ei ole enne 2025. aastat, on otstarbekas eelarvetehniliste probleemide vältimiseks raha eraldada otse Maa- ja Ruumiametile. 2. Maareformi seis Kõikides valdades ja linnades on maareform lõpusirgel, kuid siiski on Eesti Vabariigis kokku veel ligikaudu 12 016 maaüksust, mille osas on vaja maareformi toiminguid teha. Eesti maismaa pindalast moodustab see ligikaudu 0,18%. Maa-ameti ja KOVide koostöös koguti 2019. ja 2020. aastal Maa-ameti reformimata maade kaardirakendusse maareformi läbiviimiseks hulgaliselt erinevaid andmeid. Maaüksused piiritleti ja vastavalt olemasolevatele andmetele püüti iga maaüksuse kohta märkida eeldatav maareformi liik. Ligikaudu 6% algselt moodustatud reformimata maatüki kohta olid andmed niivõrd puudulikud või vastuolulised, et maareformi eeldatavat liiki ei olnud võimalik määrata. 1 Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks) 505 SE võeti Riigikogus vastu 19. novembril 2024 ja on edastatud Vabariigi Presidendile välja kuulutamiseks. 1 Reformimata maadest on kaardimaterjalil nn masskandega moodustatud aastatel 2019‒2024 kokku 29 122 esialgset katastriüksust. Ajavahemikul 01.01.2020 ‒ 31.08.2024 on maareformi lõpp-otsused vastu võetud 16 524 katastriüksuse osas. Sealhulgas on lisaks Maa-ameti, keskkonnaministri ja regionaalministri otsusega reformitud maadele ligikaudu 1400 katastriüksust reformitud siseministri ja kaitseministri otsustega ning Transpordiameti vajadusteks vastava valdkonna eest vastutava ministri otsusega. Valla- või linnavalitsuste otsuste alusel on omandiõigus tekkinud vähemalt 110 maa tagastamise või korteriomandi seadmise menetluses. Seisuga 14.08.2024 on teada 12 016 maaüksust, mille osas on veel vaja läbi viia maareformi toimingud. Nende maade koosseisus on valdavalt nn masskandega moodustatud katastriüksused, aga lisaks ka 530 katastriüksust, mis on moodustatud enne reformimata maast masskannete tegemist, kuid ei ole jõudnud kinnistamiseni. Koostöös kohalike omavalitsustega tuleb välja selgitada nende menetluste peatumise põhjused ja teha vajalikud maareformi toimingud. Lisaks on teada 506 maaüksust, mille osas on vaja veel teha mõned toimingud enne maakatastrisse kandmist ja maareformiga alustamist. Joonis 1. Reformimata maa jaotus eeldatava maareformi liigi alusel 14. augusti 2024 seisuga. Perspektiivne maareformi läbiviimise viis maatükkide lõikes ROJ teine alus (TRAM, PPA) 474 4% ROJ maareserv Munitsipaalomand 648 470 Teadmata 5% 4% 1660 Erastamine 14% 1177 10% HÕ või KV 1308 Riba 11% 6105 51% Korteriomand või maa tagastamine 174 1% Menetluste arv ja liigid võivad muutuda seoses iga üksiku menetluse käigus ilmnevate asjaoludega, erinevate isikute õiguste selgumise ning maaüksuste lõplike piiride määramisega. Praegu veel reformimata maaüksustest ligi 1500-l on esialgne maareformi liik juba muutunud. Mitmed riigi omandisse jäetavaks märgitud maaüksused tuleb tegelikult anda munitsipaalomandisse ja vastupidi. Ehitistega maadest suure osa kohta puuduvad andmed ehitise seisukorra, rajamise õigusliku aluse, esitatud taotluste jms kohta. Seega ei saa nende maade puhul kindlalt väita, et maareform viiakse läbi maal asuva ehitise omaniku kasuks. Lisaks on reformimata maade hulgas ligikaudu 14% niisuguseid maid, mille kohta isegi 2 esialgne maareformi läbiviimise viis ei ole teada. Enamasti ei ole nendel maadel maareformi toimingutega alustatud. Iseseisva kasutusvõimaluseta maaüksuste ehk ribade hulgas on nii eraomandis olevate maadega piirnevaid kui ka selliseid, mis on vaja liita riigi või omavalitsuse maaga. Reformimata maaüksuste arv on pidevas muutumises, enne maareformi toiminguid võib ilmneda vajadus maaüksusi jagada, vahel ka liita, vastavalt sellele, millised asjaolud konkreetsete menetlustoimingute käigus selguvad. Reformimata maad jagunevad omavalitsuste lõikes väga erinevalt. Nii on 17 vallas või linnas reformimata vaid 1‒50 maaüksust (kokku 415 maaüksust), sh Loksa linnas 3, Keila linnas 13 ja Luunja vallas 13. Samas on 7 omavalitsust, kus on reformimata üle 300 maaüksuse (kokku 3166), sh Kohtla-Järve linnas 842, Tallinnas 522, Narva-Jõesuu linnas 466 ja Võru vallas 400. 2.1. Maa-ameti toimingud maareformi läbiviimisel Peaaegu kõikides maareformi menetlustes (v.a maa tagastamine, korteriomandi seadmine ja osa maa riigi omandisse jätmise menetlusi) teeb maareformi lõpp-otsuse Maa-amet. Kõikides menetlustes tuleb valla- või linnavalitsusel teha omapoolsed maareformi eeltoimingud ja võtta vastu otsused. Sageli takistab maareformi läbiviimist õigustatud isikute huvi puudus, tegevusetus või soovid, mis ei ole kooskõlas kehtiva õigusega. Seega on maareformi edukus lisaks Maa-ameti võimalustele otseselt sõltuv ka eraõiguslike isikute tegevusest või tegevusetusest ja iga KOVi võimekusest maareformi eeltoimingute tegemisel. ¤ Maa-amet on viimastel aastatel seadnud esikohale munitsipaalmaade ja riigimaade vormistamise. 2020. ja 2021.a jooksul anti munitsipaalomandisse kokku 4872 maaüksust ja jäeti riigi omandisse 2492 maaüksust. Järgmise kahe aasta jooksul (2022. ja 2023. a) anti munitsipaalomandisse 1874 ja jäeti riigi omandisse 1900 maaüksust. Praeguste andmete kohaselt on vajalik munitsipaalomandisse anda veel vähemalt 470 ja riigi omandisse jätta vähemalt 648 maaüksust. Neist kokku umbes 150 menetlust soovib Maa-amet läbi viia 2024. a jooksul. Pooleliolevate riigi- ja munitsipaalmaa menetluste hulgas on 364 menetlust, kus valla- või linnavalitsus ei ole teinud ühtegi maareformi läbiviimiseks vajalikku toimingut ega esitanud vajalikke dokumente. Ülejäänud maaüksustest enamiku puhul on omavalitsusel vaja teha erinevaid toiminguid nagu näiteks samal või piirneval maaüksusel asuva ehitise õigusliku aluse ja omaniku vm maakasutaja väljaselgitamine, ehitise teenindusmaa määramine jne. Enne maareformi lõpp-otsuse tegemist peab Maa-amet vähemalt 153 maaüksuse osas tegema veel muid toiminguid nagu näiteks katastripiiride korrastamine või katastrimõõdistamise tellimine. Osade maade munitsipaalomandisse andmise vajadus selgub alles edaspidi. Samuti selgub järk- järgult neid maid, mis tuleb jätta riigi omandisse. Näiteks selliseid, kus maa ostueesõigusega erastamise või hoonestusõiguse seadmise menetlus lõpetatakse ehitise nõuetele mittevastava seisukorra või muude põhjuste tõttu ning maareformi läbiviimiseks ei ole muud võimalust kui maa riigi omandisse jätmine või munitsipaalomandisse andmine. Sellest tulenevalt jätkub maade munitsipaalomandisse andmine ja riigi omandisse jätmine 200‒300 menetluse kaupa aastas ka 2025. a. 3 ¤ Reformimata maaüksustest ligikaudu 2659 on seotud eraõiguslike isikute huvide või õigustega. Neist 1170 osas on valla- või linnavalitsuselt saadud andmete kohaselt vaja läbi viia maa ostueesõigusega erastamine ja 1307 osas on vaja algatada või jätkata hoonestusõiguse seadmise menetlust. Maareformi lõpuleviimise täpne viis selgub alles valla- või linnavalitsuse tehtavate eeltoimingute või riigipoolsete toimingute käigus. Enne reformimata maade nn masskannet on moodustatud vähemalt 530 katastriüksust, mis on seni kinnistusraamatusse kandmata. Valdav osa neist on moodustatud maa ostueesõigusega erastamiseks või hoonestusõiguse seadmiseks kuid vastav menetlus on Maa-ametile teadmata põhjustel peatunud. Maareformi alane kompetents ja riigipoolsed toimingud on koondunud Maa-ametisse (alates 2025. aasta 1. jaanuarist Maa- ja Ruumiamet). Üha enam on Maa-ametil vaja korraldada maareformi alast nõustamist just maa erastamisel ja hoonestusõiguse seadmisel. Valla- ja linnavalitsustes maareformi alaste teadmistega ametnike vähenemine toob Maa-ametile toimingute mahu kasvu nii valla- ja linnavalitsuste ametnikele detailsete selgituste ja nõuannete andmisel kui ka KOV toimingute kontrollimisel. Vabade põllumajandus- ja metsamaade erastamise ning põllumajandusmaale kasutusvalduse seadmise menetlusi on lõpule viimata üksikuid, kuid need on see-eest eriti keerukad. Eeltoodu põhjal on ilmne, et iga üksiku menetluse läbiviimisele kulub aina enam Maa-ameti (alates 2025. aasta 1. jaanuarist Maa- ja Ruumiamet) tööaega jm ressursse. Siiski kavandab Maa- ja Ruumiamet järgmisel aastal läbi viia 350 eraisikutega seotud maareformi menetlust. ¤ Maareformi käigus kinnisasjade vahele tekkinud iseseisva kasutusvõimaluseta maatükke ehk ribasid piiritleti 2020. a reformimata maade maakatastrisse kandmise ajal ligikaudu 7000. Ajavahemikul 1.jaanuarist 2022. a kuni 31. augustini 2024. a on 1307 nn riba reformitud ehk liidetud piirneva kinnisasjaga ja üle 1100 riba on maakatastrist kustutatud, sest katastriandmete kontrollimisel ja korrastamisel selgus, et tegelikkuses ei ole kinnisasjade vahel reformimata maad. 14. augusti 2024. a seisuga on reformimata ribasid 6105. Iseseisva kasutusvõimaluseta reformimata maaribade arv ei muutu üksnes maareformi toimingute tulemusena, vaid ka seetõttu, et neid liidetakse ja jagatakse ning katastriüksuste andmeid maakatastris korrigeeritakse ja täpsustatakse. Vähemalt 110 juhul on algselt piiritletud riba jagatud reformitoimingute käigus mitmeks osaks ja liidetud erinevate kinnisasjadega. Kuivõrd iseseisva kasutusvõimaluseta maaribade hulk on suur ning huvi selliste maade omandamiseks on piirkonniti erinev, siis on läbiviidavate menetluste hulka ja mahtusid keeruline prognoosida. Maa-amet (Maa- ja Ruumiamet) kavandab reformimata ribade hulka vähendada 700 võrra aastas. Maa-ameti (Maa- ja Ruumiamet) edukus sõltub ka selle maareformi liigi puhul valla- ja linnavalitsuste võimekusest ja huvist. Eriti oluline on see eraomandis olevate kinnisasjadega piirnevate maade puhul, kus osa menetlusest viib läbi valla- või linnavalitsus ning piirneva kinnisasja omanik ei pruugi olla riba omandamisest huvitatud või ei ole temaga võimalik kontakti saada. Keerukamaks kujunevad ka need menetlused, kus sama maad soovib omandada mitu isikut. ¤ Reformimata maade kaardirakendusse kantud ja KOVidelt saadud andmete kohaselt on reformimata maade hulgas 1660 maaüksust, mille osas on maareformi liik veel välja selgitamata. Maa-ameti hinnangul võib nende hulgas olla nii riigi omandisse jäetavaid maid kui ka ehitise omaniku kasuks reformitavaid või munitsipaalomandisse antavaid maid. Nende 4 maaüksuste osas ei ole valla- või linnavalitsused enamasti mingeid menetlustoiminguid teinud ja maareformi läbiviimiseks olulised asjaolud vajavad veel KOVi ja Maa-ameti (Maa- ja Ruumiamet) koostöös välja selgitamist. Lisaks võib eeldada, et ka nende maaüksuste hulgas on hulgaliselt niisuguseid, kus tuleb maaüksus jagada mitmeks osaks ja viia läbi mitu maareformi menetlust. 2.2. Maareformi läbiviimise rahastamine omandireformi reservfondist Vabariigi Valitsus võttis 29. aprillil 2021. a valitsuskabineti nõupidamisel teadmiseks keskkonnaministri esitatud maareformi ülevaate ja hetkeseisu ning ülevaate maareformi järelmõjudest ja nendega seotud kuludest. Valitsus otsustas, et Keskkonnaministeeriumil tuleb taotleda omandireformi reservfondist (edaspidi ORF) vahendeid maareformi lõpule viimiseks. Keskkonnaministeeriumi esitatud taotluse alusel eraldati Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2021. a korraldusega nr 455 Maa-ametile 2 732 119 eurot maareformi elluviimiseks ning ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomiseks. Eraldatud rahast 1,36 miljonit eurot oli ette nähtud aastatel 2022‒2024 maareformi läbiviimiseks vajalikeks tööjõukuludeks ja kuni 2024. a lõpuni kasutatakse seda maareformiga tegelevatele teenistujatele töötasu maksmiseks. Teenistujate vähenemisest, lapsehoolduspuhkustest ja haiguslehtedest tekib 2024. a lõpuks eeldatavalt ligikaudu 100 000 ‒ 120 000 euro suurune jääk. Kuna raha on eraldatud tähtajatult, siis on seda võimalik kasutada 2025. aastal maareformi läbiviimiseks vajalike lisaülesannete eest töötasu või asendustasu maksmiseks. Aastatel 2015 – 2020 on Vabariigi Valitsus Maa-ametile ORF-ist erinevate maareformi toimingute läbiviimiseks vajalike tööjõukulude katmiseks eraldanud tagastamatut toetust kolmel korral: - 2015. ja 2017. aastal eraldati kokku 950 700 eurot maa riigi omandisse jätmise ja kaardimaterjalil katastriüksuste moodustamise toimingute tegemiseks. - 2017. aastal eraldati 318 000 eurot maareformialase nõustamise töörühma tööjõukuludeks. - 2020. aastal eraldati 592 467 eurot riigivara munitsipaliseerimise ja maareformi elluviimisega seotud kulude katteks. Seni on raha eraldatud kahe või kolme aasta pikkusteks perioodideks ja kuna tegelik kasutamine on olnud prognoositust väiksem, siis on raha kasutamise tähtaega kahel juhul pikendatud. Kahel viimasel korral on raha eraldatud tähtajatult. ORF-ist maareformiga seotud tööjõukulude katmine on võimaldanud läbi viia hulgaliselt erinevaid riigipoolseid maareformi toiminguid. Eelnimetatud korraldustega ORF-ist eraldatud raha moodustab Maa-ameti maareformi osakonna tööjõukuludest väga olulise osa. ORF-ist kaetavate tööjõukulude osatähtsus on iga-aastaselt kasvanud, arvestades maareformiga seotud tegevuste muudatusi ja lisandunud ülesandeid. ORF-ist saadud lisarahastus on alates 2015. aastast andnud võimaluse maksta teenistujatele avaliku sektori keskmise palga lähedast töötasu ning säilitada Maa-ametis otstarbeka arvu vajalike teadmiste ja oskustega inimesi. Maa-ameti maareformi osakonnas on kokku 37 ameti- ja töökohta. Koos lisarahastusega ORF-ist on osakonna teenistujate keskmine brutopalk 2181 eurot. Maareformi seaduse § 38 lõike 1 kohaselt viivad maareformi läbi Vabariigi Valitsus Maa-ameti kaudu ja kohalikud omavalitsused maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) alusel ning Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras (Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks) asendatakse Maa-amet 1. jaanuarist 2025. a Maa- ja Ruumiametiga). MaaRS-ist ja selle 5 rakendusaktidest tulenevalt on Maa-ametil (Maa- ja Ruumiamet) hulgaliselt ülesandeid maa erastamise korraldajana, riigimaale hoonestusõiguse seadjana, maa kasutusvaldusesse andjana ning maa munitsipaalomandisse andja ja riigi omandisse jätjana. Sellele lisaks tuleb Maa-ametil (Maa- ja Ruumiamet) läbi viia iseseisva kasutusvõimaluseta maa kinnisasjaga liitmise riigipoolsed toimingud, kontrollida riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse organi tegevust maareformi läbiviimisel ja anda selgitusi maareformiga seotud õigusakti rakendamisel. Selleks, et lahendada eraisikutega seotud pooleliolevad menetlused, viia lõpule riigi- ning munitsipaalmaade reformitoimingud ja korraldada iseseisva kasutusvõimaluseta maatükkide reformimine, on vajalik jätkata maareformi toimingute rahastamist Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist. Maareformi tegevuste ORF-ist rahastamine on seadusega tagatud. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõigetest 1 ja 1 1 tulenevalt on ORF-i laekunud raha kasutamise esmane ja peamine eesmärk maa- ja omandireformi läbiviimine ning alles sellele lisaks on võimalik reservfondi laekunud raha kasutada teiste tegevuste rahastamiseks. 2.3. Maareformi läbiviimiseks vajalik personal ja tööjõukulud Maa-ameti maareformi osakonnas on 37 ameti- või töökohta, millest 7 seni ORF-ist rahastatud teenistuskohta on hetkel täitmata. Osade kohtade täitmiseks korraldatud konkursid on nurjunud vajalike teadmiste ja oskustega kandidaatide puudumise tõttu. Mõnel korral on välja valitud kandidaat loobunud, viidates mh väikesele palgale. 2023. a lõpus liikusid kaks riigimaade büroo peaspetsialisti ja 2024. a septembrist üks munitsipaalmaade büroo peaspetsialist Maa-ametis pikema perspektiiviga töökohtadele. Lisaks lahkus 2024. a juulis ametist riigimaade büroo juhataja. Alates 2024 aasta algusest ei ole maareformi osakonda uusi teenistujaid otsitud, seda muuhulgas ka palgafondi kitsikuse tõttu. Kuivõrd maareformi alaste teadmiste ja oskustega spetsialiste jääb tööturul üha vähemaks, siis ei ole vabade teenistuskohtade täitmine kuigi tõenäoline ja sellest edaspidi loobutakse, välja arvatud juhul, kui töölt lahkub kriitiline arv inimesi või keegi võtmeisikutest. Maareformi menetluste iga-aastased arvud vähenevad menetluste keerukuse tõttu (lihtsad menetlused on juba lõpule viidud) ja ka seepärast, et maareformi eeltoiminguid tegevate ametnike arv valla- ja linnavalitsustes samuti väheneb. Maa-ameti eelarvest on 2024.a ja eelnevatel aastatel kavandatud maareformi valdkonna töötasudeks 594 072 eurot koos tööjõumaksudega, mis katab 14‒16 teenistuja tööjõukulud. ORF-ist on vaja maareformi läbiviimiseks juurde taotleda raha maareformi osakonna 30 teenistujast 14 teenistuja tööjõukuluks aastal 2025. Seega tuleb vahendid eraldada juba Maa- ja Ruumiametile. Andmed kavandatavate maareformi menetluste hulga ja teenistujate koosseisu kohta ning tööjõukuludeks vajalikud summad on koondatud Tabelisse 1. Töömahtude planeerimisel on arvestatud senist praktikat ja olemasolevate teenistujate pikaajalist töökogemust ning oskusi. Kõiki asjaolusid, sealhulgas menetlustes ilmnevaid probleeme ja maareformis osalevate isikute tegevuse või tegevusetusega kaasnevat, ei ole võimalik ette prognoosida. Iga-aastaselt muutuvad menetlused rohkem aega jm ressursse nõudvaks. Lisaks võivad menetluste arvud maatükkide jagamise vm asjaolude selgumise tõttu 6 oluliselt suureneda. Hinnanguliselt jääb pärast 2025. aastat reformida veel ligikaudu 8700 maaüksust. ORF-ist tööjõukuludeks vajalike summade arvutamisel on lähtutud 2024. a Maa-ameti maareformi osakonna põhipalkadest. Tabel 1. Kavandatavad maareformi menetlused ja tööjõukulud Teadaolev Reformitavate maaüksuste arv aastas Menetluse mü arv liik 01.01.24 2024.a 2025.a Maa munitsipaalomandisse 645 320 200 andmine Maa riigi omandisse 816 350 300 jätmine reservmaana Maa erastamine, sh OEE, vaba 1198 300 250 põllumajandusmaa ja vaba metsamaa Hoonestusõiguse 1373 50 100 seadmine Kasutusvalduse 1 0 1 seadmine Ribade reformimine 6128 700 700 Maareformi liik teadmata või mitu liiki koos. Menetluste täpne 1754 280 309 arv ja liik selgub iga menetluse käigus eraldi Maa tagastamise ja korteriomandi seadmise viib läbi KOV, Korteriomandi Maa-amet nõustab seadmine, 170 maa tagastamisel, aga ei tee menetlustoiminguid ega tagastamine, järelevalvet Teiste riigivara valitsejate otsusega Menetlustoimingud ja maareformi otsuse teeb KLIM vm 500 RO jäetav maa, sh riigivara valitseja TRAM huviga Maaüksusi 12585 2000 1860 KOKKU Teenistuskohtade arv maareformi 37(32) 30 osakonnas sh ainult eelarvest tasustatavad 0 16 sh ainult ORF-ist tasustatavad 10(5) 14 sh osaliselt ORF-ist tasustatavad 27 0 7 Tööjõukuludeks ORF-ist x 490 252 Maareformi toiminguteks rahavajadus ORF-ist KOKKU 490 252 Maa-ameti taotlusel Maareformi toiminguid tegevate teenistujate tööjõukuludeks aastal 2025 vajab Maa-amet (Maa- ja Ruumiamet) kokku 490 252 eurot, kuid Vabariigi Valitsuse 14.11.2024 valitsuskabineti nõupidamisel tehtud otsuse kohaselt vähendatakse Maa-ameti taotlust (1,454 mln) 5% võrra sarnaselt 2025. aasta riigieelarvele rakendatud kärpe määrale ning eraldatakse maareformi teenistujate tööjõu kuludeks 417 024 eurot. Juhul kui töölt lahkub eeldatust rohkem teenistujaid ja neid ei asendata, viiakse menetlusi läbi vastavalt pikema aja jooksul ning pikeneb ka vajadus taotletud raha kasutamiseks. Seetõttu ei ole otstarbekas määrata raha kasutamise lõpp-tähtaega. Maareformi läbiviimisega seotud toimingud jätkub ka peale 2025. aastat. 3. Maareformi järelmõjudega seotud toimingud  Maareformi kiirema lõpuleviimise eesmärgil tuleb paratamatult riigi omandisse jätta maaüksusi, millel paikneb ebaselge õigusliku taustaga ja kasutusest väljas ehitisi, sh lagunevaid hooneid, katmata auke ja süvendeid, mis on ohtlikud nii inimestele kui ka loomadele. Samuti tuleb maareformi käigus riigi omandisse kasutusest välja langenud maaüksusi, millel on enne maa reformimist kogunenud jäätmeid ja muid keskkonda kahjustavaid objekte. Riik peab maaomanikuna olema eeskujuks maa kvaliteedi tõstmisel ja selle hoidmisel, kuid riigimaale jäänud objektid vähendavad riigivara väärtust ja takistavad nende kinnisasjade käibesse suunamist. Riigimaa heaperemeheliku haldamise tagamiseks tuleb inimestele ja keskkonnale potentsiaalset ohtu põhjustavad objektid likvideerida või vähemalt ohutuks muuta, vajadusel ligipääs sulgeda. Maareformi järgselt elukeskkonna kvaliteedi taastamine on oluline nii looduse hoidmise kui ka riigivara kasutamise majandusliku otstarbekuse seisukohalt.  Maareformi tulemusel tuleb riigi omandisse ka maaüksusi, millel jääb maareformi järgselt kestma maa ebaseaduslik kasutus, nt parkimiseks, aiamaadena, erinevate materjalide ladustamiseks, eraomandis kinnisasja valduse omavolilise laiendusena ning samuti põllumajanduslikul eesmärgil. Riigivaraseaduse kohaselt võib riigivara teise isiku kasutuses olla vaid turupõhise kasutustasu eest ja riigivara kasutusse andmine või võõrandamine peab toimuma enampakkumise teel. Seega on Maa-ametil riigimaa volitatud valitsejana kohustus valitseda riigimaad heaperemehelikult, sh ebaseaduslik maakasutus lõpetada.  Maareformi seadusega, maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadusega ja riigivaraseadusega on pandud Maa-ametile (Maa- ja Ruumiamet) kohustus hallata maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepinguid (edaspidi maareformi lepingud), sealhulgas korraldada koormatud maa kasutajatele võõrandamist, kasutusvalduse pikendamist ja tagada, et maa kasutajad täidaksid maareformi seaduse alusel maakasutajale pandud kohustusi. 8  Tuginedes Vabariigi Valitsuse 29.04.2021. aasta valitsuskabineti nõupidamisel otsustatule taotles Keskkonnaministeerium Maa-ametile 2021. aastal ORFi vahendeid maareformi lõpule viimiseks ja maareformist tulenevate probleemide ehk järelmõjude lahendamiseks (edaspidi eelmine taotlus). Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 korraldusega nr 455 eraldati ORFist tagastamatu toetusena Keskkonnaministeeriumi valitsemisalale keskkonna tulemusvaldkonna keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi Maa-ametile 2 732 119 eurot (ilma käibemaksuta) maareformiga seotud tegevusteks. Eraldatud vahenditest saab katta maareformist tulenevate järeltegevuste kulud kuni 2024. aasta lõpuni. Kui ORFi rahastus alates 2025. aastast lõpeb, siis Maa-ameti (Maa- ja Ruumiamet) eelarvelised vahendid ei võimalda nende tegevustega vajalikus mahus jätkata. Seega jäävad riigimaadelt eespool kirjeldatud objektid likvideerimata, millega kaasneb õnnetusjuhtumite oht ning sellised maaüksused on potentsiaalsed kohad, kuhu ebaseaduslikult jäätmeid juurde viiakse, mis omakorda tõstab edaspidi nende riigimaade korrastamise kulu. Samuti väheneb ORFi rahastuse lõppemisel oluliselt Maa-ametil (Maa- ja Ruumiamet) võimekus panustada maareformi lepingute mahu vähendamisse, mistõttu maareformi seadusest tulenevate ülesannete täitmisega kaasneb kokkuvõttes suurem aja- ja tööjõuressursi kulu.  Kuna maareformiga seotud tegevusi on vaja jätkata, esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium taotluse eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Maa-ametile (Maa- ja Ruumiamet) maareformiga seotud tegevuste jätkamiseks täiendav tagastamatu toetus. 3.1. Maareformi järgselt riigimaal paiknevate ehitiste likvideerimise kulud Eelmise taotluse rahuldamisel eraldati selliste objektide likvideerimiseks või ohutuks muutmiseks 500 000 eurot. ORFist eraldatud vahenditega on likvideeritud või ohutuks muudetud 41 ehitisega kinnisasja. Menetlus on pooleli veel 39 kinnisasjalt ehtiste likvideerimiseks. Eelmise taotluse rahuldamisel ORFist eraldatud vahendid saavad 2024. aasta lõpuks ära kasutatud ja ehitised likvideeritud kokku ligikaudu 80 kinnisasjalt. Maa-amet koostas kaardiinfo ja kaldfotode alusel riigi omandisse jäetud kinnisasjade analüüsi, millest selgus, et riigimaa heaperemeheliku hoidmiseks ja maa väärtustamiseks tuleb Maa- ametil (Maa- ja Ruumiamet) korraldada lammutus- ja korrastustöid hinnanguliselt kokku 290 kinnisasjal. Selleks tuleb teha välivaatlusi, selgitada välja riigimaal asuvate objektide võimalikud omanikud, esitada nõudeid ja tähtaegu objektide likvideerimiseks ning kontrollida tähtajast kinnipidamist, pidada juriidilisi vaidlusi nii ehitiste ebaseaduslike kasutajatega, vajadusel suhelda omavalitsusega ebaseaduslike maakasutajate ümberasustamise ja lammutamise tingimuste osas. Nimetatud toimingud on vajalikud, et riigimaa ebaseaduslikud kasutajad panustaks võimalikult palju maa korrastamisse ja riigi kulud tööde tellimisel oleks optimaalselt väikesed. Kinnisasjadel, kus kirjeldatud toimingute järgselt ei saa maa siiski korda, tuleb Maa-ametil (Maa- ja Ruumiamet) tellida hanke korras ehitiste lammutamine ja/või riigimaale jäänud ehitus- jm jäätmete koristamine. Selleks tuleb ette valmistada riigihanked ning kontrollida hankelepingu nõuetekohast täitmist. Eelnevate aastate kogemuse järgi võib eeldada, et hanke korras tuleb üheaasta jooksul töid tellida kuni 100 üksuse korrastamiseks. Joonis 1. Kliko kinnisasi enne ja pärast korrastamist 9 3.2. Maareformi järgselt jätkuva ebaseadusliku maakasutuse lõpetamine Maa-ameti tehtud kaardiandmete analüüsimisel selgus, et 2024. aasta alguses riigi omandis olnud kinnisasjadest ligikaudu 818 kinnisasjal jätkus ebaseaduslik kasutus, mille asjaolud tuleb välja selgitada ja valdus vabastada. Neist 218 kinnisasja saab eeldatavalt 2024. aasta lõpuks vabastatud. Samas selgub nii maareformi kui kinnisasjade detailsema analüüsi tulemusel igal aastal lisaks 150‒200 maaüksust, millel esineb ebaseaduslik kasutus. Eelnevate aastate kogemus näitab, et ühe aasta jooksul on Maa-ametil olemasoleva tööjõuga võimalik tegeleda ebaseadusliku maakasutuse lõpetamisega ~300 kinnisasjal. 3.3. Maareformi seaduse alusel sõlmitud kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepingute haldamine Maa-ameti haldamisel on (2024. a septembrikuu seisuga) maareformi seaduse alusel sõlmitud 3100 kasutusvalduse lepingut ja 1500 hoonestusõiguse lepingut. Käesoleval aastal toimunud maa maksustamishinna tõusuga kaasnes ka kasutustasude tõus, see omakorda on toonud kaasa korduvate tasunõuete esitamise ja lepingute ülesütlemise mahu suurenemise. Samas lõpeb 2025. aastal 471 maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse lepingut, mille osas tuleb Maa-ametil maareformi seaduse alusel läbi viia kas lepingu pikendamise, maa võõrandamise või lepingu lõpetamisega seotud menetlused. Lisaks tuleb sellel perioodil läbi viia menetlus maa väljaostu taotluste osas, mille kasutusvaldaja võib esitada kogu lepingu kehtivuse ajaperioodi jooksul. Maa-ameti tehtud analüüsi andmetel on hinnanguliselt 1500 maareformi käigus seatud hoonestusõiguse ja reaalkoormatise kinnistusraamatu kanded sellised, et hoonestusõiguse tasu muutmiseks tuleb kinnistusraamatu kanded muuta ja selleks tuleb sõlmida notariaalne kokkulepe. Maa-ametil on eesmärgiks saada aasta jooksul kokkulepe 200 hoonestusõiguse tasu muutmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks. Samas tuleb Maa-ametil igal aastal teha hinnanguliselt 250 kinnisasja hoonestajale võõrandamise menetlust, kui hoonestaja selleks soovi avaldab. Lisaks on Maa-amet alates 2024. aastast Riigi Tugiteenuste keskuselt üle võtnud maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepingute (kokku 4500 lepingut) tasude arvestus ja maksete haldamise, mis edaspidi toimub maa järelmaksude infosüsteemi asemel riigi kinnisvararegistris. Arvestades viimase kahe aasta kogemust, maa maksustamishinna muutuse tulemusel oluliselt tõusnud maa kasutustasusid ja maksekordade sagenemist tuleb Maa-ametil tegeleda hinnanguliselt aastas kokku ~1450 maareformi lepingust tuleneva võlamenetluse või muu toiminguga. 10 3.4. Maareformi järelmõjude tõttu Maa-ametile (Maa- ja Ruumiamet) tekkinud kulude katmine ORF-ist Tööjõukulud maareformi järelmõjude likvideerimiseks Riigi omandisse jäetud maaüksustel paiknevate lagunenud ja ohtlike ehitiste likvideerimise ning maareformi järgselt ebaseaduslikku kasutusse jäänud maaüksuste valduste vabastamise vajadus on tekkinud maareformi käigus, kuna nende menetlustega tegelemine enne maareformi otsuste tegemist aeglustaks oluliselt maareformi lõpuleviimist. Samuti tuleneb otseselt maareformi seadusest Maa-ameti (Maa- ja Ruumiameti) kohustus teha kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepingute haldamisega seotud toiminguid, sh koormatud kinnisasjade kasutajale võõrandamist. Seega tuleb maareformi tulemusel riigimaale jäänud objektide likvideerimise ja maareformi seaduse alusel sõlmitud lepingute haldamisega seotud kulud rahastada ORFist. Eespool kirjeldatud maareformist tulenevate tegevustega on Maa-ametis hõivatud kõik riigimaa haldamise osakonna töökohad, millest 6 töökoha töötasu on rahastatud 100% ORFist ja 23 töökoha töötasud osaliselt ORFist. Osaliselt ORFist rahastatud töökohtade teenistujad täidavad nii eelarvest rahastatavaid põhitööülesandeid kui ka maareformist tulenevate tegevustega seotud ülesandeid, kuna maareformist tulenevad ülesanded on dünaamiline osa nende teenistujate kogu tööprotsessist. Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 korraldusega nr 455 Maa-ametile tööjõukuludeks eraldatud vahendid saavad 2024. aasta lõpuks valdavalt ära kasutatud. Juhul, kui aasta lõpuks jääb nendest vahendites mõningane jääk, siis on kavas seda kasutada vaid nendeks tegevusteks, milleks raha on eraldatud. Muu hulgas tuleb arvestada koondamistasude maksmise vajadusega, kui kirjeldatud toimingute tegelevate ametnike koosseisu tuleb vähendada. Maareformist tulenevate ülesannete täitmisega seotud tööülesannete eest konkurentsivõimelise töötasu maksmiseks vajab Maa-amet (Maa- ja Ruumiamet) rahastust 2024. aastal kokku 403 909 eurot. Täpsem tööjõukulude arvestus on toodud järgnevas tabelis. Tabel 2. Taotletava raha kasutamine ja menetluste mahud 2024. aastal. Maareformi ja selle järelmõjude toiminguid tegevad teenistujad ORFist vajalik lisatööjõukulu menetluste Maareformi keskmine Eelarvest ORFist järgsed maht rahastatav brutotöötasu ORFist tööjõukulu tegevused aastas teenistujate arv töötasu kuus kuus aastas (maksudega) osaliselt rahastatud 290 ORFist 3 5300 1625 26 091 Ohtlike objektide likvideerimine Kogu tasu ORFist 4 0 8775 140 891 osaliselt rahastatud Ebaseadusliku eelarvest 8,5 14300 4712 75 656 kasutuse 400 lõpetamine Kogu tasu ORFist 1 0 2167 34 793 osaliselt rahastatud Maareformi 1450 eelarvest 11,5 19400 5710 91 685 lepingute haldamine Kogu tasu ORFist 1 0 2167 34 793 11  KOKKU 29 39000 25156 403 909 Ehitiste ja muude objektide likvideerimise kulud Maa-ameti haldamisel oleva maareservi hoidmise ja hooldamisega seotud kulude katmiseks on riigieelarve strateegias aastateks 2024  2027 Maa-ametile ette nähtud riigimaade haldamise kulu iga-aastaselt 1 516 000 eurot. Riigimaade maamaksuks kulub hinnanguliselt 1 230 000 eurot ja riigimaade korrastamiseks jääb 286 000 eurot aastas. Tavapärasteks korrashoiu töödeks (niitmine, lume ja libeduse, jäätmete ja ohtlike puude likvideerimine) kulub hinnanguliselt 263 500 eurot aastas. Seega on maareservi jäävaid ehitiste ja muude likvideerimist vajavate objektidega maaüksusi võimalik korrastada hinnanguliselt vaid 22 500 euro ulatuses aastas, mis võimaldab korrastada hinnanguliselt vaid 3  4 objekti aastas. Kuna nii maamaks, kinnisasjade üldise hoolduse kui ka ehitiste jm objektide likvideerimise tööde kulud iga- aastaselt tõenäoliselt suurenevad, siis juba mõne aasta pärast ei ole eelarvest ettenähtud vahenditega võimalik riigimaalt likvideerida enam ühtegi ehitist ega muud objekti. Vabariigi Valitsuse 23.12.2021 korraldusega nr 455 Maa-ametile ehitiste likvideerimiseks eraldatud summa on kaetud hankelepingutega, mille alusel töö vastuvõtmine ja tasumine peab toimuma käesoleval aastal. Seega saavad hangeteks eraldatud vahendid 2024. aasta lõpuks kasutatud. Kui Maa-ametile (Maa- ja Ruumiamet) eraldatakse tööjõukulude katmiseks lisavahendid, siis on 2025. aastal võimalik korraldada ehitiste ja muude keskkonda kahjustavate objektide likvideerimise töid eeldatavalt 96 kinnisasjal. Tabel 3. Ehitiste jm objektide likvideerimise kulu prognoos eeldatav keskmine töö liik üksuste arv kulu objekti kohta summa ehitiste likvideerimine 71 6 895,2 489 559 jäätmete jm objektide likvideerimine 25 2 820,3 70 508 KOKKU 96 560 067 4. Kokkuvõte Maa-amet esitas 2025. aastaks taotluse 1 454 228 euro eraldamiseks, kuid Vabariigi Valitsuse 14.11.2024 valitsuskabineti nõupidamisel tehtud otsuse kohaselt vähendatakse Maa-ameti taotlust (1,454 mln) 5% võrra sarnaselt 2025. aasta riigieelarvele rakendatud kärpe määrale. eraldatakse Maa- ja Ruumiametile (Maa-amet) tagastamatu toetusena 1 381 000 eurot (ilma käibemaksuta) maareformi läbiviimise ja ettevõtluse arendamiseks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomisega seotud kulude katteks kuni rahastatavate tegevuste lõpule viimiseni. Ettepanek on tehtud ühe aasta kohta eeldusel, et ORF tegevusi rahastatakse veel ühe aasta kuni ORFi võimaliku reorganiseerimiseni ning alates 2026. aastast arvestatakse maareformi 12 läbiviimise ja selle järelmõjudega seotud tööjõu- ja ehitiste jm objektide likvideerimise kulud Maa- ja Ruumiameti baasrahastusse. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi jääk enne käesoleva korralduse vastuvõtmist on 41,59 miljonit eurot. Korraldus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Maa-amet (Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas) on taotlenud vahendeid 2025. aasta vajadusteks. Seega, et vältida vahendite 2025. eelarveaastasse ülekandmisega seonduvaid probleeme, ei eraldata raha 2024. aastasse, vaid 2025. aastasse. Siis aga on Maa-amet ümberkorraldatud Maa- ja Ruumiametiks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhtivspetsialist Annike Riibe (tel 5885 1316, e-post [email protected]) ja Maa-ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja Tiina Vooro (tel 5698 0664; e-post [email protected]) ja Maa-ameti maareformi osakonna juhataja Maire Salu (tel 5621 5796; e-post [email protected]). 13  Eelnõu VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS 2024 Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 11 punkti 7 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktiga 21 eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Kultuuriministeeriumile tagastamatu toetusena 3 000 000 eurot toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Kristen Michal Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõule „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ Korraldusega eraldatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Kultuuriministeeriumile tagastamatu toetusena 3 000 000 eurot toetuse andmiseks omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2025. Raha eraldatakse erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 11 punkti 7 ja Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunkti 21 alusel, milles sätestatakse toetuse andmine õigusvastaselt võõrandatud ehitismälestiste hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks. Nõukogude repressioonide tulemusena sundvõõrandati 1940. aastatel omanikelt rahvuskultuuri seisukohalt olulisi objekte (kirikuid, talusid, seltsimaju jm), mis olid juba sel ajal muinsuskaitse all või tunnistati ehitismälestiseks nõukogude perioodil või taasiseseisvunud Eestis. Õigusvastaselt võõrandatud ehitised tagastati omandireformi käigus endistele omanikele või nende õigusjärglastele. Neid hooneid ei saadud järjepidevalt majandada ega heaperemehelikult hooldada, mistõttu nõuab nende korrastamine omanikelt praegu märkimisväärseid rahalisi vahendeid. Lisavajaduse arvestuse alused aastaks 2025 Erastamisest laekuva raha kasutamist reguleeriva Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkt 22 sätestab, et juhul, kui toetusena eraldatavat summat ei ole võimalik või otstarbekas eelnevalt täpselt kindlaks määrata, võib valitsus eraldada ministeeriumile orienteeruva summa, millest kultuuriminister eraldab oma käskkirjadega raha konkreetsete kulude katmiseks. Toetuse eraldamise läbipaistvuse tagamiseks on põhjendatud korraldada avatud taotlusvoor. Kultuuriministeerium taotleb 3 000 000 euro eraldamist aastaks 2025. Selle põhjused on: 1) mälestiste toetuste vähesus ja üldise osakaalu vähenemine riigieelarves. 2021. aastal oli riigieelarves mälestiste toetamiseks ette nähtud 3,4 miljonit eurot (lisaks ORF ühekordne toetus 1 mln eurot). 2022. ja 2023. aasta eelarves oli see summa 1 miljoni euro võrra väiksem ehk 2,4 miljonit eurot. Samas suurusjärgus on toetus ka 2024. aastal. Samal ajal on toetuste vajadus nii omanike teadlikkuse tõusu ja aktiivsuse tõttu kasvanud. 2) Rohkem kui kolmandik (2023. a lõpu seisuga 37,7%) Eesti ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus. Halvem on olukord kahaneva elanikkonnaga piirkondades, kus kinnisvaraturg ei toimi ja leidub palju tühje hooneid. Statistika näitab, et olukord on pidevalt halvenenud (2020. a lõpu seisuga oli vastav number 36,1%) ja senine Muinsuskaitseameti toetuste maht ei suuda valdkonna mõõdikut positiivses suunas mõjutada. Lisavajaduse arvestus põhineb 2022–2024 aastate taotlusvoorude andmetel, tagastatud ehitismälestiste hinnangulisel hulgal ja nende tehnilise seisukorra hinnangul, aga ka iga- aastasesse tähtajalisse taotlusvooru laekunud taotluste arvu ja küsitud toetuse mahu võrdlusel1. Omandireformi reservfondist ehitismälestistele toetuse eraldamine on kasvatanud aktiivsete 1 Ülevaade eraldatud toetustest: https://www.muinsuskaitseamet.ee/teatised-taotlused-load-ja- toetused/toetused/eraldatud-toetused taotlejate hulka, kes Muinsuskaitseametist toetust küsivad. Senised riigieelarvelised toetused on olnud väiksed ning paljud omanikud ei ole seda teades toetust taotlenud või on sellest loobunud, kui toetusi ei ole neile rahaliste vahendite vähesuse tõttu varasemalt eraldatud. Prognoos, et potentsiaalsete taotlejate hulk uue meetmega kasvab, on osutunud õigeks. Uue toetusmeetme rakendamine on huvi ehitismälestiste korrastamise vastu kasvatanud. Samuti kasvatab nõudlust teadmine, et ORF taotlusvoorus on toetuse piirmäär kõrgem (kuni 200 000 eurot), mis võimaldab ette võtta suuremahulisemaid töid. Tagastatud ehitismälestiste hulk, ehitismälestiste koguarv ja seisukord Tagastatud ehitismälestiste täpne statistika puudub. Riigiarhiivis säilitatakse omandireformi käigus loodud õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise registrit (TKVR), kus leiduvad andmed kõigi õigusvastaselt võõrandatud hoonete ja rajatiste kohta, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud seaduslikke nõudeid. Lisaks on Rahandusministeerium koostanud uurimisotstarbelise andmekogu, milles on andmed tagastatud elamute aadresside kohta. Selles andmekogus on 5143 tagastatud elamu aadressi, ent tagastatud hoonete hulgas on ka muid hooneliike, nagu kirikud, tootmis- ja ühiskondlikud hooned jm, mistõttu ulatub tagastatud ehitiste koguarv ligi 12 000-ni. Selleks, et hinnata, kui suur osa tagastatud ehitistest kuulub ehitismälestiste hulka, oleks vaja omavahel siduda TKVR ja ehitismälestiste registri aadressandmed, kuid arhiveeritud omandireformi registrite iseärasuste tõttu nõuaks registriandmete sidumine ulatuslikku andmetöötlust. Eeldatavalt ei ole ehitismälestiste osakaal siiski suur – näiteks on Saare maakonnas tagastatud 144 elamust ehitismälestiseks tunnistatud vaid kolm. Võimaliku taotlejate arvu hindamisel saame eelkõige lähtuda ehitismälestiste koguarvust. Ehitismälestisi on kokku 5264, millest enamik ehk 5092 on ehitatud enne 1940. aastat ja seega on need olnud potentsiaalsed võõrandamise/tagastamise objektid. Nende hulka kuuluvad mõisad, kirikud ja ühiskondlikud hooned, nagu teatrid, kooli- või vallamajad, läbilõige Eesti elamuarhitektuurist rehielamust kortermajani, tööstusarhitektuuri näited vesiveskist tootmiskompleksini. Kultuurimälestiste nimekiri on läbilõige Eesti ajaloost ja asustuse kujunemisest. Ehitismälestistest u 80% omanik või valdaja on praeguse seisuga füüsiline või juriidiline eraõiguslik isik. Tagastatud ja seejärel omanikku vahetanud hoone võib praeguse seisuga kuuluda ka riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele, kuid selliste näidete hulk on marginaalne. Rohkem kui kolmandik (37,7%) Eesti ehitismälestisi on halvas või avariilises seisus. Hoonete seisukorra ja kasutamise vahel on otsene seos – pärand säilib kõige paremini siis, kui see on kasutuses. Kasutuseta hoone laguneb üsna kiiresti avariiliseks. Muinsuskaitse eesmärk on saada võimalikult palju hooneid kasutusse, sest see tagaks nende pikaajalise säilimise. See tähendab aga mahukamate tööde tegemist ühekorraga, mitte tööde jagamist mitme aasta peale, mis teeb need kokkuvõttes kallimaks. Toetus suurendab motivatsiooni ehitismälestiste kasutuses hoidmiseks ja kasutusse võtmiseks. Tabel 1. Ehitismälestiste seisukorra mõõdikud Mõõdik (kultuuriprogramm 2023-2026 ja 2024-2027) Mõõdiku täitmine 2023. a. Heas ja rahuldavas seisukorras olevate ehitismälestiste osakaal 62,3% Kasutuses olevate ehitismälestiste osakaal 74,9% Allikas: kultuurimälestiste register (register.muinas.ee)  2024. aastaks eraldatud toetuse kasutamine Kultuuriministeeriumi taotlusel eraldas Vabariigi Valitsus 16.11.2023 korraldusega nr 275 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ 3 miljonit eurot kasutamiseks 2024. aastal. Taotlusvooru korraldas Muinsuskaitseamet 2023. aasta lõpus ning kokku esitati 105 taotlust summas 13,45 miljonit eurot. Neist nõuetele vastas 83 taotlust summas 8,78 miljonit eurot. Võrreldes 2023. aastaga kasvas taotluste arv oluliselt, siis esitati tingimustele vastavaid taotlusi 27. 2024. a taotlusvoorus oli palju esmakordseid taotlejaid, mis näitab, et teadlikkus toetuse taotlemise võimalusest ja võimekus taotlus esitada on oluliselt suurenenud. Siin on osa ka Muinsuskaitseameti laiaulatuslikul teavitustööl, mis vooru avanemise järgselt läbi viidi. Toetusi jagus 2024. aastal 30 ehitismälestise restaureerimiseks. Maakondade lõikes jaotusid need järgmiselt: Pärnumaa – 4, Jõgevamaa – 3, Saaremaa – 3, Tartumaa – 3, Põlvamaa – 3, Läänemaa – 2, Viljandimaa – 2, Võrumaa – 2, Järvamaa – 2, Harjumaa – 1, Lääne-Virumaa – 1, Ida-Virumaa – 1, Hiiumaa – 1, Raplamaa –1, Valgamaa – 1. Üldine tendents näitab, et maapiirkondades, kus elanikkond kahaneb ja paljud hooned jäävad kasutusest välja, on ehitismälestiste seisukord halvem. Seega aitavad täiendavad vahendid toetada ka maapiirkondi (ORF määruse seletuskirjas toodud ootus). 2024. aastal toetuse saanutest 22 on kirikud, 3 elamud, üks mõisa peahoone, üks vesiveski elamu, üks mõisa aednikumaja, üks pastoraadi peahoone ja üks sepikoda. Lisavahendid panustavad programmi „Kultuuriprogramm“, meetme „Kultuuripärandi kestlikkuse ja kättesaadavaks tegemise toetamine ja arendamine“ (KS0102) tegevuse „Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine„ (KS010205) teenusesse „Toetuste rakendamine“ (KS01020503). Tabel 2. 2024. aastal toetust saanud omandireformi käigus tagastatud ehitismälestised. Maakond Mälestis Toetuse summa Lääne-Viru maakond Haljala kirik 61 014 € Tartu maakond Rannu kirik 200 000 € Saare maakond Ruhnu uus kirik 200 000 € Saare maakond Kaarma kirik 131 200 € Lääne maakond Kullamaa kirik 200 000 € Põlva maakond Räpina õigeusu kirik 125 761 € Tartu maakond Rõngu kirik, 1899.-1901. a 200 000 € Põlva maakond Süvahavva vesiveski elamu 70 000 € Rapla maakond Märjamaa kirik 172 492 € Pärnu maakond Uue-Varbla mõisa peahoone 74 250 € Valga maakond Elamu Valgas Vabaduse t 31 100 000 € Viljandi maakond Suure-Jaani kirik, 13.-18. saj 200 000 € Lääne maakond Noarootsi kirik 50 000 € Jõgeva maakond Puurmani mõisa aednikumaja 57 725 € Järva maakond Järva-Madise kirik 50 058 € Ida-Viru maakond Lüganuse kirik, 14.-15. saj 51 129 € Järva maakond Ambla pastoraadi peahoone 83 276 € Viljandi maakond Paistu kirik, 13.-19. saj 115 165 € Pärnu maakond Pärnu Eliisabeti kirik 81 609 € Põlva maakond Räpina kirik 53 703 € 3 Hiiu maakond Reigi kirik 84 000 € Saare maakond Karja kirik 50 069 € Harju maakond Elamu Tatari t.21b, 1912.a. 50 123 € Elamu fassaad ja kino interjöör Tartus Tartu maakond Küütri 1, 19.-20. saj 70 000 € Pärnu maakond Audru kirik 53 253 € Pärnu maakond Pärnu-Jaagupi kirik 189 000 € Võru maakond Rõuge kirik, 1730 Rõuge kirikuaed 53 941 € Jõgeva maakond Lohusuu kirik, 1878-1882 50 371 € Jõgeva maakond Linda Kull 69 669 € Võru maakond Vastseliina kirik, 18.-20. saj 52 192 € Taotlusvooru korraldamine, tingimused ja ajakava 2025. aasta taotlusvooru ettevalmistamisel on Muinsuskaitseametil kavas saata kõigile ehitismälestise omanikele toetuse taotlemise võimalust tutvustav kiri. Samuti on kavas läbi viia infopäev, et selgitada toetuse andmise tingimusi ning olulise asjaoluna tuua välja, et toetuse saaja ei pea olema omanik, kellele hoone omandireformi käigus tagastati, vaid taotlejaks võib olla ka tema õigusjärgne omanik. Infopäeval selgitatakse, kuidas leida arhiivist hoone tagastamist tõendav dokument. Taotlusvooru ettevalmistava tegevuse eesmärgiks on jätkuvalt suurendada toetuse taotlejate hulka, et enam erinevaid ehitismälestisi toetuse abil korrastataks. Taotlusvooru korraldab ja toetused maksab välja Muinsuskaitseamet. Kultuuriministri 9. mai 2019. a määrus nr 22 „Mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilitamise toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi toetuste määrus) sätestab võimaluse korraldada lisaks korralisele taotlusvoorule täiendav taotlusvoor toetuste saamiseks muudest allikatest – sh erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist, juhul kui tegemist on omandireformi käigus tagastatud ehitismälestisega (toetuste määruse § 2 p 2). Toetuste määruse § 10 lg 4 alusel määrab täiendava tähtajalise taotlusvooru puhul toetuse minimaalse ja maksimaalse summa ning maksimaalse osakaalu abikõlbulikest kuludest vooru väljakuulutamisel toetuse andja. Kultuuriministeeriumi hinnangul on põhjendatud jätkata tavavoorust suuremate piirmääradega (tavavoorus 200 – 100 000 eurot), kuid kavas on vähendada taotletava toetuse minimaalset summat praeguselt 50 000 eurolt 30 000 eurole. Maksimaalseks toetuse piirmääraks jääb 200 000 eurot. Minimaalse toetussumma alla poole toomine võimaldab suurendada korrastatud mälestiste hulka, kõrgem maksimaalne piirmäär võimaldab teha korraga suuremaid töid, aitades rohkem kaasa halvas seisukorras mälestiste olukorra parandamisele. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse järgi antakse toetust omandireformi käigus tagastatud ehitismälestise hooldamiseks, remontimiseks, konserveerimiseks, restaureerimiseks ja taastamiseks (§ 7 lg 11 p 7). Tagastamise fakti peab tõendama taotleja, vajaduse korral kontrollib seda Muinsuskaitseamet. Toetuste määruse järgi on ehitismälestise puhul toetatavad tegevused järgmised: 1) ehitise konserveerimine ja restaureerimine; 2) ehitusdetaili konserveerimine ja restaureerimine; 3) ehitusprojekti või tegevuskava koostamine; 4) hooldamine ja remontimine, sh valve- ja tulekaitse signalisatsioonisüsteemi rajamine; 4 5) taastamine. Toetuse osakaalu ettepanek on võrreldes 2024. aastaga sama: 1) 50%, kui taotleja on riigiasutus, riigi asutatud sihtasutus, riigi äriühing, avalik-õiguslik juriidiline isik; 2) 80%, kui taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus; 3) 90%, kui taotleja on füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, välja arvatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud eraõiguslik isik. 4) 50%, kui toetust taotletakse Tallinnas, Tartus või Harjumaal asuvale mälestisele, sõltumata taotlejast. Toetuse abikõlbulikkuse periood algab toetuse eraldamise otsusest ja kestab järgmise (2026) eelarveaasta lõpuni. Toetuste määruse § 16 lg 1 sätestab taotluste hindamiseks üheksa kriteeriumi, mida täpsustatakse hindamismetoodikas (seletuskirja lisa) ja mis võimaldab võtta mh arvesse tagastatud ehitismälestise tähtsust kultuuri- ja turismiobjektina ning selle asukohta, eelistades regionaalset arengut soodustavaid valikuid. Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse kohaselt peab omandireformi reservfondist eraldatava raha kasutamise üle arvestust ja teeb järelevalvet Rahandusministeerium, kes toetuse saaja esitatavate aruannete põhjal hindab eraldatud vahendite kasutamise sihtotstarbelisust. Muinsuskaitseamet on esitanud Rahandusministeeriumile aruanded Vabariigi Valitsuse 26.09.2019 korraldusega nr 226, 28.05.2020 korraldusega nr 186 ja 23.12.2021 korraldusega nr 454 eraldatud vahendite kohta. Rahandusministeerium on aruanded aktsepteerinud. Vabariigi Valitsuse 15.12.2022 korraldusega nr 349 ja 16.11.2023 korraldusega nr 275 eraldatud vahendid ei ole veel kasutatud ja nende kohta esitatakse aruanded pärast vahendite kasutamist. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi jääk enne käesoleva korralduse vastuvõtmist on 40,24 miljonit eurot. Eelnõu ja seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Reesi Sild (tel 628 2381, [email protected]), õigusekspertiisi tegi Kultuuriministeeriumi õigus- ja haldusosakonna juhataja Merle Põld (tel 628 2347, [email protected]) ja Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna juhtivspetsialist Annike Riibe (tel 5885 1316, [email protected] ). 5  Riigikantselei Meie 27.11.2024 nr 1.1-10.1/5317-1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ eelnõu esitamine Austatud härra riigisekretär Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 14. novembri 2024 kabineti nõupidamise otsusele esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks kolm Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ eelnõud, millega eraldatakse Maa-ametile (Maa- ja Ruumiamet) 1,381 miljonit eurot maareformi ja selle järelmõjudega seotud tegevuste katteks, Kultuuriministeeriumile 3 miljonit eurot ehitismälestiste hooldamiseks, taastamiseks ja rekonstrueerimiseks ning Rahandusministeeriumile 52 520 eurot riigile loovutatud vara kulude ning õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamisega seotud kulude katmiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisad: 1. korralduse eelnõu raha eraldamiseks Maa- ja Ruumiametile 2. seletuskiri 3. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi taotlus; 4. korralduse eelnõu raha eraldamiseks Kultuuriministeeriumile 5. seletuskiri 6. seletuskirja lisa 6. Kultuuriministeeriumi taotlus; 7. korralduse eelnõu raha eraldamiseks Rahandusministeeriumile 8. seletuskiri Annike Riibe 5885 1316 [email protected] 2  EELNÕU VABARIIGI VALITSUSE KORRALDUS 2024 Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse § 7 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27. augusti 1996. a määrusega nr 221 kinnitatud „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise korra“ punkti 3 alapunktidega 1, 14 ja 16 eraldada Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist tagastamatu toetusena Rahandusministeeriumile 22 013 eurot (ilma käibemaksuta) riigile loovutatud vara ülalpidamiskuludeks ja 30 507 eurot (koos käibemaksuga) õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamisega seotud kulude katteks. Kristen Michal Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ eelnõu seletuskiri Käesoleva korraldusega eraldatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi vahenditest Rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena 30 507 eurot õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamisega seotud kulude katteks ning 22 013 eurot riigile loovutatud vara (sh korterite) ülalpidamise kuludeks. Valitsuse 27. augusti 1996. a määruse nr 221 „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise kord“ punkti 3 alapunktide 1, 14 ja 16 alusel eraldatakse reservfondi vahendeid õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamisega seotud kulude katteks, omandireformi tulemusena tekkinud tööhõive probleemide lahendamise ning ettevõtluse arendamise ja selleks vajaliku keskkonna ja tingimuste loomisega seotud kulude katteks. 1. Riigile loovutatud vara (korterite) ülalpidamiskulude katmine Tühjenevate korterelamute probleemiga on seotud ka korterite loovutamine riigile. Asjaõigusseaduse § 126 alusel võib kinnisasja omanik kinnisasjast loobuda ja sellisel juhul läheb kinnisomand üle riigile vastava kande tegemisest kinnistusraamatusse. Riigi taasiseseisvumise järel erastati omandireformi käigus valdav osa munitsipaaleluruumidest. Ent majanduslike muutuste ja tööjõurände tagajärjel jäi mõnes Eesti piirkonnas, eriti Ida-Virumaal arvukalt eluruume tühjaks või tekkisid elanikel pärast erastamist raskused korterite majandamisel. Alates 2016. aastast hakati sellistest korteriomanditest rohkem loobuma ning omand läks üle riigile. Loovutatud korterid on Rahandusministeeriumi haldamisel, kes tegeleb neile uute omanike otsimisega, kuid kuni võõrandamiseni tuleb selliste korterite kulud kanda. Tühjenevate korterelamute probleem halvendab oluliselt nende piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonda. Loovutatud korteriomandite kulude katmine võimaldab hoida olemasolevate varade väärtust ja teha tulevikus teadlikumaid otsuseid kohalikus keskkonnas elamumajanduse ümberkorraldamisel ning suunata sinna investeeringuid, mis vähendab elanike otsust piirkonnast lahkuda ning loob juurde uusi töökohti. Laiemalt kogu problemaatikaga tegelemine, mis sai alguse erastamistest, peaks tulevikus nii elu- kui ka ettevõtluskeskkonda nendes Eesti piirkondades parandama. Kui algselt oligi kinnisomandist loobumine harvaesinev (vähem kui 15 kinnistut aastas), kasvas 2016. aasta lõpus ja 2017. aastal korterite riigile loovutamine olulisel määral. 2018–2021. aastatel loovutati 48‒95 kinnistut aastas, 2022. aastal 32 kinnistut ja 2023. aastal 41 kinnistut aastas. 77% loovutatud varadest moodustavad korteriomandid: kokku on alates 2011. aastast 2023. aasta lõpuni loovutatud riigile 580 korterit. Riigi omandis on 2023.a lõpu seisuga 342 loovutatud korteriomandit. Omandist loobumine riigi kasuks pakub ajutist leevendust tühjade korterite kulude katmisel, kuid pikemas perspektiivis ei lahenda see probleemi. Reeglina on tegemist korteritega, mis on väga halvas seisus ja mille järele pole nõudlust. Sageli asuvad need korterid tühjenevates korterelamutes, kus on vajadus aidata viimaseid elanikke uue elamispinna leidmisel perspektiivsetes korterelamutes ja tühjaks jäänud hoone lammutada. Perspektiivsetes majades asuvad korterid on võimalik kasutada asenduspindadena tühjenevatest korterelamutest elanike ümberkolimisel. Oluliseks küsimuseks on AÕS § 126 alusel loobutud vara jooksvate kulude katmine. Jooksvad kulud on enamjaolt seotud just korterite ülalpidamise ja omanikukohustuste täitmisega, kuna paljud korterid asuvad keskküttega korterelamutes. Kui 2017. aastal tuli riigil tasuda loovutatud korterite ülalpidamiskuludeks 50 043 eurot, siis 2020. aastal juba 194 807 eurot, 2021. aastast alates on kulud aastas olnud üle 242 000 euro. Vabariigi Valitsus eraldas 18. aprilli 2019 korraldusega nr 108, 11.02.2021 korraldusega nr 55 ja 23.12.2021 korraldusega nr 456 omandireformi reservfondist kokku 395 000 eurot Rahandusministeeriumile loovutatud vara (sh korterite) ülalpidamiskuludeks. Eraldatud summa kasutamata jääk 2024. aasta alguse seisuga oli 57 305,78 eurot. Arvestades vara loovutamise ja kommunaalkulude suurenemise dünaamikat, prognoosime loovutatud varade 2024. aasta kuludeks 250 866 eurot (lõplikud kulud selguvad jaanuari teisel poolel kui saabuvad detsembri kuu kommunaalarved), millest 216 178 eurot katavad riigieelarves planeeritud vahendid ning 34 688 eurot omandireformi reservfondist eraldatud vahendid. Omandireservfondist eraldatud vahendite jääk 2024. aasta lõpuks kujuneb eeldatavalt ca 22 618 eurot. 2025. aastal on planeeritud riigieelarves loovutatud varade kulude katteks 205 369 eurot. Aasta kuludeks prognoosime 250 000 eurot. 2025. aasta puudujäägiks prognoosime 44 631 eurot, millest 22 618 eurot on võimalik katta omandireformi reservfondist eraldatud vahendite jäägist ning 22 013 eurot on puudujääk, mille katteks taotleme käesoleva korraldusega täiendavaid vahendeid. Kokku taotletakse loovutatud vara kulude katteks 2025. aastaks 22 013 eurot. Summa sisaldab teenuse pakkujatele makstavaid korrashoiukulusid (sh haldus- ja kommunaalkulud), korteri valduse ülevõtmisega kaasnevaid kulusid (nt ukseluku vahetus või gaasi sulgemine, prügi koristus) ja muud omanikukohustustega seotud kulud (nt ohtliku vara lammutuse/likvideerimise kulu). Riigiasutusele eraldatakse eelarve ainult põhikulude tegemiseks. Käibemaksu saab riigiasutus lisada oma arvestusliku käibemaksu kontolt juurde. 2. Omandireformi valdkonna tööjõu kulude katmine Käesoleva korraldusega eraldatakse Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi vahenditest Rahandusministeeriumile tagastamatu toetusena 30 507 eurot õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamisega seotud kulude katteks. Valitsuse 27. augusti 1996. a määruse nr 221 „Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamise ja kasutamise kord“ punkti 3 alapunkti 1 alusel eraldatakse reservfondi vahendeid õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise korraldamisega seotud kulude katteks. Omandireformi valdkonna tööjõu kulude katmiseks eraldatakse Rahandusministeeriumile 30 507 eurot. Tegemist on tööülesannetega, mida on ka varasemalt Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist rahastatud. Viimati eraldati Vabariigi Valitsuse 16. veebruari 2023 korraldusega nr 62 „Raha eraldamine Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist“ ühele omandireformiga tegelevale ametnikule kaheks aastaks. Korraldusega eraldatakse vahendid antud sihtotstarbeks ühe täiskoormusega töötaja palgakuludeks üheks aastaks. Palgakulu on arvestatud töötasuks brutopalgaga 1900 eurot kuus 2025. aastaks. Aasta peale moodustab palgakulu kokku kõigi tööandja maksudega 30 507 eurot. Varasemalt kahe järelevalve ametniku töö ja ühe omandireformi valdkonna spetsialisti asemel on alates 2023. aasta algusest üks omandireformi valdkonna spetsialist. Peamisteks tööülesanneteks on: 1) kohalikes omavalitsustes vastu võetud vara tagastamise ja kompenseerimise otsuste läbivaatamine ja vajadusel järelevalvemenetluse algatamine; 2) toimingute tähtaegade määramist vajavate juhtude selgitamine ja ministri käskkirja eelnõu ettevalmistamine; 3) Vajadusel ÕVVTK keskkomisjoni istungite korraldamine; 4) VV omandireformi reservfondist raha eraldamise eelnõude ettevalmistamine, vara tagastamise ja kompenseerimise otsuste kohta andmete registreerimine, kompensatsioonimaksete nimekirja ja raha eraldamise käskkirjade koostamine, omandireformialane nõustamine ja õigusloome s.h. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondiga seonduv õigusloome. 2024. aasta septembri seisuga oli kohalikes omavalitsusüksustes pooleli 16 õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise/kompenseerimise menetlust, mis tuleb lõpuni viia. Valdavalt on tegemist keerukate, kohtu- või pärimisasjadega seotud üksikjuhtudega, mille lahendamiseks on Rahandusministeeriumi nõustamis- ja järelevalvetegevus jätkuvalt vajalik. Samuti vajavad tegemist muud omandireformi valdkonnaga seonduvad tööd. Kuna enamik ülesandeid tulenevad õigusaktidest ja tegemist on ajutise ametikohaga, mis kaob omandireformi lõpusirgele jõudmise tõttu, on Rahandusministeeriumi hinnangul vajalik selle töö rahastamine veel üheks aastaks Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist. Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi jääk enne käesoleva korralduse vastuvõtmist on 37,24 miljonit eurot. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonna jurist Helje Päivil (tel 5885 1353, e-post [email protected]) ja sama osakonna juhtivspetsialist Annike Riibe (tel 5885 1316, e-post [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna analüütik Mari-Liis Mets (tel 5885 1433, e-post [email protected]) ja üle vaadanud personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit (tel 611 3611, e-post [email protected]).