Hankija vastus

27.11.2024 HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihange: „Mobiilsete välihaiglate ostmine“ viitenumber: 259625 Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus registrikood: 70009764 aadress: Järve 34a, 11314 Tallinn Hankija esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Vaidlustaja: aktsiaselts SEMETRON registrikood: 10078457 aadress: Veerenni 51, 10138 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Arne Ots, vandeadvokaat Alan Paas, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo Ellex Raidla e-post: [email protected] [email protected] Priit Kala, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo Ristal Keba Partnerid e-post: [email protected] Kolmas isik: MDSC Systems OÜ registrikood: 12765601 aadress: Järvevana tee 5, 10112 Tallinn e-post: [email protected] AS Maru Metall registrikood: 10723834 Aadress: Kesk tee 10, 75001 Kose e-post: [email protected] TAOTLUSED 1. Anda Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele luba hankelepingu sõlmimiseks. 2. Alternatiivselt: 2.1. Jätta aktsiaseltsi SEMETRON vaidlustus läbi vaatamata osas, milles vaidlustatakse MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall kvalifitseerimise otsust. 2.2. Jätta ülejäänud osas aktsiaseltsi SEMETRON vaidlustus rahuldamata. 3. Jätta Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse menetluskulud aktsiaseltsi SEMETRON kanda. 4. Jätta rahuldamata aktsiaseltsi SEMETRON taotlus teabe väljastamiseks. Advokaadibüroo TGS Baltic AS Ahtri 6a, 10151 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 1. ASJAOLUD 1.1. 06.07.2023 avaldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (hankija) konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Mobiilsete välihaiglate ostmine“ (vr 259625) (riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). 1.2. Tehnilise kirjelduse (TK) järgi on riigihanke eesmärk mobiilsete sidumispunktide (Role 1), mobiilsete välihaiglate (Role 2), nende eraldiseisvate moodulite ja varuosade ostmine ning nende järjepidevate remont-, hooldus, arendustööde ning erineva tasemega kasutajakoolituste tellimine. 1.3. Lõpliku pakkumuse esitasid kolm ettevõtjat: a. MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall (ühispakkujad) (kolmas isik) pakkumuse maksumusega 7 597 093,00 eurot; b. aktsiaselts SEMETRON (vaidlustaja) pakkumuse maksumusega 8 121 981,00 eurot; c. Weatherhaven Global Resources Ltd. pakkumuse maksumusega 8 956 117,05 eurot. 1.4. 24.11.2023 tegi hankija otsuse, millega mh kvalifitseeris ja jättis kõik eelmises punktis nimetatud ettevõtjad kõrvaldamata. 1.5. 15.03.2024 esitasid ettevõtjad esialgsed pakkumused. 1.6. 18.10.2024 esitasid ettevõtjad kohandatud pakkumused. 1.7. 08.11.2024 edastas hankija ettevõtjatele otsused, millega mh tunnistas kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks ning kvalifitseeris ja jättis kolmanda isiku kõrvaldamata. 1.8. 18.11.2024 esitas vaidlustaja hankija otsustele riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) kaudu vaidlustuse. 1.9. VAKO on kohustanud hankijat esitama vastuse vaidlustusele hiljemalt 27.11.2024. 1.10. Hankija vaidleb vaidlustusele täies ulatuses vastu. Hankija otsused on õiguspärased. Hankija taotleb ka lepingu sõlmimiseks loa andmist, kuna lepingu sõlmimiseks on ülekaalukas avalik huvi. 2. SISSEJUHATUS JA TAOTLUS LEPINGU SÕLMIMISEKS 2.1. Vaidlustaja märgib õigesti, et vaidlusalusel riigihankel on oluline roll nii Eesti kui ka teiste Balti riikide julgeoleku kindlustamisel – muuhulgas on, nagu vaidlustaja ka ise välja toob, riigihanke tähtsusele ja ajakriitilisusele korduvalt osutanud Eesti kaitsevägi. 1 Meedias on saanud vaidlusalune riigihange laialdast tähelepanu, mis osutab arusaadavalt suurele avalikule huvile. 2.2. Täpsemalt on küsimuse all Eesti kaitse- ja julgeolekuhuvid, mida lepinguga ostetavad mobiilsed välihaiglad edendavad. Riigikaitse arengukava üheks oluliseks eesmärgiks on iseseisva kaitsevõime arendamine ja tagamine. Sõjalise kaitsega tagatakse piisavad võimed riigi suveräänsuse kindlustamiseks ning sõjalise rünnaku ennetamiseks, tõkestamiseks ja tõrjumiseks. Hankija põhiülesandeks on Eesti kaitseväele ja rahvusvaheliste kokkulepete alusel teiste riikide asutustele hankekorraldusteenuse osutamine. Kaitseväe nõudlus sõjaliste kaupade ja teenuste järele on süveneva Venemaa agressiooni ja pingsa Euroopa geopoliitilise olukorra taustal kasvanud. 2.3. Vaidlustaja osutab suurele avalikule huvile argumendiga, et lepingut „ei tohiks täitma hakata pakkuja, kelle puhul on kahtlus lepingu täitmise võimekuses“.2 See vaidlustaja hinnang ei põhine faktilistel asjaoludel, vaid väite tagamaal on vaidlustaja ja kolmanda isiku n-ö pereheitmine. Veel hiljuti tootsid mobiilseid välihaiglaid vaidlustaja ja kolmas isik omavahelises koostöös – kolmas 1 Veebis: https://www.postimees.ee/7822044/eesti-hangib-koostoos-leeduga-kaitsevaele-valihaiglaid; https://www.err.ee/1609426735/valihaiglate-hankel-on-soelale-jaanud-kolm-pakkujat. 2 Vaidlustus, p 16.3. 2/8  isik valmistas konteinerid, millesse haigla luuakse, vaidlustaja sisustas selle vajalike meditsiinitarvikute ja -tehnoloogiaga.3 Hiljutisele omavahelisele koostööle viitab vaidlustuses ka vaidlustaja.4 Täna on aga tegemist konkurentidega. 2.4. Vaidlustuse esitamine on riigihanke mahtu (150 mEUR) silmas pidades mõistetav, eriti arvestades, et mobiilsetel välihaiglatel on mõlema ettevõtte äritegevuses oluline roll. Ettevõtjale ei saa ette heita soovi saavutada vaidlustuse esitamise kaudu lepingu sõlmimine just temaga.5 Oma õigusi on igakülgselt üritanud kaitsta ka kolmas isik, kes alles hiljuti kommenteeris meedias sama riigihanke suhtes algatatud järelevalvemenetluse kohta, et „hange on sedavõrd raskes vastuolus seadusega ja kallutatud, et seda pole võimalik õiguspäraselt jätkata“. 6 Vaidlusaluses olukorras ei kaalu aga ühe ettevõtja majanduslikud huvid üles Eesti kaitse- ja julgeolekuhuve. 2.5. [kaetud – AvTS § 35 lg 1 p 62] 2.6. Vaidlust ei ole, et avalik huvi hankelepingu sõlmimise vastu on suur. Vaidlustuse perspektiiv on seevastu väga madal. Hankija ei pea reaalseks, et vaidlustajal on vaidlustusmenetlusega võimalik saavutada endale soodne tulemus: a. vaidlustaja heidab ette, et kolmanda isiku tooted ei vasta teatud TK tingimustele olukorras, kus need tingimused ei pea niigi pakkumuste esitamise hetkel olema täidetud – see väide moodustab vaidlustuse sisulistest põhjendustest valdava osa (7 lk 12-st); b. vaidlustaja etteheited kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta põhinevad spekulatsioonil ja nende ebaõigsuses on võimalik lihtsasti veenduda – veel enam, hankija kvalifitseeris kolmanda isiku tõendite alusel juba aasta tagasi. Sellele otsusele vaidlustaja vaidlustust ei esitanud; c. vaidlustaja heidab ette, et kolmas isik on lõplikus pakkumuses muutnud pakkumuse maksumuse esildise väärtuseid olukorras, kus sellist keeldu hanketingimustest ei tulene; d. vaidlustaja väitel on kolmanda isiku pakkumus põhjendamatult madala maksumusega, kuid selle järelduse tegemiseks (ega isegi kahtluse tekkimiseks) pole mis tahes alust. 2.7. Kuna avalik huvi kaalub üles vaidlustaja subjektiivsete õiguste võimaliku riive, mh arvestades vaidlustuse madalat perspektiivi, taotleb hankija VAKO-lt hankelepingu sõlmimiseks nõustumuse andmiseks loa andmist (RHS § 193 lg 5). 3. PÕHJENDUSED 3.1. Kolmanda isiku kvalifitseerimine on õiguspärane, kusjuures selle väite osas tuleks vaidlustus jätta läbi vaatamata (ptk A). Kolmanda isiku pakkumus on vastav (ptk B). Hankijal ei tekkinud ega pidanud tekkima kahtlust kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses (ptk C). A. KOLMANDAL ISIKUL ON NÕUTUD KVALIFIKATSIOON 3.2. Vaidlustaja väidab ekslikult, et kolmandal isikul pole kvalifikatsiooni, mis on temalt nõutud kvalifitseerimise tingimuse „Varasem kogemus“ (Kogemuse nõue) raames:7 „Pakkuja peab olema viimase 60 kuu jooksul, alates hanke avalikustamisest, tootnud või müünud vähemalt ühele NATO liikmesriigile Role 1 (ei pea olema konteinerlahendus) ja ühe Role 2 Basic konteinerlahenduse.“ 3 Veebis: https://arileht.delfi.ee/artikkel/89711835/eestlaste-viiemiljonilisele-salarelvale-pole-veel-uhtegi-valistellimust-tulnud. 4 Vaidlustus, p 17. 5 TlnRnKo 3-23-295, p 11. 6 Veebis: https://www.delfi.ee/artikkel/120285045/150-miljoni-eurose-hanke-kohta-algatati-jarelevalvemenetlus-advokaat-minu- silmad-ei-ole-sellist-skeemi-veel-nainud. 7 Vaidlustus, ptk A. 3/8  ▪ Vaidlustus tuleb kvalifitseerimise otsuse osas jätta läbi vaatamata 3.3. Vaidlustaja on minetanud õiguse teha etteheiteid kolmanda isiku kvalifitseerimisele. Riigihange viiakse läbi konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena (RHS § 67 jj). Seda tüüpi menetluses toimub kvalifikatsiooni kontroll juba taotluste esitamise etapis (RHS § 68 lg 2). Nõnda ka praegu: hankija tegi juba 24.11.2023 otsuse, millega mh kvalifitseeris ja jättis kolmanda isiku kõrvaldamata. Taotleja pidi juba koos taotlusega esitama tõendusmaterjali või tellija kinnituse(d), et nõutud kogemus on olemas.8 Selle pinnalt sai hankija juba esimeses ehk taotluste kontrollimise etapis teha tõendite alusel sisulise otsuse kvalifikatsiooni olemasolu kohta. 3.4. Vaidlustaja pidi vaidlustama kolmanda isiku kvalifitseerimise otsust hiljemalt 04.12.2023 (RHS § 189 lg 1). Muuhulgas oli otsuses ka märgitud, et otsuse peale on õigus esitada vaidlustus RHSis sätestatud korras. Vaidlustaja ei esitanud vaidlustust, mistõttu on otsus jõustunud. 3.5. Kuigi hankija on ka 08.11.2024 otsusega kolmanda isiku kvalifitseerinud, siis sellel otsusel puudub sisuline mõju. Hankija ei ole selle otsusega koos tunnistanud kehtetuks varasemat, 24.11.2023 tehtud otsust. Isegi kui 08.11.2024 otsus tunnistataks kehtetuks, ei mõjuta see 24.11.2023 tehtud otsuse kehtivust. ▪ Kolmanda isiku kvalifitseerimine on ka sisuliselt õige 3.6. Kvalifitseerimisega seotud etteheited on ka ebaõiged. Kolmas isik on taotluse koosseisus esitanud lepingute loetelu, millega on Kogemuse nõue täidetud. Hankija on olnud loetletud lepingutes tellija, mistõttu on ta veendunud kvalifikatsiooni olemasolus. B. KOLMANDA ISIKU PAKKUMUS ON VASTAV 3.7. Vaidlustaja väitel ei vasta kolmanda isiku pakkumus erinevatele TK tingimustele, samuti on kolmas isik väidetavalt lubamatult muutnud lõplikus pakkumuses pakkumuse maksumuse esildise väärtuseid. Ka need väited on ebaõiged. ▪ Tooted ei pea vastama tehnilise kirjelduse tingimustele pakkumuste esitamise hetkel 3.8. Vaidlustaja heidab ette kolmanda isiku pakkumuse mittevastavust. 9 Pakkumuse vastavust tuleb kontrollida läbi selle, kas pakkumus vastab RHADis esitatud nõuetele, mis on käsitatavad pakkumuse vastavustingimusena. Vastavustingimused on RHADi sätted, mis sisaldavad nõudeid pakkumuse sisule.10 3.9. Pakkumuse vastavuse kontroll, nii formaalne kui sisuline, saab hõlmata üksnes nõudeid, mille täitmine oli nõutav pakkumuse esitamise hetke seisuga. 11 Pakkumuse tagasilükkamise saab kaasa tuua üksnes pakkumuse mittevastavus nendele nõuetele, mis pidid olema täidetud juba pakkumuse esitamise hetke seisuga.12 3.10. Vaidlustaja ei ole vaidlustuses osutanud ühelegi vastavustingimusele, millele kolmanda isiku pakkumus oleks mittevastav. RHAD ei eelda, et TK tingimused on täidetud pakkumuste esitamise tähtpäeval. Vastavustingimused „Role 1 tehniline kirjeldus“ ja „Role 2 tehniline kirjeldus“ näevad ette, et pakkujad täidavad ja esitavad nii Role 1 kui Role 2 töölehe. Kolmas isik on mõlemad töölehed täidetud kujul esitanud. 3.11. Hankija ei eeldanud, et TK tingimused on täidetud juba pakkumuste esitamise hetkel – see ei oleks hankelepingu eset arvestades ka loogiline, kuna ainuüksi Role 2 TK sisaldab veidi vähem kui 900 erinevat nõuet. Sellele, et TK tingimused ei pidanud olema täidetud pakkumuste esitamise 8 Vt Kogemuse nõue: „Taotleja lisab taotluse koosseisu tõendusmaterjali või tellijapoolse kinnituse, mis tõendab, et taotleja on tootnud või müünud vähemalt ühele NATO liikmesriigile vähemalt ühe Role 1 (ei pea olema konteinerlahendus) ja vähemalt ühe Role 2 Basic konteinerlahenduse.“ 9 Vaidlustus, ptk B.I. 10 VAKO 245-20/228390; VAKO 186-20/213197, p 10. 11 VAKO 165-23/266956, p 8.2.2; VAKO 19-22/242490, p 14. 12 TlnHKo 3-23-2824, p 32. 4/8  hetkel, viitab selgelt ka RHAD kogumis. TK tabeli veerus D oli iga nõude kohta pakkujal võimalik täita kas „EX“ ehk olemasolev omadus, „MD“ ehk olemasolev vajab muudatust või „DV“ ehk omadus vajab välja töötamist. Kui kõik nõuded peaksid olema täidetud pakkumuse esitamise hetkel, ei oleks veerul D mingit mõtet. 3.12. Kuna TK tingimused on suunatud tulevikku, lepingu täitmise etappi, on tegemist lepingutingimustega. 13 „Pakkumuse vastavust lepingutingimustele“ ei ole hankijal võimalik kontrollida – ühegi pakkuja puhul ei ole võimalik teha kindlaks, kas ta tulevikus lepingu täidab, s.t kas ta tarnib ikkagi nõuetele vastavad tooted või mitte. 3.13. Eelnev on kokku võetav järgmise selgitusega VAKO praktikast: „Asjaolu, kas kolmas isik suudab [hankelepingu esemeks olevat tooli müüa], ei ole pakkumuse vastavuse küsimus. Hankelepingu täitmine ei allu vaidlustuskomisjoni kontrollile. Samuti ei ole vaidlustuskomisjoni pädevuses võtta seisukohta autoriõigustega seonduvalt. Kui hankeleping kolmanda isikuga sõlmitakse ja selle täitmise käigus selgub, et [hankelepingu esemeks olevat tooli] ei saa kolmas isik müüa, siis rakenduvad sõlmitud hankelepingust tulenevad regulatsioonid.“14 3.14. Iseenesest õiged on vaidlustaja väited, et TK tingimused on siduvad 15 ja hankija ei tohi lubada nendest tingimustest kõrvalekaldeid. 16 Vaidlustaja pikk arutluskäik neil teemadel on aga asjassepuutumatu. See, et tingimused on siduvad ja hankija nendest kõrvalekaldeid ei luba, ei tähenda, et kõik tingimused pidid pakkumuste esitamise hetkel olema täidetud. 3.15. Hankelepingu nõuetekohase täitmise riski kannab hankija, mitte pakkujad. 17 Hankija on veendunud, et kolmas isik suudab lepingut täita. Kuigi kõik vaidlustaja vastupidised väited on spekulatiivsed (stiilis „vaidlustajale teadaolevalt“), ei pea hankija vajalikuks nendel väidetel eelnevast tulenevalt pikemalt peatuda – isegi, kui vaidlustaja väited kolmanda isiku toodete kohta oleksid tõesed, ei muuda need kolmanda isiku pakkumust RHS § 114 lg 2 kontekstis mittevastavaks. ▪ Pakkujatel oli lubatud muuta ka teisi hinnatavaid näitajaid peale maksumuse 3.16. Vaidlustaja väitel oli lõplikes pakkumustes lubatud muuta vaid pakkumuse maksumust, mitte muid hinnatavaid näitajaid. Vaidlustaja hinnangul on kolmas isik seda väidetavat keeldu rikkunud. 18 Vaidlustaja eksib. 3.17. Keeldu, millele vaidlustaja tugineb, ei ole olemas. Vaidlustaja väitel tuleneb keeld muuta teisi hinnatavaid näitajaid peale maksumuse RHAD p-st 2.11: „Kui läbirääkimiste käigus otsustatakse teha võrreldes algsetes dokumentides kirjeldatud esialgsete lahenduste ja tingimustega muudatusi, teeb hankija vajadusel täiendused riigihanke alusdokumentides ning edastab info kõigile läbirääkimistes osalenud pakkujatele lõplike pakkumuste esitamiseks. Olenemata riigihanke alusdokumentides tehtud muudatustest võib hankija lubada muuta pakkumuse maksumust kogu maksumuse esildise ulatuses (ka juhul kui riigihanke alusdokumentides muudatusi ei tehta).“ 3.18. See säte näeb ette, et maksumuse muutmine ei ole piiratud mingite kindlate maksumuse esildise ridadega, nt et kirurgia konteineri maksumus peab jääma samaks, aga ülejäänud ühikute maksumust võib muuta. Hankija andis RHAD p-ga 2.11 selguse huvides teada, et muuta võib kõikide ühikute maksumusi. Sättest ei tulene keeldu muuta teisi hinnatavaid näitajaid (garantiiaeg, remont- ja hooldustööde tunnihind, koolitusprogrammi tunnihind). Kui nende näitajate muutmine lõplikus pakkumuses oleks keelatud, peaks see olema RHADis sõnaselgelt ette nähtud (nt „/…/ muuta ainult pakkumuse maksumust“). Olukord, kus hankija sellise keelu 13 VAKO 186-20/213197, p-d 11-15. 14 VAKO 80-24/275897, p 9.1.3. 15 Vaidlustus, p-d 25—30. 16 Vaidlustus, p-d 35—44. 17 TlnHKo 3-10-3335. 18 Vaidlustus, ptk B.II. 5/8  ühe pakkuja kasuks RHADist tõlgendamise teel tuletab, ilma et see on sõnaselgelt RHADis sätestatud, oleks ilmses vastuolus läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega (RHS § 3 p- d 1 ja 2). 3.19. Otseselt vale on vaidlustaja väide, et hankija on andnud teabevahetuses teada, et lõplikus pakkumuses võib muuta ainult maksumust. 19 Vaidlustaja küsis teabevahetuses: „Ebaselgeks jääb, kas hankija lubab muuta pakkumuse maksumust või mitte ja kui lubab, siis millises ulatuses?“ Hankija vastas: „Hankija kinnitab, et lõplike pakkumuste esitamisel võib muutuda pakkumuse maksumus kogu maksumuse esildise ulatuses.“20 Hankija ei andnud kuidagi teada, et teisi hinnatavaid näitajaid peale maksumuse muuta ei tohi – hankija vastas kitsalt küsimusele, kas maksumuse muutmine on lubatud. 3.20. Hankija ei ole teadlikult sätestanud keeldu muuta teisi hinnatavaid näitajaid peale maksumuse. Selline keeld annaks olulise ja põhjendamatu eelise pakkujale, kes sai esialgses pakkumuses ülejäänud hinnatavate näitajate eest kõige enam punkte. Ülejäänud pakkujad oleksid sunnitud ainuüksi sellest keelust tulenevalt lõplikus pakkumuses hinda oluliselt alla laskma, et konkurentsis püsida – nad teavad, et ülejäänud kriteeriumides kaotavad nad niikuinii. Hankija eesmärk ei olnud korraldada riigihange nii, et juba esialgsete pakkumuste pinnalt on sisuliselt võimalik võitja kindlaks teha. 3.21. Isegi kui RHAD p 2.11 oleks mitmeti tõlgendatav (kas sellest tuleneb vaidlustaja väidetud keeld või mitte) – hankija hinnangul ei ole –, tuleb mitmeti mõistetavat hanketingimust tõlgendada ettevõtjale soodsamal viisil; konkurentsi laiendavalt, mitte kitsendavalt. See põhimõte on juurdunud nii VAKO 21 , halduskohtu 22 kui ringkonnakohtu 23 praktikas. Vaidlustaja tõlgendus on konkurentsi piirav: konkurentsist ei langeks ainult kolmas isik, vaid ka kolmas pakkuja (Weatherhaven Global Resources Ltd.). C. HANKIJAL EI PIDANUD TEKKIMA KAHTLUST KOLMANDA ISIKU PAKKUMUSE MAKSUMUSES 3.22. Vaidlustaja väitel pidi hankija viima kolmanda isiku suhtes läbi põhjendamatult madala maksumuse kontrollimenetluse.24 Hankija ei nõustu. 3.23. Hankija peab nõudma pakkujalt maksumuse kohta selgitust, kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal (RHS § 115 lg 1). Hankija ei ole kolmandalt isikult selgitusi küsinud, kuna tal ei tekkinud kahtlust pakutud maksumuse põhjendatuses. 3.24. Hankijal on kontrolli alustamise üle otsustamisel avar kaalutlusruum. 25 Alapakkumuse kahtlus peab hankijal tekkima vaid siis, kui pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades silmatorkavalt madal.26 Sellest tulenevalt on RHS § 115 lg 1 kohaldamata jätmise otsuse kohtulik kontroll piiratud. VAKO saab kontrollida vaid seda, et hankija ei ole teinud ilmselget kaalutlusviga.27 3.25. Hankijal ei pidanud tekkima kahtlust kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Lõplikke pakkumusi esitati kolm ning nende maksumused olid ca 7,6 mln eurot, ca 8,1 mln eurot ja ca 8,9 mln eurot. Kõik maksumused jäävad samasse suurusjärku, ühegi pakkumuse maksumus ei ole järgmisest üle 10% odavam: kolmanda isiku pakkumuse maksumus on vaidlustaja omast 6,46% odavam, vaidlustaja pakkumuse maksumus on pingereas III kohal oleva pakkumuse maksumusest 9,31% odavam. 19 Vaidlustus, p 50. 20 Teabevahetus, sõnumi ID 892833. 21 VAKO 73-17/183856, p 15; VAKO 196-19/215947, p 18; VAKO 256-10/121397, p 10. 22 TlnHKo 3-16-924, p 15; TlnHKo 3-16-277, p 11. 23 TlnRnKo 3-18-2338, p 27; TlnRnKo 3-09-3081, p 12. 24 Vaidlustus, ptk C. 25 VAKO 138-20/222733, p 27; TlnRnKo 3-15-77, p 14. 26 RKHKo 3-3-1-50-15, p 23. 27 VAKO 136-20/ 220835, p 11. 6/8 3.26. Seadus ei sätesta, millal peab hankijal tekkima kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuses. Aktsepteeritud on siiski, et kõige vahetuma ja ausama tagasiside turuhindadest annab võrdlus samas riigihankes esitatud pakkumustega. 28 Hankijal peab tekkima kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal siis, kui pakutud hind on märkimisväärselt madalam kui teistes esitatud pakkumustes.29 Olukorras, kus kolmanda isiku pakkumus on protsentuaalselt vaid marginaalselt vaidlustaja enda pakutud maksumusest odavam, on selge, et hankijal kahtlust tekkima ei pidanud. 3.27. Vaidlustaja väitel pidi kahtlus tekkima sellest, et kolmas isik on oma esialgse pakkumusega võrreldes vähendanud lõplikus pakkumuses maksumust ca 17%. 30 See väide on asjakohatu. Hankijal ei tekkinud ega pidanud tekkima sel alusel kahtlust. Algset maksumust vähendasid kõik pakkujad: keskmine määr, milles algset maksumust vähendati, on 16,76%. Seega polnud hankija jaoks kolmanda isiku pakkumuse maksumuses võrreldes esialgsega midagi anomaalset. Selline pakkujate käitumine kahe-etapilises menetluses pole ka midagi uut ega üllatavat: pakkujad lisavadki esialgsele pakkumusele suurema kasumimarginaali, et konkurente eksitada. 3.28. Kuna hankijal ei pidanud RHS § 115 lg 1 kontekstis tekkima kahtlust kolmanda isiku pakkumuse maksumuses, ei ole vajadust arutada selle üle, kuidas täpselt kolmanda isiku pakkumuse maksumus kujunes. 4. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 4.1. Asutusesisene teave. Vastus vaidlustusele on koostatud kahes versioonis. VAKO-le on edastatud katmata versioon, mis sisaldab lepingu sõlmimise loa andmise taotluse raames avaldatud teavet riigikaitseülesannete täitmiseks ja hädaolukorra tagajärgede leevendamiseks vajaliku varu suuruse ja vahendite koguse kohta ning selle kasutusele võtmise ulatuse ja tingimuste kohta (AvTS § 35 lg 1 p 62). Hankija palub katmata versiooni teistele menetlusosalistele mitte edastada ja AvTS märkega teavet vaidlustusmenetluses tehtavates määrustes ja otsustes mitte avaldada. 4.2. Vaidlustaja taotlus teabe väljastamiseks. Vaidlustaja on esitanud taotluse erineva teabe väljastamiseks. Taotlus tuleb jätta rahuldamata: a. vaidlustajale ei saa väljastada kolmanda isiku pakkumust, kuna see on kolmanda isiku ärisaladus. VAKO palub ses osas võtta seisukoht ka kolmandalt isikult. Samuti ei olnud hankija kohustatud avaldama ühegi pakkumuse maksumuse osamaksumusi. RHS § 46 1 lg 1 p 1 kontekstis mõistetakse „osamaksumusena“ olukorda, kus erinevaid maksumuse komponente hinnatakse eraldi. Vaidlusaluses olukorras hinnati kogu maksumust koos. Hinnakujundus ehk üksikute ühikute hinnad on ikkagi pakkujate ärisaladus ning ei ole hõlmatud RHS § 461 lg 1 p-ga 1; b. seadus ega RHAD ei kohusta hankijat avaldama hankija ja pakkujate vaheliste läbirääkimiste protokolle. Läbirääkimised hõlmavad pakkujate ärisaladust; c. hankija ei ole läbi viinud kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli, kuna tal ei tekkinud (ega pidanud tekkima) kahtlust. 4.3. Esindus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et on hankija lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11). 4.4. Tähtaegsus. VAKO määras vaidlustusele vastamise tähtpäevaks 27.11.2024. Vastus on tähtaegne. 4.5. Läbivaatamine. Hankija on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 6). 28 Väljaots, T. RHSK § 115/11. 29 EÜKo T-392/15, p 88. 30 Vaidlustus, p 63. 7/8 4.6. Esitamine. Vastus on esitatud VAKO-le ([email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Gregor Saluveer, vandeadvokaat vandeadvokaadi abi 8/8