Ulvi Reimets Teie 19.11.2024 nr 12.2-10/220
Riigihangete vaidlustuskomisjon
[email protected] Meie 27.11.2024 nr JUR-7/2024-110
Täiendav seisukoht vaidlustuse vastusele
Käesolevaga esitab hankija täiendavad seisukohad minikonkursi „Minikonkurss nr 29:
Heakorrateenuse tellimine Tartumaa objektidele 01.04.2025-31.03.2028“ (viitenumber 286164)
raames esitatud vaidlustusele.
Vaidlustaja heidab ette, et RHADis ei ole põhjendust, miks on vajalik nimetatud objektidega
tutvuda. Hankija selgitab, et sellist põhjust tõesti ei ole ega peagi olema, sest riigihangete seadus
ega ükski muu õigusakt sellist kohustust hankijatele ei pane. Vaidlustaja viited
vaidlustuskomisjoni 30.11.2021 otsusele nr 192-21/241374 on siinkohal täiesti asjakohatud ning
sellest ei tulene mitte mingilgi moel kohustust hankija jaoks esitada RHADis põhjendused, miks
on objektidega tutvumine vajalik (vaidlustusasjas oli tegemist olukorraga, kus RHAD ei
sisaldanud nõuet hankelepingu täitmise kohaga tutvumiseks).
Käimasoleva minikonkursi puhul on küll tegemist rahalises määras rahvusvahelist piirmäära
ületava riigihankega, kuid piiriülene (rahvusvaheline) huvi siinkohal ilmselgelt puudub, sest kõik
raamlepingu osapooled on kohalikud ettevõtjad, kellel ei tohiks korrektsete ettevõttesiseste
protsesside ja tegevuste puhul (mis hõlmavad mh ka riskijuhtimist) olla mitte mingit takistust
arvestada objektide ülevaatamise kohustusega konkreetsel etteantud kuupäeval ja kellaajal, mis
on antud mõistlikul ajal (sh piisava reageerimise ajaga). Seega ei saa praegu olla RHAD kellegi
riigihankel osalemise võimalusi piiravam kui mõne teise (nö kohaliku) pakkuja puhul.
Vaidlustaja on täiendavates selgitustes esitanud esmalt hinnangu, et vaidlustuse vastuses
esitatud põhjendused on ebamäärased, asjakohatud ja väljaotsitud. Seejärel on vaidlustaja
väljendanud, et tegelikult põhjendusi ei olegi esitatud ("kõnealuse nelja kohustusliku objekti
tutvumise oleks võinud üldse ära jätta, kuna Hankija ei ole suutnud põhjendada, miks see üldse
vajalik oli"). Kolmandaks väidab aga vaidlustaja hoopis, et neljast kohustuslikust hoonest ühe
puhul ei ole esitatud põhjendusi ("Neljanda, tutvumiseks kohustusliku objekti, kohta ei ole
Hankija isegi vastuses vaidlustusele suutnud selgitada, millise eripära tõttu on selle objektiga
tutvumine kohustuslik"). Hankija selgitab, et on esitanud vaidlustuse vastuses põhjendused kõigi
nelja objekti kohta. Vaidlustaja ei ole oma tegevuses kuigi põhjalik ning esitab vastuolulisi
seisukohti.
Vaidlustaja seisukoha järgi on olukorras, kus teenuse kvaliteet on hankija poolt RHADi
dokumentides väga põhjalikult kirjeldatud, objektiga tutvumise kohustuslikkuse põhjendus
asjakohatu. Järelikult tuleneb vaidlustaja sellisest seisukohast, et RHS § 111 lg 6 ja 7
rakendumise õigustus esineb üksnes siis, kui RHAD on koostatud mittetäielikult või lausa
puudulikult. Selline loogika läheb aga vastuollu esmalt hankija kohustusega panna RHADi kirja
kõik oluline (asjaolu, mida vaidlustaja ilmselgelt praegu ette ei heida), teisalt ei saa seaduse
sõnastusest sellist järeldust mitte kuidagi teha. Kolmandaks ignoreerib vaidlustaja iseenda
tsiteeritut RHADist (raamlepingu dokument "Üldine tehniline kirjeldus" p 1), mis ütleb, et juhul,
kui tegelik olukord Kinnisvaraobjektil erineb dokumentidest toodust, tuleb teenuse osutamisel
võtta aluseks Kinnisvaraobjekti olukord. Hankja möönab, et RHAD järgse ja tegeliku olukorra
samasuse tagamine on hankija kohustus ning selle rikkumine võib kujutada endast ka RHSi
rikkumist. Samas on võimalik sellise olukorra tekkimist vältida või see riigihanke läbiviimise ajal
(kasvõi RHADi muutmise-täiendamise läbi) lahendada seeläbi, et nõutakse hankelepingu täitmise
kohaga tutvumist. Tegemist on seega meetmega, mis on suunatud hankelepingu täitmise
õnnestumisele nii hankija kui pakkuja aspektist. Kui lepingut täitva töövõtja jaoks ilmnevad
täitmise käigus mingid objektispetsiifilised (nähtavad) asjaolud, siis ei saa ta objektiga eelnevalt
tutvumise korral mitte kuidagi väita, et ta ei olnud nendest teadlik.
See, kas riigihanke raames rakendada RHS § 111 lg-t 6 ja 7, on otstarbekuse küsimus. Seega
vaidlustaja vaidleb tegelikult hankija valikute otstarbekuse, mitte aga õiguspärasuse üle.
Õigusaktid ei kohusta hankijat määrama mitut külastusaega. Kas hankija kohustuslikud
külastusajad määrab, teeb seda üks või mitu korda, määrab kõikidele objektidele või ainult
osaliselt, ei ole olemuslikult õiguslik küsimus, vaid otstarbekuse küsimus. Riigikohus on oma
Riigi Kinnisvara AS Tartu mnt 85, 10115 Tallinn
[email protected]
Reg-nr 10788733 +372 606 3400 rkas.ee
11.12.2020 kohtuasjas 3-20-1198 tehtud otsuse p-s 12 märkinud, et "VAKO ja kohus võivad
hankeasjas vaidlustuse ja kaebuse rahuldada vaid juhul, kui hankija on tegutsenud
õigusvastaselt. VAKO ega kohus ei kontrolli hankija kui haldusorgani otsuste kohasust
õigusväliste standardite järgi, sh otsuste otstarbekust (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-440/13:
Croce Amica, p 44, vrd ka erinevaid keeleversioone)."
Vaidlustaja on esitanud alternatiivse taotluse kohustada hankijat võimaldama pakkujatele
täiendav aeg objektiga tutvumiseks. Hankija saab sellest aru nii, et vaidlustaja jaoks on piisav,
kui on antud kokku kaks objektiga tutvumise aega. Hankija juhib tähelepanu, et vaidlustaja ei ole
olnud võimeline ka kahel väljapakutud ajal tulema hankelepingu täitmise kohaga tutvuma ning
on soovinud veel täiendavat aega - vt selle kinnituseks "Minikonkurss nr 2023-24:
Heakorrateenuse tellimine lõuna piirkonna 2 objektile alates 01.01.2024" (viitenumber 270918)
raames riigihangete registris toimunud kirjavahetust. Seega vaidlustaja jaoks juba korduvalt
ilmnenud probleemi kese ei seisne mitte hankijas ega RHADis, vaid oskamatuses oma ettevõttes
tööd selliselt korraldada, et võimalikke kahjulikke tagajärgi ei teki. Nagu ka varasemast nähtub,
ei ole vaidlustaja suutnud maandada enda jaoks riski, et kui üks inimene ettevõtte "limiteeritud"
645-st töötajast ei peaks mistahes põhjusel olema võimeline oma ülesandeid täitma (seda kasvõi
kahel väljapakutud ajal), siis ei kaasne sellega ettevõtte jaoks sellist "ebaproportsionaalset"
tagajärge nagu seda on pakkumuse läbivaatamata jätmine. Sellise olukorra
lahendamisega läbi hankija halduskoormuse tõstmise (mitte üksnes ühes, vaidlusaluses
minikonkursis, vaid ka kõigis edaspidistes) ei saa me paraku nõustuda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Agur Maandi
jurist
Teadmiseks: Krausberg Eesti OÜ,
[email protected]