Digitaalne originaaldokument.
TALLINNA NOTAR EGLE URI
Notariaalakt notari ametitegevuse raamatus nr 2000.
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud 26.11.2024.a Tallinna notar Egle Uri,
kelle notaribüroo asub Tallinnas Rävala 2/Kivisilla 8, e-notari kaudu videosilla vahendusel.
Notari poole pöördusid:
Eesti Vabariigi nimel riigivara valitseja Rahandusministeerium, registreeritud riigi- ja
kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris registrikoodi 70000272 all, aadress Harju
maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Suur-Ameerika tn 1, 10122, e-post:
[email protected],
edaspidi nimetatud Võõrandaja, esindaja Kaidi Rand, isikukood 47112160246, kelle isiku
on notariaalakti tõestaja tuvastanud PPA andmebaasi alusel, kes enda ütluste kohaselt asub
kaugtõestamise ajal Tallinnas ning kelle esindusõiguse on notariaalakti tõestaja kontrollinud
Tallinna notar Piret Press´i 10.02.2021.a tõestatud ning notari ametitegevuse raamatu
registris nr 311 all registreeritud volikirja alusel,
Ruhnu valla nimel Ruhnu Vallavalitsus, registrikood 75023177, aadress Vallamaja, Ruhnu
küla, Ruhnu vald, Saare maakond, e-post:
[email protected], edaspidi nimetatud
Omandaja, esindaja – vallavanem Raimet Figol, isikukood 38901294211, kelle isiku on
notariaalakti tõestaja tuvastanud PPA andmebaasi alusel, kes enda ütluste kohaselt asub
kaugtõestamise ajal Ruhnu vallas ning kelle esindusõiguse on notariaalakti tõestaja
kontrollinud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri andmete ja vallavolikogu
otsuse alusel,
edaspidi eelnimetatud isikud koos nimetatud Lepinguosalised.
Lepinguosalised avaldasid soovi sõlmida alljärgnev leping:
KINNISTU VÕÕRANDAMISE LEPING,
ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
1. LEPINGU ALUS JA LEPINGU ESEME ANDMED
1.1. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhinduvad Lepinguosalised Rahandusministeeriumi
08.11.2024.a käskkirjast nr 118 ja Ruhnu Vallavolikogu 20.11.2024.a otsusest nr 13.
1.2. Notariaalakti tõestaja on käesoleva lepingu tõestamise päeval kontrollinud, et
vastavalt kinnistusraamatu elektroonilise registriosa andmetele on kinnistusregistri
registriossa nr 871734 sisse kantud järgmine kinnistu nimega PIIRI I:
1.2.1. esimesse jakku "Kinnistu koosseis": katastritunnus 68901:001:0343, sihtotstarve
elamumaa 100%, asukoht Saare maakond, Ruhnu vald, Ruhnu küla, Piirioja, pindalaga
5170 m2. Pindala on ebatäpne.
1.2.2. teise jakku "Omanik": Eesti Vabariik.
1.2.3. kolmandas jaos “Koormatised ja kitsendused” kandeid ei ole.
1.2.4. neljandas jaos „Hüpoteegid” kandeid ei ole.
1
1.3. Käesoleva lepingu esemeks on punktis 1.2. nimetatud kinnistu koos selle oluliste
osadega ja päraldistega (käesolevas lepingus nimetatud Kinnistu või Lepingu ese).
1.4. Lepingu eseme kohta avatud registriosal ei ole märkeid kinnistamisavalduste kohta,
mille suhtes menetlus oleks lõpetamata ning kinnistusraamatusse osa kandeid tegemata.
1.5. Vastavalt Kinnistu kohta e-notari infosüsteemi kaudu tehtud ehitiste otsingu
päringutele seostab ehitisregister Kinnistu katastritunnuse ja aadressiga järgmise ehitise:
Ehitisregistri Hoone/ Esmane Korruste Ehitisealune
Nimetus Aadress Staatus
kood Rajatis kasutus arv pind m2
Saare maakond,
Ruhnu vald,
120817006 Elamu hoone 1984 1 64,9 olemas
Ruhnu küla,
Piirioja
Ehitisregistris puuduvad nimetatud elamu ümber(ehitamist) kajastavad dokumendid
(eelkõige ehitus- ja kasutusluba).
Energiamärgis – kaalutud energiaerikasutuse klass H (tähtajaga 14.08.2027).
Elamu kohta ehitisregistris kehtivad piirangud puuduvad.
1.6. Kinnistu kohta e-notari infosüsteemist tehtud katastriüksuse kitsenduste ja mälestiste
otsingute päringust nähtub, et Kinnistu suhtes kehtivad järgmised kitsendused:
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 10,14 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või
tugi; seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 916,55 m²; nähtus: Maantee; seisund:
kehtiv;
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 185,26 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV
(EX.4x50); seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 77,34 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV
(EX.4x50); seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 21,53 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV
(EX.4x25); seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 17,25 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (0,4kV
kaabelliin); seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 23,01 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (0,4kV
kaabelliin); seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 23,01 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (0,4kV
kaabelliin); seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 34,15 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin
(AXPK.4x120); seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 21,13 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (0,4kV
kaabelliin); seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1655,50 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (AS-25); seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 17,25 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (0,4kV
kaabelliin); seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või
tugi (Tugi); seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või
tugi (Tõmmits); seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või
tugi (Tõmmits); seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või
tugi (Tõmmits); seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 45,78 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV
(EX.4x50); seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 53,05 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi
eesvool kuni 10km² (Ruhnu I); seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 755,84 m²; nähtus: Maaparandussüsteemi eesvool kuni
2
10km² (Ruhnu I); seisund: kehtiv;
Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 12,43 m²; nähtus: Alajaamad ja jaotusseadmed
(Küla:(Kuressaare)); seisund: kehtiv.
• Kinnistu kõlvikulises koosseisus on rohumaa 2695,0 m2, õuemaa 2084,0 m2 ja muu
maa 391,0 m2. Katastripidaja märge: Pindala on ebatäpne (06.04.2024).
1.7. Vastavalt riigi kinnisvararegistri elektroonilise andmebaasi nähtub, et Lepingu ese on
registreeritud riigi kinnisvararegistris objekti koodi nr KV115641 all, riigivara valitseja
Rahandusministeerium.
2. LEPINGUOSALISTE AVALDUSED JA KINNITUSED
2.1. Võõrandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.1.1. Lepingu ese on Võõrandaja omandis ning kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole
Müüja Lepingu eset kellelegi võõrandanud, selle suhtes ei ole vaidlusi, sellel ei lasu
käsutamiskeelde ega areste.
2.1.2. Lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi, mille
suhtes menetlus oleks lõpetamata ning kinnistusraamatusse osa kandeid tegemata.
2.1.3. Lepingu eset ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute
õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute
õigustega (sh üüri-, rendi- või muude kasutuslepingutega).
2.1.4. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Võõrandajale
teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid
ega muid piiranguid ega kitsendusi. Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid
kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid
kitsendusi ning kaardil kajastatud kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste
kaardil kajastuvad andmed, mis katastripidaja on maakatastriseaduse § 12 alusel
kitsenduste kaardile kandnud vastavalt maakatastriseaduse § 19¹ lõikele 2.
2.1.5. Kinnistu on hoonestatud. Lisaks punktis 1.5. nimetatud elamule asub Kinnistul veel
abihoone (kelder) ja alajaam, mida ehitisregistrisse kantud ei ole. Elamu tegelik
kasutuselevõtu aasta on u 1960. aastatel, elamule on juurde ehitatud esik, mis ei kajastu
ehitisregistri andmetes. Kinnistu on ühendatud ning liitunud elektrivõrguga, vee- ja
kanalisatsioonitehnovõrguga. Kinnistu kütteliigiks on ahiküte. Paigaldatud on
õhksoojuspump, mis ei kajastu ehitisregistris.
2.1.6. Lepingu esemel ei ole mingeid Võõrandajale teadaolevaid varjatud puudusi, millest
Võõrandaja ei ole Omandajale teatanud või mida Omandaja ei saanud märgata ülevaatuse
teostamisel.
2.1.7. Lepingu eseme suhtes ei ole sõlmitud kindlustuslepingut.
2.1.8. Kinnistule on juurdepääs avalikult teelt. Kinnistut ei läbi detailplaneeringu kohaselt
avalikuks kasutamiseks määratav olemasolev või kavandatav tee. Maa-ameti teeregistri
andmetel läbib Kinnistut eratee
2.1.9. Võõrandajale teadaolevalt ei ole Kinnistul keskkonnareostust ja ei ole esitatud
sellesisulisi ettekirjutusi.
2.1.10. Kinnistu on registreeritud 1 füüsilisest isikust ettevõtja ja 1 mittetulundusühingu
asukohana ning ei ole ei ole registreeritud ühegi isiku elukohana.
2.1.11. Kuni käesoleva lepingu sõlmimise päevani on tasutud kõik Lepingu eseme eest
tasumisele kuuluvad maksed ja avalik-õiguslikud koormatised, mille maksetähtpäev on
saabunud.
3
2.1.12. Käesoleva lepingu punktis 1.1. nimetatud rahandusministri käskkiri on kehtiv, seda ei
ole vaidlustatud ega muudetud.
2.1.13. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Võõrandaja õigust sõlmida käesolev
leping ja et Võõrandaja poolt ei ole sõlmitud ja Võõrandaja kohustub mitte sõlmima ühtegi
lepingut, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel kannete tegemist
kinnistusraamatusse.
2.1.14. Tema volitused on kehtivad ega ole esindatava poolt tagasi võetud ega kehtetuks
kuulutatud ja et tal on kõik vajalikud otsused ja kooskõlastused ning kõik õigused käesoleva
lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.2. Omandaja esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. Punktis 1.1. nimetatud Ruhnu Vallavolikogu otsus kehtib, seda ei ole vaidlustatud ega
muudetud.
2.2.2. Omandaja on üle vaadanud Kinnistu koosseisu kuuluva maaüksuse, tutvunud
maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ja on eelnimetatud andmete alusel teadlik
maaüksuse suurusest ja piiridest.
2.2.3. Omandaja on üle vaadanud Kinnistul asuvad ehitised ja Omandaja poolt nimetatud
ehitiste kohta esitatud dokumendid ja on eelnimetatud andmete ja Võõrandaja käesolevas
lepingus antud kinnituste alusel teadlikud ehitiste seisukorrast ja dokumentidest.
2.2.4. Lepingu eseme omandamine on vajalik Omandaja seadusest tulenevate ülesannete
täitmiseks.
2.2.5. Omandaja on teadlik Kinnistu suhtes kehtivatest kitsendustest, nende sisust ning
mõjust Lepingu eseme kasutamisel.
2.2.6. Tema volitused on kehtivad ega ole lõppenud ja tal on kõik vajalikud otsused ja
kooskõlastused ning kõik õigused käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.3. Lepinguosalised avaldavad ja kinnitavad, et:
2.3.1. Punktis 1.1. nimetatud rahandusministri käskkirja ja Ruhnu Vallavolikogu otsuse
vaidlustamise tähtaeg ei ole möödunud, kuid vaatamata sellele soovivad Lepinguosalised
käesoleva lepingu sõlmida selles toodud tingimustel.
2.3.2. Nad on tutvunud lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi
täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat
kontrollimist notariaalakti tõestaja poolt.
3. LEPINGU ESEME VÕÕRANDAMINE, TASU JA SELLE TASUMISE KORD
3.1. Lepinguosalised on kokku leppinud, et Võõrandaja võõrandab ja Omandaja omandab
käesoleva lepingu punktis 1.2. nimetatud kinnistu, asukohaga Saare maakond, Ruhnu vald,
Ruhnu küla, Piirioja (registriosa nr 871734), koos selle oluliste osadega ja päraldistega.
3.2. Vastavalt punktis 1.1. nimetatud Rahandusministeeriumi käskkirjale võõrandatakse
Kinnistu Omandajale 50% harilikule väärtusele vastava tasu eest Ruhnu vallale tema
seadustest tulenevate ülesannete täitmiseks. Lepinguosalised avaldavad, et Kinnistu harilik
väärtus on 69 000 eurot ning Omandaja kohustub tasuma Võõrandajale 34 500 eurot, so
50% harilikule väärtusele vastavast summast.
3.3. Lepinguosalised on kokku leppinud, et punktis 3.2. nimetatud summa 34 500 eurot,
kohustub Omandaja tasuma Võõrandaja väljastatavate arvete alusel 7 aasta jooksul
alljärgneva maksegraafiku alusel:
• 5000 eurot hiljemalt 31.12.2024;
4
• 5000 eurot hiljemalt 31.12.2025;
• 5000 eurot hiljemalt 31.12.2026;
• 5000 eurot hiljemalt 31.12.2027;
• 5000 eurot hiljemalt 31.12.2028;
• 5000 eurot hiljemalt 31.12.2029;
• 4500 eurot hiljemalt 31.12.2030.
Notariaalakti tõestaja poolt on selgitatud, et punktis 3.3 nimetatud summa tasumise kohustus on
tagamata, samuti on selgitatud tasumise kohustuse tagamise võimalusi (viivis, notari hoiukonto
kasutamine jne), kuid vaatamata sellele soovivad Lepinguosalised sõlmida käesoleva lepingu selles
toodud tingimustel.
4. MUUD KOKKULEPPED
Lepinguosalised on kokku leppinud, et:
4.1. Võõrandaja kohustub Omandajale Kinnistu otsese valduse ning Kinnistu päraldisteks
olevad dokumendid üle andma hiljemalt 7 päeva jooksul arvates käesoleva lepingu
sõlmimisest.
4.2. Kõik maksed, avalik-õiguslikud koormatised, Lepingu esemest saadavad viljad,
samuti Lepingu eseme juhusliku hävimise riisiko ja halvenemise oht lähevad Võõrandajalt
Omandajale üle Lepingu eseme valduse üleandmisega.
4.3. Lepingu eseme otsese valduse üleandmisel allkirjastavad Lepinguosalised lihtkirjaliku
üleandmis-vastuvõtmise akti, mis loetakse Omandaja poolt antud täitmise kviitungiks ning
milles märgitakse valduse üleandmise kuupäev ning mõõdikute näidud nimetatud kuupäeva
seisuga.
5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
Võõrandaja ja Omandaja on Kinnistu omandi üleandmises Omandajale kokku
leppinud. Võõrandaja lubab ja Omandaja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 871734 teises (II) jaos senine kanne
Võõrandaja kohta ning uue omanikuna sisse kanda Ruhnu vald.
6. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA SELGITUSED
Notariaalakti tõestaja on Lepinguosalistele selgitanud käesolevast lepingust tulenevaid
õiguslikke tagajärgi, sealhulgas alljärgnevat:
6.1. Omandaja saab Kinnistu omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte
käesoleva lepingu sõlmimisega.
6.2. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme võõrandamisega seotud
kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt
tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata
jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
6.3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab müüja
ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme
päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta
käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja
käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui müüjal on huvi
jätta dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi
originaali asemel ärakirja või väljavõtte.
5
6.4. Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko
ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja
lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise
riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste
rikkumisest tulenevalt. Võlaõigusseaduse § 218 lg 4 kohaselt ei vastuta müüja asja
lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja
lepingutingimustele mittevastavusest teadis või pidi teadma.
6.6. Võlaõigusseaduse § 220 lg 1 kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele
mittevastavusest müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja
lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijalemüügi puhul
peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale kahe kuu jooksul
pärast seda, kui ta sai mittevastavusest teada.
6.7. Võlaõigusseaduse § 220 lg 3 kohaselt juhul, kui ostja ei teata müüjale
lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele
mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on vabandatav, võib ostja siiski
lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et müüja
hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
6.8. Võlaõigusseaduse § 221 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele
tugineda sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui
mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja
mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud
seda ostjale.
6.9. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib ostja nõuda lepingu täitmisena asja
parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda
(võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115) või alandada
ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on
oluline lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda (võlaõigusseadus § 116 kuni 118 ja
223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele
lepingupoolele (võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1).
6.10. Riigivaraseaduse (RVS) § 33 lõike 3 kohaselt, kui kinnisasi võõrandatakse või
koormatakse hoonestusõigusega 10 aasta jooksul pärast kinnisasja tasuta omandamist,
peab võõrandaja või hoonestusõiguse seadja hüvitama riigile 65% vara harilikust väärtusest,
mis sellel oli tema poolt omandamise hetkel. Hüvitis tuleb võõrandamisel kanda 5 aasta
jooksul ja hoonestusõiguse seadmisel 10 aasta jooksul tehingu päevast arvates riigi
tuludesse. RVS § 33 lõike 4 kohaselt, kui kohaliku omavalitsuse üksus võõrandab riigilt
tasuta saadud kinnisasja või seab sellele hoonestusõiguse kohaliku omavalitsuse valitseva
mõju all oleva eraõigusliku juriidilise isiku kasuks, siis käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei
kohaldata, välja arvatud juhul, kui juriidiline isik võõrandab omandatud kinnisasja või
hoonestusõiguse või seab omandatud kinnisasjale hoonestusõiguse. RVS § 33 lõikest 7
tulenevalt kohustub riigivara valitseja riigivara võõrandamise lepingus sätestama Tallinna
linnale kohustuse teatada kinnisasja võõrandamisest või hoonestusõiguse seadmisest.
RVS § 33 lõike 5 alusel on riigil õigus nõuda kohalikule omavalitsusele võõrandatud
kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist. Mittesihtotstarbelise kasutamise korral on riigil õigus
nõuda kinnisasja omandanud isikult leppetrahvi, mille suurus on vähemalt 25%, kuid mitte
rohkem kui 100% vara väärtusest selle võõrandamise hetkel.
7. LEPINGU EKSEMPLARID JA VOLITUSED NOTARIAALAKTI TÕESTAJALE
7.1. Kaugtõestamise korral on elektroonilises käibes kasutusel digitaalne
originaaldokument. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist ka paberil kinnitatud
6
ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule.
7.2. Käesolev notariaalakt on Lepinguosalistele kättesaadav portaalides www.notar.ee ja
www.eesti.ee.
7.3. Notariaalakti tõestaja edastab lepingu kinnistusosakonnale.
7.4. Lepinguosalised on kokku leppinud ning volitavad notariaalakti tõestajat vajadusel
esitama kinnistusosakonnale täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas tegema vajaduse
korral käesolevas lepingus täiendusi ja parandusi ulatuses, mis on kooskõlas
Lepinguosaliste taotlustega.
7.5. Vastavalt maakatastriseaduse § 201 esitab notar kümne päeva jooksul pärast kinnistu
või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist katastripidajale tehingu õiendi.
7.6. Lepinguosalised ei soovi, et notariaalakti tõestaja esitaks rahvastikuregistrile
elukohaandmete muutmise teate.
8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
8.1. Tehinguväärtus vastavalt notari tasu seaduse §-le 3 on 34500 eurot.
8.2. Notari tasu seaduse kohaselt on ette nähtud notari tasu:
8.2.1. Lepingu tõestamise eest §-de 22 ja 23 kohaselt 119,50 eurot, millele lisandub
käibemaks (22%) 26,29 eurot, kokku 145,79 eurot.
8.2.2. Kaugtõestuse eest § 2 lg 21 kohaselt 20 eurot, millele lisandub käibemaks (22%)
4,40 eurot, kokku 24,40 eurot.
8.3. Riigilõivuseaduse §-de 76 ja 347 kohaselt on ette nähtud riigilõiv uue omaniku kande
eest 30 eurot (tehinguväärtus 34500 eurot).
8.4. Notari tasu ja riigilõivu tasub Omandaja.
8.5. Notari tasu tasutakse notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3)
tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele
kuuluvaid dokumente ja notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. Notari tasu
maksmise arved kuuluvad täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel. Vastavalt notari tasu
seaduse §-le 38 lg 2 vastutavad osalejad notari ees notariaaltoimingu eest notari tasu
tasumisel solidaarselt.
8.6. Riigilõiv tasutakse viivitamatult Rahandusministeeriumi kontole. Riigilõivu tasumisel
märgitakse maksedokumendile selle toimingu nimetus, mille eest riigilõiv tasutakse, või viide
riigilõivuseaduse riigilõivumäära kehtestavale sättele, krediidiasutuse kaudu riigilõivu
tasumisel ka viitenumber. Riigilõivu tasumisel teise isiku eest märgitakse ka selle isiku nimi.
Kinnistusraamatu toimingu eest riigilõivu tasumisel näidatakse maksedokumendil ära ka
puudutatud kinnistu registriosa number, selle puudumisel aga katastritunnus või
kinnistamisavalduse notariaalse kinnitamise või tõestamise number. Notariaalakti tõestaja on
selgitanud riigilõivu tasumata jätmise tagajärgi.
Käesolev notariaalakt on Lepinguosalistele enne allkirjastamist notariaalakti tõestaja poolt
videosilla vahendusel läbivaatamiseks esitatud, see on notariaalakti tõestaja poolt
Lepinguosalistele ette loetud, notariaalakti sisu ja õiguslikud tagajärjed on selgitatud ja
notariaalakt on Lepinguosaliste poolt heaks kiidetud.
Lepinguosalised ja notar allkirjastavad käesoleva notariaalakti digitaalallkirjaga.
7