Paikuse alevi Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine

OTSUS 18.06.2026 nr 35 Paikuse alevi Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Pärnu Linnavolikogu algatas Paikuse alevi Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneeringu oma 16.11.2023 otsusega nr 47. Kinnistu on hoonestamata, osaliselt kaetud kõrghaljastusega, osaliselt looduslik rohumaa. Juurdepääs kinnistule on võimalik Keraamika tänavalt. Kinnistu külgneb Reiu jõega, reljeef on suure kaldega jõe poole. Ala kontaktvööndi moodustab lõuna poolt olemasolev elamuala, kus on kahekordsed kortermajad, kaugemal elamurajoon ühepereelamutega. Naaberkinnistutel, Vesiroosi tn 3 ja 5, kehtib detailplaneering, mille alusel saab rajada väikelaevade sadama. Kinnistust põhja pool asub hoonestamata Keraamika tn 1 kinnistu, mis on reserveeritud uue silla asukohaks. Paikuse valla üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsiooniks määratud Reiu jõe poolsel küljel kompensatsiooniala, mille eesmärk on mahendada eelkõige inimmõjust tulenevaid negatiivseid mõjusid ja mitmekesistada maastikku. Planeeringuala põhjapoolses osas on üldplaneeringu kohaselt segahoonestusala, kus on võimalikud kasutusotstarbed elamumaa (eelistatud 3 ja enama korrusega elamud), ärimaa, ühiskondlike ehitiste maa, tootmismaa, transpordimaa. Hoonestatava kinnistu minimaalne suurus on 3000m2. Planeeringuala lõunapoolses osas on üldplaneeringu kohaselt reserveeritud elamuala E3 (ehitusõiguse saab kinnistu minimaalse suurusega 3000 m²). Planeeringualal asub kalda piiranguvöönd (100m) ja ehituskeeluvöönd (50 m). Ehituskeeluvööndi vähendamist ei kavandata. Planeeritaval alal kehtib Keraamika 1 ja Lehe kü osaline detailplaneering (kehtestatud Paikuse Vallavolikogu 18.03.2002 otsusega nr. 11). Detailplaneeringu eesmärgiks on Keraamika tn 3 kinnistule ehitusõiguse andmine kuni kolme kortermaja ehitamiseks, mille maksimaalseks kõrguseks võib olla kuni 11,5 meetrit. Lubatud on kuni 3-korruselised hooned, millest viimane korrus peab olema täiskorruste mahust kuni 50%. Lisaks nähakse ette jõeäärne avalikuks kasutamiseks olev ala, kuhu on planeeritud jõega paralleelselt kulgev kergliiklustee. Planeeringulahendus ja põhjendused on esitatud käesoleva otsuse lisades. Detailplaneeringu eskiislahendus oli avalikustatud 14.07-18.08.2025. Kaasatavaid ja koostöötegijaid teavitas Pärnu Linnavalitsus 26.06.2025 kirjaga nr 8-4/7243-17. Eskiislahenduse avalikustamise perioodil ei esitatud ettepanekuid ega arvamusi. Planeering on kavandatud ellu viia ühes ehitusetapis. Planeerimisseaduse § 131 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldajal kohustus omal kulul välja ehitada detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised (edaspidi detailplaneeringukohased rajatised), kui planeeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. Pärnu Linnavolikogu 20.10.2022 määruse nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“ § 2 kohaselt kehtestab linn detailplaneeringu üksnes juhul, kui sõlmitud on haldusleping, millega on linn andnud huvitatud isikule üle rajatiste väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega seotud kulude kandmisega, või on rajatiste rajamine ette nähtud linna eelarvestrateegias või jooksva aasta eelarves. Haldusleping rajatiste väljaehitamise kohustuse üleandmiseks järgides kõiki määruses sätestatud nõudeid sõlmitakse hiljemalt sellega seotud detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise ajaks. Sama määruse § 4 lõike 1 kohaselt võib linn kõnesolevas määruses nimetatud halduslepingus kokku leppida rajatiste väljaehitamise kulutuste osalises või täielikus kandmises juhul, kui niisugused kulutused on ette nähtud linna eelarvestrateegia või jooksva aasta eelarves; lõike 2 kohaselt nimetatud kulutuste täielikus või osalises kandmises lähtutakse linna eelarvestrateegias või eelarves sätestatud suurustest ja tähtaegadest ning seatakse tingimused lähtuvalt linna huvidest. Kõnesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud teed ja sellega seonduvaid rajatisi, haljastust, välisvalgustust ning tehnorajatisi, kuivõrd ta on niisuguse haldusülesande delegeerinud halduslepinguga huvitatud isikule. Haldusleping on sõlmitud. Linnavalitsus saatis detailplaneeringu kooskõlastamiseks koostöötegijatele (kooskõlastatavatele ametkondadele) 10.11.2025 kirjaga nr 8-4/7243/2023-25 ja kaasatavatele (planeeringuala naaberkinnistute omanikele) 10.11.2025 kirjaga nr 8-4/7243/2023-24. Päästeamet kooskõlastas planeeringu tuleohutuse osa 25.11.2025 kirjaga nr 7.2-3.4/4124-3. Transpordiamet kooskõlastas planeeringu 07.12.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/21111-9. Terviseamet kooskõlastas planeeringu 12.01.2026 kirjaga nr 9.3-1/25/10369-2. Keskkonnaamet esitas seisukoha 18.07.2025 kirjaga nr 6-2/25/12905-2. Kaasatavatelt ettepanekuid ega arvamusi ei esitatud. Pärnu Linnavolikogu võttis detailplaneeringu vastu ja jättis algatamata detailplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise 29.01.2026 otsusega nr 6. Pärnu Linnavalitsus avalikustas detailplaneeringu ajavahemikul 23.02-30.03.2026 ja teavitas avalikust väljapanekust avalikkust, kaasatavaid (16.02.2026 kiri nr 8-4/7243/2023-35) ja koostöötegijaid (16.02.2026 kiri nr 8-4/7243/2023-36). Ettepanekuid ega vastuväiteid planeeringulahenduse suhtes ei esitatud. Maa- ja ruumiamet on andnud detailplaneeringule heakskiidu. Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 139 lõike 1 lause 2 alusel 1. Kehtestada Pärnu linna Paikuse alevi Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneering (juurde lisatud). 2. Pärnu Linnavalitsusel on õigus algatada detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja kohalikul omavalitsusel õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehituslubade andmisest, kui huvitatud isik ei täida haldusepingus sätestatud kohustusi, sh juhul, kui juba sõlmitud haldusleping mistahes põhjusel lõppeb. 3. Pärnu Linnavalitsusel korraldada teatamine detailplaneeringu kehtestamisest 30 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates vastavas kohalikus ajalehes ja 14 päeva jooksul Pärnu linna veebilehel ning väljaandes „Ametlikud Teadaanded“. 2 4. Pärnu Linnavalitsusel esitada kehtestatud detailplaneeringu kohta planeerimisseaduse § 41 lõikes 6 nimetatud andmed planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates. 5. Detailplaneeringu kehtestamise otsuse ärakirja ning kehtestatud detailplaneeringu saadab linnavalitsuse kantselei maakatastrile 14päeva ning planeerimisseaduse § 139 lõikes 6 sätestatud isikutele 14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamise päevast arvates. 6. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras. 7. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Andrei Korobeinik volikogu esimees 3  Lisa Pärnu Linnavolikogu 18.06.2026 otsuse nr 35 juurde 22 lehel Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneering OÜ LINNAK Reg nr 12913059 MTR EEP003484 Tel +372 52 75 815 [email protected] Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneering Paikuse alev, Pärnu linn Töö nr 2419 Huvitatud isik: Mihhail Timofejev /allkirjastatud digitaalselt/ Koostamise korraldaja: Pärnu Linnavalitsus Koostaja: OÜ Linnak Arhitekt: Karri Tiigisoon /allkirjastatud digitaalselt/ aprill 2026 Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneering SISUKORD SELETUSKIRI .............................................................................................................................. 3 1. Planeeringu koostajad ja koostamise korraldaja ......................................................... 3 1.1. Planeeringu koostamise alused .............................................................................. 3 2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed ....................................................................... 3 2.1. Kruntide andmed, maakasutus ja hoonestus ......................................................... 4 3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ...................................................................... 4 4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused................................ 4 5. Ruumilise arengu eesmärgid........................................................................................ 5 5.1. Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks .. 5 5.2. Vastavus liigilt üldisemale planeeringule ............................................................... 6 5.3. Alal (piirkonnas) kehtivad detailplaneeringud........................................................ 6 5.4. Kooskõla Sindi-Lodja detailplaneeringuga ............................................................. 6 6. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused .................................................... 7 7. Planeeringuga määratavad maakasutus- ja ehitustingimused ................................... 8 8. Liiklus, parkimine ......................................................................................................... 9 9. Haljastus, maastik, piirded .......................................................................................... 9 10. Tehnovõrgud, tehnoseadmed ................................................................................ 10 10.1. Veevarustus ............................................................................................................10 10.2. Reoveekanalisatsioon ............................................................................................11 10.3. Sademevee ja lume käitlus ....................................................................................11 10.4. Elektrivarustus ........................................................................................................11 10.5. Sidevarustus ...........................................................................................................12 10.6. Soojavarustus, jahutus ...........................................................................................12 11. Tuleohutuse tagamine ............................................................................................ 12 11.1. Kujade määramine ja tule leviku takistamine .......................................................13 12. Keskkond ................................................................................................................ 13 12.1. Jäätmed ...................................................................................................................13 12.2. Insolatsioon.............................................................................................................13 12.3. Müra .........................................................................................................................13 12.4. Lihkeohtlikkus .........................................................................................................15 12.5. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed ....................................................................................................15 12.6. Planeeringuga seotud kliimaeesmärgid ................................................................15 13. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine .............................................................. 15 14. Servituutide seadmise vajalikkus, teede avalik kasutus ....................................... 16 15. Turvalisus, kuritegevuse riskide vähendamine ja universaalne disain .................. 16 16. Andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta .................................. 16 17. Haldusleping ja detailplaneeringu rakendamise nõuded ...................................... 16 GRAAFILINE OSA AS-1 SITUATSIOONISKEEM AS-2 TUGIJOONIS AS-3 PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA AS-4 TRASSIÜHENDUSTE SKEEM AS-5 ILLUSTREERIV JOONIS Töö nr 2419 Lk 2 / 17 Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneering SELETUSKIRI 1. Planeeringu koostajad ja koostamise korraldaja Koostaja Koostamise korraldaja Huvitatud isik OÜ LINNAK (12913059) Pärnu Linnavalitsus (75000064) Mihhail Timofejev Tel +372 52 75 815 [email protected] Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn +372 444 8200 [email protected] 1.1. Planeeringu koostamise alused - Pärnu Linnavolikogu 16.11.2023 otsus nr 47 Paikuse alevis Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine; - Maa-ala plaan koos tehnovõrkudega. Tippgeo OÜ, töö nr 2022TG575, 31.01.2023. Olulisemad õigusaktid: - Paikuse valla üldplaneering (kehtestatud Paikuse vallavolikogu 15.06.2009.a. määrusega nr 8) 2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed Planeeringuala asub Pärnu linnas, Paikuse alevis. Joonis 1 Keraamika tn 3 kinnistu asukoht. Töö nr 2419 Lk 3 / 17 Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneering Keraamika tn 3 kinnistu asub Paikuse alevis Reiu jõe ääres Reiu jõe ja Keraamika tänava vahelisel alal Paide maanteest ca 100 m lõuna suunas. Juurdepääs kinnistule on Keraamika tänavalt. Piki Keraamika tänavat kagu suunas paiknevad olemasolevad elamud. Keraamika tn ääres paikneb nii väiksemaid korterelamuid kui ka pereelamuid. 2.1. Kruntide andmed, maakasutus ja hoonestus Keraamika tn 3 katastritunnus: 56801:001:0922 pindala: 13824,0 m² sihtotstarve: maatulundusmaa 100% Ehitisregistri andmetel on kinnistu hoonestamata. Krundil paiknevad mõned abihooned, mis on ilmselt Keraamika tn 7 elanike poolt varem ehitatud. 3. Detailplaneeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärk on elamupiirkonna välja ehitamine. 4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Joonis 2 Vaade Keraamika tn 3 kinnistule Võrreldes teiste piirkonna kinnistutega on Keraamika tn 3 suurema pindalaga. Kinnistu ulatub Reiu jõe äärde välja olles kujult jõe poolses osas laiem kui Keraamika tänava ääres. Piirkonna hoonestus paikneb valdavalt Keraamika tänava ääres. Hoonestuse moodustavad nii korterelamud, kui ka üksikelamud. Keraamika tn 7, 9, 10 ja 21 kinnistutel paiknevad olemasolevad viilkatusega kortermajad. Ülejäänud kruntidel on valdavalt ühekorruselised üksikelamud. Kuna korterelamud paiknevad valdavalt Keraamika tänava Paide mnt poolses otsas, siis teeb käesolev detailplaneering ettepaneku Keraamika tn 3 kinnistule korterelamute planeerimiseks arvestades muuhulgas ka kinnistu suurust. Töö nr 2419 Lk 4 / 17 Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneering 5. Ruumilise arengu eesmärgid Peamise ruumilise arengu suuna seab alal Paikuse valla üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt on ala juhtfunktsioon reserveeritud elamuala (E3). Üldplaneeringu kohaselt on elamualale E3 lubatud planeerida kuni 2-korruselised elamud. Joonis 3 Väljavõte Paikuse valla üldplaneeringu kaardist 5.1. Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks Keraamika tn 3 kinnistu näol on tegemist on ühe kinnistuga, mis on kavas hoonestada korterelamutega. Paikuse valla üldplaneeringu kohaselt on tegemist osaliselt elamualaga E3 ja segahoonestusalaga S1. Lähtuvalt sellest on võimalik ja otstarbekas antud piirkonda elamute planeerimine. Kuna naaberhooned on kahekorruselised ja (kõrge) viilkatusega kuid kahe maapealse korrusega, siis teeb käeolev detailplaneering ettepaneku kavandada 3- korruselised katusekorrusega elamud, mis järgivad läheduses olevate olemasolevate korterelamutega sarnast ruumilist paigutust ja mahtu. Erinevus on vaid katusealuse välja ehitamises, mis on tänapäeval tavaline ja otstarbekas. Arvestades kinnistu suurust ja olemasoleva hoonestuse paiknemist, tehakse ettepanek kokku kolme korterelamu planeerimiseks Keraamika tn 3 kinnistu tänavapoolsesse osasse nii, et suurem korterelamu on Keraamika tänavaga paralleelselt ning kaks väiksemat kortermaja asuvad kinnistu sügavuses nii et nende vahele jääb õue- ja parkimisala. Kuna tegemist on olemasoleva elamualaga, siis on otstarbekas kinnistule elamute kavandamine, sest uued elamud saavad osaks juba olemasolevast elamupiirkonnast. Segahoonestusala laiendamine ei ole mõistlik. Näiteks ärifunktsiooni kavandamine ei ole mõistlik, sest seoses uue Sindi-Lodja sillaga seotud liikluskorralduse muutusega on autoga juurdepääs piirkonnale ebamugavam, mis tähendab suhteliselt ebasoodsat keskkonda teenuste kavandamiseks. Lisaks on suhteliselt lähedal Paikuse keskuses olemas Töö nr 2419 Lk 5 / 17 Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneering mitmekesine teenuste valik, millele on ka planeeritavalt alalt suhteliselt hea juurdepääs erinevate liikumisviisidega. 5.2. Vastavus liigilt üldisemale planeeringule Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku muuta kehtivat Paikuse valla üldplaneeringut. Paikuse valla üldplaneering näeb alal ette elamumaa E3, mis võimaldab ehitada kuni 2- korruselisi elamuid. Koostatava detailplaneeringuga soovitakse planeerida kolmekorruselised katusekorrusega korterelamud. 5.3. Alal (piirkonnas) kehtivad detailplaneeringud Detailplaneering Kehtestamise kuupäev Sindi-Lodja silla detailplaneering 10.03.2025 5.4. Kooskõla Sindi-Lodja detailplaneeringuga Sindi-Lodja detailplaneeringuga on planeeritud Keraamika tn 3 kinnistule juurdepääs Keraamika tänava ristmiku vastasküljelt (Keraamika tänav L1 ja Keraamika tänav L2 ristmik), vt Joonis 4. Joonis 4 väljavõte Sindi-Lodja detailplaneeringust Käesolev detailplaneering näeb ette Keraamika tn 3 kinnistu juurdepääsu kavandamise teises asukohas võrreldes Sindi-Lodja detailplaneeringuga (vt planeeringu joonis AS-3). Juurdepääsu asukoha viimine vastavusse Sindi-Lodja detailplaneeringuga ei ole otstarbekas ega realistlik, sest planeeritav hoonestus (tänava äärne korterelamu) lähtub olemasoleva hoonestuse paiknemisest lähiümbruses paiknevate hoonetega (Keraamika tn 6 ja 7) asudes samal joonel ja olles ligikaudu ka sama mahuga. Arvestades Keraamika tänavaga külgneva Keraamika tn 3 kinnistu osa pikkust (~63 m) ei ole võimalik kõiki asjaolusid arvestades paigutada krundile kortermaja nii, et juurdepääs krundile oleks vastavuses Sindi-Lodja detailplaneeringuga. Töö nr 2419 Lk 6 / 17 Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneering Juurdepääsu paigutamine krundi keskele muudaks kogu krundi logistikat, hoonete ja õueala paiknemist. Kõrghaljastusega ala ja ehituskeeluvööndi paiknemise tõttu on Keraamika kinnistu tänava poolses osas suhteliselt vähe ruumi kõigi vajalike elementide (hoonestus, parkimine, õueala) paigutamiseks nii, et need moodustaksid funktsionaalselt koostoimiva elamuala. Vastavalt käesolevale detailplaneeringule ei ole Keraamika tn 3 kinnistu omanikul vaja kinnistule rohkem juurdepääse. 6. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku Paikuse valla üldplaneeringu muutmiseks, et võimaldada alale planeerida kolme korruselist viilkatusega hoonet. Muutmise ettepaneku on põhjenduseks on naaberkruntidel olemasolevate korterelamute mahtudest lähtumine. Olemasolevad korterelamud on kahekorruselised viilkatusega hooned, mis võimaldab Keraamika tn 3 kinnistule kavandada sarnase mahuga kolme korruselise korterelamu. Ca 1936 aastal ehitatud korterelamutel on olemas pööning, mille asemele ehitatakse tänapäeval üldiselt katusekorrus, mistõttu on mahulise sobivuse mõttes asjakohane lubada 3-korruselise hoonestuse ehitamise. Paide mnt kaudu on piirkonnal on suhteliselt head juurdepääsuvõimalused ühistranspordivõrgule. Samuti on hea ühendus kergliiklustee kaudu nii linna kui ka Paikuse alevikuga. Töö nr 2419 Lk 7 / 17 Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneering 7. Planeeringuga määratavad maakasutus- ja ehitustingimused Tabel 1. Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel Suurim maa- Suurim Olemasoleva Krundi Krundi Hoonete vähim / Pos. Suurim lubatud alune maapealne Hoonete suurim Krundi Katuse tüüp ja katastriüksuse pindala kasutamise suurim lubatud nr. korruselisus ehitisealune ehitisealune lubatud kõrgus m* täisehituse % kalle aadress m² sihtotstarve* arv krundil pind m² pind m² EK - 3 (2 + Lahendada Keraamika tn 3 01 1281 2/3 0 1200 11,5 9 projektiga korterelamumaa katusekorrus) * soovituslik abs. kõrgusmärk, millest hoone kõrgust arvestatakse, on näidatud joonisel AS-3. Hoonete kavandamisel arvestada ala reljeefiga. Arhitektuursed tingimused ja märkused: 1. Hoonete eskiisid esitada arvamuse andmiseks linnaarhitektile. 2. Hoonestuse parima arhitektuurse lahenduse leidmiseks tuleb läbi viia arhitektuurivõistlus. Viimistlusmaterjalidest on eelistatud piirkonnale iseloomulikud ja sobivad materjalid (laudis, krohvipind, klaas, puhasvuukmüüritis). Keelatud on välisviimistluses kasutada tööstuslikku profiilplekki, plastlaudist või muid elukeskkonda sobimatuid materjale. 3. Hoonete suurim lubatud kõrgus arvestada ligikaudsest keskmisest planeeritavast maapinnast. Detailplaneeringu joonisel (vt joonis AS-3) on toodud välja kõrgusmärgid planeeritava hoonestuse võimalikus asukohas, millest antud asukohas hoone kõrgust arvestada. Täpne maapinna kõrgus määratakse projekteeritud maapinnas hoone tegelikus asukohas arvestades planeeritava maapinna kõrgust vältides järske ja ebaloomulikke kõrguste vahesid. Planeeritava maapinna kõrguste erinevus naaberkinnistute vahel peab jääma 0,5 m piiresse. 4. Kõik krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised hooned ning kuni 20 m² ja 60 m² hooned tuleb arvestada hoonete arvu ja ehitisealuse pinna sisse. Hoonetele on hoonestusala piires lubatud ehitada kuni 2 m sügavusega hoone põhimahust välja ulatuvaid varikatuseid ja kergkonstruktsioonis konsoolseid rõdusid jm mittemahulisi elemente. Rõdud võivad olla suletavad läbipaistva klaasisüsteemiga. Rõdude projektsiooni maapinnale ei arvestata tabelis 1 antud ehitisealuse pinna hulka. 5. Korterelamutele projekteerida erineva suurusega kortereid arvestades peresõbraliku elukeskkonna kavandamise põhimõtet, mis tähendab, et on soositud suurte ja peresõbralike korterite kavandamine. Uute korterelamute kavandamisel tuleb ette näha mugavalt kasutatavad abiruumid jalgrataste, lapsekärude, kelkude jms hoidmiseks, mis reeglina lahendatakse hoone mahus iga korteri kohta eraldi. 6. Hoonete tulepüsivusklass määratakse projektiga. Planeeritavale alale on planeeritud maksimaalselt 30 korterit. Töö nr 2419 Lk 8 / 17 Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneering 8. Liiklus, parkimine Nii olemasolev kui ka planeeritav juurdepääs planeeritavale alale on Keraamika tänavalt. Krundile näha ette ka parkimiskohad jalgratastele. Minimaalselt üks jalgratta parkimiskoht korteri kohta. Jalgrataste parkimiskohad paigaldada hoone sissepääsule võimalikult lähedale varju alla ja nii, et ratast on võimalik kinnitada raamiga. Sõiduautode parkimine on lahendatud krundisiseselt. Parkimiskohad on planeeritud arvestusega 1 koht korteri kohta (30 parkimiskohta). Täpne liiklus- ja parkimislahendus krundil antakse hoone projektiga. Detailplaneering näeb ette ka krundi läbiva kaldapromenaadi orienteeruva asukoha, millega on kavas ühendada Reiu jõe suudmeala ja Vabaõhulava piirkond. Kaldapromenaad kaetakse kõvakattega (asfalt v sillutis). Promenaadi täpne asukoht ja lahendus tehakse eraldi projektiga koostöös maaomanikega. Kaldapromenaad on avalikuks kasutamiseks. Detailplaneering näeb ette servituudi seadmise vajalikkuse promenaadi valdaja kasuks. Juurdepääs kallasrajale Kaldaomanikul on kohustus võimaldada igaühel kasutada kallasrada ning tagada juurdepääs kallasrajale. Detailplaneeringuga on kallasrajale juurdepääs planeeritud Keraamika tn 3 ja Keraamika tn 7 kinnistute piirile (vt joonis AS-3). Juurdepääs ehitada välja selge ja mugavalt kasutatava rajana (vähemalt parklaga külgnevas osas rada sillutada). Detailplaneering näeb kallasrajale juurdepääsu tagamiseks ette servituudi seadmise vajalikkuse. 9. Haljastus, maastik, piirded Keraamika tn 3 kinnistu põhjaservas on mitmekesise puittaimestikuga puistu. Tulenevalt planeeritavate elamute paiknemisest on kavas Keraamika tänava poolne haljastus osaliselt likvideerida. Likvideeritava haljastuse maht on suhteliselt väike arvestades, et metsakõlviku alal ulatub ehituskeeluvöönd piiranguvööndini. Hoolimata sellest jääb suur osa kinnistust kõrghaljastusega kaetuks ning seoses uushoonestusega kavandatakse juurde ka õueala haljastatust. Pärnu maakonnaplaneeringu kohaselt on Reiu jõe äärne ala ka rohevõrgustiku koridor, milleks on antud kohas ehituskeeluvööndi laius. Säilitada tuleb koridoride terviklikkus ja sidusus ning vältida looduslike alade killustamist. Tagada tuleb, et looduslike alade osatähtsus ei langeks alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust. Käesoleva detailplaneeringuga on ehituskeeluvööndisse planeeritud vaid jalg- ja kergliiklusteed, mistõttu jääb Reiu jõe kallas nii ehituskeeluvööndis kui ka laiemalt looduslikule kujule ning seetõttu ei ohusta planeeringuga kavandatav ka rohekoridori toimimist. Projekteerimise faasis anda hinnang olemasolevale haljastusele ning sõltuvalt haljastuse paiknemisest ja väärtusest hoonestada krunt nii, et võimalikult palju elujõulisi olemasolevaid puid jääks alles. Säilival metsaalal on soovitav teostada harvendusraiet, et parandada metsa Töö nr 2419 Lk 9 / 17 Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneering juurdepääsetavust ja puhkeväärtust ning luua tugevamatele puudele paremad kasvutingimused. Raie tuleb teostada vastava spetsialisti poolt või juhendamisel. Hoonete vahele või vahetusse lähedusse näha ette haljastatud õue- ja rekreatsiooniala. Õue- ja rekreatsiooniala haljastuse ja laste mänguväljaku lahendus antakse täpsemalt haljastusprojektiga. Haljastuse ja maastikuprojekti koostamisel peab jälgima, et inventar koos maastikulahendusega oleks kujundatud nii, et tegevust oleks erinevatele vanusegruppidele. Mänguväljaku eelduseks on minimaalselt kolm erinevat inventaritüüpi. Soovitavalt kavandada mänguväljak koos maastikulahendusega nii, et moodustuks terviklik erinevaid tegevusi soodustav keskkond. Väliruumi projekteerimisse kaasata volitatud maastikuarhitekt. Uushaljastuse terviklahenduses kasutada mitmerindelist haljastust ja mitmekesist taimestikku. Kasutada piirkonna miljööga kooskõlas olevaid haljastuslahendusi. Olemasoleva kõrghaljastuse säilitamiseks tuleb tagada järgmised tingimused: - säilitatavad puud ei tohi jääda pinnaveega täituvatesse umblohkudesse; - puutüvesid ega juurekava ei tohi vigastada ehitustegevuse käigus; - pinnast ei tõsteta kõrgemale kui puu juurekaela kõrgus; - puid ei soovitata jätta kasvama lähemale kui 5 meetrit hoonest. Piirded rajada krundi piiridele. Tänavapoolsele krundi piirile ei ole füüsilise piirde rajamine lubatud, on lubatud haljaspiire. On lubatud rajada haljaspiirded, võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad puit-, metall- või kivipostidega. Piire kavandada hoonega sobivana, samuti arvestada piirkonnale omaste lahendustega. Piirete maksimaalne kõrgus on 1,2 m, kui naaberkinnistu omanikega ei ole kokku lepitud teisiti. Täpne lahendus antakse projekti koosseisus. 10. Tehnovõrgud, tehnoseadmed Hoonet teenindavatele tehnoloogilistele seadmetele valida tänavalt mitte vaadeldav, arhitektuurselt sobiv asukoht. Tehnilistel seadmetel tuleb tagada kehtivatele müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks kütte/jahutusseadmete välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra. Tehnovõrkude täpsed asukohad määratakse ehitusprojektiga. 10.1. Veevarustus Veevarustuse planeerimiseks on Pärnu Vesi AS väljastanud tehnilised tingimused nr TT- 250954. Ühisveevärgiga liitumiseks on varasemalt rajatud liitumispunkt, koordinaadid 6469650.20, 534937.98, ühendustorustik De63, materjal PE. Töö nr 2419 Lk 10 / 17 Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneering 10.2. Reoveekanalisatsioon Ühisreoveekanalisatsiooni planeerimiseks on Pärnu Vesi AS väljastanud tehnilised tingimused nr TT- 250954. Ühisreoveekanalisatsiooniga liitumiseks on varasemalt rajatud liitumispunkt, koordinaadid 6469647.71, 534938.71, ühendustorustik De160, materjal PE. Kanalisatsiooni eelvoolutoruga ühendamiseks kasutada võimalusel olemasolevaid kaeve. Projekteerimisel selgitada kaevude seisukord ja määrata vajalikud rekonstrueerimistööd. Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse kinnistu poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva kanalisatsioonikaevu kaane kõrgusest 10 cm võrra kõrgem tase. Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevatel reovee neeludel kaitseseadmed uputuste ja tagasivoolu vältimiseks. AS Pärnu Vesi ei vastuta paisutuskõrgusest allpool olevatest sanitaarseadmetest tingitud uputuse eest. Ühiskanalisatsiooni juhitavad reoveed peavad vastama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatule. 10.3. Sademevee ja lume käitlus Olemasolevad maapinna kõrgused on vahemikus 0.29 ... 11.60 abs. Tegemist on Reiu jõe äärse krundiga, millel on arvestatav reljeef. Alal ei ole kraave ega muud toimivat sademevee süsteemi. Arvestades krundi asukohta, on võimalik liigse sademevee juhtimine Reiu jõkke. Sademeveesüsteem tuleb rajada nii, et oleks tagatud tipukoormuse hajutamine, mis tähendab, et enne suublasse jõudmist tuleb sademevesi käidelda maksimaalselt oma kinnistu piires: hajutada haljasalale, võimalusel immutada, rakendada taaskasutust, kasutada vett läbi laskvaid katendeid, kavandada sademevee teele vastavad kujundatud (haljas-)alad, biopuhvrid vms. Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama Keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”. Uue sademevee väljalasu projekteerimise korral taotleda tingimused ja/või kooskõlastus Keskkonnaametist. Kruntide vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoonete ehitusprojektide asendiplaanilise osaga. Vertikaalplaneerimisega või muude asjakohaste abinõudega välistada sademevee valgumine naaberkinnistutele. 10.4. Elektrivarustus Elektrivarustuse planeerimiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud tehnilised tingimused nr 501648. Töö nr 2419 Lk 11 / 17 Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneering Planeeritava ala elektriühendus on planeeritud Tanki:(Pärnu M) alajaamast 0,4 kV maakaabelliiniga. Tarbimiskoha võrguühendusele on ette nähtud kinnistu piirile liitumiskilp. Liitumiskilp peab teenindamiseks olema vabalt juurdepääsetav. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid. Hoonetele on lubatud paigaldada päikesepaneele, kui need on integreeritud hoone arhitektuurse lahendusega. Päikesepaneele ei ole lubatud paigaldada maapinnale. 10.5. Sidevarustus Sidevarustuse ja elektroonilise side planeerimiseks on Telia Eesti AS väljastanud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39807154. Näha ette asukohad sideliinirajatistele. Sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus on planeeritud lähtuvana Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele (ELA_SA) kuuluvast sidekaevust 098K24. Igale kinnistule/hoonele näha ette individuaalsed sidekanalisatsiooni sisendid planeeritavast põhitrassist. Täiendavad tehnilised tingimused tellida lisaks ka Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuselt. Vastavalt vajadusele kasutada KKS/OPTO tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused. 10.6. Soojavarustus, jahutus Soojavarustus lahendada lokaalselt väikekatlamaja, ahjukütte või alternatiivsete kütteallikate (maaküte, soojuspumbad, päikeseküte jms) baasil. Võimalusel eelistada alternatiivenergiaallikate (maaküte, õhksoojuspump, päikeseküte) kasutamist, et vähendada keskkonna saastekoormust. 11. Tuleohutuse tagamine Planeerimisel ja hoonestamisel tuleb lähtuda: • Tuleohutuse seadusest; • siseministri 30. märtsi 2017.a. määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“; • siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord; • EVS 812-6 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; • EVS 812-7 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded. Töö nr 2419 Lk 12 / 17 Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneering Kavandatava hoonestuse kasutusviis on I. Planeeringuala hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone projektiga. Välimise tulekustutusvee vajadus on 10 l/s 3 tunni jooksul sõltuvalt hoone reaalsest kasutusest. Lähimad hüdrandid: • hüdrant nr 704, sõlmes, Keraamika tänaval L1, koordinaadid 6469681.26, 534922.53, vooluhulk 12,50l/s. Kaugus Keraamika tn 2 kinnistule planeeritavast hoonestusest on ca 20 m; • hüdrant nr 703, Keraamika tänava ääres Vesiroosi tn 2 kinnistu piiri lähedal. Kaugus Keraamika tn 2 kinnistule planeeritavast hoonestusest on ca 90 m; 11.1. Kujade määramine ja tule leviku takistamine Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet tuleb rakendada ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Käesoleva detailplaneeringuga on hoonestusalad paigutatud nõnda, et naaberkinnistutel paiknevate hoonetega on tagatud piisavad tuleohutuskujad. Krundi siseselt tuleb korterelamute vahel näha ette samuti tuleohutuskujad või näha täiendavad meetmed tuleohutusnõuete tagamiseks. Kui sõidukite parkimine on välisseinale lähemal kui 4 meetrit, tuleb välisseinas kasutada materjale, mis iseseisvalt ei põle ning seina üldpinnast ei tohi avatäidete pindala olla üle 25 % ja seda 4 meetri ulatuses külgsuunas ja 5 meetri ulatuses vertikaalsuunas. 12. Keskkond 12.1. Jäätmed Jäätmed tuleb sorteerida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist. Jäätmemajandus korraldada vastavalt kehtivale Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjale. 12.2. Insolatsioon Kinnistu paikneb nõnda, et sellele planeeritav hoonestus ei avalda ülemäärast varjutavat mõju naaberkinnistutele ega planeeritud hoonetele. Samuti on hooned planeeritud nõnda, et kõigile elamispindadele on võimalik tagada piisav päikesevalgus. 12.3. Müra Tehnilistel seadmetel tuleb tagada kehtivatele müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks kütte/jahutusseadmete Töö nr 2419 Lk 13 / 17 Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneering välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, soovituslikult maapinnal eraldiseisval alusel või eraldi ruumis, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra. Kuna planeeritav ala asub üsna lähedal olulisele Pärnu-Tori teele (Paide mnt), siis on käsitletud ka tee kui olulise müraallika mõju. Pärnu linnas on koostatud Pärnu linna välisõhu mürakaart (Akukon Eesti OÜ, töö nr 190496-1-A), milles on kujutatud ka Pärnu-Tori tee poolt avaldatava müra suurust ja selle vähenemist vastavalt kaugusele müraallikast. Kuna planeeritud on uus Sindi-Lodja sild koos külgnevate teedega ning selle müra ei ole veel eraldi hinnatud, siis on müra olukorra muutuse hindamiseks võetud aluseks olemasolev mürakaart ning nihutatud müra piiri vastavalt silla asukoha muutusele (vt Joonis 5). Joonis 5 Olemasolev mürakaart (Akukon Eesti OÜ, töö nr 190496-1-A) koos Sindi-Lodja silla ja külgnevate teedega Nagu jooniselt on näha, siis jääb ka uue silla asukohta arvestades Keraamika tn 3 kinnistu 45 dB hinnatud müratasemega alasse, mis on rahuldav müratase elukeskkonna tarbeks (müra sihtväärtus on 55 dBA1). Lisaks on Pärnu-Tori teele lähim hoone tee suunas otsaseinaga, mis tähendab, et otse müra suunas olev hoone osa on suhteliselt väike ning seal on lihtsam rakendada müra tõkestavaid meetmeid (mürakindlad aknad). Ülejäänud hoonestusala ja õueala jääb valdavas osas kinnistul paikneva olemasoleva kõrghaljasvööndi varju, mis pakub täiendavat kaitset müra eest. 1 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 Töö nr 2419 Lk 14 / 17 Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneering 12.4. Lihkeohtlikkus Keraamika tn 3 kinnistu näol on tegemist on Reiu jõe äärse krundiga, mis on kõrge kaldaga. Lähtuvalt sellest tuleb silmas pidada ala ehitusgeoloogilisi tingimusi ning oluline on pöörata jõe kallaste maalihkeohtlikkusele. Paikuse valla üldplaneeringu kohaselt tuleb Reiu ja Pärnu jõe kallastele lähemal kui 100 m, arvestatuna kaldanõlva ülemisest servast, koos hoone projektiga esitada ehitusgeoloogiline uuring. 12.5. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel seiremeetmed Käesoleva detailplaneeringu raames on koostatud KSH eelhinnang. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: 1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju kaitsmata põhjaveega piirkonna hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile. Puudub piiriülene mõju. 2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole detailplaneeringu realiseerimisel taotluses kavandatud mahus ette näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju ega ohtu inimese tervisele. Õnnetuste esinemine on eeldatavalt minimaalne. 3) Detailplaneeringu mõju suurus ja ruumiline ulatus moodustab kõrval olevate hoonetega sünergia ja negatiivset mõju teadaolevalt ei teki. 4) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta eeldatavalt kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. 5) Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist. 6) Planeeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase, õhu ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või majandustegevusele. 12.6. Planeeringuga seotud kliimaeesmärgid Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse korterelamuala olemasolevale hoonestamata kinnistule. Elamupiirkond saab olema on osa olemasolevast Keraamika ja Vesiroosi tänava äärsest elamupiirkonnast, mis kasutab osaliselt olemasolevat juba välja ehitatud infrastruktuuri. Arendataval alal on ka suhteliselt hea juurdepääs ühistranspordivõrgule ja Pärnu keskuslinna ning Paikuse alevit ühendavale kergliiklusteele. 13. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine Planeeritaval alal ei asu kaitstavaid geodeetilisi märke. Töö nr 2419 Lk 15 / 17 Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneering 14. Servituutide seadmise vajalikkus, teede avalik kasutus Käesolev detailplaneering näeb ette servituutide seadmise vajaduse krunti läbiva kaldapromenaadi ja kallasrajale juurdepääsu tarbeks kohaliku omavalitsuse kasuks. 15. Turvalisus, kuritegevuse riskide vähendamine ja universaalne disain Vara säilimise huvides ning üldise kuritegevusriski vähendamiseks: • Hoonestus kavandada nii, et tänavate poole oleks piisavalt aknaid, et tagada tänavaruumi vaadeldavus ja inimsõbralikkus, vältida ruumide ja alade tekitamist, mis ei ole passiivselt jälgitavad. • Hoone avalikud sissepääsud teha muust fassaadist selgelt eristuvana nii, et ka erivajadustega (nt nägemispuudega inimesel) on võimalik ilma kõrvalise abita orienteeruda. • Hoone juurdepääsud, juurdepääsuteed ja lähiümbrus valgustada ning varustada orienteerumist hõlbustavate ning hästi nähtavate/ loetavate siltide ja viitadega. • näha ette võimalikult kõrge esteetilise tasemega arhitektuuri- ja maastikukujundus. 16. Andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta • Paikuse valla üldplaneering. • Teemaplaneering. Paikuse alevi üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted. 17. Haldusleping ja detailplaneeringu rakendamise nõuded Enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmitakse huvitatud isiku ja kohaliku omavalitsuse vahel haldusleping, millega määratakse täpsemalt detailplaneeringu realiseerimisega seonduvad kohustused. Kohalikul omavalitsusel on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada või keelduda planeeringualal ehitusloa andmisest, kui huvitatud isik ei täida halduslepingus sätestatud kohustusi. Detailplaneeringu elluviimisega seotud tegevused peale planeeringu kehtestamist: 1. planeeritud hoonestuse ja taristu ehitusprojektide koostamine ehitusloa taotlemiseks vajalikus mahus, vajalike kooskõlastuste hankimine projektidele ja ehitusloa taotlemine koos vastavate riigilõivude tasumisega; 2. planeeritud uushoonestuse, avaliku ala ja krundisiseste tehnorajatiste ehitamine väljastatud ehitusloa alusel kinnitatud ehitusprojekti järgi; 3. püstitatud uushoonestusele kasutusloa taotlemine. Kogu planeeringuala ehitatakse välja etapiliselt (kõiki hooneid ei ehitata korraga). Hoonete ehitamisel ja maastiku kujundamisel etapikaupa tuleb arvestada, et valmis lahendus peab igas etapis jätma hoone ümber tervikliku ja lõpetatud mulje. See tähendab seda, et lisaks hoonele ehitatakse terviklikult välja ümbritsev õueala (haljastus, mänguväljakud, jalgteed, väikevormid, rattaparklad jms) ja parkimisalad. Töö nr 2419 Lk 16 / 17 Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneering Etappide järjekord koos seonduvate kohustustega määratakse täpsemalt enne detailplaneeringu kehtestamist sõlmitava halduslepinguga. Kui arendamise etappide alad ja järjekord asjakohaste olude alusel muutuvad või täpsustuvad, siis sõlmitakse kokkulepete alusel uus haldusleping. Töö nr 2419 Lk 17 / 17  OLEMASOLEV OLEMASOLEVAD HÜDRANT HÜDRANDID Aluskaart: Maa-amet M 1:5000 KERAAMIKA TN 3 KINNISTU DETAILPLANEERING aprill 2026 töö nr: 2416 Pärnu linn Koostamise korraldaja: Pärnu Linnavalitsus Huvitatud isik: Mihhail Timofejev SITUATSIOONISKEEM AS-1 Koostaja: OÜ Linnak OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: +372 52 75 815 e-post: [email protected] GSPublisherVersion 0.15.100.75  X=6469700 Y=534750 9.00 Keraamika tn 2 62401:001:0623 OLEMASOLEV HÜDRANT 9.29 A 9.27 9.18 9.2 RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖND leppemärgid 8 100m VEEPIIRIST L2 9.18 a v än KE 9.1 29 A t 9. ika planeeritava ala piir 5 RA m 369 kill AM 8.9 9.2 8 a 9 . r2 ra 1:1 tehnovõrgu kaitsevöönd 6 RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 2 9.13 Ke:00 IKA k PIKI METSAKÕLVIKU PIIRI 2 0 01 TN Keraamika tn 1 9.61 00 68 olemasolev hoonestus 56801:001:0244 9.25 5 68 5 9.3 3 9.25 9.2 olemasolev kõrghaljastus (üksikpuud) 4 4 8.94 56 9.1 9.00 RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 7.82 80 3 8 9.10 50m VEEPIIRIST 9.67 9.3 olemasolev kõrghaljastus (ala) 00 5680 1 K 1: 60 8.68 9 .2 1 11. 0 olemasolev veevõrgu era 001 9.5 müür 9.13 8.9 9.36 9.21 3.84 liitumispunkt 6 am :10 0.64 A 9 .3 3 pin ika 80 6.56 9.59 9.28 8.50 8.33 9.47 n 9.08 1.0 9.26 8 3.63 9.35 9.0 tän olemasolev olmekanalisatsiooni 8.00 0 8.93 av 8.85 8.79 liitumispunkt kr 2.01 1 .2 7 6.71 9.32 7. L1 4.00 50 5.00 7.0 1 Keraamika tn 4 9.09 56801:001:1374 9.3 6.04 0 3 4 9.13 5.5 4.88 8. 92 1 8 .9 3 10.10 2 6.56. 9.0 9.0 0 0 9.5 1 0 00 0 9.3 8.94 0.55 4.81 9.84 5 1.23 2 9.3 9.17 9.0 7 9.0 1.67 0 0 0 2.97 9.0 8.9 1.75 9.00 8.99 7 8 .7 4 Keraamika tn 3 10.0 8.97 8 .7 6 8.9 6 56801:001:0922 8. 87 2.50 9.19 8 10.8 8.5 6 0 2.00 4.50 9 8.8 8.21 9.28 8.87 1.79 8 8 .8 3 1.52 11.1 kr 9.2 0.61 9.20 3.00 9.10 9.2 9.0 7 9.2 0 8.0 8 9.0 4 8 .8 2 8.8 2.04 9 4 0 8.9 5 8 8.71 8.7 8.97 8.41 8.92 3.5 1.56 A 0 8.32 8.35 0.6 4 7.5 Keraamika tn 3 2.59 8.51 9.2 8.80 kr 3 8.95 0 56801:001:0922 7.57 s 9.2 4.75 lat 8.65 9.1 sp 1 8.77 tu 8 2.09 8.65 iva ku 3 7.00 8.71 1.50 8.4 su 9.28 9.05 8.82 pe 8.58 1. 79 8.79 2 kr vpa 1.63 2 ku H ur 6.50 1 5.00 0.29 4.00 6.00 5.50 8 1.82 8.45 8.69 8.9 8.24 9 8.5 4 8.9 8.50 2.87 8.50 8.40 8.85 7.31 9.0 8.56 ku 8.28 H ur 6 8 4.05 8.7 1.5 1. 58 5.88 2.0 H ur 0 2.59 1.41 ku 0 vpa 2.50 8.23 2 .0 0 9.08 8 ne 8.8 1.14 8.38 H hoo 0.37 8 .8 4 4.50 7.11 al õrv 8.0 8.64 k 0 7.82 2 6.1 7.36 .80 3.00 1.38 8 Keraamika tn 7 56801:001:0321 0.41 1.1 5 1 .4 7 1.20 8.49 H ur ku 3.50 7.5 2 4.3 8.50 0 8.23 8.71 aiamaa 8.58 6.38 8.39 8 .3 1 8.50 6.92 8.64 1.52 8.45 7.0 1.21 8 .3 4 Reiu jõgi 0 8.50 62401:001:1120 1.98 8.57 1.1 3 0. 49 8 1.5 2.8 6.5 8.26 8.16 5.00 6 aiamaa 4.00 0 6.00 5.50 4.41 8 .6 5 6.20 7.33 8.65 1 4.02 6 .8 3 1.4 8.47 9 4.1 REIU JÕGI 3.7 5.96 5 8.34 8.28 6 6.8 1 4.0 8.51 3.3 6.55 3 3 4.69 1.3 5.73 8.35 4.1 1.10 8.50 1 8.54 1 6.10 4.2 7.14 7.90 8.0 0.58 4.31 6.61 4.50 0 7.87 8.46 8.59 7.96 1 3.84 8.32 4.1 Veepinna kõrgus 20.01.2023 Y=534950 Y=534750 Keraamika tn 3 8 0.53abs.EH2000 4.98 5.99 H 56801:001:0922 E 3.84 6.30 4.6 0.53 3 7.5 4. 6.53 0 00 6.67 4.32 5 .7 9 X=6469550 3.50 8.27 Vesiroosi tn 1 X=6469550 3.58 56801:001:0923 7.0 4.22 5.09 0 6. 7.61 50 6.5 5.53 1 6.0 6.92 3.20 5. 5.5 0 8.14 8.43 0.49 00 0 3.88 3. 84 7.58 7.90 2 7.98 5.9 5.10 6.73 8.06 3.03 8.14 3.36 7.67 7.33 7.50 4.0 7.97 0 4. 4.98 6 .2 3 7.72 Vesiroosi tänav 3. 01 50 0.5 0 56801:001:0937 3.0 Katastriüksuse piirid on saadud Maa-ameti digitaalse katastrikaardi väljavõttelt seisuga 28.11.2022. 7.42 0 3.5 0 3.03 6.89 7.85 Kihil "PIIR" olevad piirijoonte asukohad on informatiivsed. 5.38 3.67 Objekt: 0.5 1 3.64 3.21 6.35 TIPPGE Keraamika tn 3 2.63 4.92 7.40 Vesiroosi tn 3 topo-geodeetiline mõõdistamine 56801:001:0925 Joonis: Mõõtkava: Leht / lehti: TIPPGEO OÜ MAA-ALA PLAAN KOOS TEHNOVÕRGDEGA 1:500 1/1 Papiniidu 5, 80010 PÄRNU tel. 4434160 fax 4435183 GSM 50 12 795 M 1:500 Registrikood 11949457 Aadress / asukoht: Tellija: Litsentsid: 714 MA, 589 MA-k (Indrek Sauväli) EMTAK 71122, MTR-i reg. nr. EEG000210 Paikuse alev, Pärnu linn, Pärnu maakond Mihhail Timofejev KERAAMIKA TN 3 KINNISTU DETAILPLANEERING aprill 2026 töö nr: 2416 Pärnu linn TUGIJOONIS AS-2 Mõõdistas 20. jaanuar 2023 Virgo Valge Töö nr: 2022TG575 Koostamise korraldaja: Pärnu Linnavalitsus Plaani koostas 31. jaanuar 2023 Triin Toode Kaardileht: Huvitatud isik: Mihhail Timofejev Fail: 2022TG575_ Vastutab Indrek Sauväli Keraamika 3_Paikuse_ga.dgn Koostaja: OÜ Linnak OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: +372 52 75 815 e-post: [email protected] GSPublisherVersion 0.15.100.75  Hoonestusalade pindala Detailplaneeringu sihtotstarvete vastavus üldplaneeringu juhtfunktsioonile Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel Märkused, lisatingimused Hoonestusala Pindala m² Hoonete Ehitusõiguse märkused (vt ka seletuskiri) Pos 01 3 601 Dp sihtotstarve Üp juhtfunktsioon Suurim maa- Suurim maa- Olemasoleva Hoonete vähim/ suurim Krundi 1. Hoonete eskiisid esitada arvamuse andmiseks E5 - reserveeritud korruselamuala (ÜP Pos. Krundi Krundi kasutamise Suurim lubatud alune pealne EK - korterelamu maa katastriüksuse suurim lubatud lubatud täisehitus Katuse tüüp ja kalle linnaarhitektile. muutmise ettepanek) nr. pindala m² sihtotstarve korruselisus ehitisealune ehitisealune aadress arv krundil kõrgus % 2. Viimistlusmaterjalidest on eelistatud piirkonnale pind m² pind m² m iseloomulikud ja sobivad materjalid (laudis, krohvipind, X=6469700 Keraamika tn 3 01 13 824 EK - korterelamumaa 2/3 3 (2 + katusekorrus) 0 1200 11,5 9 lahendada projektiga klaas, puhasvuukmüüritis). Keelatud on välisviimistluses kasutada tööstuslikku profiilplekki, vt joonis AS-4 Y=534750 9.00 ühendus sidekaevuga 098K24 plastlaudist või muid elukeskkonda sobimatuid materjale. Keraamika tn 2 62401:001:0623 3. Hoonete suurim lubatud kõrgus arvestada OLEMASOLEV HÜDRANT 9.29 ligikaudsest keskmisest planeeritavast maapinnast. N Detailplaneeringu joonisel (vt joonis AS-3) on toodud A 9.18 9.27 välja kõrgusmärgid planeeritava hoonestuse võimalikus 9.2 RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖND asukohas, millest antud asukohas hoone kõrgust 8 100m VEEPIIRIST L2 9.18 n a v arvestada. Täpne maapinna kõrgus määratakse KE 9.1 29 A Hüdrandi teenindusraadius tä 9. a projekteeritud maapinnas hoone tegelikus asukohas 5 RA R 100,0 m ik m 69 kill AM 8.9 aa :13 9.2 9 . r2 8 r arvestades planeeritava maapinna kõrgust vältides 6 RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 2 9.13 1 Ke:00 IKA k PIKI METSAKÕLVIKU PIIRI 2 00 80 1 järske ja ebaloomulikke kõrguste vahesid. Planeeritava TN Keraamika tn 1 9.61 80 56 56801:001:0244 9.25 5 6 maapinna kõrguste erinevus naaberkinnistute vahel 9.3 3 9.25 9.2 peab jääma 0,5 m piiresse. 4 4 94 56 9 . 1 8 . 9.00 RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 7.82 80 3 8 9.10 50m VEEPIIRIST 9.67 9.3 4. Kõik krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised 00 5680 1 K 1: hooned ning kuni 20 m² ja 60 m² hooned tuleb 60 9 .2 1 4,0 8.68 11. 0 olemasolev veevõrgu era 001 9.5 müür 9.13 8.9 9.21 arvestada hoonete arvu ja ehitisealuse pinna sisse. 3.84 9.36 liitumispunkt 6 am :10 0.64 A 9 .3 3 pin ika 80 6.56 9.59 9.28 Hoonetele on hoonestusala piires lubatud ehitada kuni 8.50 8.33 9.47 n 8 1.0 9 8 3.63 9.35 9 . 0 . 2 9.0 6 tän olemasolev olmekanalisatsiooni 8.00 0 8.93 2 m sügavusega hoone põhimahust välja ulatuvaid av 8.85 8.79 liitumispunkt kr 2.01 1 .2 7 6.71 9.32 7. L1 varikatuseid ja kergkonkstruktsioonis konsoolseid 4.00 50 5.00 7.0 MAJA 1 1 Keraamika tn 4 9.09 56801:001:1374 9.3 6.04 rõdusid jm mittemahulisi elemente. Rõdud võivad olla 0 9.13 9,00 abs.8. 92 3 4 5.5 4.88 1 8 .9 3 10.10 2 6.56. 9.0 9.0 0 0 9.5 1 0 00 0 suletavad läbipaistva klaasisüsteemiga. Rõdude 9.3 8.94 0.55 4.81 9.84 5 1.23 2 9.3 9.17 9.0 7 9.0 1.67 0 projektsiooni maapinnale ei arvestata ehitisealuse 0 0 2.97 9.0 8.9 1.75 9.00 8.99 7 7,0 pinna hulka. 8 .7 4 Keraamika tn 3 10.0 8.97 8 .7 6 8.9 6 56801:001:0922 8. 87 5. Hoonete tulepüsivusklass määratakse projektiga. 2.50 9.19 8 10 .86 8.5 0 2.00 4.50 9 MV 8.8 8.21 9.28 8.87 1.79 8 8 .8 3 1.52 11.1 kr 9.2 01 0.61 9.20 3.00 9.10 9.2 9.0 7 9.2 0 8.0 8 9.0 4 8 .8 2 8.8 2.04 9 leppemärgid 4 0 8.9 ,0 5 Juurdepääs kallasrajale 8 8.71 R8 8.7 8.97 8.41 8.92 3.5 1.56 A planeeritava ala piir 0 8.32 8.35 0.6 4 7.5 Keraamika tn 3 2.59 8.51 9.2 8.80 PK kr 3 8.95 01 krundipiirid ja pos nr 0 56801:001:0922 7.57 ts 9.2 4.75 pla 8.65 P18 9.1 1 8.77 tus 8 2.09 8.65 uiv a hoonestusala 3 k 7.00 8.71 MAJA 2 1.50 8.4 su 9.28 9.05 8.82 9,00 abs. pe 8.58 1. 79 8.79 2 kohustuslik ehitusjoon (2/3 hoone ehitusjoone kr vpa 1.63 2 poolsest fassaadist peab paiknema ehitusjoonel) ku H ur 6.50 1 5.00 0.29 4.00 6.00 5.50 8 1.82 8.24 8.45 8.69 8.9 9 planeeritava hoonestuse võimalik kontuur 8.5 4 8.9 8.50 2.87 8.50 8.40 8.85 9,00 abs. planeeritav maapinna kõrgusmärk 7.31 9.0 8.56 (soovituslik, arvestada reljeefiga) ku 8.28 H ur 6 8 P18 likvideeritavad ehitised 4,0 4.05 8.7 1.5 1. 58 5.88 2.0 H ur 0 2.59 R 8,0 1.41 ku 0 vpa juurdepääs krundile 2.50 8.23 2 .0 0 9.08 8.8 8 ne PK võimalik prügimaja v -käitlusala asukoht 1.14 8.38 H hoo 0.37 8 .8 4 4.50 7.11 al 8.0 k õrv jalakäijate liikumistee - planeeritav kaldapromenaad 0 8.64 7.82 6.1 2 7.36 8.8 0 ja juurdepääs kallasrajale 3.00 1.38 Keraamika tn 7 56801:001:0321 likvideeritav haljastus 0.41 1.1 5 1 .4 7 1.20 8.49 PN H ur ku säilitatav/planeeritav haljastus 3.50 MAJA 3 7.5 2 8,70 abs. 4.3 8.50 0 8.23 8.71 aiamaa olemasolev ja säilitatav puistu 8.58 6.38 8.39 8 .3 1 8.50 6.92 veekogu (Reiu jõgi) 8.64 1.52 8.45 7.0 1.21 8 .3 4 Reiu jõgi 0 servituudi vajadus 8.50 62401:001:1120 1.98 8.57 1.1 3 0. 49 vt joonis AS-4 1 .58 ühendus olemasoleva MV mänguväljaku võimalik asukoht 2.8 6.5 8.26 8.16 5.00 6 aiamaa 4.00 0 Tanki:(Pärnu M) alajaamaga 6.00 5.50 4.41 8 .6 5 6.20 7.33 8.65 1 4.02 6 .8 3 1.4 8.47 PN puhkenurga võimalik asukoht 9 4.1 REIU JÕGI 3.7 5.96 5 8.34 8.28 6 6.8 1 4.0 8.51 mõõdud (meetrites) 3.3 4,6 6.55 3 3 4.69 1.3 5.73 8.35 kuja (tuleohutus - 8 m) 4.1 1.10 8.50 R 8,0 1 8.54 1 6.10 4.2 7.14 7.90 P18 võimalik parkimisala ja parkimiskohtade arv 8.0 0.58 4.31 6.61 4.50 0 7.87 8.46 8.59 7.96 1 3.84 8.32 planeeritav madalpingekaabel 4.1 Veepinna kõrgus 20.01.2023 Y=534950 Y=534750 Keraamika tn 3 8 0.53abs.EH2000 4.98 5.99 H 56801:001:0922 E planeeritav liitumiskilp 3.84 6.30 planeeritav sidekaabel 4.6 0.53 3 7.5 4. 6.53 0 00 6.67 4.32 5 .7 9 X=6469550 3.50 8.27 Vesiroosi tn 1 X=6469550 3.58 56801:001:0923 7.0 4.22 5.09 0 6. 7.61 50 6.5 5.53 1 6.0 6.92 3.20 5. 5.5 0 8.14 8.43 0.49 00 0 3.88 3. 84 7.58 7.90 2 7.98 5.9 5.10 6.73 8.06 3.03 8.14 3.36 7.67 7.33 7.50 4.0 7.97 0 4. 4.98 6 .2 3 7.72 Vesiroosi tänav 3. 01 50 0.5 0 56801:001:0937 3.0 7.42 0 3.5 0 3.03 6.89 7.85 Märkused (vt ka seletuskiri) 3.67 5.38 0.5 1 3.64 3.21 6.35 2.63 7.40 M 1:500 1. Täpne hoonete, juurdepääsude ja parkimiskohtade arv ning paigutus, haljastuse lahendus ja tehnovõrkude asukohad Vesiroosi tn 3 4.92 antakse hoonete projektidega. 56801:001:0925 2. Planeeritud hoonestuse kontuur illustreerib ehitisealuse pinna võimalikku paigutumist hoonestusalal. Hoonete tegelik KERAAMIKA TN 3 KINNISTU DETAILPLANEERING aprill 2026 töö nr: 2416 Pärnu linn asukoht ja paigutus lahendatakse projekteerimise käigus vastavalt ehitusõigusele ja arhitektuursetele tingimustele. 3. Reiu ja Pärnu jõe kallastele lähemal kui 100 m, arvestatuna kaldanõlva ülemisest servast, koos hoone projektiga esitada Koostamise korraldaja: Pärnu Linnavalitsus Huvitatud isik: Mihhail Timofejev PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA AS-3 ehitusgeoloogiline uuring. Koostaja: OÜ Linnak OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: +372 52 75 815 e-post: [email protected] GSPublisherVersion 0.15.100.75  Ees Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA_SA) sidekaev 098K24 OLEMASOLEV HÜDRANT RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖND 100m VEEPIIRIST Hüdrandi teenindusraadius R 100,0 m RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖND PIKI METSAKÕLVIKU PIIRI RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50m VEEPIIRIST 4,0 olemasolev veevõrgu liitumispunkt olemasolev olmekanalisatsiooni liitumispunkt MAJA 1 9,00 abs. 7,0 MV 01 ,0 Juurdepääs kallasrajale R8 PK P18 MAJA 2 9,00 abs. P18 4,0 R 8,0 PN MAJA 3 8,70 abs. M 1:1000 KERAAMIKA TN 3 KINNISTU DETAILPLANEERING aprill 2026 töö nr: 2416 Pärnu linn Olemasolev Tanki:(Pärnu M) alajaam Koostamise korraldaja: Pärnu Linnavalitsus Huvitatud isik: Mihhail Timofejev TRASSIÜHENDUSE SKEEM AS-4 Koostaja: OÜ Linnak OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: +372 52 75 815 e-post: [email protected] GSPublisherVersion 0.15.100.75  Märkus: Tegemist on illustreeriva joonisega, mis ei kajasta hoonestuse lõplikku välimust ja kuju. Hoone arhitektuurne lahendus antakse arhitektuurse projektiga. M KERAAMIKA TN 3 KINNISTU DETAILPLANEERING aprill 2026 töö nr: 2416 Pärnu linn Koostamise korraldaja: Pärnu Linnavalitsus Huvitatud isik: Mihhail Timofejev ILLUSTREERIV JOONIS AS-5 Koostaja: OÜ Linnak OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: +372 52 75 815 e-post: [email protected] GSPublisherVersion 0.15.100.75 Saatja: [email protected] Saaja: [email protected] Teema: o/35/2026 Paikuse alevi Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine Kuupäev: 2026-07-03 08:52 Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument. Paikuse alevi Keraamika tn 3 kinnistu detailplaneeringu kehtestamine o/35/2026. Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav internetis: https://installer.id.ee/ Elektrooniliselt edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui linnavalitsuse dokumendihaldussüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise. Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 | [email protected] <mailto:[email protected]> <http://email.mg.parnu.ee/o/eJxEzj1OxDAQQOHT2B3WeMa_hYsVUGzLDSb2ZDcSTiLHcH6EKOifnr5bP5_H4A_55CntPqXf3wpSQBedbmV1tFgtxcZEEFLEoJ_FWwGiuhIEqMSQcMW8SGOXEhAueisIGCACQfIIwSQPuaUIuVqLvlnloD_MyWP_MiK6y3XxQ162VhS9oskxp5YDSfQ1c1xqtVE54D-ryegUvetRtn09lIM5eL_OY7SNu8zf4Sy3_1Z_F_wJAAD__2ZiQs4>