Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Hanke viitenumber nr 284388 Lõkke 5, 10122 Tallinn [email protected] 28. november 2024 nr 1/99 Vaidlustaja seisukoht Tartu Linnavalituse ja Lunch Time & Catering OÜ 22.11.2024 vastusele Vaidlustuse TOIDUTORN AS esitaja: Registrikood: 10353188 Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Vilja tn 2-12, 50304 Vaidlustaja Vandeadvokaat Britta Oltjer esindaja: Cuesta Advokaadibüroo OÜ Aadress: Rävala pst 2, 10145 Tallinn Telefon: +372 6555 052 e-post: [email protected] Hankija: Tartu Linnavalitsus Registrikood: 75006546 Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Raekoja plats 1a, 50089 e-mail: [email protected] Kolmas isik: Lunch Time & Catering OÜ Registrikood: 12607813 Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Mõisavahe tn 62-47, 50707 e-mail: [email protected] Asi: TOIDUTORN AS vaidlustus riigihankes „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tartu linna lasteaedadele“ (viitenumber 284388) Taotlus: 1. Kohustada Tartu Linnavalitsust avaldama vaidlustajale hiljemalt 02.12.2024 Lunch Time & Catering OÜ poolt hankijale riigihanke alusdokumendi vormi 2 alusel (s.o. pakkumus ehk kahe nädala menüü lasteaia nooremale vanuserühmale 3-5 aastased) täidetud ja tingimuslikult vastavaks tunnistatud (s.o. kohandamata) menüü osas, millest nähtuvad iga päeva lõikes ja kahe nädala keskmisena kokku kolmanda isiku poolt pakutud menüü toiduenergia, valkude, rasvade ja süsivesikute kogused. Cuesta Advokaadibüroo OÜ [email protected] Rävala pst 2, VII korrus, 10145 Tallinn www.cuesta.ee +372 655 5052 1. Faktilised asjaolud 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi Vaidlustuskomisjon või VAKO) menetluses on TOIDUTORN AS (edaspidi vaidlustaja) 18.11.2024 vaidlustus Tartu Linnavalitsuse (edaspidi ka hankija) poolt riigihankes „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tartu linna lasteaedadele“ (viitenumber 284388, edaspidi riigihange) hankija otsusele tunnistada hanke osas I („Tartu Maarjamõisa Lasteaed ja Tartu Lasteaed Meelespea“) vastavaks ja edukaks Lunch Time & Catering OÜ (edaspidi ka kui kolmas isik või LunchTime). 1.2. Hankija ja kolmas isik esitasid vaidlustuse osas oma seisukoha 22.11.2024. 1.3. VAKO 25.11.2024 kirjaga nr 12.2-10/226 määrati pooltele tähtaeg 28.11.2024 täiendavate seisukohtade sh võimalike menetluskulude taotluste esitamiseks. 1.4. Vaidlustaja kinnitab, et jääb oma vaidlustuses toodud argumentide juurde. Hankija ja kolmanda isiku seisukohad ei anna alust vaidlustuses toodud seisukohtade ning järelduste muutmiseks. Vaidlustaja leiab jätkuvalt, et vaidlustus kuulub rahuldamisele. 1.5. Juuresolevaga esitab vaidlustaja oma täiendavad seisukohad hankija ja kolmanda isiku 22.11.2024 vastusele. 2. Taotlus väljastada Lunchtime kohandamata menüü toiduenergia, valkude, rasvade ja süsivesikute kogused päevade lõikes ja kahe nädala keskmisena 2.1. Hankija on riigihanke alusdokumentide (edaspidi RHAD) p-s 7.4. seadnud pakkumuse vastavusele alljärgneva tingimuse: mittevastavuseks (puuduseks) loetakse kõik puudused, kui pakkumus ei vasta alusdokumentidele sh tehnilisele kirjeldusele, RHAD p-s 6 toodud nõuetele ning vastava valdkonna õigusaktile, s.o. 15.01.2008.a. sotsiaalministri määrusega nr 8 „Tervisekaitse nõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis“ kehtestatud nõuetele (edaspidi Määrus). Samast RHAD tingimusest nähtub, et ei ole vahet, kas tegemist on n-ö mitteolulise mittevastavuse (puudusega) või olulise mittevastavuse (puudusega). 2.2. RHAD p 7.2. näeb ette, et kuni viie (viis kaasarvatud) puudusega pakkumust ei lükata tagasi, vaid antakse üks võimalus puudus(ed) parandada (esitada kohandatud pakkumus). Sellisel juhul võib hankija pidada pakkumuse üle läbirääkimisi RHAD p 12 kohaselt. Kui pakkuja esitab läbirääkimiste käigus kohandatud pakkumuse (st likvideerib hanke alusdokumentidele mittevastavused (puudused)) tunnistatakse pakkumus vastavaks. Kui pakkuja ei likvideeri läbirääkimiste käigus kohandatud pakkumuses puudusi või esitab läbirääkimiste käigus uue(te) puudus(te)ga kohandatud pakkumuse, lükatakse pakkumus tagasi. 2.3. RHAD kohaselt tuleb hankijal iga mittevastavus Määruse nõuetele lugeda eraldivõetavaks puuduseks ning juhul kui pakkumus sisaldab kuut või rohkemat puudust ehk mittevastavust alusdokumentides (sh Määruses) sätestatud nõuetele on hankijal õigus koheselt pakkumus tagasi 2  lükata ilma läbirääkimisi pidamata (vt RHAD p 7.3.). Olgu siinkohal ka remargi korras välja toodud, et 28.10.2024 vastavusotsusega hanke osas I (s.o. Tartu Maarjamõisa Lasteaed ja Tartu Lasteaed Meelespea) on hankija P. Dussmann Eesti OÜ poolt esitatud pakkumuse tagasi lükanud, kuna see sisaldas hankija hinnangul kuut või enamat puudust ehk mittevastavust RHAD-is sätestatud nõuetele (sh pidas hankija II nädala menüü osas esinevat samasisulist, kuid eri päevadel korduvat viga eraldiseisvaks mittevastavuseks, vt ka hankija vastuse p 22). 2.4. Vaidlustaja taotles oma vaidlustuses, et hankija väljastaks talle kolmanda isiku poolt vormil 2 esitatud menüü. Kolmanda isiku 22.11.2024 vastusest nähtub, et LunchTime peab koos oma pakkumusega esitatud menüüd, mis on esitatud vastavalt RHAD vormile 2, oma ärisaladuseks. Seetõttu ei ole seda vaidlustajale avaldatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidlustajal käesoleval hetkel võimalik detailselt analüüsida, millised vead kolmanda isiku menüüs esinesid. Samas on vaidlustajal tekkinud põhjendatud kahtlus, et kolmanda isiku pakkumus ei vasta Määrusega kehtestatud nõuetele ning vastavaid puudusi menüüs võis olla rohkem kui viis. 2.5. Hankija on oma vastuse p-s 13 viidanud, et selgitas vastavuse etapis välja, kas kolmas isik on nõus tegema pakkumuse vastavalt hankija nõuetele (tehnilisele kirjeldusele) juhindudes hanke alusdokumentatsioonist. Hankija on vastavas punktis aga jätnud eksitavalt viitamata, et pakkumus peab vastama Määrusest tulenevatele nõuetele ning iga mittevastavusega tuleb hankijal vastavuse kontrolli läbiviimisel arvestada. Samuti ei nähtu vastuses toodud erinevate, hankija poolt kontrollitud nõuete vastavaks või mittevastavaks hinnatud asjaolude loetelust, et hankija oleks teostanud kontrolli Määrusest tulenevate nõuete osas. 2.6. Hankija on iseenesest korrektselt oma seisukohas viidanud, et üldteada asjaoluks tuleb lugeda fakt, et pakkujatel on pea alati pakkumuses puudused, kuna toitlustushangetel on menüüdes suur eksimisvõimalus (vt hankija seisukoha p 23). Vaidlustaja rõhutab, et üldteada asjaolu on ka see, et toitlustushangetes pakkumuste esitamisel esineb vigu alati kõige enam justnimelt vastavusega Määruse nõuetele. 2.7. Vaidlustaja toob siinkohal remargi korras ühe näite oma hiljutisest praktikast. Nii on Tartu Linnavalitus, hinnates vaidlustaja pakkumuse vastavust Määruse nõuetele hankes viitenumbriga 253943 „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tartu linna koolidele“, pidanud oluliseks mittevastavuseks asjaolu, et vaidlustaja oli pakkumusse märkinud ekslikult kahe nädala keskmiseks valkude sisalduseks 31,95 grammi gümnaasiumi õpilase kohta, mida oli vaid 0,05 grammi rohkem, kui Määruses sätestatud kõrgeim lubatud norm lubab (26,6+/- 5,3 grammi). Viidatud hankes olid kehtestatud analoogsed vastavustingimused kõnesoleva hankega. Vaatamata asjaolule, et tegemist oli arvuliselt väga väikese eksimusega, tõi see kaasa vaidlustaja pakkumuse mittevastavuse. Ainuüksi viidatud markantne näide kinnitab, et vastavaid eksimusi esineb praktikas äärmiselt sageli. Arvestades pakkujate rohkust ja pakkumusega esitatava dokumentatsiooni detailsust ja mahtu, on arusaadav, et vastavad vead on kiired tulema. Eeltoodust tulenevalt leiab vaidlustaja, et viidatud andmed on tema õigustatud huvide tagamiseks vältimatult vajalikud. 2.8. Vaidlustaja on seisukohal, et viidatud numbrilised näitajad (mis tuleb esitada vastavalt Määrusest tulenevatele arvandmetele) ja nende vastavuse või mittevastavuse võrdlusinformatsioon ei saa kuidagi olla kolmanda isiku ärisaladuseks, eeldusel et menüüd kui sellist hankija vaidlustajale ei 3  avalda (s.o. vaidlustaja ei taotle menüü koostisainete, sisu ega valmistusviisi avalikustamist). Ehk teisisõnu öeldes palub vaidlustaja, et hankija kataks kolmanda isiku poolt vormil 2 esitatud menüül kinni muud väljad peale iga päeva lõpus olevale hallile reale „Kokku“ ja menüü lõpus sinisega markeeritud rea „kahe nädala keskmine kokku“ selliselt, et nähtuksid alljärgnevad numbrilised näitajad: toiduenergia, valkude, rasvade ja süsivesikute kogus. Vaidlustaja leiab, et viidatu ei oleks hankijale liialt ajamahukas tegevus, kuid oleks seevastu vaidlustaja õigustatud huve silmas pidades vältimatult vajalik. Määrusest tulenevate normide täitmises veendumine on vajalik informatsioon, mille avalikustamine on riigihanke läbipaistvuse tagamiseks samuti vältimatu. 2.9. Eeltoodust tulenevalt ja selleks, et vaidlustaja saaks veenduda, et kolmanda isiku poolt esitatud menüü vastas Määruse nõuetele, palub vaidlustaja kohustada Tartu Linnavalitsust avaldama vaidlustajale hiljemalt 02.12.2024 Lunch Time & Catering OÜ poolt hankijale riigihanke alusdokumendi vormi 2 alusel (s.o. pakkumus ehk kahe nädala menüü lasteaia nooremale vanuserühmale 3-5 aastased) täidetud ja tingimuslikult vastavaks tunnistatud menüü osas, millest nähtuvad iga päeva lõikes ja kahe nädala keskmisena kokku kolmanda isiku poolt pakutud menüü toiduenergia, valkude, rasvade ja süsivesikute kogus. 3. Vaidlustaja alternatiivne taotlus 3.1. Alternatiivselt p-le 2 ning juhul kui hankijal ei ole võimalik vaidlustaja poolt taotletud andmeid talle avaldada või kui Vaidlustuskomisjon ei pea mingil põhjusel vastavate andmete avaldamist vaidlustajale võimalikuks, palub vaidlustaja VAKO-l kontrollida ja veenduda, kas kolmanda isiku menüü vastab Määrusega kehtestatud nõuetele ning kas hankija on kontrollinud, et vastavad nõuded on täidetud. Vaidlustaja selgitab, et pakkumuse esitamiseks tuli pakkujatel täita RHAD vorm 2.1 Pakkumuse vorm 2 sisaldab muuhulgas pakkuja kohustust esitada lasteaia vanusegrupi 3-5 aastased lapsed osas iga päeva kohta andmed pakutava toidu toiduenergia2, valkude3, rasvade4 ja süsivesikute5 kohta. 3.2. Pakkumuse normvanuse (3-5 aastased lapsed) päevased miinimum ja maksimumnäitajad hankija nõutud energia, valkude, rasvade ja süsivesikute osas on Määruse lisa 2 kohaselt alljärgnevad: Määrusega lubatud vahemik Minimaalne vahemiku Maksimaalne vahemiku päevas piirmäär piirmäär Toiduenergia, 1180 kcal±60 kcal 1120 kcal 1240 kcal kcal Valgud, g 36,9 g ± 14,8 g 22,1 g 51,7 g Rasvad, g 39,3 g ± 6,6 g 32,7 g 45,9 g Süsivesikud, g 169,6 g ± 14,8 g 154,8 g 184,4 g 1 vt „Vorm 2 - Pakkumus ehk kahe nädala menüü lasteaia nooremale vanuserühmale 3-5 aastased“. 2 vt tabeli rida J, esitamine nõutud kcal-d. 3 Vt tabeli rida K, esitamine nõutud grammides. 4 Vt tabeli rida L, esitamine nõutud grammides. 5 Vt tabeli rida M, esitamine nõutud grammides. 4 3.3. Vaidlustaja selgitab arusaadavuse huvides siinkohal täiendavalt, et on ülal välja toodud normandmete tabelis võtnud juba aluseks Määruse lisas 2, alagrupis „Koolieelses lasteasutuses 87,5% ööpäevasest vajadusest“ ja lasteaia noorem rühm 3-5 toodud arvandmed, millele on Määruse kohaselt toodud tabelis juurde arvestatud, et üksikutel päevadel võib toiduenergia lasteaia nooremas rühmas lisaks 10 päeva keskmisele (s.o. 1180±30 kcal) erineda lisaks 30 kcal päevas ja seega lubatud norm üksikutel päevadel on 1180±60 kcal. Samuti on määrusega lubatud, et valkude, rasvade ning süsivesikute osa erinevus päevas võib olla kaks korda suurem 10 päeva keskmisest normist ja sellisena tabelis ka kajastatud. 3.4. Eeltoodust tulenevalt ning juhul kui vaidlustajal ei ole endal võimalik kolmanda isiku pakkumuse vastavust Määruses välja toodud piirmäärade osas ise kontrollida, palub vaidlustaja, et selle kontrolli viiks läbi VAKO iga nädalapäeva koguväärtuste osas, kontrollides, kas LunchTime kohandamata menüüs iga päeva lõikes ja kahe nädala keskmisena välja toodud energiakogus ning valkude, rasvade ja süsivesikute kogus vastab Määruses toodud nõuetele. 4. LunchTime pakkumuse kohandamine mõjutas hindamistulemust 4.1. Hankija on oma vastuse p-s 10 väitnud, et kolmandale isikule menüü parandamise võimaluse andmine (s.o. I nädala esmapäeva osas pakutud punaste sõstarde asendamine jääsalatiga) ei mõjutanud hindamistulemust. Hankija hinnangul anti kolmandale isikule võimalus kõrvaldada puudus oma pakkumuse vastavuses. Vaidlustaja selle seisukohaga ei nõustu. 4.2. Punased sõstrad olid osaks kolmanda isiku menüüst. RHAD p 8.1.3 – 8.1.8 kohaselt hindas hankija menüü mitmekülgsust (sh p-st 8.1.5. tulenevalt menüü mitmekülgsust salatikomponentide osas). Olukorras, kus hankija andis kolmandale isikule võimaluse oma pakkumust sellisel viisil muuta ning hankijaga läbirääkimistesse asuda, mis tõi kaasa olukorra, kus kolmanda isiku pakkumusse lisandus tooraine, mida seal muidu ei oleks olnud, tõstis see hindamisel ka mitmekesisuse eest saadavaid punkte. Seega ei ole tegemist ainult pakkumuse vastavuse küsimusega, vaid kolmas isik sai läbirääkimiste tulemusena reaalse eelise oma kahe nädala menüü hindamisel. 4.3. Kokkuvõtvalt leiab vaidlustaja, et kolmas isik, kohandades oma pakkumust, sai hindamisel lisapunkte, kuna algselt esitatud pakkumuses ei pakutud nõuetekohast salatikomponenti, samuti ei olnud täidetud RHAD-is ettenähtud nõue pakkuda salatikomponente vähemalt 80 grammi (neto) aiarühma lapse kohta. Vaidlustaja hinnangul on tegemist ebavõrdse kohtlemisega, kuna kolmandal isikul on palutud parandada hiljem hinnatavaid pakkumuse osasid, misjärel on kolmas isik saanud hindamisel maksimumpunktid. 4.4. Lisaks eeltoodule rõhutab vaidlustaja, et kolmanda isiku pakkumusest nähtub veel üks valesti hinnatud viga. Nimelt on II nädala menüüs toit mulgipuder hindamisel määratletud see sooja lisandina, kuigi hankija on RHAD p-s 8.1.4 selgelt öelnud, et mulgipuder loetakse põhitoiduks. Selle hindamisvea väljatoomine vähendab antud alalõigus kolmanda isiku hindepunkte (10 punkti asemel 5 hindepunkti). Ka viidatud hankija eksimus kolmanda isiku pakkumuses annab alust järelduseks, et taolisi eksimusi esineb ka teisi. 5 4.5. Hankija väide, nagu tagaks võrdse kohtlemise asjaolu, et ka vaidlustaja sai võimaluse oma pakkumust kohandada (või hankijaga läbi rääkida), on väär. Hankija ei täpsustanud oma 30.10.2024 kohandamise ettepanekus vaidlustajale, mida tuleks vaidlustajal oma pakkumuses kohandada. Seevastu kolmandale isikule andis hankija selged juhtnöörid, mida täiendavate hindepunktide saamiseks tuleks muuta ja seda valdkondades, mis muutsid kolmanda isiku pakkumuse hindamisel konkurentsivõimelisemaks. Tegemist on riigihangete korraldamise üldpõhimõtete rikkumisega. 5. Hankija väide, et vaidlustajale degusteerimise eest antud punktid on kooskõlas hindamiskriteeriumitega, on väär 5.1. Hankija väited riisi ja porrulaugu minimaalsest kogusest supis ei ole asjakohased 5.1.1. Degusteerimise alakriteerium vastavus menüüle näeb ette alljärgnevat: juhindudes hankedokumendi p-st 8.1.1. hinnatakse nimetatud alakriteeriumi all pakutava toidu vastavust menüüle: põhitoit, lisandid, leiva/saia valik, jook (maksimaalne punktide arv 10). Seega pidi hankija hindamiskomisjon andma hinnangu selle kohta, kas pakutav põhitoit, lisandid, leiva/saia valik ja jook vastavad menüüle. 5.1.2. Hankija on väitnud, et vaidlustaja poolt komisjoniliikmetele serveeritud lõhe-köögiviljasupis kartuli, porgandi ja maitserohelisega oli riisi ja porrulaugu kogus minimaalne. Hindamisotsuses on märgitud: „Riis supis tuvastati, kuid selle osakaal oli minimaalne. Supi koostises otsiti ka porrulauku, mis pakkumuses esitatud retseptis oli kuvatud, viimaks leiti mõned üksikud ribad. Kõigi komisjoniliikmete kaussidesse see ei jõudnud (allakirjutanu rõhuasetus).“ 5.1.3. Vaidlustaja jääb oma vaidlustuse p-s 3.7. toodud seisukoha juurde, et hanke alustingimustes oli nähtud ette vähemalt viie (lisa)portsjoni valmistamine degusteerimiseks. Vaidlustaja täpsustas portsjonite arvu veel ka hankijalt üle ja selleks jäi viis serveeritavat portsjonit. Vaidlustaja poolt pakutavat toitu degusteeris kokku aga üksteist inimest, mitte viis nagu hankija algselt vaidlustajale kinnitas. Hankija ei ole seda väidet oma 22.11.204 vastuses ka vaidlustanud ega ümber lükanud. 5.1.4. Olukorras, kus vaidlustajalt sooviti degusteerimiseks viie toiduportsjoni valmistamist ja neid degusteeriti kokku üheteistkümne komisjoni liikme poolt, on selge, et menüü ja toorainete retseptikohased kogused viie portsjoni mahus tekitasid olukorra, kus mõned portsjonid serveeriti komisjoniliikmete poolt viisil, et mõni retseptis ette nähtud tooraine sinna ei jõudnud või jõudis tavapärasest vähesemal määral. Kuna hankija on ise hindamisel seadnud nõude, et pakkuja peab teatama hankijale eelnevalt degustaatorite arvu, siis on selge, et ka hankija ise on degustaatorite arvu pidanud oluliseks tingimuseks (s.t. on oluline vahe, kas supp kallatakse välja viide või üheteistkümnesse kaussi). 5.1.5. Hankija on oma vastuses väitnud, et degusteerimine ei tähenda, et iga komisjoniliige sööb terve taldriku suppi. Lisaks on hankija viidanud, et kuna hindamislehel ei ole kirjas, et hinnati portsjoniteks jaotatud degusteerimiskaussides olevat suppi, siis tegelikult hindasid komisjoni liikmed välisel vaatlusel hoopis supi konsistentsi supitirinas (vt hankija vastuse p 36). Viidatud hankija seisukoht on vastuolus hindamislehel kajastatud andmetega. 6 5.1.6. Esiteks. Nõustuda ei saa sellega, et degusteerimisel lähtuti mingisugusest suure ühise katla meetodist. Hankija enda protokollis on selgesõnaliselt kirjas, et „Kõigi komisjoniliikmete kaussidesse see ei jõudnud.“ Sellest lausest nähtub selgelt, et degusteerimine toimus ikkagi kausi/portsjoni põhimõttel (supp valati kaussidesse). Seetõttu mängis vaidlustaja poolt välja toodud põhjus toorainete mahu hindamisel (väiksemale hulgale degustaatoritele mõeldud toidukogus jaotati suurema hulga degustaatorite vahel) ilmselgelt rolli. Selle tulemusel jõudsid degustaatorid ka supis kasutatud toorainekoguste osas ilmselgelt ekslikele seisukohtadele ja hindasid kõnealuses punktis asjaolusid, mis ei olnud selles punktis hinnatavad. 5.1.7. Hankija on väitnud, et degusteerimine tähendab maitsmist, mitte seda, et iga komisjoniliige sööb terve taldriku suppi ära. Vaidlustaja rõhutab, et asjaolu, et supp kaussidesse välja kallatakse, ei tähenda seda, et kõik degustaatorid peaksid kogu väljavalatud supi koguse ilmtingimata ka ära sööma. 5.1.8. Teiseks. Hankija on oma vastuse p-s 32 märkinud, et komisjon otsis supist pruuni riisi, kuid see oli kas pehmeks keedetud ja supis lagunenud või seda oli lisatud retseptist vähem. Vaidlustaja ei nõustu kummagi hankija väitega. 5.1.9. Kui riisi liiga palju keeta ja segada, siis riis laguneb ja eraldab tärklist, mis riisi "pudruks" teeb.6 Samas juhul kui pehmeks keedetud riis on supis “lagunenud”, ei tähenda see, et tegemist oleks menüüle mittevastavusega. Seega, kui hankija leidis (mida ta on oma vastuses ise selgesõnaliselt kinnitanud), et riis oli supis pehmeks keedetud ja „lagunenud“, ei oleks ta tohtinud vaidlustajalt punkte maha võtta, kuna hankedokumendi p-st 8.1.1. tulenevalt hinnati nimetatud alakriteeriumi all pakutava toidu vastavust menüüle. Asjaolu, et riis pehmeks kees, ei tähenda, et riisi supis ei olnud, või seda oli vähem kui menüüs ettenähtud (menüü vastab retseptile ka siis, kui supis on riis pehmeks keedetud). Degusteerimiskomisjoni liikmed ei ole toonud välja ühtegi menüüs olnud koostisaine puudumist ja see asjaolu kinnitab, et pakutud lõunasöök vastas täielikult menüüle mida kõnealuses hindamispunktis hinnati. Seega ei oleks komisjon tohtinud vaidlustaja hindepunkte selles osas vähendada. 5.1.10. Vaidlustaja kinnitab, et menüüs kasutati alljärgnevat riisi: „pruun riis, täistera, mahe, kuivaine Valete OÜ“. Kasutatud riisi brutokaal oli 9 grammi ja netokaal 8,7 grammi. Kaaluerinevus tuleneb tooraine toidutehnoloogilisest käitumisest selle ettevalmistamisel. Täistera pruun riis on vähetöödeldud tooraine, mis sisaldab pakendis riisitärklise tolmu ja lahtiseid riisitera välikesta osakesi. Riisitolmu ja kestaosakeste eemaldamiseks riisiteradelt pestakse riis eelnevalt läbi ja alles seejärel keedetakse. Lahtise riisitärklise eraldumine/kadu on pesemise protsessis tavaliselt visuaalselt märgatav, kuna vesi muutub häguseks. Täistera riisi pesemise eesmärgiks on selgema supileeme saavutamine. Tooraineks kasutatud riisi pesemisel vähenes tooraine brutokaal portsjoni kohta 9 grammilt 8,7 grammile külmtöötluse netokaaluni. 5.1.11. Toidutehnoloogiliselt peab menüüs kasutatav tooraine kogus olema käsitletud ja fikseeritud külmtöötlemise kaaluna. Valmistusprotsessi kirjelduses lisatakse tööjuhendina tooraine töötlemise viis ja töötlemise viisist tulenev lõplik valmistoidu portsjoni kaal. Toidutehnoloogilisest protsessikirjeldusest (tehnoloogiline kaart) ja hankija poolt etteantud vormi ülesehitusest tulenevalt 6 https://nami-nami.ee/forums/view_topic/1437 7  ei olnud vajalik ja ka võimalik näidata kuumtöötlemisega saavutatavat lõppkaalu üksikute toorainete lõikes, sest valmistoode (supp) on tervikportsu kaaluga ja sellisena hankija poolt etteantud vormil ka kajastatud. 5.1.12. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta asja lahendamisel alusetult kõrvale hankija vastuse p-s 32 toodud arvutused keedetud riisi koguste kohta, kuna need ei tulenenud RHAD-ist. Hankija ei saa nõuda pakkujalt tingimuste täitmist, mida ta ei ole RHAD-is kehtestanud. 5.2. Vaidlustaja ei nõustu hankija poolt esitatud etteheidetega magustoidu vastavuse osas menüüle 5.2.1. Esiteks. Hankija on leidnud, et dessert jogurti kamavaht värskete vaarikatega on pigem kreem kui vaht. Vaidlustaja selle väitega ei nõustu. 5.2.2. Vaht on kulinaarse liigituse järgi toode, milles on vahustatud komponent ehk see on tehtud mousse meetodil. Jogurti-kamavaht värskete vaarikatega komponendiks oli antud juhul rõõsk koor (R35%) ja valmistusviisiks vahustamine. Toiduvalmistamise tehnoloogia põhimõttest tulenevalt saab rõõsa koore vahustamisel lõpptulemuseks olla ainult vaht, mitte kreem. Soovitud valmistootena tekib vaht seetõttu, et vahustamise käigus lisandub õhk mis muudab valmistoote kergemaks ja õhulisemaks. 5.2.3. Kreemide kulinaarse liigituse kohaselt koosneb kreem kolmest osast: munast, koorest/piimast ja suhkrust. Kreemid on alati kuumutatud. Toidutehnoloogiliselt on kreemi valmistamine erinevate koostisosade ühendamine ühtlaseks ja kreemjaks seguks. 5.2.4. Eeltoodust tulenevalt loetakse vaidlustaja poolt kasutatud tootmisprotsessi puhul lõppresultaat alati vahuks. Seetõttu ei ole hankijal ka võimalik vaidlustajale ette heita, et vahu asemel pakuti „kreemi“. Viidetud hankija väide on ebaõige. 5.2.5. Teiseks. Hankija poolt välja toodud etteheidetega ei saa nõustuda ka degusteerimise käigus pakutud vaarikate osas. 5.2.6. Kuna vaarikad olid külmutatud koheselt pärast korjamist, oli tegemist värskelt külmutatud vaarikatega ehk värskete vaarikatega. Tööstuslikult külmutatud köögiviljad ja marjad, s.h. vaarikad säilitavad marjas kõik väärtuslikud koostisained kogu külmutatuna oleku perioodil ja marjade aeglasel sulatamisel toatemperatuurini ei kaasne vitamiinide ega toitainete kadu. Seetõttu ei ole õigustatud ka hankija vastavad selgitused ja põhjendused, mida kasutati vaidlustaja punktide vähendamiseks. Tegemist on hindamisveaga. 5.3. Kolmandaks. Hankija on väitnud: „Seisukoht, nagu tuleks piruka köögiviljade kogused kokku liita ja põhitooraineks märkida köögivili, ei ole vastavuses hankedokumendi punktiga 8.1.3., mis sätestab, mis juhul loetakse tooraine samaks põhitooraineks: Toidus esinev erinevat värvi, kuid sama nimetusega tooraine loetakse samaks põhitooraineks (nt erinevad oad, erinevad läätsed, erinevat värvi paprika, erinevad kapsad loetakse kokku vastavalt oad, läätsed, paprika, kapsas) jms. Toiduks kasutatud ühe looma või linnu erinevad osad loetakse kokku sama looma või linnu lihaks, näiteks searaguu ja sea abaliha loetakse sealihaks või kanafilee ja kana kintsuliha loetakse kanalihaks vm. Seega eeltoodud kriteeriumi kohaselt ei saa kokku lugeda erinevaid köögivilju, vaid erinevat värvi kapsast, erinevat värvi paprikat ehk ühe liigilist erinevat värvi köögivilja saaks lugeda üheks 8  köögiviljaks. Ülaltoodust nähtuvalt ei lähtu vaidlustaja eeltoodud seisukoht hankedokumendis toodud hindamiskriteeriumitest ning on meelevaldne ja otsitud.“ 5.4. Hankija selline seisukoht on vastuolus hindamiskriteeriumi p-s 8.1.3 välja toodud põhimõttega: „Põhitoorainena arvestame liha, kala, teravilja, köögivilja või kaunvilja (näiteks kui on tegemist lihavaba päevaga ning sel päeval on pakutud liha asemel läätse-porgandikotletti, siis sõltuvalt köögi- ja kaunvilja kogusest selgub, kas põhitooraineks on köögi- või kaunvili).“ 5.5. Hankija ei ole hanke hindamiskriteeriumi juures andnud selgitust, et köögiviljade või muu põhitooraine segu korral loetakse põhitooraine koguseks ainult segus kõige enim esinev põhitooraine. Vastavast hindamiskriteeriumi lausest nähtub selgelt, et põhitooraineks on „köögivili“ kui selline (hankija näide opereerib erinevate põhitooraine liikidega köögi- vs kaunvili) ja seetõttu oleks tulnud hindamiskriteeriumi p 8.1.3 hindamisel omistada rohkem punkte (vt täpsemalt vaidluse p 4). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Britta Oltjer Vandeadvokaat 9 Riigihangete Vaidlustuskomisjon Hanke viitenumber nr 284388 Lõkke 5, 10122 Tallinn [email protected] 28. november 2024 nr 1/98 MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustuse TOIDUTORN AS esitaja: Registrikood: 10353188 Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Vilja tn 2-12, 50304 Vaidlustaja Vandeadvokaat Britta Oltjer esindaja: Cuesta Advokaadibüroo OÜ Aadress: Rävala pst 2, 10145 Tallinn Telefon: +372 6555 052 e-post: [email protected] Hankija: Tartu Linnavalitsus Registrikood: 75006546 Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Raekoja plats 1a, 50089 e-mail: [email protected] Kolmas isik: Lunch Time & Catering OÜ Registrikood: 12607813 Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Mõisavahe tn 62-47, 50707 e-mail: [email protected] Asi: TOIDUTORN AS vaidlustus riigihankes „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tartu linna lasteaedadele“ (viitenumber 284388) Taotlused: 1. Mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv ning vaidlustaja lepingulise esindaja kulud kokku summas 6032 eurot. 1. Põhjendused 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni menetluses on TOIDUTORN AS (vaidlustaja) vaidlustus Tartu Linnavalitsuse (hankija) 28.10.2024 otsusele riigihankes „Toitlustamisteenuse osutaja leidmine Tartu linna lasteaedadele“ (viitenumber 284388). Cuesta Advokaadibüroo OÜ [email protected] Rävala pst 2, VII korrus, 10145 Tallinn www.cuesta.ee +372 655 5052 1.2. Juhindudes Riigihangete vaidlustuskomisjoni antud tähtaegadest, esitab vaidlustaja käesolevaga taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks koos kulude nimekirjaga. 1.3. Vastavalt Cuesta Advokaadibüroo poolt osutatud õigusteenusele ja väljastatud arvetele nr 2024/0508 ja 2024/0527 on vaidlustaja kandnud käesolevas vaidlustusasjas kulusid õigusabile summas 4752 eurot (käibemaksuta summa). Kulude täpne koosseis on välja toodud advokaadibüroo arvetele lisatud spetsifikatsioonis (lisa 1-2). Lisaks on vaidlustaja tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 1280 eurot. 1.4. Seega on TOIDUTORN AS kandnud kõnealuses vaidlustusasjas menetluskulusid kokku 6032 eurot (kulud õigusabile 4752 eurot käibemaksuta summa + riigilõiv 1280 eurot). 1.5. Vaidlustaja on seisukohal, et võttes arvesse käesolevas vaidlustusmenetluses koostatud menetlusdokumentide mahtu ja koostamiseks kulunud aega, läbitöötamist vajanud asja materjalide mahukust, tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude mahtu, vaidlusküsimuse olemust ning keerukust, tuleb käesolevas menetluskulude nimekirjas kajastatud vaidlustaja menetluskulusid täies ulatuses vajalikeks ja põhjendatuteks pidada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Britta Oltjer Vandeadvokaat Lisad: 1. Cuesta Advokaadibüroo arve nr 2024/0508 koos õigusabi spetsifikatsiooniga; 2. Cuesta Advokaadibüroo arve nr 2024/0527 koos õigusabi spetsifikatsiooniga. 2