Transpordiamet
[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2026/1905
Transpordiameti teavitamine ja arvamuse küsimine (Ähijärv)
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) tellis Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projekti
„Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ raames Ähijärve tervendamise eeluuringud.
Rakendusliku limnoloogilise eeluuringu eesmärk oli uurida ja hinnata Ähijärve ökoloogilist
seisundit elustiku, vee kvaliteedi ning setete omaduste abil, hinnata järve välis- ja sisekoormust.
Vastavalt eeluuringute tulemustele sõnastati meetmekava Ähijärve tervendamiseks ja tehti
ettepanekud järelseireks. Uuringu osaks oli ka järve veetaseme stabiliseerimise võimaluste
hindamine ning veetaseme stabiliseerimise eelprojektide koostamine.
Uuringu aruanne ja eelprojektid on lisatud kirjale kaustana „Ähijärve uuringud ja eelprojektid
2026“.
Sellega seoses palub RMK Transpordiametil tutvuda uuringu aruande ja eelprojektidega. Ühtlasi
teavitame, et juhul kui tegevustega liigutakse edasi tööprojekti koostamise etappi, küsitakse
Transpordiametilt kooskõlastust ja tehnilisi tingimusi.
Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK
looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Anett Reilent - kontakttelefon: 53 824 350).
Vastuskiri palume saata e-maili aadressil
[email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anett Reilent
veeökoloog
looduskaitseosakond
Lisad:
Ähijärve uuringud ja eelprojektid 2026.zip
[email protected]
53824350
MTR majandustegevusteade EP10033667-0001 Töö nr 2507.2
Objekti asukoht: Võru maakond
Antsla vald Ähijärve küla
Tellija: Maves OÜ
ÄHIJÄRVE VEEPINNA STABILISEERIMISE
EELPROJEKT
Juhatuse liige (allkirjastatud digitaalselt) Henri Daniel Ots
Autor (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Raadla
Vastutav spetsialist (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Raadla
Tallinn 2026
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
SISUKORD
Lk.
SELETUSKIRI ....................................................................................................................................................................... 6
1. Üldosa .............................................................................................................................................................................. 6
2. Hüdroloogiline ülevaade ................................................................................................................................................. 8
3. Projektlahendus ............................................................................................................................................................. 11
4. Ehitustööd ...................................................................................................................................................................... 22
5. Keskkonnanõuded .......................................................................................................................................................... 25
6. Ehitustööde mahud ja orienteeruv maksumus................................................................................................................ 26
7. Kokkuvõte....................................................................................................................................................................... 29
GRAAFILINE OSA
JOONISED
Joonise nimi /Mõõtkava Joonis/Leht
1. Kalapääsu projektplaan – variant 1 M1:500 1
2. Kalapääsu lõiked – variant 1 M1:50 2
3. Kalapääsu projektplaan – variant 2 M1:500 3
4. Kalapääsu lõiked – variant 2 M1:50 4
5. Truubi projektplaan – variant 3 M1:500 5
6. Truubi lõiked – variant 3 M1:50 6
2
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
Lisa 2 Tehniline kirjeldus hanke osas II
Ähijärve eeluuringute lähteülesanne
Väärtuse seisund:
Karedaveeline eutroofne (VRD tüüp II) Ähijärv (VEE2136000) asub Karula kõrgustikul Võru- ja
Valgamaa piiril. Järve veepeegli pindala on 183 ha, kaldajoone pikkus on 9,8 km ja see on keskmiselt
liigestatud (2,06). Kaldad on enamasti lauged, lahtedes ja soppides valdavalt madalad. Järve
maksimaalne sügavus on 5,5 m, keskmine sügavus 3,8 m. Kalda lähedal on veekogu põhi liivane,
mistõttu on järv piirkonnas eelistatud supluskoht. Järve suubuvad kolm väikest oja, väljavooluks on
Ahelo jõgi, mis suubub Mustjõkke, seetõttu on veevahetus järves aeglane (0,2 korda/a). Ahelo jõel
Ähijärvest ca 500 m allavoolu asub keskkonnaregistris hävinud/lammutatud paisuna (PAIS026140)
märgitud paisutusrajatis. Paisutusrajatis on lagunenud, kuid paisu betoonkonstruktsioonid ja teetruup
reguleerivad järve veetaset. Järve valgala pindala on 1 544 ha. Valgala maakattes domineerib mets,
vähem leidub põllumaad
ja rohumaad.
Ähijärve käsitletakse eraldi veekogumina 2136000_1 (Ähijärv), mille seisund on viimastel aastatel
hinnatud kesiseks või on seisundi trend kesise suunas liikuv. 2018. aastal tehtud seire põhjal oli
mitteheaks elemendiks suurtaimed (mittehea näitaja taksoni keskmine tundlikku, vooluvete tundlike
taksonite arv, tähtsamad taksonid ohtruse järgi, CHBR, ja suurtaimestiku ökoloogiline kvaliteedisuhe).
Mittehea seisundi põhjus on teadmata. 2019. aastal tehtud seire põhjal oli ökoloogilise seisundi mittehea
element suurselgrootud põhjaloomad (mittehea näitaja taksonirikkus, Shannoni taksonierisus ja
happelisusindeks).
Järve peamiseks ohuks seisundile on peetud veetaseme alandamist (20. sajandi I pool; 2 m), mis on
põhjustanud toitelisuse suurenemise.
Vastavalt veemajanduskavale on seatud Ähijärve hea seisundi saavutamise eesmärk aastaks 2027.
Tööde eesmärk:
Tööde eesmärgiks on tellida rakenduslik limnoloogiline eeluuring koos tervendamistööde meetmekava
ning koos vajalike tööde kirjelduste ja hinnanguliste maksumustega. Lisaks antakse soovitused järelseire
teostamiseks peale võimalike tervendamistööde lõppemist.
Eeluuringu eesmärk on hinnata ja uurida Ähijärve valgalal olevaid koormusallikaid (sise- ja
väliskoormus), töötada välja nende koormusallikate mõju vähendamise meetmed, mis võimaldavad
saavutada 6–12 aasta perspektiivis antud pinnaveekogumi hea seisundi.
Tööde kirjeldus:
Tööde teostamisel ja aruande koostamisel tuleb kasutada kõiki eelnevalt teostatud Ähijärvega seotud
uuringuid või riiklike seireandmeid. Vastavate andmete ja uuringute kasutamiseks tuleb vajadusel
pöörduda Keskkonnaameti või Keskkonnaagentuuri poole.
Veekogumit mõjutava inimtekkelise väliskoormuse analüüsiks kaardistatakse erinevates andmebaasides
olemasoleva info põhjal Ähijärve valgalal asuvad punktkoormusallikad (Maaameti ortofotod, PRIA
veebikaart, ehitisregister, keskkonnaregister,) ja olulised hajukoormusallikad. Väliskoormuse analüüs
hõlmab välitöid ka Ähijärve valgalal ning selleks tuleb läbi käia ja hinnata:
• kogumi valgalal toimuvat veekasutust, sh nii põhja- kui pinnaveevõttu ja veeheidet (heit- ja
sademevee väljalaskmed);
• veekogumi valgala maakasutust, sh toob välja rohumaa, aktiivses kasutuses oleva põllumaa,
metsamaa, lageraie alade ja kõvakattega alade osakaalud;
• ühiskanalisatsioonita majapidamistega piirkonnad
• põllumajanduslikud tootmiskompleksid alates 10 loomühikust, sh nende sõnnikukäitluse
vastavus kehtestatud nõuetele,
• saastunud pinnasega alad või saastunud objektid;
3
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
Kui tööde teostaja avastab välitööde ajal keskkonnaalased rikkumised või puudub tal ligipääs eramaal
asuvatele punktkoormusallikatele, tuleb kontakteeruda kohaliku omavalitsuse keskkonnaspetsialistiga
või pöörduda Keskkonnaameti järelvalve osakonna poole.
Välitööd teostatakse Ähijärvel ja kogu selle valgalal. Välitöödel teostatakse teadaolevate ja
huvipakkuvate koormusallikate paikvaatlusi, võetakse veeproove, teostatakse elustiku ja abiootiliste
tegurite seiret, määratakse settekihi paksus ja hinnanguline maht, võetakse setteproove ning teostatakse
nende analüüsid. Kogutud andmete põhjal antakse hinnang lämmastiku ja fosfori voogude kohta ning
tuuakse välja järve toitainete bilanss koos inimtekkeliste ainevoogude osakaaludega. Välitööde raames
kogutud andmete põhjal täpsustatakse toitainete sissekannete osakaalusid.
Peamise sissevoolu ja väljavoolu füüsikalis-keemiliste näitajate seire:
Veeseire raames hinnatakse Ähijärve füüsikalis ja keemilisi näitajaid 16 korda ühe aasta jooksul nii
sissevoolul kui väljavoolul (kokku 32 proovi).
Proovivõtud tuleb teostada iga kuu 10-ndaks kuupäevaks.
Suurveeperioodil (2 kuu jooksul kevadel) teostatakse mõõtmisi kolm korda kuus ehk lisaks tavapärasele
seirele teostakse suurveeperioodil ühes kuus 2 lisamõõtmist (iga 10 päeva tagant).
Proovivõtul tuleb analüüsida:
Püld, Nüld, BHT5, ammooniumlämmastik, mõõta vooluhulk, pH, temperatuur, hapnikusisaldus,
elektrijuhtivus.
Seire täpsed asukohad (sisse- ja väljavoolul) ja seiresammud kooskõlastatakse Tellijaga.
Elustiku ja abiootiliste tegurite seire raames analüüsitakse Ähijärve fütoplanktoni (6x aastas),
zooplanktoni (6x aastas), põhjaloomastiku (1x aastas - asukoht), suurtaimestiku (1x aastas), kalastiku
seisundit (1x aastas) vastavalt riiklikule väikejärvede seire metoodikale. Teised abiootilised tegurid
mõõdetakse füüsikalis-keemiliste näitajate seire raames (6x aastas).
Seiret teostakse vastavalt riikliku seires kasutavale metoodikatele, mis on lisatud eraldi dokumendina
(LISA 1: Riikliku seire metoodika nimekiri). Seire asukohad ja seiresammud kooskõlastatakse
Tellijaga.
Setted
Teostatakse settekihi paksuse mõõdistused vähemalt 7 erinevas asukohas. Antakse hinnang settekihi
paksusele ning hinnang sette kogumahule Ähijärves.
Asukohad kooskõlastatakse Tellijaga.
Teostatakse setete keemiline analüüs (elementaaranalüüs ja lisaks ohtlikud ained) ühest seirepunktist.
Elementaaranalüüsi ja ohtliku ainete analüüsimisel tuleb lähtuda määrusest nr 35 ja 28. Lisatud on
setetest analüüsitavate ohtlike ainete loetelu (LISA 1: Riikliku seire metoodika nimekiri). Asukoht
kooskõlastatakse Tellijaga.
Veetaseme jälgimiseks ja vee kõikumiste registreerimiseks tuleb paigaldada Ähijärve väljavoolule
pidevmõõtmisteks mõeldud automaatne veetaseme mõõtmisseade, mis registreerib Ähijärve veetaseme
kogu aasta vältel.
Meetmekava:
Uuringute käigus tuleb välja selgitada veetaseme tõstmise või selle stabiliseerimise vajadus ja selle
võimalikkus. Seejuures tuleb arvestada ka kaldajoone maakasutusega, et vältida täiendavate toiteainete
voogude järve kandumist ning teha vastavad ettepanekud selle vältimiseks. Veetaseme tõstmisel tuleb
välja pakkuda vähemalt 3 erinevat veetaset ning modelleerida kaldaala maakasutuse muutused. Hinnata
tuleb veetaseme tõstmiseks rakendatavate abinõude parimat asukohta Ähijärve väljavoolul (veetaseme
tõstmine kaldavööndis või endise pais/regulaatori asukohas).
Vastavalt uuringu tulemustele tuleb välja pakkuda ka võimalikud tervendamismeetmed veekogu
väliskoormuse, sisereostuse või hajureostuse vähendamiseks.
4
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
Lähtudes uuringutulemustest koostatakse Ähijärve tervendamise meetmekava koos kavandatud tööde
hinnanguliste maksumustega. Meetmekavas tuleb välja pakkuda konkreetsed tervendamismeetmed,
nende võimalik positiivne mõju veekogumi seisundile, keemiliste ja muude meetodite puhul nende
kasutamise intervall ja kordused. Samuti tuleb hinnata erinevate meetmetega seotud riske veekogu
seisundile. Meetmekavas esitatud meetoditele tuleb koostada järelseire kava. Järve sissevooludele
pakkuda välja väliskoormuse vähendamiseks mõeldud meetmed (lämmastiku ja fosfori sissekande
vähendamine).
Töövõtja peab kaasama tööde teostamisse hüdroinseneri (tase 7). Meetmekava üheks osaks peab olema
veetaseme stabiliseerimise ja tõstmise eelprojektide olemasolu koos tööde mahtude ja prognoositava
maksumusega. Meetmekava ühe osana tuleb projekteerida 3 erineva veetasemega eelprojekti ja
modelleerida nende alternatiivide korral järve veetaseme tõus ning selle mõju järve kallastele ning
maakasutusele.
Lähteülesande koostaja: Sander Sandberg, tel 53 999 821
5
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
SELETUSKIRI
1. Üldosa
Ähijärve (VEE2136000) hea seisundi saavutamiseks algatati rakenduslik limnoloogiline uuring
eesmärgiga koostada tervendustööde meetmekava vajalike tööde kirjelduste ja hinnanguliste
maksumustega.
Meetmekava üheks osaks on veetaseme stabiliseerimise ja tõstmise eelprojektide koostamine, kus
käsitletakse kolme erineva veetasemega lahendust ja nende veetasemete mõju järve kallastele ja
maakasutusele.
Veetaseme reguleerimiseks on aastaid tagasi järvest väljavoolavale Ahelo jõele ehitatud raudbetoonist
rajatis, mis oli ette nähtud angerjalõksuna ja kus on võimalik ka šandooridega järve veepinda
reguleerida. Reguleerimise võimalust ei kasutata, kuna rajatise seisukord seda ei võimalda ja otsene
vajadus selleks ka puudub. Konstruktsiooni üheks halvaks omaduseks on see, et koprad aeg-ajalt
ummistavad selle puuokstega, mille tagajärjel tõuseb järve veepind sellisele tasemele, mis uputavad
järve kaldal olevate majapidamiste õuealasid. Kopraummistuste likvideerimine on keeruline, kuna osa
konstruktsiooni on raudbetoon plaatidega kaetud ning ummistusele ligipääs on kõrge veeseisu tõttu
raskendatud.
Uurimistööde käigus teostati käesoleva aasta aprillist kuni oktoobrini veetasemete mõõdistamist, mille
andmed on esitatud alljärgnevas graafikus, kus:
minimaalne veepind – 77,76 m;
maksimaalne veepind – 78,17 m.
Joonis 1 Ähijärve mõõdetud veetasemete graafik
6
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
Joonis 2 Ähijärv, selle valgala ja Ahelo jõe lähe
7
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
2. Hüdroloogiline ülevaade
Käesolevas töös on hüdroloogiliste arvutuste tegemisel kasutatud alljärgnevat kirjeldatud metoodikat,
mis võtab arvesse valgala järvesust. Väljavõte on tehtud – Kuivendussüsteemide projekteerimise
juhend -VEN-P-6-88, RPUI Eesti Maaparandusprojekt, Tallinn, 1989.
8
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
9
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
Vooluhulkade algandmed ja arvutuste tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis 1:
Tabel 1 Kevadised maksimaalsed vooluhulgad SNiP 2.05.03-84 põhjal
Tõe-
Qp% A K0 h% ho Cv Φ μ δ δ1 α1 Am δ2 As
näosus
1,02 15,2 0,01 153,87 80 0,38 2,43 0,98 0,24 0,383 1 77,4 0,796 8 2%
0,92 15,2 0,01 141,41 80 0,38 2,02 0,97 0,24 0,383 1 77,4 0,796 8 3%
0,86 15,2 0,01 132,90 80 0,38 1,74 0,96 0,24 0,383 1 77,4 0,796 8 5%
0,75 15,2 0,01 120,13 80 0,38 1,32 0,93 0,24 0,383 1 77,4 0,796 8 10%
0,45 15,2 0,01 77,57 80 0,38 0,08 0,86 0,24 0,383 1 77,4 0,796 8 50%
Riigiteedel tehakse arvutused 2% tagatusega vooluhulkade alusel, seega maksimaalne arvutuslik
vooluhulk on:
Qkev. max2%=1,02 m³/s
Aastakeskmine vooluhulk klimaatilise äravoolunormi järgi tuleb:
Qkeskm=A*qk=15,2*8=122 l/s
Tabel 2 Mõõdistatud vooluhulgad järvest väljavoolul
Mõõdistamise
Vooluhulk, l/s
kuupäev
12.12.2024 20
16.01.2025 530
05.02.2025 390
05.03.2025 175
19.03.2025 135
03.04.2025 140
22.04.2025 50
06.05.2025 73
28.05.2025 100
11.06.2025 600
02.07.2025 220
04.08.2025 3
02.09.2025 96
09.10.2025 60
04.11.2025 120
18.12.2025 150
10
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
3. Projektlahendus
Vastavalt lähteülesandele on eelprojektis järve veetaseme reguleerimine kolmes variandis. Variantide
valikul on arvestatud nii järve ökoloogilise seisundi parandamist, mõju järve kaldal elavate kohalike
elanike majapidamistele ja olemasoleva olukorra mõju järve veepinna kõikumistele.
Kuna järve seisundi parandamisel tuleb võimaldada ka kalade liikumine Ahelo jõest järve, siis on
planeeritud Ahelo jõele teha kärestik-kalapääs, mille ülevoolufront peaks olema suhteliselt lai, et
erinevatel vooluhulkadel veepinna kõikumine oleks võimalikult väike.
Kärestik-kalapääsu asukoha valikul kaaluti erinevaid variante.
- rajada kalapääs vahetult järve kaldapiirkonda Ahelo jõe lähtesse. Siin on negatiivseks teguriks
Ahelo jõe paremal kaldal olev soo, mille maapinna kõrgus on selline, mis ei võimalda veepinda
tõsta vajalikule tasemele;
- rajada kalapääs 25245 Haabsaare-Saru tee truubist allavoolu Ahelo jõele. Allavoolu
tõkestusrajatise tegemisel tõstetakse teetammi kohal veepinda praeguse olukorraga võrreldes
kõrgemale ja see avaldab negatiivset mõju tee kuivendusseisundile. Samuti jõe ristprofiil on
laia tõkestusrajatise tegemiseks ebasoodne (jõesäng on kitsas);
- rajada kalapääs 25245 Haabsaare-Saru tee truubist ülesvoolu, kus Ahelo jõgi on laias sängis ja
sinna vajalike mõõtmetega ülevoolu tegemine ei nõua jõesängi laiendamist. Positiivseks
teguriks on ka see, et tõkestusrajatis ei halvenda tee kuivendusseisundit.
Neist argumentidest lähtuvalt valiti tõkestusrajatise asukohaks vahetult Haabsaare-Saru teest ülesvoolu
olev jõelõik.
Käesoleva eelprojektiga on lahendatud järve veepinna stabiliseerimiseks ja vajaliku veepinna
saavutamiseks kaks varianti kärestik-kalapääsu rajamisega, mille korral on vajalik ka Haabsaare-Saru
teel olev binokkeltruup 2xd100 cm asendada suuurema läbilaskevõimega torusilla või sillaga.
Kolmas variant on tehtud selline, mille korral jäetakse paika olemasolev truup ja eraldi tõkestusrajatist
ei tehta, järve veepinda jääb reguleerima truubi läbilaskevõime erinevatel truubitoru täidetel.
Variant 1 arvestab peaasjalikult järve kadal kriitilises piirkonnas olevate majapidamiste soove.
Nendeks on :
- Järvenuka kinnistu elumaja, kus hoone järvepoolse vundamendi ääres on maapinna kõrgus
78.35 m (vt joonis 10);
- Kalda kinnistu kelder, kus keldri põranda kõrgus on samuti 78,35 m. Neid kõrgusi arvestades
võiks keskmine veepind olla 77.85 m ja maksimaalne veepind ei tohiks tõusta kõrgvee ajal üle
78,00 m (vt joonis 11).
Variant 2 arvestab järve ökoloogilise seisundi parandamiseks ja kohalikke olusid arvestades
võimalikult kõrget veetaset. Vastavalt ökoloogilise uuringu töörühma ettepanekule võiks keskmine
veepind olla 78,00 m ja maksimaalne 78,15 m, mis otseselt kriitilises piirkonnas olevaid majapidamisi
ei uputa aga mõjutab nende maakasutust ja Kalda maaüksuse keldrisse võib sadude ajal ka vesi
tungida.
Variant 3 on tehtud võrdluseks kahele esimesele ja see annab ülevaate olemasolevast olukorrast, kus
veepinda reguleerib teetruup, mille sissevoolult on kõrvaldatud raudbetoonrajatis, mida koprad tihti
ummistasid.
Seega kolm varianti on:
- variant 1 – keskmine veepind -77.85 m ja truubi asendamine sillaga;
- variant 2 – keskmine veepind -78,00 m ja truubi asendamine sillaga;
- variant 3 – keskmine veepind - 77,75 m ja säilitatakse olemasolev teetruup.
Ülaltoodud keskmised veepinnad on seatud eesmärgiks vastava variandi korral. Variantide
arvutuslikud veepinnad võivad kuni paari sentimeetri ulatuses erineda, mis on täiesti normaalne
looduslähedase sängi korral. Sellest tulenevalt seletuskirja joonistel 3…8 ja tabelis 3 ei ole täpselt
samad numbrid mis ülal olevas seletuskirja lõigus.
11
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
Variant 1
Ahelo jõele on planeeritud suhteliselt laia ülevoolufrondiga kärestik-kalapääs, et erinevatel
vooluhulkadel oleks veepinna kõikumine võimalikult väike. Ülevoolufront on rajatava kärestiku kõige
kõrgem osa (ülevoolu hari), mis on esimeseks tõkkeks veevoolule ja selle mõõtmetest ning kujust
oleneb veetase kalapääsust ülesvoolu jões ning järves. Kalapääsu keskele projekteeriti madalvee renn
kus veekihi sügavus võimaldab kalade liikumist ka keskmiste vooluhulkade korral.
Järve veepinna stabiliseerimiseks ja erinevate vooluhulkade korral veepinna kõikumiste
minimeerimiseks arvutati asjakohase metoodikaga läbi kärestik-kalapääsu võimalikud ülevoolufrondi
laiused. Sobilikuks osutus 8,0 m ülevoolufrondi laius, kus järve veepinna kõikumine on 19 cm. Sellise
laiusega tõkestusrajatis sobib hästi ka olemasoleva jõe sängiga. Kärestiku lang on 2% ja pikkus 22,5
m. Kärestikule on antud ristlõikes kalle madalveerenni suunas ja renn on tehtud suhteliselt väike, et
minimaalsete vooluhulkade korral oleks renn veega täidetud, millega väheneb veepinna kõikumise
suurus.
Joonis 3 Variant 1 lõige kärestiku ülevoolu harjalt
Joonisel 4 vooluhulga-voolusügavuse Q-H graafikult on näha arvutuslikult tekkivad veepinnad
ülevoolu harjal, mis on ka järve veepinnaks. Graafikul on toodud ka teest allavoolu jõesängis tekkivad
veepinnad ja siin on näha, et maksimaalse vooluhulga korral on paisutusveepind ja allavoolu olev
veepind praktiliselt võrdsed.
Graafikul on toodud ka praeguse truubi vooluhulga graafik, millelt on näha, et vooluhulga 400 l/s
korral hakkab veepinda reguleerima truup ja tõstab järve veepinna kõrgemaks kui seda teeb
projekteeritud tõkestusrajatis. Sellest tulenevalt on projektis ette nähtud truup asendada terasest
kaarsillaga, mille ava laius on 4,45 m - see ei tekita paisutust.
Joonis 4 Variant 1 ülevoolu vooluhulga ja veekihi sügavuse graafik
12
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
Projekteeritud kärestik-kalapääsu ja silla plaaniline lahendus on esitatud graafilises osas joonisel 1 ja
lõiked joonisel 2.
Variant 2
Variant 2 on analoogne variandiga 1 kuid ülevoolufrondi madalam punkt on absoluutkõrgusel 77,90m,
mis on 15 cm kõrgem kui variant 1 korral.
Joonis 5 Variant 2 - Lõige kärestiku ülevoolu harjalt
Selle variandi korral ei mõjuta olemasolev truup projekteeritud tõkestusrajatise veepindasid.
Arvestades sellega, et olemasolev binokkeltruup võib kergesti kobraste tegevuse ja ujuva risuga
ummistuda siis on ka selle variandi korral ette nähtud asendada truup analoogselt variant 1 sillaga.
Joonis 6 Variant 2 - Ülevoolu graafik
Tekkivad arvutuslikud veepinnad on esitatud graafikul joonisel 6, veepinna kõikumine minimaalse ja
maksimaalse vooluhulga korral on 19 cm.
Projekteeritud kärestik-kalapääsu ja silla plaaniline lahendus on esitatud graafilises osas joonisel 3 ja
lõiked joonisel 4.
Variant 3
Selle variandi korral on ette nähtud säilitada olemasolev Haabsaare-Saru teel olev binokkeltruup ja
lisapaisutust ei tehta. Truubi läbilaskevõimest erinevatel voolusügavustel oleneb ka järve veepind.
Truubi põhi on kõrgusel 77,50 m aga võttes arvesse veepinna mõõdistustulemusi ei lange veepind
truubis alla 77,60 m, mis on tingitud truubist allavoolu oleva jõesängi seisukorrast.
13
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
Praegu tekitab probleeme enne truupi olev raudbetoonist rajatis, mis on osaliselt betoonplaatidega
kaetud ja seda ummistavad aeg-ajalt koprad. Kopraummistuste likvideerimine sellise konstruktsiooni
korral on problemaatiline, mistõttu selle variandi korral on ette nähtud raudbetoonrajatis likvideerida ja
ehitada truubi sissevoolu otsakule betoonist külgmüürid ning sissevooluosa 15 m pikkuselt
kindlustada.
Joonis 7 Variant 3 - Lõige truubi sissevoolu eest
Joonis 8 graafikult on näha, et kui suudetakse hoida truup voolutakistustest vaba, siis maksimaalne
veepind tõuseb 78,10 m, mis on praktiliselt sama mis variant 2 korral. Olemasoleva truubi säilitamise
puhul pole täiendavat veepinna paisutamise rajatist ette nähtud teha, veepinna kõikumine suur- ja
madalvee ajal (50 cm) on suurem kui variandi 1 ja 2 puhul (19 cm), kus loodav rajatis hoiab
stabiilsemalt järve veetaset kogu aasta vältel.
Aga siin jääb ikkagi probleemiks ujuva risuga truubitorude ummistused ja kobraste poolt suhteliselt
lihtsalt truubitorude ummistamise võimalus.
Joonis 8 Variant 3 – Truubi läbilaskevõime graafik
Olemasoleva truubi sissevoolu projektlahendus on esitatud graafilises osas joonisel 5 ja 6.
14
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
Tabel 3 Kokkuvõte variantide veepindadest
Variandid Min VP Keskm VP Max VP Amplituud Ülevoolu hari
(m) (m) (m) (m) (m)
Variant 1 77,77 77,84 77,96 0,19 77,75...77,80
Variant 2 77,93 77,99 78,12 0,19 77,90...77,95
Variant 3 77,60 77,73 78,10 0,50 Truubi põhi 77,50
Kohalike elanike huve ja järve seisundi parandamise vajadust arvestades on eelistatum variant 1.
Sellega stabiliseeritakse järve veetase võimalikult kõrgele, kuid samas välditakse üleujutusi
järveäärsete kinnistute õuealadel. Kergesti ummistuv binokkeltruup asendatakse lihtsamini hooldatava
torusillaga ning seega on kobraste tegevusest tingitud üleujutuste tekkimine väiksema tõenäosusega.
Joonisel 9 ortofotol on maapinna kõrgusmudeli alusel välja joonistatud järve ümbruse maapinna
kõrgusjooned LIDARI andmete põhjal - 78,00 m (lilla joon) ja 78,20 m (roheline joon). Kuna
kõrgusjooned on üsna lähestikku, siis kolme joont ei ole välja joonistatud. LIDAR-i kõrgused on veaga
+/-5 cm siis need kaks joont katavad ära kõik variandid maksimaalsete veepindade korral (tabel 3).
Suurem osa järve kaldaalast jääb metsamaale, kus kõrge veeseis ei oma suurt majanduslikku puudet
kuna tegemist on kaitsealaga ja taimestik on seal juba kohastunud praegusele olukorrale, kus veepinna
kõikumine on suhteliselt suur.
Järve kõrge veeseis mõjutab järve kaldaalal olevaid majapidamisi. Joonisel 9 on esitatud maksimaalse
veeseisu korral veepiir variant 1 (lilla joon) ja variant 2 ning 3 korral (roheline joon).
Joonistel 10...14 on esitatud detailsem vaade järveäärsete elamute ja hoonete piirkondadest - nendel
joonistel on esitatud variant 1 maksimaalse veetaseme joon.
Variant 2 korral (joonis 9) oleks järve maksimaalsel veetasemel üle ujutatud enamus Järvenuka
hooviala, sealhulgas köögiviljaaed ja pääs kasvuhoonesse. Kalda maaüksusel tungiks vesi keldrisse ja
heinamaa jääks suures ulatuses vee alla. Uputatakse osaliselt ka järve kaldal olevat matkarada ja
tekitab probleeme külastuskeskuse juures oleva puisniidu hooldamisel.
15
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
Joonis 9 Maapinna kõrgusjooned järve ümber (lilla 78,00 m, roheline 78,20 m)
16
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
Joonis 10 Maapinna kõrgusjoon Järvenuka mü elumaja ümbruses (lilla joon 78,00 m)
17
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
Joonis 11 Maapinna kõrgusjoon järve kirdenurgas (lilla joon 78,00 m)
18
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
Joonis 12 Maapinna kõrgusjoon külastuskeskuse piirkonnas (lilla joon 78,00 m)
19
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
Joonis 13 Maapinna kõrgusjoon Kalda mü elumaja külastuskeskuse ümbruses (lilla joon 78,00
m)
20
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
Joonis 14 Maapinna kõrgusjoon Vahi ja Kordoni mü ümbruses (lilla joon 78,00 m)
21
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
4. Ehitustööd
Variant 1 ja 2 korral on ette nähtud Haabsaare -Saru teel olev binokkeltruup asendada vundamendile
toetuva terasest kaarsillaga, mille ava laius on 4,45 m ja terasosa kõrgus 1,58 m. Enne olemasoleva
truubi lammutamist tuleb organiseerida kohalikule liiklusele ümbersõidutee, mis on käesolevas
projektis ette nähtud teha truubist allavoolu. Ümbersõidutee tamm on ühtlasi alumise ajutine
tõkketamm. Projekteeritud tehiskärestikust ülesvoolu teha ajutine tõkketamm, mis takistab ehitusalale
vee juurdevoolu. Pärast olemasoleva truubi väljatõstmist ja ehituskaeviku kaevamist tuleb ehitusalast
järvest tuleva vee läbijuhtimiseks paigaldada toru, mille läbimõõt võiks hinnanguliselt olla d500 mm,
torustiku võimalik asukoht on esitatud projektplaanidel (graafilise osa joonised 1 ja 3) ja käesoleva
peatüki joonisel 15.
Kõigepealt ehitada valmis maanteesild, samal ajal võib alustada ka kärestiku ehitamisega. Ehitustöid
teha kuivas kaevikus ja paigaldatavad pinnasekihid tihendada.
Maanteesild on ette nähtud teha betoonvundamendile toetuva teraskaarena Multiplate MP200 seeriast
tüüp VB3 (või samaväärne), mille pikkus on 16,0 m, laius on 4,50 m ja kõrgus 1,58 m, terase paksus
4,0 mm. Toru peal on projektijärgne kate minimaalselt 85 cm. Toru otsad on lõigatud tee nõlva kaldega
selliselt, et toru otsad jäävad nõlva pinnast 20 cm kaugusele. Jõe põhja ja kallaste kindlustused tehakse
analoogselt kärestiku kindlustusele.
Ehituskaeviku piirkonnas likvideerida jõe kaldalt kõrghaljastus ja juurida kännud;
Demonteeritud betoondetailid utiliseerida vastavalt jäätmeseadusele;
Töid tuleb teha miinimum vooluhulga perioodil;
Torusilla ehitamisel juhinduda: Transpordiameti Torusillad Riigiteedel terasprofiilist truupide
ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhisest
(https://transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2021-10/torusilla_juhis_2020.pdf).
Töövõtja hoolitseb selle eest, et ta ei kahjusta kaeviste või täite stabiilsust oma materjali
ladustamisviisidega, mehhanismide kasutamisega ega ajutiste ehitiste või rajatiste
paigutamisega;
Kõik kasutatavad ehitustooted peavad vastama Eestis kehtivatele EVS-EN standarditele ja
omama CE märgistust. Juhul kui töös kavatsetakse kasutada materjali või toodet, millel puudub
CE märgistus, siis see tuleb eelnevalt kooskõlastada omanikujärelevalve teostaja või tellijaga.
Materjalide ja toodete transport, ladustamine ning paigaldamine (sh elementide
kokkumonteerimine) peab toimuma vastavalt tootja juhistele;
Tagasitäiteks võib kasutada kohapealset pinnast (filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5
m/d), mis ei sisalda üle 7 cm läbimõõduga kive, vahetult toru ümber 0,5 m kiht ja kaeviku kohal
tee all vähemalt 50 cm kihina kasutada tagasitäiteks liiva, mille filtratsioonimoodul Kf on
vähemalt 0,5 m/d;
Aluse tihendustegur: 0,98 (standardne Proctor-teim);
Tagasitäite tihendustegur: 0,98 (standardne Proctor-teim), välja arvatud seina vahetus läheduses
0,5 m ulatuses (seal on lubatud 0,95);
Pinnasekihtide tihendamine peab olema teostatud ühtlaselt ja kvaliteetselt, kuna see on üks
tähtsamaid faktoreid vajaliku kandevõime ja eluea saavutamiseks;
Tihendatavate kihtide maksimaalne paksus tohib olla 20 cm (truubi maksimaalsest laiusest
allapoole jääv piirkond) või 30 cm (truubi maksimaalsest laiusest ülespoole jääv piirkond);
Kasutada ei tohi külmunud või tihendamiseks liiga märga materjali;
Tee kruuskate on ette nähtud rikutud ulatuses ehitada kahekihilisena, kruusakihi alla paigaldada
geotekstiil NGS4, järgnevalt kruusale esitatavad nõuded:
22
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
Tabel 4 Teekatte kruusa tehnilised näitajad
Segu Purunemiskindluse Külmakindluse Minimaalsed täitematerjali
kategooria, LA kategooria nõuded
Purustatud kruus LA35 F4 TEKN, lisa 10, pos nr 6
Kruusalus, Kf>1,0 LA35 F4 TEKN, lisa 10, pos nr 4
m/ööp
TEKN- Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MKM määrus nr 101)
Kärestiku ehitamisel tehakse kõigepealt saviliiv või liivsavi pinnasest kärestiku keha, mida tihendatakse
20 cm kihtidena ja mille peale paigaldatakse geotekstiil NGS2. Kärestiku põhi ja sellest allavoolu jääv
sillaalune ning silla väljavooluosa põhi kindlustatakse Ø40-100 mm jämekruusa ja kivide Ø10-30 cm
seguga, millesse sisse paigaldatakse voolu rahustamiseks hajusalt juhuslikkuse alusel suuremaid kive (Ø
0,3-0,7 m). Nõlvade kindlustamiseks kasutatakse Ø0,2-0,4 m maakive NGS2 geotekstiilil, kivide
vahekohtadesse tambitakse kruusa ja veeriseid.
Variant 3 korral maanteetruupi ei asendata, lammutatakse truubist ülesvoolu jääv betoonkonstruktsioon.
Truubi sissevooluotsakule ehitatakse betoonist tiibmüürid ja jõeosa põhi ning nõlvad kindlustatakse
Ø0,2-0,4 m maakividega NGS2 geotekstiilil, kivide vahekohtadesse tambitakse kruusa või veeriseid.
Pärast ehitustööde lõppemist korrastatakse ehitusala pind.
Ehitusaegse veetõrje skemaatiline lahendus on esitatid seletuskirja joonisel 15.
Joonisel on esitatud toodud möödavoolu toru lahendus variant 1 korral, mis on analoogne ka variandil
2. Kollasega tähistatud torustiku joon näitab möödavoolutorustiku asukohta enne truubi lammutamist,
mis võib jääda ka lõplikuks kui silda ja teed ei taheta enne kalapääsu valmimist käiku anda. Juhul kui
tahetakse tee varem korda teha, siis paigutatakse osa torustikust silla alt (või ehituskaevikust) läbi.
Torustiku sissevoolu kõrgus on 77,65 m ja alumine ots 77.55 m. Toru sissevoolul on ka väikeste
vooluhulkade korral täidet 10-15 cm, seega järve pind ehitusajal on ca 77, 75-77,80 m abs, mis on
praegugi keskmine veetase. Torustikul võiks olla ka kaev, mille kaudu saab torustiku ümbertõstmisel nt
õhupalliga veevoolu sulgeda. Sulgemiseks võib kasutata ka sobivat plaat, mis asetada torustiku
sissevoolu ette.
Ehitustöid tuleb teha madalvee perioodil. Eriti tuleb tähelepanu pöörata järvepoolse ajutise tõkketammi
püsivusele ja veepidavusele.
23
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
Joonis 15 Ehitusaegse veetõrje skeem (variant 1)
24
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
5. Keskkonnanõuded
Kavandatava tehiskärestiku asukohas on III kategooria kaitsealuse liigi valge vesiroosi (Nymphaea
alba) kasvukoht KLO9353800 ning osaliselt ulatub kavandatav tegevus II kategooria kaitsealuste
lindude metsise (Tetrao urogallus) KLO9133989 ja laanerähni (Picoides tridactylus) KLO9101146
elupaikadesse. Ümbersõidutee võib ulatuda osaliselt Natura elupaigatüüpidele 9080* soostuvad soo-
lehtmetsad ja 9010* vanad loodusmetsad.
Ehitamise võimalikkus ja tingimused lähtuvalt kaitstavatest liikidest ja elupaikadest selgitatakse välja
põhiprojekti koostamise käigus.
Kavandatava tegevuse tulemusena taastatakse jõelõik looduslähedaseks ning sellega kaasneb
positiivne pikaajaline mõju jõele ja ka järvele, selle elupaikadele ning seal elutsevatele liikidele.
Olulisimad nõuded, mis tagavad negatiivsete mõjude vältimise või vähendamise:
Ehitustöid jõesängis tohib teha ainult veevaesel ajal madalvee perioodil. Vihmaperioodidel
tuleb tööd peatada ning pooleliolev ehitus vajadusel konserveerida.
Ehitustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja
määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse.
Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10
meetrit.
Töömaal peab olema varustus kütusereostuse eemaldamiseks (absorbent ja selle kokku
kogumiseks vajalikud vahendid).
Keskkonnareostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid (peatama reostuse
leviku) reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit ja tööde
tellijat.
Töömaal peab olema olmejäätmete kogumiskoht.
Tööde käigus tekkivad või ilmnenud jäätmed (s.h. ohtlikud jäätmed) peab Töövõtja käitlema
Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktides sätestatud moel. Käitlemine peab olema vastavuses
kohaliku omavalitsuse jäätmekäitluseeskirjaga, mille territooriumil jäätmete käitlemine toimub.
Ülemäärase jõe kalda- ja põhjaerosiooni tekkimisel kas ehituse ajal või järel, tuleb kindlustatud
jõesängi osa pikendada eraldi tööna.
Setete eemaldamisel jõesängist ei tohi setted ja neist välja voolav vesi jõesängi tagasi valguda.
25
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
6. Ehitustööde mahud ja orienteeruv maksumus
Tabel 5 Variant 1 töömahud ja ehitusmaksumus
Jrk Nimetus Ühik Kogus Ühik- Maksu-
nr hind, € mus, €
Olemasoleva truubi ja raudbetoonrajatise likvideerimine
1 R/b-torude Ø1000 mm demontaaž, otsakute ja r/b-rajatise m³ 41 210 8610
lammutamine
2 Betooni ja betoondetailide käitlemine m³ 41 150 6150
3 Ehituskaeviku kaevamine II gr pinnases m³ 340 4,2 1428
Kokku 16188
Veetõrje ja ehitusaegsete teede ehitus ning likvideerimine
1 Ehitusaegsete teenindusteede ehitamine ehituskaevikust m³ 290 15 4350
väljakaevatud pinnasest
2 Möödasõidutee kruuskate m² 50 22 1100
3 Ajutise tõkketammi ehitamine juurdeveetavast pinnasest m³ 110 16 1760
4 Ajutise toru d500 mm paigaldamine m 72 30 2160
5 Sama demonteerimine m 72 5 360
6 Ajutiste teede ja tammide likvideerimine m³ 320 6 1920
7 Veetõrje pumbaga mh 360 20 7200
Kokku 18850
Terasest kaarsilla ehitus
1 Vundamentide ehitus betoonist C35/45 m³ 6,8 1300 8840
2 Teraskaare maksumus, kohalevedu ja montaaž, pikkus 16 m, komp- 1 25000 25000
kõrgus 1,6 m, laius 4,5 m, terase paksus 4 mm lekt
3 Terastoru ümber geotekstiili NGS2 paigaldamine m² 90 2 180
4 Kaevikutäide liivaga koos tihendamisega m³ 90 15 1350
5 Kaevikutäide mineraalpinnasega koos tihendamisega m³ 120 5 600
6 Kruuskatte taastamine geotekstiilil NGS4, kruuskate 30 cm m³ 130 22 2860
Kokku 38830
Kärestiku ehitus
1 Kärestiku mineraalpinnasest profiili paigaldamine ja m³ 70 8,5 595
tihendamine juurdeveetavast pinnasest
2 Voolusängi põhja kindlustamine jämekruusa ja kivide m² 340 80 27200
seguga geotekstiilil, kihi paksus 25 cm
3 Voolurahustuskivide d0,3-0,7 m paigaldamine tk 40 50 2000
4 Nõlvade kivikindlustus kivid 20-40 cm NGS2 geotekstiilil m²/m³ 170/43 65 11050
5 Ülejääva pinnase äravedu kuni 5 km kaugusele m³ 320 40 12800
6 Rikutud haljastuse ja teekraavide taastamine m² 800 6 4800
Kokku 58445
Metsa ja võsa likvideerimine ja jõe settest puhastamine
1 Metsa ja võsa likvideerimine koos kändude juurimisega ha 0,1 5500 550
2 Tehiskärestikust ülesvoolu jõesängi puhastamine m 400 12 4800
lamapuidust ja risust
Kokku 5350
Kõik kokku 137663
Kokku käibemaksuga (24%) 170702
26
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
Tabel 6 Variant 2 töömahud ja ehitusmaksumus
Jrk Nimetus Ühik Kogus Ühik- Maksumus, €
nr hind, €
Olemasoleva truubi ja raudbetoonrajatise likvideerimine
1 R/b-torude Ø1000 mm demontaaž, otsakute ja r/b-rajatise m³ 41 210 8610
lammutamine
2 Betooni ja betoondetailide utiliseerimine m³ 41 150 6150
3 Ehituskaeviku kaevamine II gr pinnases m³ 340 4,2 1428
16188
Veetõrje ja ehituaaegsete teede ehitus ning likvideerimine
1 Ehitusaegsete teenindusteede ehitamine ehituskaevikust m³ 310 15 4650
väljakaevatud pinnasest
2 Möödasõidutee kruuskate m³ 50 22 1100
3 Ajutise tõkketammi ehitamine juurdeveetavast pinnasest m³ 110 16 1760
4 Ajutise toru d500 mm paigaldamine m 80 30 2400
5 Sama demonteerimine m 80 5 400
6 Ajutiste teede ja tammide likvideerimine m³ 320 6 1920
7 Veetõrje pumbaga mh 360 20 7200
19430
Terasest kaarsilla ehitus
1 Vundamentide ehitus betoonist C35/45 m³ 6,8 1300 8840
2 Teraskaare maksumus, kohalevedu ja montaaž, pikkus 16 m, kompl 1 25000 25000
kõrgus 1,6 m, laius 4,5 m, terase paksus 4 mm ekt
3 Terastoru ümber geotekstiili NGS2 paigaldamine m² 90 2 180
4 Kaevikutäide liivaga koos tihendamisega m³ 90 15 1350
5 Kaevikutäide mineraalpinnasega koos tihendamisega m³ 120 5 600
6 Kruuskatte taastamine geotekstiilil NGS4, kruuskate 30 cm m³ 130 22 2860
38830
Kärestiku ehitus
1 Kärestiku mineraalpinnasest profiili paigaldamine ja m³ 120 8,5 1020
tihendaminejuurdeveetavast pinnasest
2 Voolusängi põhja kindlustamine jämekruusa ja kivide m² 400 80 32000
seguga geotekstiilil, kihi paksus 25 cm
3 Voolurahustuskivide d0,5-0,7 m paigaldamine tk 48 50 2400
4 Nõlvade kivikindlustus kivid 20-40 cm NGS2 geotekstiilil m²/m³ 210/53 65 13650
5 Ülejääva pinnase äravedu kuni 5 km kaugusele m³ 320 40 12800
6 Rikutud haljastuse ja teekraavide taastamine m² 900 6 5400
67270
Metsa ja võsa likvideerimine ja jõe settest puhastamine
1 Metsa ja võsa likvideerimine koos kändude juurimisega ha 0,15 5500 825
3 Tehiskärestikust ülesvoolu jõesängi puhastamine m 400 12 4800
lamapuidust ja risust
Kokku 5625
Kõik kokku 147343
Kokku käibemaksuga (24%) 182705
27
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
Tabel 7 Variant 3 töömahud ja ehitusmaksumus
Jrk Nimetus Ühik Kogus Ühik- Maksu-
nr hind, € mus, €
Olemasoleva truubi ja raudbetoonrajatise likvideerimine
1 R/b-rajatise lammutamine m³ 23 210 4830
2 Betooni ja utiliseerimine m³ 23 150 3450
3 Ehituskaeviku kaevamine II gr pinnases m³ 90 4,2 378
8658
Veetõrje ja ehituaaegsete teede ehitus ning likvideerimine
1 Ehitusaegsete teenindusteede ehitamine ehituskaevikust m³ 90 15 1350
väljakaevatud pinnasest
2 Ajutise tõkketammi ehitamine juurdeveetavast pinnasest m³ 110 16 1760
3 Ajutiste teede ja tammide likvideerimine m³ 170 6 1020
4 Veetõrje pumbaga mh 120 20 2400
6530
Truubi otsaku ehitamine ja sissevoolu kindlustus
1 Otsaku ehitus betoonist C35/45 m³ 2,6 1300 3380
2 Jõe nõlvade kaevamine ja profileerimine m² 110 12 1320
3 Truubi sissevooluosa mineraalpinnasest profiili paigaldamine m³ 30 8,5 255
ja tihendamine juurdeveetavast pinnasest
4 Truubi sissevoolu kivikindlustus, kivid 20-40 cm NGS2 m²/m³ 163/41 65 10595
geotekstiilil
5 Rikutud haljastuse ja teekraavide taastamine m² 250 6 1500
6 Tehiskärestikust ülesvoolu jõesängi puhastamine m 400 12 4800
lamapuidust ja risust
Kokku 21850
Kõik kokku 37038
Kokku käibemaksuga (24%) 45927
28
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS
7. Kokkuvõte
Ähijärve (VEE2136000) hea seisundi saavutamiseks käsitleti eelprojektis tehnilisi lahendusi järve
veepinna stabiliseerimiseks võimaldamaks ka kaladele liikumine Ahelo jõest järve. Vastavalt
lähteülesandele on eelprojektis analüüsitud järve veetaseme reguleerimist kolmes variandis. Variantide
valikul on arvestatud nii järve ökoloogilise seisundi parandamist, mõju järve kaldal elavate kohalike
elanike majapidamistele ja olemasoleva olukorra mõju järve veepinna kõikumistele.
Variandid 1 ja 2 on seotud erinevate veepindadega Kolmas variant on toodud võrdluseks kui likvideerida
probleemne maanteetruubi sissevoolul olev betoonkast aga paisutusrajatist ei tehta ja maanteetruupi ei
rekonstrueerita.
Kahe esimese variandi korral on ette nähtud maanteetruup asendada sillaga kuna olemasoleva truubi
läbilaskevõimest olenevalt hakkab truup suuremate vooluhulkade korral ise veepinda reguleerima.
Seega kolm varianti on:
- variant 1 – tehiskärestik keskmise veepinnaga -77,85 m ja truubi asendamine sillaga;
- variant 2 – tehiskärestik keskmise veepinnaga -78,00 m ja truubi asendamine sillaga;
- variant 3 – keskmine veepind - 77,75 m ja säilitatakse olemasolev teetruup.
Nendest variantidest ökoloogilisest seisukohast oleks kõige parem variant 2, kuna see on kõige soodsam
järve elustikule aga järve kaldal olevate kriitiliste majapidamiste seisukohalt on variant 2 korral
keskmine ja maksimaalne veepind liiga kõrge. Variantide 1 ja 2 korral on järve veepinna kõikumine ca
20 cm, mis on suhteliselt hea.
Variant 3 korral on veepinna kõikumine ca 50 cm ja olemasolev binokkeltruup Ø2x100 cm jääb
kobrastele suhteliselt lihtsalt oksarisuga ummistavaks. Selle variandi korral on veepinna kõikumine liiga
suur ja minimaalne veepind liiga madal.
Orienteeruvad ehitusmaksumused koos käibemaksuga variantide korral on:
variant 1 – 171 tuh €;
variant 2 – 183 tuh €;
variant 3 – 46 tuh €.
Siin on kõige odavam variant 3 aga selle korral on järve veepinna kõikumine liiga suur ja kobrastel lihtne
ummistada truupi siis see variant ei ole eelistatum.
Kõike eelnevat arvestades on kõige eelistatum variant 1, mille korral arvestatakse nii kohalike inimeste
seisukohti kui ka mõju järve ökoloogilisele olukorrale.
29
Töö nr 2402/2 Asukoht: Antsla vald Ähijärve küla
Taastatav kruuskate
Raadamise piir
Ajutine ümbersõidute
B=3,5m
16,00m 8,0m
22,50m 4,75m
2,30m
3,00m
tee
Ehitusaegne
Kivikindlustus
geotekstiilil
Proj. terasest kaarsild
4,50x1,58m
Kivikindlustus
geotekstiilil
Ajutine tõkketamm Ajutine möödavoolutoru
B=3,0m d500mm
Tulika 19 MATER reg.nr.MP0008-00
MÄRKUSED
10613 Tallinn
tel. 6528408
fax. 6565109
MTR
reg.nr.EP10033667-0001
AutoCad 2012 LT
2507.2
[email protected] 392-25656587
1. Koordinaadid L-Est97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. ÄHIJÄRVE VEEPINNA STABILISEERIMISE Maves OÜ
2. Ristprofiilid on esitatud joonisel 2. EELPROJEKT
Kalapääsu projektplaan - variant 1
1
MÄRKUSED
1. Lõike 1-1 asukoht vt joonis 1.
2. Kõrgusarvud EH2000 süsteemis, ühikuta mõõdud meetrites.
Tulika 19 MATER reg.nr.MP0008-00
10613 Tallinn
tel. 6528408
fax. 6565109
MTR
reg.nr.EP10033667-0001
AutoCad 2012 LT
2507.2
[email protected] 392-25656587
ÄHIJÄRVE VEEPINNA STABILISEERIMISE Maves OÜ
EELPROJEKT
Kalapääsu lõiked - variant 1
2
Taastatav kruuskate
Raadamise piir
Ajutine ümbersõidute
B=3,5m
8,0m
4,75m 16,00m
30,00m
3,00m 2,30m
tee
Ehitusaegne
1:2,5
Kivikindlustus
Proj. teraskaarsild geotekstiilil
4,45x1,58m
Kivikindlustus
geotekstiilil
Ajutine tõkketamm
B=3,0m
Tulika 19 MATER reg.nr.MP0008-00
MÄRKUSED
10613 Tallinn
tel. 6528408
fax. 6565109
MTR
reg.nr.EP10033667-0001
AutoCad 2012 LT
2507.2
[email protected] 392-25656587
1. Koordinaadid L-Est97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. Maves OÜ
ÄHIJÄRVE VEEPINNA STABILISEERIMISE
2. Ristprofiilid on esitatud joonisel 4. EELPROJEKT
Kalapääsu projektplaan - variant 2
3
MÄRKUSED
1. Lõike 1-1 asukoht vt joonis 3.
2. Kõrgused EH2000 süsteemis, ühikuta mõõdud meetrites.
Tulika 19 MATER reg.nr.MP0008-00
10613 Tallinn
tel. 6528408
fax. 6565109
MTR
reg.nr.EP10033667-0001
AutoCad 2012 LT
2507.2
[email protected] 392-25656587
ÄHIJÄRVE VEEPINNA STABILISEERIMISE Maves OÜ
EELPROJEKT
Kalapääsu lõiked - variant 2
4
15,0m
tee
Ehitusaegne
Pr. betoonist
tiibmüür
Kivikindlustus
geotekstiilil
Ajutine tõkketamm
B=3,0m
MÄRKUSED Tulika 19 MATER reg.nr.MP0008-00
1. Koordinaadid L-Est97 süsteemis ja kõrgused EH2000 süsteemis. 10613 Tallinn
tel. 6528408
fax. 6565109
MTR
reg.nr.EP10033667-0001
AutoCad 2012 LT
2507.2
[email protected] 392-25656587
2. Ristprofiilid on esitatud joonisel 4. Maves OÜ
ÄHIJÄRVE VEEPINNA STABILISEERIMISE
EELPROJEKT
Truubi projektplaan - variant 3
5
MÄRKUSED
1. Lõike 1-1 asukoht vt joonis 5.
2. Kõrgused EH2000 süsteemis, ühikuta mõõdud meetrites.
Tulika 19 MATER reg.nr.MP0008-00
10613 Tallinn
tel. 6528408
fax. 6565109
MTR
reg.nr.EP10033667-0001
AutoCad 2012 LT
2507.2
[email protected] 392-25656587
ÄHIJÄRVE VEEPINNA STABILISEERIMISE Maves OÜ
EELPROJEKT
Truubi lõiked -variant 3
6
Anett Reilent
Riigimetsa Majandamise Keskus Teie 26.03.2026 nr 3-6.1/2026/1905
[email protected]
Mõisa Meie 31.03.2026 nr 8-5/26/5249-2
45403, Lääne-Viru maakond, Haljala
vald, Sagadi küla
Ähijärve tervendamine
Olete esitanud kooskõlastamiseks Ähijärve veepinna stabiliseerimise eelprojekti, Maa ja Vesi töö nr 2507.2.
Eeluuringu eesmärk on hinnata ja uurida Ähijärve valgalal olevaid koormusallikaid (sise- ja väliskoormus),
töötada välja nende koormusallikate mõju vähendamise meetmed, mis võimaldavad saavutada 6–12 aasta
perspektiivis antud pinnaveekogumi hea seisundi. Kuna järve seisundi parandamisel tuleb võimaldada ka
kalade liikumine Ahelo jõest järve, siis on planeeritud Ahelo jõele teha kärestik-kalapääs, mille
ülevoolufront peaks olema suhteliselt lai, et erinevatel vooluhulkadel veepinna kõikumine oleks
võimalikult väike.
Transpordiamet, tutvunud esitatud dokumentidega, märgib järgmist:
- Ähijärv paikneb riigitee 25245 km 3,65-6,47 läheduses, teekaitsevööndist 100-500 m kaugusel;
- riigitee 25245 km 6,434 asub binokkeltruup, mis või mille ümbrus on haaratud kavandatava
eelprojektiga.
Transpordiamet nõustub eelprojektis toodud variandiga 1 - Ahelo jõele rajada suhteliselt laia
ülevoolufrondiga kärestik-kalapääs, et erinevatel vooluhulkadel oleks veepinna kõikumine võimalikult
väike. Eelprojektis toodud variant 3 Transpordiamet välistab, kuna ei ole teada betoontruubi eluiga.
Nimetatud variant 1 teostamiseks esitab Transpordiamet tingimused:
1. Riigiteele, transpordimaa üksusele ja mulde nõlvadele on materjalide ladustamine ja planeerimine
keelatud. Tööde tegemine ja materjalide ladustamine kavandada selliselt, et oleks tagatud kliimaministri
17.11.2023 määruses nr 71 „Tee projekteerimise normid“ toodud ohutuse põhimõtted külgnähtavuse ja
ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta.
2. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette
vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.
Juhul kui otsustatakse tegevustega liikuda edasi tööprojekti koostamise etappi, on vastavalt EhS § 99 lg 3
vajalik täpsustatud lahenduse kohta taotleda Transpordiametilt nõuded projekti koostamiseks. Valminud
projektlahendus tuleb Transpordiametiga kooskõlastada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhataja
planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lisa: esitatud taotlus
[email protected]
[email protected]
2 (2)