MTÜ Convictus Eesti Teie 04.07.2024 nr
[email protected]
Meie 12.07.2024 nr 14-5/241119/2404145
Hea avaldaja
Palusite õiguskantsleril kontrollida karistusregistri seaduse § 28 põhiseaduspärasust. Leidsite, et
Riigi Teatajas olevad karistusandmete kättesaadavust tuleb pärast teatud perioodi piirata. Teie
hinnangul on inimestel keeruline ennast ühiskonnas tõestada, kuna neid puudutavad kohtulahendid
on avalikult kättesaadavad ja isegi pärast 10 aastat seaduskuulekat elu võivad nad silmitsi seista
raskustega töökoha leidmisel või pangalaenu saamisel.
Karistusregistri seaduse (KarRS) § 28 järgi asendatakse avalikustatud kohtulahendites või muudes
registrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes pärast isiku karistusandmete
kustutamist registrist isiku nimi initsiaalide või tähemärgiga.
Isiku nime ei asendata, kui isik on süüdi mõistetud karistusseadustiku §-s 89–93, 95–112 või 114, §
133 lõikes 2, § 134 lõikes 2, §-s 135, 141 või 142, § 143 lõikes 2, § 1431 lõike 2 punktis 1, §-s 144–
146, 175–179, 184, 185, 187, 237, 255, 256, 268, 394, 403–405, 414, 415 või 418 sätestatud süüteo
toimepanemise eest.
Vastavalt põhiseaduse §-le 11 tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega.
Piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate
õiguste ja vabaduste olemust. Piiratavateks põhiõigusteks on praegusel juhul perekonna- ja eraelu
puutumatus (PS § 26) ning igaühe õigus informatsioonilisele enesemääramisele (§ 19). Põhiseaduse
§ 26 teisest lausest tulenevalt võib inimese eraelu puutumatuse õigust piirata vaid seaduses
sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste
kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. Seega on Riigikogu ülesanne
seadusandjana hoolikalt kaaluda, kui palju võib inimese kohta käivaid andmeid avalikustada.
Kõnealune säte on seaduses juba 1. jaanuarist 2008. Isikuandmete kaitse seaduse eelnõu (1026 SE)
seletuskirja kohaselt oli KarRS § 28 teises lauses sätestatud erandi eesmärk eelkõige kuritegevuse
ennetamine ning andmete avalikustamist õigustas avalik huvi. Leiti, et põhjendatud on piirata
avalikustamise lõpetamise nõudeõigust teatud eriti ühiskonnaohtlike süütegude toimepanemise eest
süüdimõistetud isikute puhul, arvestades avalikustamise preventiivset toimet, teo toimepanemise
ulatust või rikkumise raskust. Kuritegude koosseisude loetelu koostamisel lähtuti kuriteo
ohtlikkusest ühiskonnale, mõjust alaealise normaalsele arengule, isiku võimalikust panusest kuriteo
toimepanemisel, tahtluse astmest, tekitatud kahju liigist ja suurusest ning seadusandja poolt
sätestatud karistusest. Kokkuvõtvalt leiti, et eriti just ühiskonnaohtlike süütegude toimepanijate
puhul kaalub avalik huvi üles andmesubjekti erahuvi teda negatiivselt iseloomustavate andmete
avalikustamise lõpetamiseks ka pärast karistuse kustumise tähtaega. KarRS § 28 teises lauses
2
sätestatud erandit selgitati ka 2010. a karistusregistri seaduse eelnõu (762 SE) seletuskirjas, milles
märgiti, et võimalus saada karistusandmeid teise isiku kohta aitab omakorda kaasa isikute õiguste ja
vabaduste kaitsele.
Õiguskantsler tõstatas 2010. aastal karistusregistri seaduse eelnõule arvamust avaldades ka
küsimuse KarRS § 28 ulatusest ja võimalikust ebaproportsionaalsusest. Õiguskantsler juhtis
Riigikogu õiguskomisjoni tähelepanu asjaolule, et teatud aja (nt 10 või 20 aasta) möödudes ei
pruugi sellises ulatuses avalikustamine olla enam õiguspärane (isiku eraõigus kaalub avaliku huvi
üle) ning viitas võimalusele lisada sättesse kohtu kaalutlusõigust lubav säte. Õiguskomisjonis leiti
siiski, et kuna normis loetletud kuritegude näol on tegemist ühtede kõige raskematega ja ühiskonnas
hukkamõistetavatega süütegudega, siis on avalikkusel õigus teada ka tegude toime pannud isikuid
ning kujundada antud teadmise valguses oma käitumist nende suhtes. Samuti rõhutati, et need
konkreetselt KarRS § 28 teises lauses nimetatud kuriteokoosseisud on välja valitud peale põhjalikku
ja hoolikat kaalumist.
Õiguskantsler hindas KarRS § 28 regulatsiooni ka 2014.aastal ning leidis, et KarRS § 28 ei ole
vastuolus põhiseadusega, kuna sellist riivet õigustab avalikustamise preventiivne mõju,
kuritegevuse ennetamine ja avalik huvi teada lisaks sättes viidatud kuritegude toimepanemisele ja
karistamisele ka teo toimepannud isikuid (õiguskantsleri 22.10.2014 seisukoht nr 6-
1/141256/1404394). Kuigi õiguskantsler ei pidanud KarRS § 28 regulatsiooni abstraktselt hinnates
põhiseadusevastaseks, kuna Riigikogu eesmärgid ja põhjendused on mõistetavad, ei saa välistada, et
mingil ajahetkel ja asjaoludel võib kõnealune riive osutuda siiski ebaproportsionaalseks. Seda eriti
juhul, kui mõistetud karistus on kustunud ning inimene on elanud õiguskuulekat elu.
Sellisel juhul on konkreetsel inimesel oma õiguste kaitseks kõige tõhusam pöörduda maakohtu
poole taotlusega asendada oma nimi kohtulahendis initsiaalidega, tuues ühtlasi välja, et KarRS § 28
teine lause võib olla vastuolus põhiseadusega, kuna ei võimalda näiteks kaalumist, kas konkreetse
kuriteo toimepanemise asjaolud on sellised, mis jätkuvalt õigustavad kohtulahendis nime
avalikustamist. Ühtlasi võiks juhtida kohtu tähelepanu sellele, et puuduvad kehtivad karistused ning
ka selgitada, kuidas karistusandmete jätkuv avalikustamine inimest mõjutab (keeruline leida tööd,
pangad keelduvad laenu väljastamisest jne). Nii saab konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes
paremini analüüsida kõnealuse normi põhiseaduspärasust. Samuti on võimalik kohtus tõstatada
kõnealuse normi vastavus Euroopa Liidu õigusele (vt isikuandmete kaitse üldmääruse art-d 10 ja
86).
Täname olulise küsimuse tõstatamise eest.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Kristel Lekko
õigusteenistuse juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Kristel Lekko 693 8443
[email protected]