Tõrva valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu

TÕRVA VALLA ÜLDPLANEERINGU JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDE EELNÕU AVALIKUSTAMINE Jrk Arvamuse avaldaja, nr kirja kuupäev ja number, Arvamuse sisu (kokkuvõtlikult) Tõrva Vallavalitsuse seisukoht 1. Riigimetsa Majandamise Keskus 1. Palume üldplaneeringusse lisada mõiste metsatee seletus. 1. Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja ptk 1 täiendatakse. 29.06.2020 2. RMK hallataval maal paiknevate avalikku kasutusse määratud teedele 2. Metsatee metsaseaduse mõistes on kasutamiseks igaühele, kui riigimetsa majandamist peavad olema sõlmitud metsatee avalikuks otstarbeks kasutusse andmise korraldav isik või riigiasutus ei ole metsateed või selle osa sulgenud või metsateel lepingud: liiklust piiranud. Lepingu sõlmimist ei pea Tõrva Vallavalitsus seega vajalikuks. - Soe-Emajõe tee - metsatee avalikuks otstarbeks kasutusse andmise 3. Palun esitada konkreetsed külastuskorraldustaristute asukohad ja erateed, millised on lepingut ei ole RMK-ga sõlmitud, RMK hinnangul vajalikud määrata avalikuks kasutamiseks, et tagada juurdepääs. - Valgjärve tee - metsatee avalikuks otstarbeks kasutusse andmise leping RMK hallatavatele metsadele juurdepääsu tagamine ei ole Tõrva Vallavalitsuse on RMK-ga sõlmitud, ülesanne. Selleks vajalikud kokkulepped kinnistu omanikuga tuleb sõlmida RMK-l. - Illimatu-Metskonna tee - metsatee avalikuks otstarbeks kasutusse Samas palume täpsustada, milliste erateede avalikuks kasutamiseks määramist RMK andmise lepingut ei ole RMK-ga sõlmitud. Palume valla abi Illi-Matu peab vajalikuks, et tagatud oleks RMK hallatavale maale juurdepääs. Teeme ettepaneku maaomanikuga suhtlemisel, et tagada RMK hallatavale maale vastav info seejärel valla ja RMK koostöös üle vaadata, kas erateed vastavad ka teistele juurdepääs, kriteeriumitele, mille puhul tuleb avalikuks kasutamiseks määramist kaaluda. Nt - Siigu tee - metsatee avalikuks otstarbeks kasutusse andmise lepingut ei teenindab avalikku objekti, ühendab avalikus kasutuses olevaid teid, tagab juurdepääsu ole RMK-ga sõlmitud. RMK ei pea vajalikuks avalikku kasutusse mitmetele majapidamistele vms. määramist, 4. Puhkeala kattumine metsateedega on seotud maakasutuse määramisega tulenevalt - Kabeli tee - metsatee avalikuks otstarbeks kasutusse andmise leping on üldplaneeringu täpsusastmest. Vaatame määratud puhkealad RMK hallatavatel maadel RMK-ga sõlmitud, üle ja vajadusel korrigeerime. - Aigo tee - metsatee avalikuks otstarbeks kasutusse andmise leping on Üldplaneering täpsustab asustusüksuse piire. Piiride muutmise järgselt jääb maaüksus RMK-ga sõlmitud, 20302:003:1712 osaliselt linna koosseisu. Maaüksus piirneb elamu maa-alaga, täidab - Rässa tee - metsatee avalikuks otstarbeks kasutusse andmise lepingut ei puhkefunktsiooni ning on oluline asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva ole RMK-ga sõlmitud, tuule või lumetuisu eest, tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku - Vana tee (osa teest) ja Kulli tee - metsatee avalikuks otstarbeks tõkestamiseks. Maaüksuse tiheasustusega alast välja arvamine ei ole seega põhjendatud. kasutusse andmise leping on RMK-ga sõlmitud, 5. Maaüksus 20301:001:0042 arvatakse tiheasustusega ala koosseisust välja. - Palu tee - metsatee avalikuks otstarbeks kasutusse andmise leping on Kuid maaüksuse 20302:003:1712 tiheasustusega ala koosseisust välja arvamine ei ole RMK-ga sõlmitud. põhjendatud. Asustusüksuse piiride muutmise järgselt jääb maaüksus osaliselt linna 3. Erateede avalikku kasutusse määramisel palume arvestada juurdepääsu koosseisu. tagamise vajadusega RMK külastuskorraldustaristule ning RMK 6. Märgime, et vastav selgitus on seletuskirjas juba esitatud – rohealadeks loetakse haljas-, hallatavale metsale. pargi- ja metsaalad Tõrva linnas, mis on määratud puhke- ja virgestuse maa-alaks ja/või 4. Puhke- ja virgestuse maa-ala - RMK hallatavatel maadel on ala mitmes haljasalaks (st vastava juhtotstarbega alaks). Samuti on antud rohelise võrgustiku mõiste kohas plaanitud/joonistatud metsateedele. Osaliselt on määratud puhke- ja selgitatud võrgustiku määramise aluseid. Rohealade kohta eraldiseisvat kaardikihti ja virgestusalaks maaüksus tunnusega 20302:003:1712 - mille alusel luua ei ole vaja, kuna rohealad moodustuvad puhke- ja virgestuse maa-alade ja puhke- ja virgestusalad määrati? haljasalade kaardikihtidest. 5. Tiheasustusala - maaüksus tunnusega 20302:003:1712 ja 7. Selgitame, et rohelise võrgustiku määramise aluseks ei ole ainult riigimetsa maade 20301:001:0042 on määratud tiheasustuse alaks, RMK ei nõustu paiknemine. Esmane sisend tuleneb kehtivast maakonnaplaneeringust ning selle tiheasustusala määramisega neile kinnistutele. koostamise raames teostatud analüüsist. Samuti on arvestatud rohevõrgustiku 6. Roheala Tõrva linnas - selle kohta puudub kaardikiht. Palume selgitada planeerimisjuhendis toodud suunistega (vt seletuskiri ptk 6.6) rohevõrgustiku piiride mõistete roheala, rohevõrgustik, rohelised puhkealad tähendust. täpsustamisel. 7. Rohevõrgustik - mille alusel valitud? Kas ainult RMK metsamaa? Seoses Ettepanekuga maaüksus 20302:003:1704 rohevõrgustikust eemaldada, arvestame. Rulli taimla laiendamisega palume eemaldada maaüksus tunnusega 8. Selgitame, et väärtusliku põllumajandusmaa sihipärane kasutamine põllumajanduslikul 20302:003:1704 rohevõrgustikust. eesmärgil on vajalik. Vajadust rõhutab ka Maaeluministeerium. Maaeluministeeriumis 8. Väärtuslik põllumajandusmaa - kas on vaja tagada väärtuslik on välja töötatud väärtuslikku põllumajandusmaad käsitlev seaduse eelnõu, mis edastati põllumajandusmaa hoidmine põllumajanduslikus kasutuses ja 18. juunil 2020 Vabariigi Valitsusele ning see peaks eeldatavasti jõudma sügisel metsastamise keelamine? RMK majandab hetkel 88-st väärtuslikust Riigikogu menetlusse. Ka eelnõu kohaselt ei tohi väärtusliku põllumajandusmaad metsamaa alast 56-l metsa (kõlvik MT)! metsastada. Kuid täiendame seletuskirja ptk 6.5 tingimuste osa eelnõus toodud erisusi 9. Lennuvälja lähiümbrus - millised piirangud kaasnevad lennuvälja arvestades, et väärtuslikule põllumajandusmaale võib mulla kaitseks, kliimakahjustuste 1/8  planeerimisega metsa majandamisel? (maaüksus 61301:002:0972). leevendamiseks või põllumajandusmaa massiivi ruumikuju mitmekesistamiseks rajada 10. Väärtuslik maastik - millised on valiku põhimõtted ja piirangute mõju või lasta looduslikult tekkida maastikuelementidel, nagu puuderida või –hekk, kiviaed metsa majandamisele? või puudesalu. Samuti täiendame, et väärtuslikku põllumajandusmaad võib kasutada 11. Kergliiklusteed - maaüksusele 20302:003:1702 enne Rullit on taimlana, puukoolina või kuni viie aasta vanuse raieringiga puude ja põõsaste planeeritud kergliiklustee, samas kohas soovitab tellitud ekspertarvamus kasvatamiseks. ehitada sinna ulukitõkke piirdeaia. Ulukitõkke ehitus on plaanitud Lisaks märgime, et eelnõu vastuvõtmisel tuleb tegevustes lähtuda õigusaktist, mis on aastasse 2020. Kas kergliiklustee ehitusega peaks aia uude asukohta üldplaneeringu ülene. teisaldama. Tuleks tegevused omavahel kooskõlla viia? Palume esitada konkreetsed maaüksused, kus juba kasvab RMK hallatav mets ning mis 12. Kuidas tagatakse rohelise võrgustiku sidususe hoidmine planeeritavate tuleb seoses metsade majandamiseks väärtusliku põllumajandusmaa koosseisust välja kergliiklusteede rajamisel? arvata. 9. Selgitame, et üldplaneeringuga uut lennuvälja ei planeerita, tegemist on olemasoleva Riidaja lennuväljaga, kuid kehtivatest õigusaktidest tuleb lähtuda ka hilisemas etapis nt hobilennuvälja rajamisel. Lennuvälja lähiümbrus on maa-ala lennuvälja ümber, millel asuvatele ehitistele kehtestatakse ohutu lennuliikluse tagamise eesmärgil kõrguspiirangud ning kus reguleeritakse lennuliiklust mõjutada võivat muud inimtegevust. Lennuvälja lähiümbrus koosneb takistuste piirangupindade kogumist ja kaitsevööndist. Takistuste piirangupindade projektsioonid maapinnal moodustavad lennuvälja lähiümbruse. Vastavalt lennundusseadusele lennuvälja kaitsevööndis hooldatakse metsa ja muud puittaimestikku vastavalt Lennuameti poolt kinnitatud hoolduskavale ning kaitsevööndis on keelatud uute metsaistanduste rajamine, metsaraie või muud oluliselt looduskeskkonda muutvad tööd ilma Lennuametiga kooskõlastamata. Vt täpsemalt lennundusseadusest. 10. Selgitame, et väärtuslikud maastikud on määratud kehtiva maakonnaplaneeringu alusel (esitatud maakonnaplaneeringus informatiivse kihina, mida kohalikest oludest tulenevalt üldplaneeringu koostamise käigus täpsustatakse). Seletuskirja ptk 6.4 sisaldab ka selgitusi, mis on olnud maastike väärtuslikuna määramise aluseks. Väärtuste säilitamiseks on muuhulgas seatud tingimus hoida traditsioonilist maakasutust, kuid täiendavaid tingimusi metsa raie reguleerimiseks seatud ei ole. 11. Oleme teadlikud ulukitõkke ehitamisest, kuid valla hinnangul üks ei välista teist. Samas pöörame tähelepanu, et joonist tuleb alati vaadata koos seletuskirjaga, mis moodustavad terviku ja täiendavad üksteist. Tulenevalt üldplaneeringu täpsusastmest ei määrata kergliiklusteede osas kummal pool teed see kulgeb, kus asub täpne, loogiline ja vajadustest lähtuv algus- ja lõpp-punkt jne. 12. Selgitame, et kergliiklusteede rajamine ei ole taksituseks sidususe hoidmisel, kuna liiklussagedus nendel on siiski väga väike sõiduteedega võrreldes. Seega kergliiklusteid ei saa pidada rohelise võrgustiku seisukohalt oluliseks konfliktobjektiks. 2. Maanteeamet 1. Nõustume riigitee kaitsevööndi vähendamisega 10 meetri peale 1. Võetakse teadmiseks, et olete osaliselt nõustunud riigitee kaitsevööndi vähendamisega 1.07.2020 järgnevates lõikudes: 10 m. - riigitee nr 23184 Asu-Soe km 1,4-2,1 Riigitee kaitsevööndi laiendamise ettepanekuga 30 m ei nõustu, kuna ettepanekutega - riigitee nr 23198 Ala-Taagepera-Raiksilla km 2,58-3,1 hõlmatud teelõigud asuvad linnalises keskkonnas, kus lisaks väljakujunenud ehitatud - riigitee nr 23200 Ala-Kähu km 0-0,28 keskkonnale tuleb arvestada ka planeeritava maakasutusega. Ülejäänud teelõikude osas palume Maanteeameti ettepanekutega arvestada. 2. Arvestame ettepanekuga. Seletuskirjas toodud selgitus (Riigiteede kaitsevööndi1 laius on 2. Lisaks olete eelnevas menetluskäigus teavitanud, et üldplaneeringu määratud õigusaktiga. Üldplaneeringu joonist tuleb alati vaadelda koos asja- ja joonistel seadusest tulenevaid teede ja raudteede kaitsevööndeid ei ajakohaste seadusest tulenevate kitsendustega, mis kuvatakse Maa-ameti kaardil. esitata. Maanteeameti seisukoht on selles osas muutunud ning nõustume Vastava seadusandluse muutumisel lähtutakse kaitsevööndi laiuse määramisel valla sooviga, kui kaartidel tuuakse selguse mõttes välja ainult õigusaktist) lisatakse ka joonistele. 1 Kaitsevöönd on leitav Maa-ameti kitsenduste kaardilt. 2/8  muudetavad kohad. Märkus üldiste kitsenduste osas (sh riigitee 3. Selgitame, et kirjavahetus kuulub üldplaneeringu menetlusdokumentatsiooni ja jääb kaitsevööndite kohta) on olemas seletuskirja punktis 6.8.5 Riigiteed lisana üldplaneeringu juurde. teises lõigus, kuid selguse mõttes palume lisada see ka asjakohastele joonistele. 3. Selguse mõttes on oluline, et üldplaneeringu materjalide hulgas oleks kajastatud ka Maanteeameti poolsed ettepanekud 24.01.2019 kirjaga nr 15-2/18/47941-5 esitatud riigiteede 30 m kaitsevööndite määramise kohta. 3. Maaeluministeerium 1. Leiame, et jaotises 6.5 toodud väärtuslikku põllumajandusmaad ja selle 1. Juhtotstarbe ja eelnõu kohaste kaitse- ja kasutustingimuste määramist kaalume ning 3.07.2020 kaitse- ja kasutustingimusi käsitlevad põhimõtted on üldjoontes seisukoht kujundatakse pärast avalike arutelude toimumist. Avalikel aruteludel vastavuses seaduse eelnõus sätestatud põhimõtetega. tutvustame ka Maaeluministeeriumi ettepanekuid ning väärtusliku põllumajandusmaa Põhimõte, et üldplaneeringuga ei kavandata valdavalt hajaasustusega teemat täpsemalt. Tõrva vald on seisukohal, et antud teemakäsitluse juures on seisukoha alade kohta määrata juhtotstarvet, ei ole kooskõlas seaduse eelnõus kujundamisel oluline arvestada ka kohalike maaomanike ja maakasutajate arvamusega. kavandatuga. Seaduse eelnõuga nähakse ette nõue (planeerimisseaduse § 2. Võtame teadmiseks ning täiendame seletuskirja ptk 6.5. 75 täiendatakse lõikega 5), et üldplaneeringuga tuleb määrata 3. Juhtotstarbe ja detailplaneeringu koostamise kohustuse määramise, samuti kaitse- ja väärtuslikule põllumajandusmaale põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutustingimuste täpsustamise osas kujundame seisukoha pärast avalike arutelude kasutamist tagav maakasutuse juhtotstarve. toimumist. 2. Seletuskirja jaotises 6.5 on väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks 4. Võtame teadmiseks. Üldplaneeringu seletuskiri tingiva kõneviisi osas vaadatakse üle. sätestatud tingimus, et väärtusliku põllumajandusmaa metsastamine ei Samas märgime, et üldplaneering suunava dokumendina võib sisaldada ka soovitusi ja ole lubatud. Peame vajalikuks siinkohal selgitada, et seaduse eelnõu § suuniseid, seetõttu ei pea „üldjuhul“, „pigem“, „peaks olema“ eemaldamist vajalikuks. 359 kohaselt võib üldplaneeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustega Tingimuste rakendamisel peab jääma kohaliku omavalitsusele ka piisav kaalutlusruum, ette näha, et väärtuslikule põllumajandusmaale võib mulla kaitseks, tulenevalt konkreetsest olukorrast, asukohast, tegevuse iseloomust jne. kliimakahjustuste leevendamiseks või põllumajandusmaa massiivi ruumikuju mitmekesistamiseks rajada või lasta looduslikult tekkida maastikuelementidel, nagu puuderida või –hekk, kiviaed või puudesalu. Samuti on võimalik üldplaneeringuga ette näha, et väärtuslikku põllumajandusmaad võib kasutada taimlana, puukoolina või kuni viie aasta vanuse raieringiga puude ja põõsaste kasvatamiseks. 3. Peame vajalikuks üldplaneeringu koostajatele tähelepanu juhtimiseks selgitada, et seaduse eelnõuga kavandatakse täiendada ka planeerimisseaduse § 142 lõiget 1 punktiga 11, mille kohaselt kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on üldplaneeringuga määratud väärtusliku põllumajandusmaa maakasutuse juhtotstarbe muutmine, kui see ei ole kooskõlas üldplaneeringuga seatud kaitse- ja kasutustingimustega või muu avaliku huviga, mis kaalub üles väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise avaliku huvi. See tähendab, et detailplaneeringu koostamise kohustus, mis on sätestatud ka eelnõu § 3511 lõikega 2, puudutab neid väärtuslikke põllumajandusmaid, mille kohta ei ole üldplaneeringuga seatud eelnõukohaseid kaitse- ja kasutustingimusi. Seega nähakse seaduse eelnõus ette võimalus kohaliku omavalitsuse otsustusõiguse laiendamiseks olukordadeks, mida näiteks ei ole võimalik üldplaneeringu koostamise ajal ette näha. Meie arvates tagavad nimetatud õiguslikud alused ja sellest johtuvalt üldplaneeringus sätestatud täpsed meetmed tõhusamalt ja üheselt mõistetavamalt väärtusliku põllumajandusmaa kaitse. Lähtuvalt eeltoodust leiame, et jaotises 4.3 peaks siiski täpsemalt kirjeldama väärtusliku põllumajandusmaa hõlmamisega seonduvaid võimalikke juhtumeid, välistusi ja põhjendusi. 4. Üldplaneeringu seletuskirjas on kasutatud korduvalt tingivat kõneviisi. Selleks, et tagada üldplaneeringus kui pikaajalist arengut käsitlevas 3/8  dokumendis toodud väidete ja põhimõtete üheselt mõistetavus, soovitame kasutada dokumentides läbivalt kindlat kõneviisi ja vältida ebamääraseid mõisteid nagu „pigem“, „üldjuhul“, „peaks olema“ jms. 4. AS Vigrelle 1. Planeerimisseaduse § 76 lõike 2 alusel kaasatud isikuna teeme 1-2. Väike-Emajõgi on lõigus Alamõisa külast kuni Võrtsjärveni suure üleujutusalaga 8.07. ja 14.07.2020 ettepaneku käsitleda Tõrva valla üldplaneeringus ja keskkonnamõju siseveekogu2, mille korral tuleb arendus- ja ehitustegevuse kavandamisel arvestada strateegilise hindamise aruandes AS Vigrelle maaüksusi Pliuskamäe üleujutusohuga. Väike-Emajõel kui suure üleujutusohuga siseveekogul on (katastritunnus 60802:001:0025), Pliuska (katastritunnus kõrgveepiiriks alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir veekogu 60802:001:0024), Pliuskajõe (katastritunnus 60802:001:0026) ja veepiirist arvates. Teie poolt nimetatud kinnistud piirnevad kõik Väike-Emajõega. Ehk Pliuskajärve (katastritunnus 60802:001:0027) kui perspektiivseid kinnistute Väike-Emajõe poolsetel aladel levivad lammi-madalsoomullad, mis on elmualasid. liigniisked ja kõrgveepiiri määramise aluseks. Piirkondades, kus üleujutus võib osutuda Pliuskamäe ja Pliuska maaüksustele planeerime kahte elamukrunti probleemiks, tuleb ehitustegevuse ja piisavate meetmete rakendamise võimalikkust võimalusega kummagi katastriüksuse jagamiseks eraldi kaheks põhjalikult kaaluda ja üleujutusohuga arvestada. Üleujutusohuga aladega kattuvalt tuleb katastriüksuseks. Pliuskajõe ja Pliuskajärve maaüksustele planeerime arendus- ja ehitustegevust kavandades läbi viia üleujutusohust tulenevate kitsenduste ja kummalegi ühte elamukrunti. leevendavate meetmete ning erilahenduste väljatöötamiseks vajalik uuring 2. Ühtlasi palume vastavalt planeerimisseaduse § 75 lõige 1 punktile 12 (eksperthinnang), et tagada nii ehitise püsivus kui ka looduslike protsesside jätkumine. vähendada maaüksustel ranna ja kalda ehituskeelu vööndit kuni 10 Ehituskeeluvööndi vähendamine üleujutusohuga alal ei ole põhjendatud, kuna eeldab meetrini tavalisest veepiirist. maapinna täitmist. 3. Planeerimisseaduse § 76 lõike 2 alusel kaasatud isikuna teeme ettepaneku Kuna soovite üksnes 1-2 majapidamise rajamist kinnistutele, mille suurused on käsitleda Tõrva valla üldplaneeringus ja keskkonnamõju strateegilise vahemikus ca 1,7-6,5 ha, ei ole maaüksuste elamu maa-alaks määramine vajalik. hindamise aruandes AS Vigrelle maaüksuse Väike-Roonimaa Kinnistuid jagada ja ehitada saab hajaassutusega ala tingimusi arvestades. Elamu maa- (katastritunnus 60802:001:0318) kaasasoleval plaanil näidatud ala kui alaks määramisel tuleb seada ka krundi miinimumsuurused, mis 1-2 majapidamise perspektiivset elamuala. Väike-Roonimaa maaüksusele planeerime ühte rajamise eesmärgil ja piirkonna asustustihedust arvestades oleks kindlasti suuremad elamukrunti. Ühtlasi palume vastavalt planeerimisseaduse § 75 lõige 1 tiheasustusega aladega võrreldes. Arvestades Teie ettepaneku sisu ja arendussoove, me punktile 12 vähendada maaüksustel ranna ja kalda ehituskeelu vööndit ettepanekut ei arvesta. kuni 25 meetrini tavalisest veepiirist. 3.Ühe elamukrundi ehk majapidamise planeerimiseks puudub vajadus elamu maa-ala määramiseks. Võimalus on ehitada hajaasustuse põhimõttel, vt ptk 4.2. Ehituskeeluvööndi vähendamine on erand üldnormist, sest ehituskeeluvööndis ehitamine on üldjuhul keelatud. LKS § 40 lg 1 kohaselt võib kalda ehituskeeluvööndit vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. LKS § 40 lg 3 kohaselt toimub ehituskeeluvööndi vähendamine Keskkonnaameti nõusolekul. LKS § 40 lg 4 p 1 kohaselt esitab KOV ehituskeeluvööndi vähendamiseks Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt vastuvõetud üldplaneeringu. LKS § 40 lg 5 kohaselt Keskkonnaamet hindab ehituskeeluvööndi vähendamise vastavust ranna või kalda kaitse eesmärgile ja § 40 lõikes 1 sätestatule. Keskkonnaamet oma veebilehel annab teada, et KOV-l tuleb Keskkonnaametile pärast planeeringu vastu võtmist esitada motiveeritud taotlus, milles tuleb põhjendada, miks on vajalik teha erand üldisele normile, mis keelab ehituskeeluvööndis ehitamise. Ehituskeeluvööndi ulatuse määramine (ÜP-ga vähendamine) sõltub konkreetse asukoha looduslikest tingimustest, väljakujunenud asustusest, ehitusjoonest jne. Vähendamist olukorras, kus asustus seda ei toeta ning maaüksus on piisavalt suur ja annab võimaluse ehitamiseks ka väljaspool ehituskeeluvööndit, ei ole taotlus vähendamiseks võimalik põhjendada. Eeltoodust tulenevalt ettepanekuga ei arvesta. 5. Elanike ühispöördumine Käesolevaga, meie, allakirjutanud Tõrva elanikud, oleme kategooriliselt Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. E/Ä juhtotstarbega ala määratakse senisest 07.2020 vastu valla üldplaneeringu eelnõus välja toodud muudatustele, kus Riiska väiksemas ulatuses, vähendades E/Ä ala ulatust järve kirde- ja kaguosas, samas puhke- ja järve idakallas, mis on ammusest ajast olnud kõigile linnaelanikele vaba virgestuse maa-ala laiendades. Joonisele kantakse vastava leppemärgiga ka planeeritud puhke- ja virgestusala, kavatsetakse muuta elamu- ja ärimaaks. kaldapromenaad, mis tagab vaba liikumise ja juurdepääsu järve idakaldale. Rõhutame, et 2 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“, vastu võetud 28.05.2004 nr 58. 4/8  See muudatus võimaldab selle edasise mineku erakätesse. Tõrva veekogul on kallasrada, mis on avalik ning mida ei tohi sulgeda. elanikud on seda maad senini kasutanud intensiivselt aastaringseks Üldplaneering ei ole ehitustegevuse aluseks. Üldplaneering annab võimaluse Riiska järve puhkamiseks. Eriti hinnatud on see maa-ala inimeste seas, kes soovivad äärde atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna rajamiseks, kuid üldistusastmest tulenevalt vaikust ja rahu, mitte järve teistel kallastel toimuvat melu ja lärmi ning ei määra hoonete iseloomu ja kasutusotstarvet. Täpsem lahendus määratakse seoses praeguse pandeemiaohuga aitab kaasa ka inimeste eraldamiseks detailplaneeringuga. Detailplaneeringu menetlus on avalik protsess ja selle koostamisel üksteisest. on kõigil huvitatud isikutel õigus kaasa rääkida ja ettepanekuid esitada. 6. Maa-amet 1. Üldplaneeringu joonisele „Maakasutusplaan“ on kantud maardlate piirid 1. Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. Määrame mäetööstusmaa juhtotstarbe 16.07.2020 seisuga 21.01.2019 ja mäetööstuse ja turbatööstuse maa-alad. olemasolevatele mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladele, sh Vanaveski Täpsustame, et mäetööstusmaa juhtotstarve on jäänud määramata kruusakarjäär. Aladele, kus on menetluses maavara kaevandamise loa taotlus, Vanaveski kruusakarjääri (kaevandamisloa nr VALM 027) mäeeraldise ja mäetööstusmaa juhtotstarvet ei määrata, kuna puudub kindlus, kas kaevandamisluba teenindusmaa alale. Üldplaneeringus tervikliku ruumilahenduse antakse või keeldutakse selle andmisest. Kuna tegemist on ajas muutuva infoga, saavutamiseks ning tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev ajakohastame andmed enne üldplaneeringu PlanS § 86 kohast vastuvõtmist. olukord ei halvene, palume üldplaneeringus anda mäetööstusmaa 2. Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja ptk 5.16 punkti 6 täiendatakse, et uute karjääride juhtotstarve kehtivate lubadega mäeeraldiste ja nende teenindusmaade avamisel vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikul põllumajandusmaal, aladele, sh ka Vanaveski kruusakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa väärtuslikel maastikel ja rohevõrgustikus ning lisatakse täiendav punkt, et „Väärtusliku alale. Palume anda vajadusel reserveeritava mäetööstusmaa juhtotstarbe põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku toimimise tagamisega nendele aladele, kus on menetluses maavara kaevandamise loa taotlus. tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel Palume juhtotstarvete määramisel lähtuda Maa-ametist saadetud ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada mäeeraldiste ja nende teenindusmaade piiridest ning maardlate ja kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks“. Ptk 6.6 mäeeraldiste andmeid enne lõpliku planeeringulahenduse koostamist täiendatakse, et väärtuslikud põllumajandusmaad ei ole takistuseks kaevandamisloa ajakohastada. Ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada ka taotlemisele ja väljastamisele õigusaktidega sätestatud korras. WFS-teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service=WFS&version=1.1.0&r equest=GetCap abilities. 2. Selgitame, et väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise kohustus maardla alal halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise ja maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on seetõttu vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Palume planeeringuga mitte tekitada alasid, kus kaevandamine on keelatud, aga seadusest tulenevat alust kaevandamise piiramiseks ei ole. Tagamaks maavaradele juurdepääsu säilimist palume lisada seletuskirja selgituse, et väärtuslikud põllumajandusmaad ei ole takistuseks kaevandamislubade taotlemisele ning väljaandmisele õigusaktidega sätestatud korras, näiteks palume käesoleva kirja punktis 2 tsiteeritud lausesse lisada ka väärtuslikud põllumajandusmaad. Maa-amet nõustub ka üldplaneeringusse soovituse lisamisega, et: „Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks“. Maa-amet kooskõlastab Tõrva Vallavalitsuse 04.06.2020 kirjaga nr 7- 1/2020/15-91 edastatud Tõrva valla üldplaneeringu tingimusel, et täpsustatakse planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. 7. Terviseamet 1. Jääme jätkuvalt seisukohale, et tootmistegevuse müra on reeglina 1. Võetud teadmiseks. Samas selgitame, et üldplaneeringu ptk 6.10.2 on antud suunis, et 29.07.2020 ebaregulaarne ja keeruline hinnata. Juhuslikud mürasündmused ja müra elamupiirkondade lähistel on üldjuhul soovitatav vältida olulise negatiivse mõjuga muutlik iseloom võivad lähipiirkonna elanikele põhjustada häiringuid tööstusobjektide arendamist ning seatud tingimus, et juhul, kui võib eeldada olulise mõju isegi siis, kui tööstusmüra vastab normtasemetele. Olemasolevate müra levimist tootmisaladest/hoonetest väljapoole (nt rasketööstus, 24h töötav puidutööstus), tekitavate ettevõtete puhul on mõistlik kaaluda kaitsehaljastuse rajamist, on oluline välja töötada leevendusmeetmed. Täiendame seletuskirja ptk 6.10.2, et 5/8  mis toimiks puhvrina ja tagaks visuaalse privaatsuse. tegevuste korral, millega põhjustataks ülenormatiivset mürataset naaberaladel, tuleb 2. Samuti rõhutame, et aladel kus ÜP ja KSH lisa 2 Tõrva valla tööstusalade täpsemal planeerimisel ja/ projekteerimisel ette näha kaitsehaljastuse rajamine. mürauuring tuvastas mürataseme piirväärtuse ületamine (Patkülas Helme 2. Võetud teadmiseks. Graanul OÜ/Helme Energia tootmisalal) on otstarbekas enne 3. Arvestame ettepanekuga. Seletuskirja ptk 6.10.2 täiendatakse, et „Elamupiirkondadesse mürahäiringute (kaebuste) tekkimist alustada müra leevendavate tehnoseadmete paigaldamisel (nt õhksoojuspumbad jms) peab seadme paigaldaja meetmete rakendamisega. (omanik) tagama müraolukorra vastavuse normatiividele. Tehnoseadmete poolt 3. Üheks levinud müraallikaks tiheasustusaladel on tehnoseadmed tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust ehk II kategooria (kaupluste, ühiskondlike hoonete, elamute ventilatsiooni- ja elamute läheduses on lubatud müra hinnatud tasemed 50 dB päeval ning 40 dB öösel“. külmaseadmed, õhksoojuspumbad jms), mis asudes hoonetel ebasoodsa positsiooniga naabruses asuvate ehitiste suhtes, võivad põhjustada mürahäiringut. Seetõttu soovitab amet ennetada mainitud olukordade teket. 8. Muinsuskaitseamet 1. Seletuskirja ptk 6.2.4 lisada militaarpärandit puudutav teave, kuna Tõrva 1. Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja ptk 6.2.4. täiendatakse. 29.07.2020 vallas asub militaarpärandina Soontaga (Rooni) raketibaas. 2. Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja ptk 6.2.1. täiendatakse. 2. Ptk 6.2.1 on kirjutatud, et kinnismälestise kaitsevööndis kavandatavate 3. Palume tuua välja konkreetselt, millised punktid alapeatükkides on sõnastatud tegevuste korral tuleb see Muinsuskaitseametiga kooskõlastada. ebaselgelt. Tõrva Vallavalitsus leiab, et praegune käsitlus on arusaadav, kuid arvestades Selgituseks ja täiendamiseks, et ka mälestisel kavandatavad tööd (välja Keskkonnaministeeriumi märkust täpsustatakse ptk sõnastust, et arvestada tuleb ka arvatud remont) tuleb Muinsuskaitseametiga kooskõlastada. Samas ptk-s alapeatükkides toodud tingimustega. on toodud, et mälestisena registris olevate hoonete algne välisilme tuleb 4. KSH VTK valla veebilehel väljas olevas dokumendis esineb vormistuslikke vigu, sh säilitada/taastada. Selgituseks ja täiendamiseks, et mitte ainult välisilme, peatükkide numeratsioonis, vabandame. Kodulehelt allalaetavas versioonis kajastuvad vaid ka interjööris tuleb ajalooliselt väärtuslikud detailid säilitada. kultuuriväärtused ptk 4.3.5. Tõrva Vallavalitsus on seisukohal, et üldplaneering arvestab 3. Ptk 4.2 loetelus toodud punktid on ebaselgelt sõnastatud, palun nii riiklikul kui kohalikul tasandil väärtusliku kultuuripärandiga piisavalt määral. korrigeerida. Militaarpärandit puudutav info lisatakse seletuskirja ptk 6.2.4. 4. Tõrva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu ptk-s 4.4 on toodud, et Tõrva valla kultuuripärandit on kirjeldatud KSH VTK ptk 6.3.5, kuid sellist peatükki keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses ei ole. KSH aruanne võiks sisalda ülevaadet Tõrva vallas olevast kultuuripärandist. Väärtuslike kultuurimälestiste ja kohaliku pärandi seisukohalt oluliste objektide välja toomine annab kohaliku omavalitsusele suunise arvestada oma tegevuses pärandiga laiemalt ja tagada sealhulgas sellega arvestamine oma territooriumil edaspidistes ruumilise planeerimise protsessides. Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) §-s 3 on sõnastatud muinsuskaitse põhimõtted üldise väärtusruumi loomiseks, sh see, et kultuuripärandi väärtustamine ja hoidmine on ühiskonna ühine kohustus, mistõttu on üldplaneeringu koostamisel oluline kultuuripärandile tähelepanu pööramine, kuna see kinnitab valdkonna aktuaalsust ja kohaliku omavalitsuse väärtuspõhimõtteid oma valla kultuuripärandiga tegemisel. Teiste põhimõtete hulgas on eraldi välja toodud, et riik ja kohaliku omavalitsuse üksused arvestavad oma ülesannete täitmisel kultuuripärandi kui avaliku väärtusega ning teevad omavahel koostööd, et toetada kultuuripärandi säilimist ja kasutuses hoidmist (MuKS § 3 lg 7). 9. Keskkonnaministeerium Kinnisasjadele, mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ning 1. Ettepanekuga arvestatakse. 31.07.2020 volitatud asutus Maa amet, soovime kavandatud maakasutusega seoses 2. Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja ptk 4.2. sõnastust täpsustatakse, et arvestada märkida järgmist: tuleb ka alapeatükkides toodud tingimustega. 1. Ala küla asuvale Tambergi (katastritunnus 82401:001:0096) kinnisasjale 3. Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja ptk 1 täpsustatakse mõistega „looduslik ala“ on määratud haljasala maakasutuse juhtotstarve. Teeme ettepaneku (loodusliku maakattega ala – haritav maa, metsamaa, rohumaa, märgalad (nt sood, rabad, määrata kinnisasjale pere- ja ridaelamu maa-ala maakasutuse juhtotstarve üleujutatavad jõeluhad, veekogud) jm looduslikud alad, mis ei ole asendunud tehislikuga kuna kinnisasi piirneb põhjast elamumaaga ja ka lõunasse jäävad (hoonestusalad, tehniline taristu jm). elamumaad. 4. Ettepanekuga nõus. Sõnastust vaadatakse üle, tegemist on suunistega. 6/8 2. Üldplaneeringu peatükis 4.2. Hajaasustusega ala (lk 14) on kirjas, et 5. Ettepanekuga ei arvestada. Üldplaneeringuga määratakse maakasutuse juhtotstarve „Hajaasustusega alal ei ole valdavalt määratud juhtotstarvet, üldisel tasandil valla ruumilise arengu põhimõtetest lähtuvalt. Maakasutust planeerides ehitustegevusel tuleb järgida alljärgnevaid tingimusi“. Peatükis 4.2 (lk ei ole kõiki teid, tehnovõrke ja -rajatisi jm looduskaitseseaduse § 38 lg 5 nimetatud 15) on toodud neli tingimust. Leiame, et sõnastust tuleks selles osas ehitiste vajadust, kulgemist ja asukohti võimalik ette näha. Üldplaneering annab juba täpsustada, kas alljärgnevate tingimustena on mõeldud ainult peatükis juhtotstarbe mõistest tulenevalt suure kaalutlusruumi kavandatu elluviimiseks. 4.2 toodud tingimusi või ka järgnevates peatükkides 4.2.1.-4.2.4. toodud Üldplaneeringut koostades ei ole võimalik ette prognoosida, kuidas arendustegevuste tingimusi. elluviimine täpselt toimub, kus rakendub nt kõrvalotstarve ja milline on juhtotstarbele ja 3. Üldplaneeringu peatükis 6.6. Roheline võrgustik on toodud: „tegevuste kõrvalotstarbele vastav krundijaotus, teede ja tehnovõrkude vajadus. Jääme senise kavandamisel tuleb lähtuda rohelise võrgustiku eesmärkidest ja tagada, sõnastuse juurde. et roheline võrgustik jääb toimima. Võrgustiku funktsioneerimiseks on 6. Ettepanekuga ei arvestata. KSH aruande ptk 4.1.1 juba sisaldab kirjeldust konfliktide ja vajalik, et looduslike alade osatähtsus ei langeks katastriüksusel alla nende ulatuse kohta. Järeldus põhineb analüüsil, mis näitab, et olulised looduslikud alad, 90%“. Toetame seda põhimõtet, kuid palume üldplaneeringu edasise mis on määratletud tugialadena, on ÜP lahenduses säilivad ja omavahel ühendatud rakendamisselguse huvides täpsustada, mida mõista loodusliku alana, sh koridoridega, mis tähendab, et sidusus on tagatud. Tõrva vald on hajaasustusega näiteks maatulundusmaal asuvate looduslike koosluste puhul. Palume piirkonda, suurima liiklussagedusega on põhimaantee nr 6 Valga-Uulu, kus üldplaneeringut täiendada juhul, kui looduslike alade säilimise Maanteeameti 2019. aasta loendusandmetel jäid aasta keskmised ööpäevased tagamiseks on vajalik peale ehitamise ja taristute arendamise suunata ka liiklussagedused Tõrva valla osas alla 1800 auto/ööpäevas. Sellise liiklussageduse juures teisi valdkondi. ei ole ka maantee enamiku liikide jaoks oluliseks liikumistakistuseks. Arvestades valla 4. Ptk 6.6. punktis 7 tuuakse välja vajadus säilitada „maastikulist ja asustatust ja kahanevat rahvastikku, ei ole ka asustuse laienemine rohelisele võrgustikule bioloogilist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja suureks ohuks. Seega Tõrva valla puhul ei ole rohelise võrgustiku toimimise osas looduslikke niite ja neid ümbritsevaid koridore“. Samuti tuuakse välja, et kriitilisi konflikte ega eeldada ehitussurvet rohelise võrgustikuga kattuvatel aladel. „oluline on maastikulist mitmekesisust suurendavate põlluservade, 7. Ettepanekuga arvestatakse. kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide, nagu kivikuhjad ja põlluvahe-metsatukad, hoidmine“. Toetame esitatud seisukohti, aga leiame, et antud sõnastuse juures jääb ebaselgeks kas tegemist on soovituslike punktidega või on tegemist konkreetsete kasutustingimuste seadmisega. Leiame, et sõnastust tuleks selles osas täpsustada arvestades, et juhul, kui tegemist on täiendavate kasutustingimustega, siis peaks need tingimused olema täpsemalt välja toodud (sõnade hoidmine ja säilitamine detailsemalt sisustada) ja üheselt arusaadavad. Samuti tuleks seatavaid tingimusi põhjendada sh kirjeldada lähtuvalt PlanS § 75 lg 10 tulenevad asjaolud miks tingimuste seadmist vajalikuks peetakse. Kasutustingimuste seadmisel tuleks KSH aruande eelnõus käsitleda seatavatest tingimusest tulenevaid mõjusid keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile, varale (KeHJS §21). 5. Üldplaneeringu peatükis 6.7. Veealad (lk 39) on kirjas, et „Olemasolevate ja väljakujunenud hoonestatud alade teenindamiseks rajatavaid avalikult kasutatavaid teid (sh sillad, kergliiklusteed, matkarajad vms) ning tehnovõrke ja -rajatisi (sademevee settetiigid, tuletõrje veevõtukohad vms) käsitletakse looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 mõistes kui üldplaneeringuga kavandatuid ja neile ei laiene ehituskeeld kalda ehituskeeluvööndis“. Looduskaitseseaduse § 38 lõigetes 4 ja 5 on sätestatud erandid, millisel juhul ehituskeeld ehituskeeluvööndis ei laiene. Kui tegemist on erisustega, mis eeldab planeeringuga kavandamist, siis peame praegust lähenemist liiga üldistatuks ja palume täpsustada, kuhu ja mida kavandatakse ja/või vajadusel taotleda kalda ehituskeeluvööndi vähendamist. 6. Peame vajalikuks KSH aruande eelnõu peatüki 4.1.1. Roheline võrgustik täiendamist, et aruandest selguks, kuidas analüüsiti rohevõrgustiku toimivust Tõrva vallas ja mille põhjal saab väita, et väljapakutud 7/8  rohevõrgustiku struktuur ja asetus (eriti selle koridoride asetus) on piisav ja tagab rohevõrgustiku toimivuse. 7. KSH aruande eelnõu peatükis 5 on toodud soovitused planeeringulahenduse täiendamiseks. Osas Heited õhku, välisõhu kvaliteet on toodud soovitus „Soovitav on lisada üldplaneeringusse suunis mitte planeerida müra- ja saastetundlike objekte (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud) tiheda liiklussagedusega teede lähedusse.“ Teeme ettepaneku lisada suunis mitte planeerida müra- ja saastetundlike objekte ka tööstuse mõjualade lähedusse. 8/8  TÕRVA VALLAVALITSUS Lp Tiit Harjak Teie 01.07.2020 nr 15-2/20/27252-2 Maanteeamet [email protected] Meie 14.08.2020 nr 7-1/2020/15-105 Vastus Tõrva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal esitatud arvamustele ja ettepanekutele Täname Tõrva valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avaliku väljapaneku ajal esitatud ettepanekute ja arvamuste eest. Tõrva valla üldplaneeringu avalik väljapanek toimus ajavahemikul 20.06 - 31.07.2020. Kõiki laekunud arvamusi ja ettepanekuid on koosmõjus analüüsitud ning põhjendatud seisukohad kujundatud. Esitatud arvamused ja ettepanekud ning Tõrva valla põhjendatud seisukohad on koondatud ühtsesse tabelisse, et anda avaliku väljapaneku tulemustest põhjalik ülevaade ja tagasiside kõigile, kes arvamusi ja ettepanekuid esitasid. Tabel on esitatud käesoleva kaaskirja lisana. Ühtlasi tuletame meelde, et üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustavad arutelud toimuvad: Hummuli Rahvamajas 03.09.2020 kell 18.00 Riidaja Kultuurimajas 07.09.2020 kell 18.00 Ala Rahvamajas 08.09.2020 kell 18.00 Tõrva Gümnaasiumi saalis 10.09.2020 kell 18.00 Ootame Teie osalemist avalikul arutelul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maido Ruusmann vallavanem Dokumendi koostaja: Terje Tomson 766 5318 [email protected] ____________________________________________________________________________________________________________________ Kevade 1 Tel + 372 766 5310 Arvelduskontod: 68605 Tõrva E-post [email protected] EE231010202007043007 SEB Pank registrikood 77000418 http://torva.kovtp.ee EE442200001120082651 Swedbank