Kiri

Andres Urm Teie 24.07.2020 nr 15-2/20/34494-1 Maanteeamet Meie 19.08.2020 nr 15-4/5331-2 [email protected] Rohevõrgustiku toimivuse tagamine üldplaneeringutes Austatud härra Urm Pöördusite Rahandusministeeriumi poole üldplaneeringute koostamisel ja kooskõlastamisel kerkinud ökoduktide kui rohevõrgustiku osa toimivuse tagamise teemal. Selgitate, et riigi transpordiinfrastruktuuri planeerimisel ja väljaehitamisel tehakse riigi tasandil arvestatavaid jõupingutusi rohevõrgustiku sidususe ning toimivuse tagamiseks. Kavandatakse ja püstitatakse ressursikulukaid rajatisi (eritasandilised nii alt- kui ülepääsud – tunnelid ja ökoduktid), kuid puudulikuks jääb rohevõrgustiku sidususe/toimivuse tagamine ning käsitlus konfliktalade ja leevendusmeetmete piirkonnas, eelkõige seoses ökoduktidega (Kose valla näide). Leiate, et tegu on üldisemat koordineerimist vajava probleemiga. Teete Rahandusministeeriumile (edaspidi RaM), kui ruumilise planeerimise korraldamise koordineerijale, ettepaneku analüüsida planeerimisprotsessis ja üldplaneeringu tasandil võimalusi tagamaks rohevõrgustiku võtmealade senisest paremat kaitset. Teiseks teete ettepaneku kohalike omavalitsuste nõustamiseks vastavate meetmete rakendamisel. Ühtlasi teete ettepaneku määrata üldplaneeringutes rohevõrgustiku konfliktkohad (probleemkohad) ja võtmealad (leevendatud konfliktkohad, nt ökoduktid, ulukitunnelid), mille toimivuse tagamiseks on vajalik seada eritingimused. Toote hea näitena üldplaneeringu tasandil rakendatud meetmetest välja tänaseks Kose vallaga liitunud endise Kõue valla üldplaneeringu (2013). Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 75 lg 1 punkt 10 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks rohevõrgustiku toimivust tagavate tingimuste täpsustamine ning sellest tekkivate kitsenduste määramine. PlanS § 75 lg 1 punkt 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, /…/ üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Selgituseks täna koostatavate üldplaneeringute kohta ruumilise planeerimise seisukohast Leiame, et rohevõrgustiku toimivuse tagamine laiemalt on riiklik huvi ja otsesemalt või kaudsemalt seotud mitmete riigiasutuste eesmärkidega. Sealhulgas nii võimalike kaitsealuste liikide liikumisega kui ka maastikuliselt oluliste aspektidega (Euroopa maastiku- konventsioon) seonduv. RaM saab selgitusi ja soovitusi jagada eelkõige ruumilise planeerimise seisukohast, mille üks oluline põhimõte on huvide tasakaalustamine ja lõimimine. Valdkondlike vajaduste ja konkreetse haldusalaga seotud küsimuste lahenemine Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 üldplaneeringus sõltub olulisel määral riigiasutuste vahelise koostöö edukusest. Samuti panustamisest koostöösse kohalike omavalitsustega. Siinkohal saab RaM olla partneriks, teadvustades kohalike omavalitsuste poolt tõstatatud korduvaid tõrkeid, mis planeeringu koostamise keerulises töös igapäevaselt kerkivad ning aidates analüüsida nende põhjuseid. RaM kutsus maikuus kokku metsa ümarlaua, mis keskendus üldplaneeringuga metsaste alade (mis on ka osa rohevõrgustikust) kasutamise tingimuste täpsustamise ning tingimustest tulenevate kitsenduste määramisele. Ümarlaud toimus ametkondade, Eesti Planeerijate Ühingu (edaspidi EPÜ) ning valdkonna ekspertide osalusel ja oli ajendatud probleemidest, mis on üldplaneeringute koostamisel kerkinud seoses metsaaladele tingimuste seadmisega. Ümarlaua kajastuse ja ettekannetega ning kaardistatud probleemide ülevaatega on võimalik tutvuda veebilehel planeerimine.ee. Samas on ka viide Andres Levaldi pikemale artiklile kultuurilehes Sirp, mis avab tausta ruumilisele ja metsa majanduslikule planeerimisele RaM vaates. Ümarlaual tõdeti, et üldplaneeringute koostamisel on puudujääke metsadega seonduva sisulisel analüüsil ja seatud tingimused võivad jääda formaalseks. Kohalike omavalitsuste vajadusi silmas pidades on koostatud mitmed juhendid. Sealhulgas täpsustab Keskkonnaagentuuri (edaspidi KAUR) tellimusel valminud „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“ (2018) RaM planeeringute osakonna eestvedamisel koostatud üldplaneeringute nõustiku rohevõrgustiku osa (ptk 4.5). Paraku ei saa kinnitada, et nimetatud juhendid leiaksid üldplaneeringute koostamisel aktiivset kasutamist. Metsa ümarlaual toodi peamiste põhjustena, mille taha metsaga kaetud alade sisulisem planeerimine takerdub, välja järgmised asjaolud: 1. Kuigi kohalikule omavalitsusele on antud õigus täpsustada rohevõrgustiku toimivust tagavaid tingimusi ja määrata sellest tekkivad kitsendused, on raietele tingimuste seadmise võimalused ebakindlad. PlanS ja metsaseadus jagavad ühise sisuga sätet (PlanS § 75 lg 1 punkt 21 ja MS § 231), kus metsaseaduse sätte sõnastus lubab: planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. 2. Kohalikud omavalitsused täna pigem loobuvad üldplaneeringus metsamaa omanikele kitsendusi põhjustavatest tingimustest kuna on arvata, et valdavalt metsamaa omanikud kitsendustega ei nõustu. Kuna metsamaa omanikke on palju, siis nende individuaalne kaasamine ja läbirääkimised nõustumiseni jõudmiseks võivad venitada üldplaneeringu protsessi ebamõistlikult pikaks. Või on põhjust eeldada, et kitsenduse seadmisega kaasneb kohalikule omavalitsusele kompenseerimise kohustus. Üldplaneeringutega kitsenduste seadmise ja sellest tulenevate võimalike kompensatsiooni nõuete teema on viimastel aegadel üha teravamalt päevakord tõusnud. Oleme metsadele kitsenduste seadmise olemust ja õiguslikku tähendust selgitanud, sh metsa ümarlaual ning selgitanud, et kindlasti ei ole kõik üldplaneeringuga seatavad kitsendused hüvitatavad. Samuti plaanime sellel teemal peatuda ka tulevikus toimuvatel kohtumisel ja koolitustel. 3. Varasemas metsaseaduses rohevõrgustikku toetanud mõisted nagu puhkemets ja tänasega võrreldes laiemas tähenduses kaitsemets, on aja jooksul seadusest kadunud. Mistõttu on muutunud ka PlanS-i ja metsaseaduse koostoime ruumilises planeerimises. 4. Raskus rohevõrgustiku sidususe ja seeläbi toimivuse tagamisel lasub täna kohalikul omavalitsusel. Tegelikkuses on tegemist ka riikliku huvi ja ülesandega, mis täna pole selgesõnaliselt nii reguleeritud. Eesti on liitunud Bioloogilise mitmekesisuse 2  konventsiooniga, kuid elurikkuse tagamiseks vajalikud tegevused on lõpuni reguleerimata. Näiteks jäi kõlama, et üldplaneeringu menetluses puudub rohelise võrgustiku lahenduse ja tingimuste osas selge kooskõlastaja. Keskkonnaamet (edaspidi KeA) ja Keskkonnaministeerium (edaspidi KeM) on arvamuse andjad ja tähelepanu juhtijad. Eesti Linnade ja Valdade Liidu (edaspidi ELVL) esindaja tõi välja, et kohalikel omavalitsustel puudub riigi tasandil üks kindel koostööpartner rohelise võrgustiku ja sellega seotud teemadel. Metsa ümarlaual kõlama jäänud seisukoht, et KeA ja KeM saavad rohevõrgustiku teemal vaid arvamust avaldada, on pigem ekslik. Nimelt näeb PlanS ette, et üldplaneering tuleb kooskõlastada valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb (PlanS § 85 lg 1). PlanS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ küll rohevõrgustiku käsitlemist KeA ega KeM-iga kooskõlastamise alusena otsesõnu välja ei too, kuid arvestades nimetatud määruse § 2 lõiget 3, saab planeeringu kooskõlastada ka määruses nimetamata juhtudel ja asutustega. Kuna rohevõrgustiku toimimise eesmärgiks on muuhulgas elurikkuse kaitse ja säilitamine, samuti kliimamuutuste leevendamine, mis oma sisult kattuvad KeM ja KeA valitsemisala teemadega, on rohevõrgustiku toimimist tagavates küsimustes üldplaneeringu kooskõlastamine KeA ja/või KeM-iga igati põhjendatud. Võimalikud tegevused Nii RaM sisemises koostöös kui ka koostöös seotud osapooltega (sh KeM metsaosakond, KeA, KAUR, RMK, ELVL, MNTA, erialaühingud EPÜ ja KeMÜ) näeme mitmeid võimalikke tegevusi, mis aitaksid kaasa rohevõrgustiku sidususe/toimivuse teema teadvustamisele ja sisukamale käsitlemisele üldplaneeringutes. Rahandusministeeriumisisesed tegevused:  Juba toimunud tegevuse näitena, oli 2020. aastal üldplaneeringute koostamiseks kvaliteetsete alusandmete saamiseks kohalikel omavalitsustel võimalik taotleda toetust uuringute ja analüüside meetmest. Muude teemade seas ka rohevõrgustiku analüüsi tarbeks. Võimalust kasutanud omavalitsusi oli tagasihoidlik hulk.  Üldplaneeringute koostamisel teevad kõige vahetumat koostööd kohalike omavalitsustega RaM regionaalhalduse osakonna piirkondlike talituste ruumilise planeerimise peaspetsialistid. Üldplaneeringute koostamise protsess on edenenud sedavõrd, et ettepanekud lähteseisukohtadele on tehtud. Ökoduktid teetaristu osana on seotud maakonnaplaneeringuid täpsustavate maanteede teemaplaneeringute elluviimisega. Saame talituste kaudu jätkuvalt juhtida kohalike omavalitsuste planeerijate ja üldplaneeringu konsultantide tähelepanu rohevõrgustiku konfliktkohtade (probleemkohad) ja võtmealade (ökoduktid, ulukitunnelid) välja toomise vajadusele ning suurendatud tähelepanu vajadusele nendel aladel rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamisel. Tuginedes seejuures muuhulgas Teie poolt kirjas välja toodud mõjusatele argumentidele.  Üldplaneeringute koostamise toetamiseks toimuvad 2019-2020 aastal üldplaneeringu töötoad. Järgmine, järjekorras kaheksas töötuba toimub ajavahemikul 15. - 24. september ja keskendub praktilistele küsimustele üldplaneeringuga tingimuste seadmisel. Töötoa kavasse on võetud ühe teemana rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste täpsustamine, rõhuasetusega konfliktkohtadel ja võtmealadel. Soovi ja võimaluse korral on Maanteeameti esindaja oodatud töötuppa teemat praktilisest aspektist selgitama. Töötubade 3  kontaktisik on regionaalhalduse osakonna planeeringute nõunik Tuuli Veersalu ([email protected]). Koostöö tegevused:  Korraldades eelnimetatud metsa ümarlauda, pidas RaM silmas võimalikke jätkutegevusi ka juba laiemas ringis. Peame Teie poolt tõstatud probleemi oluliseks, sest üldplaneeringutega seatavad ja täpsustatavad tingimused on ainus maakonna- planeeringutega kavandatud rohevõrgustiku elluviimise vahend. Täna koostatavatest üldplaneeringutest oleneb rohevõrgustiku toimimine edasise 15 – 20 aasta jooksul. Seetõttu võiks järgmise üldplaneeringutest ajendatud ümarlaua teemaks olla „Rohevõrgustik“, kus rõhuasetus on rohevõrgustiku sidususel ja toimimise tagamiseks seatavatel meetmetel. Ümarlaua toimumise aeg ja täpsemad asjaolud vajavad muidugi selgitamist, loodame selle ettevalmistamisel ja läbiviimisel ka Maanteeameti aktiivsele koostööle. Ümarlaua kontaktisik on regionaalhalduse osakonna planeeringute nõunik Tuuli Veersalu ([email protected]).  Metsa ümarlaua jätkuna on käivitumas koostöö KeM-iga, kuhu on kaasatud ka KeA ja Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK). Esimene arutelu toimub 28. augustil, teemaks on eelkõige PlanS eelnõu raames tehtud metsaseaduse muudatusettepanek, mis puudutab metsaseaduse § 231. Soovime arutelul osalejatele tutvustada ühtlasi rohevõrgustiku teemalise jätkuümarlaua korraldamise ideed ja loodame osapoolte koostööle. Saame omalt poolt teha KeM-ile ettepaneku korraldada Maanteeameti, KeM ja KeA ühine koostöökohtumine, et arutada maanteetaristu ning rohetaristu ristumiskohtadega seotud küsimusi. Sealhulgas, kuidas senisest mõjusamalt rakendada ehitusseadustiku § 72 lg 1 punktis 4 sätestatut, mille kohaselt tee kaitsevööndis on keelatud teha metsa lageraiet. Laiem sisuline küsimus on erinevate riigile oluliste taristute koos toimimise tagamine.  Lisaks on meile teadaolevalt KAUR kavandamas üle-eestilist rohevõrgustiku analüüsi. RaM poolt on esitanud tähelepanekud analüüsi lähteseisukohtadele planeeringute osakonna nõunik Eleri Kautlenbach, pidades silmas üldplaneeringutega seonduvaid vajadusi. Täpsema teabe saamiseks kavandatava analüüsi kohta palun pöörduge KAUR-i poole (keskkonnaanalüüsi osakonna juhataja Reet Ulm, [email protected]). Täname Teid üldplaneeringutega seotud raskuskoha väljatoomise ja ettepanekute eest. Julgustame Maanteeametit üldplaneeringute koostöös jätkuvalt esindama riigi vajadusi ja kaitsma selgelt oma valdkonna taristule tehtavaid rahalisi kulutusi. Soovitame kaardistada suure liiklussagedusega põhi- ja tugimaanteede ning Rail Baltic trassi poolt läbitavad kohalikud omavalitsused ja teha nendega täiendavat sihipärast koostööd, lisaks üldplaneeringu töötubadele ja ümarlauale. See on üks võimalus teema teadvustamiseks (mis kogemuslikult vajab korduvaid tegevusi) ja vaidluste vältimiseks üldplaneeringu kooskõlastamise etapis. Kuna rohevõrgustik moodustub meil valdavalt metsaga kaetud aladest, siis ei saa rohevõrgustikule seatavate tingimuste puhul mööda metsaga seotud küsimustest, mida reguleerib metsaseadus. Teie kiri kinnitab, et ka Maanteeameti tegevused ja panustatav ressurss on seotud rohevõrgustikuga – sellesse kuuluva metsaga. 4 Seetõttu toonitame, et näeme võimalusi püstitatud teemade käsitlemiseks eelkõige riigiametite ja teiste seotud osapoolte koostöös, kus oleme valmis olema partneriks ruumilise planeerimise küsimuste koordineerijana ning kohalike omavalitsuste nõustajana üldplaneeringute koostamise protsessis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katri-Liis Ennok osakonnajuhataja Teadmiseks: Keskkonnaministeerium Keskkonnaamet Tuuli Veersalu [email protected] Andres Levald [email protected] Külli Siim [email protected] Eleri Kautlenbach [email protected] 5