Kiri

Maanteeamet [email protected] 19.08.2020 nr 7-4/20/14072 Varbola vanade rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse-eeskirja väljatöötamise kavatsus Teavitame Teid, et Keskkonnaamet on välja töötamas Varbola vanade rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse-eeskirja määruse eelnõud, et kaasajastada ala kaitsekorda ja muuta välispiiri. Varbola vanade rannamoodustiste kaitseala asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Põlli ja Risu-Suurküla külas. Varbola vanade rannamoodustiste kaitseala on kaitse all 1973. aastast, riikliku kaitse alla võeti ala 1981. aastal. Kaitseala eesmärgiks on maastiku kaitse koos sellel esinevate kaitsealuste liikide, üksikobjektide, metsade ja poollooduslike kooslustega. Plaanis on alale kehtestada kehtivate õigusaktide kohane kaitse-eeskiri ja korrigeerida kaitseala piiri nii, et alal esinevad väärtused oleks kaitstud ja piir oleks kooskõlas kaasaegsete kaartidega. Täiendavalt on plaanis kaitseala koosseisu liita seni kaitseta olnud osad vanadest rannamoodustistest. Kavandatava kaitsekorra puhul jääks kaitseala jätkuvalt piiranguvööndisse, moodustatakse kaks vööndit – Varbola linnuse piiranguvöönd ja Varbola rannamoodustiste piiranguvöönd. Kaitsekorra osas täpsustatakse peamiselt ehitustegevuse, metsanduse ja rahvaüritustega seotud sätteid. Seoses sellega teeme Maanteeametile kui riigi kinnisasja valitsejaks volitatud asutusele ettepaneku suurendada katastriüksuse 20141 Rapla-Varbola tee (katastritunnusega 50401:005:0010) kaitsealale jäävat osa. Põhjuseks on soov laiendada kaitseala Rapla- Varbola teest põhja poole ning tee ja teekaitsevööndiga seotud tegevused mõjutavad vahetult tee ääres asuvaid looduslikke objekte nagu tammeallee ning üksikobjektina juba kaitse all olevat rändrahnu Varbola ohvrikivi. Teest lõuna poole jäävad kaitsealuse üksikobjektina kaitse all olevad Varbola linnuse tammed. 20141 Rapla-Varbola tee kaitsealale jääv osa kuuluks edaspidi Varbola linnuse piiranguvööndisse. Väljatöötamise kavatsusega (edaspidi ka VTK) saab tutvuda 24. augustist – 13. septembrini 2020. a ka Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Ühtlasi, kuna jätkuvalt on olemas koroonaviiruse haiguse COVID-19 risk, teeme ettepaneku esmalt asja arutada kirjalikult. Kui siiski on soov avalikuks aruteluks, siis palume ettepanek teha koos konkreetsete teemapüstitustega. Vastava ettepanekuta avalikku arutelu ei korraldata. Põhjendatud parandusettepanekud ja vastuväited Varbola vanade rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse-eeskirja VTK kohta esitada kirjalikult Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroole ([email protected] või Aleksandri 14, Tartu) hiljemalt 13.09.2020. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Kui nimetatud tähtajaks ei ole väljatöötamise kavatsuse kohta parandusettepanekuid või vastuväiteid esitatud, arvestame, et vastuväited puuduvad. Pärast tutvustamisperioodi lõppu esitatakse väljatöötamise kavatsus 2020. aasta sügisel keskkonnaministrile määruse eelnõu menetluse algatamiseks. Määruse eelnõu kohta on võimalik arvamust avaldada menetlusele järgneval avalikustamise perioodil. Lisainfo: Kristel Tatsi, tel: 528 9690, e-post: [email protected] Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Eleri Laidma juhtivspetsialist kaitse planeerimise büroo Lisa: Varbola_vanade_rannamoodustiste_maastikukaitseala_kaitse_eeskirja_VTK.pdf Kristel Tatsi 528 9690 [email protected] 2 (2)  Varbola vanade rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse-eeskirja VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 1. Sissejuhatus 1.1. Mida ja miks muudetakse Kaitsealune ala Varbola vanad rannamoodustised; Varbola pinnavormide kaitseala (edaspidi kaitseala) asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Põlli ja Risu-Suurküla külas. Tegemist on uuendamata kaitsekorraga alaga, mille pindalaks on 805,4 ha. Olemasoleva kaitseala baasil kavandatakse moodustada Varbola vanade rannamoodustiste maastikukaitseala. Kavandatava kaitseala pindala on 784,1 ha, millest eramaa moodustab 681,7 ha, riigiomandis olev maa 102,2 ha ning munitsipaalmaa 0,2 ha. Piiri muutmise tulemusena väheneb kaitseala pindala ca 21,3 ha võrra. Tehakse ettepanek kaitseala tsoneerida kaheks piiranguvööndiks: Varbola linnuse piiranguvöönd ja Varbola rannamoodustiste piiranguvöönd. Kavandatava kaitseala piir ja tsoneering on näidatud joonisel 1. Joonis 1. Olemasolev Varbola vanade rannamoodustiste ala (võrdsustatud piiranguvööndiga) ja kavandatav Varbola vanade rannamoodustiste maastikukaitseala (kahe piiranguvööndiga). Kaitseala on olnud kaitse all aastast 1973, mil Rapla Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee otsusega nr 11 „Kohalike tähtsusega geoloogiliste objektide looduskaitse alla võtmise kohta“ võeti ala kaitse alla geoloogilise objektina. Kohalikku tähtsust omav objekt (701 ha) võeti 1981. aastal riikliku kaitse alla maastikulise kaitsealana Rapla rajooni Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee otsusega nr 268 „Looduskaitse kohta Rapla Rajoonis“. Kuna hetkel kehtiv kaitsekord on kehtestatud enne 2004. aasta looduskaitseseaduse kehtima hakkamist, siis on kaitsekord vaja viia looduskaitseseadusega vastavusse. Looduskaitseseaduse § 91 lg 1 kohaselt kaotavad kõik vanad kaitsekorrad (enne 2004.a kinnitatud kaitsekorrad) kehtivuse alates 1. maist 2023, seetõttu hindas Keskkonnaamet kaitsekorra uuendamise vajalikkust ning jõudis järeldusele, et täpsustamist vajavad kaitseala kaitse-eesmärgid, tsoneering ning korrigeerimist vajab kaitseala välispiir. Piiri muudetakse selleks, et vahetult kaitsealast välja jäävad loodusväärtused saaksid tervikliku kompleksina arvatud kaitsealasse ning samas vähem väärtuslikud kooslused kaitsealast välja arvatud. Võimalusel kulgeb kavandatav kaitseala piir mööda looduses vähe muutuvaid objekte, nagu teed ning metsa- ja haritava maa piir. Sageli on piiriks ka katastriüksuse piir või mõtteline sirge. Kaitsealast arvatakse valdavalt välja välispiiril olevad õuealad ja kultuurkooslused (kaitseala ida ja lõuna küljel). Piiri selguse huvides osadel katastriüksustel kaitseala pindala suureneb (nt viiakse piir vastavusse kõlvikupiiriga, katastripiiriga või tõmmatakse piir olemasoleva teeni või rajani). 1.2. Endine ja kavandatav kaitse-eesmärk Kehtiva kaitsekorra kohaselt on Varbola vanade rannamoodustiste kaitseala moodustatud vanade rannamoodustiste kaitseks ning Läänemere arengu uurimiseks. Võrreldes olemasolevate kaitse-eesmärkidega täpsustatakse maastikukaitseala eesmärki ning kaitse-eesmärkide hulka lisatakse piirkonnale iseloomuliku (tüüpilise) ja väljakujunenud maastiku säilitamine ja tutvustamine, poollooduslike koosluste kaitse, jumalakäpa ja püstkiviriku kaitse, maastikuilme ja elustiku mitmekesisuse kaitse, aidates sellega kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Kaitse- eesmärkide hulka lisatakse ka Varbola linnuse tammed ja Varbola ohvrikivi. Viimati nimetatud objektid on kaitstavate looduse üksikobjektidena kaitse all ka praegu. Kavandatav kaitseala jagatakse kaheks piiranguvööndiks – Varbola linnuse piiranguvöönd ja Varbola rannamoodustiste piiranguvöönd. Kavandatava Varbola vanade rannamoodustiste maastikukaitseala kaitse-eesmärk on: 1) kaitsta, säilitada, uurida ja tutvustada piirkonnale iseloomulikku ja ajalooliselt väljakujunenud maastikku, ajaloolis-kultuurilise ja teadusliku väärtusega vanu rannamoodustisi ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele; 2) kaitsta kaitsealuseid taimeliike püstkivirikku (Saxifraga adscendens) ja jumalakäppa (Orchis mascula) ning nende kasvukohti; 3) kaitsta looduse üksikobjekte Varbola linnuse tammed ja Varbola ohvrikivi; 4) kaitsta poollooduslikke kooslusi. 1.3. Kaitseala tüübi valik Kaitseala tüübiks on valitud maastikukaitseala, kuna kaitsealal kaitstakse peamiselt Varbola vanu rannamoodustisi, kuid ka maastiku- ja elustiku mitmekesisust ning poollooduslikke kooslusi. Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. 2 Hoiuala on mõeldud looduslike koosluste ja liikide, mitte maastiku kaitseks, mistõttu ei ole hoiuala sobiv. Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi, mistõttu see ei sobi maastiku kaitseks. 1.4 Peamised muudatused kaitsekorras Peamised muudatused, mis kaitsekorras tehakse puudutavad maavarade kaevandamist, metsade majandamist, ehitustegevust, sõidukiga sõitmise, telkimise ja lõkke tegemise regulatsiooni. Pinnavormi, iseloomuliku maastikuilme, maastiku- ja elustiku mitmekesisuse kaitse, kaitsealuste liikide ning koosluste säilimiseks ja kaitsmiseks keelatakse maavarade kaevandamine kogu kaitsealal. Metsade majandamise osas tehakse Varbola linnuse piiranguvööndis ettepanek lubada ainult valikraiet ja kujundusraiet, ülejäänud kaitsealal on uuendusraie (välja arvatud veerraie) kaitseala valitseja nõusolekul lubatud, sätestades langi suuruse piiranguid. Ehitustegevuse osas lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul linnuse piiranguvööndis ainult rajatiste rajamist, rannamoodustiste vööndis on piirangud leebemad ning seal lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul näiteks ka uute hoonestusalade rajamist väljaspool metsamaad. Sõidukiga sõitmise, telkimise ja lõkke tegemise regulatsiooni osas täpsustatakse millistel juhtudel võib kaitsealal sõiduki ja maastikusõidukiga sõita, kus kaitseala valitseja nõusolekul telkida ja lõket teha ning millist kohta käsitletakse kaitsealal rahvaürituste korraldamiseks ettevalmistatud kohana. Üldjuhul lubatakse biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamist, kuid mitte metsamaal ning looduslikul rohumaal. Maatulundusmaal saavad olemasolevad tegevused jätkuda (niitmine), samas on vajalik välistada tegevused, mis kahjustavad ala oluliselt (nt kaevandamine või kaitse-eesmärke kahjustav ehitamine). Pikemalt on kaitsekorra olulisematest muudatustest kirjutatud ptk-s 3. 1.5 Kompensatsiooni võimalused Vastavalt maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt maamaksu 50% maamaksumäärast. Vastavalt maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Olemasoleval Varbola kaitsealal kehtib 50% maamaksusoodustus. Kaitse-eeskirja muutmisega jääb see kehtima. Kaitseala poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks on võimalik taotleda toetusi. Taastamistoetuste summa olenevalt niidu tüübist ja töö iseloomust on 2019. aasta seisuga kuni 885 eurot/ha. Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse suurus on 85– 450 eurot/ha aastas. 2. Väärtused ja ohutegurid 2.1. Pinnavorm (Varbola vanad rannamoodustised) ja maastik Kaitseala kaitse-eesmärk on tagada väärtuslike pinnavormide ning piirkonnale iseloomuliku ja väljakujunenud maastiku kaitse. Eesti maastike looduslike liigestuse järgi asub kaitseala Harju lavamaal. Maastiku kaitsel on oluline rõhuasetus maastiku üldilme säilitamisel. Olemasoleva kaitstava objekti geoloogilise väärtuse selgitamiseks telliti 2018. a Tartu Ülikooli Ökoloogia ja 3 Maateaduste Instituudi Geoloogia osakonnalt töö „Eksperthinnang Rapla maakonnas Märjamaa vallas Risu-Suurküla ja Põlli külas asuva loodusobjekti Varbola vanad rannamoodustised (Keskkonnaregistri kood KLO1000446) hetkeseisundi kohta geoloogilise objektina ning vajalikest kaitsemeetmetest” (edaspidi eksperthinnang). Eksperthinnangu koostasid geoloogia ja geomorfoloogia vanemteadur Tiit Hang (PhD) ja sama osakonna teadur Katrin Lasberg (PhD). Eksperthinnang viitab, et Varbola vanad rannamoodustised, mis asuvad kaitseala põhja osas (vt jooniselt 2), on hästi säilinud Läänemere Balti jääpaisjärve pinnavormid, millel on oluline tähtsus teaduse, geoloogia, loodushariduse ja –turismi seisukohalt, samuti nende paiknemine koos olulise kaitsealuse arheoloogiamälestisega „Varbola Jaanilinn”. Samuti nenditakse eksperthinnangus, et kuna kaitsealuste rannamoodustiste hulgas ei ole Varbola vanade rannamoodustiste analooge, siis on jätkuva kaitse vajadus põhjendatud. Varbola rannamoodustiste jalamid jäävad kõrgusvahemikku 62-65 m ü.m., mis selles piirkonnas vastab Läänemere Balti jääpaisjärve (14000-11700 a.t.) arenguetapile, mil Varbola kõrgend kerkis esialgu väikse saare või laiuna, mille pindala veetaseme alanedes järjest suurenes ja mille laele lainetuse tegevuse tagajärjel kujunesid paralleelsetest vallidest koosnevad maasääred. Balti jääpaisjärve varasema perioodi astang asub linnuse lääne- ja põhjajalamil ning kulgeb sealt edasi lõunapoole. Kogu ala üldlangus on lõuna suunas. Rannamoodustiste juures on väga tähtsaks ka nende jalami looduslik seisund ja säilivus, sest selle järgi saab otsustada rannamoodustiste kujunemise aegse veetaseme üle. Samuti märgitakse eksperthinnangus, et pinnavormid on oluliseks loodusarhiiviks geoloogilises minevikus toimunud protsesside, maastike arengu ja ka inimtegevuse taastamisel ja mõistmisel. Olgugi, et eksperthinnangus peetakse geoloogilist aspekti arvestades oluliseks kaitseala põhjaosa ning nenditakse, et eksperthinnangu koostajatele ei ole teada argumendid kaitseala lõunapoolse osa kaitse vajaduse kohta, teeb Keskkonnaamet siiski ettepaneku jätkata ka lõunaosa kaitsega. Põhjenduseks lõunaosas asuvate poollooduslike koosluste ja piirkonnale iseloomuliku ning väljakujunenud maastikuilme säilitamine. 4 Joonis 2. Varbola vanade rannamoodustiste kui peamise loodusväärtuse paiknemine Maa-ameti reljeefikaardil. Eksperthinnangu kohaselt on juba kruusa kaevandamisega olulisemat mõju tekitatud Varbola ida suunalise vallistiku lõunapoolsel küljel, kus tänaseks paikneb ammendatud, kohati aluspõhjani kaevatud ja osaliselt taimestatud karjäär. Sama eksperthinnangu andmetel leidub väiksemaid, ilmselt käsitsi kaevandatud kruusavõtukohti kaitsealal ka mujal. Maastikuilme säilimist ohustavad suurte lankidena tehtud metsaraied, lagedate alade võsastumine ning ehitustegevus. Maastikuilme seisukohast on oluline säilitada puistute mitmekesisus ja mitte muuta maastikuilmet liialt kiirelt, drastiliselt ning suurepinnaliste uuendusraie lankidega. Selleks võib teha raieid väiksemate lankidena, mis on rohkem kooskõlas kaitseala tasakaalustatud keskkonnakasutusega kui suuremad langid. Niidud tuleks säilitada lagealadena. Lagedatele aladele ehitades on oluline jälgida, et ei saaks kahjustada poollooduslikud rohumaad ning maastikuilme. Pinnavormide puhul tuleb vaadata, et ei kahjustataks pinnavormi ennast ega selle jalamit ning ehitustegevuse puhul tuleb korralikult läbi mõelda muuhulgas taristu rajamine. Erinevate ehitus- ja raie tegevuste juures tuleb arvestada, et Varbola linnuse ja selle lähiümbruse piirkonna puhul on tegu olulise turismiobjektiga. 5 Ohutegurid: kaevandamine, ehitustegevus, maastikuilme kiire ja drastiline muutmine, sh raiejärgsete lagealade või noorendike domineerimine. Joonis 3. Väärtuste paiknemine kavandataval Varbola vanade rannamoodustiste maastikukaitsealal. 2.2. Püstkivirik (Saxifraga adscendens) ja jumalakäpp (Orchis mascula) Varbola linnuse territooriumil on registreeritud kolme looduskaitsealuse taimeliigi kasvukoht – I kategooria kaitsealune liik püstkivirik (Saxifraga adscendens), II kategooria kaitsealune liik jumalakäpp (Orchis mascula) ja III kategooria kaitsealune liik pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis). Kõikide kaitsealuste taimeliikide varasemad Keskkonnaregistri andmed on üle kontrollinud Keskkonnaameti Lääne regiooni kaitsekorralduse septsialist Rita Miller 2020. a juunis. Püstkivirik määratakse kaitse-eesmärgiks, kuna tegu on väljasuremisohus oleva liigiga, mille kõik kaasaegsed leiud jäävad Raplamaa põhja ossa (EELIS andmed, 27.03.2020). Püstkivirikul on Keskkonnaregistri andmetel Eestis registreeritud 12 leiukohta, millest üks asub Varbolas. Võrreldes 2008. aastaga (1242 taime) on Varbola kaitsealal liigi arvukus drastiliselt vähenenud (2019. a 1 taim, ilmselt ka põuase ja väga kuiva kevade tõttu). Püstkivirikule sobib elupaik, kus teisi taimi (välja arvatud sammaltaimed) praktiliselt ei ole ning on paeklibune pinnas. Jälgida tuleb püstkiviriku puhul, et tal oleks piisavad valgustingimused, kuid samas et mahavõetud puude kännu- ja juurevõsude vohamine tema kasvu ei pärsiks. Liigile soodsa seisundi tagamiseks vajalikud aktiivse kaitse (hooldamise) meetmed on: puude harvendamine, võsalõikus ja rohttaimede osaline eemaldamine. 6 Püstkiviriku kaitse korraldamise lähteprintsiip on, et püstkiviriku kasvukohti tuleb hooldada (Püstkiviriku kaitse tegevuskava eelnõu, seisuga 2015). 2019. aastal on piiritletud liigi säilimiseks vajalik kasvukoht (EELIS 27.03.2020, pindala 0,5 ha). Püstkiviriku kasvukoha säilimisega tuleb arvestada kõikides tegevustes (ehitus, rahvaüritus jms). Kaitsealal on keelatud püstkiviriku taimedel tallamine ja linnuse vallidel kõndimine väljaspool olemasolevaid radu. LKS § 55 lg 7 järgi on I kaitsekategooria taime kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine, keelatud. Kuna kasvukohta jääb ka rada, mida inimesed Varbola linnuse külastamisel aktiivselt kasutavad, siis on väga oluline, et külastajad püsiksid vallil kulgeval rajal. Valli keskele jääva ala kasutamisele ega ka vallist väljapoole jääva ala kasutamisele ei ole külastamisel piiranguid. Tulenevalt eelnevast ei ole otstarbekas arvata 0,5 ha suurune taime kasvukoht rangemasse vööndisse ehk sihtkaitsevööndisse, kuna taime kaitse korraldamiseks vajalikke tegevusi võimaldab teha ka piiranguvööndi kaitsekord ning eeldusel, et külastajad hoitakse (nt teavitava infotahvli paigaldamisega) linnuse valli osas vallil kulgeval rajal. Esimene teadaolev püstkiviriku leid Varbola linnuse vallil on märgitud Gustav Vilbaste poolt juba 1948. aastal. Jumalakäpp seatakse samuti kaitse-eesmärgiks, kuna võrreldes 1970ndate aastatega on liigi levila Eestis vähenenud ca kolmandiku võrra (võrreldes 2012. a seisuga) ning põhiliselt võib jumalakäppa Eestis leida Lääne-eesti ja läänesaarte puisniitudel, loodudel ja loometsades. Tegu on Eesti Punase Nimestiku liikide nimekirja järgi ohulähedase liigiga. Kaitsealalt pärinevad liigi varasemad andmed aastatest 2015 ja 2019, mil esimesel juhul leiti alalt 6 generatiivset isendit, teisel juhul mitte ühtegi isendit, kuid 2020. aastal oli 30 generatiivset elujõulist isendit (kasvukoha pindala 0,03 ha). Taime säilimiseks oma kasvukohas on vajalik jätkuv niitmine (soovituslik alates 15. juulist). Samuti on oluline, et jälgitaks kaitseala külastustaristu arendamisel, et kasvukohta ohtu ei seata. Pruunikat pesajuurt eraldi kaitseala kaitse-eesmärgiks ei määrata, kuna tema isendite arv alal on olnud väga tagasihoidlik, samuti on üle-eestilises skaalas tegu soodsas seisundis oleva ja laialt levinud liigiga. Ohutegurid: liiga tihe puistu, võsastumine, rohttaimede domineerimine, tallamine, korjamine, ehitamine. 2.3. Varbola linnuse tammed ja Varbola ohvrikivi Puudesaluna on kaitse alla võetud Varbola linnuse tammed (KLO4000813). Tammede asukohaks on 1981. a kirjeldatud: Varbola maalinna juures ning Rapla-Vardi maantee ääres (Linnuse vahtkond kv 237). Need tammed on praegu vähemalt osaliselt Keskkonnaregistri andmetel kaitse all kaitstava looduse üksikobjektina. Kunagi kaitse alla võetud piisava vanuse, keskmise jämedusega jändrike tammedena. Üheks kaitse-eesmärgiks olev Varbola ohvrikivi (KLO4000966) on nii muinsuskaitsealune kui ka looduskaitsealune objekt. Kuulub hetkel Keskkonnaregistri andmetel kaitse alla kaitstava looduse üksikobjektina. 1981. a on märgitud kivi ümbermõõduks 15,4 m ning kõrguseks 2,9 m. Kaitseala kirde ossa jääb ka veel teinegi muinsuskaitsealune ohvrikivi registri numbriga 12106 – sellel objektil registris nimi puudub (põhikaardil märgitud Risu-Suurküla linnus). Varbola linnuse tammede ja Varbola ohvrikivi juures tuleb silmas pidada samuti koha ajaloolist hõngu, et tegevustega ei reostataks visuaalset väärtust, samuti et puude puhul ei tekitataks ohtu nende juurtele ja võradele (välja arvatud külastajatele ohtlikuks muutunud okste kärpimine või 7 puu raie). Edaspidi säilivad Varbola linnuse tammed ja Varbola ohvrikivi Keskkonnaregistris üksikobjektidena, kuid neile ei rakendata eraldi piiranguvööndit, vaid nende kaitsel lähtutakse Varbola linnuse piiranguvööndi kaitsekorrast. Ohutegurid: objektide võssa kasvamine, tammede juurte ja võrade kahjustamine ning raie. 2.4. Poollooduslikud kooslused Poollooduslikud kooslused on inventeeritud 2017. aastal keskmises seisundis olevateks (C esinduslikkus), kuid osaliselt taastatavad. Keskkonnaregistri andmetel on poollooduslike koosluste pindala kaitsealal 11,4 ha. Poollooduslikud kooslused on liigirikkad looduslike liikidega rohumaad, mis on kujunenud pikaaegse mõõduka karjatamise ja niitmise tulemusena. Hoolduse lakkamisel niidud võsastuvad, neile omane liigikoosseis muutub ja liigirikkus väheneb. Poollooduslike koosluste rohttaimestik on mitmekesine, mis loob head tingimused ka teistele elustikurühmadele. Lisaks hooldamise lõppemisel tekkinud võsastumisele ohustab poollooduslikke kooslusi nende kündmine, väetamine või liigikoosseisu muutmine, mille tagajärjel kooslus hävib. Kündmine hävitab kogu rohurinde. Väetamine ja heintaimede külvamine soodustab kiirema- ja suuremakasvuliste rohttaimede arengut. Väiksema ja aeglasema kasvuga taimed aga kaovad kooslusest, sest jäävad valgus- ja toitainetele konkureerides suurtele alla. Seetõttu väheneb oluliselt koosluse liigirikkus ning tegemist ei ole enam poolloodusliku kooslusega. Poollooduslike koosluste rohukamarat võivad kahjustada ka kerged sõidukid. Ohutegurid: Võsastumine, kündmine, väetamine, sõidukitega sõitmine. 2.5. Mets Metsamaa moodustab kaitseala pindalast enamiku ehk 91,4% (716,8 ha). Sellest Metsaregistri metsakorralduslikud andmed (siin ja edaspidi on tehtud metsaanalüüsid seisuga 01.11.2018 andmetest) on olemas 700,5 hektari metsamaa kohta. Ülejäänud kaitseala pindala jaguneb haritava maa, lagealade ja mõnede õuemaade vahel. Kasvukohatüübilt on kaitseala metsad peamiselt (92% ulatuses) laane- ja loometsad. Laanemetsi jääb sinilille kasvukohatüübina kaitsealale ca 374 ha ning loometsi kastikuloo kasvukohatüübina ca 272 ha ulatuses. Loometsad on vähese levikuga, moodustades Eesti metsadest umbes 3%, kuid on üliharuldased ka Euroopas. Lisaks leidub kaitsealal kasvukohatüüpidest veel leesikaloo, naadi, angervaksa ja tarna kasvukohatüüpi, neist kolm viimast asuvad peamiselt kaitseala lõunaosas. Maa-ameti ajalooliste kaartide kaardirakenduses on näha, et Eesti Vabariigi topograafilise 1:50 000 kaardi (1935-1939) 1936. aasta seisuga oli valdav osa kaitseala maa-alast, kuid eelkõige põhja- ja keskosa, ka sellel ajal märgitud metsana. Lõunapool olid rohkem põllu- ja märjad rohumaad ning talukohad. Kaitseala metsad on üsna majandatud erinevate raieliikidega. Seda tõdeti ka 2011. aastal Piret Kiristaja 2011. a koostatud töös „Varbola vanade rannamoodustiste kaitseala metsade inventuur ja eksperthinnang kaitsekorrale”, kus märgiti, et kaitseala metsakooslused ei oma intensiivse majandamise tõttu enam iseseisvalt kõrget loodusväärtust ning kogu kaitseala soovitati määrata 8 piiranguvööndisse. Seega kuigi 2018. a seisuga on peapuuliigi järgi nt üle 100-aastaseid männikuid 150 ha jagu, on valdavalt tegu majandatud metsadega ning looduslikumad metsad on väikeste ja killustunud tükkidena kaitsealal pillutatult. Kaitsealal on enim männikuid (kogu pindalaga 271 ha metsakorralduslikest aladest), neist 59% kuuluvad arenguklassi valmivad või küpsed metsad. See tähendab, et osalt kohe ja osalt lähima 10 aasta jooksul on võimalus neid puistuid raiuda. Kuuse enamusega puistuid on kaitseala metsamaast 193 hektaril, millest valmivaid ja küpseid metsi on 47%. Kaasikuid on 118 ha ning neist valmivaid ja küpseid metsi 34%. Seega on juba kaitseala kolme valdava peapuuliigi puistute osas kokku valmivaid või küpseid metsi ca 292 ha (st kogu kaitseala metsamaast 42%), mida võib teoreetiliselt lähima 10 aasta perspektiivis raiuda. Kogu kaitsealal on keskealisi metsi lisaks 158 hektaril (st kogu metsamaast 22%), mis võivad jõuda küpsusikka 10-20 aasta jooksul. Seega arvestades, et üsna suur osa metsadest on või saab lähema 10 aasta jooksul (42%) või 20-aasta pärast (22%) raie küpseks, on võimalik kaitsealal metsade raiet aeglustada raielankide suuruse piiramisega, vastasel juhul on teoreetiline võimalus 42% metsakorralduslike andmetega metsamaa puistu raieks lähima kümne aasta jooksul. Linnuse ümbruses omavad kaitseala metsad tähtsust selle kultuurilise väärtusega objekti ja puhkeala väärtuse hoidjana ning maastikuilme säilitajana. Ülejäänud metsade peamine tähtsus on maastikuilme ja looduse mitmekesisuse säilitamisel. Olgugi, et Varbola kaitseala kohta tehtud 2018. a eksperthinnang väärtustas geoloogia seisukohalt kaitseala põhjapoolset osa, kus asuvad rannamoodustised, siis on ala ajaloolis-kultuurilise väärtusega linnuste ja vanade rannamoodustiste, poollooduslike koosluste ning ajalooliselt metsase alana valdavalt lagedate alade vahele jääv üks ökoloogiline tervik ning tasub kaitse all hoidmist ka edaspidi. Samuti võib eeldada, et külastajad, kes kasutavad Varbola telkimisala, tutvuvad ühtlasi kaitseala metsadega. Kaitstavale alale jääb riigiomanduses olevale maale ka metsa vääriselupaik (Keskkonnaregistri koodiga VEP205573; 0,88 ha) tüübina männikud ja männisegametsad, kasvukohatüübiks sinilille. Riigimaadel vääriselupaigas metsa ei raiuta ning surnud ja lamapuitu ei eemaldata. Maastiku ja elustiku mitmekesisuse puhul on oluline, et alal oleks igas vanuses metsa ja liigiliselt mitmekesisemat metsa. Liigiliselt ja struktuuriliselt mitmekesisem mets loob eelduse ka elustiku mitmekesisuseks kui ka näeb mitmekesisem välja. Kaitsealal on märgata, et raskete masinatega on ala pinnasele mõnes kohas (metsamaterjali kokku- ja väljaveoga) liiga tehtud. Ohutegurid: suurte lankidena tehtavad raied, liiga kiire ja drastiline maastikupildi muutus. Lisaks asuvad alal mitmed muinsuskaitselised objektid. Nende hulgas ühe Muinas-Eesti suurima linnusena (esmateated 1212.a), väga tuntud arheoloogiamälestisena linnus „Varbola Jaanilinn” (mälestise registri number 12117), millele lisab omakorda väärtust riikliku kaitse alla võtmiseks soovitatud (eksperthinnangu andmetel) geoloogiline objekt Varbola linnuse kaev. See kaev on stratotüüpläbilõikeks Eesti Siluri ladestu vanimale Varbola kihistule, mis mujal Eestis praktiliselt ei paljandu. Kaitseala lõuna poolses osas asub muinsuskaitsealune linnus registri numbriga 12101 – sellel objektil nimi puudub. Kaitsealal leidub ka pärandkultuuri objektidena ära märgitud talukohti ja kiviaedu. 9 3. Peamiste muudatuste kokkuvõte 3.1. Kaitseala piir Varbola vanade rannamoodustiste kaitseala välispiiri osas tehakse ettepanek seda korrigeerida, mille tulemusena kaitseala pindala väheneb ca 21,3 ha võrra. Kaitseala piiri muudetakse, et see oleks üheselt arusaadav ning põhiosa alast ning ühtekuuluvast kompleksist oleks ka tervikuna edaspidi kaitseala koosseisus. Kavandatavale kaitsealale plaanitakse liita kõrge looduskaitselise ja teadusliku väärtuse tõttu Varbola vanade rannamoodustiste osad (Jaagu katastriüksusel tunnusega 50401:005:0362, Aaviku-Selja katastriüksusel 50401:005:0032, Selja katastriüksusel 50401:005:0031, Kuusiku katastriüksusel 50401:005:0280, Karuka-Ristikivi katastriüksusel 50301:001:0060, Männiku katastriüksusel 50401:005:0864), mis on varasemalt kaitsealalt välja jäetud. Välja arvatakse kultuurkooslused (Kändla katastriüksusel tunnusega 50401:005:0163, Nuki katastriüksusel 50401:001:0468, Sepapõllu katastriüksusel 50401:001:1254 ja Külari katastriüksusel 50401:005:1142), millel puudub looduskaitseline väärtus. Samuti liidetakse kaitsealaga kaitstavad looduse üksikobjektid – Varbola linnuse tammed ja Varbola ohvrikivi (Vardi metskond 25 katastriüksusel 50401:005:0012 ja 20141 Rapla-Varbola tee katastriüksusel 50401:005:0010). Pisemaid piirikorrigeerimisi ei ole siinkohal detailselt kirjeldatud. 3.2. Tsoneering Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kahte piiranguvööndisse – Varbola linnuse piiranguvöönd ja Varbola rannamoodustiste piiranguvöönd. Kaheks vööndiks tsoneerimise eesmärk on eraldada suurema puhkemajandusliku tähtsuse ja seega ka suurema külastatavusega ala – Varbola linnuse piiranguvööndi ala. Seega on linnuse piiranguvööndi kaitse-eesmärk kaitsta ja säilitada maastikuilmet ja elustiku mitmekesisust ning aidata kaasa säästva puhkemajanduse arengule selles vööndis. Varbola linnuse piiranguvööndi maa on riigiomandis, jagunedes kolme katastriüksuse vahel järgmiselt: praktiliselt tervikuna jääb vööndisse katastriüksus Vardi metskond 26 (50401:005:0013) ning osaliselt katastriüksused Vardi metskond 25 (50401:005:0012) ja osaliselt 20141 Rapla-Varbola tee (50401:005:0010) lõik. Varbola rannamoodustiste piiranguvööndisse jääb enamik ala maastikulisest väärtusest ehk vanadest rannamoodustistest, metsadest ja kõik poollooduslikud kooslused. Rannamoodustiste piiranguvööndi kaitse-eesmärk on kaitsta maastiku ning elustiku mitmekesisust, aidata kaasa säästva elukeskkonna arengule ja tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Varbola rannamoodustiste piiranguvööndi maa on peamiselt eraomandis. 3.3. Metsa majandamine ja raietegevus uue kaitsekorra järgi Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud Varbola linnuse piiranguvööndis on kaitseala uuendusraie, kusjuures lageraie on lubatud langi valitseja nõusolekul lubatud valikraie ja pindalaga kuni 2 ha ja laiusega kuni 30 m ning kujundusraie. turberaie langi pindalaga kuni 5 ha (arvestatud on Varbola rannamoodustiste piiranguvööndis on lisaks looduskaitseseaduse § 91 lõikest 13 lageraie lubatud ainult kaitseala valitseja tulenevaid piiranguid langi suurusele). nõusolekul langi pindalaga kuni 0,5 ha. 10  Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud Turberaie, välja arvatud veerraie, on kaitseala puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute valitseja nõusolekul lubatud langi pindalaga kuni rajamine. 2 ha. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb raiel ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 20 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Keelatud on puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. Keelatud on puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib seda lubada, kui pinnas seda võimaldab. Kaitsealal püütakse leida tasakaal looduskaitse, maastikukaitse, ajalooliselt väljakujunenud maastiku säilitamise ning inimtegevuse ja puhkemajanduse vahel. Piirangute seadmisel on oluline arvestada vööndite kaitse-eesmärkidega ning et seni valdavalt metsane ala säiliks ka edaspidi metsasena. Praegu on kaitseala metsi üsna intensiivselt majandatud ja kohati looduses suured lagealad. Edaspidi on kavas säilitada lageraie tegemise võimalus langi pindalaga kuni 0,5 ha ning kõikides puistutes turberaiest häilraie ja aegjärkse raie tegemise võimalus, kuid sel mööndusel, et raiet tehakse väiksemas mahus kui seni. Veerraie lubamise tulemusena on kaitsealal näha metsas pikkade kitsaste ribadena tehtud raieid ning et tulevikus taolisi mitteloodusliku ilmega lagedaid „koridore“ enam kaitsealale ei tekiks, on kavas veerraie keelata. Varbola linnuse piiranguvööndis on metsade kaitse eesmärk hoida külastatava objekti ümbruse metsast ilmet, sh säilitada ala ilmele mitmekesisust lisavaid tammesid, haabasid, kaski nii Rapla-Varbola teest linnuse pool kui ka teest põhjapool. Seda saab saavutada vööndi metsade majandamisel püsimetsana, st selles vööndis on lubatud ainult valikraie ja kujundusraie. Kujundusraiet tehakse kaitstaval loodusobjektil kaitse-eesmärgi saavutamiseks vastavalt kaitsekorralduskavale, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavale või kaitstava looduse üksikobjekti või vääriselupaiga seisundi säilitamiseks ja parandamiseks. Kuna Varbola linnuse vööndisse jäävad ka looduse üksikobjektid ning kaitsealuste taimeliikide kasvukohad, siis tuleb arvestada asjaoluga, et valikraie ei pruugi neile alati täpselt sobida ning sellest tulenevalt võib olla vajadus kujundusraie järele. Igaljuhul tuleb arvestada, et üksikobjekte raiete käigus ei vigastata. Metsa majandamine uuendusraie võtetega võib häirida negatiivselt ala külastajaid, kes peamiselt tulevad Varbola ala külastama kultuurilis-ajalooliste väärtuste tõttu. Samas arvestades ka kaitsealast välja jääva Varbola linnuse telkimisalaga, tuleb silmas pidada, et puistu liiga hõredaks raiumine häiriks ilmselt ka telkimisala kasutajaid. Varbola rannamoodustiste piiranguvööndis on metsade eesmärk säilitada ala valdavalt metsasena, et ala pakuks ökosüsteemiteenuseid (metsasaadusi, metsas olemise võimalust ja 11 loodussäästlikul majandamisel ka puitu), loomadele liikumiseks varjepaiku ning tagab sel moel ka piirkonnale tüüpilise ja väljakujunenud maastikuilme ning loodusliku mitmekesisuse. Samas, kuna sellesse vööndisse jääb ka ala peamine kaitse-eesmärk – vanad rannamoodustised – siis võib siin teha kaitseala valitseja nõusolekul väiksemahulisi raieid, kui need ei ohusta ala kaitse-eesmärke. Looduslik mitmekesisus selle vööndi metsade mõttes tähendab, et metsane ala koosneb erinevate puuliikide ja erineva vanusega puistutest. Ka hetkel on kaitsealal igas vanuserühmas (0-10 aastaseid, 11-20 aastaseid jne kuni kaitseala kõige vanema metsani, milleks on 159 aastane vääriselupaiga männik) puistuid. Mitmekesisuse mõttes on ka oluline alal mitmekesise mullastiku olemasolu, mis tagab ka mitmekesisemate metsade kasvamise võimaluse. Lageraie osas tehakse ettepanek vähendada lubatud langi pindala kõikides puistutes kuni 0,5 hektarini. Lageraie langi suuruse piiramine kuni 0,5 ha aitaks vältida kaitseala maastikuilmes liiga kiireid ja suurepinnalisi muutusi ning kaitsta sellega piirkonnale tüüpilist ja väljakujunenud maastikku ning tagada metsamaastiku sidusust. Eesti Maaülikooli (Tartu, 2010) koostatud töös „Eksperthinnang majandatavate ja majanduspiirangutega (piiranguvööndid) metsade majandamispiirangute kohta“ märgitakse, et raiestiku väga suure pindala korral kahjustavad mikrokliima negatiivsed mõjurid noori puittaimi või takistavad puutaimede teket, mis pikendab uuenemisprotsessi. Raielangi suuruse mõju vähendamiseks jäetakse raiestikule vajalikul hulgal seemnepuid hajutatult või gruppidena ning biosäilikpuid. Keskkonnaamet leiab, et 0,5 ha maksimaalne lageraie suurus on kaitsealal raiejärgselt optimaalne metsa iseuuenemise võime tagamisel. Samuti on kaitseala puhul tähtis, et metsa uuendamisel istutatakse või ala lastakse uueneda kasvukohatüübile sobivate puuliikidega ning eelistatult segapuistutena, mis aitaks mõningal määral leevendada ka kuuse-kooreüraski ja kuuse- juurepessu probleeme kaitsealal. Turberaie osas tehakse ettepanek vähendada lubatud langi pindala kuni 2 ha, arvestusega, et ka turberaie korral ei mõjutataks maastikuilmet liialt palju. Kuna turberaie tegemise eesmärk võib olla metsaraie täiuseni 0%, siis selle tulemusena jääb alast järgi suhteliselt lage või noorte puudega ala. Piirang turberaielangi suurusele tagab metsade vanuselise koosseisu mitmekülgsuse, kuna siis tehakse uuendusraieid pikema perioodi jooksul ning suuremat osa vööndi metsaalast ei uuendata korraga. Turberaietest on kaitsealal keelatud veerraie, kuna raiumine kitsa kuni metsa keskmise kõrguse laiuse ribana ei jäta endast maha looduslikku ilmet. Ka praegu on kaitsealal näiteid üsna pikkadest maastikku mittesobivatest veerraietest. Lubatud on aga häilraie ning aegjärkne raie kuni 2 ha suurusel langil. Aegjärkne raie kuusikutes tuleb teha külmunud pinnasega, et vältida nende maapinnalähedase juurestiku kahjustamist, samuti tuleks arvestada, et masinatega võiks teha pigem häilraiet kui aegjärkset raiet, et mitte liigselt alustaimestikku ega mitte raiutavaid puid kahjustada. Looduskaitseseaduse § 2 lõige 2 ütleb, et looduse kaitsel lähtutakse tasakaalustatud ja säästva arengu põhimõtetest, kaaludes iga kord alternatiivsete, looduskaitse seisukohalt tõhusamate lahenduste rakendamise võimalusi. Metsamaastikku ei teki looduslikul teel kunagi täiesti lagedaid alasid. Loodusliku häiringu korral ilmestab maastikku hõre mets või lagedam ala, kus on pikali kukkunud puud, tüükad jms metsa struktuurielemendid, ehk üldmulje ei ole kunagi täiesti lage. Seega põhjustaks lageraie lubamine suurematel aladel maastikupildis tugevaid, loodusele mitte omaseid muutusi. Seejärel tekivad suurtel aladel ka ühevanuselised, taaskord loodusele mitte omased puistud. Häil- ja aegjärkse raie lubamise, langipiirangu ja täiendava säilikpuude mahu seadmisega luuakse olukord, kus metsamajandamine sarnaneb oluliselt rohkem looduslikule protsessile. Maastikuilmes toimuvad väiksemad ja sujuvamad muutused, 12 tekivad mitmekesised ja erivanuselised puistud. Samuti on liigiliselt ja struktuuriliselt mitmekesise metsa säilitamine oluline rohevõrgustiku toimimiseks. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raiel, välja arvatud hall-lepikud, hektari kohta alles vähemalt 20 tihumeetrit puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Need tingimused on vajalikud, et tagada raiutavas puistus elustiku mitmekesisuse säilitamise seisukohast oluliste elementide säilimine, mis aitab säilitada nii konkreetses puistus kui ka kummulatiivselt piiranguvööndis tervikuna mitmekesist elustikku. Puhtpuistud ning lühikese eluearingiga puistud on liigivaesed, haigustele vastuvõtlikumad ja loodusele mitteomased. Kaitseala funktsioon on looduslikkuse säilitamine ja hoidmine, seega peavad metsades kasvama kodumaised liigid ja mets peab olema mitmekesine. Pinnase kahjustamine rikub ala esteetilist väärtust ja kahjustab looduslikku taimestikku, seetõttu on vajalik ka pinnast kaitsta. Keelatakse puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. Energiapuistu korral on tegemist intensiivselt majandatava monokultuurse kultuurkooslusega, mille rajamiseks ei ole kaitsealal kohta. Energiapuistute rajamine vähendab kaitseala liigilist mitmekesisust ja ala esteetilist väärtust. Puhtpuistud ei kanna liigilise mitmekesisuse eesmärki. 3.4. Ehitustegevus Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud Varbola linnuse piiranguvööndis on kaitseala ehitiste püstitamine. valitseja nõusolekul lubatud rajatiste rajamine. Varbola rannamoodustiste piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud ehitiste püstitamine ja uute hoonestusalade rajamine, välja arvatud metsamaale. Ehitustegevus on lubatud juhul, kui sellega ei kahjustata kaitse-eesmärke. Arvestades, et Varbola linnuse piiranguvööndis asuv linnus on kaitseala peamine külastusobjekt, siis on selles vööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud põhjendatud rajatiste rajamine (nt infotahvlite ja kaitseala tähistuse ning linnusega seonduvate rajatiste paigaldus jms). Samuti võib nii linnuse kui rannamoodustiste piiranguvööndites hooldada olemasolevaid teid. Kõikide linnuse piiranguvööndis kavandatavate tegevustega tuleb vältida kaitse-eesmärgiks olevate tammede kahjustamist. Varbola rannamoodustiste piiranguvöönd on territooriumilt suurem linnuse omast ning kaitseala valitseja nõusolekul on seetõttu rannamoodustiste piiranguvööndis võimalusi uute hoonestusalade rajamiseks (eelkõige olemasolevate teede äärde) kaitse- eesmärke kahjustamata. Kaitseala valitseja hindab ehitustegevuse sobivust planeeritud piirkonda ja vajadusel seab täiendavaid tingimusi loa kooskõlastamiseks. Kaitseala seisukohalt on oluline vältida suuri kaevetöid ja mitte rikkuda maastikukaitsealale omaseid vaateid (vältida 13 maastikupildis ehitise domineerimist), pinnavorme ja nende teaduslikku väärtust. Seda tuleb arvestada ka uute hoonestusalade ja ehitiste puhul, mida kavandatakse ehitada väljapoole olemasolevaid õuealasid. Rajatiste ja ehitiste ehitamine ei ole lubatud metsamaale. Olemasolevate ehitiste lähedusse ehk õuealadele ehitamist üldiselt lubatakse, sest sellega ei mõjutata enam ala üldmuljet oluliselt. Kaitsealale jäävaid olemasolevaid kraave käsitletakse ehitistena ning olemasolevate ehitiste hooldamine on kaitsealal lubatud. 3.5. Maavara kaevandamine ning veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord Kaitseala valitseja nõusolekul on maavara Maavara kaevandamine on kaitsealal keelatud. kaevandamine, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uue Uue maaparandussüsteemi rajamine on keelatud. maaparandussüsteemi rajamine lubatud. Maavara kaevandamine on vastuolus kaitse-eesmärgiga (pinnavormi kaitse), mistõttu on selline majandustegevus alal keelatud. Samas maapõueseadus lubab kinnisasja omanikul talle kuuluva kinnisasja piires võtta kaevandamisloata näiteks kivimit või setendit isiklikus majapidamises kasutamise eesmärgil. Sellegipoolest ei toeta kaitseala valitseja kaevandamist, sest pinnavormi kuju muutmine võib oluliselt muuta ka maastikuilmet, mida on hetkel juba Varbola pinnavormi puhul tehtud. Erandina lubatakse kaevetöid teha muinsuskaitseobjekti uurimiseks, kui see ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud poollooduslikke kooslusi või kaitsealuseid liike. Kaevetöid ei käsitleta maavara kaevandamisena. Veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmist ei ole kaitsealal reguleeritud, kuna kaitsealal puuduvad veekogud. Kaitsealale jäävaid kraave ei loeta veeseaduse mõistes veekogudeks. Kaitseala kraavid on ehitised ning nende hoiutöid käsitletakse ehitustegevuse peatükis 3.4. Uue maaparandussüsteemi rajamiseks ei ole alal põhjust, kuna valdavalt tegu kas kuivade või parasniiskete kasvukohatüüpidega. Olemasolevatest maaparandussüsteemidest kattub kaitseala loode nurgas väga vähesel määral Sirgu2 maaparandussüsteemiga (MS_KOOD 5110770020020) ning edela nurgas rohumaa ulatuses maaparandussüsteemiga Vetla4 (MS_KOOD 5110770020040). Lõuna osas piirneb kaitseala maaparandussüsteemiga Vetla2 (MS_KOOD 5110770020060). Kaitseala piirneb Ohukotsu jõega (MS_KOOD 5110770020000, Ohukotsu oja), mis on riigi korrashoitav ühiseesvool. 3.6. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetiste kasutamine Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise on lubatud, välja arvatud metsamaal, kasutamine. poollooduslikul ja looduslikul rohumaal ja herbitsiidi kasutamine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul invasiivse võõrtaimeliigi tõrjeks. 14 Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine on kaitseala looduslikes ja poollooduslikes biotoopides keelatud, välja arvatud herbitsiidi kasutamine kaitseala valitseja nõusolekul invasiivse võõrtaimeliigi tõrjeks. Invasiivseteks taimeliikideks on võõrliigid, mis inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil kinnistuvad uue levikuala looduslikes või poollooduslikes elupaikades ning muudavad seal oluliselt ökosüsteemide struktuuri ja protsesse, mistõttu on nende herbitsiidiga tõrje kaitseala valitseja nõusolekul lubatud. Praegu ei ole teada otseselt võõrliigi leiukohta Varbola kaitsealal, kuid kaitseala välispiirist ca 500 ja 600 m kaugusel asuvad leiukohad ning herbitsiidiga tõrjumise lubamine jätab liigi leidude korral Varbola kaitsealal võimaluse selle taime tõrjega mitmekülgsemalt tegeleda. Õuemaad on tugevalt inimese poolt mõjutatud, mistõttu neid alasid ei loeta siinkohal looduslikeks või poollooduslikeks biotoopideks. Nimetatud vahendite kasutamine õuemaal on lubatud näiteks viljapuude, -põõsaste ning iluaiandusega tegelemiseks. Nende meetmetega kontrollitakse ohtlike ainete sattumist looduslikesse kooslustesse, mis võib olla elustikule kahjustava toimega. 3.7. Jahipidamine Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord Kaitseala valitseja nõusolekul on jahipidamine Jahipidamine on kaitsealal lubatud. lubatud. Lisasöötmiseks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek. Muudetakse jahipidamise korda, mis kehtiva kaitsekorra kohaselt on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Varbola maastikukaitseala ei asu sellises loodusmaastikus, kus on olulised ulukipopulatsioonid, seega lubatakse uue kaitsekorraga jahipidamist. Samas on ala oluline ulukite liikumiseks erinevate metsamassiivide vahel. Looduskaitseseaduse § 14 lõike 1 punkti 10 järgi ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta jahiulukeid lisasööta. See nõue kehtib kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis kõikjal ühtemoodi. Kaitse-eeskirjaga koostamisel on selguse huvides plaanis seda sätet ka korrata. Lisasöötmist kaitsealadel üldjuhul ei lubata, kuid põhjendatud juhtudel on selle lubamist võimalik kaaluda (nt oluliste väljaspool kaitseala piiri põllukahjude vältimiseks). Ulukite lisasöödakoha nõusoleku andmisel lähtutakse eelkõige kaitseala kaitsekorra eripärast ning elupaikade ja liikide soodsa seisundi säilitamise põhimõttest, arvestades seejuures lisasöötmiskoha asukohaga. 3.8. Telkimine, lõkketegemine, rahvaürituste korraldamine ja sõidukiga sõitmine Kehtiv kaitsekord Plaanitav kaitsekord Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud Telkimine ja lõkke tegemine on lubatud kaitseala telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud ja korraldamine selleks ettevalmistamata ja tähistatud kohas ning õuemaal maaomaniku kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas. nõusolekul. Samuti on lõkke tegemine lubatud põllu- ja metsatöödel ning kraavide hooldustöödel. Muudel juhtudel on telkimiseks Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud 15  sõidukiga või maastikusõidukiga sõitmine. ja lõkke tegemiseks vajalik kaitseala valitseja Kaitseala valitseja nõusolekut ei ole vaja küsida nõusolek. liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks. Kaitsealal on lubatud: 1) sõidukiga sõitmine teedel; 2) jalgrattaga sõitmine radadel; 3) sõidukiga sõitmine väljaspool teed ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel ning kaitse-eeskirjaga lubatud tegevustel, sealhulgas maatulundusmaal metsa- ja põllumajandustöödel. Kaitsealal on lubatud rahvaürituste korraldamine, kusjuures üle 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Eraldi nõusolekut telkimiseks ja lõkke tegemiseks pole vaja selleks spetsiaalselt ettevalmistatud kohas, mis on rajatud kaitseala valitseja nõusolekul. Telkimine ei ohusta otseselt kaitseala kaitse-eesmärke, kuid kuna telkimisega võib kaasneda prügistamise oht, siis on otstarbekas telkimist kooskõlastada. Samuti tuleks kooskõlastada lõkke tegemine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul rajatud. Püstkiviriku kasvukohad ei asu tasasel maal, seega on seal telkimine ebatõenäoline. Pealegi ei ole taimede lamandumine otseseks ohuks. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal (sh õuealal) telkimisel ja lõkke tegemisel tuleb arvestada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 35 ja 36 sätestatud võõral maatükil telkimise ja lõkke tegemise korraga. Kaitsealal on suuremate kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine ette valmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas (nt metsas ja niidul) lubatud vaid kaitseala valitseja nõusolekul ning vajadusel seatakse lisatingimusi. Ettevalmistatud kohas (kaitseala valitsejaga kooskõlastatud puhkekoht, matkarada, õuemaa jms) osalejatele piirarvu ei seata. Varbola linnust läbib Nelja Kuninga Tee matkarada. Rahvaürituste ettevalmistatud kohana käsitletakse kaitsealal linnuse „Varbola Jaanilinn“ siseõue ning Rapla-Varbola tee ääres olevaid Vardi metskonna 26 maaüksusele (kü 50401:005:0010) jäävaid parklaid ning teid ja radu, mis kulgevad parklast linnuse siseõuele. Lisaks käsitleme ettevalmistatud kohana ka vallipealset 2019. aastal rekonstrueeritud (uued piirded, uus kate rajale) rada. Kaitsealal on lubatud sõiduki sõitmine teedel ning jalgrattaga sõitmine radadel. Kaitseala läbib Riigimetsa Majandamise Keskuse Penijõe-Aegviidu-Kauksi matkatee. Sõidukiga sõitmine väljaspool teed ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitse- eeskirjaga lubatud tegevustel, sealhulgas maatulundusmaal metsa- ja põllumajandustöödel, liinirajatiste hooldamiseks vajalikel töödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevustel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. 16 Ehitusseadustiku mõistes on kõik teed rajatised ja nendel liiklemisel tuleb lisaks arvestada liiklusseaduses sätestatud erisustega. Kavandatavad liikumispiirangute leevendused ei sea ohtu kaitseala kaitse eesmärkide saavutamist. Kaitsealal asuvad põllumajandusmaad, puhkeala, liinirajatis, teerajad, mis vajavad hooldamist. Samuti lubab regulatsioon sõita sõiduki ja maastikusõidukiga väljaspool teid rahvaürituste korraldamiseks vajalike ettevalmistuste tegemisel. Üldised kitsendused kaitsealal, mis tulenevad looduskaitseseaduse §-st 14, jäävad endiseks. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist. Uues kaitsekorras pole plaanis reguleerida roo varumist, sest kaitsealal puuduvad selleks sobilikud alad. Samuti puudub vajadus reguleerida kalapüüki ja ujuvvahendiga sõitmist. Inimeste viibimisele kaitsealal ning marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamisele Varbola kaitsealal piiranguid ei kavandata. 4. Maaomanike ja kohaliku omavalitsuse arvamused ja ettepanekud Täidetakse pärast VTK avalikustamist. 5. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused Alljärgnevalt on kajastatud ainult olulised mõjud, mis määruse muutmisega kaasneksid. 5.1. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused maaomanikule Maamaksuseaduse § 4 lõike 2 kohaselt makstakse kaitseala piiranguvööndis asuva maa eest maamaksu 50% maksumäärast. See on kompensatsioon kaitsealal kehtivate piirangute eest. Varbola kavandatava pindala muutmisega kaitseala kogupindala väheneb u 21,3 ha võrra. Selle osas maamaksusoodustus kaob. Kaitseala poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks on võimalik taotleda toetusi. Taastamistoetuste summa olenevalt niidu tüübist ja töö iseloomust on 2019. aasta seisuga kuni 885 eurot/ha. Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse suurus on 85–450 eurot/ha aastas. 5.2 Muudatuste mõju riigile Kuna kaitseala kogupindala väheneb u 21,3 ha, väheneb selles osas kohaliku omavalitsuse maamaksutulu ca ….. eurot aastas. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele vastava tasu eest. Kuna kogu Varbola kavandatav kaitseala jääb endiselt piiranguvööndisse, kus 17 maa sihtotstarbeline kasutamine ei ole oluliselt piiratud, ei kaasne riigieelarvele kulusid maa riigile omandamisega. 6. Menetluse korraldaja seisukohad tutvustamisel vastuseta jäänud küsimustele Täidetakse pärast VTK avalikustamist. 18