Kiri

Jäneselaane OÜ [email protected] 19.08.2020 nr DM-101585-6 Keskkonnakompleksloa taotluse tagastamine ja keskkonnamõju hindamise lõpetamine Austatud Ats Albert Jäneselaane OÜ (registrikood 12201347) esitas (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis 20.12.2018 nr DM-101585-1) taotluse Meemaste tibulakompleksile (edaspidi käitis) keskkonnakompleksloa (edaspidi kompleksloa) väljastamiseks. Käitis asub Põlva maakonnas Põlva vallas Meemaste külas Tibula katastriüksusel (kinnistu registriosa nr. 1257138, katastritunnus 61903:001:0677). Keskkonnaamet algatas 21.01.2019 (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis 21.01.2019 nr DM-101585-3) kirjaga ülalnimetatud kompleksloa väljastamise taotlusele keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) protsessi. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) § 13 kohaselt tuleb/tuli juhteksperdil või eksperdirühmal juhteksperdi juhtimisel koos Jäneselaane OÜ-ga koostada KMH programm. KeHJS § 11 lg 11 kohaselt kompleksloa taotluse menetlus peatub kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lg-s 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. KeHJS § 18 lg 7 kohaselt, kui Jäneselaane OÜ ei ole 18 kuu jooksul KMH algatamise otsusest arvates esitanud Keskkonnaametile KMH programmi KeHJS 18 kohaseks nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab Keskkonnaamet kompleksloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle Jäneselaane OÜ-le. Ülalnimetatud 18 kuuline periood KMH programmi esitamiseks Keskkonnaametile lõppes 21.07.2020, ilma, et Jäneselaane OÜ oleks esitanud Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Lähtudes eeltoodust, haldusmenetluse seadus § 14 lg 6 p 2 ja KeHJS § 18 lg 7 jätab Keskkonnaamet läbi vaatamata Jäneselaane OÜ poolt esitatud (registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis 20.12.2018 nr DM-101585-1) taotluse Meemaste tibulakompleksile keskkonnakompleksloa väljastamiseks ning tagastab (vt. lisad) selle Jäneselaane OÜ-le. Seoses ülalnimetatud taotluse tagastamisega lõpeb ka 21.01.2019 kompleksloa väljastamise taotlusele algatatud keskkonnamõju hindamise protsess. Lähtudes riigilõivuseadus (edaspidi RLS) § 12 lg 1 on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata (vt. RLS § 15 lg 1 p 5). Täpsem teave riigilõivu tagastamise taotlemiseks on toodud Keskkonnaameti kodulehel (https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/riigiloivud). Lugupidamisega Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhataja kompleksloabüroo Lisa: Keskkonnakompleksloa väljastamise taotluse fail. Teadmiseks: Aado Pärn, Anett Sammalkivi, Anneli Saareoja, Arvo Pendla, AS A&P Mets, Eha Kisand, Einar Sauk, Enno Patrail, Eva Morel, Guido Paes, Harald Saks, Heili Vasser, Illimar Kõlamets, Ilmar Risttee, Ivar-Olavi Vaasa, Jaan Raudsepp, Kaili Meekler, Kaili Pääso, Kaino Kriit, Kaisa Valli, Kaja Meos, Kalle Valli, Kati Palgi, Kätlin Neumann, Kersti Otto, Keskkonnainspektsioon, Kristo Toom, Kusta Kautlenbach, Lasita Kinnisvara OÜ, Lennart Valli, Lõuna-Eesti Talumuna OÜ, Maa-amet, Maanteeamet, Madis Kool, Mai Silm, Malle Valli, Mallor Mett, Margit Tobreluts, Mari-Liis Oras, Martin Neumann, Otto Käo, OÜ Lemeks Metsamaad, OÜ Nelta Trade, Põllumajandusamet, Põlva Vallavalitsus, Priit Palgi, Raul Oras, Reelika Neumann, Rein Hüppenen, Riho Sauk, Riigimetsa Majandamise Keskus, Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond, Sulev Roos, Tarmo Käo, Tiia Zeigo, Tiiu Vares, Tõnis Keerberg, Tõnu Kaar, Tõnu Kibena, Toomas Tobreluts, Trebor Agro OÜ, Vaido Tenso, Varju Lauri, Veronika Tälli, Viktor Katškan Maikel Daniel 680 7902 [email protected] 2(2)  1. Keskkonnakompleksloa taotlus 1. Käitaja andmed 1.1. Registrikood / Isikukood 12201347 1.2. Ärinimi / Nimi Jäneselaane OÜ 1.3. Kontaktaadress Vana-Tartu tee 2, Mammaste küla, Põlva vald, Põlvamaa 1.4. Kontaktisik Ats Albert 1.5. Kontakttelefon +372 55578195 1.6. Kontakt e-post [email protected] 2. Käitise andmed 2.1. Käitise nimetus Meemaste tibula 2.2. Käitise aadress Tibula, Meemaste küla, Põlva vald, Põlva maakond 2.3. Territoriaalkood 4851 2.4. L-EST97 koordinaadid X: 6435395 Y: 680660 2.5. Tootmisterritooriumi pindala 4,65 (ha) 2.6. Käitise tegevuse algusaeg kavandatava tootmis​võimsusega tegevuse alustamise aeg orienteeruvalt 01.06.2019 2.7. Käitise ohtlikkus Pole ohtlik 3. Tegevusala 3.1. Tegevus- ja alltegevusvaldkond 3.2. Tööaeg 3.3. Tööaeg 3.4. Ülesseatud 3.5. Aastane tundides tundides tootmis​võimsus tootmis​maht ööpäevas aastas Sea-, veise- ja linnukasvatus - Kodulindude 24 8 760 Kuni 240 000 Kuni 600 000 intensiivkasvatus käitises linnukohtade arvuga üle 40 000 linnukohta noorkana linnu 2. Käitise asukoha kirjeldus Asukoha üldiseloomustus Jäneselaane OÜ Meemaste tibula asub Põlva maakonnas Põlva vallas Meemaste külas Tibula katastriüksusel (kü tunnus 61903:001:0677). Katastriüksuse sihtotstarve on 100% ulatuses tootmismaa. Käitise territooriumi kogupindala on 4,65 ha, millest ehitiste alune maa on 1,0124 ha. Territooriumist 0,74 ha on looduslik rohumaa, 3,38 ha õuemaa, 0,53 ha muu maa (millest 0,26 ha on veealune maa). Käitise territoorium ümbritseb Alajaama katastriüksust (kü tunnus 61903:001:0678). Territooriumil on seitse linnukasvatushoonet tibude pidamiseks, küün allapanu ladustamiseks ja pumbajaam. Käitist ümbritseb kolmest küljest maatulundusmaa sihtotstarbega Paio katastriüksus (kü tunnus 61903:001:0362), mille piires jääb käitise rajatistest põhjasuunda metsamaa ja idasuunda haritav maa. Lähiümbruses on maatulundusmaa ja elamumaa sihtotstarbega katastriüksused, millel esineb valdavalt metsamaa, haritav maa ja rohumaa. Käitisest idas kulgeb põhja-lõunasihiliselt Võru-Põlva tugimaantee (64) ja lõunas ida-läänesihiliselt Meemaste-Tännassilma kõrvalmaantee (18151). Lähimad elamud asuvad Metste külas c a 140 m kaugusel läänes Saksi kinnistul (kü tunnus 61903:001:0616), c a 160 m kaugusel edelas Vabadiku kinnistul (kü tunnus 61903:001:0572) ning Meemaste külas c a 140 m kaugusel lõunas Paio kinnistul (kü tunnus 61903:001:0361), c a 225 m kaugusel lõunas Härma kinnistul (kü tunnus 61903:001:0691), ca 245 m kaugusel kagus Tuulte kinnistul (kü tunnus 61903:001:0111). Käitise territooriumist läänes hoonetest lähimas punktis ca 55 m kaugusel kulgeb põhja-lõunasihiliselt Orajõgi (registrikood VEE1048800), mille valgala pindala on 181,1 km² ja pikkus 45,8 km. Orajõe kaldal on 10 m laiune veekaitsevöönd, 100 m laiune piiranguvöönd ja 50 m ehituskeeluvöönd. Piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd ulatuvad ka käitise territooriumile. Käitise territooriumil asub Peri Põllumajandusliku OÜ Meemaste linnufarmi puurkaev (registrikood PRK0008567). Puurkaevu sügavus on 105 m ning sanitaarkaitseala ulatus 30 m. Põhjaveevõtt toimub Ida-Eesti vesikonna Kesk-Devoni põhjaveekogumist. Kaitstavaid loodusobjekte ega kultuurimälestisi käitise tootmisterritooriumil ei asu, kuid läheduses asub II kategooria kaitsealuse Unio crassus (jõekarp, paksukojaline) leiupaik (registrikood KLO9201009). Lähimad kultuurimälestised on ca 1 km kaugusel põhjas asuvad arheoloogiamälestisena määratletud kääpad (registrinumber 11513, 11514, 11515) ja ca 1,5 km kaugusel kirdes asuv Peri mõisa park ja allee (registri number 23787). Lähimad pärandkultuuriobjektid asuvad käitisest lõuna suunas: tibulakompleksi territooriumist ca 20 m kaugusel Paio kinnistul (kü tunnus 61903:001:0361) asub põlise talukohana tähistatud Padoniku talu ja ca 400 m kaugusel Rahu kinnistul (kü tunnus 61903:001:0657) asub kolhoosiaja algusest pärit Meierei. Kliimatingimused 2/47 Käitisest ca 45 km kaugusel loodes asub Tartu-Tõravere meteoroloogiajaam. Paljuaastased keskmised temperatuurid ja sajuhulgad kuude kaupa ning aasta keskmised temperatuurid ja aastased sajuhulgad Tartu-Tõravere vaatlusjaamas on Riigi Ilmateenistuse andmetel (www.ilmateenistus.ee/) järgmised: jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember AASTA -4,6 -5,3 -1,0 5,5 11,5 15,0 17,6 16,2 11,0 6,1 0,3 -3,3 5,8 °C 48 35 38 30 55 84 72 86 61 69 53 49 680 mm Tartu-Tõravere vaatlusjaama tuulteroos, 2015-2017: Muud käitise tegevusest või kohalikest oludest tingitud olulised keskkonnategurid Piirkonnas on aluspõhjaks Kesk-Devoni settekivimid ja pinnakatteks valdavalt erineva paksusega moreenkate, mille paksust mõjutab aluspõhja reljeef. Käitis asub Kesk-Devoni avamusala lainjal moreentasandikul. Maapinna reljeef käitise territooriumil on tasane ning langeb aluspõhjalise ülem-devonikõrgustiku tõttu lääne-ida-suunaliselt (abs. kõrgus 73,5-66,5 m). Tegemist on Otepää kõrgustiku ja Haanja kõrgustiku üleminekualaga, kus esineb servamoodustistele iseloomulik moreeni, eriteriste liivade ja kruusliivade vaheldumist. Ehitusgeoloogiliste uuringute põhjal on valdavalt mullakihi paksus 0,2 m ning mullakihi all lasub saviliivmoreen. Käitise rajatiste alal laiub nõrgalt leetunud muld (LkI), rajatistest lõunas esineb liigniiskele alale omast leetjat gleimulda (GI) ja sügavat madalsoomulda (M’’’). Pinnase ja põhjavee seisundit kajastavad andmed 3/47 Piirkonnas kasutatakse Ida-Eesti vesikonna Kesk-Devoni põhjaveekogumi põhjavett. Põhjaveekogum on kaetud savikate kvaternaarisetete lasundiga. Põhjaveekihi vesi on hästi kaitstud ja maapinnal asuvad reostusobjektid vee kvaliteedile olulist mõju ei avalda, seda väljendab ka nitraatide madal sisaldus põhjavees. Põhjaveekogumi keemilise seisundi kvaliteediklass hinnatakse heaks. Peamiselt on veetaseme muutused seotud põhjavee loodusliku toitumise muutustega ja puudub oluline inimmõjust tulenev veetaseme alanemine. Põhjaveekogumi koguselist seisundit hinnatakse samuti heaks. Käitise tegevuse mõjupiirkonnas asuvate oluliste geograafiliste, looduslike ja tehnogeensete objektide iseloomustus Meemaste tibula rajatistes ca 1,5 km kaugusel idakagus Peri külas Mõisa tee 3 (kü tunnus 61903:001:0210) katastriüksusel asub õhusaasteloa number L.ÕV/322985 alusel tegutsev Peri Põllumajanduslik OÜ katlamaja (paikse õhusaasteallika registrikood PSA0001727). Meemaste tibulast c a 2,2 km kaugusel kagus Peri külas Põlluveere tee 7, Põlluveere tee 16 ja Siloaugu maaüksustel (kü tunnused 61903:001:0022, 61903:001:0023 ja 61903:001:0024) tegutseb keskkonnakompleksloa number L.KKL.PÕ-160967 alusel Peri Põllumajanduslik OÜ Peri POÜ veisefarm (paikse õhusaasteallika registrikood PSA0003695, jäätmekäitluskoha registrikood JKK6500053). Rosma külas Värska mnt 11, 18a, 18b, Kukela ja Kalda tee 7 maaüksustel (kü tunnused 61903:002:0115, 61903:003:0178, 61903:003:0179, 61903:002:0074, 61903:002:0015) Meemaste tibulast ca 2,5 km kaugusel kirdes tegutseb keskkonnakompleksloa number L.KKL.PÕ-160970 alusel Peri Lõuna-Eesti Talumuna OÜ Rosma kanalad (paikse õhusaasteallika registrikood PSA0003715). Käitise asukoha kaart manustena Lisa 1: Meemaste_tibula_kaart.png Käitise koordinaadistatud asendiplaan Lisa 2: Meemaste_tibula_plaan.png 3. Käitise tegevus Käitise tegevuse eesmärk ja põhjendus Jäneselaane OÜ Meemaste tibula põhitegevusalaks on kodulinnukasvatus. Lõuna-Eesti Talumuna OÜ-le kuuluval kinnistul asuvas kompleksis tegeletakse tibude üles kasvatamisega. Tibud tuuakse ühe ööpäeva vanusena ning kasvatakse kuni 120 päeva (105-120 päeva) vanuseks. Kompleksi kuulub seitse linnukasvatushoonet. Keskkonnakompleksloa taotluse esitamise ajal kasutatakse kolme linnukasvatushoonet, kus korraga peetakse ligi 50 000 tibu. Lähiaastatel planeeritakse tibude arvu suurendamist ning võetakse kasutusele kõik linnukasvatushooned, millest kuues saab olema sügavallapanul pidamine ning ühes mitmel tasapinnal pidamine. Iga sügavallapanul pidamisega hoone mahutab kuni 30 000 tibu ning mitmel tasapinnal pidamisega hoone kuni 60 000 tibu. Kokku on kompleksi kavandatud kuni 240 000 linnukohta. Tibusid tuuakse käitisesse kuni 60 000-se partiina kuuajase vahega, seega on samaaegselt kompleksis neljas erinevas vanuses linde. Aasta jooksul kasvatatakse kõikides linnukasvatushoonetes kokku noorkanadeks 9 või 10 partiid tibusid ning aastane tootmismaht on seega kuni 600 000 noorkana. Loend peamistest tootmisetappidest 4/47 Lindude pidamine: söötade hoiustamine; söötmine; jootmine. Sõnnikukäitlus: sõnniku eemaldamine linnukasvatushoonest; sõnniku ladustamine. Kodulindude intensiivkasvatuse tugitegevused on: sööda sisseostmine; veevarustus ja reovee kogumine; kütteseadmete käitamine; jäätmekäitlus; loomsete kõrvalsaaduste käitlus; veterinaaria tugiteenus; sõnniku laotamine põldudele. Tehnoloogiaprotsesside plokkskeemid Lisa 3: Meemaste_tibula_tootmisskeem.pdf Tehnoloogiaprotsesside andmed Protsessi nimetus Tibude kasvatamine Kestvus 105-120 päeva Ainevood Sisse: vesi, söödad, ravimid, allapanu, elektrienergia, kütused, tibud (kajastatud tabelis 5.1, 5.2, 6.1.2., 11.1., 11.2.). Välja: saasteained välisõhku, sõnnik, reovesi, jäätmed, loomsed kõrvalsaadused, noorkanad (kajastatud tabelis 6.1.3., 7.5., 8.2.). Ainevood - manused Muu asjakohane informatsioon Töötajate arv olemasolevates ja kavandatavates 4 tootmisüksustes Tavapärane tööaeg 8-tunnised tööpäevad, tavapärane tööaeg kell 8.00-17.00 5/47 Ülesseatud tootmisvõimsused alltegevusvaldkondade kaupa 240 000 linnukohta (kuues linnukasvatushoones 30 000 linnukohta, ühes linnukasvatushoones 60 000 linnukohta) Planeeritud aastatoodangu maht Kuni 600 000 noorkana (aasta jooksul kasvatatakse linnukasvatushoonetes kokku 9 või 10 partiid (60 000 tibu)) Käitisega seotud kehtivad keskkonnaload Load puuduvad 4. Parim võimalik tehnika ja saasteheite vältimiseks või vähendamiseks kavandatav tehnika 4.1. Kasutusel oleva keskkonnajuhtimissüsteemi (KKJS), seadmete ja tehnoloogia vastavus PVT-järeldustes kirjeldatud või muule loa andja poolt määratud parimale võimalikule tehnikale (PVT). PVT allikas ja valitud PVT nimetus Jrk nr PVT allikas ja/või viide 1. PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta (http://www.envir.ee/sites/default/files/pvt_jareldused_kodulindude_ja_sigade_inteniivkasvatusele.pdf), 15. veebruar 2017 Tootmisetapid Kasutusel oleva KKJS, Kasutusel oleva KKJS, tehnoloogia ja seadmete erikulude ja heite PVT tehnoloogilised, erikulude ja heite näitajad PVT Vastavusmärge tehnoloogia ja seadmete näitajad jrk nimetused nr 6/47 Juhtimine Hea töökorraldus a) Käitise tegevuse ruumilisel korraldamisel jälgitakse toorme ja PVT 2. Keskkonnamõju vähendamiseks ja üldise tulemuslikkuse 1 Vastab abimaterjalide veo optimaalsust: söödapunkrid paigutatakse lautade parandamiseks on PVT kasutada kõiki allpool esitatud tehnikaid: sissepääsu juurde. Tegevuste ruumilise korraldamise abil välditakse a) käitisele või käitiseosale sobiva asukoha valimine ja tegevuse veehaarde sanitaarkaitseala ulatuses vee saastamise ohuga ruumiline korraldamine nii, et: vähendada loomade ja materjalide tegevusi. (sealhulgas sõnniku) vedu; tagada piisav kaugus kaitset vajavatest b) Töötajate koolitusvajadus määratletakse töötaja tööle asumisel. tundlikest aladest; võtta arvesse valitsevaid ilmastikutingimusi (nt Töötajate pädevus tagatakse intensiivse väljaõppega tööle asumisel tuul ja sademed); arvestada käitise potentsiaalset tulevast ning igapäevase vajaduspõhise juhendamisega töö käigus. Töötajad arenguvõimet; vältida vee saastamist; viiakse kurrsi asjaomaste määrustega, linnukasvatusega, b) õpetada ja koolitada personali, eelkõige seoses järgmisega: linnutervishoiuga ja lindude heaoluga, sõnnikukäitluse, töötajate asjaomased määrused, loomakasvatus, loomatervishoid ja turvalisusega. Koolitus hõlmab ka tegevuste kavandamist, loomade heaolu, sõnnikukäitlus, töötajate turvalisus; sõnnikuvedu hädaolukorraks valmistumist ja hädaolukorra ohjamist, seadmete ja -laotamine; tegevuste kavandamine; hädaolukorraks remonti ja hooldust. valmistumine ja hädaolukorra ohjamine; seadmete remont ja c) Ettevõttel on hädaolukordade lahendamise kava. Tulekahju hooldus; ennetamiseks ja selle puhul tegutsemiseks on tuleohutusjuhend. c) koostada hädaolukorra lahendamise kava selliste ootamatute Tulekahju korral tegutsemiseks on hoonetesse paigaldatud heidete ja juhtumitega tegelemiseks nagu veekogu saastamine, tulekustutid. see võib hõlmata järgmist: käitise plaan, millel on näidatud d) Töötajate igapäevaste tööülesannete hulka kuulub masinate ja äravoolusüsteemid ja vee-/heitveeallikad; tegevuskavad seadmete kontroll ja hooldus. Lindude väljaviimise järel teostatavate teatavatele võimalikele sündmustele (nt tulekahju, lägahoidla puhastustööde käigus toimub põhjalikum rajatiste, jootmis- ja lekkimine või purunemine, kontrollimatu äravool sõnnikuaunast, õli söötmisseadmete hooldus ja vajaduspõhine remont. Seadmete mahavoolamine) reageerimiseks; kättesaadavad seadmed kasutusjuhendid on asjassepuutuvatele isikutele igal ajal reostusjuhtumiga tegelemiseks (nt seadmed dreenide kättesaadavad. sulgemiseks, kraavide tammistamiseks, varilauad õlireostuse e) Loomsed kõrvalsaadused kogutakse ja hoiustatakse kuni piiramiseks); asjakohast tegevusluba omavale ettevõttele üleandmiseni loomsete d) korrapäraselt kontrollida, parandada ja hooldada hooneid ja jäätmete kogumiseks ettenähtud külmkappides. Loomsete seadmeid, nagu: lägahoidlad, et varakult kindlaks teha kõrvalsaaduste transport tellitakse teenustööna. kahjustused, seisukorra halvenemine või leke; lägapumbad, segistid, separaatorid, niisutid; vee ja söödaga varustamise süsteemid; ventilatsiooni-süsteem ja temperatuuriandurid; silod ja transpordiseadmed (nt ventiilid, torud); õhupuhastussüsteemid (nt korrapärane kontrollimine). See võib hõlmata käitise puhtust ja kahjuritõrjet; e) ladustada surnud loomad sellisel viisil, et vältida või vähendada heidet. 7/47 Söötmise Kvaliteetne täisratsiooniline Kasutatakse mitmeetapilist söötmist söödaratsiooniga, mis on PVT 3. Et vähendada eritatud üldlämmastiku kogust ja sellega 1 Vastab korraldus segasööt kohandatud konkreetse kasvatusperioodi nõuetele. ammoniaagiheidet, rahuldades samal ajal loomade toitainevajadused, on PVT kohaldada söödaratsiooni koostamise ja söötmise strateegiat, mis hõlmab ühte või mitut allpool esitatud tehnikatest: a) vähendada toorvalgu sisaldust, kasutades tasakaalustatud lämmastikusisaldusega sööta, mis põhineb energiavajadustel ja seeditavatel aminohapetel; b) mitmeetapiline söötmine söödaratsiooniga, mis on kohandatud konkreetse kasvatusperioodi nõuetele; c) asendamatute aminohapete kontrollitud koguste lisamine vähese toorvalgusisaldusega söödale; d) kasutada lubatud söödalisandeid, mis vähendavad eritatavat üldlämmastikku. PVT-järeldustes esitatud PVTga saavutatavat eritatud üldlämmastiku ja üldfosfori kogust ei kohaldata ühegi kodulinnuliigi noorkanade puhul. Söötmise Kvaliteetne täisratsiooniline Kasutatakse mitmeetapilist söötmist söödaratsiooniga, mis on PVT 4. Et vähendada eritatud üldfosforit, rahuldades samal ajal 1 Vastab korraldus segasööt kohandatud konkreetse kasvatusperioodi nõuetele, söödasegu loomade toitainevajadused, on PVT kohaldada söödaratsiooni sisaldab fütaasi, mis vähendab eritatava üldfosfori kogust. koostamise ja söötmise strateegiat, mis hõlmab ühte või mitut allpool esitatud tehnikatest: a) mitmeetapiline söötmine söödaratsiooniga, mis on kohandatud konkreetse kasvatusperioodi nõuetele; b) kasutada lubatud söödalisandeid, mis vähendavad eritatavat üldfosforit (nt fütaas); c) kasutada hästi seeditavaid anorgaanilisi fosfaate tavapäraste fosforiallikate osaliseks asendamiseks söödas. PVT-järeldustes esitatud PVTga saavutatavat eritatud üldlämmastiku ja üldfosfori kogust ei kohaldata ühegi kodulinnuliigi noorkanade puhul. Veekasutus Tõhus veekasutus: Veekasutuse üle peetakse arvestust linnukasvatushoonetes ja PVT 5. Vee tõhusaks kasutamiseks on PVT kombineerida allpool 1 Vastab veearvestid, mehaaniline pumbajaamas paiknevate veearvestite abil. Linnukasvatushoonete esitatud tehnikaid: sõnniku koristamine, veearvestite näit registreeritakse iga päev ning pumbajaama a) dokumenteerida veekasutust; survepesur veearvesti näit kord kuus. Igapäevatöö käigus kontrollitakse pidevalt b) teha kindlaks veelekked ja need kõrvaldada; jootmisseadmete tehnilist seisukorda, veekadusid välditakse c) kasutada loomakasvatushoone ja seadmete puhastamiseks esinevate veelekkete kiire avastamise ja kõrvaldamisega. kõrgsurvepuhasteid; Joogivesi on tibude jaoks igal ajal saadaval (piiramatu jootmine). d) valida konkreetse loomakategooria puhul sobivad seadmed (nt Jootmiseks kasutatakse tilgapüüdjaga nippeljootureid. nippeljooturid, ümarjooturid, veerennid) ja kasutada neid, tagades Linnukasvatushooneid puhastatakse tibude väljaviimise järel. samal ajal vee kättesaadavuse (piiramatu jootmine); Põrandarestid ning jootmis- ja söötmisseadmed on trossidega üles e) joogivee-seadmete korrapärane kalibreerimine, et vajadusel tõmmatavad, seega on sügavallapanusõnnik võimalik mobiilse tõestada nende korrasolekut; sõnnikueemaldusseadmega eemaldada. Seejärel puhastatakse f) taaskasutada puhastusveena saastamata vihmavett. pinnad (kergelt puhastatavad betoon- ja asfaltpinnad) ja seadmed survepesuriga. 8/47 Reoveekäitlus Heitvee tekke Tõhusaks veekasutuseks ja veekulu minimeerimiseks kasutatakse PVT 6.Heitvee tekke vähendamiseks on PVT kombineerida 1 Vastab vähendamine puhastamisel survepesurit, jootmisel nippeljootureid, jälgitakse järgmisi tehnikaid: pidevalt veekasutust ning välditakse veekadusid seadmete a) hoida reostuvad jalutus- ja puhkealad võimalikult väiksed; igapäevase kontrolli, lekete kiire avastamise ja kõrvaldamisega. b) viia veekasutus miinimumini; Hoonete katustelt ja kõvakattega pindadelt lähtuv vähesaastunud c) eraldada saastamata vihmavesi reoveevoogudest, mida on vaja sademevesi juhitakse teekatendite ja maapinna puhastada. vertikaalplaneerimise abil hoonetest eemale, kus vesi imbub loomulikul teel pinnasesse. Reoveekäitlus Heitvee vetteheite Reovesi kogutakse selleks ettenähtud mahutitesse. Iga PVT 7. Heitvee vetteheite vähendamiseks on PVT kasutada üht 1 Vastab vähendamine linnukasvatushoone juures on ühe puhastuskorra vett (kuni 20 m3) alljärgnevat tehnikat või nende kombinatsioone: mahutav mahuti. Kogutud vesi antakse üle partnerettevõtetele (Peri a) juhtida reovesi selleks ettenähtud mahutisse või lägahoidlasse; Põllumajanduslik OÜ (registrikood 10269039) või OÜ Põlva Agro b) puhastada reovett; (registrikood 10063763)). c) reovee laotamine, nt kasutades selliseid niisutussüsteeme nagu sprinkler, teisaldatav niisuti, paakauto, vooliktoitega pihusti. Energiakasutus Tõhus energiakasutus: Kütte- ja ventilatsioonisüsteemi optimeeritakse energia PVT 8. Energia tõhusaks kasutamiseks käitises on PVT 1 Vastab elektriarvesti, kokkuhoidmise eesmärgil olenevalt välistemperatuurist ja lindude kombineerida allpool esitatud tehnikaid: energiasäästlik valgustus soojusvajadusest. a) suure tõhususega kütte-/jahutus- ja ventilatsiooni-süsteemid; Linnukasvatushoonetes kasutatakse sundventilatsiooni. b) kütte-/jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide optimeerimine ja Sügavallapanul pidamisega linnukasvatushoone maksimaalne õhu juhtimine, eriti õhupuhastussüsteemi kasutamisel; maht on 132 000 m3/h ning mitmel tasapinnal pidamisega c) loomapidamishoone seinte, põranda ja/või lae soojustamine; linnukasvatushoones 264 000 m3/h. Keskmine ventilatsiooni õhu d) energiatõhusa valgustuse kasutamine; maht on hinnanguliselt 40% maksimaalsest. e) soojusvahetite kasutamine (õhk-õhk; õhk-vesi; õhk-maa); Linnukasvatushoonete kütmiseks kasutatakse vedelgaasil (LPG) f) soojuse saamiseks soojuspumpade kasutamine; töötavaid otsekütte gaasikalorifeere. Igas hoones on neli g) soojuse taaskasutamine köetud ja jahutatud, allapanuga kaetud kütteseadet, mille kogu võimsus on 248 kW, keskmine võimsus on põrandatega (Combideck-süsteem); hinnanguliselt 50% maksimaalsest. h) loomuliku ventilatsiooni kasutamine. Linnukasvatushoonetes kasutatakse energiatõhusaid LED- valgusteid. Kasutatakse vahelduvat valgusrežiimi (valgustuse juhtimine, kasutatakse muutuvat valgustusaega). Energiakulu hoitakse optimaalsel tasemel kaasaegsel tehnilisel tasemel seadmete kasutamisega ning seadmete õigeaegse hooldamise ja remondi abil. Energia tarbimise üle peetakse pidevat arvestust, kogutud andmeid analüüsitakse energiakasutuse optimeerimiseks. Kasutatakse elektriarvesteid, mille näidud registreeritakse kord kuus. Kütusekulu hinnatakse sisseostude alusel. 9/47 Müratase Söötmis-, puhastus-, Müra tekitavateks seadmeteks on sundõhuvahetussüsteemi PVT 10. Müra ärahoidmiseks või, kui see ei ole võimalik, selle 1 Vastab lindlates sõnnikueemaldusseadmed, venitlaatorid, territooriumil liikuvad masinad (sh teenindav transport), vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool nimetatud tehnikat transport linttransportöör, mobiilne sõnnikueemaldusseade ja survepesur. või nende kombinatsiooni: Söötmis-, ventilatsiooni ja sõnnikueemaldusseadmete lülitamine a) tagada käitise või käitiseosa piisav kaugus tundlikest aladest; toimub automaatselt (või vastavalt vajadusele tehniku poolt). b) seadmete asukoht: suurendades kaugust müra tekitaja ja Kompleksi ülesehitus on kompaktne ning üksused üksteisele vastuvõtja vahel; viies miinimumini sööda tarnimise torude pikkuse; võimalikult lähedal. Materjalide veoga seotud mürateket paigaldades söödakonteinerid või -silod, et viia sõidukite liikumine vähendatakse hoiustades allapanu linnukasvatushoonete käitises miinimumini; sissepääsude läheduses ning paigutades söödapunkrid iga c) töökorralduslikud meetmed: kui võimalik, sulgeda hoone uksed linnukasvatushoone sissepääsu juurde. ja suuremad avad, eriti söötmise ajal, lasta seadmeid käitada Linnukasvatushoonete uksed ja suuremad avad hoitakse suletult. kogenud töötajatel, kui võimalik, vältida mürarikast tegevust öösel Seadmeid lastakse käitada kogenud töötajatel. Mürarikaste ja nädalavahetusel, näha ette mürataseme kontrollimine tegevuste nagu sõnniku eemaldamise ning puhastustööde läbiviimist hooldustööde käigus, kui võimalik, käitada söödaga täielikult välditakse nädalavahetustel ja öösiti. Seadmete hooldustööde täidetud konveiereid ja transportööre, hoida sõnnikust käigus kontrollitakse tekitatava müra taset. Konveiereid ja puhastatavad välialad võimalikult väiksed, et vähendada transportööre käitatakse söödaga täielikult täidetult. Sõnnikust sõnnikukoristustraktorist lähtuvat müra; puhastatavad välialad hoitakse võimalikult väiksed, et vähendada d) vähest müra tekitavad seadmed; sõnnikukoristustraktorist lähtuvat müra. Ventilatsiooni tööd e) müratõrjeseadmed; optimeeritakse keskkonnaparameetrite alusel. f) müra vähendamine. Tolmuheide Tolmu vähendavate Allapanu laotamiseks kinnitatakse kopplaadurile madalate PVT 11. Igast loomapidamishoonest lähtuva tolmuheite 1 Vastab meetmete kasutamine pöörlemissagedustega allapanulaotur. Söötmisel kasutatakse vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud tehnikatest automatiseeritud rikke ja täitanduritega kett- ja tigukonveiereid. või nende kombinatsiooni: Kohaldatakse piiramatut söötmist ning kasutatakse vajadusel a) vähendada tolmu teket loomakasvatushoones: 1. kasutada granuleeritud sööta. jämedamat allapanumaterjali; 2. kasutada värske allapanu Kasutatakse täisautomaatset ventilatsioonisüsteemi ning laotamisel vähe tolmu tekitavat tehnikat; 3. kohaldada piiramatut temperatuuri ja niiskusandureid, millega tagatakse ökonoomne söötmist; 4. kasutada märgsööta, granuleeritud sööta või lisada elektritarbimine ja vahetuva õhu minimaalne kiirus. kuivsööda-süsteemi taimeõlilisandeid või sideaineid; 5. varustada pneumaatiliselt täidetavad kuivsöödalaod tolmuseparaatoritega; 6. projekteerida hoones väikese õhuvoolukiirusega ventilatsioonisüsteem ja seda käitada; b) vähendada loomapidamishoones tolmu kontsentratsiooni, kasutades ühte järgmistest tehnikatest: 1. vee pihustamine; 2. õli pihustamine; 3. ionisatsioon; c) heitõhu käitlemine õhupuhastussüsteemi abil, nagu: 1. vesipüüdur; 2. kuivfilter; 3. märgskraber; 4. happepõhine märgskraber; 5. bioskraber (ehk niisutusega õhubiofilter); 6. kahe- või kolmeetapiline õhupuhastussüsteem; 7. biofilter 10/47 Lõhnaheide Sügavallapanul ja mitmel Kuues linnukasvatushoones (asendiplaanil nr 1-6) peetakse tibusid PVT 13. Lõhnatekke ärahoidmiseks, või kui see ei ole võimalik, 1 Vastab tasapinnal pidamine, lisatasapindadega osalise restpõrandaga sügavallapanul pidamisel. siis lõhnade käitisest levimise ja/või selle mõju vähendamiseks on regulaarne sõnniku Ühes linnukasvatushoones (asendiplaanil nr 7) peetakse tibusid PVT kasutada allpool nimetatud tehnikate kombinatsiooni: eemaldamine, edasine mitmel tasapinnal pidamisel puurilaadsetes sektsioonides. Mitmel a) tagada käitise või käitiseosa piisav kaugus tundlikest aladest; sõnnikukäitlus tasapinnal pidamise puhul eemaldatakse lindude väljaheited b) kasutada pidamissüsteemi, mille puhul rakendatakse üht partnerettevõtetes linttransportööriga 2-3 korda nädalas presentkattega kaetavasse järgmistest põhimõtetest või nende kombinatsiooni: loomade ja konteinerisse ning antakse kord nädalas edasiseks käitluseks üle pindade kuiva ja puhtana hoidmine; heidet tekitava partnerettevõttele. Sügavallapanusõnnik eemaldatakse tibude sõnnikupinna vähendamine; sõnniku sagedane eemaldamine väljaviimise järel. Sõnniku eemaldamise, veo ja edasise käitlemisega välisesse (kaetud) sõnnikuhoidlasse; sõnniku temperatuuri tegelevad partnerettevõtted. Pärast sõnniku eemaldamist langetamine ja sisekeskkonna temperatuuri langetamine; puhastatakse pinnad survepesuriga. sõnnikupinna kohal õhu voolu kiiruse vähendamine; Linde ja pidamispindasid hoitakse kuiva ja puhtana, allapanu allapanupõhistes süsteemides allapanu hoidmine kuivana ja hoitakse kuivana ja aeroobsetes tingimustes, sõnnikuga kaetud ala aeroobsetes tingimustes; linnukasvatushoones on optimaalse suurusega. c) optimeerida heitõhu loomapidamishoonest väljutamise tingimusi ühe või mitme järgmise tehnika abil: väljalaskekõrguse suurendamine; vertikaalse väljalaskega ventilatsiooni kiiruse suurendamine; välistõkete tõhus paigaldamine, et parandada väljuva õhuvoolu segunemist; deflektori katete lisamine seinte alumistes osades paiknevatele väljalaskeavadele, et heitõhku maapinna poole suunata; heitõhu hajutamine loomapidamishoone küljel, mille fassaad avaneb tundlikust alast vastaspoole; paigutada loomulikult ventileeritava hoone katuseharja telg risti valitseva tuulesuunaga; d) kasutada õhupuhastussüsteemi, nagu: bioskraber; biofilter; kahevõi kolmeetapiline õhupuhastussüsteem; e) sõnniku ladustamiseks kasutada ühte või mitut järgnevalt loetletud tehnikat: 1. katta ladustatud läga või tahesõnnik; 2. valida hoidla asukoht, võttes arvesse üldist tuulesuunda ja/või võtta meetmeid tuule kiiruse vähendamiseks lao ümber ja kohal; 3. viia läga segamine miinimumini; f) töödelda sõnnikut ühega järgmistest tehnikatest, et vähendada lõhnaheidet sõnniku laotamise ajal: 1. läga aeroobne kääritamine; 2. kompostida tahesõnnik; 3. anaeroobne kääritamine. Tahesõnniku Sõnniku ladustamine Sügavallapanusõnnik eemaldatakse tibude väljaviimise järel. PVT 14. Tahesõnniku ladustamisel tekkiva ammoniaagi õhkuheite 1 Vastab ladustamisest partnerettevõtetes Sõnniku eemaldamise, veo ja edasise käitlemisega tegelevad vähendamiseks on PVT kasutada ühte või mitut järgnevalt lähtuv heide partnerettevõtted (Peri Põllumajanduslik OÜ või OÜ Põlva Agro). nimetatud tehnikat: Mitmel tasapinnal pidamise puhul eemaldatakse lindude väljaheited a) vähendada heidet tekitava pinna pindala ja tahesõnnikupatarei linttransportööriga 2-3 korda nädalas konteinerisse ning antakse (auna) mahu suhet; kord nädalas edasiseks käitluseks üle partnerettevõttele (OÜ Põlva b) katta tahesõnniku patareid (aunad); Agro või Peri Põllumajanduslik OÜ). c) ladustada kuivatatud tahesõnnikut hoidlas. 11/47 Tahesõnniku Sõnniku ladustamine Sügavallapanuga linnukasvatushooned mahutavad vähemalt PVT 15.Tahesõnniku ladustamisest lähtuvate saasteainete 1 Vastab ladustamisest partnerettevõtetes kaheksa kuu sõnniku. Sõnnikukonteinerid mahutavad mitmel pinnasesse- ja vetteheite vältimiseks või, kui see ei ole võimalik, lähtuv heide tasapinnal pidamisega linnukasvatushoones tekkiva vähemalt ühe vähendamiseks on PVT kasutada allpool esitatud tehnikate kuu sõnniku koguse. Sõnniku suunatakse edasisesks käitlemiseks kombinatsiooni järgmises tähtsuse järjekorras: partnerettevõtetele. a) ladustada kuivatatud tahesõnnikut hoidlas; Sõnnik suunatakse edasisesks käitlemiseks partnerettevõtetele (OÜ b) kasutada tahesõnniku ladustamiseks betoonsilo; Põlva Agro või Peri Põllumajanduslik OÜ). c) ladustada tahesõnnikut kindlal läbilaskmatul põrandal,mis on Sõnniku veo, ladustamise ja kasutamise puhul järgitakse PVT varustatud äravoolusüsteemi ja kogumispaagiga äravoolu jaoks; nõudeid. d) valida hoidla, millel on piisav mahutavus tahesõnniku hoidmiseks ajavahemikel, kui sõnniku laotamine ei ole võimalik; e) ladustada sõnnikut põllul aunades ehk patareides, mis on eemal maapealsetest ja -alustest vooluveekogudest, kuhu võiks jõuda vedel äravool. Kogu Ammoniaagi õhkuheite Ammoniaagiheite vähendamist hinnatakse ammoniaagi õhkuheite PVT 23. Kogu seakasvatuse (sh emisekasvatuse) või 1 Vastab tootmisprotsessist seire seire (PVT 25) alusel. kodulinnukasvatusega seotud tootmisprotsessist lähtuva lähtuv heide ammoniaagiheite vähendamiseks on PVT kogu tootmisprotsessist lähtuva ammoniaagiheite vähendamise hindamine või arvutamine, kasutades käitises rakendatud PVTd. Heite ja protsessi Sõnnikuga erituva Üldlämmastiku ja üldfosfori seire toimub arvutamise teel, kasutades PVT 24. PVT on sõnnikuga erituva üldlämmastiku ja üldfosfori 1 Vastab näitajate seire üldlämmastiku ja üldfosfori lämmastiku ja fosfori massibilanssi, mis põhineb söödakulul, seire, kasutades ühte järgmistest tehnikatest vähemalt kord seire toorvalgu sisaldusel söödas, üldfosforil ja loomade jõudlusel, samuti aastas: teostatakse sõnnikust vastavalt vajadusele üldlämmastiku ja a) arvutamine, kasutades lämmastiku ja fosfori massibilanssi, mis üldfosfori analüüsid (vähemalt 1 kord aastas). põhineb söödakulul, toorvalgu sisaldusel söödas, üldfosforil ja loomade jõudlusel; b) hindamine, kasutades sõnniku üldlämmastiku ja üldfosfori analüüside tulemusi. PVT-järeldustes esitatud PVTga saavutatavat eritatud üldlämmastiku ja üldfosfori kogust ei kohaldata ühegi kodulinnuliigi noorkanade puhul. Heite ja protsessi Ammoniaagi õhkuheite Ammoniaagi õhkuheidet arvutatakse ammoniaagi kontsentratsiooni PVT 25. PVT on ammoniaagi õhkuheite seire, kasutades ühte 1 Vastab näitajate seire seire ja ventilatsiooni kiiruse mõõtmise andmetest iga kord, kui on järgmistest tehnikatest: toimunud oluline muutus. Lubatud heitkoguste projekti koostamisel a) hindamine massibilansi põhjal, mis põhineb eritumisel ja igas teostati ammoniaagi hajumisarvutused. sõnnikukäitlusetapis olemasoleval üldlämmastikul (või üldisel ammoniakaalsel lämmastikul) üks kord aastas iga loomakategooria puhul; b) arvutamine ammoniaagi kontsentratsiooni ja ventilatsiooni kiiruse mõõtmise andmetest iga kord, kui on toimunud oluline muutus; c) hindamine heitetegurite põhjal üks kord aastas iga loomakategooria puhul. 12/47 Heite ja protsessi Omaseire korraldamine Veearvestuse aluseks on hoonetes asuvate veearvestite näidud, mis PVT 29. PVT on protsessi näitajate jälgimine vähemalt üks kord 1 Vastab näitajate seire registreeritakse iga päev, ning pumbajaama veearvesti näit, mis aastas: registreeritakse kord kuus. Energiakasutuse üle arvestuse a) vee tarbimine; pidamiseks kasutatakse elektriarvesteid, mille näidud b) elektrienergia kulu; registreeritakse kord kuus. Tekkivate jäätmete hulga üle peetakse c) kütusekulu; arvestust vastavalt konteinerite täituvusele ja äravedudele. Sõnniku d) sissetulevate ja väljaminevate loomade arv; ja reovee tekke üle peetakse arvestust äravedude alusel. Lindude e) söödakulu; arvu üle peetakse pidevate arvestust laoarvestusena. Sööda, f) sõnniku tekkimine. allapanu ja küttematerjalide kasutuse kohta peetakse arvestust sisseostude saatelehtede alusel. Lindlatest lähtuv Linttransportöör, Mitmel tasapinnal pidamisega laudas eemaldadakse lindude PVT 31. Igast munakanadele, aretusbroileritele või noorkanadele 1 Vastab ammoniaagiheide sundventilatsioon ja harv väljaheited 2-3 korda nädalas linttransportööriga ja kogutakse ettenähtud linnukasvatushoonest lähtuva ammoniaagi õhkuheite sügavallapanusõnniku konteinerisse. vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud tehnikatest eemaldamine Sügavallapanul pidamisega linnukasvatushoonetes on või nende kombinatsiooni: sundventilatsioon ning sõnniku eemaldamine toimub aastas 2-3 a) sõnniku eemaldamine sõnnikutransportööri abil (täiustatud või korda tibude väljaviimise järel. täiustamata puurides pidamise korral) vähemalt: ühe Tibulast lähtuva ammoniaagi õhkuheite tase on ca 0,061 kg sõnnikueemaldusega nädalas õhkkuivatusega või kahe NH3/loomakoht/aasta. sõnnikueemaldusega nädalas õhkkuivatuseta; b) puurivabad pidamissüsteemid: 0. sundventilatsiooni-süsteem ja harv sõnnikueemaldus (sõnnikukanaliga sügava allapanu korral) üksnes juhul, kui seda kasutatakse koos täiendava leevendusmeetmega: sõnniku kõrge kuivainesisalduse saavutamine; õhupuhastussüsteem; 1. sõnnikutransportöör või sõnnikukraap (sõnnikukanaliga sügava allapanu korral); 2. sõnniku sundõhkkuivatus torude kaudu (sõnnikukanaliga sügava allapanu korral); 3. sõnniku sundõhkkuivatus augustatud materjalist põranda kaudu (sõnnikukanaliga sügava allapanu korral); 4. sõnnikutransportöörid; 5. allapanu sundkuivatus, kasutades siseõhku (sügava allapanuga kõva põranda korral); c) kasutada õhupuhastussüsteemi, nagu: happeline märgpuhasti; kahe- või kolmeetapiline õhupuhastus-süsteem; bioskraber (ehk niisutusega õhubiofilter). PVT rakendamisega saavutatav munakanadele ettenähtud lindlast lähtuva ammoniaagi õhkuheite tase: puuripatarei 0,02-0,08 kg NH3/loomakoht/aasta, puurivaba süsteem 0,02-0,13 kg NH3/loomakoht/aasta. 4.2. Tegevuskava parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamiseks Vorm ei ole asjakohane. 4.3. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika 13/47 Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamiseks kavandatav tehnika PVT Võimaluse Rakendamise Meetme vastavusmärge korral periood rakendamise andmed tähtaeg meetme tasuvuse kohta Toorme säästlik Optimaalne Mitmeetapiline söötmine söödaratsiooniga, mis on kohandatud konkreetse Vastab kasutamine söötmine kasvatusperioodi nõuetele Toorme säästlik Kvaliteetsed Kasutatakse kvaliteetseid täisratsioonilist segasööta Vastab kasutamine söödad Toorme säästlik Toorme kasutuse Kuluarvestus Vastab kasutamine jälgimine ja analüüs Kemikaalide Kemikaalide Rajatiste ja seadmete puhastamisel survepesuri kasutamine, desinfitseerimisvahendite optimaalne kasutamine Vastab säästlik optimaalne kasutamine kasutamine Kemikaalide Kemikaalide Kuluarvestus Vastab säästlik kasutuse jälgimine kasutamine ja analüüs Abimaterjalide Allapanu Kvaliteetsete abimaterjalide hankimine Vastab säästlik optimaalne kasutamine kasutamine Abimaterjalide Abimaterjalide Kuluarvestus Vastab säästlik kasutuse jälgimine kasutamine ja analüüs Vee säästlik Veesäästlike Tilgapüüdjaga nippeljooturid ja survepesur Vastab kasutamine seadmete kasutamine Vee säästlik Veekadude Torustike ja seadmete tehnilise seisukorra regulaarne kontrollimine lekete vältimiseks, kiireks avastamiseks ja Vastab kasutamine vähendamine kõrvaldamiseks Vee säästlik Veekasutuse Veearvestid pumbajaamas ja linnukasvatushoonetes Vastab kasutamine jälgimine ja analüüs Välisõhu saaste Optimaalne Sõnnikuga saastuva ala minimeerimine Vastab vältimine või ruumikasutus vähendamine Välisõhu saaste Sõnniku Sügavallapanusõnnik antakse koheselt üle partnerettevõtetele (OÜ Põlva Agro või Peri Põllumajanduslik OÜ) Vastab vältimine või üleandmine vähendamine partnerettevõtetele Energia ja Energiasäästlike Kasutatakse kaasaegsed seadmed, energiasäästlikku LED-valgustust, vahelduvat valgusrežiimi (valgustuse Vastab kütuse seadmete ja juhtimine, kasutatakse muutuvat valgustusaega), optimaalsel võimsusel sundventilatsiooni kasutamise lahenduste vähendamine kasutamine 14/47 Energia ja Seadmete Seadmete regulaarne kontroll ja hooldus, vajaduspõhine remont ja väljavahetamine Vastab kütuse tõhus tehnilise kasutamine seisukorra jälgimine Energia ja Energia kasutuse Elektriarvesti, kütuse kuluarvestus Vastab kütuse tõhus jälgimine ja kasutamine analüüs Jäätmetekke Toorme ja Toorme ja abimaterjalide kasutuse jälgimine kuluarvestusena ja optimaalne varumine süsteemse planeerimise Vastab minimeerimine abimaterjalide abil säästlik kasutamine Reovee tekke Tehnoloogilise vee Survepesur, mehaaniline sõnniku eemaldamine, lekete vältimine Vastab vähendamine kulu vähendamine Pinnase kaitse Pinnasereostuse Lekete ja avariide vältimine, regulaarne kontroll ja hooldus lekete kiireks avastamiseks ja kõrvaldamiseks Vastab vältimine Pinnase kaitse Lekkekindlad Rajatiste lekkekindluse tagamiseks regulaarne kontroll ja hooldus ning vajaduspõhine remont Vastab rajatised Pinna- ja Lekkekindlad Rajatiste lekkekindluse tagamiseks regulaarne kontroll ja hooldus ning vajaduspõhine remont Vastab põhjavee kaitse rajatised Pinna- ja Puurkaevu Puurkaevu ümbritseb 30 m laiusega sanitaarkaitseala, mille piires toimuv tegevus vastab sanitaarkaitseala Vastab põhjavee kaitse sanitaarkaitseala nõuetele piirangute järgimine Lõhna vältimine Lõhna lendumise Linttransportööride ja sügavallapanu kasutamine, seadmete ja konstruktsioonide regulaarne puhastamine Vastab või vähendamine vähendamine Lõhna vältimine Sõnnikukäitluse Sõnniku eemaldamine lautadest sobivate ilmastiku tingimuste korral Vastab või planeerimisel vähendamine lõhna tekkega arvestamine Müra vältimine Tegevuste Materjalide vedu optimeeritakse läbimõeldud söödapunkrite ja küttematerjalide hoidla paigutamise abil. Vastab või planeerimisel Linnukasvatushoonete uksed ja suuremad avad suletakse söötmise ajal. Seadmeid lastakse käitada kogenud vähendamine müratekkega töötajatel. Mürarikaste tegevuste läbiviimist välditakse nädalavahetustel ja öösiti. Seadmete hooldustööde arvestamine käigus kontrollitakse tekitatava mürataset. Konveiereid ja transportööre käitatakse söödaga täielikult täidetult. Sõnnikust puhastatavad välialad hoitakse võimalikult väiksed. Müra vältimine Seadmete Seadmete regulaarne kontrollimine ja hooldamine, vajaduspõhine remontimine ja väljavahetamine Vastab või tehnilise vähendamine seisukorra jälgimine Müra vältimine Madala Kõrgefektiivsed ventilaatorid, pumbad ja kompressorid Vastab või müratasemega vähendamine tehnoloogiate kasutamine 15/47 Muud Töötajate Juhendamine ja koolitamine Vastab asjakohased pädevuse meetmed tagamine 5. Toorme, abimaterjalide, pooltoodete, ohtlike ainete ja segude kasutamise, tootmine ja säilitamine 5.1. Andmed tootmisprotsessis kasutatavate ohtlikke aineid mittesisaldavate toorme, abimaterjalide või pooltoodete kohta Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Liik KN kaubakood Nimetus Säilitamisviis, Nr plaanil või Maksimaalne Alltegevusvaldkond või Kogus Erikulu, t, m³, kWh või mahuti tüüp kaardil üheaegselt hoitav tehnoloogiaprotsess muud tooteühiku kohta Kogus Ühik Kokku Ühik Jääb tootesse, % Toore 23099096 Segasööt Söödapunkrid 16 194 t Tibude söötmine 3 120 t/a 5,2 kg Abimaterjalid 27030000/44014010/12130000 Allapanu (turvas, Puistes küüni all 12 400 m³ Tibude pidamine 2 800 m³/a 0,005 m3 saepuru, põhk) 5.2. Tootmisprotsessis kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad toore, abimaterjalid või pooltooted Toore, abimaterjal või pooltoode Säilitamine Kasutamine Ohtlik aine Liik KN Nimetus Säilitamisviis, Nr Maksimaalne Tootmis- Kokku Ühik Erikulu, t, Nimetus CAS, Ohu​‐ Sisaldus kaubakood mahuti tüüp plaanil üheaegselt protsess m³, kWh EINECS kategooria toormes, või hoitav või muud või abimaterjalis, kaardil Kogus Ühik tooteühiku ELINCS pooltootes, kohta nr¹ % Abimaterjalid 38089420 Desinfektant Originaalpakend 8, 9, 0.02 m³ Puhastamine 0.25 m³/a Glutaaraldehüüd 111-30- Acute Tox. 30 Kilcox 10, 11 8 3: H331; Acute Tox. 3: H301; Skin Corr. 1B: H314; Resp. Sens. 1: H334; Skin Sens. 1: H317; Aquatic Acute 1: H400 16/47  Alküülbensüüldimetüülammooniumkloriid 68424- Skin Corr. 10 85-1 1C: H314; Acute Tox. 4: H302+312; Aquatic Acute 1: H400 4-kloro-3-kresool 59-50-7 Acute Tox. 10 4: H312; Acute Tox. 4: H302; Eye Dam. 1: H318; Skin Sens. 1: H317; Aquatic Acute 1: H400 Abimaterjalid 38089490 Desinfektant Originaalpakend 8, 9, 0.001 t Puhastamine 0.025 t/a Pentakaaliumbis(peroksümonosulfaat)bis(sulfaat) 70693- Acute Tox. 55 Virkon S 10, 11 62-8 4: H302; Skin Corr. 1B: H314; Eye Dam. 1: H318; Aquatic Chronic 3: H412 Naatriumalküülbenseensulfonaat 68411- Acute Tox. 12 30-3 4: H302; Acute Tox. 2: H330; Skin Irrit. 2: H315; Eye Dam. 1: H318; Aquatic Chronic 3: H412 Õunhape 6915- Eye Irrit. 2: 10 15-7 H319; STOT SE 3: H335; Acute Tox. 4: H302; Skin Irrit. 2: H315 17/47  Sulfamiinhape 5329- Skin Irrit. 6 14-6 2: H315; Eye Irrit. 2: H319; Aquatic Chronic 3: H412 Naatriumtolueensulfonaat 12068- Skin Irrit. 5 03-0 2: H315; Eye Irrit. 2: H319 Kaaliumpersulfaat 7727- Ox. Sol. 3: 3 21-1 H272; Acute Tox. 4: H302; Skin Irrit. 2: H315; Eye Irrit. 2: H319; Resp. Sens. 1: H334; Skin Sens. 1: H317; STOT SE 3: H335; Aquatic Chronic 3: H412 Abimaterjalid 27111397 Vedelgaas Vedelgaasimahuti 14 11.30 m³ Kütmine 50 t/a Butaan 106-97- Flam. Gas 39 8 1: H220; Press. Gas Liquefied: H280 Propaan 74-98-6 Flam. Gas 60 1: H220; Press. Gas Liquefied: H280 Isobutaan (2-Metüülpropaan, Trimetüülmetaan) 75-28-5 Flam. Gas 1 1: H220; Press. Gas Liquefied: H280 18/47 Abimaterjalid 38089420 Desinfektant Originaalpakend 8, 9, 0.02 m³ Puhastamine 0.10 m³/a Alküülbensüüldimetüülammooniumkloriid 68424- Acute Tox. 5 RemmiVet 10, 11 85-1 4 H302; (Remmi 35) Aquatic Acute 1: H400; Skin Corr. 1B: H314; Acute Tox 4: H312; STOT SE 2, H371 Polüheksametüleenbiguaniid (PHMB) 27083- Eye Dam. 0.90 27-8 / 1: H318; 32289- Skin Sens. 58-0 1B: H317; Aguatic Acute 1: H400; Aquatic Chronic 1: H410; Acute Tox. 4: H302; Acute Tox. 2: H330; Carc 2, H351; STOT RE 1, H372 Didetsüüldimetüülammooniumkloriid 7173- Acute Tox. 2 51-5 4: H302; Skin Corr. 1B: H314; Aquatic Acute 1: H400 Ohutuskaardid Lisa 4: Kilcox_ohutuskaart.pdf Lisa 5: Vedelgaas_ohutuskaart.pdf Lisa 6: RemmiVet_ohutuskaart.pdf Lisa 7: Virkon_S_ohutuskaart.pdf ¹ CAS, EINECS või ELINCS numbrit käsitlev teave on kättesaadav Terviseameti veebilehel ja Euroopa Kemikaalide Ameti (European Chemicals Agency) veebilehel. 19/47 5.3. Toodetud ohtlikke aineid sisaldava segu või toote säilitamine Vorm ei ole asjakohane. 5.4. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kirjeldus Mahuti Mahutis sisalduva Mahuti tehniline järelevalve ja hooldus Mahuti või hoidla paiknemise kirjeldus (asendiplaan sobivas kemikaali, toorme mõõtkavas) Tüüp Maht Kasutusele nimetus Kontrollimise sagedus, Andmed tehnilise Andmed hoolduse Nr plaanil Kaugus reovee Kaugus Kaugus m³ võtmise eelmise kontrollimise kuupäev järelevalve kohta kohta või kaardil äravoolutorustikust veekogudest puurkaevudest kuupäev m m m Originaalpakend 0.005 Desinfektant Kilcox Ei teostata Ei teostata Ei teostata 8, 9, 10, 11 Originaalpakend 0 Desinfektant Virkon S Ei teostata Ei teostata Ei teostata 8, 9, 10, 11 Vedelgaasimahuti 11.30 Vedelgaas Teostab tootja esindaja Teostab tootja Teostab tootja 14 esindaja esindaja 1 kord aastas 5.5. Ohtlikke aineid ja segusid ning tooret sisaldavate mahutite ja hoidlate kaitsemeetmed Mahuti/hoidla Kaitsemeetmed Märkused nr plaanil või Välisõhk Vesi Pinnas Pinna- ja põhjavesi kaardil 8, 9, 10, 11 Pakendid on Pakendid on suletavad ja Pakendid on suletavad ja Pakendid on suletavad ja suletavad ja lekkekindlad, lekkekindlad, lekkekindlad, lekkekindlad, hoiustatakse hoiustatakse hoiustatakse hoiustatakse siseruumides siseruumides siseruumides siseruumides. betoonpinnal. betoonpinnal. betoonpinnal. 14 Spetsiaalne Spetsiaalne Spetsiaalne Spetsiaalne Mahuti vastab majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määrusega nr 87 "Küttegaasi vedelgaasimahuti vedelgaasimahuti vedelgaasimahuti vedelgaasimahuti kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded" sätestatud nõuetele. 6. Käitise veekasutust ja veeheidet käsitlevad andmed Vee erikasutuse asukoha kirjeldus Jäneselaane OÜ Meemaste tibula asub Põlva maakonnas Põlva vallas Meemaste külas Tibula katastriüksusel (kü tunnus 61903:001:0677). Vett ammutatakse käitise territooriumil asuvast Peri Põllumajanduslik OÜ-le kuuluvast puurkaevust (asendiplaanil nr 15), mille asukoha koordinaadid on X=6435380, Y=680708. 20/47  Vee erikasutusega kavandatava tegevuse kirjeldus Peri Põllumajanduslik OÜ-le on väljastatud vee erikasutusluba (loa nr L.VV/326252) põhjavee võtmiseks Põlva vallas Meemaste külas Tibula katastriüksusel (kü tunnus 61903:001:0677) asuvast Meemaste linnufarmi puurkaevust (katastri nr 8567, põhjaveehaarde registrikood POH0000415) kuni 3500 m³ kvartalis (14 000 m³ aastas). Meemaste tibulas toimub veevõtt Lõuna-Eesti Talumuna ja Jäneselaane OÜ vahel 15. sept 2017 sõlmitud mitteeluruumi üürilepingu raames. Vett kasutatakse linnukasvatushoonetes tibude joogiveeks, rajatiste ning seadmete puhastamiseks ja olmeveeks. Tibude jootmiseks kasutatakse nippeljootureid, veekulu on hinnanguliselt 8220 m3 aastas. Rajatiste ja seadmete puhastamisel kasutatakse survepesurit, veekulu on hinnanguliselt ca 403 m3 aastas. Olmevee kulu on hinnanguliselt ca 48 m3 aastas. Tekkiva reovee kogus on ca 450 m3 aastas. Reovesi kogutakse mahutitesse ning antakse üle partnerettevõtetele. Vee erikasutuse asukoha skeem ja kaart Lisa 8: Meemaste_tibula_plaan.png Teave vee erikasutusega seotud tehnoloogia ja tehnika Vett võetakse Meemaste linnufarmi puurkaevust. Puurkaev on rajatud 1973. aastal. Puurkaevu sügavus on 105 m ja kohta puurkaevu ümber on 30 m laiune sanitaarkaitseala (Keskkonnaameti 5. juuli 2018 korraldusega nr 1-3/18/1840). Veevõtt toimub süvaveepumbaga: 4 kw, 8m3 /tunnis, kasutuselevõtt 2012. aastal. Võetava vee koguse üle peetakse arvestust veearvestiga (veearvesti nr 12sc050579z, taatlemise aeg 04.2016). Vee erikasutuse asukoha veekogu, maa või ehitise Lisa 9: Meemaste_tibula_puurkaevu_andmed_(VEKA).pdf õiguspärast valdust tõendavad dokumendid 6.1. Vee võtmise taotlemiseks vajalikud materjalid 6.1.1. Veevõtt pinnaveekogust Vorm ei ole asjakohane. 6.1.2. Veevõtt põhjaveekihist Vorm ei ole asjakohane. 6.1.3. Teave reovee/heitvee ja sademevee ärajuhtimise ja veekulu ning vee võtmisega kaasnevate keskkonnamõjude kohta Vorm ei ole asjakohane. 6.2. Heitvee ja teisi vett saastavate ainete suublasse juhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid Vorm ei ole asjakohane. 6.2.1. Reovee, sh ohtlike ainete juhtimine ühiskanalisatsiooni Vorm ei ole asjakohane. 21/47 6.2.2. Heitvesi sh sademevesi Vorm ei ole asjakohane. 6.2.3. Joonised, skeemid Vorm ei ole asjakohane. 6.3. Veekogu süvendamise, veekogu põhja pinnase paigutamise, kemikaalide kasutamiseks pinnaveekogu korrashoiu või veekogusse tahkete ainete uputamise või heitmise taotlemiseks vajalikud materjalid Vorm ei ole asjakohane. 6.4. Veekogu paisutamiseks või hüdroenergia kasutamiseks vajalikud materjalid Vorm ei ole asjakohane. 6.5. Põhjavee täiendamise, allalaskmise, ümberjuhtimise või tagasijuhtimise taotlemiseks vajalikud materjalid Vorm ei ole asjakohane. 6.6. Kalade kasvatamise taotlemiseks vajalikud materjalid Vorm ei ole asjakohane. 6.7. Laeva teenindamise või remontimise või lastimise või lossimise taotlemiseks vajalikud materjalid Vorm ei ole asjakohane. 7. Käitise välisõhu saastamist käsitlevad andmed (õhk) Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 7.1. Lubatud heitkoguste projekti sissejuhatus Põhjendus loa taotlemiseks Jäneselaane OÜ Meemaste tibulas tegeletakse kodulindude intensiivkasvatusega. Vabariigi Valitsuse määrus 06.06.2013 nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba1“ § 11 lõige 1 punkt 1 kohaselt nõutakse kompleksluba kodulindude intensiivkasvatusega tegelevalt käitiselt, mille linnukohtade arv on üle 40 000 linnu. Meemaste tibula kompleksis on planeeritud kuni 240 000 linnukohta tibude üleskasvatamiseks ning aastane tootmismaht kuni 600 000 noorkana. 22/47 Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud "Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav kirjandusele õhusaasteluba" keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 67 "Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba" Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määrus nr 89 "Õhusaasteloa taotlusele ja lubatud heitkoguste projektile esitatavad täpsustatud nõuded, loa taotluse ja loa vormid" keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 74 "Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid" keskkonnaministri 14.12.2016 määrus nr 66 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid1" keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 86 "Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid" keskkonnaministri 24.11.2016 määrus nr 59 "Õhukvaliteedi hindamise kord1" keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 84 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed" keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, Meemaste tibula kompleksi kuulub seitse linnukasvatushoonet, millest kuues planeeritakse pidada tibusid sügavallapanul kütusekulu ja muud andmed pidamisel (asendiplaanil nr 1-6) ning ühes mitmel tasapinnal pidamisel (asendiplaanil nr 7). Sügavallapanul pidamisega hooned mahutavad kuni 180 000 tibu ning mitmel tasapinnal pidamisega hoone kuni 60 000 tibu. Tibusid tuuakse kuni 60 000-se partiina kuuajase vahega, samaaegselt on seega kompleksis neljas erinevas vanuses tibusid. Aastas jooksul kasvatatakse linnukasvatushoonetes kokku üles kuni 10 partiid tibusid ning aastane tootmismaht on seega kuni 600 000 noorkana. Linnukasvatushoonetes kasutatakse kütteks vedelgaasil (LPG) töötavaid otsekütte gaasikalorifeere, igas hoones on 4 kütteseadet. Kütteseadmete tööd reguleeritakse lindude vanusest tuleneva soojusvajaduse põhjal. Vajaliku temperatuuri tagamiseks on kütteseadmete keskmine võimsus hinnanguliselt 32 kW. Lähteandmete failid Lisa 10: Meemaste_tibula_lahteandmed.pdf Heiteallikate asukohakaart Lisa 11: Meemaste_tibula_heiteallikate_asukohakaart.png Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised Ala on lainja pinnamoega, absoluutkõrgused 65 ja 80 meetri vahel, kerge tõusutendentsiga edela suunas. Pinnavormide geograafilised ja tehnogeensed objektid suhtelised kõrgused jäävad umbes 5 meetri piiresse, tibula vahetus ümbruses järske pinnavorme ei esine. Nii väikesed kõrguste vahed ei mõjuta märkimisväärselt õhuvoolu. Seetõttu tungiv vajadus reljeefi arvestamiseks hajumisarvutuses puudub. Alal on lage maa (põllu- ja heinamaa) ja erineva kogusega metsatukad enam-vähem võrdses proportsioonis, hooneid on vähe ja need on väiksed, v.a. tibulakompleks ise, mis on hajumisarvutuses arvesse võetud täiendavat hajumist põhjustava objektina saasteallika juures. 23/47 Prognoositav tööaeg heiteallikate kaupa Tibusid kasvatatakse käitises kuni 120 päeva. Pärast noorkanade väljaviimist linnukasvatushoone puhastatakse ja valmistatakse ette uute tibude sissetoomiseks: nelja kuu pikkusele kasvatusperioodile järgneb ühe kuu pikkune puhkusperiood ning seejärel algab uus kasvatusperiood. Tabelis 7.10. on esitatud näide ühe linnukasvatushoone prognoositavast tööaja dünaamikast kuude lõikes. Ühe kuu pikkune puhkusperiood nihkub aastate lõikes ning olenevalt sellest viiakse aasta jooksul igast linnukasvatushoonest noorkanasid välja kaks või kolm korda. Iga linnukasvatushoone on seega aasta jooksul tühi vähemalt kahe kuu vältel ning hinnanguline heiteallika tööaeg on seega 304 päeva aastas. Mitmel tasapinnal pidamisega hoones tekkiv sõnnik antakse iganädalaselt üle partnerettevõtetele. Varusõnnikuhoidlana kasutatakse ühe kuu sõnnikukoguse mahutavaid konteinereid. Linnukasvatushoonetes kasutatakse kütteks vedelgaasil (LPG) töötavaid otsekütte gaasikalorifeere. Lindude väljaviimise järel on kütteseadmed vähemalt poole kuu jooksul välja lülitatud, seadmete kütusekulu arvestamisel on tööajaks seega hinnanguliselt 335 päeva aastas. Tabelis 7.10. on esitatud näide ühe linnukasvatushoone kütteseadmete prognoositavast tööaja dünaamikast kuude lõikes. Küttevõimsus oleneb välistemperatuurist ning tibude soojavajadusest, aasta jooksul on keskmine võimsus 50% maksimaalsest võimsusest. 24/47 7.2. Kütuse ning jäätme- või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Heite​allika nr plaanil või kaardil 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7 Tegevusala või tootmisprotsessi SNAP kood 020302b - Katlamajad põllumajanduses ja metsamajanduses - põletusseade < 20 MW (katlad) Põletusseadme katla​tüüp Muu Põletusseadmete arv 28 Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 0.05 Töö​tundide arv aastas 8 040 Kasu​tegur 0.90 Püüde​seade Puhastuseta Kas soovite kasutada salvestamisel antud püüdeseadme Ei saasteainete eeltäitmist ja automtaatset heitkoguste arvutamist? Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävli Alumine kütte​väärtus, MJ/kg; Kogus Välisõhku väljutatud heide sisaldus, % Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS Nimetus Heide väljuvate gaaside mahuühiku Heitkogus nr kohta Heite piir​‐ Prog​noositav Hetkeline, g/s Aastas Ühik väärtus kontsent​ratsioon (täpsus 0,001) Vedeldatud 0 46.08 19.472 tonni 124- Süsinikdioksiid 1.793 56.546 t naftagaas (LPG) 38-9 - Lämmastikoksiidid 0.002 0.054 t 630- Süsinikmonooksiid 0.002 0.054 t 08-0 VOC- Lenduvad orgaanilised ühendid 0 0.004 t com kütuse põletamisel RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 25/47 7.3. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi LOÜ- de) heitkogused Vorm ei ole asjakohane. 7.4. Lahustite, kaasa arvatud kemikaalides sisalduvate lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜ-de summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa (tööstusheite seaduse § 113 lõikes 1 nimetatud tegevusala korral) Vorm ei ole asjakohane. 7.5. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa Kas soovite kasutada salvestamisel automaatset Ei saasteainete eeltäitmist ja heitkoguste arvutamist? Heite​allikas SNAPi kood Toodangu- Aasta​‐ Söötmis​ Pidamisviis, sõnniku Karja​ Sõnniku tüüp Sõnnikuhoidla tüüp Välisõhku väljutatud saasteaine Nr plaanil Nr plaanil või loomade või päevade eemaldamise tamis​‐ Hoone tüüp CAS Nimetus Heitkogus või või vanuserühm lindude arv arv tehnoloogia tegur nr aastas kaardil kaardil tonnides (looma​‐ (sõnniku​‐ pidamis​‐ hoidla) hoone) 1-6 100507 - Kanad - 149 917.808 304 Põrandalpidamine, 1 Linnusõnnik Sõnnikuhoidla Loomapidamishoone 7664- Ammoniaak 10.914 Sõnnikukäitlus Noorlinnud sügavallapanu, sõnniku (tahe- ja puudub 41-7 (orgaanilised kuivatamiseta sügavallapanu ühendid) - sõnnik) munakanad 7 13 100507 - Kanad - 49 972.603 304 Mitmel tasapinnal 1 Linnusõnnik Tahesõnnikuhoidla, Loomapidamishoone 7664- Ammoniaak 1.299 Sõnnikukäitlus Noorlinnud pidamine, sõnniku (tahe- ja varikatus 41-7 (orgaanilised eemaldamine sügavallapanu Sõnnikuhoidla 7664- Ammoniaak 2.385 ühendid) - linttransportööriga 2-3 sõnnik) 41-7 munakanad korda nädalas, osaline Sõnnikuhoidla 74-82- Metaan 3.898 sügavallapanu 8 Sõnnikuhoidla 10024- Dilämmastikoksiid 0.013 97- (põllumajandus) 2(p) 7.6. Karjatamine (veisekasvatusel karjatamise kasutamise korral) Vorm ei ole asjakohane. 26/47 7.7. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass heiteallika, looma või linnu toodangu- või vanuserühma ja pidamisviiside ning tehnoloogiate kaupa (lämmastikubilansi meetodi kasutamise korral) Vorm ei ole asjakohane. 7.8. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane. 7.9. Heiteallikad ja saasteainete aasta ja hetkelised heitkogused tegevusalade kaupa Tegevusala, tehnoloogiaprotsess, Heiteallika ja väljuvate gaaside parameetrid seade SNAP kood Heite​allikas Väljuvate gaaside Välisõhku väljutatud saasteaine parameetrid Nr Nimetus L-EST97 Ava Kontrollimatu Väljumis​ Joon​‐ Tempera​ CAS Nimetus Heitekogus plaanil koordinaadid läbi​‐ heide kõrgus, kiirus, tuur, °C nr Hetkeline Aastas või mõõt, m m/s Kogus Mõõtühik Kogus Mõõtühik kaardil m 100507 - Sõnnikukäitlus 1-7 Linnukasvatushooned 6435322,680611; Ei 7664- Ammoniaak 0.465 g/s 12.213 tonni (orgaanilised ühendid) - 6435581,680727 41-7 munakanad 100507 - Sõnnikukäitlus 13 Sõnnikukonteinerid 6435307,680593; Ei 7664- Ammoniaak 0.076 g/s 2.385 tonni (orgaanilised ühendid) - 6435365,680619 41-7 munakanad 74-82- Metaan 0.124 g/s 3.898 tonni 8 10024- Dilämmastikoksiid 0 g/s 0.013 tonni 97- (põllumajandus) 2(p) 020302b - Katlamajad 1-7 Linnukasvatushoonete 6435322,680611; Ei 124- Süsinikdioksiid 50.206 g/s 1 583.296 tonni põllumajanduses ja kütteseadmed 6435581,680727 38-9 metsamajanduses - põletusseade - Lämmastikoksiidid 0.048 g/s 1.507 tonni < 20 MW (katlad) 630- Süsinikmonooksiid 0.048 g/s 1.507 tonni 08-0 VOC- Lenduvad 0.003 g/s 0.10 tonni com orgaanilised ühendid kütuse põletamisel Kontrollimatu heite kirjeldus saasteallikate kaupa 27/47 RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 7.10. Heiteallikate prognoositava tööaja dünaamika päevade ja kuude lõikes Heite​allikas Tööajaline dünaamika kuude lõikes, protsentides hetkelisest heitkogusest Päevade lõikes Nr plaanil või kaardil Nimetus Jan Veebr Märts Apr Mai Juuni Juuli Aug Sept Okt Nov Dets E-R L P 1-7 Linnukasvatushoone 100 100 100 100 0 100 100 100 100 0 100 100 24 24 24 1-7 Otsekütte kalorifeerid 100 100 100 100 50 100 100 100 100 50 100 100 24 24 24 7.11. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Vorm ei ole asjakohane. 7.12. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi taseme määramise kirjeldus Välisõhu kvaliteedi taseme määramise mudelid või Gaussi difusioonivõrrandi mudel hajumisarvutus-programmid Välisõhu kvaliteedi taseme määramise AEROPOL, versioon 5.3 hajumisarvutusprogrammid Arvutusmeetod Saasteainete heitkoguste määramiseks Saasteainete heitkoguste määramiseks kasutatav Iga välisõhku väljutatud saasteaine heitkoguse arvutuslik maksimaalväärtus kasutatav arvutusmeetod määramismeetod CAS kood Nimetus Heitkogus Heitkogus Ettepanekud heitkoguste seire t/a g/s korraldamiseks Loomakasvatuse metoodika (riiklik) Arvutusmeetod 7664-41-7 Ammoniaak 14.598 0.463 74-82-8 Metaan 3.898 0.124 10024-97- Dilämmastikoksiid (põllumajandus) 0.013 0 2(p) Põletusseadmete metoodika (riiklik) Arvutusmeetod - Lämmastikdioksiidid 1.507 0.048 630-08-0 Süsinikmonooksiid 1.507 0.048 VOC-com Lenduvad orgaanilised ühendid 0.10 0.003 kütuse põletamisel 124-38-9 Süsinikdioksiid 1 583.296 50.206 28/47 Meetodite kirjeldus ja lisainformatsioon Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatava ammoniaagi (NH3), metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) heitkoguse määramise meetodid on kirjeldatud keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 66 "Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid". Eriheitel põhineva meetodi kasutamise korral arvutatakse lämmastikusisaldus väljaheites (kg/aastas) järgmiselt: M Nväljaheited = L × qN, kus: L – aastalind, tk; qN – väljaheites sisalduva lämmastiku eriheide, kg-des aastalind kohta määruse nr 66 lisa tabelis 9 esitatu põhjal. Linnukasvatushoonetest väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse, lähtudes lämmastikusisaldusest väljaheites, järgmise valemiga: M NH3laut = M Nväljaheited × klaut / 100 × sk, kus: klaut – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides, mis on esitatud määruse nr 66 lisa tabelites 2–4; sk – aastaringse hoonetes pidamise korral sk = 1. Sõnnikuhoidlast väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga: M NH3sõnnikuhoidla = (M Nväljaheited × sk – M NH3laut / 1,214) × ksõnnikuhoidla / 100, kus: 1,214 – ammoniaagilt lämmastikule ülemineku tegur; ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides määruse nr 66 lisa tabelis 5 esitatu põhjal. Linnukasvatushoonetest väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga: M CH4laut = L × qCH4laut × sk, kus: qCH4laut –määruse ntr 66 lisa tabelis 6 esitatud eriheide, kg/aastalind. Sõnnikuhoidlast väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas) arvutakse järgmise valemiga: M CH4sõnnikuhoidla = L × qCH4sõnnikuhoidla × sk, kus: qCH4sõnnikuhoidla –määruse nr 66 lisa tabelis 7 esitatud eriheide, kg/aastalind. Sõnnikuhoidlast väljutatava dilämmastikoksiidi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse järgmise valemiga: M N2Osõnnikuhoidla = M Nväljaheited × sk × ksõnnikuhoidla / 100, kus: ksõnnikuhoidla – lämmastiku lendumine dilämmastikoksiidina protsentides määruse nr 66 lisa tabelis 8 esitatu põhjal. Mitmel tasapinnal pidamisega linnukasvatushoone saasteainete heitkoguste arvutamise näide: Lämmastikusisaldus väljaheites (kg/aastas): M Nväljaheited = 49972,6 * 0,26 = 12992,9 kg/a Linnukasvatushoonest väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas): M NH3laut = 12992,9 * 10/100 * 1 = 1299,3 kg/a Sõnnikuhoidlast väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas): M NH3sõnnikuhoidla = (12992,9*1 - 1299,3/1,214) * 20/100 = 2385 kg/a Sõnnikuhoidlast väljutatava metaani heitkogus (kg/aastas): M CH4sõnnikuhoidla = 49972,6 * 0,078 * 1 = 3897,9 kg/a Sõnnikuhoidlast väljutatava dilämmastikoksiidi heitkogus (kg/aastas): M N2Osõnnikuhoidla = 12992,9 * 1 * 0,1/100 = 13,0 kg/a Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguse arvutuslikku määramist on kirjeldatud keskkonnaministri 24.11.2016 määruse nr 59 " Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku 29/47 määramise meetodid" paragrahvis 4. Kütusekulu B arvutatakse ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ), kasutades määruse nr 59 lisas 9 esitatud energiaühikute teisendustegureid ja kasutatava kütuseliigi alumist kütteväärtust Qri järgmiselt: B1 = B × Qri, GJ, kus B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg. Saasteaine heide Mi arvutatakse kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel kasutades järgmist valemit: Mi = 10–6 × B1 × qi, kus qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ, i-nda saasteaine eriheite qi väärtus on leitav määruse nr 59 lisast 3–8. Süsinikdioksiidi heitkoguse on arvutatud keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“ põhjal järgnevalt: B1 = B × Qri × n, TJ, kus B1 – ümberarvutatud kütusekulu (TJ); B – kütusekulu (kg); Qri – kütuse kütteväärtus, MJ/kg; n – suhtarv määruse lisast 1. Süsinikuheide saadakse kasutades järgmist valemit: Mc = 10–3 × B1 × qc × Kc , Gg, kus qc – süsiniku eriheide (tC/TJ), määrus 86 lisas 2; Kc – oksüdatsioonikoefitsient, kütuste, välja arvatud biokütuste ja biomassi, oksüdatsioonikoefitsient on 1. Välisõhku väljutatav CO2-heide arvutatakse, kasutades järgmist valemit: MCO2 = Mc × 3,664, Gg. Ühest põlemisseadmest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkoguse arvutamise näide: Kütusekulu: B1=19,47*46,08=897,26 GJ Lämmastikoksiidide heitkogus (t): M NOx= 10–6 *897,26*60=0,0538 t Süsinikoksiidi heitkogus (t): M CO= 10–6 *897,26*60=0,0538 t Lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkogus (t): M VOC= 10–6 *897,26*4= 0,00359 t Süsinikdioksiidi heitkogus (t): B1=19471*46,08*10–6 = 0,89726 TJ M CO2= 10–3*0,89726*17,2*3,664=0,056546 Gg=56,546 t 30/47 7.13. Saasteainete hajumise arvutustulemused iga paikse heiteallika kohta Heiteallikas Välisõhku väljutatud saasteaine Nr plaanil Nimetus CAS Nimetus Hetkeline heit​‐ Õhu​kvaliteedi taseme piir​‐ Õhu​kvaliteedi taseme arvutuse tulemused või kaardil nr kogus M, g/s väärtus - µg/m³ ÕPV₁ ÕPV₈ ÕPV₂₄ ÕPVₐ Välisõhu maksimaalne arvutuslik õhu​kvaliteedi tase Suhe Suhe Suhe Cm Suhe Cm väljas​pool tootmis​territooriumi Cm, µg/m³ Cm / Cm / / ÕPV₂₄ / ÕPVₐ ÕPV₁ ÕPV₈ 1-7 Linnukasvatushooned 7664- Ammoniaak 0.387 8 24 3 41-7 13 Sõnnikuhoidla 7664- Ammoniaak 0.076 8 20 2.50 41-7 1-7 Linnukasvatushooned 10102- Lämmastikdioksiid 0.005 40 2.70 0.068 44-0 1-7 Linnukasvatushooned 10102- Lämmastikdioksiid 0.005 200 19.30 0.096 44-0 1-7 Linnukasvatushooned 124- Süsinikdioksiid 0.005 10 000 18.30 0.002 38-9 7.14. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite​allikate numbrid plaanil Saasteaine Välisõhu maksimaalne arvutuslik Suhe Cm / või kaardil CAS nr Nimetus Summaarne hetkeline Õhu​kvaliteedi taseme piir​väärtus ÕPV₁ (ÕPV₈, ÕPV₂₄, ÕPVₐ saastatuse tase ∑Cm µg/m³ ÕPV heitkogus M, g/s jm - näidata vajalik) µg/m3 1-7, 13 7664- Ammoniaak 0.463 8 25 3.125 41-7 1-7 10102- Lämmastikdioksiid 0.005 40 4.40 0.11 44-0 1-7 10102- Lämmastikdioksiid 0.005 200 21 0.105 44-0 1-7 630-08- Süsinikmonooksiid 0.005 10 000 178 0.018 0 31/47  Koosmõju kirjeldus Ammoniaak lendub käitise linnukasvatushoonetest ja sõnnikukonteineritest. Ammoniaagi suurimad arvutuslikud kontsentratsioonid tekivad sõnnikukonteinerite vahetus läheduses. Linnukasvatushoonetest ja sõnnikuhoidlatest lenduva ammoniaagi heite koosmõjul ületab välisõhu maksimaalne arvutuslik saastatuse tase käitise tootmisterritooriumist väljaspoole jääval alal põhja, ida ja lääne suunas õhukvaliteedi taseme sihtväärtust 8 μg/m3 ÕSVa. Tuleb arvestada, et arvutustes on kasutatud halvimat võimalikku olukorda, mille puhul on varusõnnikuhoidlatena kasutatavad sõnnikukonteinerid maksimaalselt täidetud. Reaalselt antakse mitmel tasapinnal pidamisega hoonest eemaldatud sõnnik igal nädalal üle partnerettevõtetele. Lämmastikdioksiidi puhul on arvestatud taustatase 1,7 mg/m3 Saarejärve seirejaama (lähim taustajaam, kus NO2 mõõdetakse) 2015-2017 keskmise alusel (http://seire.keskkonnainfo.ee/). Süsinikmonooksiidi puhul on arvestatud taustatase 160 mg/m3 Lahemaa seirejaama (lähim taustajaam, kus CO mõõdetakse) 2015-2017 keskmise alusel (http://seire.keskkonnainfo.ee/). 7.15. Välisõhus saasteainete hajumise arvutustulemuste analüüs Välisõhu saaste fooniandmed Lisa 12: Meemaste_tibula_fooniandmed.pdf Viited arvutusmetoodikale Keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 84 "Õhukvaliteedi hindamise kord1" järgi võib välisõhu saastetaseme määramiseks kasutada arvutusprogramme, mis põhinevad Gaussi, Euleri, Lagrangeani või muudel samaväärsetel algoritmidel. Viited arvutusprogrammile Arvutused tehti mudeliga AEROPOL, versioon 5.3. Arvutamiseks valitud meteoaasta 2015-2017 Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Tuule kiirus ja suund (10 meetri kõrgusel maapinnast), temperatuur, sademed ja pilvisus (pallides 10-pallisel skaalal) Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Meteoroloogilised andmed pärinevad Tartu-Tõravere vaatlusjaamast Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist 7.16. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi seire Vorm ei ole asjakohane. 32/47 7.17. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. Kui asjakohane, vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 56 lõikes 3 kehtestatud välisõhus leviva müra normtasemetele. Väljaspool tootmisterritooriumi piiri Hajumisarvutuste tulemuste põhjal ületab Meemaste tibula kõigist saasteallikatest põhjustatud aasta keskmine ammoniaagi kontsentratsioon tootmisterritooriumi piirist põhja, ida ja lääne suunas keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 sätestatud ammoniaagi aasta keskmise kontsentratsiooni sihtväärtust. Kütteseadmetest põhjustatud lämmastikdioksiidi ja süsinikmonooksiidi kontsentratsioon ei ületa hajumisarvutuste tulemuste põhjal keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 sätestatud piirväärtusi. Käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures Hajumisarvutuste tulemuste põhjal ei ületa Meemaste tibula kõigist saasteallikatest põhjustatud aasta keskmine ammoniaagi kontsentratsioon käitise läheduses asuvate elumajade juures keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 sätestatud ammoniaagi aasta keskmise kontsentratsiooni sihtväärtust. Muu Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu Ammoniaagi suurimad arvutuslikud kontsentratsioonid tekivad sõnnikuhoidlate vahetus läheduses. saastatuse tekitamises suurim Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate saasteainete Suurimad ammoniaagi heitkogused tulenevad sõnnikukonteineritest. Hajumisarvutustes on kasutatud halvimat võimalikku heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, olukorda, mille puhul on varusõnnikuhoidlatena kasutatavad sõnnikukonteinerid maksimaalselt täidetud. Reaalselt antakse müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete mitmel tasapinnal pidamisega hoonest eemaldatud sõnnik igal nädalal üle partnerettevõtetele ning sõnnikukonteinerid ei ole kohta pidevalt täidetud. Tootmisterritooriumi väiksuse tõttu on linnukasvatushoonetel oluline panus ammoniaagi hajumisel tootmisterritooriumist väljapoole. Kuna linnukasvatushooned asuvad tootmisterritooriumi piirile väga lähedal, siis ei ole võimalik tagada tootmisterritooriumi piiril ammoniaagi aasta keskmise kontsentratsiooni jäämist allapoole kehtestatud sihtväärtust. Alal, mille ulatuses aasta keskmine ammoniaagi kontsentratsioon ületab sätestatud sihtväärtust, asuvad maatulundusmaa sihtotstarbega Paio (kü tunnus 61903:001:0362), Käo (kü tunnus 61903:001:0105) ja Kibena (kü tunnus 61903:001:0043) katastriüksused ning tootmismaa sihtotstarbega Alajaama (kü tunnus 61903:001:0678) katastriüksus. Võimaluse ja vajaduse korral sõlmitakse eelnimetatud maaüksuste omanikega kirjalikud kokkulepped, mille alusel on ala, mille ulatuses aasta keskmine ammoniaagi kontsentratsioon ületab sätestatud sihtväärtust, võimalik lugeda tootmisterritooriumi osaks atmosfääriõhu kaitse seaduse § 101 lõige 1 punkt 1 tähenduses. Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete Lõhna teket tuleb pidevalt organoleptiliselt jälgida. Lõhnaheitest ja müra tekkest tulenevad kaebusi tuleb registreerida ja heitkoguste ja müra omaseireks ning seirejaama analüüsida. asukohaks 33/47 Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks Saateainete heitkoguseid vähendab sõnnikuhoidlate korralikult kaetuna hoidmine ning plaanipärane tühjendamine kord ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral nädalas. Sõnniku eemaldamisel lautadest tuleb arvestada tuule tugevuse ja suuna mõjuga saasteainete levikule. Tegevusteks tuleks valida aeg, mil saasteainete levik elamute suunas ei ole intensiivne. Sõnniku eemaldamise ajal tuleks heitkoguste vähendamiseks minimeerida ventilatisooni kasutamist. Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu Sõnniku eemaldamisel lautadest ja sõnnikuhoidlate tühjendamisel tuleb arvestada tuule tugevuse ja suuna mõjuga keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa saasteainete levikule. Tegevusteks tuleks valida aeg, mil saasteainete ja lõhna levik on pigem suunatud põhjasuunas, kus seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et elamud ja elamumaad jäävad käitisest kaugemale. tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. 7.18. Täiendavad andmed Kasutatud kirjanduse loetelu LHK projekti koostaja Nimi AS Kobras Registrikood/isikukood 10171636 Postiaadress Riia 35, 50410 Tartu Telefon 7300310 E-posti aadress [email protected] LHK projekti lisad Lisa 13: Meemaste_tibula_hajumisarvutuse_metoodika.pdf Mudeldatud hajumisarvutuse kaardipilt Lisa 14: Meemaste_tibula_hajumisarvutuste_kaardid.pdf LHK projekti täiendavad andmed 8. Käitise jäätmehooldust käsitlevad andmed 34/47 8.1. Tegevuskoha põhi- ja kõrvaltegevus(ed) vastavalt E-PRTR määruse I lisale Tegevuskoha põhitegevus Tegevuskoha kõrvaltegevus Tegevuse nimetus Intensiivne loomakasvatus ja vesiviljelus Kodulindude intensiivkasvatus tootmisvõimsusega, mis ületab 40000 linnukohta 8.2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Jäätmeliik Sissetulek Väljaminek Tekib Saadakse teistelt (ettevõtjatelt, Kokku Taaskasutatakse Kõrvaldatakse Antakse teistele Kokku Ladustamine (t/a) asutustelt, isikutelt) (t/a) Kogus R- Kogus D- ettevõtjatele (t/a) (t/a) kood (t/a) kood 15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid 4 4 4 4 0 15 01 06 - Segapakendid 0.50 0.50 0.50 0.50 0 18 02 02* - Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja 0.20 0.20 0.20 0.20 0 kõrvaldama erinõuete kohaselt 15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud 0.20 0.20 0.20 0.20 0 pakendid 02 01 02 - Loomsete kudede jäätmed 2 2 2 2 0 20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) 0.20 0.20 0.20 0.20 0 35/47 8.3. Andmed jäätmete kogumise ja veo ning ladestamise ja vahetu keskkonda viimise kohta kalendriaasta jooksul Jäätmeliik Jäätmete Veetav Veok Jäätmevedaja Jäätmeveo sihtkoht kogumise viis kogus (t/a) Jäätmekäitluskoht Aadress Jäätmeid vastuvõttev ettevõtja Keskkonda Ärinimi või nimi Äriregistri viimine, t/a või isikukood 15 01 01 - Paber- ja kartongpakendid Paberikonteiner 4 4 Veoettevõtja Pole teada Pole teada Ragn-Sells AS 10 306 958 Pole teada Pole teada Eesti 10 277 820 Keskkonnateenused AS 15 01 06 - Segapakendid Pakendikonteiner 0.50 0.5 Veoettevõtja Pole teada Pole teada Ragn-Sells AS 10 306 958 Pole teada Pole teada Eesti 10 277 820 Keskkonnateenused AS 18 02 02* - Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks Kapp, 0.20 0.2 Omavedu Sihtasutus Tartu Pole teada Tartu Ülikooli 90 001 478 koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt olmeruumid Ülikooli Kliinikum Kliinikum SA 15 01 10* - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega Kapp, 0.20 0.2 Omavedu AS Epler & Lorenz Ravila 75a, 51014 Tartu Epler & Lorenz AS 10 136 864 saastatud pakendid olmeruumid 20 03 01 - Prügi (segaolmejäätmed) Olmejäätmete 0.20 0.2 Veoettevõtja Pole teada Pole teada Ragn-Sells AS 10 306 958 konteiner Pole teada Pole teada Eesti 10 277 820 Keskkonnateenused AS 02 01 02 - Loomsete kudede jäätmed Külmkapp (500 l) 2 2 Veoettevõtja AS Vireen Ebavere küla, Väike- AS Vireen 10 787 656 Maarja vald, Lääne- Virumaa 8.4. Korraldatava jäätmekäitluse selgitus ja tehnilise varustuse kirjeldus Jäätmekäitlus¹ Tehniline varustus Kirjeldus Failid K - kogumine Liigiti kogumine konteineritesse ja kogumiskohtadesse laoruumides V - vedamine Kogumiskohtadesse kogutud jäätmete (18 02 02*, 15 01 10*) vedu jäätmekäitlusettevõttele üleandmiseks ¹ Jäätmekäitlustoimingute selgitused (pdf). 36/47 8.5. Tootmistegevuse selgitus koos jäätmete moodustumisega seotud toorme ning tehnoloogiaprotsesside iseloomustusega Toore, millest Tehnoloogiaprotsessi Arvutused tekkivate ja keskkonda viidavate jäätmete koguste Jäätmete käitlemise tehnilise varustuse kirjeldus Jäätmete käitlemise moodustuvad iseloomustus hindamiseks tehnilise varustuse jäätmed kirjeldus Ravimid Veterinaarteenus Tekkivad jäätmed on ravimitega saastunud pakendid. Tekkivate Kogutakse kogumiskohtadesse laoruumides, transport toimub jäätmete kogust hinnatakse äravedude alusel alusel. omaveona, jäätmed antakse üle jäätmekäitlusettevõttele. Ravimid Veterinaarteenus Tekkivad jäätmed on nakkusohtlikud jäätmed. Tekkivate jäätmete Kogutakse kogumiskohtadesse laoruumides, transport toimub kogust hinnatakse äravedude alusel alusel. omaveona, jäätmed antakse üle jäätmekäitlusettevõttele. Linnud Tibude pidamine Tekkivad jäätmed on tibude transportimisel kasutatavad karbid. Kogutakse paberikonteinerisse, jäätmed antakse veoks ja käitluseks üle Tekkivate jäätmete kogust hinnatakse äravedude alusel alusel. jäätmekäitlusettevõttele (Ragn-Sells AS, Eesti Keskkonnateenused AS). Linnud Tibude pidamine Tekkivad jäätmed on tibude kasvatamisel tekkivad loomsed Kogutakse külmkappidesse, jäätmed antakse veoks ja käitluseks üle kõrvalsaadused. Tekkivate jäätmete kogust hinnatakse äravedude jäätmekäitlusettevõttele AS Vireen. alusel. 37/47 8.6. Jäätmete koostise ning jäätmekäitlustoimingute ja -tehnoloogia iseloomustus Jäätmete keemiline koostis Segaolmejäätmed – keemiline koostis teadmata Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus Jäätmete kogumine ja üleandmine jäätmekäitlusettevõttele Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d) Kogumine olmejäätmete konteinerisse Jäätmete keemiline koostis Pakendid – keemiline koostis teadmata Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus Jäätmete kogumine ja üleandmine jäätmekäitlusettevõttele Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d) Kogumine pakendikonteinerisse Jäätmete keemiline koostis Paber ja kartong – keemiline koostis teadmata Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus Jäätmete kogumine ja üleandmine jäätmekäitlusettevõttele Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d) Kogumine paberikonteinerisse Jäätmete keemiline koostis Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastatud pakendid – keemiline koostis teadmata Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus Jäätmete kogumine, vedu ja üleandmine jäätmekäitlusettevõttele Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d) Kogumine kogumiskohtadesse laoruumides, omavedu üleandmiseks jäätmekäitlusettevõttele Jäätmete keemiline koostis Jäätmed, mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt – keemiline koostis teadmata Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus Jäätmete kogumine, vedu ja üleandmine jäätmekäitlusettevõttele Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d) Kogumine kogumiskohtadesse laoruumides, omavedu üleandmiseks jäätmekäitlusettevõttele Jäätmete keemiline koostis Loomsete kudede jäätmed – keemiline koostis teadmata Jäätmekäitlustoimingu (-toimingute) kirjeldus Jäätmete kogumine ja üleandmine jäätmekäitlusettevõttele Jäätmekäitlus-tehnoloogia(d) Kogumine külmkappidesse 8.7. Jäätmekäitluskohtade kirjeldus Vorm ei ole asjakohane. 38/47 8.8. Andmed isikute kohta, kellele kavatsetakse jäätmed üle anda Isik Aadress Tartu Ülikooli Kliinikum SA L. Puusepa tn 1a Tartu, Tartu Tartumaa 50406 Epler & Lorenz AS Ravila tn 75a Tartu, Tartu Tartumaa 50411 Ragn-Sells AS Suur-Sõjamäe tn 50a Tallinn Harjumaa 11415 Eesti Keskkonnateenused AS Artelli tn 15 Tallinn Harjumaa 10621 AS Vireen Ebavere küla,Väike-Maarja vald, 46209 Lääne-Virumaa 8.9. Ettepanekud jäätmekäitluskoha või jäätmetekkekoha omaseireks Seiratav näitaja Seire viis Seire sagedus Jäätmete kogus Jäätmekoguste dokumenteerimine jäätmete üleandmisel pidev Jäätmete kogumine Kogumiskohtade visuaalne seire pidev 8.10. Jäätmekäitluse alustamisel ja lõpetamisel rakendatavad tervise- ja keskkonnakaitsemeetmed, sealhulgas jäätmekäitluskohtade järelhoolduse kava Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Seotud failid Konteinerite paigaldamine Konteineri paigaldatakse piisava ligipääsetavusega asukohta kindlale pinnale/alusele Jäätmekäitluse alustamisel Konteineritesse kogumise Konteineritesse kogutud jäätmed antakse üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale ettevõttele, jäätmete kogumiskohad Jäätmekäitluse lõpetamisel lõpetamine korrastatakse Käitise tegevuse lõpetamine Kõik jäätmed antakse üle vastavat luba ja vajadusel ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavatele ettevõtetele. Territoorium Käitise tegevuse korrastatakse. lõpetamisel 8.11. Andmed jäätmete põletamisel või koospõletamisel tekkiva soojuse kasutamise kohta Vorm ei ole asjakohane. 8.12. Andmed põletamisel tekkivate, taaskasutatavate, sealhulgas ringlusse võetavate ja kõrvaldatavate jäätmete koguse ning jäätmete tekke vältimise ja vähendamise meetmete kohta Vorm ei ole asjakohane. 8.13. Õhu- ja veeheite piirväärtusest kinnipidamiseks ja põletusprotsessi reguleerimiseks vajalike ning tehnoloogiaparameetrite mõõtmise regulaarsust ja täpsust tagavate mõõteseadmete nimistu koos tehnilise iseloomustusega Vorm ei ole asjakohane. 8.14. Andmed prügila ja/või jäätmehoidla kavandatud mahutavuse kohta Vorm ei ole asjakohane. 39/47 8.15. Prügila ja/või jäätmehoidla asukoha kirjeldus, selle hüdrogeoloogiline ja geoloogiline iseloomustus Vorm ei ole asjakohane. 8.16. Taotleja kirjalik tõendus, et tal on tegutsemiseks vajaliku oskusega personal taotluses märgitud tegevusalal ning tema tegevus vastab keskkonnakaiste- ja tööohutusalastes õigusaktides kehtestatud nõuetele Vorm ei ole asjakohane. 8.17. Prügila või jäätmehoidla töö korraldamisel õnnetuste vältimiseks ja nende kahjulike tagajärgede piiramiseks rakendatavad meetmed Vorm ei ole asjakohane. 9. Jäätmete ladustamine kalendriaasta jooksul Vorm ei ole asjakohane. 10. Äkkheide vette Vorm ei ole asjakohane. 11. Kütuse kasutamine, energia tootmine ja tarbimine 11.1. Kütuse kasutamine ja energia tootmine kütuseliikide kaupa Kasutatav kütus Energia tootmine, MWh/a Kütuse nimetus Väävli​‐ Tuha​‐ Alumine kütte​väärtus, MJ/kg Kogus, t/a või gaasi korral, tuh m³ Erikulu, t, m³, kWh või Elekter Soojus ja aur sisaldus, sisaldus, või gaasi korral MJ/Nm³ Tootmis​‐ Ruumide kütmiseks ja Sise​trans​‐ Muu Kokku muud toote​ühiku kohta Oma​ Müük Kokku Oma​ Müük Kokku % % protsessis olmevee soojenda​miseks pordiks tarve tarve Vedeldatud 0.005 46,08 545.21 545.21 0 0 naftagaas (LPG) 40/47 11.2. Energia tarbimine tootmisetappide või kasutusalade kaupa Tootmisetapp või kasutusala Energia tarbimine, MWh/a Elekter, MWh/a Soojus, MWh/a Aur, MWh/a Oma​‐ Muu Erikulu, MWh tooteühiku Kokku Oma​‐ Muu tarnija Erikulu, MWh tooteühiku kohta Kokku Oma​toodang Muu tarnija Kokku toodang tarnija kohta toodang Valgustus 133.20 133.20 0 0 söötmine 177.60 177.60 0 0 Puhastustööd, olmevee soojendamie 88.80 88.80 0 0 jmt Ventilatsioon 44.40 44.40 0 0 Kokku 0 444 444 0 0 0 0 0 0 12. Välisõhus leviv lõhn, vibratsioon ja müra 12.1. Lõhna esinemine välisõhus Lõhna allikas Nr Lõhnaaine Kasutatud määramis- Määramise teostaja Määramise tulemused (lõhna esinemissagedus ja tugevus) Lõhna vähendamise tegevuskava plaanil või ainete meetodid olemasolu või vajaduse või segu põhjendus kaardil Linnukasvatushooned 1-7 Lõhnaaine Modelleerimine MAAILMAPARANDAMISE Lõhnaaine esinemise häiringutase ületatakse tootmisterritooriumi Ei ole vajalik arvutusprogrammiga AKTIVISTIDE ALGATUSRÜHM läheduses. Lähimate elamute (õueala) juures häiringutaset ei Aeropol 5.3 MTÜ esine. Sõnnikuhoidlad 13 Lõhnaaine Modelleerimine MAAILMAPARANDAMISE Lõhnaaine esinemise häiringutase ületatakse tootmisterritooriumi Ei ole vajalik arvutusprogrammiga AKTIVISTIDE ALGATUSRÜHM läheduses. Lähimate elamute (õueala) juures häiringutaset ei Aeropol 5.3 MTÜ esine. Lõhnaaine esinemise hindamine Lõhnaaineid lendub käitise linnukasvatushoonetest ja sõnnikukonteineritest. Lõhnaaine hajumisarvutuste põhjal ületatakse käitise tootmisterritooriumist väljaspool põhja, ida ja lääne suunas lõhnaaine esinemise häiringutase (lõhnatundide osakaal 15%), kuid alale ei jää eluhooneid ja õueala. Seotud failid Lisa 15: Meemaste_tibula_hajumisarvutuste_kaardid.pdf 12.2. Vibratsioon Vorm ei ole asjakohane. 12.3. Välisõhus leviv müra Vorm ei ole asjakohane. 41/47 13. Käitise omaseire Käitaja organisatsioonilise ülesehituse kirjeldus, millel on Jäneselaane OÜ Meemaste tibulas on neli täiskohaga töötajat. eristatavad käitises keskkonnajuhtimisega seotud Keskkonnajuhtimisega tegeleb käitise juhataja. ametikohad Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamise ülevaade Sertifitseeritud keskkonnajuhtimissüsteemi käitises rakendatud ei ole. Täidetakse käitise tegevust reguleerivate Eesti Vabariigi keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid ning lähtutakse hea põllumajandustava põhimõtetest. Andmed vastutuse ja volituste kohta avariide või avariiohu Vastutus ja volitused avariide või avariiohu käsitlemisel ja põhjuste uurimisel on käitise juhatajal. käsitlemisel ja põhjuste uurimisel Andmed korraldatud ja kavandatud keskkonnaalase Keskkonnaohutuse seisukohalt on olulisim järgida kehtestatud eeskirju ja nõudeid nii igapäevaste tööülesannete puhul kui koolituse kohta ka avariiolukorras tegutsemisel. Tööle asumisel läbitakse intensiivne väljaõpe, mille puhul käsitletakse ka keskkonnaalaseid eeskirju ja nõudeid (näiteks avariioht). Igapäevase töö käigus juhendatakse töötajaid vajaduspõhiselt, sh keskkonnaalaselt. Eraldi keskkonnaalaseid koolitusi ei ole seni korraldatud ega kavandatud. Andmed veesaaste omaseire kohta Omaseire punktide tekstiline selgitus Veesaaste omaseiret ei teostata. Saastetaseme fooniandmed ning saastetaseme muutumise Puuduvad hinnang Lisaandmed veekogu ja põhjavee seisundile avaldatava Puuduvad mõju kohta Andmed pinnase ja põhjavee saastatuse omaseire kohta Omaseire punktide tekstiline selgitus Veevõtt Meemaste linnufarmi puurkaevust (nr 8567, põhjaveehaarde registrikood POH0000415) toimub Peri Põllumajanduslik OÜ vee erikasutusloa nr L.VV/326252 alusel, mille kohaselt tuleb kord viie aasta jooksul analüüsida toorvett järgnevate parameetrite osas: elektrijuhtivus, pH, lahustunud hapniku sisaldus, keemiline hapnikutarve, ammoonium, nitraadid, kloriidid, sulfaadid, üldraud ja mangaan. Saastetaseme fooniandmed ning saastetaseme muutumise Kesk-Devoni Ida-Eesti vesikonna põhjavee seire andmete põhjal on piirkonna põhjavees suur rauasisaldus: 0,09 kuni 5,33 hinnang mg/l (keskmine 1,94 mg/l) (Eesti riikliku keskkonnaseire põhjaveekogumite seire 2016. a aastaaruanne). Lisaandmed veekogu ja põhjavee seisundile avaldatava Puuduvad mõju kohta Andmed saastatuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hoolduse ja kontrolli kohta 42/47  Omaseire punktide tekstiline selgitus Käitises ei kasutata saastatuse vähendamise tehnoloogiaseadmed ja püüde- või puhastusseadmed Saastetaseme fooniandmed ning saastetaseme muutumise Puuduvad hinnang Lisaandmed veekogu ja põhjavee seisundile avaldatava Puuduvad mõju kohta 13.1. Veesaaste omaseire Vorm ei ole asjakohane. 13.2. Pinnase ja põhjavee saastatuse omaseire Vorm ei ole asjakohane. 13.3. Saastuse vähendamise tehnoloogiaseadmete ja püüde- või puhastusseadmete hooldus ja kontroll Vorm ei ole asjakohane. 13.4. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Meede/Tegevus Meetme kirjeldus Meetme rakendamine Tootmise seire Peetakse arvestust tibude arvu üle ja jälgitakse pidevalt tibude füsioloogilist seisundit. On Pidev. Tibude arvu ja sööda kulu jälgitakse laoarvestusena. Sööda kvaliteeti jälgitakse tootja info ülevaade kasutatavate söötade kvaliteedinäitajatest, söötmisel kasutatakse lindude põhjal. Sõnniku koguseid arvestatakse hinnanguliselt äravedude alusel. Veekasutust jälgitakse vajadustele vastavaid söödaratsioone. Peetakse pidevat arvestust toorme, veearvestite abil, linnukasvatushoonete veearvestite näit registreeritakse iga päev ja pumbajaama abimaterjalide, vee ja energia kasutamise üle. Peetakse arvestust sõnniku tekke, veearvesti näit kord kuus. Elektrikasutust jälgitakse elektriarvestite põhjal, mille näit registreeritakse ladustamise ja äravedude üle. kord kuus. Jäätmetekke On ülevaade jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest Pidev. Tekkivate jäätmete kogust arvestatakse jäätmete äraveo alusel. seire omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. Peetakse pidevat arvestust tekkinud, kogutud ja veetud jäätmete liigi, hulga ja omaduste kohta. Heitetekke seire Ammoniaagi õhkuheidet arvutatakse ammoniaagi kontsentratsiooni ja ventilatsiooni Kui on toimunud oluline muutus. kiiruse mõõtmise andmetest. Pinnase ja Peri Põllumajanduslik OÜ teostab vee erikaitseloa nõuetest tulenevalt Meemaste Üks kord viie aasta jooksul. põhjavee linnufarmi puurkaevu (katastri nr 8567) toorvee analüüse. jääkreostuse seire Müra- ja Müratekke jälgimine, kaebuste registreerimine ja analüüsimine Pidev vibratsiooni seire Lõhna seire Lõhna tekke organoleptiline jälgimine, kaebuste registreerimine ja analüüsimine Pidev 43/47 14. Avariide vältimine ja tagajärgede piiramine (vesi, jäätme, õhk) Tootmisetapp, Võimaliku avarii ohu Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja Vastutaja Kehtestatud Viimase tehnoloogiaprotsess kirjeldus (lühikirjeldus) juhised käitumiseks (lühikirjeldus) ametikoht korra ja juhiste ülevaatuse ülevaatamise kuupäev sagedus Tibude pidamine Tulekahju Tuleohutuseeskirjade järgimine, tulekustutus vahendite Tegutsemine vastavalt tuleohutuseeskirjadele Farmijuhataja Kord aastas 17.12.2018 olemasolu tagamine Tibude pidamine Haiguspuhang Haigustekitajate leviku takistamine (puhtuse tagamine, Haiguskahtlusega tibude eraldamine teistest ning Farmijuhataja Kord aastas 17.12.2018 näriliste tõrje, hoonetesse ei lasta kõvalisi isikuid, loomi ja veterinaarteenuse tellimine, haigusleviku linde). Tibude seisukorra pidev jälgimine. piiramiseks vajalikud puhastustööd Tibude pidamine Tööõnnetused Töötajate väljaõpe ja igapäevane vajaduspõhine Tegutsemine vastavalt esmaabi ja Farmijuhataja Kord aastas 17.12.2018 juhendamine, ohutuseeskirjade järgimine õnnetusjuhtumite korral käitumise eeskirjadele Tibude jootmine, Veetrassi leke Regulaarne seadmete ja veetrassi tehnilise seisukorra Lekke asukoha kindlaks tegemine ja lekke Farmijuhataja Kord aastas 17.12.2018 puhastustööd kontrollimine ning vajaduspõhiste hooldus- ja remonditööde kõrvaldamine teostamine Tibude jootmine, Seadmete rikked Regulaarne seadmete hooldamine, tehnilise seisukorra Seadmete töö katkestamine, remondi Farmijuhataja Kord aastas 17.12.2018 söötmine, kontrollimine ning vajaduspõhine remontimine, vajadusel korraldamine, vajadusel seadmete asendamine või puhastustööd, seadmete väljavahetamine alternatiivse meetodi kasutamine ventilatsioon Tibude jootmine, Elektrikatkestus, Vajaduspõhine elektrisüsteemide hooldamine ja Elektrivarustuse taastamise korraldamine, Farmijuhataja Kord aastas 17.12.2018 söötmine, seadmete seiskumine uuendamine vajadusel alternatiivsete meetodite kasutamine puhastustööd, ventilatsioon Puhastustööd Trosside katkemine Puhastustööde alustamisel trosside seisukorra Trosside parandamine või väljavahetamine Farmijuhataja Kord aastas 17.12.2018 kontrollimine Tibude söötmine Söödaliinide purunemine Regulaarne seadmete tehnilise seisukorra kontrollimine Seadmete töö katkestamine, remondi Farmijuhataja Kord aastas 17.12.2018 ning vajaduspõhiste hooldus- ja remonditööde teostamine korraldamine, vajadusel seadmete asendamine või alternatiivse meetodi kasutamine Tibude pidamine Küttesüsteemi rike Regulaarne seadmete tehnilise seisukorra kontrollimine Remondi korraldamine, vajadusel seadmete Farmijuhataja Kord aastas 17.12.2018 ning vajaduspõhiste hooldus- ja remonditööde teostamine asendamine või alternatiivse meetodi kasutamine Tibude söötmine Söödapunkrite Regulaarne mahutite tehnilise seisukorra kontrollimine ning Laiali valgunud toorme koristamine, remondi Farmijuhataja Kord aastas 17.12.2018 konstruktsioonide vajaduspõhiste hooldus- ja remonditööde teostamine korraldamine, vajadusel mahutite asendamine purunemine Tibude pidamine Sõnnikukogumiskonteineri Regulaarne mahuti tehnilise seisukorra kontrollimine ning Sõnniku koristamine, remondi korraldamine, Farmijuhataja Kord aastas 17.12.2018 konstruktsioonide vajaduspõhiste hooldus- ja remonditööde teostamine vajadusel mahuti asendamine purunemine Puhastustööd Reoveemahutite leke Regulaarne mahutite tehnilise seisukorra kontrollimine ning Lekkekoha kindlaks tegemine ja lekke Farmijuhataja Kord aastas 17.12.2018 vajaduspõhiste hooldustööde teostamine kõrvaldamine, vajadusel mahutite asendamine või alternatiivse meetodi kasutamine Puhastustööd Kemikaalide mahutite leke Regulaarne mahutite tehnilise seisukorra kontrollimine ning Lekke kindlaks tegemine ja kõrvaldamine, Farmijuhataja Kord aastas 17.12.2018 vajaduspõhiste hooldustööde teostamine vajadusel mahutite asendamine Ruumide kütmine Vedelgaasimahuti- või Regulaarne mahutite tehnilise seisukorra kontrollimine ning Vajadusel seadmete töö katkestamine, remondi Farmijuhataja Kord aastas 17.12.2018 trasside leke vajaduspõhiste hooldus- ja remonditööde teostamine korraldamine, vajadusel seadmete asendamine või alternatiivse meetodi kasutamine 44/47 15. Tegevushälbed Tegevushälbe liik Tootmisetapp, tehnoloogiaprotsess Meede Puhastustööd Sõnniku eemaldamine ja linnukasvatushoonete puhastamine, tootmisseadmete Seadmete kasutuseeskirjade järgimine. Välditakse linnukasvatushoonete välisele alale puhastamine. Sõnniku transpordil sõnniku sattumine linnukasvatushoonete välisele alale. sõnniku ja puhastusvee sattumist, vajadusel kõrvaldatakse koheselt. Lekked Tibude jootmine. Jootmisseadmete lekked ja ummistused. Jootmisseadmete lekete või ummistuste korral kohesed hooldus- ja remonditööd vastavalt konkreetsele probleemile, vajadusel alternatiivse meetodi kasutamine. Lekked Sõnniku ladustamine. Leke sõnnikukonteineritest. Kohesed hooldus- ja remonditööd vastavalt konkreetsele lekkele. Tootmisseadmete Tibude söötmine ja jootmine, sõnniku eemaldamine ja linnukasvatushoonete Kohesed hooldus- ja remonditööd vastavalt konkreetsele rikkele, vajadusel seadmete rikked puhastamine, ruumide kütmine. asendamine või alternatiivse meetodi kasutamine. Puhastusseadmete Sõnniku eemaldamine ja linnukasvatushoonete puhastamine. Sõnnikukäitlusseadmete või Hooldus- ja remonditööd vastavalt konkreetsele rikkele, vajadusel seadmete asendamine rikked survepesuri rike. või alternatiivse meetodi kasutamine. Tehnoloogiaseadmete Tibude söötmine ja jootmine, sõnniku eemaldamine ja linnukasvatushoonete Seadmete kasutuseeskirjade järgimine. töö alustamine puhastamine, ruumide kütmine. Tehnoloogiaseadmete Tibude söötmine ja jootmine, sõnniku eemaldamine ja linnukasvatushoonete Seadmete kasutuseeskirjade järgimine. töö lõpetamine puhastamine, ruumide kütmine. Muud tööd Tibude pidamisel haiguste esinemine. Veterinaarteenuse tellimine, vajadusel haiguskahtlusega lindude eraldamine. Puhastustööd Sõnniku eemaldamine ja linnukasvatushoonete puhastamine. Kõrgendatud tasapindade, Kasutuseeskirjade järgimine. Kohesed hooldus- ja remonditööd vastavalt konkreetsele jootmis- ja söötmisseadmete üles tõstmise trosside tõrkumine või purunemine. rikkele, vajadusel süsteemi osade asendamine või alternatiivse meetodi kasutamine. 16. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise tegevuse täieliku lõpetamise korral ja järelhoolde meetmed Tootmistegevuse või selle osa likvideerimise ajal ja pärast Käitises tegevuse lõpetamisel: linnukasvatushoonetes olevad linnud realiseeritakse (müüakse); hooned tühjendatakse tegevuse täielikku lõpetamist kasutusele võetavate sõnnikust ja puhastatakse, sõnnik antakse käitlemiseks üle partnerettevõtetele, tagades seeläbi jääkreostuse tekke keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmete vältimise; olemasolev tooraine (nt sööt) müüakse või antakse üle jäätmekäitlejale; kõik käitises olevad abimaterjalid, loend ja kirjeldus kemikaalid (sh kütus) müüakse või antakse üle käitlusettevõttele; kasutusel olev tehnika puhastatakse ja lülitatakse välja, mobiilsed seadmed (nt traktorid) müüakse või võetakse kasutusele ettevõtte teises(tes) käitises(tes); veetorustik tühjendatakse; käitise territooriumil selle sulgemise ajal olevad jäätmed (nt segaolmejäätmed ja ohtlikud jäätmed) antakse üle vastavat litsentsi omavale jäätmekäitlejale, tagades nende nõuetekohase käitlemise; reovee kogumismahutid tühjendatakse ja puhastatakse; kõik linnukasvatushooned ja muud ehitised ning rajatised suletakse kõrvaliste isikutele ja loomadele juurdepääsu takistamiseks; hoonete lammutamisel ohtlike jäätmete tekkimisel tagatakse nende eraldi kogumine ning tava- ja ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine. Kava tegevuse täieliku lõpetamise järgseks perioodiks, Käitise kavandatavast sulgemisest teavitatakse loa andjat järelhooldeks rakendatavate meetmete välja selgitamiseks. sealhulgas järelhoolde ja võimalikust jääksaastest lähtuva ohu vältimiseks rakendatavad meetmed 17. Lähteolukorra aruanne Käitise tegevuskoha lähteolukorra aruanne Lisa 16: Meemaste_tibula_lahteolukorra_aruanne.pdf 45/47 18. Tabel 56. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Vorm ei ole asjakohane. 19. Kirjandus ja sisu üldarusaadav lühikokkuvõte Kasutatud kirjanduse ja metoodikate loetelu Asjakohased õigusaktid Avalikud andmebaasid ja registrid: • EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx; • Eesti riiklik keskkonnaseire programm, http://seire.keskkonnainfo.ee/; • Keskkonnaameti keskkonnateenuste portaal, https://eteenus.keskkonnaamet.ee/; • Keskkonnaregistri avalik teenus, http://register.keskkonnainfo.ee; • Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/; • Maa-ameti Geoportaal, https://geoportaal.maaamet.ee/; • Riiklik Ilmateenistus, https://www.ilmateenistus.ee/; • VEKA, http://veka.keskkonnainfo.ee/. Saastuse kompleksne vältimine ja kontroll, Parim võimalik tehnika sigade ja lindude intensiivkasvatuses, http://www.ippc.envir.ee/docs/PVT/sead-linnud-pvt%20eesti%20k.pdf PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta, komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/302, 15.02.2017, https://www.envir.ee/sites/default/files/pvt_jareldused_kodulindude_ja_sigade_inteniivkasvatusele.pdf Lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjal, Keskkonnaministeerium, 2013, https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/public/Keskkonnainfo/130919_Lahteolukorraaruanne_.docx Riikliku keskkonnaseire põhjaveekogumine seire 2016. a aastaaruanne, Eesti Geoloogiakeskus, 2017 Ohutuskaardid Tehniliste üksikasjadeta kokkuvõte Jäneselaane OÜ Meemaste tibula põhitegevusalaks on kodulinnukasvatus. Käitises tegeletakse tibude üles kasvatamisega noorkanadeks. Kompleksi kuulub seitse linnukasvatushoonet, millest kuues peetakse tibusid sügavallapanul pidamisel ning ühes mitmel tasapinnal pidamisel. Kokku on kompleksi kavandatud 240 000 linnukohta. Aastane tootmismaht on kuni 600000 noorkana. Kodulindude intensiivkasvatuse peamised tootmisetapid: lindude kasvatamine (söötade hoiustamine, söötmine, jootmine), sõnnikukäitlus (sõnniku eemaldamine linnukasvatushoonetest, sõnniku ladustamine). Kodulindude intensiivkasvatuse tugitegevused: sööda sisseostmine, veevarustus ja reovee kogumine, kütteseadmete käitamine, jäätmekäitlus, loomsete kõrvalsaaduste käitlus, veterinaaria tugiteenus, sõnniku laotamine põldudele. Ettevõtte tegevus vastab kodulindude intensiivkasvatuse parimale võimalikule tehnikale (PVT). Ettevõtte tegevusel järgitakse hea põllumajandustava põhimõtteid. Käitise tegevusel arvestatakse müratekke ja saasteainete õhkuheite piiramise ning keskkonnasäästliku energia, vee, toorme ja kemikaalide kasutamise põhimõtetega. Olulisim negatiivne keskkonnamõju tuleneb sõnnikutekkest ja kaasnevast saateainete õhkuheitest. 46/47 20. Taotlusele lisatavad dokumendid Kavandatava tehnoloogia, meetodite ja meetmete alternatiivide lühikirjeldus, sh mittetehniline kokkuvõte Dokumendid, mis tõendavad käitise asukoha maatüki Lisa 17: Janeselaane_mitteeluruumi_uurileping.pdf õiguspärast valdust või muud õiguslikku alust tegutseda Lisa 18: Meemaste_broilerihooned_kinnistusraamatu_valjavote.pdf käitise asukohas loa alusel Muud dokumendid mida taotleja peab vajalikuks taotlusele Lisa 19: Meemaste_linnufarmi_pk_(8567)_veehaarde_sanitaarkaitseala_vahendamine.bdoc lisada 47/47  Veterinaarteenuse Tibude ost ost Allapanu Allapanu Allapanu ost Tibude lisamine ladustamine Nookanade müük pidamine Sööda Sööda ost Vesi ladustamine Elekter Ruumide kütmine Kütuse ost Sõnniku eemaldamine Loomsete Jäätmete Reovee kõrvalsaaduste kogumine kogumine kogumine Sõnniku Saasteained ladustamine välisõhku Üleandmine Üleandmine käitlejatele partneritele  SAFETY DATA SHEET KILCOX EXTRA Page: 1 Revision date: 23/03/2015 Revision No: 11 Section 1: Identification of the substance/mixture and of the company/undertaking 1.1. Product identifier Product name: KILCOX EXTRA Product code: AF8472 1.2. Relevant identified uses of the substance or mixture and uses advised against Use of substance / mixture: Disinfectant 1.3. Details of the supplier of the safety data sheet Company name: Kilco (International) Ltd Broomhouses 2 Industrial Estate Old Glasgow Road Lockerbie DG11 2SD United Kingdom Tel: +44 (0) 157 620 5480 Email: [email protected] 1.4. Emergency telephone number Emergency tel: +44 (0) 207 858 1228 Section 2: Hazards identification 2.1. Classification of the substance or mixture Classification under CHIP: Xn: R20/21/22; C: R34; Sens.: R42/43; N: R50 Classification under CLP: Acute Tox. 4: H302; Aquatic Acute 1: H400; Resp. Sens. 1: H334; Skin Corr. 1B: H314; Skin Sens. 1: H317 Most important adverse effects: Harmful by inhalation, in contact with skin and if swallowed. Causes burns. May cause sensitisation by inhalation and skin contact. Very toxic to aquatic organisms. 2.2. Label elements Label elements: Hazard statements: H302: Harmful if swallowed. H314: Causes severe skin burns and eye damage. H317: May cause an allergic skin reaction. H334: May cause allergy or asthma symptoms or breathing difficulties if inhaled. H400: Very toxic to aquatic life. Signal words: Danger Hazard pictograms: GHS05: Corrosion GHS07: Exclamation mark [cont...]  SAFETY DATA SHEET KILCOX EXTRA Page: 2 GHS08: Health hazard GHS09: Environmental Precautionary statements: P280: Wear protective gloves/protective clothing/eye protection/face protection. P301+310: IF SWALLOWED: Immediately call a POISON CENTER/doctor/. P304+341: IF INHALED: If breathing is difficult, remove victim to fresh air and keep at rest in a position comfortable for breathing. P305+351+338: IF IN EYES: Rinse cautiously with water for several minutes. Remove contact lenses, if present and easy to do. Continue rinsing. P342+311: If experiencing respiratory symptoms: Call a POISON CENTER/doctor/. P303+361+353: IF ON SKIN (or hair): Take off immediately all contaminated clothing. Rinse skin with water/shower. P333+313: If skin irritation or rash occurs: Get medical advice. Label elements under CHIP: Hazard symbols: Dangerous for the environment. Corrosive. Risk phrases: R20/21/22: Harmful by inhalation, in contact with skin and if swallowed. R34: Causes burns. R42/43: May cause sensitisation by inhalation and skin contact. R50: Very toxic to aquatic organisms. Safety phrases: S23: Do not breathe fumes. S26: In case of contact with eyes, rinse immediately with plenty of water and seek medical advice. S36/37/39: Wear suitable protective clothing, gloves and eye / face protection. S45: In case of accident or if you feel unwell, seek medical advice immediately (show the label where possible). S61: Avoid release to the environment. Refer to special instructions / safety data sheets. S63: In case of accident by inhalation, remove casualty to fresh air and keep at rest. 2.3. Other hazards PBT: This product is not identified as a PBT/vPvB substance. Section 3: Composition/information on ingredients 3.2. Mixtures [cont...]  SAFETY DATA SHEET KILCOX EXTRA Page: 3 Hazardous ingredients: GLUTARALDEHYDE EINECS CAS CHIP Classification CLP Classification Percent 203-856-5 111-30-8 T: R23/25; C: R34; Sens.: R42/43; Acute Tox. 3: H331; Acute Tox. 3: H301; 10-30% N: R50 Skin Corr. 1B: H314; Resp. Sens. 1: H334; Skin Sens. 1: H317; Aquatic Acute 1: H400 BENZALKONIUM CHLORIDE 270-325-2 68424-85-1 Xn: R21/22; C: R34; N: R50 Skin Corr. 1C: H314; Acute Tox. 4: 1-10% H302+312; Aquatic Acute 1: H400 4-CHLORO-3-METHYLPHENOL 200-431-6 59-50-7 Xn: R21/22; Xi: R41; Sens.: R43; Acute Tox. 4: H312; Acute Tox. 4: H302; 1-10% N: R50 Eye Dam. 1: H318; Skin Sens. 1: H317; Aquatic Acute 1: H400 Section 4: First aid measures 4.1. Description of first aid measures Skin contact: Remove all contaminated clothes and footwear immediately unless stuck to skin. Drench the affected skin with running water for 10 minutes or longer if substance is still on skin. Consult a doctor. Eye contact: Bathe the eye with running water for 15 minutes. Consult a doctor. Ingestion: Wash out mouth with water. Do not induce vomiting. If conscious, give half a litre of water to drink immediately. Consult a doctor. Inhalation: Remove casualty from exposure ensuring one's own safety whilst doing so. Consult a doctor. 4.2. Most important symptoms and effects, both acute and delayed Skin contact: There may be irritation and redness at the site of contact. Eye contact: There may be irritation and redness. The eyes may water profusely. Ingestion: There may be soreness and redness of the mouth and throat. Nausea and stomach pain may occur. There may be vomiting. Inhalation: There may be irritation of the throat with a feeling of tightness in the chest. Delayed / immediate effects: Immediate effects can be expected after short-term exposure. 4.3. Indication of any immediate medical attention and special treatment needed Immediate / special treatment: Not applicable. Section 5: Fire-fighting measures 5.1. Extinguishing media Extinguishing media: Suitable extinguishing media for the surrounding fire should be used. Use water spray to cool containers. [cont...]  SAFETY DATA SHEET KILCOX EXTRA Page: 4 5.2. Special hazards arising from the substance or mixture Exposure hazards: Not applicable. 5.3. Advice for fire-fighters Advice for fire-fighters: Wear self-contained breathing apparatus. Wear protective clothing to prevent contact with skin and eyes. Section 6: Accidental release measures 6.1. Personal precautions, protective equipment and emergency procedures Personal precautions: Refer to section 8 of SDS for personal protection details. If outside do not approach from downwind. If outside keep bystanders upwind and away from danger point. Mark out the contaminated area with signs and prevent access to unauthorised personnel. Turn leaking containers leak-side up to prevent the escape of liquid. 6.2. Environmental precautions Environmental precautions: Do not discharge into drains or rivers. Contain the spillage using bunding. 6.3. Methods and material for containment and cleaning up Clean-up procedures: Absorb into dry earth or sand. Transfer to a closable, labelled salvage container for disposal by an appropriate method. 6.4. Reference to other sections Reference to other sections: Refer to section 8 of SDS. Section 7: Handling and storage 7.1. Precautions for safe handling Handling requirements: Avoid direct contact with the substance. Ensure there is sufficient ventilation of the area. Do not handle in a confined space. Avoid the formation or spread of mists in the air. 7.2. Conditions for safe storage, including any incompatibilities Storage conditions: Store in a cool, well ventilated area. Keep container tightly closed. The floor of the storage room must be impermeable to prevent the escape of liquids. Suitable packaging: Must only be kept in original packaging. 7.3. Specific end use(s) Specific end use(s): The identified uses for this product are detailed in Section 1.2 Section 8: Exposure controls/personal protection 8.1. Control parameters [cont...]  SAFETY DATA SHEET KILCOX EXTRA Page: 5 Hazardous ingredients: GLUTARALDEHYDE Workplace exposure limits: Respirable dust State 8 hour TWA 15 min. STEL 8 hour TWA 15 min. STEL UK 0.2 mg/m3 0.2 mg/m3 - - DNEL/PNEC Values DNEL / PNEC No data available. 8.2. Exposure controls Engineering measures: Ensure there is sufficient ventilation of the area. The floor of the storage room must be impermeable to prevent the escape of liquids. Respiratory protection: Self-contained breathing apparatus must be available in case of emergency. Hand protection: Impermeable gloves. Eye protection: Safety glasses. Ensure eye bath is to hand. Skin protection: Impermeable protective clothing. Section 9: Physical and chemical properties 9.1. Information on basic physical and chemical properties State: Liquid Colour: Pale yellow Odour: Aldehydic Oxidising: Non-oxidising (by EC criteria) Solubility in water: Soluble Flammability limits %: lower: Not applicable. upper: Not applicable. Flash point°C: Not applicable. Relative density: 1.070 - 1.100 pH: 5.00 - 7.00 9.2. Other information Other information: Not applicable. Section 10: Stability and reactivity 10.1. Reactivity Reactivity: Stable under recommended transport or storage conditions. 10.2. Chemical stability Chemical stability: Stable under normal conditions. 10.3. Possibility of hazardous reactions Hazardous reactions: Hazardous reactions will not occur under normal transport or storage conditions. Decomposition may occur on exposure to conditions or materials listed below. [cont...]  SAFETY DATA SHEET KILCOX EXTRA Page: 6 10.4. Conditions to avoid Conditions to avoid: Extremes of temperature 10.5. Incompatible materials Materials to avoid: Alkalis. 10.6. Hazardous decomposition products Haz. decomp. products: In combustion emits toxic fumes of carbon dioxide. In combustion emits toxic fumes of hydrogen chloride / phosgene. Section 11: Toxicological information 11.1. Information on toxicological effects Hazardous ingredients: GLUTARALDEHYDE ORL MUS LD50 100 mg/kg ORL RAT LD50 134 mg/kg SCU RAT LD50 >750 mg/kg SKN RAT LD50 >2500 mg/kg 4-CHLORO-3-METHYLPHENOL ORL MUS LD50 600 mg/kg ORL RAT LD50 1830 mg/kg SCU RAT LD50 400 mg/kg Relevant effects for mixture: Effect Route Basis Acute toxicity (harmful) INH DRM ING Hazardous: calculated Corrosivity OPT INH DRM Hazardous: calculated Sensitisation INH DRM Hazardous: calculated Symptoms / routes of exposure Skin contact: There may be irritation and redness at the site of contact. Eye contact: There may be irritation and redness. The eyes may water profusely. Ingestion: There may be soreness and redness of the mouth and throat. Nausea and stomach pain may occur. There may be vomiting. Inhalation: There may be irritation of the throat with a feeling of tightness in the chest. Delayed / immediate effects: Immediate effects can be expected after short-term exposure. Section 12: Ecological information [cont...]  SAFETY DATA SHEET KILCOX EXTRA Page: 7 12.1. Toxicity Hazardous ingredients: BENZALKONIUM CHLORIDE DAPHNIA 48H EC50 0.016 mg/l 12.2. Persistence and degradability Persistence and degradability: Not biodegradable. 12.3. Bioaccumulative potential Bioaccumulative potential: Bioaccumulation potential. 12.4. Mobility in soil Mobility: No data available. 12.5. Results of PBT and vPvB assessment PBT identification: This product is not identified as a PBT/vPvB substance. 12.6. Other adverse effects Other adverse effects: Toxic to aquatic organisms. Toxic to soil organisms. Section 13: Disposal considerations 13.1. Waste treatment methods NB: The user's attention is drawn to the possible existence of regional or national regulations regarding disposal. Section 14: Transport information 14.1. UN number UN number: UN1760 14.2. UN proper shipping name Shipping name: CORROSIVE LIQUID, N.O.S. (4-CHLORO-3-METHYLPHENOL; BENZALKONIUM CHLORIDE; GLUTARALDEHYDE) 14.3. Transport hazard class(es) Transport class: 8 14.4. Packing group Packing group: II 14.5. Environmental hazards Environmentally hazardous: Yes Marine pollutant: Yes 14.6. Special precautions for user Special precautions: No special precautions. [cont...]  SAFETY DATA SHEET KILCOX EXTRA Page: 8 Tunnel code: E Transport category: 2 Section 15: Regulatory information 15.1. Safety, health and environmental regulations/legislation specific for the substance or mixture Specific regulations: Not applicable. 15.2. Chemical Safety Assessment Chemical safety assessment: A chemical safety assessment has not been carried out for the substance or the mixture by the supplier. Section 16: Other information Other information Other information: This safety data sheet is prepared in accordance with Commission Regulation (EU) No 453/2010. This safety data sheet is prepared in accordance with Commission Regulation (EC) No 1272/2008. Phrases used in s.2 and s.3: H301: Toxic if swallowed. H302: Harmful if swallowed. H302+312: Harmful if swallowed or in contact with skin. H312: Harmful in contact with skin. H314: Causes severe skin burns and eye damage. H317: May cause an allergic skin reaction. H318: Causes serious eye damage. H331: Toxic if inhaled. H334: May cause allergy or asthma symptoms or breathing difficulties if inhaled. H400: Very toxic to aquatic life. R20/21/22: Harmful by inhalation, in contact with skin and if swallowed. R21/22: Harmful in contact with skin and if swallowed. R23/25: Toxic by inhalation and if swallowed. R34: Causes burns. R41: Risk of serious damage to eyes. R42/43: May cause sensitisation by inhalation and skin contact. R43: May cause sensitisation by skin contact. R50: Very toxic to aquatic organisms. Legal disclaimer: The above information is believed to be correct but does not purport to be all inclusive and shall be used only as a guide. This company shall not be held liable for any damage resulting from handling or from contact with the above product. Kilco (International) Ltd, Registered Office: 1A Trench Road, Mallusk, Newtownabbey, Belfast, BT36 4TY. Place of Registration: Northern Ireland, Registration Number: NI3240 [final page]  1/7 Dokumendi nimetus: Jõustumise kuupäev VEDELGAASI OHUTUSKAART 05.06.2018 1. Aine/segu ja firma/ettevõtja identifitseerimine · Tootetähis: Propaan, Butaan, Iso-butaan ja nende segu. · Aine või segu asjakohane kindlaksmääratud kasutamine ja kasutusalad, mida ei soovitata. · Aine kasutusala: kütus · Äriühingu ettevõtte identifitseerimine: Vedelgaas OÜ reg: 12243788 Tel.: +372 4 77 11 11 Võru tn 254, Tartu 51013 Mail: [email protected] · Hädaabi telefoninumber:112 2. Ohtude identifitseerimine · Aine või segu klassifitseerimine · Klassifitseerimine vastavalt Euroopa Komisjoni regulatsioonile No 1272/2008 GHS02 leek Flam. Gas 1 H220 Eriti kergestisüttiv gaas. GHS04 gaasiballoon Press. Gas H280 Sisaldab rõhu all olevat gaasi; kuumenemisel plahvatusohtlik. · Klassifikatsioon 67/548/EEC või 1999/45/ Euroopa Komisjoni direktiivi järgi. · Märgistuselemendid · Märgistamine vastavalt Euroopa Komisjoni regulatsioonile No 1272/2008 Toode on klassifitseeritud ja märgistatud vastavalt CLP regulatsioonile. · Ohtu tähistavad piktogrammid GHS02 GHS04 · Märku andev sõna Oht · Märgistuskomponendid ohu määramiseks: Puudub · Ohumärgistuse seletus H220 Eriti tuleohtlik. H280 Sisaldab rõhu all olevat gaasi; kuumenemisel plahvatusohtlik.  2/7 Dokumendi nimetus: Jõustumise kuupäev VEDELGAASI OHUTUSKAART 05.06.2018 Ettevaatusabinõud P210 Hoidke eemal soojusallikatest, lahtisest leegist, tulistest pindadest. Suitsetamine keelatud. P377 Lekkivast gaasist põhjustatud tulekahju. Kui leket ei saa turvaliselt peatada ärge hakake kustutama. P381 Juhul, kui on ohutu, likvideerige kõik süütamisallikad. P410+P403 Kaitske päikesevalguse eest. Hoidke hästi ventileeritud kohas. · Muud ohud Kiire vedelfaasi aurustumine võib tekitada külmakahjustusi. · Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning püsivate ja väga bioakumuleeruvate tagajärgede hindamine · PBT: Ei ole kohaldatav. · vPvB: Ei ole kohaldatav. 3. Koostis/ teave koostisainete kohta · Keemiline iseloomustus: Segud · Kirjeldus: Allpool on loetletud segu koostisosad koos ohutute lisanditega. · Ohtlikud koostisosad: CAS: 75-28-50 Isobutaan Flam. Gas 1, H220 EINECS: 200-857-2 Press. Gas, H280 1% Indeks number: 601-004-00-0 CAS: 106-97-8 Butaan Flam. Gas 1, H220 EINECS: 203-448-7 Press. Gas, H280 39% Indeks number: 601-004-00-0 CAS: 74-98-6 Propaan Flam. Gas 1, H220 EINECS: 200-827-9 Press. Gas, H280 60% Indeks number: 601-003-00-5 4. Esmaabimeetmed · Esmaabimeetmete kirjeldus · Sissehingamise korral: Viige ainet sissehinganud isik värske õhu kätte; vajadusel anda hapnikku või teha kunstlikku hingamist, sümptomite tekkimisel konsulteerige arstiga. · Nahale sattumise korral: Vedelfaasi aurustumisel külmakahjustuse oht! Eemaldada kiiresti saastunud riided, loputage rohke leige veega. Toote aurufaas ei ärrita nahka. · Silma sattumise korral: Loputage avatud silma rohke veega, ka silmalaugude alt. Konsulteerige arstiga. · Pärast allaneelamist: Kui sümptomid püsivad, konsulteerige arstiga. 5. Tulekustutusmeetmed · Tulekustutusvahendid · Sobilikud kustutusained Süsinikdioksiid (CO2), kustutuspulber või vee-/udupihusti. Suuremad leegid kustutage vee-/udupihusti või alkoholikindla vahuga. · Turvalisuse kaalutlustel sobimatud kustutusained Suure joaga vesi. · Aine või seguga seotud erilised ohud Gaasi ja segu kokkupuutel võib tekkida plahvatusohtlik kooslus. Aurufaasi kõrgest rõhust tulenev surveanuma lõhkemise oht. Süsinikmonoksiid (CO) ja süsinikdioksiid (CO2) · Nõuanded tuletõrjujaile · Kaitsevarustus: Kandke hingamisteede kaitseseadet ja kaitseriietust · Lisainformatsioon Jahutage ohustatud anumaid vee joaga. Kui gaasi heitkaitseklapp ei sulgu peaks laskma väljuval gaasil põleda.  3/7 Dokumendi nimetus: Jõustumise kuupäev VEDELGAASI OHUTUSKAART 05.06.2018 6. Meetmed juhusliku keskkonda sattumise korral · Isikukaitsemeetmed, kaitsevahendid ja toimimine hädaolukorras Evakueerige inimesed ülestuult Likvideerige kõik süütamisallikad. Tagage korralik ventilatsioon. · Keskkonnaalased ettevaatusabinõud: Vältige ainete sattumist kanalisatsioonisüsteemi, aukudesse ja keldritesse. Kui aine peaks sattuma vee- või kanalisatsioonisüsteemi informeerige sellest koheselt vastavaid asutusi. · Tõkestamis- ning puhastusmeetodid ja -vahendid: Tagage korralik ventilatsioon. · Viited info leidmiseks teistest osadest Informatsiooni isikliku kaitsevarustuse kohta vaadake lõigust 8. 7. Käitlemine ja ladustamine · Käitlemine · Ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud Avage ja käidelge surveanumat ettevaatlikult. Tagage töökohal hea ventilatsioon. Veenduge, et töökohal järgitakse kõiki ettenähtud norme. · Informatsioon tule- ja pahvatusvastase kaitse kohta: Aurud võivad õhuga kokkupuutel plahvatusohtliku segu moodustada. Kergestisüttivad segud võivad moodustuda ka tühjades surveanumates. Hoida eemal süttimisallikatest – suitsetamine keelatud. Kaitsta staatilise elektri laengute eest. Kasutage plahvatuskindlaid kaitseseadmeid-varustust ja sädemekindlaid tööriistu. Kasutage tööks ainult plahvatuskindlat ala. · Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas sobimatud ladustamistingimused · Ladustamine · Nõudmised ladustamisruumidele ja mahutitele: Säilitage ainult originaalmahutites. Ladustage jahedas. · Teave ladustamise kohta ühes tavapärases hoidlas.: Ei nõuta. · Täiendav informatsioon ladustamistingimuste kohta: Ladustage jahedates, kuivades ja korralikult suletud mahutites. Kaitske kuumuse ja otsese päikesevalguse eest. Surveanumate ladustamise asukoht peab olema hästi ventileeritud. 8. Kokkupuute järelvalve/isikukaitse · Lisainformatsioon tehniliste seadmete konstruktsiooni: Rohkem andmeid pole, vaadake punkti 7. · Kontrollparameetrid · Töökohal järelvalvet vajavad kriitilise väärtusega komponendid: 106-97-8 Butaan WEL (Eesti) Lühiajaline väärtus: 1810 mg/m³, 750 ppm Pikaajaline väärtus: 1450 mg/m³, 600 ppm Carc (juhul, kui on rohkem kui 0,1% of buta-1,3-diene 74-98-6 Propaan WEL (Eesti) Lühiajaline väärtus: 2000 mg/m³, 1100 ppm Pikaajaline väärtus: 1500 mg/m³, 800 ppm Carc (juhul, kui on rohkem kui 0,1% of buta-1,3-diene  4/7 Dokumendi nimetus: Jõustumise kuupäev VEDELGAASI OHUTUSKAART 05.06.2018 · Kokkupuute järelvalve · Isiklik kaitsevarustus · Üldised kaitse- ja hügieenimeetmed Peske puhkepauside ajal ja peale töö lõpetamist käed. · Hingamisteede kaitse: Puuduliku ventilatsiooni korral kasutage hingamisteede kaitseseadet. · Käte kaitsmine: Külma eest kaitseks kasutage spetsiaalseid kindaid. · Kinnaste materjal Nahkkindad Sobivate kinnaste valik ei sõltu ainult materjalist, vaid ka pikemaajalisest kvaliteedist, mis tootjatel erineb. · Kinnaste materjali läbitungimisaeg Täpse läbitungimisaja määrab kaitsekinnaste tootja ja seda tuleb järgida. · Silmade kaitse: Tihedalt suletud liibuvad kaitseprillid. · Keha kaitsmine: Kaitsvad tööriided 9. Füüsikalised ja keemilised omadused · Teave üldiste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta · Üldine informatsioon · Väljanägemine: Kuju: veeldatud gaas Värv: värvitu · Lõhn: lõhnatu, lõhnaga · Oleku muutus Sulamispunkt/sulamisvahemik: määramata Keemispunkt/keemisvahemik: -42°C · Leekpunkt: ~ -104°C · Tuleohtlikkus (tahke, gaasiline) Kergsüttiv veeldatud gaas. · Süttimistemperatuur: 450°C · Isesüttivus: Toode ei ole isesüttiv. · Plahvatusoht: Kasutamisel võib õhuga kokkupuutel moodustada süttiva/plahvatusohtliku segu. · Plahvatuse piirväärtused: Alumine: 1,8 mahu % Ülemine: 9,5 mahu % · Aurufaasi rõhk 20°C juures: 8400 hPa · Tihedus 20°C juures: 0,5 g/cm³ · Lahustuvus / segunemine Vesi 20°C juures: < 0,1 g/l 10. Püsivus ja reaktsioonivõime · Reaktsioonivõime · Keemiline stabiilsus · Termiline lagunemine / välditavad tingimused: Valgus Süttimisallikad Elektrostaatilised laengud · Ohtlike reaktsioonide võimalikkus Õhuga kokkupuutel tekib plahvatusohtlik gaasisegu. Kõrgest aurufaasi rõhust põhjustatud surveanumate lõhkemise oht. Kasutatud tühjad surveanumad võivad sisaldada gaasifaasi ning olla õhuga kokkupuutel plahvatusohtlikud. · Kokkusobimatud materjalid: Tugevad oksüdeeruvad ained · Ohtlikud lagunemisproduktid: Süsinikmonooksiid (CO) ja süsinikdioksiid (CO2)  5/7 Dokumendi nimetus: Jõustumise kuupäev VEDELGAASI OHUTUSKAART 05.06.2018 11. Teave toksilisuse kohta · Teave toksiliste mõjude kohta · Äge mürgisus: · Põhiline ärritav efekt: · nahal: puudub · silmadel: puudub · Tundlikkuse tekitamine: Sensibiliseerivad efektid teadmata, veeldatud toote nahale pritsides tekitab aurustumisel külmumist, ruumis suure gaasi kontsentratsiooni korral tõrjub välja õhuhapniku (lämbumise oht) 12. Ökoloogiaalane teave · Toksilisus · Mürgine toime veekeskkonnas: Asjakohane info puudub. · Täiendav keskkonnaalane informatsioon: · Üldised märkused: Üldiselt ei ole veele ohtlik. · Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning püsivate ja väga bioakumuleeruvate tagajärgede hindamine · PBT: Ei ole kohaldatav. · vPvB: Ei ole kohaldatav. 13. Jäätmekäitlus · Jäätmetöötlus meetodid · Soovitused Ei tohi käidelda koos olmeprügiga. Toode ei tohi sattuda kanalisatsioonisüsteemi. · Euroopa jäätmekataloog: Euroopa jäätmekataloogi jäätmekäitluse koodnumbrid peavad olema määratud sõltuvalt päritolust ja töötlemise viisist. · Puhastamata pakendid: · Soovitused: Käitlemine peab toimuma vastavalt ametlikele eeskirjadele. 14. Veonõuded · Maismaa transport ADR/RID (piiriülene): · ADR/RID klass: 2 2F gaasid. · Kemler Number: 23 · UN-Number: 1965 · Pakendi grupp: - · Silt: 2.1 · ÜRO saadetise pärisnimi: UN 1965 HYDROCARBON GAS MIXTURE, LIQUEFIED, N.O.S. (ISOBUTAAN, PROPAAN) · Välistatud kogused (EQ): E0 · Piiratud kogused (LQ): LQ0 · Transpordi kategooria: 2 · Tunneli piirangukood: B/D · UN "Model Regulation"(“Määruse mudel”): UN1965, HYDROCARBON GAS MIXTURE, LIQUEFIED, N.O.S., 2.1 VEELDATUD SÜSIVESINIKE GAASISEGU · Eriettevaatusabinõud kasutajatele Hoiatus. Vedelgaas.  6/7 Dokumendi nimetus: Jõustumise kuupäev VEDELGAASI OHUTUSKAART 05.06.2018 15. Kohustuslik teave · Ainete ja segude suhtes kohaldatavad ohutuse-, tervise- ja keskkonnaalased eeskirjad/õigusaktid · Märgistamine vastavalt Euroopa Komisjoni regulatsioonile No 1272/2008 Toode on klassifitseeritud ja märgistatud vastavalt CLP regulatsioonile.. · Ohtu tähistavad piktogrammid GHS02 GHS04 · Märku andev sõna Oht · Märgistuskomponendid ohu määramiseks: Puudub · Ohumärgistuse seletus H220 Eriti tuleohtlik. H280 Sisaldab rõhu all olevat gaasi; kuumenemisel plahvatusohtlik. · Ettevaatusabinõud P210 Hoidke eemal soojusallikatest, lahtisest leegist, tulistest pindadest. Suitsetamine keelatud. P377 Lekkiva gaasi tulekahju. Mitte kustutada kui gaasi leket ei ole võimalik peatada. P381 Juhul, kui on ohutu, likvideerige kõik süütamisallikad. P410+P403 Kaitske päikesevalguse eest. Hoidke hästi ventileeritud kohas. · Siseriiklikud regulatsioonid · Informatsioon kasutuspiirangute kohta: Alaealisi puudutavaid tööhõive piiranguid tuleb järgida. · Tehnilise rikke korral tuleb rakendada antud eeskirja : Vastavalt seadusele tuleb järgida koguselisi piiranguid. · Vee ohtlikkusklass: Üldiselt ei ole veekeskkonnale ohtlik. · Muud eeskirjad, piirangud ja keelavad regulatsioonid Järgige turustamise piiranguid ja kasutamise vastavust Annex XVII Euroopa Komisjoni regulatsioonile No 1907/2006. 16. Muu teave Käesolev informatsioon põhineb meie praegustel teadmistel. Siiski ei garanteeri see mõningaid spetsiifilisi tooteomadusi ning ei kehtesta õiguslikult kehtivaid lepingulisi suhteid. · Muutmise põhjustest: Ohutuskaart on läbi vaadatud ja koostatud vastavalt 1907/2006/ Euroopa Komisjoni artikli 31 ja Komisjoni määruse nr, 453/2010 20.mai.2010 Ohutuskaartide koostamise juhendi järgi.  BESUR OÜ REMMIVET 1/7 21.12.2015 OHUTUSKAART BESUR OÜ Väljaandmise kuupäev: 25.05.2015 Versiooni number: 1 Eelmine: Vastavalt (EÜ) määrusele nr 1907/2006 (REACH) 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1. Tootetähis REMMIVET LOOMADE PIDAMISE JA TRANSPORDIGA SEOTUD MATERJALIDE JA PINDADE DESINFEKTANT 1.2. Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad ning kasutusalad, mida ei soovitata Kasutused: Pindade ja seadmete desinfitseerimine; biotsiid 1.3. Andmed ohutuskaardi tarnija kohta Tootja: BESUR OÜ Pae 8 tel. 621 24 05 11414 Tallinn [email protected] 1.4. Hädaabitelefon Mürgistusteabekeskuse telefoninumber 16662 Häirekeskuse hädaabi telefoninumber 112 2. JAGU: Ohtude identifitseerimine 2.1. Aine või segu klassifitseerimine Klassifikatsioon (Määrus (EÜ) nr 1272/2008) Nahasöövit. 1B H314 Põhjustab rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi. Klassifikatsioon (EL direktiiv 67/548/EMÜ ja 1999/45/EMÜ) C R34 Põhjustab söövitust 2.2. Märgistuselemendid Märgistamine vastavalt Määrusele (EÜ) nr 1272/2008 Piktogramm: Tunnussõna: Ettevaatust Ohulaused: H314 Põhjustab rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi. EUH208 - Sisaldab Polüheksmetüleen biguaniid hüdrokloriid. Võib esile kutsuda allergilise reaktsiooni Hoiatuslaused: ohu ennetamise kohta: P280 Kanda kaitsekindaid/kaitseprille. reageerimise kohta: P301+P330+P331 ALLANEELAMISE KORRAL: loputada suud. MITTE kutsuda esile oksendamist. P305+P351+P338 SILMA SATTUMISE KORRAL: loputada mitme minuti jooksul ettevaatlikult veega. Eemaldada kontaktläätsed, kui neid kasutatakse ja kui neid on kerge eemaldada. Loputada veel kord. P303+P361+P353 NAHALE SATTUMISE KORRAL: võtta saastunud rõivad viivitamatult seljast. Loputada nahka veega. P310 Võtta viivitamatult ühendust MÜRGISTUSKESKUSE või arstiga säilitamine: P405 Hoida luku taga. 2.3. Muud ohud Toode ei sisalda aineid, mis vastavad PBT ja vPvB kriteeriumitele vastavalt määrusele (EÜ) nr 1907/2006, XIII lisa Teised ohud, mis ei kajastu klassifikatsioonis: Ei ole saadaval BESUR OÜ REMMIVET 2/7 21.12.2015 3. JAGU: Koostis/teave koostisainete kohta 3.2 Segud Markused: Segu Ohtlik kemikaal Keemiline nimetus CAS-Nr Klassifikatsioon % PBT (REACH Nr) EC-Nr vPvB Indeksi Nr Määrus(EÜ) nr 67/548/EMÜ OEL 1272/2008 C12-C16 alküülbensüül- 68424-85-1 Acute Tox. 4; H302 C, N; R34, C<=5% dimetüülammoniumkloriid 270-325-2 Aquatic Acute 1; H400 R68/20/21/22, R50 (01-2119983287-23-0000) Skin Corr. 1B; H314 Acute Tox 4; H312 STOT SE 2, H371 Polüheksmetüleen 27083-27-8 Eye Dam. 1; H318 T, N; R23,R22, R40, C<=0,9% biguaniid hüdrokloriid (32289-58-0) Skin Sens. 1B; H317 R41, R43, R48/23 Aguatic Acute 1; H400 R50/53 Aquatic Chronic 1; H410 Acute Tox. 4; H302 Acute Tox. 2; H330 Carc 2, H351 STOT RE 1, H372 7173-51-5 Didetsüüldimetüül- 230-525-2 Acute Tox. 4; H302 Xn, C, N; R22, R34, C<=2% ammoniumkloriid Skin Corr. 1B; H314 R50 (01-2119945987-15-0000) Aquatic Acute 1; H400 Puuduvad täiendavad koostisosad, mis tarnija praeguste teadmiste juures on klassifitseeritud ja toetavad aine klassifikatsiooni ning seetõttu nõuavad selles jaos äramärkimist. Autoriseerimise alla kuuluvate väga ohtlike ainete kavandatav nimekiri: Ei ole keelustatud ja/või piiratud Täiendav teaveKättesaadavad töökeskkonna piirnormid (OEL) on loetletud punktis 8. Riskilausete (R-lausete) ja H-teate täielik tekst: vt jaotis 16 4. JAGU: Esmaabimeetmed 4.1. Esmaabimeetmete kirjeldus Üldteave Vähimagi kahtluse korral või sümptomite püsimisel pöörduda alati arsti poole Sissehingamine Minna värske õhu kätte Allaneelamine Suud loputada veega ja pöörduda kohaselt arsti poole. Sattumisel nahale Pesta veega, pöörduda arsti poole, kui esineb nahaärritusi. Silma sattumisel Loputada kohe rohke veega ja vajadusel pöörduda arsti poole 4.2. Olulisemad akuutsed ja hilisemad sümptomid ning mõju Sümptoomid Informatsioon ei ole kättesaadav Ohud Informatsioon ei ole kättesaadav 4.3. Märge igasuguse vältimatu meditsiiniabi ja erikohtlemise vajalikkuse kohta Ravi haigustunnuste kohaselt 5. JAGU: Tulekustutusmeetmed Ei ole tuleohtlik, ei põle, vesilahus. 5.1. Tulekustutusvahendid Sobivad kustutusvahendid: Vaht, pulber, süsinikdioksiid 5.2. Aine või seguga seotud erilised ohud Tulekahju korral võib moodustada mürgised või ärritad ühendid 5.3. Nõuded tuletõrjujatele Tuletõrjujad peavad kandma sobivat kaitsevarustust ja hingamisaparaati BESUR OÜ REMMIVET 3/7 21.12.2015 6. JAGU: Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda 6.1. Isikukaitsemeetmed, kaitsevahendid ja toimimine hädaolukorras Kanda isikukaitsevahendeid (vt. Punkt 8). 6.2. Keskkonnakaitse meetmed Ei tohi sattuda kanalisatsiooni, pinnasesse ega veekogudesse. 6.3. Tõkestamis- ning puhastamismeetodid ja -vahendid Väikesed kogused loputada suure hulga veega. Kui mahavalgunud aine kogus on väga suur, koguda aine mittesüttivasse absorbenti (nt liiv, pinnas, vermikuliit) ja panna ohtlike ainete kogumiseks nõusse. 6.4. Viited muudele jagudele Vt. punkt 13 jäätmekäitluse teavet 7. JAGU: Käitlemine ja ladustamine 7.1. Ohutu käitlemine tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud Soovitused ohutuks käitlemiseks Hoiduda toote sattumisest silma ja nahale Soovitused telekahju ja plahvatuse vältimiseks Harilikud tulekaitsevahendid 7.2. Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas sobimatud ladustamistingimused Tihedalt suletuna, jahedas, hea ventilatsiooniga ruumis. Säilitada eraldi toiduainetest ja loomasöögist. 7.3. Erikasutus Eriotstarbeline kasutusala Informatsioon ei ole kättesaadav 8. JAGU: Kokkupuute ohjamine/isikukaitse 8.1. Kontrolliparameetrid Koostisained koos piirväärtustega, mis nõuavad järelvalvet töökohas Ei sisalda aineid, millele on sätestatud töökeskkonna piirnormid. 8.2. Kokkupuute ohjamine Tehniline kontroll - Isikukaitsevahendid Hügieenimeetmed Pesta käed põhjalikult puhtaks peale kemikaalide käitlemist ning enne söömist, suitsetamist ja tualeti kasutamist ning tööpäeva lõpul. Hingamisteede kaitse Hingamisteedesse aine või selle lahus üldjuhul ei lendu Käte kaitse Kasutada sobivaid läbimatuid kaitsekindaid (nitriilkummi, neopreen, lateks) Silmade kaitse Kui on eeldatav silma pritsimise võimalus (nt. Suurtes kogustes ümbervillimisel või ms), siis silmade kaitseks kasutada kaitseprille või näokaitset. Keemiakaitseprillid peavad olema kooskõlas EN 166 või sellele vastavate nõuetega. Naha kaitse Vajadusel kasutada kaitseriietust Kokkupuute ohjamine keskkonnas Mitte valada toodet pinnaveega seotud või sanitaarsesse kanalisatsioonisüsteemi 9. JAGU: Füüsikalised ja keemilised omadused 9.1. Teave üldiste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta Välimus olek vedelik värvus läbipaistev Lõhn spetsiifiline keemiline lõhn Lõhna piirmäär kaitseandmeid pole pH : 6.5-7.5 Sulamistemperatuur määramata Keemistemperatuur: ~100 ° C Leekpunkt: ei põle Isesüttimispunkt: ei sütti iseenesest Lagunemistemperatuur: määramata BESUR OÜ REMMIVET 4/7 21.12.2015 Plahvatuspiirid: alumine määramata ülemine määramata Oksüdeerivad omadused määramata Aururõhk määramata Suhteline tihedus 1.00 Tihedus: 1.00 g/cm³ Lahustuvus vees: igas vahekorras rasvades määramata Jaotustegur Kow (Pow) n-oktanool/vesi määramata Viskoossus määramata Aurutihedus määramata Aurustumiskiirus määramata Plahvatusohtlikkus määramata 10. JAGU: Püsivus ja reaktsioonivõime 10.1. Reaktsioonivõime Toode on püsiv töötamisel ja normaaltingimustel hoidmiseks. 10.2. Keemiline stabiilsus Stabiilne kindlate säilivustingimustekorral 10.3. Ohtlike reaktsioonide võimalikkus Tavapärasel kasutamisel ei toimu ohtlikke reaktsioone 10.4. Tingimused, mida tuleb vältida Ei ole teada 10.5. Kokksobimatud materjalid Reageerib oksüdeerivate ainetega 10.6. Ohtlikud lagusaadused Tavalistes kasutus- ja hoiutingimustes ei tohiks ohtlikke laguprodukte tekkida 11. JAGU: Teave toksilisuse kohta Tooteinfo: Segu on hinnatud, järgides ohtlike valmististe määruses (EÜ) nr 1272/2008 toodud konventsionaalset meetodit ja klassifitseeritud vastavalt toksikoloogilistele ohtudele. Summaarne oht: Allaneelamisel kahjulik. Põhjustab nahasöövitust ja silmakahjustusi. Võib põhjustada allergilist reaktsiooni. 11.1. Teave toksikoloogiliste mõjude kohta Komponentide toksikoloogilised andmed: didetsüüldimetüülammoniumkloriid: Akuutne mürgisus Suu kaudu: LD50>300-2000mg/kg (rott), OECD 401 Ärritavad ja sööbivad omadused: Põhjustab söövitust (OECD404, küülik) C12-C16 alküül-bensüül dimetüül-ammoniumkloriid: Akuutne mürgisus Suu kaudu: LD50=200-2000mg/kg (rott) Naha kaudu: LD50=400-2000mg/kg (rott) Ärritavad ja sööbivad omadused: Kokkupuude ainega võib põhjustada silmade või naha põletust. Aine sissehingamine põhjustab limaskestade ärritust. Polüheksmetüleen biguaniid hüdrokloriid: Suu kaudu: LD50> 2000 mg/kg (rott) Naha kaudu:LD50> 2000 mg/kg (rott) Allaneelamine: LC50= 1,85 mg/l (rott) Ärritavad ja sööbivad omadused: Põhjustab kerge naha ärritus; silmade kahjustamise tõsine oht (küülik) Kokkupuutel nahaga võib põhjustada ülitundlikkust Sensibiliseerimine: Mitte sensibiliseeriv Mutageensus: Mürgine toime geneetilisele Ames'i test: mittemutageenne. In vitro tsütogeneetiline test CHO funktsioonile in vitro: rakkudega: ei indutseeri strukturaalseid kromosoomide aberratsioone. Geeni mutatsiooni test in vitro (CHO rakud): mittemutageenne 12. JAGU: Ökoloogiline teave Tooteinfo: Segu on hinnatud ohtlike valmististe määruse (EÜ) nr 1272/2008 konventsionaalse meetodikaga ja ei ole klassifitseeritud kui keskkonnaohtlik, aga sisaldab ainet(aineid), mis on keskkonnaohtlik(ud). BESUR OÜ REMMIVET 5/7 21.12.2015 12.1. Toksilisus Komponendid: didetsüüldimetüülammoniumkloriid LC50>0.1-1 mg/L 96h (Danio rerio), OECD 203 EC50>0.1-1 mg/L 72h (Pseudokirchneriella subcapitata), OECD 201 EC>0.1-1 mg/L 48h (daphnia magna), OECD 202 C12-C16 alküül-bensüül dimetüül-ammoniumkloriid LC50=0.85 mg/L 96h (kala) EC50=0.015mg/L 48h (Daphnia) IC50=0.03 mg/L 72h (vetikad) Polüheksmetüleen biguaniid hüdrokloriid: Väga mürgine veeorganismidele, võib põhjustada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet 12.2. Püsivus ja lagunduvus Tooteinfo: . Komponendid: didetsüüldimetüülammoniumkloriid: Kiiresti biodegradeeruv, BOD>60% (OECD 301D) C12-C16 alküül-bensüül dimetüül-ammoniumkloriid: Kergesti biodegradeeruv. >60%BOD, 28 päeva, suletud pudeli test (OECD 301D) Polüheksmetüleen biguaniid hüdrokloriid: ei biodegradeeru kergesti 12.3. Bioakumulatsioon didetsüüldimetüülammoniumkloriid: Ei ole oodatav Polüheksmetüleen biguaniid hüdrokloriid: ei ole tõenäoline 12.4. Liikuvus pinnases Lahustub vees igas vahekorras. Imendub maase ja võib sattuda põhjavette. 12.5. Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine didetsüüldimetüülammoniumkloriid: Ei ole PBT ega vPBT Polüheksmetüleen biguaniid hüdrokloriid: Ei ole PBT ega vPBT 12.6. Muud kahjulikud mõjud Ebaõigel käitlemisel võib tekkida keskkonnasaastus. Mürgine veeorganismidele. 13. JAGU: Jäätmekäitlus 13.1. Jäätmetöötlusmeetodid Toode Riknenud toode (purunenud taara jms) – vastavalt kehtivale seadusandlusele kuuluvad jäätmed hävitamisele ohtlike jäätmete käitlemiskohas. Saastatud pakend Pestud tühja kanistrit käsitleda taaskasutatava pakendina, pesemata taarat tavalise olmejäätmena. Muu teave Vt. punkt 6 teavet 14. JAGU: Veonõuded Transport toimub vee-, õhu- ja maanteetransportvahenditega, juhindudes vastavatest transpordieeskirjadest. Maismaaveod ADR/RID klass: 8 Korrodeerivad substantsid Ohtlikkuskood: 80 UN number: 1760 Pakendi rühm: III Ohusilt: 8 Klassifitseerimise kood:C9 Kauba nimetus: Sööbiv vedelik Mereveod IMDG klass: 8 UN number: 1760 Märge: 8 Pakendi rühm: III EMS Number: F-A, S-B Mere saasteaine: Jah Kauba nimetus: Sööbiv vedelik BESUR OÜ REMMIVET 6/7 21.12.2015 Õhuveod ICAO/IATA klass: 8 UN/ID number: 1760 Märge: 8 Pakendi rühm : III Kauba nimetus: Sööbiv vedelik 14.6. Eriettevaatusabinõud kasutajale Alati vedada püstiasendis, kinnitatud ja suletud pakendites. Tagada, et vedajad oleksid eelnevalt teavitatud tegutsemisest õnnetusjuhtumi või mahavoolu korral 14.7. Suuremahuline vedu vastavalt MARPOL 73/78 II lisale ja IBC koodeksile Ei ole saadaval 15. JAGU: Reguleerivad õigusaktid 15.1. Ainete ja segude suhtes kohaldatavad ohutuse-, tervise- ja keskkonnaalased eeskirjad/õigusaktid EL määrus (EÜ) nr 1907/2006 (REACH) 15.2. Kemikaaliohutuse hindamine keemiline ohutushinnang pole läbiviidud. 16. JAGU: Muu teave H-teate täistekst H302 Allaneelamisel kahjulik H314 Põhjustab rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi H312 Nahale sattumisel kahjulik. H317 Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni H318 Põhjustab raskeid silmakahjustusi H330 Sissehingamisel surmav H351 Arvatavasti põhjustab vähktõbe H371 Võib kahjustada elundeid (ühekordne kokkupuude) H372 Kahjustab elundeid pikaajalisel või korduval kokkupuutel H373 Võib kahjustada elundeid pikaajalisel või korduval kokkupuutel H410 Väga mürgine veeorganismidele, pikaajaline toime H400 Väga mürgine veeorganismidele EUH208 - Sisaldab Polüheksmetüleen biguaniid hüdrokloriid. Võib esile kutsuda allergilise reaktsiooni R-lausete täielik tekst R22 Kahjulik allaneelamisel R68/20/21/22 Kahjulik: võimalik pöördumatute kahjustuste oht sissehingamisel, kokkupuutel nahaga ja allaneelamisel R33 Kumulatiivse toime oht R34 Põhjustab söövitust R40 Võimalik vähktõve põhjustaja R48/23 Mürgine: tõsise tervisekahjustuse oht pikaajalisel sissehingamisel R41 Silmade kahjustamise tõsine oht R43 Kokkupuutel nahaga võib põhjustada ülitundlikkust R23 Mürgine sissehingamisel R50 Väga toksiline veeorganismidele R50/53 Väga mürgine veeorganismidele, võib põhjustada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet Kasutatud lühendite ja akronüümide selgitus PBT Püsiv, bioloogiliselt kuhjuv ja toksiline vPvB Väga püsiv ja bioloogiliselt kuhjuv OEL Piirnorm töökeskkonnas LD50 "Lethal dose, 50%" (letaalne, surmav doos, 50%) LC50 Lethal concentration , 50% EC10 Effective concentration at. 10% inhibition level BESUR OÜ REMMIVET 7/7 21.12.2015 IC50 The half maximal inhibitory concentration ADR European Agreement Concerning the International Carriage of Dangerous Goods by Road RID Regulations Concerning the International Transport of Dangerous Goods by Rail IMDG International Maritime Code for dangerous Goods ICAO/IATA International Civil Aviation Organization / International Air Transport Association MARPOL International Convention for the Prevention of Pollution From Ships IBC International Code for the Construction and Equipment of Ships carrying Dangerous Chemicals in Bulk Käesolev informatsioon kehtib ülalmainitud toote ja kasutusala kohta. Kasutaja on kohustatud tegema kindlaks, et see informatsioon on kohane ja täielik selle toote spetsiifiliseks rakendamiseks kasutaja vajadusteks. Tootja ei vastuta toote väärkasutamise tagajärgede eest.  OHUTUSKAART Vastavalt määrusele (EÜ) Nr 1907/2006 ja 453/2010 Virkon® S Variant 3.0 Paranduse kuupäev 09.04.2013 Ref. 130000014173 Kemikaali ohutuskaart vastab Eesti standarditele ja teistele õigusaktidele ega pruugi vastata teiste riikide nõuetele. 1. JAGU: Aine/segu ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine 1.1. Tootetähis ® Toote nimi : Virkon S 1.2. Aine või segu asjaomased kindlaksmääratud kasutusalad ning kasutusalad, mida ei soovitata Aine/ segu kasutamine Desinfektant 1.3. Andmed ohutuskaardi tarnija kohta Tootja : Antec International Limited Windham Road Chilton Industrial Estate Sudbury / Suffolk - CO10 2XD United Kingdom Telefon : +44 (0) 1787 377 305 Telefax : +44 (0) 1787 377 305 E-maili aadress : [email protected] 1.4. Hädaabitelefoni number Hädaabitelefoni number : +1-860-892-7693 : 16662 (Eesti Mürgistusteabekeskuse teabeliin - ööpäevaringne, esmaspäev 9.00 kuni laupäev 9.00) : Mürgistusteabekeskused võivad omada toodete kohta ainult määrusega (EÜ) nr 1272/2008 ja riiklike õigusaktidega sätestatud teavet. Märkused : Antec International Limited on Dupont (UK) Ltd täistütarettevõte. 2. JAGU: Ohtude identifitseerimine 2.1. Aine või segu klassifitseerimine Ärritav R38: Ärritab nahka. Ärritav R41: Silmade kahjustamise tõsine oht. Keskkonnaohtlik R52: Kahjulik veeorganismidele. 2.2. Märgistuselemendid Ärritav R38 Ärritab nahka. 1/16 Print Date: 2013 - 4 - 19 OHUTUSKAART Vastavalt määrusele (EÜ) Nr 1907/2006 ja 453/2010 Virkon® S Variant 3.0 Paranduse kuupäev 09.04.2013 Ref. 130000014173 R41 Silmade kahjustamise tõsine oht. R52 Kahjulik veeorganismidele. Sensibiliseerivad Sisaldab: Dikaaliumperoksüdisulfaat / Sisaldab/ Võib esile kutsuda allergilise komponendid reaktsiooni. S2 Hoida lastele kättesaamatus kohas. S22 Vältida tolmu sissehingamist. S24/25 Vältida kemikaali sattumist nahale ja silma. S26 Silma sattumisel loputada koheselt rohke veega ja pöörduda arsti poole. S36/37/39 Kanda sobivat kaitseriietust, -kindaid ja silmade või näokaitset. S60 Kemikaal ja tema pakend kõrvaldada kui ohtlikud jäätmed. 2.3. Muud ohud andmed ei ole kättesaadavad 3. JAGU: Koostis/teave koostisainete kohta 3.1. Ained mitte kasutatav 3.2. Segud Registreerimise number Klassifitseeritud Klassifitseerimine vastavalt Kontsentratsioon vastavalt direktiivile EL Määrusele 1272/2008 (CLP) 67/548/EMÜ Pentakaaliumbis(peroksümonosulfaat)bis(sulfaat) (CAS-Nr.70693-62-8) (EC-Nr.274-778-7) 01-2119485567-22 Xn;R22 Acute Tox. 4; H302 40 - 55 % C;R34 Skin Corr. 1B; H314 R52 Eye Dam. 1; H318 Aquatic Chronic 3; H412 Sodium C10-13-alkylbenzenesulfonate (CAS-Nr.68411-30-3) (EC-Nr.270-115-0) Xn;R22 Acute Tox. 4; H302 10 - 12 % Xi;R38 Skin Irrit. 2; H315 R41 Eye Dam. 1; H318 õunhape (CAS-Nr.6915-15-7) (EC-Nr.230-022-8) Xn;R22 Eye Irrit. 2; H319 7 - 10 % Xi;R36/37/38 STOT SE 3; H335 Acute Tox. 4; H302 Skin Irrit. 2; H315 Sulphamidic acid (CAS-Nr.5329-14-6) (EC-Nr.226-218-8) Xi;R36/38 Eye Irrit. 2; H319 4- 6% R52/53 Skin Irrit. 2; H315 Aquatic Chronic 3; H412 2/16 Print Date: 2013 - 4 - 19 OHUTUSKAART Vastavalt määrusele (EÜ) Nr 1907/2006 ja 453/2010 Virkon® S Variant 3.0 Paranduse kuupäev 09.04.2013 Ref. 130000014173 Sodium toluenesulfonate (CAS-Nr.12068-03-0) (EC-Nr.235-088-1) Xi;R36/38 Skin Irrit. 2; H315 1- 5% Eye Irrit. 2; H319 Sodium chloride (CAS-Nr.7647-14-5) (EC-Nr.231-598-3) 1- 5% Dikaaliumperoksüdisulfaat (CAS-Nr.7727-21-1) (EC-Nr.231-781-8) O;R 8 Ox. Sol. 3; H272 <3% Xn;R22 Acute Tox. 4; H302 Xi;R36/37/38 Skin Irrit. 2; H315 R42/43 Eye Irrit. 2; H319 Resp. Sens. 1; H334 Skin Sens. 1; H317 STOT SE 3; H335 Mõlemad tooted kuuluvad REACH reguleerimisalasse. REACH registreerimisnumbrit ei pruugi olla, sest aine(d) võivad kuuluda erandite alla, ei ole veel jõutud registreerida või on registreeritud mõne teise õigusakti nõuete alusel (biotsiidid, taimekaitsevahendid), jne. R-lausete täistekstide jaoks vt osa 16. H-teate täisteksti jaoks vastavalt sellele osale, vt osa 16. 4. JAGU: Esmaabimeetmed 4.1. Esmaabimeetmete kirjeldus Üldine nõuanne : Teadvusetule inimesele ei tohi kunagi midagi suhu panna. Kui sümptomid püsivad või vähemagi kahtluse korral pöörduda arsti juurde. Sissehingamine : Eemalduda saatunud kohast, heita pikali. Kui kannatanul lakkas hingamine: Vajalik on kunstlik hingamine ja/või hapniku manustamine. Konsulteerida arstiga. Sattumine nahale : Kiiresti pesta rohke veega. Eemaldada saastunud riided ja jalanõud. Saastunud riided pesta enne uuesti kasutamist. Konsulteerida arstiga. Silma sattumisel : Loputada kiiresti rohke veega, kaasaarvatud silmalau aluseid, vähemalt 15 minuti jooksul. Kiiresti kutsuda arst. Allaneelamine : MITTE esile kutsuda oksendamist. Kui kannatanu hakkab ebasobivas poosis oksendama, asetada sobivasse poosi. Juua 1 - 2 klaasi vett. Teadvusetule inimesele ei tohi kunagi midagi suhu panna. Kiiresti kutsuda arst. 4.2. Olulisemad akuutsed ja hilisemad sümptomid ning mõju Sümptomid : Sissehingamine võib põhjustada järgmisi sümptome:, Ärritus, Turse, Ninaverejooks : Nahale sattumine võib põhjustada järgmisi sümptome:, Ärritus, Ebamugavus, Sügelus, Puna, Koe paistetus, Allergilised reaktsioonid, Lööve : Silmaga kokkupuutel võib põhjustada järgmisi sümptomeid:, Ärritus, Puna, 3/16 Print Date: 2013 - 4 - 19 OHUTUSKAART Vastavalt määrusele (EÜ) Nr 1907/2006 ja 453/2010 Virkon® S Variant 3.0 Paranduse kuupäev 09.04.2013 Ref. 130000014173 Ebamugavus, Pisaravool, Valu, Haavandumine : Allaneelamine võib põhjustada järgmisi sümptome:, Ärritus, Iiveldus, Oksendamine, Kõhulahtisus 4.3. Märge igasuguse vältimatu meditsiiniabi ja erikohtlemise vajalikkuse kohta Ravi : Sümptomaatiline ravi. 5. JAGU: Tulekustutusmeetmed 5.1. Tulekustutusvahendid Sobivad kustutusvahendid : Toode ise ei põle., Tulekustutuseks kasutada meetodeid, mis ei mõjuks kahjulikult kohalikule elanikkonnalle ja ümbritsevale loodusele. Kustutusvahendid, mida ei : Süsinikdioksiid (CO2) tohi ohutusnõuetest tulenevalt kasutada 5.2. Aine või seguga seotud erilised ohud Tule kustutamisel esinevad : tulekustutusvett mitte juhtida kanalisatsiooni ega looduslikesse vetesse. peamised ohud : Ohtlikud lagusaadused (vaata ka osa 10) 5.3. Nõuanded tuletõrjujatele Spetsiaalsed kaitsevahendid : Kasutada individuaalset hingamisaparaati ja kaitsejalanõusid. tuletõrjujatele Lisateave : Toode ise ei põle. 6. JAGU: Meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda 6.1. Isikukaitsemeetmed, kaitsevahendid ja toimimine hädaolukorras Isikukaitsega seotud : Töötajad evakueerida ohutusse piirkonda. Kasuta isikukaitsevahendeid. ettevaatusabinõud 6.2. Keskkonnakaitse meetmed Keskkonnakaitse meetmed : Mitte valada pinnavette. 6.3. Tõkestamis- ning puhastamismeetodid ja -vahendid Puhastusmeetodid : Pühkida kokku ja asetada vastavasse jäätmenõusse. Vältida tolmu teket. Peale puhastamist loputada jäägid veega. Muu teave : Utiliseerimine vastavalt kehtivale seadusandlusele. 6.4. Viited muudele jagudele Kaitsemeetmed on 8. Osas., Toote utiliseerimise juhendeid vaata osast 13. 4/16 Print Date: 2013 - 4 - 19 OHUTUSKAART Vastavalt määrusele (EÜ) Nr 1907/2006 ja 453/2010 Virkon® S Variant 3.0 Paranduse kuupäev 09.04.2013 Ref. 130000014173 7. JAGU: Käitlemine ja ladustamine 7.1. Ohutu käitlemise tagamiseks vajalikud ettevaatusabinõud Soovitused ohutuks : Määratletud aladel hoiduda tolmu tekkest. Mitte sisse hingata tolmu või käitlemiseks pihustatud segu. Kindlustada piisav ventilatsioon. Vältida kemikaali sattumist nahale ja silma. Kaitsemeetmed on 8. Osas. Kaitsta niiskuse eest. 7.2. Ohutu ladustamise tingimused, sealhulgas sobimatud ladustamistingimused Nõuded säilituskohtade ja : Kaitsta saastumise eest. Säilitada originaalpakendis. Säilitada kuivas, külmas pakendi jaoks kohas. Üldised säilitusnõuded : Hoida eraldi: Kergesti süttivad ained Tugevad alused Teised andmed : Stabiilne, kui ümbritsevas keskkonnas on normaalrõhk ja normaaltemperatuur. 7.3. Erikasutus andmed ei ole kättesaadavad 8. JAGU: Kokkupuute ohjamine/isikukaitse 8.1. Kontrolliparameetrid Kui alajaotis on tühi, siis ei ole väärtused rakendatavad. Komponendid koos töökoha kontrolli parameetritega Tüüp Kontrolli Moderniseerima Alused Märkused Kokkupuute vorm parameetrid Dipentene (CAS-Nr. 138-86-3) TWA 150 mg/m3 10 2007 EST OEL 25 ppm STEL 300 mg/m3 10 2007 EST OEL 50 ppm Dust (inhalable and respirable fraction) TWA 3 mg/m3 11 2011 EST OEL Tolm. TWA 1 mg/m3 11 2011 EST OEL Tolm. TWA 5 mg/m3 11 2011 EST OEL Sissehingatav tolm. TWA 10 mg/m3 11 2011 EST OEL Kogutolm. TWA 5 mg/m3 11 2011 EST OEL Kogutolm. 5/16 Print Date: 2013 - 4 - 19 OHUTUSKAART Vastavalt määrusele (EÜ) Nr 1907/2006 ja 453/2010 Virkon® S Variant 3.0 Paranduse kuupäev 09.04.2013 Ref. 130000014173 Tuletatav toimet mittepõhjustav sisalsus (DNEL) ● : Kasutusala: Töötajad Pentakaaliumbis(peroksümo Kokkupuuteviisid: Sattumine nahale nosulfaat)bis(sulfaat) Toime tervisele: Äge - süsteemne toime Väärtus: 80 mg/kg kehakaal/ päevas : Kasutusala: Töötajad Kokkupuuteviisid: Sissehingamine Toime tervisele: Äge - süsteemne toime Väärtus: 50 mg/m3 : Kasutusala: Töötajad Kokkupuuteviisid: Sattumine nahale Toime tervisele: Äge - kohalik toime Väärtus: 0,449 mg/cm2 : Kasutusala: Töötajad Kokkupuuteviisid: Sissehingamine Toime tervisele: Äge - kohalik toime Väärtus: 50 mg/m3 : Kasutusala: Töötajad Kokkupuuteviisid: Sattumine nahale Toime tervisele: Pikaajaline - süsteemne toime Väärtus: 20 mg/kg kehakaal/ päevas : Kasutusala: Töötajad Kokkupuuteviisid: Sissehingamine Toime tervisele: Pikaajaline - süsteemne toime Väärtus: 0,28 mg/m3 : Kasutusala: Töötajad Kokkupuuteviisid: Sissehingamine Toime tervisele: Pikaajaline - kohalik toime Väärtus: 0,28 mg/m3 : Kasutusala: Tarbijad Kokkupuuteviisid: Sattumine nahale Toime tervisele: Äge - süsteemne toime Väärtus: 80 mg/kg kehakaal/ päevas : Kasutusala: Tarbijad Kokkupuuteviisid: Sissehingamine Toime tervisele: Äge - süsteemne toime Väärtus: 25 mg/m3 : Kasutusala: Tarbijad Kokkupuuteviisid: Allaneelamine Toime tervisele: Äge - süsteemne toime Väärtus: 10 mg/kg kehakaal/ päevas : Kasutusala: Tarbijad Kokkupuuteviisid: Sattumine nahale 6/16 Print Date: 2013 - 4 - 19 OHUTUSKAART Vastavalt määrusele (EÜ) Nr 1907/2006 ja 453/2010 Virkon® S Variant 3.0 Paranduse kuupäev 09.04.2013 Ref. 130000014173 Toime tervisele: Äge - kohalik toime Väärtus: 0,224 mg/cm2 : Kasutusala: Tarbijad Kokkupuuteviisid: Sissehingamine Toime tervisele: Äge - kohalik toime Väärtus: 25 mg/m3 : Kasutusala: Tarbijad Kokkupuuteviisid: Sattumine nahale Toime tervisele: Pikaajaline - süsteemne toime Väärtus: 10 mg/kg kehakaal/ päevas : Kasutusala: Tarbijad Kokkupuuteviisid: Sissehingamine Toime tervisele: Pikaajaline - süsteemne toime Väärtus: 0,14 mg/m3 : Kasutusala: Tarbijad Kokkupuuteviisid: Allaneelamine Toime tervisele: Pikaajaline - süsteemne toime Väärtus: 10 mg/kg kehakaal/ päevas : Kasutusala: Tarbijad Kokkupuuteviisid: Sissehingamine Toime tervisele: Pikaajaline - kohalik toime Väärtus: 0,14 mg/m3 Arvutuslik mittetoimiv sisaldus (PNEC) ● : Väärtus: 0,022 mg/l Pentakaaliumbis(peroksümo Osa: Värske vesi nosulfaat)bis(sulfaat) : Väärtus: 0,002 mg/l Osa: Merevesi : Väärtus: 0,0109 mg/l Osa: Perioodiline kasutamine/ eraldumine : Väärtus: 0,017 mg/l Osa: Värske vee setted : Väärtus: 0,017 mg/kg Osa: Värske vee setted : Väärtus: 0,00174 mg/kg Osa: Meresetted : Väärtus: 0,885 mg/kg Osa: Pinnad : Väärtus: 108 mg/l Osa: Veepuhastusettevõte 8.2. Kokkupuute ohjamine 7/16 Print Date: 2013 - 4 - 19 OHUTUSKAART Vastavalt määrusele (EÜ) Nr 1907/2006 ja 453/2010 Virkon® S Variant 3.0 Paranduse kuupäev 09.04.2013 Ref. 130000014173 Tehnilised vahendid : Materjali käitlemisel kasutada kohalikku väljatõmbeventilatsiooni. Silmade kaitsmine : Liibuvad kaitseprillid Käte kaitsmine : Materjal: butüülkummi Ajavahe: > 8 h Kinnaste tihedus: 0,5 mm Kaitsekindad vastavalt EN 374. : Kinnaste sobilikkuse kohta vastava tööga võib küsida otse kinnaste tootjalt. Tuleb jälgida kinnast iseloomustavaid näitusid - läbilaskvust ja mehaanilist tugevust. Töö tegemisel tuleb arvestada ka kohalike tingimistega - rebenemisvõimaluse, hõõrdumise jms. Kinda kasutusaeg oleneb veel paljudest muudest teguritest peale materjali tiheduse ning kinda tüüp tuleeb määrata iga kord uuesti. Kui tootja on andnud toote kohta ajalised omaduste muutumised ja spetsiaalsed nõuded töökohale (mehaaniline tugevus, stabiilsus), tuleb nedega arvestada. Kinnaste valikul ei ole oluline lähtuda eelkõige tema materjalist vaid kvaliteediomadustest. Naha ja keha kaitse : Kasutada vastavalt soovitusele: Põll Saapad Enne uuesti kasutamist pestakse saastunud riietus. Hügieenimeetmed : Kohe peale toote katsumist ja samuti töövaheaegade alguses pesta käsi. Pidev seadmete, töökoha ja riietuse puhastamine. Hingamisteede kaitsmine : Kui aine kontsentratsioonid töökeskkonnas ületavad piirnorme, tuleb töötajate kaitseks kasutada vastavaid sertifitseeritud respiraatoreid. Kindlustada piisav ventilatsioon. Ebapiisava ventilatsiooni korral kanda sobivat hingamisteede kaitsevahendit. A2/P2 kombineeritud filtriga (EN141) poolmask Konsulteerida respiraatori tootjaga, et määrata asjakohaste seadmete tüüp toote kasutamisel. Jälgida respiraatori kasutamiseks tootja poolt määratud piiranguid. 9. JAGU: Füüsikalised ja keemilised omadused 9.1. Teave üldiste füüsikaliste ja keemiliste omaduste kohta Olek : pulber Värv, värvus : roosa Lõhn : meeldiv, magus pH : 2,35 - 2,65 (1% vesilahus) Leekpunkt : ei sütti Termiline lagunemine : > 50 °C Suhteline tihedus : 1,07 Mahu tihedus : 0,981 g/ml 8/16 Print Date: 2013 - 4 - 19 OHUTUSKAART Vastavalt määrusele (EÜ) Nr 1907/2006 ja 453/2010 Virkon® S Variant 3.0 Paranduse kuupäev 09.04.2013 Ref. 130000014173 Lahustuvus vees : 65 g/l juures 20 °C 9.2. Muu teave andmed ei ole kättesaadavad 10. JAGU: Püsivus ja reaktsioonivõime 10.1. Reaktsioonivõime : Tavapärasel kasutamisel ei toimu ohtlikke reaktsioone. 10.2. Keemiline stabiilsus : Normaaltingimustes stabiilne. 10.3. Ohtlike reaktsioonide : Tavapärasel kasutamisel ei toimu ohtlikke reaktsioone. võimalikkus 10.4. Tingimused, mida : Kokkupuude niiskusega. tuleb vältida 10.5. Kokkusobimatud : Tugevad alused materjalid Kergesti süttivad ained Halogeenitud ühendid Raskemetallide soolad 10.6. Ohtlikud : Hapnik lagusaadused Kloor Väävlioksiidid Sulphur dioxide Hypochlorite 11. JAGU: Teave toksilisuse kohta 11.1. Teave toksikoloogiliste mõjude kohta Äge suukaudne mürgisus LD50 / rott : 4 123 mg/kg Meetod: OECD testijuhend 401 • Pentakaaliumbis(peroksümonosulfaat)bis(sulfaat) LD50 / rott : 500 mg/kg Toime seedeelundkonnale • õunhape LD50 / hiir : 1 600 mg/kg • Dikaaliumperoksüdisulfaat LD50 / rott : 1 130 mg/kg Meetod: OECD testijuhend 401 Äge mürgisus sissehingamisel LC50 / 4 h rott : 3,7 mg/l Meetod: aerosool 9/16 Print Date: 2013 - 4 - 19 OHUTUSKAART Vastavalt määrusele (EÜ) Nr 1907/2006 ja 453/2010 Virkon® S Variant 3.0 Paranduse kuupäev 09.04.2013 Ref. 130000014173 • Pentakaaliumbis(peroksümonosulfaat)bis(sulfaat) LC50 / 4 h rott : > 5 mg/l Kuulmishäired Nina või silmde kahjustus • õunhape LC50 / 4 h rott : 11,4 mg/l Toksilisuse andmed on saadud sarnase koostisega toote järgi. • Dikaaliumperoksüdisulfaat LC50 / 4 h rott : > 10,7 mg/l Hingamisteede ärritus Tolm Äge nahakaudne mürgisus LD50 / küülik : 2 200 mg/kg • Pentakaaliumbis(peroksümonosulfaat)bis(sulfaat) LD50 / rott : > 2 000 mg/kg Kehakaau muutus • õunhape LD50 / küülik : 20 000 mg/kg Toksilisuse andmed on saadud sarnase koostisega toote järgi. • Dikaaliumperoksüdisulfaat LD50 / küülik : > 10 000 mg/kg Nahka ärritav toime Klassifikatsioon: Ärritab nahka. Tulemus: Kerge naha ärritus Meetod: OECD testijuhend 404 • Pentakaaliumbis(peroksümonosulfaat)bis(sulfaat) küülik Klassifikatsioon: Sööbiv Tulemus: Põhjustab söövitust. • õunhape küülik Klassifikatsioon: Ärritab nahka. Tulemus: Nahka ärritav toime • Dikaaliumperoksüdisulfaat küülik Klassifikatsioon: Ärritab nahka. Tulemus: Nahka ärritav toime Meetod: OECD testijuhend 404 Silmi ärritav toime Silmade kahjustamise tõsine oht. 10/16 Print Date: 2013 - 4 - 19 OHUTUSKAART Vastavalt määrusele (EÜ) Nr 1907/2006 ja 453/2010 Virkon® S Variant 3.0 Paranduse kuupäev 09.04.2013 Ref. 130000014173 • Pentakaaliumbis(peroksümonosulfaat)bis(sulfaat) küülik Klassifikatsioon: Sööbiv Tulemus: Silmade kahjustamise tõsine oht. • õunhape küülik Klassifikatsioon: Ärritab silmi. Tulemus: Äge silma ärritamine Sensibiliseerimine merisiga Buehler`i test Tulemus: Loomkatsed ei näidanud sensibilisatsiooni kokkupuutel nahaga. merisiga Laiendamise test Tulemus: Loomkatsed ei näidanud sensibilisatsiooni kokkupuutel nahaga. • Pentakaaliumbis(peroksümonosulfaat)bis(sulfaat) merisiga Klassifikatsioon: Ei ole nahka sensibiliseeriv. Tulemus: Katseloomadel ei põhjusta ülitundlikkust. Andmeid naha sensibilisatsiooni kohta on vähe või on nad ebapiisavad. Ei ole andmeid inimese hingamisteede sensibilisatsiooni kohta. • Dikaaliumperoksüdisulfaat inimene Klassifikatsioon: Sissehingamisel võib põhjustada ülitundlikkust. Tulemus: Sissehingamisel võib põhjustada ülitundlikkust. hiir Lokaalsete lümfisõlmede test Klassifikatsioon: Kokkupuutel nahaga võib põhjustada ülitundlikkust. Tulemus: Kokkupuutel nahaga võib põhjustada ülitundlikkust. Meetod: OECD Test Guideline 429 Krooniline mürgisus • õunhape Suu kaudu - sööt rott Ei ole täheldatud tõenäoliselt võetavat toksilisust. • Sodium toluenesulfonate Oraalne rott Ei ole täheldatud tõenäoliselt võetavat toksilisust. • Sodium chloride Oraalne rott Tuginedes tema füüsikalistele omadustele, ei ole tal võimalikku kahjulikku toimet. • Dikaaliumperoksüdisulfaat Oraalne rott NOAEL: 131,5 mg/kg Meetod: OECD testijuhend 407 Ei ole täheldatud tõenäoliselt võetavat toksilisust. 11/16 Print Date: 2013 - 4 - 19 OHUTUSKAART Vastavalt määrusele (EÜ) Nr 1907/2006 ja 453/2010 Virkon® S Variant 3.0 Paranduse kuupäev 09.04.2013 Ref. 130000014173 Mutageensuse määramine • Pentakaaliumbis(peroksümonosulfaat)bis(sulfaat) Loomkatsetes ei näidanud mutageenset toimet. • Sodium C10-13-alkylbenzenesulfonate Loomkatsetes ei näidanud mutageenset toimet. • õunhape Loomkatsetes ei näidanud mutageenset toimet. • Sodium toluenesulfonate Loomkatsetes ei näidanud mutageenset toimet. • Sodium chloride Bakteriaalsed testid ja testid rakukultuuridega ei näidanud, et tal oleksid mutageensed omadused. • Dikaaliumperoksüdisulfaat Loomkatsetes ei näidanud mutageenset toimet. Kantserogeensuse määramine • Pentakaaliumbis(peroksümonosulfaat)bis(sulfaat) andmed ei ole kättesaadavad • Sodium C10-13-alkylbenzenesulfonate Loomkatsetes ei näidanud kantserogeenset toimet. • õunhape Ei klassifitseerita kantserogeensena inimestele. • Sodium toluenesulfonate Ei klassifitseerita kantserogeensena inimestele. • Sodium chloride Loomkatsetes ei näidanud kantserogeenset toimet. • Dikaaliumperoksüdisulfaat Loomkatsetes ei näidanud kantserogeenset toimet. Reproduktiivtoksilisuse määramine Ei põhjusta sigimishäireid • Pentakaaliumbis(peroksümonosulfaat)bis(sulfaat) andmed ei ole kättesaadavad • Sodium C10-13-alkylbenzenesulfonate Ei põhjusta sigimishäireid • õunhape Ei põhjusta sigimishäireid 12/16 Print Date: 2013 - 4 - 19 OHUTUSKAART Vastavalt määrusele (EÜ) Nr 1907/2006 ja 453/2010 Virkon® S Variant 3.0 Paranduse kuupäev 09.04.2013 Ref. 130000014173 • Sodium chloride Ei põhjusta sigimishäireid • Dikaaliumperoksüdisulfaat Ei põhjusta sigimishäireid Teratogeensuse määramine • Sodium chloride Ei põhjusta sigimishäireid • Dikaaliumperoksüdisulfaat Ei põhjusta sigimishäireid 12. JAGU: Ökoloogiline teave 12.1. Toksilisus Mürgine toime kaladele • Pentakaaliumbis(peroksümonosulfaat)bis(sulfaat) LC50 / 96 h / Cyprinodon variegatus (Lambapea lepamaim): 1,09 mg/l • Dikaaliumperoksüdisulfaat LC50 / 96 h / Oncorhynchus mykiss (Vikerforell): 76,3 mg/l Meetod: US EPA Test Guideline OPP 72-1 Toodud teave põhineb sarnaste ainete uurimisest. Mürgisus veetaimedele • Pentakaaliumbis(peroksümonosulfaat)bis(sulfaat) ErC50 / 72 h / Selenastrum capricornutum (rohevetikas): > 1 mg/l NOEC / Selenastrum capricornutum (rohevetikas): 0,5 mg/l • Dikaaliumperoksüdisulfaat NOEC / 72 h / Pseudokirchneriella subcapitata (rohevetikas): 39,2 mg/l Meetod: OECD testijuhend 201 Toodud teave põhineb sarnaste ainete uurimisest. Mürgisus veeselgrootutele • Pentakaaliumbis(peroksümonosulfaat)bis(sulfaat) EC50 / 48 h / Daphnia: 3,5 mg/l • õunhape EC50 / 48 h / Daphnia magna: 240 mg/l • Dikaaliumperoksüdisulfaat EC50 / 48 h / Daphnia magna: 120 mg/l Meetod: US EPA Test Guideline OPP 72-2 Toodud teave põhineb sarnaste ainete uurimisest. 13/16 Print Date: 2013 - 4 - 19 OHUTUSKAART Vastavalt määrusele (EÜ) Nr 1907/2006 ja 453/2010 Virkon® S Variant 3.0 Paranduse kuupäev 09.04.2013 Ref. 130000014173 Krooniline toksilisus kaladele • Pentakaaliumbis(peroksümonosulfaat)bis(sulfaat) NOEC / Cyprinodon variegatus (Lambapea lepamaim): 0,222 mg/l • Sodium chloride NOEC / 7 d / Pimephales promelas (Rasvpea lepamaim): 4 000 mg/l NOEC / 33 d / Pimephales promelas (Rasvpea lepamaim): 252 mg/l Krooniline toksilisus vee selgrootutele • Pentakaaliumbis(peroksümonosulfaat)bis(sulfaat) NOEC / Americamysis bahia (mysid shrimp): 0,267 mg/l • Sodium chloride NOEC / 21 d / Daphnia magna: 314 mg/l NOEC / 7 d / Ceriodaphnia Dubia (vesikirp): 354 mg/l 12.2. Püsivus ja lagunduvus Biodegradatsioon Eeldatavalt biolagunduv • Pentakaaliumbis(peroksümonosulfaat)bis(sulfaat) Kergesti biodegradeeruv. • õunhape Kergesti biodegradeeruv. • Dikaaliumperoksüdisulfaat Kergesti biodegradeeruv. 12.3. Bioakumulatsioon Bioakumulatsioon • Pentakaaliumbis(peroksümonosulfaat)bis(sulfaat) Bioakumulatsioon ei ole tõenäoline. • õunhape Akumuleerumine veeorganismidesse ei ole tõenäoline. • Sodium chloride Bioakumulatsioon ei ole tõenäoline. 12.4. Liikuvus pinnases andmed ei ole kättesaadavad 12.5. Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste hindamine 14/16 Print Date: 2013 - 4 - 19 OHUTUSKAART Vastavalt määrusele (EÜ) Nr 1907/2006 ja 453/2010 Virkon® S Variant 3.0 Paranduse kuupäev 09.04.2013 Ref. 130000014173 andmed ei ole kättesaadavad 12.6. Muud kahjulikud mõjud andmed ei ole kättesaadavad 13. JAGU: Jäätmekäitlus 13.1. Jäätmetöötlusmeetodid Toode : Hävitada vastavalt erijäätmete hävitamise korrale. Toodet ei tohi valada kanalisatsiooni ega pinnasesse. Saastunud pakend : Kui taaskasutamine ei ole praktiline, hävitada vastavalt kehtivale seadusandlusele. 14. JAGU: Veonõuded ADR 14.1. ÜRO number: mitte kasutatav 14.2. ÜRO veose tunnusnimetus: mitte kasutatav 14.3. Transpordi ohuklass(id): mitte kasutatav 14.4. Pakendamise grupp: mitte kasutatav 14.5. Keskkonnaohud: mitte 14.6. Eriettevaatusabinõud kasutajatele: Vastavalt transporti reguleerivatele reeglitele ei klassifitseerita ohtliku ainena. IATA_C 14.1. ÜRO number: mitte kasutatav 14.2. ÜRO veose tunnusnimetus: mitte kasutatav 14.3. Transpordi ohuklass(id): mitte kasutatav 14.4. Pakendamise grupp: mitte kasutatav 14.5. Keskkonnaohud: mitte 14.6. Eriettevaatusabinõud kasutajatele: Vastavalt transporti reguleerivatele reeglitele ei klassifitseerita ohtliku ainena. IMDG 14.1. ÜRO number: mitte kasutatav 14.2. ÜRO veose tunnusnimetus: mitte kasutatav 14.3. Transpordi ohuklass(id): mitte kasutatav 14.4. Pakendamise grupp: mitte kasutatav 14.5. Keskkonnaohud: mitte 14.6. Eriettevaatusabinõud kasutajatele: Vastavalt transporti reguleerivatele reeglitele ei klassifitseerita ohtliku ainena. 14.7. Transportimine mahtlastina kooskõlas MARPOL 73/78 II lisaga ja IBC koodeksiga mitte kasutatav 15. JAGU: Reguleerivad õigusaktid 15.1. Ainete ja segude suhtes kohaldatavad ohutuse-, tervise- ja keskkonnaalased eeskirjad/õigusaktid Teised reeglid : Arvestada direktiivi 98/24/EÜ alusel sätestatud ohtlike kemikaalidega kokkupuutuvate töötajate töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. 15/16 Print Date: 2013 - 4 - 19 OHUTUSKAART Vastavalt määrusele (EÜ) Nr 1907/2006 ja 453/2010 Virkon® S Variant 3.0 Paranduse kuupäev 09.04.2013 Ref. 130000014173 15.2. Kemikaaliohutuse hindamine Euroopa Liidus kuulub toode biotsiidide direktiivi 98/8/EÜ nõuete alla. 16. JAGU: Muu teave Osas 3 nimetatud R-lausete tekst. R8 Kokkupuutel süttiva ainega võib põhjustada tulekahju. R22 Kahjulik allaneelamisel. R34 Põhjustab söövitust. R36/37/38 Ärritab silmi, hingamiselundeid ja nahka. R36/38 Ärritab silmi ja nahka. R38 Ärritab nahka. R41 Silmade kahjustamise tõsine oht. R42/43 Võib põhjustada ülitundlikkust sissehingamisel ja kokkupuutel nahaga. R52 Kahjulik veeorganismidele. R52/53 Kahjulik veeorganismidele, võib põhjustada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet. 3. osas on esitatud H-lausete kogu tekst. H272 Võib soodustada põlemist; oksüdeerija. H302 Allaneelamisel kahjulik. H314 Põhjustab rasket nahasöövitust ja silmakahjustusi. H315 Põhjustab nahaärritust. H317 Võib põhjustada allergilist nahareaktsiooni. H318 Põhjustab raskeid silmakahjustusi. H319 Põhjustab tugevat silmade ärritust. H334 Sissehingamisel võib põhjustada allergia-või astma sümptomeid või hingamisraskusi. H335 Võib põhjustada hingamisteede ärritust. H412 Ohtlik veeorganismidele, pikaajaline toime. Muu teave ametkondlik kasutus Lisateave Ei ole esitatud kokkupuutestsenaariumide lisas, sest andmete koostamise ajal puudus teave1kokkupuutestsenaariumide kohta aine segudes kasutamise kohta. Palun vaata kemikaali ohutuskaardilt osasid 1-16. Olulised muudatused võrreldes eelmise versiooniga on esitatud rasvases kirjas. Sellel kemikaali ohutuskaardil esitatud teave vastab täpselt parimatele viimase aja uuringutele ja andmetele. Ohutuskaardil esitatud andmed on koostatud toote ohutuks käitlemiseks, kasutamiseks, töötlemiseks, säilitamiseks, transpordiks, müügiks, heidete kohta ja jäätmekäitluseks, kuid ei anna tootele garantiid ega kvaliteedispetsifikatsiooni. Eespool toodud teave kehtib vaid konkreetse materjali(de) kohta ega kehti kui materjali kasutatakse koos mõne teise materjaliga, mõne muu tehnoloogia korral või kui materjali kasutatakse kuidagi teisiti kui on ette nähtud. 16/16 Print Date: 2013 - 4 - 19  7/19/2018 Untitled Page Keskkonnaregistrisse kantud puurkaevu/puuraugu andmed 1. PUURKAEVU VÕI -AUGU OMANIKU ANDMED Omanik: Peri Põllumajanduslik OÜ 2. PUURKAEVU VÕI -AUGU ANDMED Ehitisregistri kood: Ehitamise aasta: 1973 KOV kirjaliku nõusoleku number: Ehitusloa number: Projekti number: Puurkaevu või -augu katastrinumber: 8567 Puurkaevu või -augu keskkonnaregistri kood: PRK0008567 Puurkaevu või -augu kasutamise otstarve: puurkaev põllumajandustootmise tarbeks Staatus: Töötav 2.1 ASUKOHT Maaüksuse 61903:001:0677 Koordinaadid: 6435380,4 680708,4 katastritunnus: Aadress: Põlva maakond, Põlva vald, Meemaste küla , , Meemaste linnufarm Sanitaarkaitseala ulatus, m: 30 Hooldusala ulatus, m: Puurkaevu sanitaarkaitseala vähendatud 30 meetrini Keskkonnaameti korraldusega 05.07.2018 Hooldusala või sanitaarkaitseala nr 1-3/18/1840. nõuded: Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega 30 meetrit on majandustegevus keelatud, välja arvatud veehaarderajatiste teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja veeseire. 2.2 PUURAUGU ANDMED Maapinna absoluutkõrgus, Sügavus, m: 105 80 m: Põhjaveekiht ja Kesk-Devoni D2ar- Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas Põhjaveekogum (põhiline): indeks: br (24§2013) Põhjaveekogum (vana klassifikatsioon): Kesk-Devoni põhjaveekogum; 2.3 GEOLOOGILINE LÄBILÕIGE Geoloogiline Kihi tüsedus, Kihi lamami sügavus, Veekihi lasuvus-sügavus, Nr Geoloogilise läbilõike kirjeldus indeks m m m 1 saviliiv veerise ja kruusaga gQIII 10,9 10,9 2 liiva, kruus, veerised fQIII 8,1 19 3 saviliiv veerise ja kruusaga gQIII 12 31 liivakivi aleuroliidi 4 D2ar-br 30 61 vahekihtidega 5 aleuroliit liivakivi vahekihtidega D2ar-br 18,8 79,8 6 liivakivi D2ar-br 25,2 105 80 - 105 http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/Print.aspx 1/5 7/19/2018 Untitled Page 2.4 ANDMED PUURIMISE JA KAEVU KONSTRUKTSIOONI KOHTA Puurmasina tüüp: Puurimismeetod: rootorpuurimine Puurauk Manteldus Nr: Algus, Lõpp, Diameeter, Pikkus, Puurimise diameeter, mm Algus, m Lõpp, m Isolatsioon m m mm m 1 324 -0,6 10,9 11,5 2 219 -0,4 79,8 80,2 3 168 72,85 105 32,15 Isolatsiooni kirjeldus: Tihendid: Filtri Filtri tüüp: perfofilter (168 mm) 84,55 - 105m paigutussügavus: Puurimisel esinenud kõrvalekalded projektist: -0,6 - 10,9m (Manteltoru) -0,4 - 79,8m (Manteltoru) Kasutatud ehitustoodete spetsifikatsioonid: 72,85 - 105m (Manteltoru) 84,55 - 105m (Perfofilter) 2.5 HÜDROGEOLOOGILISED ANDMED Pumpamise tehnoloogia ja tehnika: õhktõstuk (aerolift) Kuupäev Pumpamise kestus, h Staatiline veetase, m Deebit, l/s Veetaseme alanemine, m Erideebit l/s*m 27.12.1973 60 14 2 4 0,5 2.6 PUURKAEVU KASUTAMINE Soovitatav pumba tüüp: Soovitatav pumba võimsus, m3/h: Puurkaevu soovitatav tootlikkus, l/s: Puurkaevu soovitatav tootlikkus, m3/d: Soovitatav veepuhastusseade: 3. PUURKAEVU VÕI -AUGU PROJEKTEERIJA 3.1 HÜDROGEOLOOGILISTE TÖÖDE TEGEMISE LITSENTS Ettevõtja nimi: Projekteerija nimi: Tegevusloa number: Tegevusloa kehtivuse aeg: 4. PUURKAEVU VÕI PUURAUGU RAJAJA 4.1 HÜDROGEOLOOGILISTE TÖÖDE TEGEMISE LITSENTS Ettevõtja nimi: Puurija nimi: Tegevusloa number: Tegevusloa kehtivuse aeg: 5. VEEANALÜÜSID http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/Print.aspx 2/5 7/19/2018 Untitled Page 5.1 Veeproovi analüüsi akt - (27.12.1973) (1973.12.27) -1137955904 Kaltsiumioon (Ca 2+) sisaldus põhjavees 62,1 mg/l Kloriidioon (Cl -) sisaldus põhjavees 19 mg/l kuivjääk põhjavees 252 mg/l Magneesiumioon (Mg 2+) sisaldus põhjavees 23,1 mg/l põhjavee pH 8 põhjavee üldkaredus 5 mgekv/l Raud (Fe) sisaldus põhjavees 2,5 mg/l Sulfaatioon (SO4 2-) sisaldus põhjavees 5 mg/l Vesinikkarbonaatioon (HCO3 -) sisaldus põhjavees 274,6 mg/l Proovivõtja nimi ja atesteerimistunnistuse number: Veeproovi võtmise kuupäev: 27.12.1973 Labor ja registrinumber: Akrediteerimistunnistuse number: Soovitused vee kasutamiseks: 6. ARVESTUSKAARDI KOOSTAJA Nimi: http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/Print.aspx 3/5 7/19/2018 Untitled Page 7. ASUKOHASKEEM Asukoht mõõtkavas 1:100000 Asukoht mõõtkavas 1:10000 Asukoht mõõtkavas 1:1000 http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/Print.aspx 4/5 7/19/2018 Untitled Page Nr 8. LISAD 1 Ehitusprojekt ja lisad © 2018 Eelis Veka Otselink: http://otsi.eelis.ee/PRK0008567 http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/Print.aspx 5/5  Tibude arv Karjatamise Söötmis- Söötmis- Aastalind tegur sk päevade arv päevade summa 180000 1 304 54720000 149917,8 Noorlinnud, sügavallapanul pidamine 60000 1 304 18240000 49972,6 Noorlinnud, mitmel tasapinnal pidamine Maksimaalne Keskmine Kütteväärtus, Kütuse kulu Kõikide võimsus, kW võimsus, kW MJ/kg aastas, t seadmete (28 tk) kütuse kulu aastas, t Otsekütte 64 32 46,08 19,47 545,21 gaasikalorifeer  Fooniandmed Tootmisterritooriumi piiril ega lähistel ei ole saasteainete lubatud heitkoguste projekti koostajatele teadaolevalt välisõhu saastetaset mõõdetud. Lämmastikdioksiidi puhul on arvestatud taustatasemeks 1,7 mg/m3 Saarejärve seirejaama (lähim taustajaam, kus NO2 mõõdetakse) 2015-2017 keskmise alusel (http://seire.keskkonnainfo.ee/). Süsinikmonooksiidi puhul on arvestatud taustatasemeks 160 mg/m3 Lahemaa seirejaama (lähim taustajaam, kus CO mõõdetakse) 2015-2017 keskmise alusel (http://seire.keskkonnainfo.ee/). Heiteallikate koosmõju hindamisel lähtutakse väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate, kuid käitise mõjupiirkonda jäävate õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või paikse õhusaasteallika registreeringut omavate käitiste andmetest ja võimaluse korral välisõhu seirejaama andmetest. Käitise mõjupiirkonnaks on arvestatud 400 m (kaugus, mis võrdub tootmisterritooriumi kõrgeima õhusaasteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast). Käitise rajatistele lähim õhusaasteluba, keskkonnakompleksluba või paikse õhusaasteallika registreeringut omav käitis on ca 1,5 km kaugusel asuv Peri Põllumajandusliku OÜ katlamaja (registrikoodiga PSA0001727).  Hajumisarvutuse metoodika Arvutused tehti mudeliga AEROPOL, versioon 5.3. Saasteleviku arvutuse on ala järgnevate L-Est koordinaatidega määratud ruut: Min. X = 6434800 m Max. X = 6436200 m Min. Y = 680000 m Max Y = 681300 m Mudelarvutuse võrgusamm on 25 meetrit. Meteoroloogilised andmed pärinevad Tartu-Tõravere vaatlusjaamast aastatest 2015 – 2017. Mudel AEROPOL kasutab tuule kiiruse ja suuna, temperatuuri, sademete ja pilvisuse (pallides 10-pallisel skaalal) andmeid. Vastavalt Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni standardile mõõdetakse tuult 10 meetri kõrgusel maapinnast, mis on ka mudeli AEROPOL nõutav sisend. Pilvisus on vajalik aluspinna soojenemisest tuleneva hindamiseks. Tartu-Tõravere vaatlusjaama tuulteroos, 2015 – 2017. Paljuaastased keskmised temperatuurid ja sajuhulgad kuude kaupa ning aasta keskmised temperatuurid ja aastased sajuhulgad Tõraveres Riigi Ilmateenistuse andmetel (www.ilmateenistus.ee/, kliimanormid) on järgmised: september detsember november oktoober veebruar jaanuar AASTA august märts aprill juuni juuli mai -4,6 -5,3 -1,0 5,5 11,5 15,0 17,6 16,2 11,0 6,1 0,3 -3,3 5,8 48 35 38 30 55 84 72 86 61 69 53 49 680 Aastast temperatuuride käiku kuude kaupa on arvesse võetud tibula kütmise heitmete arvutamisel, eeldades sise- ja välistemperatuuride vahega võrdelist LPG-gaasi kulu, mis annab külmimal ajal aastakeskmisest umbes 60% aastakeskmisest suurema heite. Sisetemperatuuriks võeti tibude kasvatamise aja keskmine temperatuur 22,8 kraadi. Topograafilised andmed pärinevad Maa-ameti veebikaardilt https://xgis.maaamet.ee/maps/XGis. Ala on lainja pinnamoega, absoluutkõrgused 65 ja 80 meetri vahel, kerge tõusutendentsiga edela suunas. Pinnavormide suhtelised kõrgused jäävad umbes 5 meetri piiresse, tibula vahetus ümbruses järske pinnavorme ei esine. Nii väikesed kõrguste vahed ei mõjuta märkimisväärselt õhuvoolu. Seetõttu tungiv vajadus reljeefi arvestamiseks hajumisarvutuses puudub. Alal on lage maa (põllu- ja heinamaa) ja erineva kogusega metsatukad enam-vähem võrdses proportsioonis, hooneid on vähe ja need on väiksed, v.a. tibulakompleks ise, mis on hajumisarvutuses arvesse võetud täiendavat hajumist põhjustava objektina saasteallika juures. Sellest maastikust lähtudes on kareduskõrguseks zo võetud 0,3 meetrit, mis on keskmine tavlise kõrgusega metsast (u. zo =0,5 m) ning harvade hoonete, tarade, hekkidega jms. Avamaastikust (u. zo=0,1 m) (Stull, 1988; vt. näiteks ka https://barani.biz/apps/wind-height/). Hajumisarvutustes arvesse võetud taustatasemed pärinevad lähimatest taustajaamadest, kus vastavaid lisandeid õhus mõõdetakse. Lämmastikdioksiidi puhul on selleks Saarejärve jaam (aastate 2015-2017 keskmine 1,7 µg/m3) ja süsinikoksiidi puhul Lahemaa jaam (160 µg/m3). Ammoniaak on kiirete keemiliste reaktsioonide tõttu kohaliku iseloomuga saasteaine, mille kontsenratsioonid on Lahemaa taustajaama andmetel püsivalt alla 1 µg/m3. Seetõttu ei ole ammoniaagi taustataset arvestatud. Kirjandus Sull, R.B. (1988) An Introduction to Boundary-layer Meteorology, Springer.  6436.2 6436.0 50 45 6435.8 40 35 6435.6 30 25 6435.4 20 204 15 6435.2 10 5 6435.0 6434.8 680.0 680.2 680.4 680.6 680.8 681.0 681.2 Meemaste tibula kõigist saasteallikatest põhjustatud aasta keskmine NH3 kontsentratsioon, µg/m3. 6436.2 6436.0 4.4 4.2 6435.8 4.0 3.8 3.6 4.4 6435.6 3.4 3.2 3.0 6435.4 2.8 2.6 2.4 6435.2 2.2 2.0 1.8 6435.0 6434.8 680.0 680.2 680.4 680.6 680.8 681.0 681.2 Meemaste tibula kõigist saasteallikatest põhjustatud aasta keskmine NO2 kontsentratsioon, µg/m3. Lisatud on taustatase 1,7 µg/m3 Saarejärve seirejaama andmetel. 6436.2 6436.0 21 20 19 6435.8 18 17 16 15 21 6435.6 14 13 12 11 6435.4 10 9 8 7 6435.2 6 5 4 3 6435.0 6434.8 680.0 680.2 680.4 680.6 680.8 681.0 681.2 Meemaste tibula kõigist saasteallikatest põhjustatud maksimaalne tunnikeskmine NO2 kontsentratsioon, µg/m3. Lisatud on taustatase 1,7 µg/m3 Saarejärve seirejaama andmetel. 6436.2 6436.0 178 177 176 6435.8 175 174 173 178.3 172 6435.6 171 170 169 6435.4 168 167 166 165 6435.2 164 163 162 161 6435.0 6434.8 680.0 680.2 680.4 680.6 680.8 681.0 681.2 Meemaste tibula kõigist saasteallikatest põhjustatud maksimaalne 8 tunni keskmine CO kontsentratsioon, µg/m3. Lisatud on taustatase 160 µg/m3 Lahemaa seirejaama andmetel. 6436.2 6436.0 5 6435.8 10 15 6435.6 6435.4 6435.2 6435.0 6434.8 680.0 680.2 680.4 680.6 680.8 681.0 681.2 Meemaste Tibula kõigist lõhnaallikatest põhjustatud 0,25 OU läve ületamise 5, 10 ja 15% samajooned.  6436.2 6436.0 50 45 6435.8 40 35 6435.6 30 25 6435.4 20 204 15 6435.2 10 5 6435.0 6434.8 680.0 680.2 680.4 680.6 680.8 681.0 681.2 Meemaste tibula kõigist saasteallikatest põhjustatud aasta keskmine NH3 kontsentratsioon, µg/m3. 6436.2 6436.0 4.4 4.2 6435.8 4.0 3.8 3.6 4.4 6435.6 3.4 3.2 3.0 6435.4 2.8 2.6 2.4 6435.2 2.2 2.0 1.8 6435.0 6434.8 680.0 680.2 680.4 680.6 680.8 681.0 681.2 Meemaste tibula kõigist saasteallikatest põhjustatud aasta keskmine NO2 kontsentratsioon, µg/m3. Lisatud on taustatase 1,7 µg/m3 Saarejärve seirejaama andmetel. 6436.2 6436.0 21 20 19 6435.8 18 17 16 15 21 6435.6 14 13 12 11 6435.4 10 9 8 7 6435.2 6 5 4 3 6435.0 6434.8 680.0 680.2 680.4 680.6 680.8 681.0 681.2 Meemaste tibula kõigist saasteallikatest põhjustatud maksimaalne tunnikeskmine NO2 kontsentratsioon, µg/m3. Lisatud on taustatase 1,7 µg/m3 Saarejärve seirejaama andmetel. 6436.2 6436.0 178 177 176 6435.8 175 174 173 178.3 172 6435.6 171 170 169 6435.4 168 167 166 165 6435.2 164 163 162 161 6435.0 6434.8 680.0 680.2 680.4 680.6 680.8 681.0 681.2 Meemaste tibula kõigist saasteallikatest põhjustatud maksimaalne 8 tunni keskmine CO kontsentratsioon, µg/m3. Lisatud on taustatase 160 µg/m3 Lahemaa seirejaama andmetel. 6436.2 6436.0 5 6435.8 10 15 6435.6 6435.4 6435.2 6435.0 6434.8 680.0 680.2 680.4 680.6 680.8 681.0 681.2 Meemaste Tibula kõigist lõhnaallikatest põhjustatud 0,25 OU läve ületamise 5, 10 ja 15% samajooned.  Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 730 0310 [email protected] Asukoha koordinaadid (L-Est’97) X 6435395 Y 680660 Jäneselaane Jäneselaane OÜ Meemaste tibula keskkonnakompleksloa esmataotluse esmataotluse T-KKL/1000473 Lähteolukorra aruanne Objekti aadress: PÕLVA MAAKOND, PÕLVA VALD, MEEMASTE KÜLA, TIBULA (KÜ 61903:001:0677) Tellija: JÄNESELAANE OÜ Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Vastutav täitja: MARIS PALO Detsember 2018 TARTU  Jäneselaane OÜ Meemaste tibula keskkonnakompleksloa esmataotluse T-KKL/1000473 lähteolukorra aruanne SISUKORD 1 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 3 2 LÄHTEOLUKORRA ARUANDE KOOSTAMISE VAJADUSE VÄLJASELGITAMINE .......................................................... 4 2.1 ETAPP 1: KÄITISES OHTLIKE AINETE KASUTAMISE, TOOTMISE VÕI KESKKONDA LASKMISE KINDLAKS TEGEMINE .. 4 2.2 ETAPP 2: ASJAKOHASTE OHTLIKE AINETE MÄÄRAMINE (MILLEL ON POTENTSIAALNE VÕIME PÕHJUSTADA PINNASE JA PÕHJAVEE SAASTATUST) ............................................................................................................................... 5 2.3 ETAPP 3: KÄITISE TEGEVUSKOHALE ERIOMASE SAASTAMISRISKI HINDAMINE ................................................... 7 3 KASUTATUD MATERJALID ................................................................................................................................. 9 Objekti aadress: Põlva vald, Meemaste küla 2/9  Jäneselaane OÜ Meemaste tibula keskkonnakompleksloa esmataotluse T-KKL/1000473 lähteolukorra aruanne 1 SISSEJUHATUS Jäneselaane OÜ Meemaste tibula põhitegevusalaks on kodulinnukasvatus. Käitises tegeletakse tibude üles kasvatamisega noorkanadeks. Kompleksi kuulub seitse linnukasvatushoonet ning kokku on kompleksis 240 000 linnukohta. Aastane planeeritud tootmismaht on kuni 600 000 noorkana. Vabariigi Valitsuse määrus 06.06.2013 nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba1“ § 11 lõige 1 punkt 1 kohaselt nõutakse kompleksluba kodulindude intensiivkasvatusega tegelevalt käitiselt, mille linnukohtade arv on üle 40 000 linnu. Tulenevalt keskkonnaministri 19.06.2013 määruse nr 36 „Keskkonnakompleksloa taotluse ja selle lisade vormid ning keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja vorm“ § 16 nõuetest esitatakse lähteolukorra aruanne vastavalt tööstusheite seaduse § 57 sätestatule, mille kohaselt on juhul, kui käitise tegevus on seotud ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda viimisega, käitaja enne käitise tegevuse alustamist kohustatud koostama ning loa andjale esitama lähteolukorra aruande. Lähteolukorra aruande sisu on täpsemalt kirjeldatud tööstusheite seaduse ja Euroopa Komisjoni lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjali eelnõu mitteametliku tõlke põhjal koostatud juhendmaterjalis. Juhendmaterjali alusel tuleb juhtudel, kui pinnase ja põhjavee saastamine on käitises võimalik, lähteolukorra aruanne koostada enne, kui uus käitis tööd alustab või kui olemasoleva käitise kompleksluba esimest korda peale tööstusheite seaduse jõustumist muudetakse. Juhendmaterjali kohaselt jaguneb lähteolukorra aruanne kaheksaks etapiks. Kui esimese kolme etapi läbimisel selgub, et kasutatavate, toodetavate või keskkonda viidavate ohtlike ainete kogus on väike või pinnase ja põhjavee saastamine on ebatõenäoline, siis võib lähteolukorra aruanne piirduda esimese kolme etapiga. Lähteolukorra aruande kolme esimese etapi eesmärgid on järgmised: 1. selgitada välja, kas ettevõttes käideldakse ohtlikke aineid; 2. selgitada esimese etapis määratud ainete seast välja pinnase ja põhjavee saastamise võimet omavad ohtlikud ained; 3. määrata, millised teises etapis välja selgitatud ohtlikud ained põhjustavad käitise tegevuskohal potentsiaalselt saastamise riski. Objekti aadress: Põlva vald, Meemaste küla 3/9  Jäneselaane OÜ Meemaste tibula keskkonnakompleksloa esmataotluse T-KKL/1000473 lähteolukorra aruanne 2 LÄHTEOLUKORRA ARUANDE KOOSTAMISE VAJADUSE VÄLJASELGITAMINE Järgnevalt analüüsitakse etappide kaupa ettevõttes kasutatavaid ja keskkonda viidavaid ohtlikke aineid ja nende koguseid ning uuritakse, kas käitise tegevus võib põhjustada pinnase ja põhjavee reostust, et teha kindlaks lähteolukorra aruande koostamise vajadus. 2.1 Etapp 1: käitises ohtlike ainete kasutamise, tootmise või keskkonda laskmise kindlaks tegemine Käitises kasutatakse linnukasvatushoonete, konstruktsioonide ja seadmete puhastamisel ning desinfitseerimisel erinevaid desinfitseerimisvahendeid. Linnukasvatushoonete kütmiseks kasutatakse vedelgaasil (LPG) töötavaid otsekütte gaaskalorifeere, linnukasvatushoonetesse on planeeritud kokku 28 kütteseadet. Käitises kasutatavad ohtlikke aineid sisaldavad kemikaalid on esitatud tabelis 1, mis on koostatud kemikaalide ohutuskaartide info põhjal. Tabel 1. Käitises kasutatavad ohtlike aineid sisaldavad kemikaalid Toore, abimaterjal või pooltoode Ohtlik aine Sisaldus CAS, EINECS toormes, Liik Nimetus Nimetus või ELINCS Ohukategooria abimaterjalis nr , pooltootes, % Acute Tox. 3: H331; Acute Tox. 3: H301; Skin Corr. 1B: H314; Glutaaraldehüüd 111-30-8 10-30 Resp. Sens. 1: H334; Skin Sens. 1: H317; Aquatic Acute 1: H400 Skin Corr. 1C: H314; Desinfektant Alküülbensüül- Abimaterjalid Acute Tox. 4: Kilcox dimetüül- 68424-85-1 1-10 H302+312; ammooniumkloriid Aquatic Acute 1: H400 Acute Tox. 4: H312; Acute Tox. 4: H302; 4-kloro-3-kresool 59-50-7 Eye Dam. 1: H318; 1-10 Skin Sens. 1: H317; Aquatic Acute 1: H400 Acute Tox. 4: H302; Pentakaalium- Skin Corr. 1B: H314; bis(peroksümono- 70693-62-8 40-55 Eye Dam. 1: H318; sulfaat)bis(sulfaat) Aquatic Chronic 3: H412 Acute Tox. 4: H302; Naatriumalküül- 68411-30-3 Skin Irrit. 2: H315; 10-12 benseensulfonaat Eye Dam. 1: H318; Eye Irrit. 2: H319; STOT SE 3: H335; Desinfektant Õunhape 6915-15-7 7-10 Abimaterjalid Acute Tox. 4: H302; Virkon S Skin Irrit. 2: H315 Skin Irrit. 2: H315; Sulfamiinhape 5329-14-6 Eye Irrit. 2: H319; 4-6 Aquatic Chronic 3: H412 Naatriumtolueen- Skin Irrit. 2: H315; 12068-03-0 1-5 sulfonaat Eye Irrit. 2: H319 Ox. Sol. 3: H272; Kaaliumpersulfaat 7727-21-1 Acute Tox. 4: H302; <3 Skin Irrit. 2: H315; Objekti aadress: Põlva vald, Meemaste küla 4/9  Jäneselaane OÜ Meemaste tibula keskkonnakompleksloa esmataotluse T-KKL/1000473 lähteolukorra aruanne Eye Irrit. 2: H319; Resp. Sens. 1: H334; Skin Sens. 1: H317; STOT SE 3: H335; Acute Tox. 4 H302; C12-C16 alküül- Aquatic Acute 1: H400; bensüüldimetüül- 68424-85-1 Skin Corr. 1B: H314; 5 ammoniumkloriid Acute Tox 4: H312; STOT SE 2, H371 Eye Dam. 1: H318; Skin Sens. 1B: H317; Desinfektant Aguatic Acute 1: H400; Abimaterjalid RemmiVet Polüheksmetüleen Aquatic Chronic 1: (Remmi 35) biguaniid 27083-27-8 H410; 0,9 hüdrokloriid Acute Tox. 4: H302; Acute Tox. 2: H330; Carc 2, H351; STOT RE 1, H372 Acute Tox. 4: H302; Didetsüüldimetüül- 7173-51-5 Skin Corr. 1B: H314; 2 ammooniumkloriid Aquatic Acute 1: H400 Flam. Gas 1: H220; Butaan 106-97-8 Press. Gas Liquefied: 39 H280 Flam. Gas 1: H220; Abimaterjalid Vedelgaas Propaan 74-98-6 Press. Gas Liquefied: 60 H280 Flam. Gas 1: H220; Isobutaan 75-28-50 Press. Gas Liquefied: 1 H280 2.2 Etapp 2: asjakohaste ohtlike ainete määramine (millel on potentsiaalne võime põhjustada pinnase ja põhjavee saastatust) Lähteolukorra aruande koostamisel on asjakohaseks ained, millel on potentsiaalne võime põhjustada pinnase ja põhjavee saastatust. Asjakohaste ohtudena ei ole käsitletud näiteks ärritust, mis on põhjustatud kemikaali sattumisest nahale, silma või kemikaali allaneelamisel. Eelnevas etapis välja selgitatud ainete pinnase ja põhjavee potentsiaalne saastamise võime määramisel on aluseks ainete keemilised ja füüsikalised omadused nagu koostis, füüsikaline olek (tahke, vedel, gaasiline), biodegradeerumine, lahustuvus, toksilisus, liikuvus, püsivus. Olenemata kontsentratsioonist on veekeskkonnale ohtlikud ained: • püsivad, bioakumuleeruvad ja toksilised ained (PBT); • väga püsivad ja väga bioakumuleeruvad ained (vPvB); • samaväärseid ohte põhjustavad ained (sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad, ohtlikeks aineteks lagunevad ained, sünergilise ja neurotoksilise toimega ained jms); • püsivad ja bioakumuleeruvad kantserogeensed, mutageensed või reproduktiivtoksilised ained. Objekti aadress: Põlva vald, Meemaste küla 5/9  Jäneselaane OÜ Meemaste tibula keskkonnakompleksloa esmataotluse T-KKL/1000473 lähteolukorra aruanne Kemikaalides sisalduvate ainete ohtlikkuse määramise aluseks on ohutuskaartidel ja biotsiidide registreerimistunnistustel toodud info (tabel 2). Segude koosseisus olevate ohtlike ainete saastamisvõimet on hinnatud segu kui terviku ohtlikkuse põhjal. Ainete ohtlikkuse hindamisel on arvestatud ka järgnevaid keskkonnaministri määruseid: • keskkonnaministri 30.12.2015 määrus nr 77: “Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistu, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekiri”; • keskkonnaministri 11.08.2010 määrus nr 38: “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”; • keskkonnaministri 11.08.2010 määrus nr 39: “Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused”. Meemaste tibulas kasutatavad kemikaalid ei sisalda eelnimetatud määrustega reguleeritud ohtlikke aineid. Tabel 2. Kemikaalide omadused ja kaasnevad ohud Ohtlik Kemikaali pinnasele Kemikaali omadused Asjakohased ohud nimetus või põhjaveele Desinfektant Iseloomuliku lõhnaga Tavatingimustel stabiilne, vältida ekstreemseid Jah Kilcox (aldehydic) kahvatu- temperatuure ja kokkupuudet leelistega. kollane vedelik Segu klassifikatsioon CLP järgi on väga mürgine veeorganismidele (H400: glutaaraldehüüd, Suhteline tihedus: 1,07- alküülbensüül-dimetüül-ammooniumkloriid, 4-kloro-3- 1,1 kresool) Lahustub vees Benzalkonium chloride (alküülbensüüldimetüül- pH: 5-7 ammooniumkloriid) Daphnia 48H EC50 0,016 mg/l. Toode ei ole biolagunev, on potentsiaalselt bioakumuleeruv. Toode ei ole määratletud PBT või vPvB hulka. Desinfektant Meeldiva, magusa Tavatingimustel stabiilne, vältida kokkupuudet niiskuse, Jah Virkon S lõhnaga roosa pulber tugevate aluste, kergesti sütivate ainete, halogeenitud ühendite ja raskemetallide sooladega. Suhteline tihedus: 1,07 Segu on kahjulik veeorganismidele (R52). Ohtlik Tihedus: 0,981 g/l veeorganismidele, pikaajaline toime (H412): Lahustuvus vees: 65 g/l Pentakaaliumbis(peroksümonosulfaat)bis(sulfaat) ja (20 °C juures) sulfamiinhape. pH: 2,35-2,65 (1% Eeldatavalt biolagunduv: õunhape, pentakaalium- vesilahuses) bis(peroksümonosulfaat)bis(sulfaat), dikaaliumperoksüdisulfaat on kergesti biodegradeeruvad. Ei ole bioakumuleeruv: naatriumkloriid, pentakaalium- bis(peroksümonosulfaat)bis(sulfaat) - bioakumulatsioon ei ole tõenäoline; õunhape - akumuleerumine veeorganismidesse ei ole tõenäoline. Desinfektant Spetsiifilise lõhnaga Toode on tavatingimustel stabiilne. Reageerib Jah RemmiVet läbipaistev vedelik oksüdeerivate ainetega. (Remmi 35) Suhteline tihedus: 1 Segu ei ole klassifitseeritud keskkonnaohtlikuks, kuid Tihedus: 1 g/cm3 sisaldab aineid, mis on keskkonnaohtlikud. Väga mürgine veeorganismidele (H400): C12-C16 alküül- pH: 6,5-7,5 bensüüldimetüül-ammoniumkloriid, Lahustub vees igas polüheksmetüleen biguaniid hüdrokloriid, vahekorras didetsüüldimetüül-ammooniumkloriid. Objekti aadress: Põlva vald, Meemaste küla 6/9  Jäneselaane OÜ Meemaste tibula keskkonnakompleksloa esmataotluse T-KKL/1000473 lähteolukorra aruanne Polüheksmetüleen biguaniid hüdrokloriid on väga mürgine veeorganismidele, võib põhjustada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet (H410). Didetsüüldimetüülammoniumkloriid on kiiresti biodegradeeruv, C12-C16 alküül-bensüül dimetüül- ammoniumkloriid on kergesti biodegradeeruv, polüheksmetüleen biguaniid hüdrokloriid ei biodegradeeru kergesti. Ei ole bioakumuleeruv: polüheksmetüleen biguaniid hüdrokloriid ei ole tõenäoline, didetsüüldimetüülammoniumkloriid ei ole oodatav. Didetsüüldimetüülammoniumkloriid ja polüheksmetüleen biguaniid hüdrokloriid ei ole PBT-ks või vPvB-ks. Segu võib ebaõigel käitlemisel tekkida keskkonnasaastus. Hea lahustuvuse tõttu võib imenduda maasse ja sattuda põhjavette. Vedelgaas Veeldatud gaas, värvitud H220: Eriti tuleohtlik. Ei Tihedus: 0,5 g/cm³ (20°C H280: Sisaldab rõhu all olevat gaasi; kuumenemisel juures) plahvatusohtlik. Lahustuvus vees: < 0,1 g/l Välditavad tingimused: valgus, süttimisallikad, (20°C juures) elektrostaatilised laengud, tugevad oksüdeeruvad ained. Aurufaasi rõhk: 8400 hPa Õhuga kokkupuutel tekib plahvatusohtlik gaasisegu. (20°C juures) Kõrgest aurufaasi rõhust põhjustatud surveanumate Süttimistemperatuur: lõhkemise oht. 450°C Üldiselt ei ole veele ohtlik. PBT, vPvB: ei ole kohaldatav. 2.3 Etapp 3: käitise tegevuskohale eriomase saastamisriski hindamine OÜ Jäneselaane Meemaste tibulas kasutatavate kemikaalide hindamisel leiti, et käitises kasutatakse desinfitseerimisvahendeid, millel on potentsiaalne võime põhjustada pinnase ja põhjavee saastatust. Nende kemikaalide käitises korraga hoitavaid koguseid, nende kasutamist ja hoiustamist on kirjeldatud tabelis 3. Tabel 3. Kemikaalide kasutamine ja hoiustamine käitises Kasutatav Korraga Hoiustamise mahuti Kemikaali nimetus Kasutus Asukoht kaardil kogus hoiustatav kogus ja asukoht Hoonete ja Originaalpakendis Desinfektant Kilcox seadmete 0,25 m3/a 0,02 m3 8, 9, 10, 11 laoruumis puhastamine Hoonete ja Originaalpakendis Desinfektant Virkon S seadmete 0,025 m3/a 0,001 t 8, 9, 10, 11 laoruumis puhastamine Desinfektant Hoonete ja Originaalpakendis RemmiVet (Remmi seadmete 0,1 m3/a 0,02 m3 8, 9, 10, 11 laoruumis 35) puhastamine Kemikaale hoiustatakse originaalpakendites, milleks on plastikust pudelid ja kanistrid. Pakendeid hoiustatakse linnukasvatushoonete laoruumides, mis on tuule ja ilmastiku mõjude eest kaitstud lekkekindla betoneeritud põrandaga ruumid. Tavaolukorras on ohtlike ainete keskkonda sattumine ebatõenäoline. Hädaolukordade puhul võib heide ümbritsevasse keskkonda esineda pakendite lekkimise või lõhkemise korral. Õnnetuse esinemisel on võimalik pihkunud materjal betoonpinnalt Objekti aadress: Põlva vald, Meemaste küla 7/9  Jäneselaane OÜ Meemaste tibula keskkonnakompleksloa esmataotluse T-KKL/1000473 lähteolukorra aruanne absorbeeriva materjaliga (allapanu turvas ja põhk) kokku koguda enne selle sattumist kanalisatsiooni, pinnasesse ja põhjavette. Keskkonda ja kanalisatsiooni kemikaale ei juhita ning kemikaalide otsene märkimisväärne keskkonda sattumine on ebatõenäoline. Kemikaale kasutatakse puhastuslahustena linnukasvatushoonete sees. Kuna desinfektante kasutatakse päras ruumide pesemist, on ainete sattumine keskkonda pesuveega ebatõenäoline. Kasutatavad kemikaalide hoiustatavad kogused ei ole suured ning levik keskkonda on takistatud, mistõttu võimalikud keskkonda sattuvad kogused väikesed. Käitises ei ole seni toimunud kemikaalide heidet keskkonda ning ohutuseeskirjadest kinnipidamisel, samade töövõtete jätkamisel ning mahutite seisukorra pideval jälgimisel on heite toimumine vähe tõenäoline. Lähteolukorra aruande puhul on seega piirdutud esimese kolme etappiga. Objekti aadress: Põlva vald, Meemaste küla 8/9 Jäneselaane OÜ Meemaste tibula keskkonnakompleksloa esmataotluse T-KKL/1000473 lähteolukorra aruanne 3 KASUTATUD MATERJALID 1. Keskkonnale ohtlikud ained – mis need on?, MTÜ Balti Keskkonnafoorum, 2009 2. „Keskkonnakompleksloa taotluse ja selle lisade vormid ning keskkonnakompleksloa sisu täpsustavad nõuded ja vorm“, keskkonnaministri 19.06.2013 määrus nr 36 3. Lähteolukorra aruande koostamise juhendmaterjal, Versioon 1.0, 20.09.2013 4. “ Naftasaaduste hoidmisehitiste veekaitsenõuded”, Vabariigi Valitsuse 16.05.2001 määrus nr 172 5. “Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases”, keskkonnaministri 11.08.2010 määrus nr 38 6. “Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused”, keskkonnaministri 11.08.2010 määrus nr 39 7. Ohutuskaardid: Kilcox, Virkon S, RemmiVet (Remmi 35), vedelgaas 8. “Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimistu, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekiri”, keskkonnaministri 30.12.2015 määrus nr 77 9. Tööstusheite seadus, vastu võetud Riigikogu poolt 24.04.2013 Objekti aadress: Põlva vald, Meemaste küla 9/9    KORRALDUS 05. juuli 2018 nr 1-3/18/1840 Veehaarde sanitaarkaitseala vähendamine - Meemaste linnufarmi pk (8567) I. ASJAOLUD Peri Põllumajanduslik Osaühing (registrikood 10269039, aadress Peri küla, Põlva vald, 63218 Põlva maakond) (edaspidi ettevõte) juhatuse liige Eero Timmermann esitas 04.07.2018 Keskkonnaametile (edaspidi KeA) taotluse Põlva maakonnas, Põlva vallas, Meemaste külas, Tibula kü-l (registriosa nr 1257138, katastritunnus 61903:001:0677) asuva töötava Meemaste linnufarmi puurkaevu (keskkonnaregistri kood PRK0008567) sanitaarkaitseala vähendamiseks 30 meetrini ja ettepaneku puurkaevu asukoha koordinaatide täpsustamiseks keskkonnaregistris. Taotlus registreeriti KeA dokumendiregistris 4.07.2018 kirjana nr 14-4/18/11314. Meemaste linnufarmi pk (8567) põhjaveehaarde puurkaevu katastri numbriga 8567 (passi nr 3755), sügavusega 105 meetrit puuris EKE Ehitus- ja Montaaživalitsus 1973. aastal. Puurkaevuga on veevõtuks avatud Kesk-Devoni (D2ar-br) põhjaveekompleksi (Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas) liivakivimid. Tähtajatu vee erikasutusloaga nr L.VV/326252 lubatakse võtta Meemaste linnufarmi pk (8567) veehaardest põhjavett kuni 3500 m³ kvartalis, 14 000 m³ aastas põllumajandustootmise tarbeks. Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 28 lõike 4 alusel otsustab KeA veehaarde sanitaarkaitseala määramise kaalutlusõiguse kohaselt. II. KAALUTLUSED Vees § 28 lõikest 1 tulenevalt on veehaarde sanitaarkaitseala joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. VeeS § 28 lõikest 4 punktist 2 lähtuvalt võib KeA määrata veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks 30 meetrit puurkaevust, kui vett võetakse põhjaveekihist üle 10 kuupmeetri ööpäevas ja põhjaveekiht on hästi kaitstud. Puurimisega veevõtuks avatud Kesk-Devoni (D2ar-br) põhjaveekompleksi terrigeensed kivimid sügavusel 81,55 kuni 105 meetrit on kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse eest peal lasuvate Kvaternaari savikate pinnakatte setetega (gQIII saviliivmoreen), kusjuures 31 m paksused lasuvad Kvaternaari pinnakatte setted ja Kesk-Devoni aluspõhja ülemised terrigeensed kivimikihid on maapinnalt kuni 79,8 meetri sügavuseni manteltorudega kinni manteldatud. KeA parandas keskkonnaregistris õigeks Meemaste linnufarmi pk (8567) puurkaevu asukoha koordinaadid x= 6435380 ja y= 680708. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 meetrit on majandustegevus keelatud, välja arvatud veehaarderajatiste teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja veeseire. III. OTSUSTUS VeeS § 28 lõike 4 punkti 2 alusel, tulenevalt ettevõtte taotlustest ning käesolevas otsuses toodud asjaoludest ja kaalutlustest ning kooskõlas KeA-i peadirektori 05.03.2018 käskkirja nr 1- 1/18/118 „Looduskaitse osakonna, metsaosakonna ja regioonide põhimääruste kinnitamine“ lisa 3 „Keskkonnaameti Lõuna regiooni põhimäärus“ punktidega 2.1. ja 3.5.8, määran: 1. Põlva maakonnas, Põlva vallas, Meemaste külas, Tibula kü-l (registriosa nr 1257138, katastritunnus 61903:001:0677) asuva Meemaste linnufarmi pk (8567) veehaarde (keskkonnaregistri kood PRK0008567) sanitaarkaitseala ulatuseks 30 meetrit; 2. Puurkaevu omanik on kohustatud teavitama KeA-t, kui käesolevas korralduses nimetatud õiguslik alus veehaarde sanitaarkaitseala vähendamiseks muutub või langeb ära. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest, esitades vaide loa andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Ena Poltimäe juhataja Lõuna regioon Saata: Peri Põllumajanduslik Osaühing; Põlva Vallavalitsus; Keskkonnaagentuur Heleene Voika veespetsialist Lõuna regioon 2 (2) Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 21.08.2020 12:42 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Friday, August 21, 2020 12:20 PM To: [email protected] Subject: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-101585-6 Keskkonnakompleksloa taotluse tagastamine ja keskkonnamõju hindamise lõpetamine. Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/32550- 0d25ecc78e19b340d4cdfecf46a06994cbcc2ff4363bcc77758e7b1464195222 KOTKAS automaatteavitus Teavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist Keskkonnaametist