Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 21. august 2020

Viit: 15-2/20/11969-7
Registreeritud: 21. august 2020
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis: e-post

Funktsioon: 15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari: 15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik: 15-2/2020
Vastutaja: Arvo Veltri (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)
Lahendamise tähtaeg: 20. september 2020

Failid

Sisu (failidest)

Ervin R. Piirsalu Aktsiaselts KOBRAS Teie 08.05.2020 nr 1-2/233 [email protected] Riia 35 Meie 02.06.2020 nr 15-2/20/11969-5 50410, Tartu Kohtla jõe jääkreostuse puhastamise projekti kooskõlastus riigitee nr 34 maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis Lüganuse alevikus Ida-Virumaal Kooskõlastamiseks esitatud Projektis on ette nähtud ehitada ajutised möödavoolukraavid, ajutised juurdepääsuteed ja teostada jääkreostuse puhastustööd (edaspidi ehitustööd) Kohtla jõel Lüganuse alevikus Lüganuse vallas Ida-Virumaal. Ehitustööd on kavandatud riigitee nr 34 Kiviõli – Varja km 4,88 maaüksuste piires (teemaal) ja tee kaitsevööndis Lüganuse alevikus Ida-Virumaal. Projektiga kavandatav tegevus riigitee nr 34 Kiviõli – Varja maaüksuste piires: - Km 4,88 Kohtla jõe sängi puhastustööd sh Roodu silla all (Projektis PK 3+40); Projekti on koostatud vastavuses Maanteeameti 23.10.2019 kirjaga nr 15-2/19/43710-3 esitatud nõuetega. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ja lg 4 ning Maanteeameti põhimääruse, KOOSKÕLASTAME Kobras AS töö nr 2020-043 „Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohustamine. XIV etapp (Kohtla jõgi lõik 9)“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada alltoodud informatsiooni ja nõuetega: 1. Riigitee nr 34 km 4,88 asuv Roodu sild ehitati projekti kohaselt 2015. aastal. Tuleb arvestada, et sillale, riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2015. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine ehitustööde käigus peab olema välistatud. 2. Liiklusväliste tööde tegemiseks riigitee maal ja kaitsevööndis tuleb Maanteeametilt taotleda luba. Loa taotlus tuleb esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne tööde algust Maanteeametile ([email protected]). Loa taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – Riigimaa kasutusõiguse taotlemine – taotlus väljastada liiklusvälise tegevuse luba (ehitus) tööde tegemiseks riigitee maal. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt ja käesolev kooskõlastuskiri. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. 3. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud jätta. Tehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel ja materjalide ladustamine sõiduteele ja vahetult selle äärde on keelatud. 4. Riigitee maa ja tee kaitsevöönd tuleb peale tööde lõppu korrastada ning ette näha kahjustatud riigitee, sh kraavide, mulde ja teekatte taastamine. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ kvaliteedinõuetele peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“. 5. Ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et oleks tagatud riigitee teemaa ja tee kaitsevööndi korrastamine, riigitee ja mahasõitude katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (sh kahjustatud asfaltkate peab olema peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist tuleb projektijärgsed ehitustööd riigitee piirides edasi lükata. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 6. Ehitustöödel on kõrvalekaldumised (asukoht, sügavus, tehnoloogis jne) kooskõlastatud projektist keelatud. 7. Kooskõlastatud projekti muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Käesolev kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Seletuskiri_v01_08.05.2020.rar Arvo Veltri 3372691 [email protected] 2 (2) Maris Palo Aktsiaselts KOBRAS Teie 18.05.2020 nr 1-2/256 [email protected] Riia 35 Meie 17.06.2020 nr 15-2/20/11969-5 50410, Tartu Nõusoleku andmine vee erikasutuseks riigitee nr 34 maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis Lüganuse alevikus Ida-Virumaal Tulenevalt veeseaduse (VeeS) § 186 lg 2 olete küsinud Maanteeameti nõusolekut vee erikasutusele ja vee erikasutusega seotud töödele riigitee nr 34 Kiviõli – Varja (km 4,88) maaüksuste piires (43701:004:0091) Lüganuse alevikus Lüganuse vallas Ida-Virumaal. Tähtajalist keskkonnaluba (veeluba) taotleb Pinnasepuhastuse OÜ (registrikood 14291194), et teostada ehitustöid tööprojekti nr 2020-043 järgi, mille koostas Kobras AS (töö nr 2020-043 „Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohustamine. XIV etapp (Kohtla jõgi lõik 9)“. Maanteeamet on oma kirjaga 02.06.2020 nr 15-2/20/11969-5 (lisatud) kooskõlastanud Kobras AS töö nr 2020-043 „Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohustamine. XIV etapp (Kohtla jõgi lõik 9)“. Lähtuvalt eeltoodust ja võttes aluseks ehitusseadustiku, veeseaduse ning Maanteeameti põhimääruse anname nõusoleku vee erikasutuseks riigitee nr 34 Kiviõli – Varja km 4,88 maaüksuste piires (teemaal) ja tee kaitsevööndis Lüganuse alevikus Lüganuse vallas Ida-Virumaal. Projekti realiseerimisel ja ehitustöödel tuleb arvestada Maanteeameti kirjas 02.06.2020 nr 15-2/20/11969- 5 esitatud informatsiooni ja nõuetega. Käesolev nõusolek kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet põhimääruse alusel ning nimetatud õigusaktidega kehtestatud korras. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 15-22011969-5 02.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc Arvo Veltri 3372691 [email protected] Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) KORRALDUS 21.08.2020 nr DM-110239-7 Keskkonnaloa nr KL-509091 andmise korraldus I. ASJAOLUD Aktsiaselts KOBRAS (registrikood 10171636; aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Riia tn 35, 50410) esitas 09.06.2020 Keskkonnaametile Pinnasepuhastuse OÜ (registrikood 14291194; aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Peterburi tee 2f, 11415; edaspidi ettevõte) nimelt keskkonnaloa taotluse Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamise projekti raames Kohtla jõe lõigu (lõik 8) jääkreostuse ohutustamistöödeks. Taotlus on Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis (edaspidi KOTKAS) registreeritud 09.06.2020 nr DM-110239-1 all. Alates 01.10.2019 kehtiva veeseaduse (edaspidi VeeS) § 2 lg 2 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 1 punkti 1 koostoimes on vee erikasutuseks vaja keskkonnaluba (edaspidi veeluba või keskkonnaluba). VeeS § 187 p-de 8 ja 10 alusel veeluba on kohustuslik kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist ning paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist. Vastavalt VeeS § 191 lg 1 annab veeloa Keskkonnaamet, välja arvatud VeeS § 177 lõikes 6 nimetatud juhul. VeeS § 186 lg 2 kohaselt peab vee erikasutuseks kasutajal olema luba ja võõra maa kasutamise korral ka maaomaniku nõusolek. Nõusoleku vee erikasutuseks neile kuuluval kinnistul on andnud: Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Kopli külas asuva Kopli (katastritunnus 43701:004:0721, registriosa nr 3708250) katastriüksuse omanik; Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Lüganuse alevikus asuva Papli tn 32 (katastritunnus 43701:004:0207, registriosa nr 3277308) katastriüksuse omanik; Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Kopli külas asuva Sepa (katastritunnus 43701:004:0063, registriosa nr 2176608) katastriüksuse omanik; Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Lüganuse alevikus asuva Papli tn 24c (katastritunnus 44201:001:0390, registriosa nr 15631750), Kirikumõisa tee L1 (katastritunnus 44201:001:0029, registriosa nr 10782150), Kiviõli tee 8 // Vallamaja (katastritunnus 43701:004:0197, registriosa nr 3235550), Lüganuse reoveepuhasti (katastritunnus 43701:004:0328, registriosa nr 8031050) ja Kiviõli tee 25 (katastritunnus 43801:001:0244, registriosa nr 4728608) katastriüksuse omanik - Lüganuse Vallavalitsus (21.05.2020 kiri nr 5-1/2753-50); Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Lüganuse alevikus asuva Pargi tn 70 (katastritunnus 43701:004:0350, registriosa nr 86608) katastriüksuse omanik; Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Lüganuse alevikus asuva Papli põik 7 (katastritunnus 43701:004:0077, registriosa nr 2315208) katastriüksuse omanik; Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Lüganuse alevikus asuva Aia (katastritunnus 43701:004:0104, registriosa nr 2323208) katastriüksuse omanik; Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Irvala külas asuva Irvala tee 20 (katastritunnus 43701:004:0108, registriosa nr 2171708) katastriüksuse omanik; Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Lüganuse alevikus asuva Kiviõli tee 2 (katastritunnus 43701:004:1071, registriosa nr 268208) katastriüksuse omanik; Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Lüganuse alevikus asuva Paju tn 3 (katastritunnus 43701:004:0122, registriosa nr 3902308) katastriüksuse omanik; Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Lüganuse alevikus asuva Kiviõli tee 4a (katastritunnus 43701:004:0090, registriosa nr 1949308) katastriüksuse omanik; Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Lüganuse alevikus asuva Paju tn 1 (katastritunnus 43701:004:0034, registriosa nr 924008) katastriüksuse omanik; Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Lüganuse alevikus asuva Jõesalu (katastritunnus 44201:001:0945) katastriüksuse, mille puhul on tegu reformimata maaga, ajutise valitseja - Maa-amet; Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Lüganuse alevikus asuva Kiviõli tee 6 (katastritunnus 43701:004:0318, korteriomand) katastriüksuse omanikud; Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Lüganuse alevikus asuva Kiviõli tee 21b (katastritunnus 43701:004:0266, registriosa nr 4480308) katastriüksuse omanik; Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Lüganuse alevikus asuva 34 Kiviõli-Varja tee L1 (katastritunnus 43701:004:0091, registriosa nr 8064550) katastriüksuse omanik; Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Lüganuse alevikus asuva Kiviõli tee 17a (katastritunnus 43701:004:0129, registriosa nr 2408808) katastriüksuse omanik - Osaühing Lüganuse PMS (registrikood 10337976). Eelnevalt nimetatud vee erikasutusega seotud kinnistute omanike nõusolekud on esitatud koos veeloa taotlusega. Maanteeamet kooskõlastas kavandatud ehitustööd riigitee nr 34 Kiviõli – Varja km 4,88 maaüksuste piires (teemaal) ja tee kaitsevööndis Lüganuse alevikus Ida-Virumaal 02.06.2020 kirjaga nr 15-2/20/11969-5 järgmistel tungimustel: 1. "Riigitee nr 34 km 4,88 asuv Roodu sild ehitati projekti kohaselt 2015. aastal. Tuleb arvestada, et sillale, riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 5 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2015. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine ehitustööde käigus peab olema välistatud. 2. Liiklusväliste tööde tegemiseks riigitee maal ja kaitsevööndis tuleb Maanteeametilt taotleda luba. Loa taotlus tuleb esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne tööde algust Maanteeametile ([email protected]). Loa taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – Riigimaa kasutusõiguse taotlemine – taotlus väljastada liiklusvälise tegevuse luba (ehitus) tööde tegemiseks riigitee maal. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt ja käesolev kooskõlastuskiri. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. 3. Lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu riigitee maaüksusele ega tee kaitsevööndisse ei ole lubatud jätta. Tehnikaga manööverdamine riigitee mulde nõlvadel ja materjalide ladustamine sõiduteele ja vahetult selle äärde on keelatud. 4. Riigitee maa ja tee kaitsevöönd tuleb peale tööde lõppu korrastada ning ette näha kahjustatud riigitee, sh kraavide, mulde ja teekatte taastamine. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ kvaliteedinõuetele peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“. 5. Ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et oleks tagatud riigitee teemaa ja tee kaitsevööndi korrastamine, riigitee ja mahasõitude katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (sh kahjustatud asfaltkate peab olema peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist tuleb projektijärgsed ehitustööd riigitee piirides edasi lükata. 6. Ehitustöödel on kõrvalekaldumised (asukoht, sügavus, tehnoloogis jne) kooskõlastatud projektist keelatud. 7. Kooskõlastatud projekti muutmiseks riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada.“ Keskkonnaamet on arvestanud Maanteeameti 02.06.2020 kirja nr 15-2/20/11969-5 tingimustega keskkonnaloa nr KL-509091 andmisel (vorm V16 “Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad“ punkt 2.1.). Keskkonnaamet kontrollis 09.06.2020 esitatud veeloa taotlusmaterjalide vastavust Keskkonnaministri 23.10.2019 määruse nr 56 “Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis” (edaspidi määrus nr 56) § 8, 9 ja 12 nõuetele ja hindas esitatud andmeid piisavaks menetluse algatamiseks. 16.06.2020 kirjas nr DM-110239-2 teatas Keskkonnaamet ettevõttele veeloa taotluse menetlusse võtmisest. II. KAALUTLUSED 2.1. Menetlusosaliste ärakuulamine Keskkonnaamet rakendab veeloa andmisel avatud menetlust. Tulenevalt KeÜS § 43 lõikest 1 edastab Keskkonnaamet veeloa taotluse viivitamata pärast selle nõuetele vastavuse kindlakstegemist kavandatava tegevuse asukoha järgsele kohaliku omavalitsuse üksusele temalt arvamuse saamiseks. Vastavalt KeÜS § 43 lg-le 2 esitab kohaliku omavalitsuse üksus kirjaliku arvamuse veeloa taotluse kohta ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates. Arvamuse esitamine ei piira kohaliku omavalitsuse üksuse õigust esitada edasise menetluse käigus täiendavaid seisukohti. Keskkonnaamet saatis 16.06.2020 kirjaga nr DM-110239-3 veeloa taotluse menetluse algatamise kohta teavituse Lüganuse Vallavalitsusele. KeÜS § 47 lg 2 alusel avalikustab Keskkonnaamet teate veeloa taotluse menetlusse võtmise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet ei pea teate avaldamist kohalikus või maakondlikus ajalehes vajalikuks, sest kavandatavale tegevusele avaliku huviga on arvestatud Purtse, Erra ja 2(8) Kohtla jõgedes jääkreostuse likvideerimise eelprojektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamise protsessi käigus (toimingu periood 2014 - 2016). Keskkonnaamet avaldas teate veeloa taotluse menetlusse võtmise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 18.06.2020. Avalikustamise käigus ettepanekuid ning vastuväiteid Keskkonnaametile ei laekunud. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 49 lg 1 kohaselt on huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, õigus määratud tähtaja jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile keskkonnaloa ning selle andmise otsuse eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. HMS § 40 lg 1 alusel peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. HMS § 49 lg 2 kohaselt peab avalikkusel olema võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat. Keskkonnaamet edastas 30.07.2020 kirjaga nr DM-110239-5 ettevõttele, Maa-ametile, Maanteeametile, Keskkonnainspektsioonile ja Lüganuse Vallavalitsusele veeloa ja korralduse eelnõud (edaspidi eelnõud) tutvumiseks ja vajadusel ettepanekute ning paranduste tegemiseks. Samuti avalikustas 03.08.2020 Keskkonnaamet valminud eelnõud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maanteeamet teatas 04.08.2020 kirjaga nr 15-2/20/11969-6 (KOTKASe 04.08.2020 nr DM-110239-6), et ei oma vastuväiteid keskkonnaloa nr KL-509091 korralduse eelnõule ja keskkonnaloa nr KL-509091 eelnõule ja keskkonnaloa väljastamisele. Muud ettepanekuid ja vastuväiteid eelnõude avalikustamise käigus ei laekunud. 2.2. Vee erikasutus ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Kohtla jõgi (keskkonnaregistrikood VEE1070700) kuulub tugevasti muudetud veekogude hulka. Jõe keskjooks asub laugel lammialal, kus esinevad sademerikastel perioodidel üleujutused. Jõgi on eesvooluks Kohtla-Järve linna ja tööstuspiirkonna sademeveele ning saastunud minevikus tööstusalalt lähtunud põlevkiviõli jääkidega. (Reostusuuring, 2015). Kohtla jõe naftasaaduste jääkide ja PAH-idega reostunud põhjasetted on määratletud ohtliku jääkreostusobjektina (JRA0000080) (EELIS, 14.10.2019). Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016 kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava (edaspidi VMK) kohaselt on Kohtla _1 veekogumi ökoloogiline- ja koondseisund hinnatud halvaks. Veekogumi ökoloogilise halva seisundiklassi põhjuseks on kõrge nafta ja 1-aluseliste fenoolide sisaldus. Lisaks tuvastati 2013. aastal läbiviidud ohtlike ainete riikliku seire ja uuringu käigus pentaklorofenooli esinemist Kohtla jões. Vaatamata sellele, et pentaklorofenooli sisaldus pinnavees jäi küll allapoole labori määramispiiri, hinnati 2013. aasta andmete põhjal Kohtla jõe seisund pentaklorofenooli esinemise tõttu halba keemilisse seisundisse. Kohtla_1 veekogumi hea seisundiklassi saavutamise eesmärki on VMK-s pikendatud aastani 2027. Pinnasepuhastuse OÜ (EMTAK kood 42991) vee erikasutuse eesmärgiks on reostunud pinnase eemaldamine Kohtla jõe osa sängist (Kohtla jõe lõik 8). Kavandatava tegevus on suunatud Kohtla_1 veekogumi hea seisundi saavutamisele. Veeloa andmisel on aluseks võetud OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse „Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014‒2015. Purtse, Erra, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamise eelprojekt“ (Tartu 2015) (edaspidi eelprojekt), keskkonnamõju hindamise aruanne „Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014–2015. Purtse, Erra ja Kohtla jõgedes jääkreostuse likvideerimise eelprojektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne“ (Tartu 2015), aktsiaseltsi Kobras poolt koostatud „Purtse jõe, Kohtla jõe ja Fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XIV Etapp (Kohtla jõgi lõik 9)“ (aktsiaseltsi Kobras töö nr 2020-043) tööprojekt (edaspidi tööprojekt) ja 09.06.2020 esitatud veeloa taotlus. Kavandatava tegevuse asukohaks on ca 1,3 km pikkune Kohtla jõe jääkreostuse lõik 8, mis algab ca 340 m enne Kiviõli teed (koordinaadid: X=6585546, Y=673344) ja lõppeb Kohtla jõe suudmes (koordinaadid: X=6586484, Y=672761). Töölõigus suubub Kohtla jõkke Varja oja (VEE1071400) ja Kohta jõgi suubub lõigu lõpus Purtse jõkke (VEE1068200). Jõelõigus jäävad jõe paremkaldale madalama asustustihedusega alad, kuid vasakkaldal asuvad mitmed Lüganuse aleviku elamud. Jõe kallastel asuvad maatulundusmaa, elamumaa, tootmismaa, veekogudemaa ja transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused. Jõele lähim elamu asub jõest ca 15 m kaugusel. Puhastatava jõelõigu vasakkaldal asub kaitsealana keskkonnaregistrisse kantud Püssi mõisa park (KLO1200450). Kavandatava tegevuse asukohast lähimas punktis ca 350 m kaugusel läänes asub Uhaku maastikukaitseala (KLO1000621), mis on ka Natura 2000 võrgustiku loodusala (EE0070132). Uhaku loodusala asub põhiliselt Erra jõe kallastel, kui ulatub osaliselt ka Purtse jõe lähedusse. Kohtla jõe suudme läheduses on jõe vasakkaldal 1,96 ha ja paremkaldal 1,92 ha suurusel alal inventeeritud lamminiidu (6450) elupaigatüübi ala (EELIS, 19.05.2020). Lamminiitude alal töid ei kavandata. 3(8) Püssi mõisa park on 19. sajandist pärit ehitismälestis. Tööala läheduses (lähimad vaid ca 20 m kaugusel) on ka Püssi mõisaga seotud ehitismälestisena määratletud hooneid. Kohtla jõe suudme läheduses asub mitmeid muinsuskaitse objekte. Kohtla jõest ca 130 m kaugusel asub arheoloogiamälestisena määratletud asulakoht, selle läheduses jõest lähimas punktis 40 m kaugusel asuvad ehitismälestisena määratletud Lüganuse pastoraadiga seotud hooned ning Kohtla jõe suudme juures lähimas punktis ca 15 m kaugusel Kohtla jõest asuvad ehitismälestisena määratletud Lüganuse kirikuaia kabelid (18. saj). Lähim pärandkulutuuri objektid on jõelõigu paremkaldal asuv Naisteoja maaparandusobjekt (Maa-amet, 19.05.2020). Tegemist on nõrgalt kaitstud kuni keskmiselt kaitstud põhjaveega alaga (Maa-amet, 19.05.2020). Jõe paremkaldale asuvad maaparandussüsteemi 1107140010010 ehitised VESKIARU 1 (kollektoreesvool suubub Varja ojja) ja VESKIARU 2 (eesvool suubub Kohtla jõkke) (Maa-amet, 19.05.2020). Jõelõik jääb osaliselt Aseri fosforiidi maardla (MRD0000161) alale. Alal ei ole kehtivaid mäeeraldisi. (Maa-amet, 19.05.2020). Projekti alal reostunud pinnas eemaldatakse Kohtla jõe sängist, kaldaaladelt ning sootidest, milleks kasutatakse väljakaeve meetodit. Jääkreostuse likvideerimistööde võimaldamiseks juhitakse esmalt Kohtla jõgi ajutise möödavoolu abil tööde tegemise perioodiks jõelõigust mööda, seejärel on võimalik reostunud pinnas välja kaevata, nõrutada ja ära vedada. Ajutine möödavool rajatakse aktsiaseltsi Kobras poolt koostatud „Purtse jõe, Kohtla jõe ja Fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XI Etapp (Kohtla jõgi lõik 8.2)“ (aktsiaseltsi Kobras töö nr 2019-247) tööprojekti järgi, milleks on Pinnasepuhastuse OÜ-le Keskkonnaameti 16.07.2020 korraldusega nr DM-108954-10 antud keskkonnaluba nr KL-508297. Ajutise möödavoolu abil suunatakse vesi jõesängist kõrvale alates Pargi tn 56 (kü tunnus 44201:001:0135) katastriüksusest, möödavooluga juhitakse vesi Purtse jõkke läbi Püssi jaama tee nr 13178 (X: 6585208; Y: 673198). Tööde teostamiseks on esmalt vajalik tööalalt võsa- ja puittaimestik likvideerida. Püssi mõisa pargi alal on raietöödeks andnud nõusoleku Keskkonnaamet (05.05.2020 kiri nr 7-9/20/5887-2) ja Lüganuse Vallavalitsus on töödeks väljastanud raieloa. Muinsuskaitseamet on 19.05.2020 kirjaga nr 5.1-17.6/1234-1 kooskõlastanud tööprojektis ette nähtud tegevused muinsuskaitsealuste mälestiste alal ja kaitsevööndis. Jõelõigus tehakse töid etapiliselt, kuna tuleb arvestada Purtse jõe veetaseme isoleerimise vajaduse ja jõelõigus Kohtla jõkke suubuvate veejuhtmetega. Varja ojast ülesvoolu rajatakse pinnaspais, mis võimaldab esmalt teha töid Püssi mõisa pargi alal ja pargiäärses jõelõigus. Püssi mõisapargi alalt likvideeritakse reostunud pinnast ja rekonstrueeritakse mõisa pargi endine kinnikasvanud tiik (ca 8000 m2 ). Kohtla jõe lõigu 8 pikkus on ca 1,3 km ning hinnanguline reostunud pinnase maht töölõigul on 11340 m3 (sh Püssi mõisa pargis likvideeritav reostus, 3 840 m3 ). Varja oja suudmest allavoolu jäävas lõigus tööde tegemiseks suunatakse Varja oja põhiline vooluhulk ajutiselt ümber Neitsiojja (asukohas X: 6586391; Y:674232) ja rajatakse ca 200 m Kohtla jõe suudmest ülesvoolu pais Purtse jõe veetaseme isoleerimiseks tööalast. Jõelõigu alamjooksu töödeks rajatakse Kohtla jõe suudmesse pinnaspais ja sulgetakse jõkke suubuv maaparanduskraav. Etapiliselt eraldatud jõelõikudes on reostunud pinnas võimalik välja kaevata ja liigniiskuse korral nõrutada vooluveest eraldatud kraavi kaldal reostunud ala piires. Reostunud pinnas transporditakse pärast nõrutamist eeltöötlusplatsile, kus pinnast täiendavalt kuivatatakse, et võimaldada pinnase edasist transporti ning puhastamist termilise töötlemise abil. Pärast reostuse likvideerimist ja enne vajalike taastamistöid pumbatakse suletud lõigust välja sinna kogunenud reostunud vesi. Reostunud vesi puhastatakse I klassi õlipüüduri ja söefiltri abil. Kui reostunud veel on peal õlikile, siis on võimalik see ka absorbeerivate materjalidega eraldi koguda või paakautoga välja imeda ja puhastamiseks reoveepuhastile üle anda. Pärast reostunud pinnase eemaldamist kujundatakse voolusäng selliselt, et oleks tagatud üheaegselt nii vooluveekogu hea veejuhtimine kui ka looduslik olukord, mis võimaldab veeloomade ja -taimede arengut. Seejärel suunatakse vesi tagasi puhastatud jõesängi, likvideeritakse ajutised pinnasvalli ja möödavoolukraav ning korrastatakse ümbrus. 4(8) Jääkreostuse ohutustamistööde järgsel veekogu kujundamisel on tagasitäitepinnase maksimaalne kulu samaväärne väljakaevatava pinnase kogusega (eelprojekti alusel jõesängist hinnanguliselt kuni 7500 m3 ). Tagasitäitepinnas (veekaitsevööndi ulatuses) peab ohtlike ainete sisalduse poolest vastama sihtarvule (Keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“). Täitepinnase vajadus lepitakse kokku töö tellija (Keskkonnaministeerium) poolse objekti järelevalve inseneriga pärast reostuse likvideerimist. 2.3. Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 punkti 1 järgi hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus esitas 11.12.2014 Keskkonnaametile vee erikasutusloa taotluse seoses Purtse, Erra ja Kohtla jõgedes jääkreostuse likvideerimise eelprojekti koostamisega. Vastavalt KeHJS kuulub kavandatud tegevus oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, sest tööde käigus toimub veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit (KeHJS § 6 lg 1 p 17). Keskkonnaamet teatas vee erikasutusloa taotluse menetlusse võtmisest ning algatas KeHJS § 3, § 6 lg 1 p 17, § 11 lg-te 2 ja 3 alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 22.12.2014 nr 14-6/14/27387-2 all). Keskkonnamõju hindamise protsessis on arendajaks OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (edaspidi EKUK), otsustajaks ja järelevalvejaks Keskkonnaamet. Keskkonnaamet kiitis 01.02.2016 kirjaga nr 6-3/16/1190-2 EKUK poolt koostatud keskkonnamõju hindamise aruande „Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014–2015. Purtse, Erra ja Kohtla jõgedes jääkreostuse likvideerimise eelprojektiga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamise aruanne“ (edaspidi KMH aruanne) heaks. KeHJS § 11 lõike 6 kohaselt, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, jätab otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata, kui keskkonnamõju on juba hinnatud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise, ehitusprojekti koostamise või kavandatavaks tegevuseks vajaliku teise tegevusloa menetlemise käigus, kui otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ja otsustaja hinnangul on selle tegevuse keskkonnamõju juba asjakohaselt hinnatud. Arvestades sellega, et KMH aruandes Kohtla jõe jääkreostuse likvideerimisega seotud keskkonnamõju on hinnatud, loa andjal on piisavalt teavet veeloa andmiseks. Tööprojekti järgi kavadatavaks tegevuseks kuulub Püssi mõisa pargi alalt reostunud pinnas eemaldamist ja tiigi rekonstrueerimist, mis ei olnud KMH aruandes käsitletud. Püssi mõisa park on keskkonnaregistrisse kantud kaitseala (registrikood KLO1200450). Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 15 p 8 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. KeHJS § 6 1 lg 5 kohaselt kehtestatakse käesoleva seaduse § 6 lg-s 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). Vastavalt määruse nr 31 § 5 lg 1 peab eelhinnang sisaldama käesoleva määruse §-de 2–4 alusel antud järeldust kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise vajalikkuse kohta koos põhjenduste kokkuvõttega. Lähtudes eelhinnangu tulemustest (vt korralduse lisa 1) puudub Keskkonnaameti hinnangul Püssi mõisa pargil kavandataval tegevusel oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik, sest jääkreostuse ohutustamise mõju keskkonnale tervikuna on oluliselt positiivne. Tiigi rekonstrueerimise töödest on enam mõjutatud pargiala, kus ka varem tiik asus. Töödel eemaldatakse taimestikku vaid vajalikkus ulatuses ning olulist negatiivset mõju alal kaitstavatele väärtustele ei ole ette näha. Täiendavad keskkonnameetmed ja -uuringud ei ole Keskkonnaameti hinnangul vajalikud. 2.4. Seire nõuded Pinna- ja põhjavee kvaliteedi muutuste kiireks avastamiseks ning vajadusel leevendusmeetmete rakendamiseks 5(8) teostada tööperioodil piirkonnas igapäevaselt visuaalset seiret ning regulaarset pinna- ja põhjavee seiret aktsiaseltsi Kobras koostatud „Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamise töödeaegne seirekava” (töö nr 2018-176) põhjal. Seire tulemused (analüüsiaktid) tuleb esitada Keskkonnaametile üks kord kvartalis. Töödeajal seire punktide andmed ja seiratavad näitajad on järgmised: Kohtla jõgi Kiviõli tee, seirepunkti nr 14 koordinaadid: X=6585760 ja Y=673178; Kohtla jõgi suue, seirepunkti nr 15 koordinaadid: X= 6586484 ja Y=672761. Seiratavad näitajad: 1-aluselised fenoolid, BTEX, naftasaadused ja heljum. Tulenevalt VeeS § 243 lg-st 1 peab proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas VeeS § 243 lõike 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu või joogiveeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat, kui proove võetakse veeuuringu või joogiveeuuringu käigus. Eelnevast tulenevalt tuleb põhjavee proovide võtmisel kasutada atesteeritud proovivõtjat ning analüüsitulemuse usaldusväärsuse tagamiseks peab proovid analüüsimiseks viima akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed. 2.5. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Loa omajale rakenduvad kõik asjakohased õigusaktides sätestatud nõuded. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel keskkonnakaitseloa (sh vee erikasutusloa) omaja meelespeas. Keskkonnaamet seob veeloaga nr KL-509091 järgmised nõuded ja tingimused, mis kehtivad tööde teostamise ajal: Veekogu süvendamise nõuded Kaevetöid ei tehta voolavas vees. Enne tööde teostamist tuleb veevool eraldada reostunud pinnasest pinnaspaisude abil, suunates vett möödavoolukraavi. Tahkete ainete veekogusse paigutamise nõuded Veekogusse paigutatavas materjalis saasteainete väärtus ei tohi ületada sihtarvu (keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“). Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse keskkonnamõju vähendamise meetmed 1. Möödavoolukraav rajatakse puhtasse ja kandvasse pinnasesse, milleks sobiv asukoht on pinnase sondeerimise abil kindlaks tehtud. 2. Tööde algusfaasis paigaldatakse nii töölõigu lõppu kui ka allavoolu (X=6586537,1, Y=672741,2) õlitõkkepoomid. 3. Pärast reostuse likvideerimist ja enne vajalike taastamistöid pumbatakse suletud lõigust välja sinna kogunenud reostunud vesi. Reostunud vesi puhastatakse I klassi õlipüüduri ja söefiltri abil. Kui vee kohapealne puhastamine ei ole võimalik, siis kogutakse vesi kokku ning viiakse puhastamiseks paakautoga reoveepuhastisse. 4. Reostuse väljakaevamise järel võetakse kontrollproovid (5 proovi 100 m kraavilõigu kohta), kus analüüsitakse naftasaaduste sisaldust. Proovide võtmine toimub töö tellija (Keskkonnaministeerium) poolse objekti järelevalve inseneri juhtiste järgi ning inseneri otsusel analüüsitakse proovides ka 1-aluseliste fenoolide, polüaromaatsete süsivesinike (PAH) kontsentratsiooni. Parima võimaliku tehnika kasutamine 1. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada pinnase ega veereostust. 2. Masinate tankimist ega hooldustöid ei tohi teha lähemal kui 10 meetrit veekogu kaldast. 3 . Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud; 4. Võimalike avariijuhtumite ohjamiseks töökohtades tuleb tagada reostusaine poomi ja abtsorbendiga tõkestamisvarustus ning jäätmete kogumiskoht. Tööde teostamise tingimused ja nõuded 1. Tööd tuleb teostada vastavalt aktsiaseltsi Kobras poolt koostatud „Purtse jõe, Kohtla jõe ja Fenoolisoo 6(8) jääkreostuse ohutustamine. XIV Etapp (Kohtla jõgi lõik 9)“ (aktsiaseltsi Kobras töö nr 2020-043) tööprojektile; Töörojekti realiseerimisel tuleb arvestada Maanteeameti kirjas 02.06.2020 nr 15-2/20/11969-5 esitatud informatsiooni ja nõuetega. 2. Püssi mõisa pargi kaitsealal tehtavad tegevused tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. 3. Tekkinud jäätmed käidelda vastavalt kehtivale korrale. 4. Pärast reostunud pinnase eemaldamist kujundatakse voolusäng selliselt, et oleks tagatud üheaegselt nii vee hea juhtimine vooluveekogus kui ka looduslik olukord jões, mis võimaldab veeloomade ja -taimede arengut. Muud asjakohased meetmed 1. Keskkonnaohtlike avariide või rikete tekkimisel asuda koheselt rikke põhjuseid ja tagajärgi likvideerima. 2. Tööde läbiviimisel pidada kinni kemikaalide ja ehitusjäätmete käitlemist puudutavatest ohutusnõuetest ja kasutuseeskirjadest, samuti veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest pinna- ja põhjavee kaitseks. 3. Kui loaga lubatud tegevusest tulenev oluline keskkonnamõju põhjustab kahjulikke keskkonnamuutusi, siis on loa andjal õigus muuta loaga kehtestatud nõudeid või tunnistada luba kehtetuks. 4. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 2.6. Nõuded teabe esitamiseks Teave meetmete rakendamise kohta Kui vee erikasutusloas toodud meetmeid ja tingimused ei ole võimalik mingil põhjusel täita, tuleb sellest kirjalikult teavitada Keskkonnaametit. Olukorra tekkimisel. Veekogu omaseire tulemused Järgida keskkonnaloa tabelis V8 esitatud seiretingimusi. Seire tulemused (analüüsiaktid) esitada Keskkonnaametile üks kord kvartalis. Muu vajalik informatsioon 1. Tööde alustamisest ja lõpetamisest teavitada Lüganuse Vallavalitsust ja Keskkonnaametit elektronposti teel 7 päeva enne tööde alustamist ja peale tööde lõppu nädala jooksul. 2. Avarii või selle ohu korral informeerida koheselt, kuid mitte hiljemalt kui 12 tunni jooksul Keskkonnainspektsiooni, Päästekeskust ja Keskkonnaametit. Olukorra tekkimisel. 2.7. Vee erikasutusloa kehtivus Veeluba taotletakse tööde teostamise perioodiks, mis kestab kuni 30.11.2022. Lähtuvalt VeeS § 189 lg 1 p 2 veeluba on tähtajatu, välja arvatud juhul, kui vee erikasutus on ühekordne. Seega saab Keskkonnaamet anda veeloa nr KL-509091 kehtivusega kuni 30.11.2022. III. OTSUSTUS Veeseaduse § 191 lg 1, § 187 p-de 8 ja 10, Keskkonnaameti peadirektori 07.11.2019 käskkirja nr 1-1/19/205 „Regioonide põhimääruste kinnitamine“ lisa 3 „Keskkonnaameti Põhja regiooni põhimäärus“ punktidest 2.2 ja 3.5.8 alusel ning lähtudes Pinnasepuhastuse OÜ taotlusest ning käesolevas korralduses toodud asjaoludest otsustan: 1. Anda Pinnasepuhastuse OÜ-le (registrikood 14291194) keskkonnaluba nr KL-509091 kehtivusega kuni 30.11.2022 Kohtla jõe lõigu 8 (keskkonnaregistrikood VEE1070700) (sh Püssi mõsa pargi tiigi) süvendamiseks ja tahkete ainete uputamiseks jääkreostuse ohutustamise tööde käigus. 2. Avalikustada keskkonnaloa nr KL-509091 andmise teade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 3. Korraldus jõustub selle teatavakstegemisest Pinnasepuhastuse OÜ-le. Keskkonnaluba nr KL-509091 on avalikult kättesaadav Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/). Käesolev korraldus on keskkonnaloa nr KL-509091 lahutamatu osa. VAIDLUSTAMISVIIDE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 7(8) (allkirjastatud digitaalselt) Karina Laasik keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Põhja regioon Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. Eelhinnang.pdf Teadmiseks: Keskkonnainspektsioon, Lüganuse Vallavalitsus, Maa-amet, Maanteeamet Julia Dubova veespetsialist Põhja regioon 8(8) Keskkonnaluba Keskkonnaloa registrinumber KL-509091 Loa omaja Ärinimi / Nimi Pinnasepuhastuse OÜ andmed Registrikood / Isikukood 14291194 Tegevuskoha Tegevuskoha nimetus Lüganuse alevik, Irvala küla ja Kopli küla, andmed Lüganuse vald, Ida-Viru maakond Tegevuskoha aadress Peterburi tee 2f, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond Katastritunnus 78403:315:0247 Territoriaalkood EHAK 0387 Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga Vee erikasutus; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima 21.08.2020 periood hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev 30.11.2022 Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud ning peab kasutama sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed 2/8 Veekogu Veekogu Suubla Suubla Väljalaskme Veekogumi Veekogumi Proovivõtukoha nimetus Proovivõtukoha Seire nimetus kood nimetus kood kood nimetus kood koordinaadid (L‑Est) Seiratavad Proovi võtmise Proovi näitajad sagedus võtmise aeg Kohtla jõgi VEE1070700 Kohtla 1070700_1 Kohtla jõgi Kiviõli tee, X: 6585760, Y: 673178 Heljum Üks kord seirepunkt nr 14 Nafta kvartalis Ühealuselised fenoolid Kohtla jõgi VEE1070700 Kohtla 1070700_1 Kohtla jõgi suue, X: 6586484, Y: 672761 Heljum Üks kord seirepunkt nr 15 Nafta kvartalis Ühealuselised fenoolid Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Pinna- ja põhjavee kvaliteedi muutuste kiireks avastamiseks ning vajadusel leevendusmeetmete rakendamiseks teostada tööperioodil piirkonnas igapäevaselt visuaalset seiret ning regulaarset pinna- ja põhjavee seiret aktsiaseltsi Kobras koostatud „Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamise töödeaegne seirekava” (töö nr 2018-176) põhjal. Seiratavad näitajad: 1-aluselised fenoolid, BTEX, naftasaadused, heljum V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine 3/8 V10. Süvendamine Veekogu nimetus Kohtla jõgi Veekogu kood VEE1070700 Pinnaveekogumi nimetus Kohtla Pinnaveekogumi kood 1070700_1 Süvendamise koht Vooluveekogu Süvendamise koha/piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid X: 6585546, Y: 673344 X: 6586500, Y: 672751 Süvendamise vajaduse põhjendus Tegevus on vajalik Kohtla jões oleva jääkreostuse ohutustamiseks ning Kohtla jõe loodusliku elukeskkonna taastamiseks Süvendamisviis Reostunud pinnase eemaldamiseks Kohtla jõe sängist, kaldaaladelt, sootidest ning Püssi mõisa pargi tiigist kasutatakse väljakaeve meetodit Süvenduspinnase iseloomustus Tööstusalalt lähtunud põlevkiviõli jääkidega saastunud pinnas Süvenduspinnase füüsikalised omadused Pinnase liik Omadused Maht, m³ Kohtla jõe sängi, kaldaalade ja sootide pinnas Pastajas taimejäänustega muda ning reostunud saviliiv või savi 7 500 Püssi mõisa pargi tiigi pinnas Pastajas taimejäänustega muda ning reostunud saviliiv või savi 3 840 Süvenduspinnase keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³ Naftasaaduste jääkide ja Pinnas, mille ohtlike ainete sisaldus naftasaaduste, fenoolide ja PAH summa osas ei vasta 11340 PAH-idega reostunud sihtarvule (keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnas pinnases“) Süvenduspinnase bioloogilised omadused Omadused ja esinemine - Veekogu sh mere süvendamise nõuded Kaevetöid ei tehta voolavas vees. Enne tööde teostamist tuleb veevool eraldada reostunud pinnasest pinnaspaisude abil, suunates vett möödavoolukraavi Seire Seiratavad ained Proovi võtmise sagedus V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine 4/8 V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu nimetus Kohtla jõgi Veekogu kood VEE1070700 Pinnaveekogumi nimetus Kohtla Pinnaveekogumi kood 1070700_1 Tahkete ainete paigutamise, sh kaadamise koht Vooluveekogu Kaadamisala nimetus Vee erikasutuse piirkonna koordinaadid L-EST koordinaadid X: 6585546, Y: 673344 X: 6586500, Y: 672751 Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise Tegevus on vajalik Kohtla jões oleva jääkreostuse ohutustamiseks ning Kohtla jõe loodusliku elukeskkonna taastamiseks vajaduse põhjendus Veekogusse tahkete ainete paigutamise sh kaadamise viis Pärast reostuse ohutustamist veekogu taastamiseks teostatakse voolusängi ja kaldaalade (veekaitsevööndi ulatuses) tagasitäitmine puhta pinnasega, mille ohtlike ainete sisaldus naftasaaduste, fenoolide ja PAH summa osas vastab sihtarvule keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“ mõistes, või uue puhta inertse mineraalpinnasega. Veekogusse paigutatavate ainete füüsikalised omadused Pinnase või ainete liik Omadused Maht, m³ Puhas pinnas ja voolusängist välja kaevatud Suuremad kui 30 cm kivid ja väiksema fraktsiooniga kivimaterjal ning 7 500 kivid pinnas Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus Maht, m³ - - Veekogusse paigutatavate ainete bioloogilised omadused Omadused ja esinemine - Keskkonnaohtlike ainete ja/või asjade kaadamise erandi - kohaldamise põhjendus ja õiguslik alus. Tahkete ainete veekogusse paigutamise sh kaadamise Veekogusse paigutatavas materjalis saasteainete väärtus ei tohi ületada sihtarvu (keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 nõuded „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“). V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused 5/8 Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju 6/8 ja nende täitmise tähtajad V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Parima võimaliku tehnika 1. Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada pinnase ega veereostust; Tööde kasutamine 2. Masinate tankimist ega hooldustöid ei tohi teha lähemal kui 10 meetrit veekogu kaldast; teostamise 3 . Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud; ajal 4. Võimalike avariijuhtumite ohjamiseks töökohtades tuleb tagada reostusaine poomi ja abtsorbendiga tõkestamisvarustus ning jäätmete kogumiskoht. 2. Tööde teostamise tingimused ja 1. Tööd tuleb teostada vastavalt aktsiaseltsi Kobras poolt koostatud „Purtse jõe, Kohtla jõe ja Fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XIV Tööde nõuded Etapp (Kohtla jõgi lõik 9)“ (aktsiaseltsi Kobras töö nr 2020-043) tööprojektile; Töörojekti realiseerimisel tuleb arvestada Maanteeameti kirjas teostamise 02.06.2020 nr 15-2/20/11969-5 esitatud informatsiooni ja nõuetega; ajal 2. Püssi mõisa pargi kaitsealal tehtavad tegevused tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga. 3.Tekkinud jäätmed käidelda vastavalt kehtivale korrale; 4. Pärast reostunud pinnase eemaldamist kujundatakse voolusäng selliselt, et oleks tagatud üheaegselt nii vee hea juhtimine vooluveekogus kui ka looduslik olukord jões, mis võimaldab veeloomade ja -taimede arengut. 3. Vee erikasutusega kaasneva 1. Möödavoolukraav rajatakse puhtasse ja kandvasse pinnasesse, milleks sobiv asukoht on pinnase sondeerimise abil kindlaks tehtud; Tööde võimaliku negatiivse 2. Tööde algusfaasis paigaldatakse nii töölõigu lõppu kui ka allavoolu (X=6586537,1, Y=672741,2) õlitõkkepoomid; teostamise keskkonnamõju vähendamise 3. Pärast reostuse likvideerimist ja enne vajalike taastamistöid pumbatakse suletud lõigust välja sinna kogunenud reostunud vesi. Reostunud ajal meetmed vesi puhastatakse I klassi õlipüüduri ja söefiltri abil. Kui vee kohapealne puhastamine ei ole võimalik, siis kogutakse vesi kokku ning viiakse puhastamiseks paakautoga reoveepuhastisse; 4. Reostuse väljakaevamise järel võetakse kontrollproovid (5 proovi 100 m kraavilõigu kohta), kus analüüsitakse naftasaaduste sisaldust. Proovide võtmine toimub töö tellija (Keskkonnaministeerium) poolse objekti järelevalve inseneri juhtiste järgi ning inseneri otsusel analüüsitakse proovides ka 1-aluseliste fenoolide, polüaromaatsete süsivesinike (PAH) kontsentratsiooni. 4. Veekogu tervendamise meetmed Ligikaudu 1,3 km pikkune Kohtla jõe lõik 8 ohutustatakse jääkreostusest ja taastatakse loodusliku kujus. - 5. Muud asjakohased meetmed 1. Keskkonnaohtlike avariide või rikete tekkimisel asuda koheselt rikke põhjuseid ja tagajärgi likvideerima; Tööde 2. Tööde läbiviimisel pidada kinni kemikaalide ja ehitusjäätmete käitlemist puudutavatest ohutusnõuetest ja kasutuseeskirjadest, samuti teostamise veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest pinna- ja põhjavee kaitseks; ajal 3. Kui loaga lubatud tegevusest tulenev oluline keskkonnamõju põhjustab kahjulikke keskkonnamuutusi, siis on loa andjal õigus muuta loaga kehtestatud nõudeid või tunnistada luba kehtetuks; 4. Loas määramata juhtudel lähtuda veeseadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale 7/8 V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus nr 1. Teave meetmete Kui vee erikasutusloas toodud meetmeid ja tingimused ei ole võimalik mingil põhjusel täita, tuleb Olukorra tekkimisel rakendamise kohta sellest kirjalikult teavitada Keskkonnaametit. 2. Veekogu omaseire Järgida keskkonnaloa tabelis V8 esitatud seiretingimusi. Seire tulemused (analüüsiaktid) esitada Üks kord kvartalis tulemused Keskkonnaametile. 3. Muu vajalik 1. Tööde alustamisest ja lõpetamisest teavitada Lüganuse Vallavalitsust ja Keskkonnaametit 1. 7 päeva enne tööde alustamist ja peale tööde lõppu nädala informatsioon elektronposti teel; jooksul; 2. Olukorra tekkimisel 2. Avarii või selle ohu korral informeerida koheselt, kuid mitte hiljemalt kui 12 tunni jooksul Keskkonnainspektsiooni, Päästekeskust ja Keskkonnaametit. V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 8/8 Lisa 1 EELHINNANG Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine keskkonnaloa nr KL-509091 andmiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Aktsiaselts KOBRAS (registrikood 10171636; aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Riia tn 35, 50410) esitas 09.06.2020 Keskkonnaametile Pinnasepuhastuse OÜ (registrikood 14291194; aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Peterburi tee 2f, 11415; edaspidi ettevõte) nimelt keskkonnaloa taotluse vee erikasutamiseks. Vee erikasutus toimub Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Lüganuse alevikus, Kopli külas ja Irvala külas. Taotlus on Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis (edaspidi KOTKAS) registreeritud 09.06.2020 nr DM-110239-1 all. Vee erikasutuse eesmärgiks on reostunud pinnase eemaldamine Kohtla jõe osa sängist (Kohtla jõe lõik 8) ja puhta pinnase (sh kivide) jõe põhja paigaldamine. Osa tööd teostatakse Püssi mõisa pargi alal ja pargiäärses jõelõigus. Püssi mõisapargi alalt likvideeritakse reostunud pinnast ja rekonstrueeritakse mõisa pargi endine kinnikasvanud tiik. Tööd viiakse läbi „Purtse jõe, Kohtla jõe ja Fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XIV Etapp (Kohtla jõgi lõik 9)“ (aktsiaseltsi Kobras töö nr 2020-043) tööprojekti (edaspidi tööprojekt) järgi. VeeS § 187 p-de 8 ja 10 alusel veeluba on kohustuslik kui süvendatakse veekogu või paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist ning paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist. Vastavalt VeeS § 191 lg 1 annab veeloa Keskkonnaamet, välja arvatud VeeS § 177 lõikes 6 nimetatud juhul. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 3 kohaselt KeHJS § 6 lg-s 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata. KeHJS § 61 lg 3, § 11 lg-te 2 ja 4 kohaselt tuleb KeHJS § 6 lg-s 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg-s 21 viidatud tegevuse korral anda eelhinnang ja otsustada KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 6 lg 2 loetelu on KeHJS § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224). 2008. aastal viis Maves OÜ Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi uuringu „Purtse jõe põhjasetete ohtlike ainete uuring Purtse jõe majandamise kavaks“. Selle tulemusel määratleti Kohtla, Purtse ja Erra jõgedes ning nende kallastel olulise reostusega alad. Jätkutegevusena tellis Keskkonnaministeerium OÜ-lt Eesti Keskkonnauuringute Keskus piirkonna reostuskoormuse väljaselgitamiseks põhjalikuma reostusuuringu ja reostuse likvideerimise eelprojekti koostamise. 2015. aastal valmis „Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014– 2015. Purtse, Erra ja Kohtla jõgede ning fenoolisoo reostusuuringute aruanne“ (edaspidi Lisa 1 reostusuuring) ja „Jääkreostusobjektide inventariseerimine 2014–2015. Purtse, Erra, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamise eelprojekt“ (edaspidi eelprojekt), millega paralleelselt viidi läbi eelprojektiga kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH). Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamise eesmärgiks on saavutada pinnase ohutu seisund ning selleks viiakse läbi vastavad reostuse ohutustamise ja likvideerimise tööd. Püssi mõisa pargi endise kinnikasvanud tiigi asukohas ja ümbruses on eelprojekti koostamise järgselt tuvastatud suures koguses reostunud pinnast. Püssi mõisa park on keskkonnaregistrisse kantud kaitseala (registrikood KLO1200450). Eelprojekti KMH on käsitlenud jõesängist reostunud pinnase eemaldamist, kuid kaitsealuse Püssi mõisa pargi alal kavandatavaid tegevusi käsitletud ei ole. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 15 p 8 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Eeltoodust tulenevalt on vaja välja selgitada olulise keskkonnamõju olemasolu. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Keskkonnaamet otsustajana annab eelhinnangu selle kohta, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte, ning otsustab KMH algatamise vajalikkuse üle. KeHJS § 61 lg 5 kohaselt kehtestatakse käesoleva seaduse § 6 lg-s 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi määrus nr 31). Vastavalt määruse nr 31 § 5 lg 1 peab eelhinnang sisaldama määruse §-de 2–4 alusel antud järeldust kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise vajalikkuse kohta koos põhjenduste kokkuvõttega. 1. Kavandatav tegevus 1.1. Tegevuse iseloom ja maht 1.1.1 Tegevuse asukoht Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamise projekti raames teostatakse Purtse jõe (registrikood VEE1068200), Kohtla jõe (registrikood VEE1070700) ja Vahtsepa kraavi (registrikood VEE1071000) jääkreostuse ohutustamistöid, mida viiakse läbi lõikude kaupa allavoolu liikudes. Vee erikasutusluba nõudvaid töid teostatakse seitsmes lõigus. Vee erikasutus toimub Ida-Viru maakonnas Lüganuse vallas Lüganuse alevikus, Kopli ja Irvala külades. Kavandatava tegevuse asukohaks on ca 1,3 km pikkune Kohtla jõe jääkreostuse lõik 8, mis algab ca 340 m enne Kiviõli teed (koordinaadid: X=6585546, Y=673344) ja lõppeb Kohtla jõe suudmes (koordinaadid: X=6586484, Y=672761). Töölõigus suubub Kohtla jõkke Varja oja (VEE1071400) ja Kohta jõgi suubub lõigu lõpus Purtse jõkke (VEE1068200). 2 Lisa 1 Püssi mõisa park on 19. sajandist pärit ehitismälestis. Tööala läheduses (lähimad vaid ca 20 m kaugusel) on ka Püssi mõisaga seotud ehitismälestisena määratletud hooneid. Kohtla jõe suudme läheduses asub mitmeid muinsuskaitse objekte. Kohtla jõest ca 130 m kaugusel asub arheoloogiamälestisena määratletud asulakoht, selle läheduses jõest lähimas punktis 40 m kaugusel asuvad ehitismälestisena määratletud Lüganuse pastoraadiga seotud hooned ning Kohtla jõe suudme juures lähimas punktis ca 15 m kaugusel Kohtla jõest asuvad ehitismälestisena määratletud Lüganuse kirikuaia kabelid (18. saj). Lähim pärandkulutuuri objektid on jõelõigu paremkaldal asuv Naisteoja maaparandusobjekt (Maa-amet, 19.05.2020). Tegemist on nõrgalt kaitstud kuni keskmiselt kaitstud põhjaveega alaga (Maa-amet, 19.05.2020). Jõe paremkaldale asuvad maaparandussüsteemi 1107140010010 ehitised VESKIARU 1 (kollektoreesvool suubub Varja ojja) ja VESKIARU 2 (eesvool suubub Kohtla jõkke) (Maa- amet, 19.05.2020). Jõelõik jääb osaliselt Aseri fosforiidi maardla (MRD0000161) alale. Alal ei ole kehtivaid mäeeraldisi. (Maa-amet, 19.05.2020). 1.1.2 Tegevuse kirjeldus Kohtla jõe sängi ja Püssi mõisa pargi reostunud pinnase ohutustamisel kasutatakse väljakaeve meetodit. Jääkreostuse likvideerimistööde võimaldamiseks juhitakse esmalt Kohtla jõgi ajutise möödavoolu abil tööde tegemise perioodiks jõelõigust mööda (XI etapis projekteeritud möödavoolukraav), seejärel on võimalik reostunud pinnas välja kaevata, nõrutada, eeltöötlusplatsile vedada ja edasi termilisele töötlemisele suunata. Jääkreostuse likvideerimise töid lõigus 9 (sh Püssi mõisa pargi alal) ei tehta enne seda, kui Kohtla jõgi on ümber suunatud Purtse jõkke. Kohtla jõe ümbersuunamist käsitletakse tööprojekti XI etapis (aktsiaselts Kobras töö nr 2019-247). Kohtla jõe lõigul 9 alustatakse töid Püssi mõisa pargi alalt ja pargiäärse jõelõigu sängist reostuse likvideerimisega. Reostunud pinnase eemaldamiseks tuleb esmalt likvideerida võsa ja puittaimestik tiigi asukohast ja ümbrusest. Tehnika juurdepääs Püssi mõisa pargi alale on kavandatud Kohtla jõe paremkalda poolt, kus toimub liikumine mööda tööprojektis ette nähtud liikumistee koridore. Püssi mõisa pargi äärne jõelõik isoleeritakse liivakottidest või puhtast pinnasest paisu rajamise abil. Seejärel on võimalik reostunud pinnas välja kaevata ja liigniiskuse korral nõrutada kaeviku kaldal (reostuspiiri sees, et reostus ei leviks puhtale alale). Reostunud pinnase väljakaevamisel kaeviku põhja koguneb reostunud vesi, mistõttu võib tekkida kaevikust veetõrje tegemise vajadust Kohtla jõe lõik 9 töödeks taotletava vee erikasutuse keskkonnaloa alusel. Reostunud vesi puhastatakse läbi I klassi õlipüüduri ja söefiltri. Kui reostunud vee peal on õlikile, siis on see võimalik absorbeerivate materjalidega eraldi koguda või paakautoga välja imeda ja puhastamiseks reoveepuhastisse viia. Püssi mõisa pargi tiigi taastamise järgne põhja absoluutkõrgus selgub täpsemalt ehitustööde käigus, kuid ligikaudne põhja kõrgus on ~34,00 m abs. Tiigi kavandatud suurus on ca 8000 m2. Kõik profileeritavad nõlvad on ette nähtud kujundada nõlvusega 1:2,0. Püssi mõisa pargi tiik ühendatakse alaliselt Kohtla jõe vooluga nii, et on tagatud pidev läbivool. 3 Lisa 1 1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 kohaselt on üheks oluliseks keskkonnaprobleemiks tööstuse, põllumajanduse ja militaarobjektide jääkreostus. Eesmärgiks on aastaks 2030 likvideerida kõik täna teadaolevad jääkreostuskolded. Sellest tulenevalt alustas 2018. aastal Keskkonnaministeerium Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamise projektiga. Ida-Virumaa maakonnaplaneeringu (kehtestatud 28.12.2016 Ida-Viru maavanema korraldusega nr 1-1/2016/278) veekogusid käsitlevas peatükis 3.1.5 viidatakse põlevkivitööstuse tagajärgedele ning on välja toodud, et esialgsed hinnangud näitavad, et Kohtla jõe puhul on vajalik jõe ümberjuhtimine uude sängi ca 5 km ulatuses, kuna jõe sete on tugevalt reostunud. Ida-Viru maakonnaplaneeringu kohaselt on Püssi mõisa park rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike ala. Maakonnaplaneeringus on ruumilise arengu põhimõttena välja toodud maakonna elukvaliteeti tagava loodus- ja kultuurikeskkonna väärtustamine rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike kaudu. Maakonna rohevõrgustik täidab nii ökoloogilise võrgustiku kui elanike puhkepiirkonna rolli ning väärtuslikud maastikud ja maakonna erinevad kultuuriväärtused on nii atraktiivsed identiteedikandjad kui ka külastuskohad. Kavandatava tegevuse alale jääb maakonnaplaneeringus ära märgitud Kohtla jõe äärne lammimuldade leviku piir (võimaliku üleujutusohuga ala). Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et üldplaneeringutes tuleb täpsustada meetmeid, millega vältida ühelt poolt üleujutusest tingitud vara kahjustumist, teisalt üleujutava veekogu reostumist. Lüganuse valla üldplaneeringu (kehtestatud 24.04.2004) kaardil on Püssi mõisa pargi ala jõe vasakkaldal märgitud kui haljasmaa, märgitud on ka praeguseks kinnikasvanud tiigi asukoht. Üldplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et Lüganuse alevikus on mõisa kõrvalhooned ette nähtud rekonstrueerida teeninduskompleksiks, kus võiksid paikneda kauplused, toitlustus, sidejaoskond, pank, teenindus jne. Haldusreformijärgselt algatati Lüganuse Vallavolikogu 22.08.2018 otsusega nr 99 Lüganuse valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Praeguseks ei ole teada üldplaneeringuga kavandatavaid tegevusi Püssi mõisa pargi alal. Püssi mõisa pargis tuvastatud jääkreostuse ohutustamise tööd vähendavad maakonnaplaneeringus ära märgitud võimaliku üleujutusohuga alalt reostuse kandumist Kohtla jõkke ja toetavad seega Eesti keskkonnastrateegias määratud jääkreostuse likvideerimise eesmärki. Tiigi rekonstrueerimine toetab ka ala kasutamist puhkealana ja muudab kultuuriväärtusliku ala atraktiivsemaks külastuskohaks. 1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Kaevetöid tehakse reostunud pinnase likvideerimiseks ja tiigi kujundamiseks vajalikus mahus. Tiigi kavandatud suurus on ca 8000 m2 ja alalt on kavas likvideerida hinnanguliselt 3840 m3 4 Lisa 1 reostunud pinnast. Ohtlikke aineid sisaldav pinnas suunatakse termilisele töötlemisele, mille järel materjal kõrvaldatakse või taaskasutatakse. Tööde teostamiseks on esmalt vajalik tööalalt võsa- ja puittaimestik likvideerida. Võsa- ja puittaimestikust vabastatava tööala pindala Püssi mõisa pargis on 16 160 m2. Raiejäätmed tuleb raieloas välja toodud tingimuste kohaselt pargialalt ära vedada ja anda üle jäätmekäitlejale. Rekonstrueeritava tiigi asukoht on rohelise võrgustiku alal. Tiigi rekonstrueerimisega väheneb rohevõrgustiku koridoris maismaa ala, kuid taastub enne tiigi kinnikasvamist olnud olukord. Alale ei paigaldata elustiku liikumist takistavaid rajatis (aiad jmt). 1.4. Tegevuse energiakasutus Tööde läbiviimisel seisneb energiakasutus põhiliselt kaeve- ja veotehnika kasutamises. Optimaalseks energiakasutuseks ja kütuse- ja õlilekete vältimiseks kasutatakse töökorras tehnikat, jälgitakse pidevalt kasutatavate sõidukite ja seadmete tehnilist seisukorda ning lekete tuvastamisel peatatakse koheselt masinate töö. 1.5. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Selleks, et vältida jääkreostuse ohutustamisel saasteainete ja heljumi kandumist allavoolu, juhitakse esmalt jõe vesi töölõigust ajutise möödavoolu abil mööda. Kaevetöid tehakse vooluveest eraldatult. Töölõik eraldatakse ka mõisa pargist allavoolu rajatava ajutise pinnaspaisu abil, mis takistab võimaliku reostuse levikut. Ettevaatusmeetmena paigaldatakse enne tööde algust töölõigust allavoolu Purse jõele õlitõkkepoom. Tööde tegemise ajal on tööalal olemas varustus võimaliku reostuse likvideerimiseks. Kui kaeviku põhja koguneb pinnasest välja nõrguv reostunud vesi, siis tehakse veetõrjet, mis toimub Kohtla jõe lõik 9 töödeks taotletava vee erikasutuse keskkonnaloa alusel. Reostunud vesi puhastatakse läbi I klassi õlipüüduri ja söefiltri. Kui reostunud vee peal on õlikile, siis on see võimalik absorbeerivate materjalidega eraldi koguda või paakautoga välja imeda ja puhastamiseks reoveepuhastisse viia. Jõe tagasisuunamisel algsesse jõesängi haarab vesi kaasa kaeviku põhja jäänud õli ja lahtist mineraalset materjali. Puhastatud jõesängi jäänud sügavamad kohad hakkavad toimima settebasseinidena ja vähendavad heljumi allavoolu kandumist. Vee voolamine paneb liikuma kaeviku põhja jäänud õliseid laike, mille püüdmiseks paigaldatakse nii lõigu alamjooksu piirkonda kui ka rahulikuma vooluga osadesse õlitõkkepoomid. Töödel rakendatakse seega heite võimaliku vette sattumise minimeerimise ja vältimise meetmeid. Tööde läbiviimisega kaasneb tehnika kasutamisest tulenevalt ehitustöödele iseloomulik müra ja vibratsiooni teke. Kaevetööde puhul võib olenevalt ilmaoludest lenduda tolmu ja reostunud pinnase välja kaevamisel võib levida ebameeldivat lõhna. Kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse ja kiirguse eraldumist. 1.6. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Reostunud pinnase välja kaevamisel tekivad ohtlikud jäätmed: ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas (17 05 05*) ja ohtlikke aineid sisaldav süvenduspinnas (17 05 03*). Vajadusel nõrutatakse välja kaevatud reostunud pinnast esmalt kaeviku ääres (reostuspiiri sisse jääval alal, kust nõrguv reostunud vesi puhtale alale ei levi), seejärel on võimalik pinnas eeltöötlusplatsile 5 Lisa 1 viia, millelt see ohutustamiseks edasi termilisele töötlemisele suunatakase. Puhastamise järel pinnas kõrvaldatakse või taaskasutatakse. 1.7. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Võimalike avariiolukordade esinemine on seotud kaeve- ja veotehnika kasutamisega, mille puhul on õnnetusjuhtumite esinemise ning kemikaalide ja kütuste keskkonda sattumise risk. Kütuse- ja õlilekete välistamiseks kasutatakse töökorras tehnikat, pidevalt jälgitakse kasutatavate sõidukite ja seadmete tehnilist seisukorda ning lekete tuvastamisel peatatakse koheselt masinate töö. Ennetavalt võetakse kasutusele reostuse levikut takistavad meetmed (töölõik eraldatakse ajutiste paisude abil, vooluvesi on tööpiirkonnast mööda juhitud, tööalas on varustus reostuse leviku piiramiseks (õlitõkkepoomid ja absorbeerivad materjalid), tööalast allavoolu paigaldatakse enne töid õlitõkkepoom), tänu millele on reostuse leviku tõenäosus väike. Reostunud pinnase likvideerimisel koguneb reostunud pinnasest nõrguv vesi pinnaspaisu abil eraldatud jõesängi lõiku. Pinnaspaisude lekkimisel on seega oht reostunud vee sattumiseks allavoolu. Probleeme paisude püsivusega võib esineda eelkõige ekstreemsete ilmastikuolude ja vooluhulkade korral. Möödavoolu projekteerimisel on möödavoolu parameetrite määramisel arvestatud Kohtla jõe vooluhulgaga. Rajatavad pinnaspaisud kaetakse vajadusel märja nõlva poolt vettpidava materjaliga, et vältida filtreerumist ja materjali uhtumist. Paisude lagunemine või suurte lekete esinemine on seega ebatõenäoline. Ennetavalt võetakse töödel kasutusele reostuse levikut takistavad meetmed (tööalas on varustus reostuse likvideerimiseks (õlitõkkepoomid ja absorbeerivad materjalid), tööalast allavoolu paigaldatakse enne töid õlitõkkepoom). Avariiolukordade esinemise tõenäosust ja avariide esinemisel kaasneva heite suurust ei ole võimalik täpselt määratleda, kuid ennetavate meetmete rakendamisel on avariiolukordade esinemise tõenäosus ja võimalik kaasnev heide väike. 1.8. Tegevuse seisukoht asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohust, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohust teaduslike andmete alusel Kavandatava tegevusega ei kaasne suurõnnetuste või katastroofide ohtu. 2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 2.1. Olemasolevad ja planeeritavad maakasutused ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Püssi mõisa park asub Kiviõli tee 25 katastriüksusel (kü tunnus 43801:001:0244), mis on 100% ulatuses ühiskondlike ehitiste maa. Katastriüksus on munitsipaalomandis. (Maa-amet, 01.06.2020). Maaüksuse põhjaservas asuvad mõisaga seotud hooned. Peale Püssi mõisa põlemist ehitati Püssi mõisa härrastemaja asemele koolihoone. Pargiala on kujundatud kooli vajadustele vastavaks, näiteks asub pargi põhjaserval spordiväljak. (Kultuurimälestiste riiklik register, 01.06.2020). 6 Lisa 1 Maaüksuse pindala on 73 084 m2, millest suure osa moodustab puittaimestikuga kaetud haljasala ja 8 885 m² ulatuses on määratud metsamaa kõlvik (Maa-amet, 01.06.2020). Püssi mõisa pargist lõunas on elamumaa sihtotstarbega katastriüksused ja Pargi tänava elamud. Elamumaa sihtotstarbega kinnistuid jääb ka pargist põhja poole. Nii pargist põhjas kui ka teisel pool Kohtla jõge asub ka tootmismaa sihtotstarbega kinnistuid. (Maa-amet, 01.06.2020). 2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Kavandatava tegevuse alal ei asu maardlaid. Lähim on tööalast ca 150 m kaugusele põhja suunda jääv Aseri fosforiidi maardla (MRD0000161, registrikaardi nr 191). (Maa-amet, 01.06.2020). Jõe ääres ja rekonstrueeritava tiigi alal on Maa-ameti mullastiku kaardi andmete põhjal lammi- gleimuld (AG), mis on omane jõesängiäärsetele tasastele lammidele, kus üleujutus kestab pikemat aega. Lammi-gleimulla puhul on põhjavesi pidevalt mullaprofiilis. Ülejäänud osas jääb mõisa park ca 4,5 m kõrguse kaldaastangu peale. (Maa-amet, 01.06.2020). Kavandatava tegevuse alale ei jää maaparandussüsteemi alasid, mida tööd mõjutada võiks (Maa-amet 01.06.2020). Püssi mõisa pargi äärne Kohtla jõgi (VEE1070700) kuulub tugevasti muudetud veekogude hulka. Jõgi on eesvooluks Kohtla-Järve linna ja tööstuspiirkonna sademeveele ning saastunud minevikus tööstusalalt lähtunud põlevkiviõli jääkidega (Reostusuuring, 2015). Vabariigi Valitsuse poolt 07.01.2016 kinnitatud Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt on Kohtla (1070700_1) veekogumi ökoloogiline- ja koondseisund hinnatud „halvaks”. 2013. aasta andmete põhjal hinnati veekogum „halba” ökoloogilisse seisundiklassi (mitte hea element: nafta ja 1-aluselised fenoolid) ning „halba” keemilisse seisundiklassi (mitte hea näitaja: pentaklorofenool) (Veekogumite koondseisund, 2017). Kohtla veekogumi „hea” seisundiklassi saavutamise eesmärki on pikendatud aastani 2027 tehnilise teostatavuse (parandused saavutatavad etappidena, mis ületavad tähtaja) ja tähtaja jooksul paranduste lõpetamise kulukuse tõttu (Ida-Eesti veemajanduskava, 2016). Rekonstrueeritava tiigi alast kuni 300 m raadiuses asub kolm keskkonnaregistrisse kantud olmevee puurkaevu, millest kaks saavad vee Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumist ja üks Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas. Suuremal osal põhjaveekogumi levialast vastab Ordoviitsiumi-Kambriumi Virumaa põhjaveekogumi põhjavee kvaliteet joogiveele kehtestatud normidele. Lubatud piirsisaldusest on kohati suuremad looduslikud raua (>0,2 mg/L) kontsentratsioonid. Põhjaveekogumi koguseline ja keemiline seisund on hinnatud heaks. Ohuks kogumi seisundile on veevõtu intensiivistumine, mis võib põhjustada veetaseme alanemist, sulfaatide ja kloriidide sisalduse suurenemist ning halvendada veevarustuse olukorda. (Eesti Geoloogiateenistus, 2019). Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum on kaevandustegevusest kõige enam mõjutatud. Põhjaveekogumi põhjavee kvaliteet on hinnatud halvaks, põhjavee kvaliteet vastab kehtestatud kvaliteedinõuetele ainult 65% seirekaevudest. Halvaks on hinnatud ka koguseline seisund, kuna kaevanduste ja karjääride veeärastusega on kaasnenud oluline põhjaveetaseme 7 Lisa 1 langus kaevanduspiirkondades, mis mõjutab pinnaveekogusid ja maismaaökosüsteeme ning veevõtt ületab looduslikku põhjaveeressurssi. (Eesti Geoloogiateenistus, 2019). Piirkonna põhja- ja pinnavee kvaliteet on mõjutatud tööstuse tõttu keskkonda sattunud ohtlikest ainetest. Tööstusaladelt keskkonda jõudnud reostus on laiali levinud ja seeläbi lahjenenud, kuid võimalik looduslik puhastumine on aeglane. Kvaliteedi paranemisele aitab kaasa jääkreostuskollete likvideerimine ning saastunud pinnase ja vee kokkupuute välistamine reostuse edasise leviku vältimiseks. 2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Rekonstrueeritav tiik on ühendatud Kohtla jõe vooluga nii, et on tagatud pidev läbivool. Tiigi asukoht on jõe vahetus läheduses, põhiliselt kuni 100 m kaugusel jõest. Alal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud kalda kaitse eesmärkide ja neist tulenevate kitsendustega. Looduskaitseseaduse § 34 kohaselt on ranna või kalda kaitse eesmärk rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Püssi mõisa pargi serv on Kohtla jõe lammiala, mis on Ida-Viru maakonnaplaneeringu põhjal võimaliku üleujutusohuga ala. Üleujutuse võimalikkusele viitab ka lammi-gleimulla esinemine ca 4,5 m kõrguse kaldaastangu alusel alal. Alal on põhjavesi maapinnalt lähtuva reostuse eest keskmiselt kuni nõrgalt kaitstud (Maaamet, 01.06.2020). Lähim Natura 2000 võrgustiku ala on lähimas punktis ca 700 m kaugusele jääv Uhaku maastikukaitsealaga (KLO1000621) kattuv loodusala (EE0070132) (Maa-amet, 02.06.2020). Püssi mõisa park on keskkonnaregistrisse kantud kaitseala (KLO1200450). Tegemist on 7,2 ha suuruse kaitsealuse pargiga, mille kaitsekorra aluseks on Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ (edaspidi määrus nr 64). (EELIS, 01.06.2020). Määruse nr 64 § 1 lg 2 kohaselt on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Määruse nr 64 kohaselt on pargi valitsejaks Keskkonnaamet, kellega tuleb tööprojektis ettenähtud tegevused kooskõlastada. 19. sajandist pärit Püssi mõisa park on ehitismälestisena (registrinumber 13941) kantud kultuurimälestiste riiklikusse registrisse. Lisaks on registrisse kantud mitmed mõisaga seotud hooned pargi alal ja väljaspool. Kavandatava tegevuse tööalale lähimad on Püssi mõisa härjatall (registrinumber 13945), Püssi mõisa pargiait (registrinumber 13942), Püssi mõisa viinavabrik (registrinumber 13944), Püssi mõisa moonakamaja (registrinumber 13943) ja Püssi koolihoone (registrinumber 13940). (Maa-amet, 01.06.2020). 8 Lisa 1 Kultuurimälestiste riikliku registri kirjelduse kohaselt on säilinud ajalooline pargiosa vabakujuline, milles väikesed pargiaasad vahelduvad puugruppidega. Kindlale süsteemile allutatud teedevõrk puudub, põhilise osa pargiteedest moodustavad hilisemad teerajad. Pargi kaugemates osades on veel säilinud fragmente vanast pargikujundusest – puude grupid, ringid, pargiaasad jne. (Kultuurimälestiste riiklik register, 01.06.2020). Muinsuskaitseseaduse § 52 kohaselt on ehitismälestisest pargis raie-, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise või juurde veoga seotud töödeks nõutav tööde tegemise luba. Tuleb arvestada ehitismälestiste kaitsevööndiga, mis on 50 meetri laiune maa-ala mälestise väli kontuurist või piirist arvates (muinsuskaitseseadus § 95). Muinsuskaitseamet on 19.05.2020 kirjaga nr 5.1-17.6/1234-1 kooskõlastanud Kohtla lõik 9 tööprojekti. 2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Reostusuurinug (2015) raames Roodu AÜ äärsel lõigul võetud veeproovide analüüsitulemuste põhjal ei ole jõevesi reostunud, kuid inimeste tervist ohustab siiski reostunud pinnasega kokkupuutumise võimalus. Püssi mõisa pargis asub koolihoone ja parki kasutab osaliselt ka kool oma tegevuse jaoks. Lisaks on pargil laiemalt rekreatiivne funktsioon (sh pargi vahetus läheduses elavatele inimestele). Pargis liikumine ei ole piiratud, mistõttu on risk endise tiigi alale ja ümbrusesse settinud reostusega kokku puutumiseks. 3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Püssi mõisa park on keskkonnaregistrisse kantud kaitseala (KLO1200450), mille kaitsekorra aluseks on määrus nr 64. Määruse nr 64 § 1 lg 2 kohaselt on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Eelprojekti KMH-s on käsitlenud jõesängist reostunud pinnase eemaldamist, mille puhul negatiivset mõju kaitsealale ei ilmnenud, kuid toodi välja, et Püssi mõisa pargi äärses jõelõigus tuleb töid teha maksimaalselt jõe paremalt kaldalt. Eelprojekti KMH-s ei ole käsitletud kaitsealuse Püssi mõisa pargi alal kavandatavaid tegevusi. Järgnevalt käsitletakse Kohtla jõe jääkreostuse ohutustamise raames Püssi mõisa pargi tiigi rekonstrueerimisel kaasnevaid mõjusid. 3.1. Mõjuala ulatus Püssi mõisa pargi tiigi rekonstrueerimise otsene mõjuala piirdub Püssi mõisa pargi ja naaberkinnistutega. Olenevalt tööde tegemise ajast võivad vähem või rohkem olla mõjutatud koolihoones toimuvaga seotud inimesed (õpilased ja kooli personal, ürituste korraldajad ja osalejad), tööalale lähimatel elamumaa sihtotstarbega katastriüksustel elavad inimesed ja pargi rekreatiivset funktsiooni kasutavad inimesed. Tiigi rekonstrueerimistööde järgselt jõe tagasi suunamisest algsesse jõesängi tulenev mõju ning avariiolukordadest põhjustatud võimaliku reostuse leviku mõju võib ulatuda ka tööpiirkonnast 9 Lisa 1 kaugemale mööda Kohtla ja Purtse jõge allavoolu. 3.2. Avalduva mõju tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ning ilmnemise tõenäosus Kavandatav tegevusega ei kaasne olulist mõju olemasolevale ja planeeritud maakasutusele, kuna tiik rekonstrueeritakse varasemas asukohas. Mõisa pargis asub kool ja läheduses asub ka elamuid, mistõttu võib esineda ehitustegevusest tulenevaid häiringuid nii lähedal elavatele inimestele kui ka kooli töökorraldusele. Tegemist on üldjoontes ehitustegevusele iseloomuliku mõjuga (müra, vibratsioon, tolm), lisaks võib reostunud pinnase välja kaevamisel esineda ebameeldiva lõhna teket. Ehitustegevusest tulenevat mõju ei ole võimalik vältida, kuid on võimalik minimeerida. Tolmu teket, lõhna ja õhusaaste levikut on võimalik vähendada ilmaolusid arvestava töökorralduse, reostunud pinnase võimalikult kiire transpordi ja veokite koormate katmise abil, seega eeldatavalt olulist häiringut ei esine. Piirväärtust ületava müra teke on ebatõenäoline, kuna ehitustöid tehakse päevasel ajal, mille osas ei ole keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra piirväärtust. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Püssi mõisa pargi tiigi rekonstrueerimise kaevetöödel avalduv mõju müratasemele ja õhu kvaliteedile võib olla kohati tugev, kuid mõju on ühekordne, lühiajaline ja lakkab tööde lõppemisel. Vooluvee ümberjuhtimisega kaasneb mõju jõevee kvaliteedile (heljumi allavoolu kandumine), kuid tegevus on vajalik Kohtla jõe sängi puhastamiseks ja Püssi mõisa pargi tiigi rekonstrueerimine seejuures täiendavaid mõjusid ei avada. Tiigi rekonstrueerimisest tulenev mõju pinnaveele on tavaolukorras vähetõenäoline, kuna kaevetöid tehakse vooluveest eraldatult. Nii tiigi rekonstrueerimisel kui ka jõesängi puhastamisel võib mõju pinnaveele esineda avariiolukorras nagu pinnaspaisude lekked või kaeve- ja veotehnika kasutamisel kütuse või kemikaalide lekked. Jõe algsesse puhastatud jõesängi tagasi suunamisel on vältimatu mõningane heljumi teke ja kaevikute põhja jäänud õli allavoolu kandumine. Kavandatud töömeetodite ja ettevaatusmeetmete rakendamisel (kohapealne vee puhastamine või reoveepuhastisse viimine, töölõigu eraldamine pinnaspaisudega, vajadusel pinnaspaisude märja nõlva katmine infiltreerumise vältimiseks, töölõigust allavoolu õlitõkkepoomide kasutamine, avariijuhtude ohjamiseks vajaliku varustuse olemasolu tagamine, töödeaegse seire läbiviimine) on siiski reostuse leviku ja olulise mõju esinemine tõenäosus väike. Kavandatava tegevuse mõju põhjaveele on keeruline määratleda, kuid eeldatavalt ei ole tegemist tugeva mõjuga. Reostunud pinnase eemaldamine võib mõjutada pinnavee infiltreerumist põhjavette ja vähendada põhjavette jõudvate saasteainete hulka, kuid mõju esinemise tõenäosust ja tugevust ei ole võimalik täpselt määratleda. Seni ei ole töödeaegse seire käigus Kohtla jõe jääkreostuse ohutustamise selget mõju põhjaveele tuvastatud. Tiigi rekonstrueerimise ajal on jõevesi Kohtla jõe jääkreostuse ohutustamise tõttu ajutise möödavoolu abil Püssi mõisa pargi äärsest jõelõigust mööda juhitud. Jõe looduslikul kaldal ja jõesängis tehtavate tööde negatiivne mõju on seega piiratud. Jõe tagasisuunamisel ja avariiolukordade esinemisel võib ilmneda tugev lühiajaline mõju, kuid töödel rakendatakse erinevaid meetmeid saasteainete leviku vältimiseks ja avariiolukordade ohjamiseks, mis võimalikku mõju oluliselt leevendab. Tuleb ka arvestada, et Püssi mõisa pargis eemaldatakse reostunud pinnas jõe lammialalt, mis vähendab võimalust, et üleujutuste esinemisel leviks reostus Kohtla jõkke. Tegevus toetab seega Kohtla jõe edaspidise reostumise vältimist. 10 Lisa 1 Püssi mõisa park on looduskaitsealune park, mis on ehitismälestisena kultuurimälestiste registrisse kantud. Määrus nr 64 § 1 lg 2 kohaselt on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Tiigi rekonstrueerimise mõju ala kasutamisele ja kaitsealuse pargi ilmele on seega tiigi ümbruses tugev ja ka pikaajaline. Tööde võimaldamiseks tuleb endise tiigi alalt ja ümbrusest eemaldada puittaimestikku. Raietöödeks on andnud nõusoleku Keskkonnaamet (05.05.2020 kiri nr 7-9/20/5887-2) ja Muinsuskaitseamet ning Lüganuse Vallavalitsus on väljastanud raieloa. Muinsuskaitseamet on 19.05.2020 kirjaga nr 5.1-17.6/1234-1 kooskõlastanud Püssi mõisa pargi tiigi rekonstrueerimist käsitleva tööprojekti. Eeldatavalt ei põhjusta kavandatud määral taimestiku eemaldamine esitatud tingimuste järgimisel pargi dendroloogilise ja pargikujunduslike väärtuste olulist vähenemist. Töödega taastatakse endises asukohas parki ilmestav veesilm, mis mõjub positiivselt ala rekreatiivsele väärtusele. Mõju taimestlikule ja rohevõrgustiku kasutamisele on ehitustööde (sh raie) ajal tugev. Tiigi rekonstrueerimise tööde lõppemise järel väheneb mõju järk-järgult. Tiigi ja jõe kallastel taastub looduslähedane olukord, mis võimaldab loomade rännet rohevõrgustiku koridoris. Tiik vähendab küll rohevõrgustiku koridori maismaa osa, kuid tiigi ümbrusse jääb haljasala, mis võimaldab loomade liikumist ja rohevõrgustiku koridori toimimist. Aja jooksul areneb tiigis looduslähedane keskkond, mis sobib vähem liikuvat vett eelisavale vee-elustikule. Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo jääkreostuse ohutustamise töödega eeldatavalt kaasnevat keskkonnamõju on käsitletud eelprojekti KMH-s, mille kohaselt on jääkreostuse ohutustamise mõju keskkonnale tervikuna oluliselt positiivne, kuna väheneb ohtliku reostusega kokkupuutumisest tulenev oht inimese tervisele ja elusloodusele. Tiigi rekonstrueerimise raames Püssi mõisa pargi alalt reostunud pinnase likvideerimisel on analoogselt tugev positiivne mõju. 3.3. Mõju piiriülesus Kavandatava tegevuse mõjuala piirneb lähiümbruse, Kohtla jõe ja Purtse jõe alaga, seega ei kaasne tegevusega piiriülest mõju. 3.4. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju Natura 2000 võrgustiku alale, kuna lähim Natura 2000 võrgustiku ala asub enam kui 700 m kaugusel ja tegevusega ei kaasne nii kaugele ulatuvaid mõjusid. 3.5. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Püssi mõisa pargi tiigi rekonstrueerimine toimub Kohtla jõe jääkreosutse ohutustamise raames. Endise tiigi alal asuv reostus võib üleujutuste esinemisel olla ohuks Kohtla jõe kvaliteedile, mistõttu on Püssi mõisa pargi ala puhastamine Kohtla jõe jääkreostuse ohutustamise töö raames vajalik. Kohtla jõe sängis tehtavate tööde tõttu suunatakse jõevool Püssi mõisa pargi äärsest jõelõigust mööda, tänu millele on pargis võimalik töid teha vooluveest eraldatult ja tavaolukorraga võrreldes väiksema reostuse leviku riskiga. 11 Lisa 1 Kohtla jõe jääkreostuse ohutustamine on eelduseks Purtse jõe jääkreostuse ohutustamisele. Purtse jõgi on perspektiivne lõhe sigimisala, mille kvaliteedi parandamine on vajalik Purtse jões jätkusuutliku lõhi asurkonna väljakujunemiseks. 3.6. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused Kavandatud tegevuse puhul rakendatakse järgnevaid mõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise meetmeid: 1. Heljumi allavoolu kandumise minimeerimiseks ei tehta kaevetöid voolavas vees ning välditakse liigseid häiringuid vee ümbersuunamisel; 2. Reostuse allavoolu kandumise vältimiseks paigaldatakse ettevaatusmeetmena tööde läbiviimise ajaks töölõigust allavoolu õlitõkkepoome; 3. Jõe tagasisuunamisel hakkavad ohutustamistööde käigus tekkinud sügavamad lohud toimima settebasseinidena. Tagasi algsesse jõesängi suunatud vesi paneb liikuma kaeviku põhja jäänud õliseid laike, mille leviku vältimiseks paigaldatakse nii lõigu alamjooksu piirkonda kui ka rahulikuma vooluga osadesse õlitõkkepoomid; 4. Tööde läbiviimisel järgitakse tehnika kasutamisel kemikaalide (sh kütuste) käitlemise Ohutusnõudeid; 5. Tööde ajal viiakse regulaarselt kord kvartalis läbi pinnavee seiret. Veeproovide analüüsitulemuste põhjal on võimalik olukorda jälgida, veekvaliteedi muutusi avastada ning vajadusel heljumi ja ohtlike ainete leviku piiramiseks täiendavaid meetmeid rakendada; 6. Töödeaegse seire raames jälgitakse toimuvate muutuste tuvastamiseks põhjavee kvaliteeti, Püssi mõisa pargi läheduses asuvast seirekaevust võetakse veeproov kord poolaastas (seiretegevustega alustati 2019. aastal); 7. Reostunud pinnase väljakaevamise järel võetakse enne jõe tagasisuunamist koostöös tellija poolse objekti järelevalve inseneriga pinnasest kontrollproove; 8. Raietöödeks on nõusoleku andnud Keskkonnaamet (05.05.2020 kiri nr 7-9/20/5887-2) ja Muinsuskaitseamet, kelle nõusolekuga on seatud järgmised tingimused: - raietööd on keelatud raierahu perioodil: 15.04.2020-15.06.2020; - raietööde käigus ei raiuta kõiki puid ja põõsaid, vaid säilitatakse elujõulised puud ja põõsad ning elustikupuud (säilitatavate puude ja põõsaste märkimisse kaasata Keskkonnaameti spetsialist); - raiejäätmed vedada kaitsealalt ära (raiejäätmete põletamine kaitsealal ei ole lubatud) ja anda üle jäätmekäitlejale; - metsamaterjali ning raiejäätmete ladustamine ja põletamine kultuurimälestisel ja selle kaitsevööndis ei ole lubatud. Juhul, kui teised võimaluse puuduvad, tuleb kohavalik eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada; - muinsuskaitse mälestisel ja selle kaitsevööndis tuleb ära hoida sügavate roobaste - tekkimine; - raiejärgsed töödega kaasnenud rööpad maastikus likvideerida juhul, kui need ei kattu edasiste töödega reostuse likvideerimisel; - raie ala tuleb korrastada pärast raie toimumist. 4. Eelhinnangu järeldus Kohtla jõe jääkreostuse ohutustamise raames on kavas kaitsealuse Püssi mõisa pargi endise tiigi 12 Lisa 1 rekonstrueerimine ja alalt reostunud pinnase eemaldamine. Tööd viiakse läbi „Purtse jõe, Kohtla jõe ja Fenoolisoo jääkreostuse ohutustamine. XIV Etapp (Kohtla jõgi lõik 9)“ (aktsiaseltsi Kobras töö nr 2020-043) tööprojekti järgi. Eelprojekti KMH-s on käsitletud jõesängist reostunud pinnase eemaldamist, kuid kaitsealuse Püssi mõisa pargi alal kavandatavaid tegevusi ei ole käsitletud. Eelprojekti KMH kohaselt on jääkreostuse ohutustamise mõju keskkonnale tervikuna oluliselt positiivne, kuna väheneb ohtliku reostusega kokkupuutumisest tulenev oht inimese tervisele ja elusloodusele. Kohtla jõe sängist reostunud pinnase eemaldamiseks on jõevool Püssi mõisa pargi äärsest jõelõigust mööda juhitud, mis võimaldab ka mõisa pargi tiigi alalt reostunud pinnas eemaldada jõevee kvaliteeti ohustamata. Mõju pinna- ja põhjavee kvaliteedile on eelkõige seotud jõe tagasisuunamise ja võimalike avariiolukordadega ning mõjude esinemise tõenäosus ja kaasnev võimalik heide on tänu töökorralduslikele meetmetele ja ettevaatusabinõudele väike. Kavandatava tegevuse puhul esineb ehitustegevusega seotud mõju müratasemele, õhukvaliteedile ja maa-ala kasutamisele, kuid tegemist on lühiajalise mõjuga, mis tööde järel lakkab. Tiigi rekonstrueerimisega tõuseb ala rekreatiivne väärtus ja paranevad pargiala kasutusvõimalused. Püssi mõisa park on looduskaitsealune park, mis on ehitismälestisena kultuurimälestiste registrisse kantud. Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“ lg 2 kohaselt on pargi kaitse-eesmärk ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Tiigi rekonstrueerimisel taastatakse ala varasem kasutus ja parandatakse ka ala rekreatiivset väärtust. Tööde võimaldamiseks tuleb eemaldada puittaimestik endise tiigi alalt ja ümbrusest, milleks on tingimustega nõusoleku andnud Keskkonnaamet ja Muinsuskaitseamet. Tiigi rekonstrueerimisel väheneb rohelise võrgustiku maismaa osa, kuid üldiselt säilib ala looduslähedasena ja loomadel on võimalik tiigi äärsel alal ja ümbritsevat haljasala mööda vabalt liikuda. Jääkreostuse ohutustamise mõju keskkonnale tervikuna on oluliselt positiivne. Tiigi rekonstrueerimise töödest on enam mõjutatud pargiala, kus ka varem tiik asus. Töödel eemaldatakse taimestikku vaid vajalikkus ulatuses ning olulist negatiivset mõju alal kaitstavatele väärtustele ei ole ette näha. 13 Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 21.08.2020 09:03 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Manused: DM-110239-7.pdf.bdoc From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Friday, August 21, 2020 8:45 AM To: [email protected] Subject: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-110239-7 Keskkonnaloa nr KL- 509091 andmise korraldus. Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/32532- 08b10a2da4a4b569bf74f3ac97e1273e75771f83b72a34d763d1b0d6d9721fc1 KOTKAS automaatteavitus Teavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist Keskkonnaametist

Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →

Kiri

Maanteeamet · 21. august 2020

Viit: 15-2/20/11969-7
Registreeritud: 21. august 2020
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis: e-post

Funktsioon: 15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari: 15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik: 15-2/2020
Vastutaja: Arvo Veltri (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)
Lahendamise tähtaeg: 20. september 2020