Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine - Maanteeamet

Failid

1-320153 24.08.2020 Korraldus.bdoc2849 KB

Sisu (failidest)

Versioon 31.10.2019 /// TÖÖ NR 19003329 T11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 19003329 Tartu-Tallinn 2019 Maarja Salumäe Keskkonnaspetsialist Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht Juhan Ruut Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155) T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 2 keskkonnamõjude eelhinnang SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................... 4 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ......................................................... 7 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ........................................ 9 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE 15 5.1 Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele .................................................. 15 5.2 Mõju põhja- ja pinnaveele .......................................................................... 16 5.3 Müra .......................................................................................................... 19 5.4 Õhukvaliteet .............................................................................................. 21 5.5 Valgusreostus ............................................................................................ 22 5.6 Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine ...................... 22 5.7 Avariiolukorrad .......................................................................................... 23 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ............................................................. 24 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 3 keskkonnamõjude eelhinnang 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 1 1390 Tallinn- Rannamõisa- Kloogaranna km 4,1- 5,5 projekti koosseisu. Eelhinnang on koostatud põhiprojekti koostamise algstaadiumis. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on aluseks võetud Maanteeameti poolt väljastatud projekti tehniline kirjeldus ning projekteerija poolt edastatud projekti materjalid (sh. joonised) seisuga oktoober 2019. Projekti eesmärgiks on lõigu liiklusohutuse parandamine ja läbilaskvuse suurendamine. Projektiga kavandatakse maanteelõigu ehitamine nelja sõidurajaga eraldusribaga maanteeks koos lõigule jäävate ristmike ümberehituse ja liikluskorral duse muudatusega. Lisaks kuulub projekti hulka Nõmme tee jalgtee ühenduse projekteerimine. Projekteeritav lõik asub Harju maakonnas , täpsemalt Tallinna linna Haabersti linnaosa ning Harku valla Tabasalu aleviku ja Tiskre küla asutusüksuste piiril (vt joonis 1.1). Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel. Projekteeritava maanteelõigu kohtvaatlus viidi läbi 14. septembril 2019 aastal. Joonis 1.1 Projekteeritava lõigu T11390 4,1-5,5 lõigu asukoha skeem. Projekteeritav maanteelõik on tähistatud punasega. Alus: Maa-ameti kaardirakendus T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 4 keskkonnamõjude eelhinnang 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga te eks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019015 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 5 keskkonnamõjude eelhinnang korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2. Vastavalt VV määrusele: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning kuna kavandatakse kahe täiendava sõiduraja lisamist, siis ka VV määruse nr 224 §13 p 8 vastava tegevusega (tee laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul). Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 6 keskkonnamõjude eelhinnang 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamis el peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolev eelhinnang on tellitud Novarc Group AS poolt riigitee nr 11390 Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu projekti koosseisus ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 7 keskkonnamõjude eelhinnang 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Vastavalt Maanteeameti poolt väljastatud tehnilise kirjeldusele on projekti eesmärgiks koostada projektlahendus, mis võimaldab riigitee nr 11390 Tallinn- Rannamõisa- Kloogaranna 4,1-5,5 km maanteelõigu ehitada kogu ulatuses eraldatud sõidusuunadega neljarajaliseks maanteeks. Lahendus peab hõlmama lõigule jääva ristmiku ehitamist ringristmikuks ja liikluskorralduse muudatus i. Tiskre ringristmiku km ca 4,4-4,6 ohutumaks projekteerimine ning Nõmme tee jalgtee üh enduse projekteerimine kuulub põhiprojekti koosseisu. Vastavalt tehnilisele kirjeldusele peaks projekteeritava sõiduraja laius olema 3,25m, nii tugipeenra kui ka kindlustatud peenra laius 0,5m. Jalg- ja jalgrattateede ristlõige peaks olema minimaalselt 2m. Parempoolne Tallinn-Rannamõisa sõidusuund järgib olemasolevat trassi. Rannamõisa - Tallinn sõidusuuna osa on projekteeritud olemasoleva tee kõrvale uuele muldele . Lõigule jääv Liiva-tee-Keskpäeva tee-Rannamõisa tee ristmik ehitatakse ümber ringristmikuks. Sademevee ärajuhtimiseks kasutatakse kombineeritud lahendust – kitsastes oludes tuleb vesi kokku koguda restkaevudega, aga sealt edasi suunatakse vesi enne suublasse juhtimist läbi aeglase vooluga teekraavi. Kogu sademevesi jõuab lõpuks Apametsa peakraavi. Põhimõtteline skeem kavandatava teelõigu lahenduse kohta on esitatud joonisel 3.1. (Vajadusel on kavandatava tegevuse detaile täpsemalt kirjeldatud ptk 5 koos mõju hindamisega.) Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid . Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. Välistada ei saa avariiolukordade tekkimist ehitustehnika kasutamisel. T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 8 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 3.1 Projektlahendus. Väljavõte projekti situatsiooniskeemist. T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 9 keskkonnamõjude eelhinnang 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND Projekteeritava ca 1,4 km lõigu liiklussagedused on kõrged, 2017. aasta loenduse andmetel oli keskmine ööpäevane liiklussagedus 15453 autot (sh 15131 sõidu- ja pakiautot, 273 veoautot ja autobussi ning 48 autorongi). Hetkel on lõigu suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Antud teelõiguga kulgeb paralleelselt ka kergliiklustee. Olemasolev liikluskeskkond ei ole tipptundidel piisava läbilaskevõimega: suure liiklussageduse tõttu on raskendatud sõidukite pealesõit maanteele ja vasakpöörete sooritamine maanteelt. Seetõttu on ka jalakäijatel tipptundidel sõidutee ületamine keeruline. Lisaks ei ole Nõmme tee elanikud hetkel ühendatud Tallinn -Rannamõisa tee kõrval kulgeva kergliiklusteega. Sellele saamiseks peavad Nõmme tee elanikud ületama tiheda liiklusega ja piiratud nähtavusega maantee või ronima otse üle teepiirde ning mööda järsku ja tihtipeale porist nõlva alla minema (vt joonis 4.1). Käesolev lahendus on ohtlik nii jalakäijatele kui ka autojuhtidele, mistõttu vähendab ühenduse rajamine oluliselt liiklusohtlike olukordade riski. Joonis 4.1 Hetkeolukord Nõmme tee ja kergliiklustee vahelisel alal. Allikas: Hendrikson & Ko 14.09.2019 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 10 keskkonnamõjude eelhinnang Suunaga Tabasalu poole paiknevad vaadeldava maanteelõigu vasakul pool peamiselt põllu- ja rohumaad. Paremal pool asuvad elamud, mis vahelduvad mõningate metsatukkade või rohumaadega. Lähimad eluhooned jäävad maanteest 1 0-15 m kaugusele. Eriti kitsad olud tekivad Rannamõisa tee 44 ja Rannamõisa tee 13 kinnistute vahele jääva teelõigu ehitusel (joonis 4.2), kui olemasolevat teed laiendatakse Rannamõisa tee 13 kinnistu poole. Ainus maanteelõiguga ristuv vooluveekogu on Apametsa peakraav (joonis 4.3). Kraav kulgeb paralleelselt Liiva teega ning suubub Kakumäe lahte. Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt paikneb projekteeritav teelõik peamiselt suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Alates Liiva tee- Keskpäeva tee- Rannamõisa tee ristist on põhjavesi keskmiselt või nõrgalt kaitstud (joonis 4.4). Projektiala piirkonnas on tegemist liigniiske pinnasega. Maanteeameti poolt tellitud aruandes „Maanteeameti tegevuskava üleujutusalade ja võimalike kliimamuutuste tuvastamiseks I osa“ on välja toodud, et Tallinn - Rannamõisa-Kloogaranna maantee 5km kuulub üleujutusohupiirkonna ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonda. Üleujutuse esinemistõenäosus on üks kord 1000 aasta jooksul. Maanteelõigule lähimad puurkaevud on kujutatud joonisel 4.5. Puurkaevu nr PRK0054812 hooldusala ja puurkaevu nr PRK0011556 sanitaarkaitseala jäävad projekteeritavale teele. Nõmme tee jalgtee ühenduse lähedale jää vad puurkaev nr PRK0052090 ja puurkaev nr PRK0004748, kuid nende sanitaarkaitseala ei ulatu kavandatavale teele. EELIS-e 4 andmetel ei jää projektiala vahetusse lähedu sse ühtegi looduskaitseala ega Natura 2000 võrgustiku ala. Lähim looduskaitsealune ala on Rannamõisa maastikukaitseala (KLO1000116), mille piir jääb maanteest enam kui 250 m kaugusele. Antud maastikukaitsealaga ühtib Rannamõisa loodusala (RAH0000450), mis kuulub Natura 2000 võrgustikku (vt joonis 4.6). Nimetatud ala asub projektist piisavalt kaugel ning seda eraldab teest ka asustus, mistõttu ei kaasne sellele alale negatiivset mõju. Keskkonnaregistri andmetel kavandatava tegevuse vahetus läheduses ühtegi kaitsealust liiki pole. Lähim kaitsealuse liigi (must tuhkpuu - III kategooria kaitsealune liik) leiukoht asub Rannamõisa maastikukaitsealal ja jääb maanteest ligi 600 m kaugusele. Seega jäävad projektialale läh imad kaitsealused liigid projektiga kavandatavast maanteest piisavalt kaugele, et võimalik negatiivne mõju puudub. Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel ühtegi kultuurimälestist projekti piirkonnas ei asu. Tiskre tee ristist kuni Tiskre ringristmikuni kattub teelõik Haabersti linnaosa üldplaneeringu 5 „Väärtused ja piirangud“ kaardi andmetel vanalinna muinsuskaitseala vaatesektoriga (vt joonis 4.7). Kuna kavandatav tee ei häiri muinsuskaitseala siluetti ja vaateid muinsuskaitsealale, siis piiranguid tee ehitusele ei teki. Hetkel kehtiva Harku valla üldplaneeringu 6 „Maakasutus“ kaardi alusel ei jää kavandatav tegevus rohevõrgustiku alale (vt joonis 4. 8). 4 ©EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister) : Keskkonnaagentuur 5 https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Haabersti -linnaosa-uldplaneering 6 https://www.harku.ee/kehtiv-uldplaneering T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 11 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.2 Kitsad tingimused teest vasakul paikneva Rannamõisa tee 13 (pildil) juures. Allikas: ülemine pilt Hendrikson & Ko, 14.09.19, alumine pilt Google maps T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 12 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.3 Maanteega ristuv Apametsa peakraav. Allikas: Hendrikson & Ko, 14.09.2019 Joonis 4.4 Põhjavee kaitstus kavandatava tegevuse piirkonnas. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 13 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.5 Apametsa peakraavi (sinisega, koos kaitsevöönditega) ja puurkaevude (sh sanitaarkaitseala) paiknemine (rohelisega) kavandatava maanteelõigu piirkonnas. Maa- ameti kaardirakendus Joonis 4.6 Kavandatava tegevuse paiknemine maastikukaitseala suhtes (vastavalt Keskkonnaregistri andmetele). Sinisega on tähistatud projekteeritav maanteelõik . Allikas: Maa-ameti kaardirakendus T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 14 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.7 Väljavõte Haabersti linnaosa üldplaneeringu „Väärtused ja piirangud“ kaardilt. Joonis 4.8 Väljavõte kehtiva Harku valla üldplaneeringu „ Koondkaart“ kaardilt. T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 15 keskkonnamõjude eelhinnang 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 laiendamise projekti) võimalikku keskkonnamõju. Juba eksisteeriva liikluse mõju selles osas, mida käesolev projekt ei mõjuta, eelhinnangus otseselt ei hinnata. Kuna tegemist on olemasoleva teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Läbi liiklemistingimuste muutmisega tõstetakse liiklusohutust ning seetõttu on projektil õnnetuste riski vähenemise tõttu ka positiivne mõju. Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kest ust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 5.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE Vasakule poole teed, kuhu tee laiendam ine on kavandatud, on üldplaneeringuga kavandatud tiheasustusala, s.o elamumaa või elamu- ja ärimaa. Ala kruntideks jaotamiseks on algatatud detailplaneering („Apametsa II kvartal“). Tallinn-Rannamõisa maantee suur koormus ja liiklusohtlikkus on samuti üld planeeringu seletuskirjas välja toodud. Seega ei ole kavandatav tegevus üldplaneeringu lahendusega vastuolus - ohutute liiklemistingimuste tagamine on tiheasustusalal pigem soodsa mõjuga. Hetkel paiknevad eelpool kirjeldatud tiheasustusalaks kavandatud alas (nn Apametsa piirkonnas) avatud põllu- ja rohumaad. Seetõttu on ka Maanteeameti kaardirakenduse „Eesti maanteed ja loomaohtlikkus“ kohaselt Tiskre ringristmiku ja Nõmme tee vahelisel lõigul aastatel 2009 kuni 2013 toimunud 14 õnnetust metsloomadega. Samuti on projekteeritava tee alguspunkti (4,1km) ja Tiskre ringristmiku vaheline lõik tunnistatud loomaõnnetuste osas ohtlikuks lõiguks. Kuna projekteeritava maanteelõigu paremale pool on juba tiheasustus ning vasakule poole on planeeringuga kavandatud tiheasustus ei ole antud lõigul otstarbekas ehitada loomadele liikumisteid . Soovitatav on kaaluda loomade liikumise eest hoiatavate liiklusmärkide panemist . Projektiga kavandatakse tee laiendamist juba olemasolevas teekoridoris, mistõttu ei kaasne sellega ulatuslikku mõju ala maakasutusele. Vajadusel on projektiga ette T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 16 keskkonnamõjude eelhinnang nähtud tee kõrvalt üksikpuude likvideerimine. Vastavalt projekti materjalidele (seisuga oktoober 2019) on vaja raiuda puid järgmistes kohtade s: Rannamõisa tee 36 piirnev transpordimaa, 4 puud. Raie on vajalik müraseina tõttu. Maantee selles lõigus ei laiene. Rannamõisa tee 44 piirnev transpordimaa, 17 puud. Otseselt jäävad puud müraseina trassile, aga tuleks maha võtta ka tee laienemise tõttu. Muidu jä äksid puud tee servale liiga lähedale (juurte kahjustused ehituse käigus + põrkepiirde paigaldamiseks ei jää piisavalt ruumi). Rannamõisa tee 13 piirnev transpordimaa, 5 puud. Puud jäävad maantee laienemise tõttu kinnistu poole nihkuva kergliiklustee alla. Mürasein jääb puudest vasakule, kinnistu piirile. Kõik likvideeritavad puud asuvad teekoridoris, transpordimaal, 1 -4 m kaugusel kinnistute piirist. Ka ei ole nimetatud puud kaitse all ning olulist ebasoodsat keskkonnamõju ei kaasne. Puude likvideerimiseks viiakse projekti käigus eelnevalt läbi dendroloogiline uuring ning lähtutakse kohalike omavalitsuste raiet käsitlevatest määrustest 7. 5.2 MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Nagu kirjeldatud peatükis 4, ulatub puurkaevu PRK0054812 hooldusala ja PRK0011556 sanitaarkaitseala projekteeritavale teele (vt ka joonis 4.3). Lisaks jäävad Nõmme tee jalgtee ühenduse lähedale puurkaev nr PRK0052090 ja puurkaev nr PRK0004748 , kuid nende sanitaarkaitseala ei ulatu kavandatavale teele. Ehitustöid kaevude nr PRK0052090 ja nr PRK0004748 sanitaarkaitsealadel tuleks vältida. Puurkaev nr PRK0054812 asub Rannamõisa tee 36 kinnistul (KÜ 78406:612:2910) , olemasoleva tee katte servast asub puurkaev ~8 m kaugusel. Puurkaev on rajatud 2016. aastal olmevee saamiseks ja sellele moodustatud hooldusala on 10m. Seega ulatub hooldusala juba ka varasemalt olemasolevale teele. Vastavalt veeseaduse § 154 lg 5 on hooldusalal põhjavee saastumise vältim iseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht. Projektiga ei kavandata tee nihutamist puurkaevule lähemale, kavandatakse vaid tee ülekatet olemasolevas ulatuses ning m üratõkke rajamist tee ja puurkaevu vahele. Kui järgitakse ettevaatusabinõusid, ei ole kavandatavat tegevust põhjust lugeda ehituseks, millega kaasneb keskkonnaoht. Pärast ehitustegevust aitab uus rajatav müratõke pigem takistada teelt pärit saasteainete jõudmist puurkaevu. Ehitustegevuse ajal tuleb tagada, et oleks välistatud saasteainete sattumine puurkaevu hooldusalale ning seeläbi põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Puurkaev PRK0011556 asub Rannamõisa tee 44 kinnistul (KÜ 78406:612:2820) ning on rajatud samuti olmevee saamiseks. Puurkaevule on moodustatud sanitaarkaitseala ulatusega 50 m, mis ulatub juba üle olemasoleva tee ning kus samuti ehitustöid vältida võimalik pole. Sel juhul on võimalik taotleda Keskkonnaametilt sanitaarkaitseala vähendamist või määramist hooldusalaks, et projektiga kavandatavad tegevused ei jääks puurkaevu sanitaarkaitsealale. Vastavalt veeseaduse § § 148. lg 2: ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või jo ogivee tootmise 7 Harku Vallavolikogu 29.03.2018 määrus nr 8 „Puude raiumiseks loa andmise kord Harku vallas“, https://www.riigiteataja.ee/akt/411042018051 ; Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määrus nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“, https://www.riigiteataja.ee/akt/409032013056 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 17 keskkonnamõjude eelhinnang eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse käesoleva seaduse § 154 kohane hooldusala . Ning vastavalt sama seaduse § 149 lg 3 võib Keskkonnaamet määrata sanitaarkaitseala ulatuse või muuta sanitaarkaitseala hooldusalaks, lähtudes tegelikust veevõtust . Vahetult peale Liiva tee - Keskpäeva tee -Rannamõisa tee ristmikku ristub maanteelõik Apametsa peakraaviga (VEE1094300). Vastavalt looduskaitseseadusele on Apametsa peakraavi piiranguvöönd 50 m, kalda ehituskeeluvöönd 25 m ning veeseadusest tulenevalt veekaitsevöönd 10 m. Projekti koostamise ja elluviimise käigus tuleb järgida nimetatud vööndites kehtivaid piiranguid. Seejuures võib välja tuua, et üldjuhul on ehitustegevus veekaitsevööndis keelatud, aga ehituskeeld ei laiene kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele. Antud juhul on tegemist olemasoleva teega, mis sisaldub ka üldplaneeringus ja ehitusega konflikti ei teki . Apametsa peakraavi juhitakse ka kogu projekteeritud lõigu km 4,1-5,5…5,7 teekatetelt ja teemaalt pärinev sademevesi. Teine maanteega ristuv kraav (90 m Apametsa peakraavist Tallinna poole) suletakse, maantee ja kergliiklustee alused truubid likvideeritakse ja kraav suunatakse samuti Apametsa peakraavi. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Raskmetallidest olulisemad Cd, Cu, Ni, Cr, Zn, Pb on reeglina seotud heljumi külge. Raskmetallide lahustuvus sademevees ja transportkeskkonnas sõltub sademevee ja keskkonna pH tasemest. Naftasaadused kerkivad vees reeglina veepinnale, nende lahustumine on v äike. Lahustunud naftasaadused lahjenevad sademevees ning lagunevad hapniku ja valguse mõjul. Raskemad fraktsioonid seotakse pinnaseosakeste k ülge. Alates 2011. a on Maanteeamet tellinud uurimist öid liiklussõlmedes tekkiva sademevee võimaliku mõju selgitamiseks ümbritsevale alale ja alates 2013.a. on teostanud iga aastast veeseiret, kus proovid võtab atesteeritud veeproovivõtja ja analüüsid teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labor. Proovidest m ääratakse Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboris naftasaaduste, helj uvaine ja raskmetallide Pb, Ni, As, Cd, Zn, Cu ning Cl sisaldus. Arvestades uurimist öödes toodud järeldusi, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas, Ning liikluskoormusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb teede sademevett põhjalikult käidelda alates liiklustihedusest 30 000 autot ööpäevas. 8 Antud juhul on liiklussagedus lõigul üle 15 000 auto ööpäevas, mistõttu tuleb sadaveelahendustele kindlasti t ähelepanu pöörata. Saastainete (eelkõige raskmetallide) ohtlikkust on võimalik leevendada tee äärde kavandatavate märgalade ja nendes kasvavate taimede abil, mis on võimelised siduma ja transformeerima erinevaid saasteaineid. Soovitatav on teekraavid rajada võimalikult aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga. Mida tihedam on taimkate, seda suurem on puhastusefektiivsus. Võimalusel ei tohiks t eekraave ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja täiendavalt puhastub. Käesoleval juhul on need tingimused enamuses täidetud. Pikisuunalist sajuvee toru, mis suubuks otse Apametsa peakraavi ja suurendaks hüdraulilist või saastumise „löökkoormust“, ei ole projektis ette nähtud. Projektis kasutatakse kombineeritud sajuvee ärajuhtimist : 8 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 18 keskkonnamõjude eelhinnang Km 4,1-4,7 Vahepere ringristmikuni ja ca 100 m peale ristmikku jätkub äärekivita ristprofiil (nagu eelmisel km 2,6-4,1 lõigul, mis praegu on ehituses), sajuvee kanaliseerimist ei ole projekteeritud ning see suunatakse maanteest vasakule, põllul olevasse kraavi. Km 4,7-5,2 on kitsase olude tõttu kohati projekteeritud ühepoolne äärekiviga ristprofiil (müraseintega alalõikudel). Äärekiviga lõikudel on rentslis sajuvee restkaevud, mujal toimub äravool üle mulde serva vasakusse pikikraavi. Restkaevudest on väljaviigu torud maantee alt läbi, suubumisega samuti vasakpoolsesse pikikraavi. Sisuliselt on km 4,7-5,2 lõigul suures osas samuti tegemist immutamisega. Kohtades, kus vett kohe ei immutata, peab see enne eesvoolu suubumist läbima pika teekonna. Kuna Tallinna poolt suubuvad olemasolevad ja projekteeritud kraavid on 0 -kaldega või soodsamal juhul 0,1…0,2 % pikilanguga, on vool kraavis aeglane ja oluliselt ei suurene heljumi jm ohtlike ainete sattumise risk Apametsa peakraavi. Maanteest paremal jätkub Apametsa peakraav ca 900 m pikkuselt olematu pikilanguga ja taimestikku täis kasvanult, seega ei ole põhjust eeldada ka kahjulike ainete merre sattumise oh u märkimisväärset suurenemist. Võib välja tuua, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 kinnitatud Lääne -Eesti vesikonna veemajanduskavale ei ole Apametsa peakraav kinnitatud pinnaveekogumina ja sellest tulenevalt ei ole peakraavile määratud ka veekogumi seisundiklassi. Vastavalt veeseaduse § 129 lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Eelnevat kokkuvõttes võib järeldada, et antud lahenduse korral ei kujuta teelt pärit sademevesi saastatuse riski või ohtu veekogu (mere) seisundile ning ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju pinnavee kvaliteedile. Lahenduse realiseerimisel tuleb võimalusel soodustada sademevee valgumist üle taimestikuga nõlvade ning kujundada kraav võimalikult rohke taimestikuga. Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt paikneb projektiala valdavalt suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, väik e osa lõigust paikneb keskmiselt või nõrgalt kaitstud alal (vt joonis 4. 4). Seetõttu on äärmiselt oluline vältida reostuse sattumist pinnasesse ja veekeskkonda . Selleks on ehitustegevuse ajal vajalik, et ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuks selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, t öökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitav rajada sellesse osasse, kus põhjavesi on suhteliselt kaitstud, ning kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogust. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaitsmata põhjaveega aladel või veekogude läheduses on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumi ne pinnasesse ja vette. T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 19 keskkonnamõjude eelhinnang 5.3 MÜRA Keskkonnamõju eelhinnangu koostamisega paralleelselt käsitleti liiklusmüra detailsemalt eraldi aruandes 9. Liiklusmüra levikut modelleeriti teeprojekti realiseerimise järgselt olemasolevate liikluskoormuste korral (2019. a liiklusuuringu alusel ning er aldi leevendusmeetmete rakendamise korral) ning teeprojekti realiseerimise järgselt perspektiivsete liikluskoormuste korral (2040. a liiklusprognoosi alusel ning eraldi leevend usmeetmete rakendamise korral). Maantee lähiümbruse mürasituatsiooni hindamisel lähtuti keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Tabelis 1 on toodud arvutuslikud liiklusmüra tasemed teele lähimate müratundlike hoonete teepoolsel fassaadil ehitusjärgses (2 019. a liikluskoormused) ja perspektiivses (2040. a) olukorras. Toodud arvulised väärtused kirjeldavad hoonete teepoolsele fassaadile mõjuvat mürataset 2 m kõrgusel maapinnast. Tellija (Maanteeamet) lähtub müratõkkeseinte rajamise vajaduse hindamisel nii ehitusjärgsest kui ka perspektiivsest olukorrast (liiklusprognoosist), mis tähendab seda, et ka juhul, kui müra normtase (hoonete teepoolse külje piirväärtus) on ületatud ainult perspektiivse liiklussageduse juures (ning ehitusjärgse olukorra müratase normväärtust veel ei ületa), on mõistlik müratõkkesein elamu kaitseks teeprojekti raames juba ette näha. Tabel 1. Müra hinnatud tase teele lähimate müratundlike hoonete teepoolsel küljel (piirväärtuse ületamine on esile toodud punast värvi kirjaga; v – vasakul pool teed, p – paremal pool teed). 2019 2040 Nr KM Aadress 10 11 10 Ld Ln Ld L n 11 1 4,26p Kristeni tn 21 59 49 60 51 2 4,3p Rannamõisa tee 34 68 57 69 59 3 4,33p Kristeni tn 29 61 51 63 53 4 4,35p Kristeni tn 31 57 48 59 49 5 4,37p Rannamõisa tee 36 69 59 71 60 6 4,45p Vahepere tn 4 61 52 63 53 7 4,59p Rannamõisa tee 40b 59 50 61 51 8 4,61p Rannamõisa tee 42 62 52 63 54 9 4,62p Rannamõisa tee 42a 62 52 63 54 10 4,65p Rannamõisa tee 42b 62 52 63 54 11 4,67p Taludevahe tn 43/1 58 49 60 50 12 4,69p Taludevahe tn 43/2 60 51 62 52 9 Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu põhiprojekti liiklusmüra modelleerimine, Hendrikson&Ko OÜ, 2019 10 L - müra hinnatud taset päeval (7.00–23.00) d 11 L - müra hinnatud taset öösel (23.00–7.00) n T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 20 keskkonnamõjude eelhinnang 2019 2040 Nr KM Aadress 10 11 10 Ld Ln Ld L n 11 13 4,7p Taludevahe tn 43/3 62 53 64 54 14 4,73p Taludevahe tn 43/4 62 52 63 53 15 4,75v Rannamõisa tee 13 69 58 70 60 16 4,76p Taludevahe tn 45 59 50 61 51 17 4,8p Rannamõisa tee 44 69 58 70 60 18 4,81p Taludevahe tn 47 60 50 61 51 19 4,84p Taludevahe tn 49 62 52 63 53 20 4,86p Rannamõisa tee 46 69 58 70 60 21 4,88v Rannamõisa tee 15 58 49 60 50 22 4,89p Rannamõisa tee 46a 71 60 72 61 23 5,14p Rannamõisa tee 50 67 56 68 58 24 5,18p Taludevahe tn 65 64 54 65 55 25 5,26p Taludevahe tn 69 59 50 60 51 26 5,33p Keskpäeva tee 3 59 49 60 50 27 5,4p Hommiku tee 24 58 48 60 50 28 5,45p Põllu tee 2 55 45 57 46 29 5,49p Hommiku tee 28 57 47 58 48 30 5,52p Salu tee 2 56 46 57 47 31 5,55p Hommiku tee 32 57 47 58 48 Vastavalt arvutustulemustele võib ehitusjärgselt uuringualas piirväärtuse ületamist või piirväärtusega võrdset mürataset esineda 7 müratundliku hoone puhul, perspektiivses olukorras 8 müratundliku hoone puhul, millest lähtuvalt anti ka soovitused müratõkkeseinte rajamiseks. Kokku nähti müratõkked ette 4 erinevas piirkonnas (osad mõjutatud hoonetest asusid lähestikku ning heade tingimuse tagamiseks soovitati neis piirkondades ühte katkematut müratõket): Rannamõisa tee 34 (km 4,3) ja Rannamõisa tee 36 (km 4,37), Rannamõisa tee 13 (km 4,75), Rannamõisa tee 44 (km 4,8), Rannamõisa tee 46 (km 4,86) ja Rannamõisa tee 46a (km 4,89), Rannamõisa tee 50 (km 5,14). Mürakaitsemeetmete rakendamise korral on võimalik välisõhu mürataset eluhoonete fassaadil (2 m kõrgusel maapinnast) vähendada ca 10 dB võrra, mis tagab piirväärtusest madalama mürataseme ka perspektiivses olukorras (tabel 2). T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 21 keskkonnamõjude eelhinnang Tabel 2. Müra hinnatud tase müratundlike hoonete teepoolsel küljel müratõkkeseinte rajamise korral (v – vasakul pool teed, p – paremal pool teed). 2019 2040 Nr KM Aadress 12 13 6 Ld Ln Ld Ln 7 2 4,3p Rannamõisa tee 34 57 48 59 49 5 4,37p Rannamõisa tee 36 58 48 59 50 15 4,75v Rannamõisa tee 13 57 47 59 49 17 4,8p Rannamõisa tee 44 57 47 58 48 20 4,86p Rannamõisa tee 46 58 49 60 50 22 4,89p Rannamõisa tee 46a 58 48 60 50 23 5,14p Rannamõisa tee 50 57 47 58 48 24 5,18p Taludevahe tn 65 59 49 61 51 Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata ka võimalikule ehitustöödest põhjustatud vibratsioonile. Kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde puhul tuleb eelnevalt veenduda, et need ei kahjustaks lähedal asuvaid hooneid, vajadusel näha ette meetmed kahjustuste vältimiseks (valida sobivad töömeetodid, näiteks seada tingimused vibrorullide kasutamisele ehitiste läheduses jms). Põhjendatud vajadusel (probleemide tekkimisel) tuleks keskkonnahäiringu suuruse täpseks määramiseks läbi viia vibratsioonitasemete mõõtmised reaalses tööolukorras. Kuna vibratsiooniga kaasneda võivad probleemid on otseselt seotud inimeste vara ja selle väärtusega, on täiendavalt soovitav rakendada ennetavaid abinõusid, et vältida hilisemaid vaidlusi kahjude konstateerimise üle. Vaidluste vältimiseks on otstarbekas enne ehitustööde algust fikseerida tööde võimalikku vibratsiooni mõjualasse jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste (nt joogiveekaevude jms) tehniline seisukord. Kuna reaalsed vibratsioonitasemed sõltuvad oluliselt konkreetsetes t töömeetoditest, kasutatavast tehnikast ning keskkonnatingimustest töö teostamise ajal, pole käesolevas mõistlik määrata ühest kaugust meetrites, millest alates hoonete ja rajatiste seisukorra fikseerimine on otstarbekas. On soovitatav, et vastava põhjend atud ettepaneku fikseeritavate hoonete ja rajatiste osas teeb ehitustööde teostaja enne ehitustööde algust ja kooskõlastab selle tellijaga 5.4 ÕHUKVALITEET Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee - alaga ning selle vahetu ümbrusega ning eluhoonete asukohas piirv äärtuste ületamist ette näha ei ole. Ka suure liikluskoormusega teede ääres küündib normväärtuse ületamise ala harva kümmekonnast meetrist kaugemale. See on eelk õige tingitud heitgaaside väljalaskeavade madalast kõrgusest maapinna suhtes. Edasi toimub saasteainete oluline hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine) v älisõhus, 12 L d - müra hinnatud taset päeval (7.00–23.00) 13 L n - müra hinnatud taset öösel (23.00–7.00) T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 22 keskkonnamõjude eelhinnang mistõttu kontsentratsioonid näiteks 20-30 m kaugusel teest on juba tagasihoidlikud, saasteained on reeglina hajunud nii horisontaal - kui ka vertikaalsuunas. Käesoleva projekti puhul ei too kavandatavad tegevused projekti realiseerimise j ärgselt otseselt kaasa olulist õhusaastetasemete suurenemist (tegu pole uue teega). Vastupidiselt, võib välja tuua hoopis õhusaastet vähendavaid asjaolusid – liiklus muutub sujuvamaks, väheneb töötava mootoriga pööret ootavate seisvate s õidukite hulk. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 5.5 VALGUSREOSTUS Projektiga on ette nähtud täiendava välisvalgustuse lisamine (sh ülekäiguradade ja bussipeatuste juurde). Arvestades, et tegemist on asustatud alaga, kus liiklemine on tihe, parandab tee piisav valgustatus liiklusohutust ning omab läbi õnnetuste vähenemise tõttu soodsat mõju. Sellegipoolest tuleb uue valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Ka vastavalt hankedokumentide tehnilisele kirjeldusele tuleb valgustus projekteerida minimaalses mahus, arvestades olemasolevat olukorda. Tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. 5.6 JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult tea tud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minim eerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätme d tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemiselitsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näiteks vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 23 keskkonnamõjude eelhinnang 5.7 AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 24 keskkonnamõjude eelhinnang 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et käesoleva T 11390 Tallinn- Rannamõisa- Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid. Meetmed projekti koostamisele: Sademevee lahenduse realiseerimisel tule b võimalusel soodustada sademevee valgumist üle taimestikuga nõlvade ning kujundada kraav võ imalikult rohke taimestikuga. Puurkaevu PRK0011556 puhul tuleks taotleda Keskkonnaametilt sanitaarkaitseala vähendamist või määramist hooldusalaks, et kavandatavad tegevused ei jääks puurkaevu sanitaarkaitsealale. Vastavalt veeseaduse § § 148. lg 2: ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiv eeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse käesoleva seaduse § 154 kohane hooldusala. Ning vastavalt sama seaduse § 149 lg 3 võib Keskkonnaamet määrata sanitaarkaitseala ulatuse või muuta sanitaarkaitseala hooldusalaks, lähtudes tegelikust veevõtust . Käesoleva eelhinnanguga paralleelselt viidi projekti käigus läbi mürauuring 14 . Projektis tuleb arvestada mürauuringu tulemustega. Kokku nähti müratõkked ette 4 erinevas piirkonnas (osad mõjutatud hoonetest asusid lähestikku ning heade tingimuse tagamiseks soovitati neis piirkondades ühte katkematut müratõket): o Rannamõisa tee 34 (km 4,3) ja Rannamõisa tee 36 (km 4,37), o Rannamõisa tee 13 (km 4,75), o Rannamõisa tee 44 (km 4,8), Rannamõisa tee 46 (km 4,86) ja Rannamõisa tee 46a (km 4,89), o Rannamõisa tee 50 (km 5,14). Valgustuse projekteerimisel tuleks tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. Kuna tegemist on loomaõnnetuste osas ohtliku lõiguga, on soovitata v kaaluda loomade liikumise eest hoiatavate liiklusmärkide panemist. 14 Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu põhiprojekti liiklusmüra modelleerimine, Hendrikson&Ko OÜ, 2019 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 25 keskkonnamõjude eelhinnang Meetmed ehitustegevuseks: Tagada, et ehitustööd ei ulataks tee läheduses paiknevate puurkaevude (sh PRK0011556, PRK0052090 ja PRK0004748) sanitaarkaitsealadele (või määratavale hooldusalale). Puurkaevu PRK0054812 puhul ei ole ehitustegevust hooldusalal võimalik vältida (kuna sinna rajatakse müratõke). Sel juhul tuleb e hitustegevuse ajal tagada, et oleks välistatud saasteainete sattumine puurkaevu hooldusalale ni ng seeläbi põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peaks toimuma vaid selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, t öökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee -ehitusmasinate parkimiskohad on soovitav rajada sellesse osasse, kus põhjavesi on suht eliselt kaitstud, ning kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogust. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaitsmata põhjaveega aladel või veekogude läheduses on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette . Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasut atav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras Kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde puhul tuleb eelnevalt veenduda, et need ei kahjustaks lähedal asuvaid hooneid, vajadusel näha ette meetmed kahjustuste vältimiseks (valida sobivad t öömeetodid, näiteks seada tingimused vibrorullide kasutamisele ehitiste läheduses jms). Põhjendatud vajadusel (probleemide tekkimisel) tuleks keskkonnahäiringu suuruse täpseks määramiseks läbi viia vibratsioonitasemete mõõtmised reaalses tööolukorras. Kuna vibratsiooniga kaasneda võivad probleemid on otseselt seotud inimeste vara ja selle väärtusega, on täiendavalt soovitav rakendada ennetavaid abinõusid, et vältida hilisemaid vaidlusi kahjude konstateerimise üle. Vaidluste vältimiseks on otstarbekas enne ehitustööde algust fikseerida tööde võimalikku vibratsiooni mõjualasse jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste (nt joogiveekaevude jms) tehniline seisukord. Kuna reaalsed vibratsioonitasemed sõltuvad oluliselt konkreetsetest töömeetoditest, kasutatavast te hnikast ning keskkonnatingimustest töö teostamise ajal, pole käesolevas mõistlik määrata ühest kaugust meetrites, millest alates hoonete ja rajatiste seisukorra fikseerimine on otstarbekas. On soovitatav, et vastava põhjendatud ettepaneku fikseeritavate hoonete ja rajatiste osas teeb ehitustööde teostaja enne ehitustööde algust ja kooskõlastab selle tellijaga Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav t ehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). Ehitusaegse valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades (eriti elamute läheduses). Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitust ööde käigus leitavad) tuleb koguda T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 26 keskkonnamõjude eelhinnang muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks jäätme- või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. KORRALDUS 24.08.2020 nr 1-3/20/153 Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn– Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Maanteeamet algatas 17.06.2020. a ehitusloa andmise menetluse riigitee nr 11390 Tallinn– Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1- 5,5 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 19801:001:0301; 19801:001:0469) Harju maakonnas Harku vallas Tiskre külas ja Tabasalu alevikus ning Tallinna linnas Haabersti linnaosas. Maanteeameti 14.02.2020. a korraldusega nr 1-3/20/022 on tehtud otsus projekteerimistingimuste andmiseks riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2020. aastal vastavalt Novarc Gruop AS tööle nr 1478 „Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti koostamine“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 29.11.2020. a nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/KYqBLqieB4tIgIF. Projekti eesmärk on riigitee 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu liiklusohutuse parandamine ja läbilaskvuse suurendamine. Eesmärgi saavutamiseks on koostatud projektlahendus, mis võimaldab maanteelõigu ehitamise 2+2 sõidurajaga, eraldatud sõidusuundadega maanteeks. Töö koosseisu kuulub praeguse Tiskre ringristmiku km 4,4-4,6 ohutumaks projekteerimine ning uus kergliiklustee (KLT) lõik km 5,5-5,6 vasakul. Projektiga tehtavaid tegevusi on täpsemalt kirjeldatud projekti seletuskirjas. 2. MENETLUSE KÄIK Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 42 lõike 2 kohaselt otsustab Maanteeamet keskkonnamõju algatamise vajaduse. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse 2 tegemisel lähtub Maanteeamet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 1) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. Käesoleva kavandatava tegevuse raames on keskkonnamõju hindamine jäetud algatamata Maanteeameti 14.02.2020. a korraldusega nr 1-3/20/022 projekteerimistingimuste andmisel. KeHJS § 11 lõike 24 kohaselt, kui kavandatavaks tegevuseks väljastatud tegevusloa taotluse menetluses on otsustaja käesoleva paragrahvi lõike 23 alusel jätnud keskkonnamõju hindamise algatamata, võib ta samaks tegevuseks vajaliku muu tegevusloa taotluse menetluses jätta keskkonnamõju hindamise algatamata samal alusel (eelhinnang, asjaomaste asutuste seisukohad), juhul kui asjaolud ei ole olulisel määral muutunud. Maanteeamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkt 1 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkt 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada. Maanteeamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 14 lõike 1 punkti 3 ning Maanteeameti peadirektori 11.02.2020. a käskkirja nr 1-2/20/131 lisa 1 „Strateegilise planeerimise teenistuse põhimääruse“ punkti 2.4.1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Maanteeamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata „Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti koostamine“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju 3 hindamine (KMH) KeHJS § 6 lõike 11 kohases korralduse lisaks 3 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse otsusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi KMH menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Maanteeameti põhja teehoiu osakond. 6. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Taristu arendamise osakonnal edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Maanteeameti kodulehel. 5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Urm juhataja taristu arendamise osakond Lisad: 1. Riigitee 11390 km 4,1-5,5 ümberehituseks tee ehitusluba 2. Arvamuste ja kooskõlastustuste koondtabel 3. Keskkonnamõjude eelhinnang Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa nr 1 TEE EHITUSLUBA ☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number 1-3/20/153 Tee ehitusloa andmise kuupäev 24.08.2020 Tee ehitusloa andja Maanteeamet, Teelise 4, 10916 Tallinn Ametniku nimi Andres Urm Ametniku ametinimetus Taristu arendamise osakonna juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Tagada, et ehitustööd ei ulatuks tee läheduses paiknevate puurkaevude (PRK0052090 ja PRK0004748) sanitaarkaitsealadele (või määratavale hooldusalale). 2. Puurkaevu PRK0054812 hooldusalas müratõkke rajamisel tuleb ehitustegevuse ajal tagada, et oleks välistatud saasteainete sattumine puurkaevu hooldusalale ning seeläbi põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. 3. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peab toimuma vaid selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad on soovitav rajada asukohta, kus põhjavesi on suhteliselt kaitstud ning kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogust. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaitsmata põhjaveega aladel või veekogude läheduses on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. 4. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 5. Kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde puhul tuleb eelnevalt veenduda, et need ei kahjustaks lähedal asuvaid hooneid, vajadusel näha ette meetmed kahjustuste vältimiseks (valida sobivad töömeetodid, näiteks seada tingimused vibrorullide kasutamisele 2 ehitiste läheduses jms). Põhjendatud vajadusel (probleemide tekkimisel) tuleks keskkonnahäiringu suuruse täpseks määramiseks läbi viia vibratsioonitasemete mõõtmised reaalses tööolukorras. 6. Enne ehitustööde algust tuleb selgitada võimaliku vibratsiooni mõjualasse jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste tehniline seisukord. 7. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) mõju leevendamiseks tuleb rakendada õigeid töömeetodeid ja tööaega. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada kemikaale kasutamata. 8. Ehitusaegse valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada (eriti elamute läheduses). 9. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad jäätmed. Ohtlikud jäätmed koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004. a määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded1“ tulenevate nõuetega. 10. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Töö eesmärk on riigitee 11390 Tallinn– Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu liiklusohutuse parandamine ja läbilaskvuse suurendamine. Eesmärgi saavutamiseks on koostatud projektlahendus, mis võimaldab maanteelõigu ehitamise 2+2 sõidurajaga, eraldatud sõidusuundadega maanteeks. Töö koosseisu kuulub praeguse Tiskre ringristmiku km 4,4-4,6 ohutumaks projekteerimine ning uus kergliiklustee (KLT) lõik km 5,5-5,6 vasakul. 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Novarc Gruop AS 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10226774 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 626 0038, 503 9587 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti koostamine 2.7 Tee ehitusprojekti number 1478 (allkirjastatud digitaalselt) Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud nr kooskõlastaja kooskõlastuse osas 1 2 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud nr arvamuse osas 1 Harku Vallavalitsus Märkused puuduvad Otsus: 15-1/20-0621/28730-7 Lugeda Harku Vallavalitsuse poolt esitatud ehitusloa eelnõu heakskiidetuks. 2 Maa-amet - 3 Tallinna Keskkonna- ja 1.Palume täita ameti poolt 13.07.2020 projekteerijale Selgitus: Kommunaalamet 1. Novarc Group AS-le esitatud märkused on Novarc Group AS-le esitatud märkused. parandatud. 2.Palume ametile esitada ehitusloa taotlemisel 2. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile aluseks oleva ehitusprojekti tehnovõrkude ja esitati kogu vajalik dokumentatsioon ning vertikaalplaneerimise lahendused ning projekt kooskõlastati 18.08.2020. a reg.nr-iga 8- ehitusprojektile esitatud arvamused. 10/603. Otsus: Lugeda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt esitatud ehitusloa eelnõu heakskiidetuks 1 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Lõpliku arvamuse kaasamiseks esitatud ehitusloa taotluse osas saab amet anda peale 13.07.2020 esitatud märkuste täitmist ja täiendavate materjalide läbivaatamiseks esitamist. 4 Tallinna - Otsus: Linnaplaneerimise Lugeda Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt Amet esitatud ehitusloa eelnõu heakskiidetuks 5 Tallinna Eelnõule lisatud projektlahenduse kohaselt hõlmab Otsus: Linnavaraamet Riigitee nr 11390 ümberehitamise projekt muuhulgas Lugeda Tallinna Linnavaraameti poolt esitatud 15-1/20-0621/28730-5 linna omandis olevaid transpordimaa sihtotstarbega ehitusloa eelnõu heakskiidetuks. Vahepere tänav ja Rannamõisa tee 38c kinnistuid. Mõlema kinnistu valitseja on Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet. Tallinna Linnavaraametil ei ole vastuväiteid riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1- 5,5 ümberehitamise ehitusloa eelnõu kohta. 6 Tallinna Tallinna Transpordiamet nõustub esitatud Otsus: Transpordiamet projektlahendusega riigitee nr 11390 Tallinn- Lugeda Tallinna Transpordiameti poolt esitatud Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 ehitusloa eelnõu heakskiidetuks. ümberehitamiseks. 7 Haabersti Linnaosa - Selgitus: Valitsus Pädev asutus eeldab, et puudutatud asutus ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. Otsus: Lugeda Haabersti linnaosa poolt esitatud ehitusloa eelnõu heakskiidetuks. 2 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 8 MTÜ Põhja-Eesti - Selgitus: Ühistranspordikeskus Pädev asutus eeldab, et puudutatud asutus ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. Otsus: Lugeda MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus poolt esitatud ehitusloa eelnõu heakskiidetuks. 9 Telia Eesti AS - Selgitus: Pädev asutus eeldab, et puudutatud asutus ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. Otsus: Lugeda Telia Eesti AS poolt esitatud ehitusloa eelnõu heakskiidetuks. 10 Elektrilevi OÜ - Selgitus: Pädev asutus eeldab, et puudutatud asutus ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. Otsus: Lugeda Elektrilevi OÜ poolt esitatud ehitusloa eelnõu heakskiidetuks. 11 Elering AS - Selgitus: Pädev asutus eeldab, et puudutatud asutus ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. Otsus: Lugeda Elering AS poolt esitatud ehitusloa eelnõu heakskiidetuks. 12 AS Tallinna Vesi - Selgitus: Pädev asutus eeldab, et puudutatud asutus ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. Otsus: Lugeda AS Tallinna Vesi poolt esitatud ehitusloa eelnõu heakskiidetuks. 3 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 13 Strantum OÜ - Selgitus: Pädev asutus eeldab, et puudutatud asutus ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. Otsus: Lugeda Strantum OÜ poolt esitatud ehitusloa eelnõu heakskiidetuks. 14 Gaasienergia AS - Selgitus: Pädev asutus eeldab, et puudutatud asutus ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. Otsus: Lugeda Gaasienergia AS poolt esitatud ehitusloa eelnõu heakskiidetuks. 15 Keskkonnaamet Keskkonnaamet on tutvunud esitatud ehitusloa Selgitus: 15-1/20-0621/28730-4 eelnõu dokumentidega ning esitab järgnevalt Arvestada arvamusega. omapoolsed märkused, millega palub arvestada: 1. Sademevesi veeseaduse (edaspidi VeeS) § 129 lg 2 Otsus: tähenduses on sademetena langenud ning ehitiste, Lugeda Keskkonnaameti poolt esitatud ehitusloa sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav eelnõu heakskiidetuks. vesi. Keskkonnamõju eelhinnangu kohaselt juhitakse projekteeritavalt maanteelõigu teekattelt ja teemaalt pärinev sademevesi kombineeritult nii otse kui ka restkaevude süsteemiga tee kõrval asuvasse kraavi, kus see imbub osaliselt pinnasesse. Kraavist juhitakse vesi veekogusse Apametsa peakraav (keskkonnaregistrikood VEE1094300). Antud teelõigu liiklustihedus on üle 15 000 auto ööpäevas. Teedelt ja tänavatelt kogunev vesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (nt kaadmium (Cd), vask (Cu), nikkel (Ni), kroom (Cr), tsink (Zn), plii (Pb)). Vastavalt VeeS § 187 p 6 peab veeluba olema kui juhitakse sademevett suublasse 4 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Keskkonnamõju eelhinnangu kohaselt on soovitatav teekraavid rajada võimalikult aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga, et suurendada puhastusefektiivsust. Võimalusel ei tohiks teekraave ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja täiendavalt puhastub. Vastavalt VeeS § 129 lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Arvestades, et teemaalt kogutav sademevesi immutatakse osaliselt teeäärses kraavis ja juhitakse edasi veekogusse Apametsa peakraav, tuleb teeäärsed kraavid rajada viisil, mis võimaldab maanteelt koguneval veel puhastuda enne põhjavette ja veekogusse jõudmist (lauged kaldad, bioakumuleeriv taimestik, dreeniv pinnasmaterjal jms). Kui kraavide kaudu Apametsa peakraavi juhitava vee saasteainete näitajad ei vasta VeeS § 129 lg 5 kehtestatud piirväärtustele tuleb sademevee juhtimiseks suublasse taotleda veeluba vastavalt VeeS § 187 p 6. 5 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 2.Vastavalt keskkonnamõju eelhinnangule jäävad projekteeritava teelõigu vahetusse lähedusse puurkaevu nr PRK0054812 hooldusala, puurkaevu PRK0011556 hooldusala, puurkaevu PRK0052090 sanitaarkaitseala (10 m) ja puurkaevu PRK0004748 sanitaarkaitseala (50 m). VeeS § 154 lg 5 p 3, 5 ja 7 kohaselt on hooldusalal põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas: ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette; sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht; ja ka kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine. Vastavalt VeeS § 127 lg 1 ei ole lubatud saasteainete pinnasesse juhtimine hooldusalal ning lähemal kui 50 m hooldusala välispiirist ja lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala, või joogivee tarbeks kasutatavast salvkaevust. Lähtudes eeltoodust tuleb sademevee ära juhtimine lahendada viisil, mis välistab sademevee osalise imbumise kraavidesse lähemal kui 50 m veehaardest ja veehaarde hooldusala/sanitaarkaitseala välispiirist. 16 Muinsuskaitseamet - Selgitus: Pädev asutus eeldab, et puudutatud asutus ei soovinud ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. Otsus: Lugeda Muinsuskaitseameti poolt esitatud ehitusloa eelnõu heakskiidetuks. 6 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 17 Rahandusministeeriumi - Selgitus: regionaalhalduse Pädev asutus eeldab, et puudutatud asutus ei soovinud osakond ehitusloa eelnõu osas arvamust avaldada. Otsus: Lugeda Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna poolt esitatud ehitusloa eelnõu heakskiidetuks. 18 Keskkonnainspektsioon Seoses T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna Selgitus: 15-1/20-0621/28730-3 km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti keskkonnamõjude Arvestada arvamusega. eelhinnangu ja ehitusloa eelnõuga juhime tähelepanu Otsus: maapõueseaduse §-le 97, millega on sätestatud Lugeda Keskkonnainspektsiooni poolt esitatud nõuded tee ehitamisel või maaparandussüsteemi ehitusloa eelnõu heakskiidetuks. ehitamisel saadud kaevisele, kui see ei kuulu kasutamisele sama objekti tarbeks. Sellisel juhul on tee ehitamisel maapõues tehtavate tööde ja maaparandussüsteemi rajamise käigus üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine lubatud üksnes Keskkonnaameti loal. Maapõueseaduses märgitu kohaldub tee ehitamisest või maaparandussüsteemi rajamisest saadavale looduslikule kaevisele, mille alla tee ümberehitusest pärinev materjal ei kuulu. 19 Terviseamet Töö eesmärk on riigitee 11390 Tallinn– Otsus: 15-1/20-0621/28730-6 Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu Lugeda Terviseameti poolt esitatud ehitusloa eelnõu liiklusohutuse heakskiidetuks. parandamine ja läbilaskvuse suurendamine. Eesmärgi saavutamiseks on koostatudprojektlahendus, mis võimaldab maanteelõigu ehitamise 2+2 sõidurajaga, eraldatudsõidusuundadega maanteeks. Töö 7 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 koosseisu kuulub praeguse Tiskre ringristmiku km 4,4 Keskkonnamõjude eelhinnangu käigus on hinnatud liiklusmüra mõju olemasolevatele elamutele, millest tulenevalt planeeritakse kinnistutele, kus esineb müra normtasemete ületus rajada müratõkkeseinad (v.a Rannamõisa tee 13, 46 ja 46a kinnistutel, kus omanikud müratõkkeseinast keeldusid). Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita vastuväiteid riigitee nr 11390 Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 ehitusprojekti osas. 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus nr tunnus esitatud arvamuse osas 7 Kindlasti on see meie jaoks ebasoodne, kuid hetkel Otsus: Rannamõisa tee parim lahendus- Loodan, et tööde käigus saab teha ka Võtta arvamus teadmiseks. 19801:002:3900 13 (Kalajaagu) väiksemaid mugandusi. 30 Antud projektis on lahendamatta Rannamõisa teelt Selgitus: minu kinnistute (kinnistute nr manuses kaasaas)poole Olemasolev ristlõige antud kohas oleva maanteel oluliselt ei muutu. Lumi on ette Rannamõisa tee 78406:612:5240 vee , Talvise lume sula tõkestamine nähtud talvisel ajal müratõkke seina T2 Ettepanekuks oleks rannamõisa tee ja müratõkke äärest ära lükata. Sademevesi, mis läheb vahele paigaldatav vee renn kraav mis tuleks piirdealustest avadest läbi, on mõeldud ühendada Vahepere teel oleva kraaviga. immutada olemasolevasse kraavi. 8 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Otsus: Võtta arvamus teadmiseks. 36 Teie saadetud kirjas antud aadress ( Selgitus: https://pilv.mkm.ee/s/KYqBLqieB4tIgIF.) projektiga Ligipääs on läbi lingi projektmaterjalile tutvumiseks ei võimalda ligipääsu projektile. olemas. Puudutatud isikuga võeti Rannamõisa tee Seega ei ole võimalik avaldada arvamust või teha ühendust telefoni teel ning seletati 78406:612:1430 38a ettepanekuid. projektiga seonduvaid tegevusi. Palun võtke meiega ühendust! Ettepanekuid ei lisandunud. Otsus: Võtta arvamus teadmiseks. 41 - Luccaranna OÜ-d, Tiskre Ärimaja OÜ-d ja Selgitus: Tiskreoja OÜ ei anna kooskõlastust. - Puudutatud isikutele on saadetud Ülekäiguradade osas puuduvad turvalised ehitusloa eelnõu arvamuse lahendused ning jalakäijate ja kergliikluse avaldamiseks mitte kulgemine ei ole terviklikult lahendatud. kooskõlastamiseks. Kuigi tegemist on riigiteega, on faktiliselt - Normidekohased teeületuskohad Rannamõisa tee ja mere vahelisel alal on projekteeritud mõlema ringtee ulatuslik asustus ning samuti on juba juurde. Lisaks jääb töösse Liiva ja rajamisel suures mahus elamuarendused teisel Nõmme tee ristmiku vahel pool Rannamõisa teed. Selle tulemusena elab paiknev maanteealune Rannamõisa tee projekteeritava lõigu ääres lähiaastatel juba kergliiklustee tunnel. Kogu 78406:612:2880 38d üle 2-3 tuhande elaniku. Põhiosas on tegemist projekteeritaval maanteelõigul on peredega ja seetõttu ka elulise vajadusega vasakul pool eraldi muldel paljudel lastel liikuda koolidesse, asetsev 4 m laiune asfaltkattega huviringidesse ja tagasi. Ühistranspordi kergliiklustee. kasutamisel eeldab see igal juhul Rannamõisa - Maanteeamet peab tee ületamist igal tööpäeval ilmselt enam kui riigimaanteedel liikluse tuhandel inimesel. korraldamisel arvestama kõikide - Liiklusintensiivsust mõjutab täiendavalt teed kasutavate liiklejate asjaolu, et antud lõigust liigub läbi Tabasalu huvidega, st nii kohaliku kui ka ja järgmiste asulate liiklus. Avaldajatele on läbiva liiklusega. Antud projekti täielikult mõistetamatu, millistel asjaoludel raames ei ole planeeritud 9 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 jäeti ära algselt kavandatud kergliikluse jaoks kergliiklustee tunneleid ning tunnelid ning veelgi mõistetamatum on see, et sellekohaseid ettepanekuid ei puuduvad ka turvalised alternatiivsed tehtud ka teeületusvõimalused. projekteerimistingimuste Täiendavalt jäid silma järgmised teemad: menetluse käigus. Tee ületamiseks kavandatakse Rannamõisa tee 38d juures olev ringristmik (Joonis eraldi teeületuskohad ainult 1478_PP_TL-4-401_v01): ringristmike juurde, kus on võimalik tagada sõidukite kiiruse 1. Maanteeameti projektis on autotee, mida meie vähendamine. Ringristmiku üheski projektis ei leia. Miks see seal on ja lisamisega olemasolevale ning mille alusel, detailplaneering? olemasoleva ringristmiku 2. Kas kõnniteed teisele poole Tiskre Ärimaja ei ümberehitusega luuakse uued ja ole ette nähtud? ohutumad võimalused tee 3. Kuhu viib kõnnitee: ületamiseks. 4. Ei näe ühtegi ülekäigu kohta, kus jalakäial - 1. Juurdepääsuteed olid oleks autojuhi ees õigus tee ületamiseks. projekteerimistingimuste Sellise liiklusega piirkonnas ei ole võimalik menetluse joonistel. Teede turvaline tee ületus ilma valgus foorita või eesmärk on tagada juurdepääs tähistatud ning valgustatud ülekäigukohata. kinnistutele. Siin korratakse sama käekirja, mida tehti - 2. Kõnniteed teisele poole Tiskre Künka tee ringristmiku juures tunneli ära ärimaja piki Vahepere tänavat ei jätmisega. ole kavandatud. 5. kuidas Rannamõisa tee 40b, 42, 42 ja 42b - 3. Kõnnitee ühendus on loodud saavad bussipeatusesse, mis on 40b ees. 38d tagamaks juurdepääs juurest tuleb kõnnitee (projektis kollakas- juurdepääsuteele. oranži värviga), aga teiselt poolt tuleb tulla - 4. Projektile on koostatud mööda sõiduteed (halli värviga) – või ongi liiklusohutuse auditeerimine, mõeldud, et kergliiklus on selles lõigus milles probleemi sõidukitega koos, kuna teelõik teenindab siin teeületuskohtades ei nähtud. vaid 4 kinnistut? - 5. Tegu on tupiktänavaga, mis on mõeldud juursepääsuks neljale 10 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 kinnistule, siis kergliiklejad on suunatud koju pääsemiseks juurdepääsuteele, millel on madal liiklussagedus. Otsus: Võtta arvamus teadmiseks. 53 Tekkis küsimus, et kuidas peaks fikseerima hoonete Selgitus: seisukorra enne ehituse algust, et pärast vähem Hoonete seisukorra peab ennem ehituse võimalikku vaidlemist oleks. Pildistate kõik tee algust fikseerima töövõtja. Kui on lähedale jäävad majad üles? kinnistuomanikul soov ise olukord ära fikseerida, siis ei saa seda keelata. Ja meie naaber Rannamõisa tee 44-st on vist vaid Kõiki kinnistuomanikke on kaasatud minu kaudu asjast teada saanud. Kui majaomanik on Maanteeameti poolt 70+ vanuses, siis elektrooniline kanal väga ei toimi... projekteerimistingimuste menetluse- ja Neid puudutab see väga, kuna peamine puldist avatav ehitusloa andmise menetluse käigus. Taludevahe tn 47 78406:612:6320 (ja ka jalg-)värav avaneb just Rannamõisa teele. Maanteeametile ei ole tulnud arvamust Taludevahe tn poole on neil kitsas niiöelda tagavara- lahenduse mittesobivuse kohta väljapääs, mida kasutatakse harva. Rannamõisa tee 44 aadressilt. Hetkel kasutavad seda väikest tupiktänavat kaks Rannamõisa tee äärde on mainitud peret. asukohta planeeritud müratõkkesein teeäärsete kinnistute mürataseme vähendamiseks. Rannamõisa tee 44 juurdepääs on tagatud Taludevahe tänava poolt, mis on piisavate mõõtmetega valgustatud avalik tee. 64 Allpool on nähtav minu eelmine kiri, kus on kirjas Selgitus: meiepoolsed soovid, mis on vajalikud mingilgi -Kirjale on vastatud Rannamõisa tee määral elamisväärseks elamiseks keskkonnas, kus n.ö projekteerimistingimuste käigus ning on 78406:612:2830 50 "jumalaks " on auto, mitte inimene. Ja üleüldse põhjendatud lahendusele tehtud TARGAD inimesed-teadlased on seisukohal, et ettepanekud. Eestis on täiesti piisavaks maanteedevõrk 2+1, mitte 11 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 2+2. (Märt Treieri intervjuu umbes kuuaega tagasi Vastavalt projekteerimistingimustele on VIKERHOMMIKUS). lahendatud maanteelõik 2+2 Jääme ka nüüd kindlaks, et piirkiiruseks peaks jääma lahendusega. Tegu ei ole klassikalises 50 km/h -põhjendused eelmises kirjas. mõttes maanteega, kus saaks edukalt Kas müratõke kulgeb piki Rannamõisa- Klooga kasutada 2+1 lahendust. maanteed Rannamõisa 50 krundi piiri mööda või Piirkiiruse põhimõtet on põhjendatud sirgelt mööda sõiduteed? (alates Taludevahe 65 tara projekteerimistingimuste menetluse jätkuna?) Mis materjalist tuleb müratõke Rannamõisa faasis. tee 11 kinnistu ette? Mis materjalist tuleb Müratõkkesein algab diagonaalis müratõke Rannamõisa tee 50 kinnistu ette? Rannamõisa tee 65 nurgast ning liigub Jätkuvalt on meie sooviks, et müratõke jätkuks maantee ääres paralleelselt sõduteega. risti Rannamõisa- Klooga maanteega Edasi läheb müratõkkesein maantee mööda kinnistu piiri merepoolse nurgani - suhtes ligikaudu 45 kraadise nurga alla saadetud materjalidest see sõnaselgelt ei selgu. ning lõppeb vahetult enne Rannamõisa tee 50 kinnistu nurka. Müratõkkeseina Soovime täpsustada, kas ülekäik vasakpoolsesse / lahendus on joonisel nähtav. linna suunal) bussipeatusesse ehitatakse enne uut Rannamõisa tee 11 ette on nähtud ringristmikku ja kas parempoolne (Tabasalu suunal) betoonist vundamendid ning peatus jääb Lucca restorani n-ö. ette? soklipaneelid, terasest postid ja paneelid Üks kindel soov on, et bussiootepeatustesse ise on puidust (sees on mürasummutav paigaldataks ka PRÜGIKASTID (mis praegustes vill ja võrk). Müratõkkesein on varjualustes puuduvad), et vältida ümbruse räpasust. lahendatud teise projekti raames Mitu puud eemaldatakse piki meie kinnistu piiri? (Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km Millal algavad orienteeruvalt ümberehitustööd? 2,6-4,1 Põhiprojekt). TÄNAME, et olete arvestanud, et pääs bussipeatuste Vastavalt seletuskirjale on Rannamõisa / kodu suunal saab olema Taludevahe 65 kinnistu ja 50 kinnistu ettenähtud: Mürasein nr 3 kraavi vahelt. Kas kraav likvideeritakse? Rannamõisa tee 50 lõigul. Asukoht TÄNAME, et vähemalt esialgu jääb alles vahetult sõidutee servas pk 50+95 – paegune pääs maanteelt kinnistule ja välja. Kui see 51+43. peaks tulevikus kaduma - saab kinnistule juurdepääs Alguses ja lõpus on plaanis 45° all keeruline olema nii abiosutaval transpordil (kiirabi pööratud müraseina lõigud, vastavalt jmt), aadressi leidmine ja kui palju kaotatud minuteid 12 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 ringisõidul nii linna kui ka Rannamõisa suunal!). mahasõidu servani ja Taludevahe tn 65 Veel kord - küll on kurb, et ülekõige on auto, mitte olemasoleva puitaed-müraseinani. ELAV LOODUS s.h inimene. Konstruktsioon Müraseinte kõrgus teekatte pinnast on Projekteerimistingimuste ajal saadetud kiri: 3,5 m. Alljärgnevalt meie poolt paar küsimust ja soovi . Projekti mahus on arvestatud on nn Kui pikk saab olema Rannamõisa tee 50 müratõke ? integreeritud müraseinaga. Alumine osa Meie soov oleks selline, et tõke ei kulgeks ainult piki on jäiga teepiirdena töötav tee äärt, vaid Tallinna poolt kinnistu küljest n-ö. mere raudbetoonplokk, mis toetub suunal oleks ka müratõke ( Tabasalu pool just on nii ) tugipeenrale (taldmiku laius ja ploki .Umbes 15 aastat tagasi sõitis just sellelt suunalt ka kõrgus 1 m). Ühe elemendi pikkus 8 m. auto meie aeda sisse ( tõke kaitseks edaspidi ka selle Ploki süvendisse toetuvad seina ohu eest ) . elemendid paksusega 0,15 m (2x l=4 m). Sama lugu oli müraga ka Tabasalu poolt ( nüüd Seina elementide teepoolsele pinnale on kaitseb selle müra eest ehitatud korrusmaja paigaldatud sik-sakilise mustriga 10 cm müratõkkega ). paksused dekoratiivsed ja heli neelavad Nagu eelprojektist võis välja lugeda, tee betoonplaadid. ümberehitamisel tõstetakse kiirust 70 km / h. Kinnistu omanikuga on suheldud Meie soov on , et siiski jääks maksimaalseks telefoniteel müratõkkeseina kiiruseks 50 km tunnis.Miks ? paiknemisest. Müratõkkeseina asukohta Teate isegi, et kiiruse suurenedes kasvab ka müra ja on võimalik muuta ainult siis on ehitatava müratõkke kasutegur soovitust palju kinnistuomaniku kinnistu arvelt. väiksem. kui mitte olematu .Ja siis võime ka päris Ülekäik vasakpoolsesse bussipeatusesse kindlad olla, et sõidetakse kiirusel enamus juhtide (linna suunal) ehitatakse enne uut poolt mitte 70 km /h, vaid 80-90 km tunnis. ringristmikku ja parempoolne (Tabasalu Praegugi saame igapäev kogeda seda, et enamus suunal) peatus jääb Lucca restorani ette. juhte sõidab meie piirkonnas mitte 50 km / tunnis, Projektiga pole ette nähtud vaid 60 -70 km /h. Kui 2012.aastal oli meie bussipeatustesse prügikastide piirkonnas tee remont, siis teetööde ajal oli piirkiirus paigaldamist. Prügikastid on võimalik 30 km / h - küll oli siis vaikne aeg !!! peatusesse paigaldada hilisemas etapis, Ja veel põhjus miks peaks maks . kiirus jääma 50 km kui selle jaoks tekib vajadus. tunnis, on see et piirkonnas elab ca 2000 inimeset+ 13 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 veel lasteaed ning lastehoid..Kiiruse suurendamine Kinnistult ei ole plaanis eemaldada tekitaks rohkem ohuolukordi, sest teed ületab ühtegi puud. piirkonna erinevatest kohtadest iga päevi palju Ehitustööd hakkavad orienteeruvalt inimesi, eriti lapsi. augustis/septembris. Et vähegi hullumeelseid kihutajaid ohjata peaks meie Antud projektiga ei ole planeeritud piirkonda panema ka kiiruse mõõtja, arvestades just kraavi likvideerimist. seda ,et piirkonnas elab palju inimesi ( Murastes ja Vääna-Jõesuus on need olemas ,kuigi seal on märksa Ohutuse seisukohalt oleks mõistlik vähem inimesi ). mahasõit riigiteelt 11390 likvideerida. Veel soovime teada ,kust rada mööda hakkame Mahasõit jäeti alles seoses pääsema bussipeatustesse / koju ? juurdepääsutee eraomanduses olemisega. Nüüd meie edaspidisest välja/ sissesõidust - palume enne kui sulgete senise pääsu Rannamõisa - Kloogaranna teele , ehitada meile tee pääsuks Taludevahe tänavale Ja üleüldse arvan nii, et peaksime mitte parandama väikesõidukite sõiduolusid, vaid tegema kõik selleks, et inimesed hakkaksid rohkem ühistransporti kasutama ning arendama hoopis raudteevõrku ( tramm, rong ) . Jõudu tarkade otsuste ,eriti teede ääres elavate inimestele vähegi vaiksemate elutingimuste loomisel 67 - Luccaranna OÜ-d, Tiskre Ärimaja OÜ-d ja Selgitus: Tiskreoja OÜ ei anna kooskõlastust. Vt. punkti 41 Ülekäiguradade osas puuduvad turvalised lahendused ning jalakäijate ja kergliikluse Otsus: Rannamõisa tee 78406:612:0750 kulgemine ei ole terviklikult lahendatud. Võtta arvamus teadmiseks. 50a Kuigi tegemist on riigiteega, on faktiliselt Rannamõisa tee ja mere vahelisel alal ulatuslik asustus ning samuti on juba rajamisel suures mahus elamuarendused teisel 14 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 pool Rannamõisa teed. Selle tulemusena elab projekteeritava lõigu ääres lähiaastatel juba üle 2-3 tuhande elaniku. Põhiosas on tegemist peredega ja seetõttu ka elulise vajadusega paljudel lastel liikuda koolidesse, huviringidesse ja tagasi. Ühistranspordi kasutamisel eeldab see igal juhul Rannamõisa tee ületamist igal tööpäeval ilmselt enam kui tuhandel inimesel. - Liiklusintensiivsust mõjutab täiendavalt asjaolu, et antud lõigust liigub läbi Tabasalu ja järgmiste asulate liiklus. Avaldajatele on täielikult mõistetamatu, millistel asjaoludel jäeti ära algselt kavandatud kergliikluse jaoks tunnelid ning veelgi mõistetamatum on see, et puuduvad ka turvalised alternatiivsed teeületusvõimalused. 69 - Lucca SPV OÜ ei anna kooskõlastust. Selgitus: Lahendamata on aeglustusrajaga mahasõit - Puudutatud isikutele on saadetud Rannamõisa teelt Rannamõisa tee 50c ehitusloa eelnõu arvamuse kinnistule. Ainus juurdepääs on määratud avaldamiseks mitte praegu Keskpäeva tee kaudu. Eraldi kooskõlastamiseks. mahasõidu rajamine on olnud korduvalt Projektiga on Rannamõisa tee 50 Rannamõisa tee teemaks ning selle rajamisest loobumine c kinnistule juurdepääs tagatud 78406:612:0019 50c mõjutab negatiivselt Lucca SPV kinnisvara Keskpäeva tee kaudu vastavalt väärtust; detailplaneeringule. - Keskpäeva tee juures paikneva ringristmiku Projekteerimistingimuse osas on lahendamata jalakäijate turvalise menetluses ei tõstatatud vajadust teeületamise võimalus. Arvestades luua eraldi mahasõidu rajamise liiklusintensiivsust ja lähiaastate ehitusplaane vajadust, et oleks saanud piirkonnas, on teeületamise vajadus kiiresti projektiga seda kaaluda. 15 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 kasvav. Turvaline ei ole lahendus, kus - Tee ületamiseks kavandatakse jalakäijad peavad teed ületades autodele teed eraldi teeületuskohad ainult andma. Selline lahendus on täna Künka tee ringristmike juurde, kus on otsas rajatud ringristmikul ning praktikas see võimalik tagada sõidukite kiiruse ei toimi – tipptunnil tee ületamine on ka vähendamine. Ringristmiku sportliku täiskasvanu jaoks tõsiseks julgus- ja lisamisega olemasolevale ning kiirusprooviks, rääkimata koolilastest. olemasoleva ringristmiku - Lucca SPV OÜ rõhutab täiendavalt, et ei anna ümberehitusega luuakse uued ja nõusolekut oma maal ehitamiseks ilma, et ohutumad võimalused tee kokkulepe oleks saavutatud kõikides lahtistes ületamiseks. Projektile on küsimustes seoses projekti realiseerimisega koostatud liiklusohutuse osas, mis mõjutab Rannamõisa tee 50c auditeerimine, milles probleemi kinnistut. teeületuskohtades ei nähtud. - Ehitusluba ei anna õigust ehitada - Edastan täiendavad võõrale kinnistule. Enne ei hakata küsimused/märkused/ettepanekud seoses ehitusega kinnistul pihta, kui ei viidatud ehitusprojektiga lisaks juba ole maade omandiküsimused esitatutele (nende juurde jääme samuti). lahendatud. Käesolevale kirjale on lisatud juba varasemalt - Mahasõitu ei ole kajastatud esitatud 2 alternatiivset skeemi Rannamõisa kehtivas detailplaneeringus ega ei tee 50c mahasõidu osas. Rannamõisa tee 50c tehtud sellekohast ettepanekut ka kinnistu omanik Lucca SPV OÜ on projekteerimistingimuste seisukohal, et mahasõidu võimaluse loomine menetluse käigus. Lisa mahasõit on mõistlik ja vastav võimalus tuleks ette tekitaks teele uue konfliktkoha, näha. Lucca SPV OÜ on seejuures valmis mis langetaks ohutaset selles osalema mahasõidu väljaehitamise maantee lõigus. rahastamises. Otsus: Arvamusega nõustuda osaliselt. - Võtta arvamus teadmiseks; - Teeületuskohtade lahendusi ei muudeta; 16 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 - ehitustegevusega mitte ennem maadeomandi küsimuste lahendamist kinnistu piires alustada; - Mahasõitu Rannamõisa tee 50 c kinnistule ei rajata. Tiskreoja OÜ - Luccaranna OÜ-d, Tiskre Ärimaja OÜ-d ja Selgitus: Tiskreoja OÜ ei anna kooskõlastust. Vt punkti 41. Ülekäiguradade osas puuduvad turvalised lahendused ning jalakäijate ja kergliikluse Otsus: kulgemine ei ole terviklikult lahendatud. Võtta arvamus teadmiseks. Kuigi tegemist on riigiteega, on faktiliselt Rannamõisa tee ja mere vahelisel alal ulatuslik asustus ning samuti on juba rajamisel suures mahus elamuarendused teisel pool Rannamõisa teed. Selle tulemusena elab projekteeritava lõigu ääres lähiaastatel juba üle 2-3 tuhande elaniku. Põhiosas on tegemist peredega ja seetõttu ka elulise vajadusega paljudel lastel liikuda koolidesse, huviringidesse ja tagasi. Ühistranspordi kasutamisel eeldab see igal juhul Rannamõisa tee ületamist igal tööpäeval ilmselt enam kui tuhandel inimesel. - Liiklusintensiivsust mõjutab täiendavalt asjaolu, et antud lõigust liigub läbi Tabasalu ja järgmiste asulate liiklus. Avaldajatele on täielikult mõistetamatu, millistel asjaoludel jäeti ära algselt kavandatud kergliikluse jaoks tunnelid ning veelgi mõistetamatum on see, et puuduvad ka turvalised alternatiivsed teeületusvõimalused. 17 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas tee ehitusloa eelnõu menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kuusiku 19801:002:6750 Rannamõisa tee 38c 78406:612:2890 tunnus Nõmme tee 74 19801:002:0962 Vahepere tänav 78406:612:2870 Klooga maantee L14 19801:002:2286 Reformimata Rannamõisa tee 40a 78401:101:1434 Toomapõllu 19801:002:2284 riigimaa Rannamõisa tee 40 78406:612:2920 Klooga Klooga mnt 3a 19801:002:1190 Rannamõisa tee 40b 78401:101:1894 19801:002:2245 kergliiklustee L14 Nõmme tee 71 19801:002:1681 Rannamõisa tee 42 78401:101:1893 Jõetooma 19801:002:2243 Nõmme tee 69 19801:002:1682 Rannamõisa tee 42a 78406:612:4240 Klooga maantee L19 19801:002:2283 Rannamõisa tee 22c 78406:612:0162 Rannamõisa tee 42b 78406:612:2350 Reformimata Tiskre tee 35 78406:612:0113 Taludevahe tn 43 78406:612:5920 riigimaa Tiskre tee 37 78406:612:0114 Taludevahe tänav 78406:612:6380 Klooga Tiskre tee 41 78406:612:0116 T17 19801:002:2209 kergliiklustee L2 Tiskre tee T8 78406:612:0136 Taludevahe tn 43a 78406:612:6350 Reformimata Rannamõisa tee 32 78406:612:5130 Rannamõisa tee 44 78406:612:2820 riigimaa Reformimata Taludevahe tn 45 78406:612:6330 Klooga riigimaa Taludevahe tänav T7 78406:612:3820 19801:002:2233 kergliiklustee L15 Kristeni tn 29 78406:612:5223 Taludevahe tänav T8 78406:612:3660 Rannamõisa tee 15 Kristeni tn 31 78406:612:5190 Taludevahe tn 49 78406:612:3830 19801:002:2232 (Paju) Rannamõisa tee 36 78406:612:2910 Rannamõisa tee 46 78406:612:3840 Võsa 19801:002:0684 Rannamõisa tee 36a 78401:101:0376 Rannamõisa tee 46a 78406:612:3850 Klooga Reformimata Rannamõisa tee 46b 78406:612:3860 19801:002:2227 kergliiklustee L11 riigimaa Taludevahe tn 57 78406:612:3880 Valli 19801:002:2225 Vahepere tn 4 78406:612:2860 Taludevahe tänav T9 78406:612:4330 Lagedi 19801:002:0540 Vahepere tn 8 78406:612:4760 Taludevahe tn 59 78406:612:4340 18 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Taludevahe tn 61 78406:612:0021 Hommiku tee 24 19801:002:0519 Taludevahe tn 65 78406:612:0022 Põllu tee 2 19801:002:0520 Taludevahe tänav Põllu tee lõik 1 19801:002:0542 78406:612:0033 T12 Hommiku tee lõik 2 19801:002:0716 Taludevahe tänav Hommiku tee 28 19801:002:0698 78406:612:0032 T11 Salu tee 2 19801:002:0699 Taludevahe tn 67 78406:612:2850 Salu tee 19801:002:0715 Taludevahe tn 69 78406:612:0023 Hommiku tee 32 19801:002:0708 Keskpäeva tee lõik 1 19801:002:1014 Hommiku tee 34 19801:002:0709 Keskpäeva tee 1 19801:002:0508 Hommiku tee 23 19801:002:0717 Hommiku tee 21 19801:002:0538 Hommiku tee lõik 1 19801:002:0541 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 19

Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →